SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU KONTEKST

1.1. Üldine taust

On äärmiselt oluline innustada ja soodustada kodanike ulatuslikumat osalust Euroopa Liidu tegevuses ja selles, mille eest EL seisab. See tähendab nii seda, et on vaja suurendada kodanike osalust päevakajalistes sündmustes, kui ka seda, et tuleb tagada põhjalikum arusaamine ELi ajaloost ja sellest, kuidas kõik pärast kaht kohutavat maailmasõda alguse sai. Varasemad kodanikuaktiivsuse programmid on nende ülesannetega edukalt toime tulnud ning tööd kõnealuste küsimustega tuleks ELi tasandil kindlasti jätkata.

Nagu president Barroso ütles 2011. aasta kõnes ELi olukorra kohta, ei ole Euroopa Liidu ees kunagi varem seisnud nii raskeid ülesandeid kui praegu. Tegemist on sotsiaalse, finants- ja majanduskriisiga, aga ka usalduskriisiga. Riikide plaanid ja isegi valitsustevaheline koostöö ei ole niivõrd ulatuslike majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks piisav, kuid kodanikud ei ole ikka veel täielikult teadlikud ELi rollist ja saavutustest. Seega peab komisjon leidma võimalusi, kuidas suurendada kodanike teadlikkust ja arusaamist Euroopa Liidust.

Euroopa Liidu lepinguga astuti suur samm edasi, et viia Euroopa Liit kodanikele lähemale ja toetada hoogsamat piiriülest arutelu ELi poliitikaga seotud küsimustes: lepingu artikliga 11 anti osalusdemokraatiale täiesti uued mõõtmed, mille oluline osa on uus kodanikualgatuse õigus.

Käesoleva programmiga teeb komisjon ettepaneku võtta meetmeid, mis suurendaksid kodanike osalussuutlikkust, mis on üks element strateegilisest kolmikust, kuhu kuuluvad veel kodanike vajadustele reageerimine ja kodanike õiguste edendamine. Eesmärk on:

(1) arendada kodanikuühiskonna suutlikkust osaleda ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessis;

(2) arendada tugistruktuure, et selliste arutelude tulemused jõuaksid asjaomase tasandi poliitiliste otsuste tegijateni;

(3) pakkuda üksikisikutele täiendavaid võimalusi osaleda ELiga seotud küsimusi käsitlevates aruteludes ja väitlustes.

1.2. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Programmi eesmärk on intensiivistada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ELiga seotud teemade üle peetavat sisulist arutelu, mille saaks asetada üleeuroopalisse perspektiivi. Programmiga tahetakse mitmesuguste organisatsioonide kaudu jõuda suure kodanikerühmani, kes reeglina ei proovi ELi asju mõjutada või neis osaleda, et astutaks esimene samm osalemise suunas olenemata sellest, millise (ELiga seotud) küsimuse või formaadiga on tegu, peaasi, et sellel oleks riikidevaheline või üleeuroopaline mõõde. Horisontaalse lähenemisega programmi eesmärk ei ole asendada temaatilisi programme ega dubleerida konsultatsiooniprotsessi ELi tasandil, vaid haarata kodanikud kaasa kohalikul tasandil toimuvatesse aruteludesse üleeuroopalist huvi pakkuvates konkreetsetes küsimustes. Tänu selle paraneks nende teadlikkus sellest, millist mõju avaldab ELi poliitika inimeste igapäevaelule. Inimesed saavad mõjutada ELi tegevusest tulenevat kasu ja seda ise kogeda ning mõistavad paremini ELi ülesandeid.

Tulevase programmi ülesehituse, sihtrühmade, sotsiaalse ja geograafilise ulatuse ja nähtavuse, mõjuanalüüsi ning väärtustamis- ja teavitusmehhanismide puhul võetakse aluseks praeguse programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) tugevate ja nõrkade külgede analüüs.

Tulevase programmi üldine eesmärk on tugevdada ajaloolist mälu ja suurendada kodanike osalussuutlikkust Euroopa Liidu tasandil. Ühtlasi püütakse leida lahendus sellega seotud vajadusele tugistruktuuride järele, et selliste arutelude tulemused jõuaksid asjaomase tasandi poliitiliste otsuste tegijateni; Selleks aitab programm arendada kodanikuorganisatsioonide suutlikkust kaasata kodanikke ELi demokraatlikesse protsessidesse. Kavandatud erieesmärgid hõlmavad järgmist:

– õhutada ajaloolist mälu, ELi integratsiooni ja ajalugu käsitlevat diskussiooni ning mõtte- ja koostööd;

– arendada kodanike arusaamist ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessist ja selles osalemist ning luua võimalusi solidaarsuseks, ühiskondlikuks aktiivsuseks ja vabatahtlikuks tegevuseks ELi tasemel.

Pärast uue programmi kavandatud erieesmärkide täpsemat piiritlemist, määratletakse uued tegevuseesmärgid. Tegevuseesmärgid suurendavad komisjoni suutlikkust panna paika rangemad näitajad ning otsustada nende põhjal objektiivselt ja üksikasjalikult mõju ja tehtud edusammude üle.

– Toetada organisatsioone, et edendada ajaloolise mälu, euroopalike väärtuste ja Euroopa ajalooga seotud diskussiooni ja muid tegevusi;

– toetada Euroopa üldistes huvides tegutsevaid organisatsioone, riikidevahelisi partnerlusi ja võrgustikke, et edendada kodanike suhtlust ELiga seotud küsimustes;

– horisontaalne mõõde: projektitulemuste analüüsimine, levitamine ja väärtustamine sise- ja välistegevuse kaudu.

1.3. Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on sätestatud liidu institutsioonide ülesanne anda kodanikele ja esindusühendustele võimalus teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Samas artiklis viidatakse institutsioonide kohustusele pidada kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning komisjoni kohustusele korraldada asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone; ühtlasi võetakse selle artikliga kasutusele kodanikualgatuse võimalus. Oma 2009. aasta septembri poliitilistes suunistes esitas president Barroso üleskutse keskenduda senisest enam kodanikele, kes peaksid olema Euroopa poliitikas kesksel kohal. Nagu allpool kirjeldatud, on kavas siduda „Kodanike Euroopa” järgmise põlvkonna tegevused palju tihedamalt konkreetse poliitikakujundamisega. Sestap on ette näha tihedat koostööd komisjoni talituste vahel, kes tegelevad vastavate poliitikasuundade ja programmide rakendamisega.

Programm on üks neist vahendeist, mis ühendab ELi lepingu artiklite 10 ja 11 demokraatlikud põhimõtted ELi poliitikaga eri valdkondades ilma, et ta asendaks Euroopa Komisjoni konkreetseid dialooge kodanike, sidusrühmade ja huvirühmadega. Programmi „Kodanike Euroopa” järgmine põlvkond annab kodanikele võimaluse vahetada seisukohti ELi tegevuse kõigis valdkondades ja ametliku otsustusprotsessi kõigis etappides. Mõeldes projektide teemadele, nende kaasatusele kohalikku ja piirkondlikku ellu ning sidusrühmade koosseisule peaks tekkima märkimisväärne sünergia teiste ELi programmidega eelkõige tööhõive, sotsiaalküsimuste, hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, noorsooküsimuste, kultuuri, õiguse, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning regionaalpoliitika vallas.

Programm täiendab liikmesriikides olevate Euroopa Komisjoni esinduste tööd ja lisandub sellele. Esindused osalevad programmist teavitamises ja selle tutvustamises niivõrd, kui see on võimalik ja kooskõlas nende volitustega suurendada kodanike teadlikkust ja tegeleda teavitustegevusega oma riigi tasandil.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1         Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonid programmi „Kodanike Euroopa” peamiste sidusrühmadega on olnud märkimisväärsed. Sidusrühmade seisukohti on küsitud järgmistel juhtudel:

– 20. juunil 2010 toimus Brüsselis konsultatiivne kohtumine peamiste sidusrühmadega: valitsusväliste organisatsioonide tavapärase konsultatsioonirühma liikmed, Euroopa kodakondsuse riiklikud kontaktpunktid, Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), sõpruslinnade koordinaatorid ja programmikomitee liikmed. Tegutseti avatud päevakorra ja aktiivse osalemise põhimõttel.

– 27. oktoobril 2010 käivitati komisjoni interaktiivse poliitikakujundamise vahendi abil avatud ja avalik internetikonsultatsioon programmi „Kodanike Euroopa” tuleviku üle. Konsultatsioonis sai osaleda kuni 5. jaanuarini 2011 ning oodatud olid seisukohad kõigilt huvitatud isikutelt: üksikisikutelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, haldus- ja ametiasutustelt, teadus- ja innovatsiooniinstituutidelt, Euroopa ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja teistelt. Vastajaid oli 412 ning eraldi saadi veel 5 vastust. Komisjon analüüsis esitatud seisukohti välisnõustajate abil. Avaliku konsultatsiooni tulemuste ja üksikasjaliku analüüsiga saab tutvuda aadressil http://ec.europa.eu/citizenship.

– 21. juunil 2011 toimus Brüsselis sidusrühmade teine kohtumine 100 osalejaga.

– 2011. aasta maist kuni juunini toimus Viinis, Pariisis ja Varssavis kolm fookusrühmade uuringut programmi eri aspektide (sõpruslinnade tegevus, mõju kodanikuühiskonna arengule, ajalooline mälu) kohta; uuringute raames viidi sidusrühmad kokku teadurite, kohalike ja riiklike valitsusinstantside ja ajakirjanikega.

– Regulaarne konsulteerimine sidusrühmadega: hõlmab 2–3 kohtumist aastas komisjoni ja ligikaudu 70 olulisema „Kodanike Euroopa” programmis aktiivselt osaleva Euroopa organisatsiooni vahel.

2.2         Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon võttis programmi käsitleva ettepaneku ettevalmistamiseks koostatud mõjuhinnangus arvesse eksperdiarvamusi, mille sidusrühmad esitasid kahel sidusrühmade kohtumisel ja huvitatud isikud avalike internetikonsultatsioonide käigus. Neid arvamusi võrreldi nende fookusrühmade eksperdiarvamustega, kellega konsulteeriti 2011. aasta kevadel.

Et võtta arvesse praeguse programmi raames omandatud kogemusi, kasutati nii mõjuhindamises kui ka programmi käsitlevas ettepanekus olulise infoallikana 2010. aastal väliskonsultantide tehtud vahehindamist.

2.3         Mõjuhinnang

Täiemahuline mõjuhindamine toimus 2011. aasta suvel. 21. septembril 2011 arutles aruande üle mõjuhindamise komitee, kes palus teha selles mitmeid parandusi, eelkõige sooviti täielikumat ja sihipärasemat probleemianalüüsi, suuremat konkreetsust seoses eesmärkidega, peamiste poliitiliste valikuvõimaluste väljatöötamist ja hindamist ning hindamiskorra selgitamist ja kindlamate edunäitajate määratlemist. Praegune aruanne sisaldab nimetatud elemente.

Lisaks integreeriti programm aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku kumulatiivsesse mõjuhindamisse.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1         Kavandatud meetmete kokkuvõte

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku programmi „Kodanike Euroopa” kohta aastatel 2014–2020, mis toetub juba olemasolevale programmile. Programmi eesmärk on suurendada kodanikuosaluse suutlikkust ELi tasandil, et seeläbi jõuda lähemale sellistele üldistele eesmärkidele nagu kodanikuosaluse suurendamine ning parem teadlikkus ja arusaamine Euroopa Liiduga seotud asjadest. Programmi kaks suunda toetaksid ühest küljest Euroopa üldistes huvides tegutsevaid organisatsioone, riikidevahelisi partnerlusi ja võrgustikke, et seeläbi ergutada kodanike suhtlust ELi puudutavates küsimustes, ning teisalt toetataks organisatsioone, kes tegelevad Euroopa väärtusi ja ajalugu käsitlevate arutelude ja ettevõtmistega. Lisaks on programmil horisontaalne mõõde, mille eesmärk on analüüsida, levitada ja väärtustada programmi raames toimunud tegevuste tulemusi. Programmi hakatakse rakendama samal moel nagu tema eelkäijat: avatud konkursikutsetel põhinevate tegevus-ja meetmetoetuste ning pakkumismenetlustel põhinevate teenuselepingute kaudu. Kulude-tulude analüüsi alusel võib komisjon kasutada programmi rakendamiseks olemasolevat täitevasutust, nagu on osutatud nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded.

3.2         Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352.

3.3         Subsidiaarsuse põhimõte

Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on sätestatud liidu institutsioonide kohustus anda kodanikele ja esindusühendustele võimalus teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Samas artiklis viidatakse institutsioonide kohustusele pidada esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning komisjoni kohustusele korraldada asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone; ühtlasi võetakse selle artikliga kasutusele Euroopa kodanikualgatuse võimalus.

Nende aluslepingu sätete elluviimiseks on vaja asjakohaseid vahendeid. Programm „Kodanike Euroopa” on üks selline vahend, nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta.

Kavandatava programmi ELi lisaväärtust võib näha ka uue programmi konkreetsete meetmete puhul:

– Ajaloolise mälu ja Euroopa kodakondsuse tegevussuuna puhul toetatakse programmi raames organisatsioone, kes tegelevad Euroopa integratsiooni ja ajalugu käsitlevate arutelude ja tegevuste korraldamisega riikidevahelisel tasandil või siis, kui tegevusel on selge Euroopa mõõde. Teatavate ajalooaspekti alla kuuluvate tegevuste puhul on piisav ka Euroopa mõõtme olemasolu. Ajalooarhiivid ja mälestuskohad on oma olemuselt seotud kohaga, kus nad asuvad, end sageli on nende olulisus tajutav kogu ELis.

– Demokraatliku kaasatuse ja kodanikuosaluse tegevussuuna puhul parandatakse programmi raames kodanike arusaamist ELi poliitika kujundamise protsessist ja osalemissuutlikkust selles ning luuakse võimalusi suurendada solidaarsust, ühiskondlikku aktiivsust ja vabatahtlikku tegevust ELi tasandil. Niivõrd ulatuslike eesmärkidega saab tegeleda vaid ELi tasandil.

– Väärtustamise puhul on tegemist programmi kui terviku horisontaalse mõõtmega. Selle keskmes on kahe eespool nimetatud tegevussuuna projektide tulemuste analüüsimine, levitamine, neist teavitamine ja nende väärtustamine. Riiklikud ja piirkondlikud foorumid aitaksid koondada parimaid tavasid ja ideid selle kohta, kuidas suurendada kodanike osalust, kuid samas on silmaringi avardamiseks ja riikidevahelise kommunikatsiooni hõlbustamiseks vaja ka üleeuroopalisi foorume ja ühiseid vahendeid.

Käesoleva määruse eesmärke ei ole liikmesriikide tasemel võimalik piisavalt täita ning seepärast on need programmi tegevuste ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolse olemuse tõttu paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil.

3.4         Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see ei lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks ELi tasandil vajalikust kaugemale.

3.5         Mõju põhiõigustele

Programmiga toetatakse kaudselt ELi kodanike õigusi, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 39.

4.           MÕJU EELARVELE

2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse programmi „Kodanike Euroopa” jaoks 229 miljonit eurot (jooksevhindades).

4.1         Rakendamine

Määrusega püütakse muuta haldamine sihipärasemaks ja lihtsamaks, et seeläbi suurendada kulutasuvust. Mastaabisääst saab olema märkimisväärne, kui samalaadsete meetmete rakenduseeskirjad ja -menetlused oleksid ühesugused; see lihtsustaks nii toetusesaajate kui ka ELi ja riikide tasandi haldusorganite tööd.

Lihtsustamine oli oluline juba praeguse programmi puhul ning uue programmiga arenetakse selles suunas veelgi edasi. Täitevasutuse kasutamine kogu programmitsükli jooksul võimaldab nii haldus- kui ka inimressursside märkimisväärset kokkuhoidu. Ka ühekordsete maksete, kindlasummalise rahastamise ja ühikukulu määrade kohaldamise kasutamine, e-rakendused ja tõhus kohapealne kontrollimine seeläbi, et kontrollkäigud samas piirkonnas asuvatesse organisatsioonidesse ühitatakse, aitab veelgi vähendada halduskoormust ja kulusid.

2011/0436 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut;

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[1],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 11 peaksid Euroopa Liidu institutsioonid andma kodanikele ja esindusühendustele võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

(2) Euroopa 2020. aasta strateegiaga püüavad EL ja liikmesriigid tagada järgmisel aastakümnel majanduskasvu, tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse[2].

(3) Kuigi ELi kodakondsuse ja sellest tulenevate õigustega kaasneb objektiivselt selge lisaväärtus, jätab EL mitmesuguste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise ja ELi poliitika vahelise seose sageli selgelt ja tõhusalt esile toomata. Sellest tulenevalt ei ole muljetavaldavad saavutused Euroopas valitseva rahu ja stabiilsuse, pikaajalise jätkusuutliku arengu, stabiilsete hindade, tulemusliku tarbija- ja keskkonnakaitse ja põhiõiguste edendamise vallas tekitanud kodanikes alati tugevat ühtekuuluvustunnet ELiga.

(4) Selleks et Euroopa kodanikele lähemale tuua ja võimaldada neil täiel määral osaleda veelgi tugevama liidu loomises, on vaja mitmesuguseid meetmeid ja kooskõlastatud jõupingutusi nii riikidevahelisel kui ka ELi tasandil. Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne võimalus, tänu millele saavad kodanikud otseselt mõjutada ELi õigusnormide kujundamist[3].

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust,[4] on sätestatud tegevuskava, mis on kinnitanud vajadust toetada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja haldusüksustega ning toetada kodanike aktiivset kaasamist.

(6) Vahehindamise aruanne, avalik internetikonsultatsioon ja kaks järjestikust konsultatsiooni sidusrühmadega kinnitasid, et nii kodanikuühiskonna organisatsioonid kui ka osalenud üksikisikud peavad uut programmi oluliseks ning see tuleks kehtestada, et mõju avalduks nii organisatsioonide suutlikkuses kui ka üksikisikute suuremas huvi ELi asjade suhtes.

(7) Mõeldes projektide teemadele, nende kaasatusele kohalikku ja piirkondlikku ellu ning sidusrühmade koosseisule peaks tekkima märkimisväärne sünergia teiste ELi programmidega eelkõige tööhõive, sotsiaalküsimuste, hariduse, noorsooküsimuste, kultuuri, õiguse, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning regionaalpoliitika vallas.

(8) Avaliku elu kõigi aspektide aktiveerimise nimel peaks uus programm hõlmama paljusid erinevaid toiminguid ja sisaldama muu hulgas kodanike kohtumisi, kontakte ja arutelusid kodakondsusküsimustes, ELi tasandi sündmusi, Euroopa ajaloo jaoks määrava tähtsusega hetki käsitlevaid algatusi, algatusi, mis suurendaksid teadlikkust ELi institutsioonidest ja nende tööst, ning arutelusid Euroopa poliitiliste küsimuste üle.

(9) Suurema mõju ja pikaajalise jätkusuutlikkuse huvides peaks programmi horisontaalmõõde tagama tulemuste väärtustamise ja ülekantavuse. Selle saavutamiseks peaksid ettevõetavad toimingud olema selgelt seotud Euroopa poliitilise programmiga ning neist tuleks asjakohaselt teavitada.

(10) Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse, võttes sealjuures arvesse keelte paljusust ELis.

(11) Nii ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid, kes saavad kasu ühinemiseelsest strateegiast, kui ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest EFTA riigid võivad osaleda ELi programmides vastavalt nendega sõlmitud lepingutele.

(12) Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX. [kuu] 201Y. aasta eelarvealast koostööd, eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti [17] tähenduses.

(13) Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatud vahendid aitavad kaasa ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

(14) Programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt seirata ja sõltumatult hinnata, et võimaldada meetmete korrakohaseks rakendamiseks vajalikku kohandamist.

(15) Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(16) Toetuste andmisel eelistatakse suure mõjujõuga projekte, eriti projekte, mis on otseselt seotud ELi poliitikaga ja mille kaudu osaletakse ELi poliitilise päevakorra kujundamises. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt tuleks programmi rakendamist veelgi lihtsustada, kasutades ühekordseid makseid, kindlasummalist rahastamist ja ühikukulu määrade kohaldamist.

(17) Ette tuleks näha üleminekumeetmed enne 31. detsembrit 2013 otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel alanud toimingute seireks.

(18) Kuna liikmesriigid ei saa käesoleva määruse eesmärke täiel määral saavutada ning need on programmi tegevuse ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolse laadi tõttu paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19) Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks programmi reguleerimisala ja eesmärkide piires anda komisjonile rakendusvolitused. Selliseid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[5],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kehtestamine ja üldised eesmärgid

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse programm "Kodanike Euroopa" (edaspidi „programm”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2. Euroopa Liidu parema tundmise ja kodanikuosaluse edendamise raames panustab programm järgmise üldise eesmärgi saavutamisse:

– tugevdada ajaloolist mälu ja suurendada kodanike osalussuutlikkust Euroopa Liidu tasandil.

Artikkel 2

Programmi erieesmärgid

Programmil on järgmised erieesmärgid, mida viiakse ellu kas riikidevahelise tasandi või selge Euroopa mõõtmega toimingutega:

1.           teadvustada ajaloolise mälu, Euroopa Liidu ajaloo, identiteedi ja eesmärgi tähtsust arutelude, mõttetöö ja kontaktideloomise elavdamise kaudu.

Edusammude mõõtmisel lähtutakse otseste ja kaudsete toetusesaajate arvust, projektide kvaliteedist ja esmataotlejate osakaalust;

2.           julgustada ELi tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ja toetades ühiskondliku aktiivsuse ja vabatahtliku tegevuse võimalusi ELi tasandil.

Edusammude mõõtmisel lähtutakse otseste ja kaudsete toetusesaajate arvust, sellest, kuidas toetusesaajad ELi ja selle institutsioone tajuvad, projektide kvaliteedist ja esmataotlejate osakaalust.

Artikkel 3

Programmi ülesehitus ja toetatavad tegevused

1.           Programm koosneb kahest järgmisest tegevussuunast:

(a) „Ajalooline mälu ja Euroopa kodakondsus”,

(b) „Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus”.

Neid kaht tegevussuunda täiendavad projektitulemuste analüüsimise, levitamise ja kasutamisega seotud horisontaalsed meetmed (nn väärtustamine).

2.           Oma eesmärkide saavutamiseks rahastatakse programmi raames muu hulgas järgmist liiki toiminguid, mida viiakse ellu riikidevahelisel tasandil või millel on selge Euroopa mõõde:

– kodanike kohtumised, sõpruslinnade tegevus;

– riikidevaheliste partnerluste ja võrgustike loomine ja käigushoidmine;

– Euroopa üldistes huvides tegutsevate organisatsioonide toetamine;

– kogukonnakujundamine ning arutelud kodakondsusega seotud teemadel IKT vahendite ja/või sotsiaalse meedia baasil;

– ELi tasandi sündmused;

– arutelud/uuringud ja ettekanded Euroopa ajaloo seisukohast määrava tähtsusega hetkede kohta eelkõige selleks, et hoida alal mälestused natsismi ja stalinismi kuritegudest;

– mõttetöö/arutelud ühiste väärtuste üle;

– algatused, et suurendada teadlikkust ELi institutsioonidest ja nende toimimisest;

– meetmed, mis kasutavad ära toetatud algatuste tulemusi ja väärtustavad neid;

– uuringud kodakondsuse ja kodanikuosalusega seotud teemadel;

– programmi teavitus-/nõustamisstruktuuride toetamine liikmesriikides.

Artikkel 4

Meetmed

Meetmeteks võivad olla toetused või riigihankelepingud.

1.           ELi toetusi võib anda eri vormides, nt tegevus- või meetmetoetustena.

2.           Riigihankelepingud hõlmavad teenuste ostmist, nt ürituste korraldamine, uuringud ja teadustöö, teavitamis- ja teabelevitamisvahendid, järelevalve ja hindamine.

Artikkel 5

Programmis osalemine

Programmis võivad osaleda järgmised riigid (edaspidi „osalevad riigid”):

(a) liikmesriigid;

(b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid, kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimuste ning menetlustega nende riikide osalemiseks ELi programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega;

(c) EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 6

Juurdepääs programmile

Programmis võivad osaleda kõik Euroopa integratsiooni edendavad sidusrühmad, eelkõige kohalikud asutused ja organisatsioonid, Euroopa poliitika uurimisega tegelevad organisatsioonid (ekspertrühmad), kodanike rühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid (nt ohvrite ühendused) ning haridus- ja teadusasutused.

Artikkel 7

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Programm võib hõlmata ka programmi valdkonda kuuluvaid ühistegevusi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO ühiste panuste alusel ja kooskõlas finantsmäärusega[6].

Artikkel 8

Programmi rakendamine

Programmi rakendamiseks võtab komisjon iga-aastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Tööprogrammides määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste puhul sisaldavad nad prioriteete, olulisi hindamiskriteeriume ja kaasrahastamise maksimummäära.

Artikkel 9

Komitee

1.           Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 10

Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon peab korrapärast dialoogi programmi abisaajate ning asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega.

Artikkel 11

Järjepidevus ELi muude vahenditega

Komisjon tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ja ELi teiste tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutseõppe, kultuuri, spordi, põhiõiguste ja -vabaduste, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, teadustegevuse ja innovatsiooni, laienemispoliitika ning Euroopa Liidu välistegevuse vahel.

Artikkel 12

Eelarve

1.           Programmi eluviimiseks ettenähtud rahastamispakett on 229 miljonit eurot.

2.           Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatud vahendid aitavad katta ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist,[7] kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

Artikkel 13

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise korral on Euroopa Liidu finantshuvid kaitstud, kohaldades selleks ennetavaid meetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, teostades tõhusaid kontrolle, ning nõudes juhul, kui avastatakse rikkumisi, sisse ebaõigesti makstud summad ning seades vajaduse korral sisse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset auditit kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on saanud programmi raames ELi rahalisi vahendeid.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 14

Järelevalve ja hindamine

1.           Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise regulaarse järelevalve tulemusnäitajate põhjal. Järelevalve ja hindamiste tulemusi kasutatakse käesoleva programmi rakendamisel. Järelevalve hõlmab eelkõige lõike 3 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist.

Vajadusel tuleb näitajad liigitada soo ja vanuse põhjal.

2.           Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise ning annab Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru.

3.           Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

(a) hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

(b) hiljemalt 31. detsembriks 2018 teatise programmi jätkumise kohta;

(c) hiljemalt 1. juuliks 2023 järelhindamise aruande.

Artikkel 15

Üleminekusätted

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel võetud meetmeid, mille rakendamist alustati enne 31. detsembrit 2013, reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni endiselt kõnealuse otsusega.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 18 sätestatule võib teha programmile kättesaadavaks assigneeringud, mis vastavad otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest tulenevale sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

1. ALGATUSTE KIRJELDUS

Täiendav teave programmile juurdepääsu kohta

1. TEGEVUSSUUND: ajalooline mälu ja Euroopa kodakondsus

Seda tegevussuunda iseloomustavad projektid ja algatused, mida selle pealkirja all võib käivitada, mitte see, millist liiki kodanikuorganisatsioonid ja tegutsejad võivad taotlusi esitada.

Tegevussuuna raames toetatakse toiminguid, mis kutsuvad üles mõtisklema ühiste väärtuste üle nende kõige üldisemas tähenduses ja mitmekesisust arvestades. Vahendeid võib eraldada algatustele, mille raames arutletakse Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide (eelkõige, aga mitte ainult natsismi ja stalinismi) põhjuste üle ja mälestatakse nende ohvreid. Tegevussuund peaks hõlmama ka toiminguid, mis puudutavad muid märgilise tähtsusega sündmusi Euroopa lähiajaloos. Eelistatakse iseäranis selliseid toiminguid, mis edendavad sallivust ja lepitamist ning on suunatud nooremale põlvkonnale.

2. TEGEVUSSUUND: demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus

Seda tegevussuunda iseloomustavad projektid ja algatused, mida selle pealkirja all võib käivitada, mitte see, millist liiki kodanikuorganisatsioonid ja tegutsejad võivad taotlusi esitada. Tegevussuund sisaldab toiminguid, mis hõlmavad kodanikuosalust selle sõna kõige üldisemas tähenduses, keskendudes eelkõige pikaajalisele jätkusuutlikkusele suunatud struktureerimismeetoditele. Eelistatakse algatusi ja projekte, mis on selgelt seotud Euroopa poliitilise programmiga.

Tegevussuund võib hõlmata ka projekte ja algatusi, millega luuakse võimalusi suurendada solidaarsust, ühiskondlikku aktiivsust ja vabatahtlikku tegevust ELi tasandil.

Palju tuleb veel ära teha selleks, et poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisse oleks kaasatud rohkem naisi. Naiste hääl peaks olema selgemalt kuulda ning inimeste elu mõjutavate poliitiliste otsuste tegijad peaksid seda ka rohkem arvesse võtma.

HORISONTAALMEETMED: väärtustamine

Need meetmed määratakse programmi jaoks kindlaks ning neid kohaldatakse nii 1. kui ka 2. tegevussuuna puhul.

Horisontaalsed meetmed toetavad algatusi, mis aitavad kaasa tulemuste ülekantavusele ning võimaldavad suurendada investeeringutasuvust ja kogemustest õppimist. Selliste meetmete mõte on pikaajalise jätkusuutlikkuse toetamise huvides käivitatud algatuste tulemuste täiendav väärtustamine ja kasutamine.

See hõlmab suutlikkuse suurendamist – toetusmeetmete väljatöötamist, et vahetada parimaid tavasid, liita kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmade (sh riigiasutuste) kogemused ning arendada näiteks koolituse kaudu uusi oskusi. Viimatinimetatu võiks hõlmata partneritevahelisi kogemustevahetusi, koolitajate koolitamist, aga ka programmi raames rahastatud organisatsioonide/projektide andmebaasi väljatöötamist.

2. Programmitöö haldamine

Programmis arendatakse kokkulepitud eesmärkidel põhineva mitmeaastase partnerluse põhimõtet, tuginedes tulemuste analüüsile, et tagada vastastikune kasu nii kodanikuühiskonnale kui ka Euroopa Liidule.

Toetuste andmisel eelistatakse üldiselt suure mõjujõuga projekte, eriti projekte, mis on otseselt seotud ELi poliitikaga ja mille kaudu osaletakse ELi poliitilise päevakorra kujundamises.

Programmi ja enamiku tegevuste haldamisega võib tegeleda täitevasutus.

Kõiki tegevusi viiakse ellu riikidevaheliselt ning neil peaks olema selge Euroopa mõõde. Need julgustavad kodanike liikuvust ja ideedevahetust Euroopa Liidus.

Võrgustiku loomise aspektid ja mitmekordistavale mõjule keskendumine, sealhulgas tipptasemel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja sotsiaalmeedia kasutamine, on olulised ning kajastuvad nii tegevuste laadis kui ka kaasatud organisatsioonide mitmekesisuses. Jõuliselt soodustatakse programmi kaasatud eri huvirühmade vahelise vastastikuse mõju ja koostoime arengut.

Programmi eelarvest võib katta ka kulutusi, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistus-, kontrolli-, järelevalve-, auditeerimise ja hindamistegevustega, eelkõige uuringute, kohtumiste, teabetegevusega ja teabe avaldamisega seotud tegevusega ja teabevahetuseks kasutatavate infotehnoloogiavõrkudega seotud kulutusi ning muid haldus- või tehnilise toega seonduvaid kulutusi, mida komisjon võib otsustada teha programmi haldamiseks.

Programmi üldised halduskulud peaksid olema proportsionaalsed programmi ülesannetega.

Komisjon võib vastavalt vajadusele läbi viia teavitamise, teabe avaldamise ja levitamisega seotud tegevusi, millega tagatakse programmiga toetatavate meetmete laialdane tuntus ja suur mõju.

Ettenähtud eelarve katab ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamise[8].

3. Järelevalve

Artiklis 2 esitatud erieesmärgid kirjeldavad tulemusi, mis tuleks programmiga saavutada. Edusammude mõõtmiseks kasutatakse järgmisi tulemusnäitajaid:

1. erieesmärk: teadvustada ajaloolise mälu, Euroopa Liidu ajaloo, identiteedi ja eesmärgi tähtsust arutelude, mõttetöö ja kontaktideloomise elavdamise kaudu.

Tulemusnäitajad || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika ajavahemiku sihtmärgid (tulemus)

Otseste ja kaudsete toetusesaajate arv || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. ||

Projektide arv ja tulemuste kvaliteet || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Projektide arvu 80protsendiline kasv Välisekspertide antavate keskmiste hinnete paranemine

Esmataotlejate osakaal || Keskmiselt ligikaudu 33 % (olenevalt tegevusest ja aastast) || Kokku vähemalt 15 %

2. erieesmärk: julgustada ELi tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ja toetades ühiskondlikus elus osalemise ja vabatahtliku tegevuse võimalusi ELi tasandil.

Tulemusnäitajad || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika ajavahemiku sihtmärgid (tulemus)

Otseste osalejate arv || 1 100 000 kodanikku (2010) Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Vähemalt 600 000 inimest aastas, kusjuures meeste ja naiste osalus peab olema tasakaalus.

Nende inimeste arv, kes puutuvad programmiga kokku kaudselt || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Lõpparuannetes esitatava teabe ja tulemuste koondamine. Keskpika ajavahemiku sihtmärk: 5 miljonit inimest (arvesse tuleb võtta meeste ja naiste esindatust)

Osalevate organisatsioonide arv || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || 2000 organisatsiooni aastas

Millisena tajuvad toetusesaajad ELi ja selle institutsioone || Vastavalt 2011. aasta augusti Eurobaromeetri uuringule usaldab ELi või tunneb end sellesse kuuluvat vähem kui pool Euroopa kodanikest (41%). Baasnäitajad programmi toetusesaajate jaoks määratakse kindlaks projektide alguses. || Programmi toetusesaajate usaldus/kindlustunne ELi suhtes on projekti lõpetamise ajaks suurem.

Projektide kvaliteet || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Välisekspertide antavate keskmiste hinnete paranemine

Esmataotlejate osakaal || Keskmiselt ligikaudu 33 % (olenevalt tegevusest ja aastast) || Kokku vähemalt 15 %

Riikidevaheliste ja mitme koostööpartneriga partnerluste ja võrgustike arv || 656 (2009. aasta andmed. Ei sisalda tegevustoetusi ega ajaloolise mälu tegevussuunda). Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Kasv 5 % (riikidevahelised partnerlused ja võrgustikud). Kasv 50 % (mitme koostööpartneriga partnerlused ja võrgustikud).

Programmi raames kohalikul või Euroopa tasandil toetust saanud toimingutest tulenevate poliitiliste algatuste arv ja kvaliteet || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Lõpparuannetes esitatava teabe ja tulemuste koondamine.

Tegevuse geograafiline ulatus Programmis osalejate ja riigi rahvaarvu korrelatsioon || Praegu kasutatavatest tulemusnäitajatest selliseid andmeid ei saa. Uue programmiga kehtestatakse selle näitaja jaoks võrdlusalus. || Vähemalt üks projekt riigi kohta aastas.

4. Kontroll ja auditid

Käesoleva määruse kohaselt väljavalitud projektide jaoks kehtestatakse pistelise auditeerimise süsteem.

Toetusesaaja peab tegema komisjonile kättesaadavaks kõik kuludega seotud täiendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast lõppmakse kuupäeva. Toetusesaaja tagab, et võimaluse korral antakse komisjoni kasutusse ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viis(id)

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek nõukogu määruse koha, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[9]

16.05 Euroopa kodakondsuse edendamine

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[10]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Tugevdada Euroopa kodakondsust

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Programmil on järgmised erieesmärgid, mida viiakse ellu kas riikidevahelise tasandi või selge Euroopa mõõtmega toimingutega:

1. teadvustada ajaloolise mälu, Euroopa Liidu ajaloo, identiteedi ja eesmärgi tähtsust arutelude, mõttetöö ja kontaktideloomise elavdamise kaudu;

2. julgustada ELi tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ja toetades ühiskondlikus elus osalemise ja vabatahtliku tegevuse võimalusi ELi tasandil.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

16.05 Euroopa kodakondsuse edendamine

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

-        Kodanikuorganisatsioonide parem suutlikkus kaasata kodanikke ELi demokraatlikesse protsessidesse.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

– Selliste projektide arv ja kvaliteet, mida kodanikuorganisatsioonid edendavad, eesmärgiga:

– mõjutada ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessi;

– suurendada ühiskondlikku ühtekuuluvust;

– parandada arusaamist ELi rollist;

– otseselt ja kaudselt kaasatud osalejate arv;

– osalevate organisatsioonide, riikidevaheliste partnerluste ja võrgustike arv;

– esmataotlejate osakaal;

– tegevuse geograafiline ulatus.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Programmi eesmärk on intensiivistada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ELiga seotud teemade üle peetavat sisulist arutelu, mille saaks asetada üleeuroopalisse perspektiivi. Programmiga tahetakse mitmesuguste organisatsioonide kaudu jõuda suure kodanikerühmani, kes reeglina ei proovi ELi asju mõjutada või neis osaleda, et astutaks esimene samm osalemise suunas olenemata sellest, millise (ELiga seotud) küsimuse või formaadiga on tegu, peaasi, et sellel oleks riikidevaheline või üleeuroopaline mõõde. Horisontaalse lähenemisega programmi eesmärk ei ole asendada temaatilisi programme ega dubleerida konsultatsiooniprotsessi ELi tasandil, vaid haarata kodanikud kaasa kohalikul tasandil toimuvatesse aruteludesse üleeuroopalist huvi pakkuvates konkreetsetes küsimustes. Tänu selle paraneks nende teadlikkus sellest, millist mõju avaldab ELi poliitika inimeste igapäevaelule. Inimesed saavad mõjutada ELi tegevusest tulenevat kasu ja seda ise kogeda ning mõistavad paremini ELi ülesandeid.

Tulevase programmi ülesehituse, sihtrühmade, sotsiaalse ja geograafilise ulatuse ja nähtavuse, mõjuanalüüsi ning väärtustamis- ja teavitusmehhanismide puhul võetakse aluseks praeguse programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) tugevate ja nõrkade külgede analüüs.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Programmiga luuakse vahend, mis aitab institutsioonidel täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud kohustust anda kodanikele ja esindusühendustele võimalus teha teatavaks oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning pidada esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning seeläbi on programm kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selliseid ülesandeid on võimalik täita ainult ELi, mitte aga liikmesriikide tasandil.

ELi ja tema kodanike vaheliste sidemete taastamisele, kodanikuosaluse edendamisele ja seeläbi ka ühtekuuluvustunde ja Euroopa identiteedi tugevdamisele ei ole ühest lahendust. Kõik need aspektid eeldavad erinevaid meetmeid ja kooskõlastatud jõupingutusi riikidevahelise ja Euroopa tasandi tegevuse kaudu.

Ühiskondlikus elus osalemist saab Euroopas tugevdada vaid seeläbi, et üksikisikutel ja kodanike ühendustel võimaldatakse suhelda riikidevahelisel tasandil. Seega oleksid ainult riikliku ja kohaliku tasandi meetmed ebapiisavad ja ebaefektiivsed.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kahe, 2008. ja 2009. aastal toimunud uuringu ja programmi „Kodanike Euroopa” 2007–2013 vahehindamise (toimus aastail 2009/2010) tulemused annavad aimu programmi senistest saavutustest. Vahehindamise käigus uuriti, milline on programmi mõju osalevatele organisatsioonidele ja üksikisikutele. 82 % vastanuist (ja 84 % neist, kes esindavad kodanikuühiskonda) leidsid, et programm aitas neil oma organisatsiooni suutlikkust arendada.

Uuringus, mis käsitles programmi „Kodanike Euroopa” mõjunäitajate väljatöötamist ja nende kohandamist 2009. aasta juhtimiskava uuringuga „Kodanike Euroopa 2009”, toodi esile muutus nende suhtumises, kes olid kas ühe korra või korduvalt osalenud programmi raames rahastatud tegevuses. Tulemustest nähtub, et 83 % vastanuist tundsid, et on programmi tegevustes osalemise tulemusena rohkem teadlikud Euroopa kultuuri, identiteedi ja pärandiga seotud aspektidest. 75 % vastanuist väitsid, et tunnevad end rohkem eurooplastena, ja 71 %, et tunnevad end rohkem Euroopa Liidu osana. Neid, kes väitsid, et tunnevad suuremat solidaarsust teiste eurooplastega, oli 82 %.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euroopa Liidu lepingu artiklites 10 ja 11 kinnitatakse iga kodaniku õigust osaleda ELi demokraatlikes protsessides ning sedastatakse, et otsuseid tuleb teha võimalikult avalikult ja kodanikulähedaselt. Samuti nõutakse lepingus, et kodanikel ja esindusühendustel oleks võimalik vahetada oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning et institutsioonid peaksid esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Oma 2009. aasta poliitilistes suunistes rõhutas President Barroso tähendusrikkalt ja täies mahus Lissaboni lepingu sätteid, mille kohaselt pööratakse enam tähelepanu kodanike asetamisele Euroopa poliitika kujundamise keskmesse. Nagu allpool kirjeldatud, on kavas siduda „Kodanike Euroopa” järgmise põlvkonna tegevused palju tihedamalt konkreetse poliitikakujundamisega. Sestap on ette näha tihedat koostööd komisjoni talituste vahel, kes tegelevad vastavate poliitikasuundade ja programmide rakendamisega.

Programm on üks neist vahendeist, mis ühendab ELi lepingu artiklite 10 ja 11 demokraatlikud põhimõtted ELi poliitikaga eri valdkondades ilma, et ta asendaks Euroopa Komisjoni konkreetseid dialooge kodanike, sidusrühmade ja huvirühmadega. Programmi „Kodanike Euroopa” järgmine põlvkond annab kodanikele võimaluse vahetada seisukohti ELi tegevuse kõigis valdkondades ja ametliku otsustusprotsessi kõigis etappides. Mõeldes projektide teemadele, nende kaasatusele kohalikku ja piirkondlikku ellu ning sidusrühmade koosseisule, tekib märkimisväärne sünergia teiste ELi programmidega eelkõige tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste, hariduse, noorsooküsimuste, kultuuri, õiguse ja regionaalpoliitika vallas.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– x   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– x   Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2022

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[11]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– x   täitevasutustele;

– ¨    ühenduste asutatud asutustele[12]

– ¨    riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨    isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

1. hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

2. hiljemalt 31. detsembriks 2018 teatise programmi jätkumise kohta;

3. hiljemalt 1. juuliks 2023 järelhindamise aruande.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

A: Põhiriskid ja vigade peamised põhjused

Tulevase programmi „Kodanike Euroopa” puhul on praeguse programmi puhul tuvastatud riskidest ja vigadest lähtuvalt toodud välja järgmised põhiriskid ja vigade peamised põhjused.

– Konkreetne sihtrühm: enamik programmis osalejaid on tõenäoliselt väikesed ja keskmise suurusega organisatsioonid. Mõnel neist ei pruugi olla tugevat finantsalust ega keerukaid juhtimisstruktuure. See võib mõjutada nende finants- ja tegutsemissuutlikkust ELi vahendite haldamisel.

– Topeltrahastamise piiratud risk, kuna on võimalik, et ELi eri programmide raames saadakse mitmeid toetusi.

Tuleb märkida, et enamikku praeguse programmi „Kodanike Euroopa” meetmetest haldab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA). See võib jätkuda ka tulevase programmi puhul.

Täitevasutuse hallatavad meetmed

Komisjon kohaldab täitevasutuste puhul nõutavaid kontrollimeetmeid vastavalt finantsmääruse artiklile 59 [kooskõlas täitevasutusi käsitleva nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003].

Komisjon teostab ühtlasi järelevalvet ja kontrollib, et täitevasutus teostab asjakohaseid kontrollieesmärke meetmete puhul, mille haldamine talle on usaldatud. Järelevalve integreeritakse asjaomase peadirektoraadi ja täitevasutuse koostöötingimustesse ja ameti poolaasta aruandlusesse.

Veaohtu peaksid veelgi vähendama ka kavandatud programmiga ettenähtud lihtsustusmeetmed.

Vahetult komisjoni hallatavad meetmed

Komisjon kavatseb ise hallata võimalikult väikest hulka toetusi ja teenuste hankelepinguid.

Praeguse programmi puhul täheldatud vigade analüüs näitab, et vead on peamiselt seotud sellega, et toetusesaajad ei suuda esitada tõendavaid dokumente või ei ole need dokumendid piisavalt kvaliteetsed. Võetud parandusmeetmed peaksid täheldatud vigade arvu vähendama enne praeguse finantsraamistiku lõppu. Meetmed hõlmavad toetusesaajate informeerimist, et nad oleksid teadlikud oma kohustustest, et muuta projektide lõpetamine rohkem tulemustepõhiseks.

Tsentraliseeritud otseste tehingute puhul aitab vigade ohtu vähendada ka kavandatud lihtsustamine.

B: Eeldatavad veamäärad

Aastate 2009–2010 mitmeaastane veamäär on vahemikus 1,40–1,50 %.

Enamik vigu oli seotud eespool nimetatud põhiriskidega. Riskide leevendamiseks töötati 2010. aastal välja tegevuskava, mida rakendatakse ja mis hõlmab meetmeid abisaajatele nende finantskohustuste kohta esitatava teabe kvaliteedi parandamiseks, strateegiat kontrollkäikude tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks, strateegiat dokumentide kontrollimise parandamiseks ning 2011. auditikava konsolideerimist.

Arvestades täiendavaid lihtsustamis- ja kontrollimeetmeid, mida kavatsetakse rakendada võrreldes praeguse programmiga (vt punkti 2.2.2), võib järeldada, et mittevastavuste tase jääb Euroopa kodanike programmi puhul alla 2 % künnise.

2.2.2.     Kavandatud kontrollimeetod(id)

A: Teave EACEA sisekontrollisüsteemi kohta

Programmi „Kodanike Euroopa” kontrollisüsteem on riskipõhine. See sisaldab järgimisi peamisi kontrollimeetmeid, mille rakendaja on peamiselt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.

1. Valikuetapis

– Taotlejate tegutsemis- ja finantssuutlikkuse kontrollimine

– Abikõlblikkuse ja välistamiskriteeriumide kontrollimine

– Eelarve ja sisu hindamine ja kontrollimine

– Õigus- ja finantskontroll

– Võimalike topeltrahastamise juhtumite tuvastamine, kasutades asjakohaseid IT-vahendeid

2. Lepingute haldamise etapil

– Raharinglus ülesannete lahususest lähtuvalt

– Kindlate määrade ja ühekordsete summade suurem kasutamine vigade riski vähendamiseks

– Eelarvepõhiste toetuste puhul määratakse lõpparuannete puhul tehtav dokumentide kontrollimine kindlaks lähtuvalt kaasnevatest ohtudest ja kontrollimeetmete maksumusest:

          * künnist ületavate toetuste puhul peavad auditeerimistunnistused olema lõppmakse etapil kohustuslikud;

          * väiksemate toetuste puhul tuleb abisaajatel esitada arvete näidised; näidiste sisu määratakse iga meetme puhul pärast riskipõhist analüüsi.

– Reeglite lihtsustamine ning abisaajatele nende reeglite kohta esitatava teabe selguse ja läbipaistvuse parandamine

– Kontrollkäikude tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine, kasutades riskipõhiseid kriteeriume kontrollitavate projektide valimisel ning kvaliteedikriteeriume nende rakendamise järelkontrolliks.

3. Järelhindamine

– Iga-aastane järelkontrollide kava (riskipõhine ja juhuvalikuga) lähtuvalt igakülgsest riskianalüüsist

– Ad hoc auditeid tuleb rakendada juhul, kui eeskirjade eiramine ja/või kahtlustatav pettus tekitavad suurt muret.

Kokkuvõttes peaks abisaajatel lasuv kontrollimeetmete koormus võrreldes praeguse olukorraga vähenema, kuna mittevastavuste eeldatavalt väiksem risk tuleneb osaliselt täiendavatest lihtsustustest ja abisaajatele esitatava toetava teabe paremast kvaliteedist.

4. Komisjonipoolne järelevalve EACEA üle

Lisaks toetuste andmise protsessi kontrollimeetmetele kohaldab komisjon ka kontrollimeetmeid, mida nõutakse rakendusametite puhul kooskõlas finantsmääruse artikliga 59. Komisjon teostab järelevalvet ja kontrollib, et Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus teostab asjakohaseid kontrollieesmärke meetmete puhul, mille haldamine talle on usaldatud. Järelevalve integreeritakse asjaomase peadirektoraadi ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse koostöötingimustesse ja ameti poolaasta aruandlusesse.

B: EACEA ning hariduse ja kultuuri peadirektoraadi hallatavate meetmete kontrollimise prognoositav maksumus

1. Valiku- ja lepinguhalduse etapis

1.1. Personalikulud

Prognoosi arvutamisel võetakse arvesse kontrollitegevust, mida teostatakse praeguse programmi „Kodanike Euroopa ” raames:

– operatsiooni- ja finantspoole töötajate poolt, kes tegelevad meetmete algatamise ja kontrollimisega

– projekti elutsükli kõigis etappides (valik, lepingute sõlmimine ja väljamaksed).

Kontrollimist teostavate töötajate arv || Standardkulud || Kokku (1 aasta)

Lepingulised töötajad 6,6 || 64 000€ || 422 400€

Ajutised töötajad 1,6 || 127 000€ || 203 200€

|| || Programmi kestuse kohta kokku: 4 379 200€

1.2. Muud kulud

|| Standardkulud || Kokku (1 aasta)

Kohapealsed visiidid || 1 000€ || 20 000€

Abisaajate esitatavad auditeerimistunnistused || 1 300€ || 86 000€

|| || Programmi kestuse kohta kokku: 742 000€

2. Järelkontroll

2.1. Personal

Kontrollimist teostavate töötajate arv || Standardkulud || Kokku (1 aasta)

Lepingulised töötajad 0,25 || 64 000€ || 16 000€

Ajutised töötajad 0,05 || 127 000€ || 6 350€

|| || Programmi kestuse kohta kokku: 156 450€

2.2. Järelaudit

Juhuslikud, riskipõhised ja ad hoc auditid || Standardkulud || Kokku (1 aasta)

|| 10 500€ || 98 000€

|| || Programmi kestuse kohta kokku: 686 000€

3. Kontrolli kogumaksumus EACEAs võrreldes hallatava tegevuseelarvega

Arvestades, et programmi „Kodanike Euroopa” tegevuseelarve on 205,9 miljonit eurot, on EACEA hallatavate meetmete kontrollimise kogumaksumus ligikaudu 2,90 % eelarvest.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Lisaks regulatiivsete kontrollimehhanismide kohaldamisele töötab teabevahetuse peadirektoraat välja pettusevastase strateegia kooskõlas 24. juunil 2011 vastu võetud komisjoni uue pettusevastase strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas, et pettustevastane sisekontrollimine on CAFSiga kooskõlas ja et lähenemine pettusteohu haldamisele on suunatud pettusteohu valdkondade ja sobivate lahenduste leidmisele. Vajaduse korral luuakse programmiga „Kodanike Euroopa” seotud pettusejuhtumite analüüsimiseks spetsiaalsed võrgustikud ja sobivad IT-vahendid.

Tuleks rõhutada, et OLAFile on praeguse Kodanike Euroopa programmi kohta teatatud vaid väga vähestest pettusejuhtumitest (4 juhtumit).

Pettusejuhtumite väike arv ühes väga madalate veamääradega õigustab seda, et pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed uues programmis peavad olema proportsionaalsed ja säästlikud.

Võimalike pettuste ja eeskirjade eiramise leevendamiseks nähakse ette järgmised meetmed:

– võimalike pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmist võetakse arvesse juba programmi ettevalmistamisel; sel otstarbel lihtsustatakse eeskirju ning kasutatakse rohkem rahastamist ühekordsete summade ja kindlate määradena;

süstemaatiliselt kontrollitakse võimalikku topeltrahastamist ja tuvastatakse abisaajaid, kes on saanud mitmeid toetusi;

– ad hoc auditeid rakendatakse juhul, kui eeskirjade eiramine ja/või kahtlustatav pettus tekitab suurt muret;

– täitevasutus teatab võimalikust pettusest ja eeskirjade eiramisest komisjonile vastavalt vajadusele ning korrapärastes aruannetes.

             

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finants­raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

|| Liigendatud/liigendamata ([13]) || EFTA[14] riigid || Kandidaatriigid[15] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 16.01.04. Programm „Kodanike Euroopa” Halduskulud || Liigen-damata || EI || JAH || EI || EI

3 || 16.05.01.01 Kodanike Euroopa || Liigendatud/ || JAH || JAH || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finants­raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number Julgeolek ja kodakondsus || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) jooksevhindades

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 3 || Julgeolek ja kodakondsus

Teabevahetuse peadirektoraat || || || Aasta 2014[16] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || || ||

16.05.01.01 || Kulukohustused || (1) || 27,800 || 27,800 || 28,800 || 29,700 || 29,700 || 30,600 || 31,600 || 0 || 0 || 206,000

Maksed || (2) || 16,175 || 23,725 || 28,125 || 28,025 || 29,400 || 30,300 || 30,300 || 11,700 || 8,250 || 206,000

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[17] || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || ||

16.01.04. || || (3) || 3,200 || 3,200 || 3,200 || 3,300 || 3,300 || 3,400 || 3,400 || || || 23,000

Teabevahetuse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 31,000 || 31,000 || 32,000 || 33,000 || 33,000 || 34 000 || 35,000 || || || 229,000

Maksed || =2+2a+3 || 19,375 || 26,925 || 31,325 || 31,325 || 32,700 || 33,700 || 33,700 || 11,700 || 8,250 || 229,000

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 27,800 || 27,800 || 28,800 || 29,700 || 29,700 || 30,600 || 31,600 || 0 || 0 || 206,000

Maksed || (5) || 16,175 || 23,725 || 28,125 || 29,400 || 29,400 || 30,300 || 30,300 || 11 700 || 8,250 || 206,000

Ÿ Eriprogrammide vahenditest haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 3,200 || 3,200 || 3,200 || 3,300 || 3,300 || 3,400 || 3,400 || 0 || 0 || 23,000

Mitmeaastase finantsraamistiku DG COMMi RUBRIIGI assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 31,000 || 31,000 || 32,000 || 33,000 || 33,000 || 34,000 || 35,000 || 0 || 0 || 229,000

Maksed || =5+ 6 || 19,375 || 26,925 || 31,325 || 31,325 || 32,700 || 33,700 || 33,700 || 11,700 || 8,250 || 229,000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Komisjon võib teha programmi „Kodanike Euroopa” rakendamise ülesandeks täitevasutusele. Summasid ja hinnanguliste kulude jaotust korrigeeritakse vajaduse korral sõltuvalt tegeliku hajutamise ulatusest. 

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) jooksevhindades

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Teabevahetuse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 8,512

Ÿ Muud halduskulud || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 1,911

DG COMM KOKKU || Assigneeringud || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 10,423

Mitmeaastase finantsraamistiku 5. RUBRIIGI assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 10,423

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014[18] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 32,489 || 32,489 || 33,489 || 34,489 || 34,489 || 35,489 || 36,489 || || || 239,423 ||

Maksed || 20,864 || 28,414 || 32,814 || 32,814 || 34,189 || 35,189 || 35,189 || 11,700 || 8,250 || 239,423 ||

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

1. ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

2. x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[19] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite koguarv || Kulud kokku

Tegevus nr 1 Teadvustada ajaloolise mälu, Euroopa Liidu ajaloo, identiteedi ja eesmärgi tähtsust arutelude, mõttetöö ja kontaktideloomise elavdamise kaudu. || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Partnerlused (3 aastat) || Tegevustoetused || 0,175 || 8 || 1,400 || 8 || 1,400 || 8 || 1,400 || 10 || 1,750 || 10 || 1,750 || 10 || 1,750 || 0 || 0,000 || 54 || 9,450

– Struktuuritoetused (1 aasta) || Tegevustoetused || 0,100 || 4 || 0,400 || 4 || 0,400 || 4 || 0,400 || 5 || 0,500 || 5 || 0,500 || 5 || 0,500 || 23 || 2,300 || 50 || 5,000

Ajaloolise mälu projektid || Meetmetoetused || 0,050 || 56 || 2,800 || 56 || 2,800 || 59 || 2,950 || 59 || 2,950 || 59 || 2,950 || 61 || 3,050 || 62 || 3,100 || 412 || 20,600

ELi ajaloo, identiteedi ja eesmärgiga seotud projektid || Meetmetoetused || 0,050 || 19 || 0,950 || 19 || 0,950 || 21 || 1,050 || 22 || 1,100 || 22 || 1,100 || 24 || 1,200 || 24 || 1,200 || 151 || 7,550

Erieesmärk nr 1 kokku || 87 || 5,550 || 87 || 5,550 || 92 || 5,800 || 96 || 6,300 || 96 || 6,300 || 100 || 6,500 || 109 || 6,600 || 667 || 42,600

Tegevus nr 2[20] Julgustada ELi tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ja toetades ühiskondlikus elus osalemise ja vabatahtliku tegevuse võimalusi ELi tasandil. || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Kodanike kohtumised || Meetmetoetused || 0,010 || 300 || 3,000 || 300 || 3,000 || 300 || 3,000 || 300 || 3,000 || 300 || 3,000 || 300 || 3,000 || 300 || 3,000 || 2,100 || 21,000

– Võrgustikud, sõpruslinnad || Meetmetoetused || 0,050 || 118 || 5,900 || 118 || 5,900 || 118 || 5,900 || 119 || 5,950 || 119 || 5,950 || 120 || 6,000 || 126 || 6,300 || 838 || 41,900

Kodanike ja kodaniku­organisatsioonide projektid || Meetmetoetused || 0,080 || 45 || 3,600 || 45 || 3,600 || 50 || 4,000 || 50 || 4,000 || 50 || 4,000 || 55 || 4,400 || 55 || 4,400 || 350 || 28,000

– Partnerlused (3 aastat) || Tegevustoetused || 0,175 || 30 || 5,250 || 30 || 5,250 || 30 || 5,250 || 32 || 5,600 || 32 || 5,600 || 32 || 5,600 || 0 || 0,000 || 186 || 32,550

– Struktuuritoetused (1 aasta) || Tegevustoetused || 0,100 || 14 || 1,400 || 14 || 1,400 || 15 || 1,500 || 15 || 1,500 || 15 || 1,500 || 15 || 1,500 || 72 || 7,200 || 160 || 16,000

Erieesmärgi nr 2 vahesumma || 507 || 19,150 || 507 || 19,150 || 513 || 19,650 || 516 || 20,050 || 516 || 20,050 || 522 || 20,500 || 553 || 20,900 || 3634 || 139,450

Tegevus nr 3 Projektitulemuste analüüsimine, levitamine ja väärtustamine ||

– Vastastikused eksperdihinnangud || Meetmetoetused / riigihanked || 0,500 || 2 || 1,000 || 2 || 1,000 || 2 || 1,000 || 2 || 1,000 || 2 || 1,000 || 2 || 1,000 || 2 || 1,000 || 14 || 7,000

– Uuringud ja teabevahetus­teenused || Riigi­hanked || 0,250 || 1 || 0,250 || 1 || 0,250 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 3 || 0,750 || 5 || 1,250 || 16 || 4,000

– Toetusmeetmed || Meetmetoetused || 0,075 || 6 || 0,450 || 6 || 0,450 || 6 || 0,450 || 6 || 0,450 || 6 || 0,450 || 6 || 0,450 || 6 || 0,450 || 42 || 3,150

– Eesistujariigiga seotud ettevõtmised || Meetmetoetused || 0,250 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 2 || 0,500 || 14 || 3,500

– tugistruktuurid liikmesriikides || Tegevustoetused || 0,030 || 30 || 0,900 || 30 || 0,900 || 30 || 0,900 || 30 || 0,900 || 30 || 0,900 || 30 || 0,900 || 30 || 0,900 || 210 || 6,300

Erieesmärgi nr 3 vahesumma || 41 || 3,100 || 41 || 3,100 || 42 || 3,350 || 42 || 3,350 || 42 || 3,350 || 43 || 3,600 || 45 || 4,100 || 296 || 23,950

KULUD KOKKU || 635 || 27,800 || 635 || 27,800 || 647 || 28,800 || 654 || 29,700 || 654 || 29,700 || 665 || 30,600 || 707 || 31,600 || 4597 || 206,000

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 || 1,216 ||

Muud halduskulud || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 || 0,273 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[21] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 väljajäävate kulude vahesumma || || || || || || || ||

KOKKU || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 1,489 || 10,423

NB! Arve korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 9 || 9 || 9 || 9 || 9 || 9 || 9

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendis: FTE)[22] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [23] || - peakorteris[24] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10 || 10

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadisiseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Loomulikult korrigeeritakse eespool esitatud arve sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Programmi koordineerimine ja kontaktid täitevasutusega.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage, mis vahendid on vaja ümber programmeerida, märkides asjaomased eelarveread ja vastavad summad.

[ei kohaldata]

– ¨    Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[25].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[ei kohaldata]

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– x Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨            omavahenditele

– ¨            mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[26]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … lisage vajadusel tulpasid mõju kestuse näitamiseks (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT C, , lk .

[2]               KOM(2010) 2020 lõplik, 3.3.2010.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

[4]               ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.

[5]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[6]               Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (nn finantsmäärus), EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. – Määrust on muudetud 13. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

[7]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011.

[8]               Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011.

[9]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[10]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[11]             Haldusviise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[12]             Nagu on viidatud finantsmääruse artiklis 185.

[13]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[14]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[15]             Ühinevad riigid, kanditaatriigid ja vajaduse korral potentsiaalsed kandidaatriigid.

[16]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[17]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised A…B read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[18]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[19]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede km arv, jne)

[20]             Punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkide „Erieesmärk/eesmärgid” kohaselt

[21]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised A…B read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[22]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[23]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[24]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[25]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[26]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.