52011PC0554

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile kehtiva dumpinguvastase tollimaksu aegumise läbivaatamise menetluses.

- Üldine taust

Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis tehti kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestati Hiina Rahvavabariigist pärit, CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla kuuluvate kaubaaluste käsivedukite ja nende olulistele osade impordile määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (ELT L 189, 21.7.2005, lk 1), mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 684/2008 (ELT L 182, 19.7.2008, lk 1).

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei ole olnud vaja kasutada.

- Mõju hindamine

Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest.

Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid selles on esitatud põhjalik loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

20. juulil 2010. aastal algatas komisjon kahe liidu tootja põhjendatud taotluse alusel Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile kehtiva dumpinguvastase tollimaksu aegumise läbivaatamise.

Uurimine tõi ilmsiks jätkuva dumpingu, mis tooks dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise. Peale selle tehti kindlaks, et meetmete aegumine ei oleks liidu huvides.

Sellepärast soovitakse, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku kehtivate meetmete pikendamise kohta; ettepanek tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 19. oktoobriks 2011.

- Õiguslik alus

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja riigi tasandil otsustamist ei võimaldata.

Ei kohaldata nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el:

algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi.

4) MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2011/0237 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda Taist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

2. Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) lõpetamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005[2] lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit, CN-koodide ex 8427 90 00 ja 8431 20 00 alla kuuluvate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 7,6 % kuni 46,7 %.

3. Nõukogu täpsustas pärast tootevaliku ametikohustuslikku vahepealset läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 684/2008[3] esialgse uurimisega kindlaks tehtud tootevalikut.

4. Pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise ametikohustuslikku uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 499/2009[4] kõikide teiste äriühingute suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist pärit kaubaaluste käsivedukitele ja nende olulistele osadele, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte.

5. Taotlus aegumise läbivaatamiseks

6. Pärast seda, kui avaldati teade[5] lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon 21. aprillil 2010 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitasid kaks Euroopa Liidu tootjat: edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul peaaegu 100 % liidus toodetavate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade toodangust.

7. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

8. Meetmete aegumise läbivaatamise algatamine

9. Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 20. juulil 2010 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates[6] (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

10. Uurimine

11. Uurimisperiood

12. Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juulini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

13. Uurimisega seotud isikud

14. Komisjon teavitas taotluse esitajaid, teadaolevalt asjaga seotud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid ning eksportivate riikide esindajaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

15. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

16. Arvestades sõltumatute importijate suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks teostada väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti vastavalt algmääruse artiklile 17 eespool nimetatud isikutel 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist endast teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Ükski sõltumatu importija ei avaldanud soovi koostööd teha. Seetõttu ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

17. Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused laekusid kahelt liidu tootjate kontsernilt, kes olid taotluse esitajad. Hiina Rahvavabariigi teadaolevatest eksportivatest tootjatest ei teinud ükski läbivaatamise ajal koostööd. Ükski importija ei vastanud küsimustikule ning ükski muu importija ega kasutaja ei andnud uurimise käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada.

18. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

Euroopa Liidu tootjad:

- Lifter SRL, Casole d'Elsa, Itaalia;

- BT Products AB, Mjölby, Rootsi.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

19. Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja mida täpsustati tootevaliku vahepealses läbivaatamises: Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukid ja nende olulised osad, nagu šassii ja hüdraulikaseadmed, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Käesoleva määruse kohaldamisel on kaubaaluste käsivedukid määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Kaubaaluste käsivedukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise teel) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

20. Uurimine (nagu esialgne uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ning Hiina Rahvavabariigis toodetud ja omamaisel turul müüdud tooted ning liidu tootjate toodetud ja ELis müüdud tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega, ning seega loetakse need algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

21. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

22. Sissejuhatavad märkused

23. Seoses algatamisega võeti ühendust 19 teadaoleva Hiina eksportiva tootjaga. Esialgu teatas endast ja nõustus valimisse kaasamisega ainult üks äriühing (Crown Equipment (Suzhou)), kuid seejärel ta loobus koostööst. Seega ei teinud uurimises koostööd mitte ükski Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja ning järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tuli teha kättesaadavate faktide põhjal, eelkõige taotluse esitajatelt saadud teabe, sealhulgas läbivaatamise taotluses sisaldunud teabe, Eurostati andmete ja Hiina Rahvavabariigi ametliku statistika põhjal.

24. Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

25. Võrdlusriik

26. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

27. Esialgses uurimises kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina Kanadat. Kuna Kanadas enam selliseid tooteid ei valmistata, teatati käesoleva läbivaatamise algatamisteates, et võrdlusriigiks on valitud Brasiilia. Kuid ükski teadaolev Brasiilia tootja ei olnud nõus koostööd tegema. Teise võimalusena otsiti koostöö tegijaid 27 India tootja ja kahe Taiwani tootja seast, kuid ka neist ei olnud ükski nõus koostööd tegema. Huvitatud isikud ei teinud teisi ettepanekuid võrdlusriigi valikuks.

28. Üks koostööst keeldunud eksportija väitis, et komisjon ei ole näidanud, et võrdlusriigi andmeid ei ole käesoleval juhul võimalik kasutada. Äriühingu tehtud ettepanekuid uuriti. Mõnel juhul ilmnes, et koostööst keeldunud eksportija osutatud äriühingud ei tooda vaatlusalust toodet. Kõnealune äriühing soovitas kasutada võrdlusriigina Vietnami. Vietnami ei saa aga käsitleda kui võrdlusriiki, sest Vietnam ei ole turumajanduslik riik. Nagu nenditud põhjendustes 17 ja 18, võttis komisjon ühendust paljude äriühingutega kolmes võimalikus võrdlusriigis: Brasiilias, Indias ja Taiwanis. Vaatamata nendele jõupingutustele koostööd ei tehtud. Kuna koostööd teinud võrdlusriiki ei leidunud, tuli algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt leida normaalväärtus kas Euroopa Liidus samalaadse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna järgi ja kui vaja, korrigeerida seda mõistliku kasumimarginaali lisamisega. Seega lükati see vastuväide tagasi.

29. Normaalväärtus

30. Kuna käesoleva läbivaatamise käigus ei leidunud võrdlusriigis koostöö tegijaid, võeti normaalväärtuse määramise aluseks liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, mida vastavalt vajadusele nõuetekohaselt kohandati, et juurde arvata põhjendatud kasumimarginaal. Ühesugust metoodikat kasutati nii selliste äriühingute puhul, kelle suhtes rakendati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, kui ka selliste puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei rakendatud.

31. Ekspordihind

32. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind kättesaadavate andmete põhjal. Ekspordihinna määramiseks kasutati mitmesuguseid allikaid: Eurostati andmeid, taotluse esitajatelt saadud Hiina eksportivate tootjate pakkumusi ja liikmesriikide tolliasutustelt saadud ekspordiarveid.

33. Võrdlus

34. Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Et tagada õiglane võrdlus, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Kohandusi tehti seoses mereveoga ja kodumaise veoga eksportivas riigis ning kindlustuskuludega.

35. Dumpingumarginaal

36. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel. Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leidis aset märkimisväärne dumping vahemikus 97 % kuni 224 %. Dumpingumarginaalide suur vahe on tingitud ekspordihinna määramisel kasutatud andmete lahknevusest.

37. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

38. Lähtudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist, uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust. Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud käesoleva uurimise käigus koostööd, tehti kooskõlas algmääruse artikliga 18 allpool esitatud järeldused kättesaadavatele andmetele toetudes, täpsemalt läbivaatamise taotluses esitatud andmete, taotlejatelt saadud andmete ning Eurostatilt ja Hiina Rahvavabariigi ametlikust ekspordistatistikast saadud andmete põhjal.

39. Siinkohal analüüsiti järgmisi elemente: Hiina Rahvavabariigist pärit impordi areng, eksportijate kasutamata tootmisvõimsus ja liidu turu köitvus, Hiina omamaised hinnad ja hinnad kolmandatesse riikidesse ekspordil.

40. Hiinast pärit impordi areng

41. Hiina eksportivad tootjad tarnisid ELi turule märkimisväärse koguse kaubaaluste käsivedukeid ka pärast meetmete kehtestamist 2005. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületas Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht Euroopa Liitu (ligikaudu 400 000 tükki ehk 99 % kogu Euroopa Liidu impordimahust) märkimisväärselt meetmete kehtestamisele eelnenud impordi taset, mis ulatus 118 000 tükist 2000. aastal kuni 280 000 tükini esialgsel uurimisperioodil.

42. Eksportijate kasutamata tootmisvõimsus

43. Et puudusid muud teabeallikad Hiina Rahvavabariigi tootmise ja tootmisvõimsuse kohta, lähtuti analüüsimisel kooskõlas algmääruse artikliga 18 taotluse esitajatelt saadud teabest. Läbivaatamise taotlusest saadud turuteabest, mida huvitatud isikud ei ole vaidlustanud, ilmneb, et Hiina Rahvavabariigis on suured tootmisvõimsused. Juba 2008. ja 2009. aasta toodangutase, mis on vastavalt 1,5 miljonit ja 800 000 tükki, on rohkem kui kaks korda suurem kogu Euroopa Liidu turu mahust. Hiina toodangust müüdi omamaisel turul üksnes väike osa – 14 % aastal 2008 ja 23 % aastal 2009.

44. Toodangutase viitab selgelt järeldusele, et meetmete puudumise korral suunataks Hiinast liidu turule täiendav kogus kaubaaluste käsivedukeid.

45. Liidu turu köitvus, Hiina omamaised hinnad ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad

46. Liidu turg on oma hindade tõttu Hiina eksportivatele tootjatele huvipakkuv. Hiina Rahvavabariigist pärit import saabub ELi ligikaudu kolm korda väiksema hinnaga kui on liidu tootmisharu hinnatase müügil sõltumatutele ELi tarbijatele.

47. Hiina ekspordistatistika näitab, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suunati liitu 40 % Hiina kaubaaluste käsivedukite ekspordist. Suuruselt teine Hiina kaubaaluste käsivedukite eksporditurg on USA, kuhu läheb 20 % kogu Hiina ekspordist, ülejäänu jaguneb mitme sihtkoha vahel.

48. Hiina ekspordihinnad Euroopa Liitu järgivad üldjoontes Hiina ekspordihindasid kolmandatesse riikidesse, välja arvatud eksport USAsse. Võib teha järelduse, et vähemalt osa Hiina kolmandatesse riikidesse suunduvast ekspordist, mis ei lähe Euroopa Liitu või USAsse ja mis moodustab 40 %, võidakse meetmete tühistamise korral suunata Euroopa Liitu. Sellise arengu tõenäosus tuleneb mitte üksnes kõrgema hinna saamise võimalusest, vaid ka sellest, et kolmandate riikide eksporditurg on killustatud. Arvestades ELi turu tähtsust ja seda, et turustamiskanalid on juba sisse töötatud, oleks eksporti mitme sihtriigi asemel kergem suunata ühte sihtkohta.

49. Hiina ekspordihinnad ELi eksportimisel on tunduvalt kõrgemad kui USAsse eksportimisel (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 % kõrgemad). Kuna Hiina eksportijad ei teinud koostööd, ei saanud kindlaks teha, kui suur osa hinnaerinevusest on tingitud tootevaliku erinevusest. Kuid kättesaadavate ekspordiandmete põhjal otsustades ei saa välistada seda, et USAsse madalama hinnaga eksporditavaid kaubaaluste käsivedukeid ei võidaks (osaliselt) suunata ELi turule, kui meetmed tunnistataks kehtetuks. Sellise arengu selgituseks on põhjused esitatud põhjenduses 31.

50. Eespool toodud hinnavõrdlusest ilmneb, et EL jääb Hiina eksportivatele tootjatele endiselt huvipakkuvaks turuks ja tõenäoliselt jätkuks madala hinnaga kaubaaluste käsivedukite eksport suures mahus.

51. Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

52. Eespool esitatud analüüs näitab, et Hiina impordi sisenemine ELi turule on jätkunud väga kõrge marginaaliga dumpinguhinnaga. Arvestades eelkõige ELi ja muude kolmandate riikide turgude hinnatasemete analüüsi, samuti olemasolevat vaba tootmisvõimsust Hiinas, võib järeldada, et meetmete lõpetamise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

53. ELi toodang

54. Liidus valmistatakse samasugust toodet kahes kontsernis, kes on taotluse esitajad, ja lisaks neile on liidus veel kolmas kaubaaluste käsivedukite tootja. Nende äriühingute toodang moodustab liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

55. Liidu tootmisharu

56. Et need tootjad toodavad kogu liidu kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade toodangu, moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

57. Üks koostööst keeldunud eksportija väitis, et komisjon ei ole liidu tootmisharu mõistet täpselt käsitlenud, kuna koostööst keeldunud liidu tootja on loetud liidu tootmisharusse kuuluvaks ja temaga on arvestatud ka kahju analüüsi tegemisel. Ta väitis, et sellega seoses on rikutud algmääruse artikli 5 lõiget 4. Kuid algmääruse artikli 4 lõike 1 järgi kujutab liidu tootmisharu endast kõiki liidu samasuguse toote tootjaid kokku. Seega algmääruse mõistes kuulub koostööst keeldunud tootja liidu tootmisharusse. Nagu selgitatud põhjenduses 42, kasutati koostööst keeldunud liidu tootja andmeid ainult selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele tarbijatele ja liidu tootmisharu turuosa. Märgitakse, et koostööst keeldunud liidu tootja andmete kõrvaldamine analüüsist ei oleks muutnud uurimise järeldusi.

E. OLUKORD LIIDU TURUL

58. Sissejuhatav märkus

59. Arvesse võttes seda, et uurimises ei teinud koostööd mitte ükski Hiina eksportiv tootja, põhineb teave Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit vaatlusaluse toote impordi kohta Euroopa Liitu Eurostati andmetel.

60. Tarbimine liidu turul

61. Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu liidu turul aset leidnud müügi ja Eurostati impordiandmete põhjal.

62. 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 40 %, kusjuures suurim langus toimus 2008. aasta ja 2009. aasta vahel.

Tabel 1

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

ELi kogutarbimine (tk) | 783 330 | 654 843 | 385 410 | 468 557 |

Indeks (2007=100) | 100 | 84 | 49 | 60 |

63. Hiinast pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

64. Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil 37 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemele 387 907 tükki. Sel ajal kui nõudlus liidus kahanes oluliselt, suurenes Hiina impordi turuosa vaatlusalusel perioodil, kuna Hiina import ei kahanenud samal määral kui liidu tarbimine. Vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa kasvas seetõttu 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tunduvalt, saavutades 83 % taseme. Hiina impordi keskmine hind on vaatlusalusel perioodil veidi kõikunud.

Tabel 2

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Vaatlusalusest riigist pärit impordi maht (tk) * | 612 222 | 522 573 | 300 222 | 387 907 |

Indeks (2007=100) | 100 | 85 | 49 | 63 |

Vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa * | 78 % | 80 % | 78 % | 83 % |

Vaatlusalusest riigist pärit impordi hind (eurot/tk) * | 96 | 92 | 100 | 97 |

Indeks (2007=100) | 100 | 96 | 104 | 101 |

* Eurostati andmed. Aastatel 2007 ja 2008 deklareeriti Hiinast pärit tooted pärinevana Taist, kuni Taist pärit impordi suhtes kehtestati 2008. aastal kõrvalehoidmise vastased meetmed. Seega lisati selline Taist pärit import vaatlusalusest riigist pärit impordile, mis mõjutas veidi eespool tabelis 2 esitatud 2007. ja 2008. aasta andmeid.

65. ELi tootmisharu majanduslik olukord

66. Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid. Konfidentsiaalsuse tõttu (läbivaatamisega tegi koostööd ainult kaks tootjat – taotluse esitajad) esitatakse selliste andmete kohta ainult indeksid. Et andmed ELi müügi kohta sõltumatutele tarbijatele ning liidu tootmisharu turuosa kohta, mis on esitatud tabelites 6 ja 7, oleksid kooskõlas tabelitega 1 ja 2 (vastavalt tarbimine ja Hiina turuosa), on võetud arvesse kõigi kolme liidu tootja andmed, sealhulgas kaks taotluse esitanud kontserni ja kolmas tootja, kes ei teinud läbivaatamise käigus koostööd (kolmanda tootja müügimahu andmed põhinevad taotluse esitajalt saadud andmetel).

67. Tootmine

68. 2007. aastaga võrreldes kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmine 35 %.

Tabel 3

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Toodang (tk) |

Indeks (2007=100) | 100 | 84 | 55 | 65 |

69. Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

70. Tootmisvõimsus oli 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendusaste oli madal juba 2007. aastal ning toodangu langus 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel alandas tootmisvõimsuse rakendusastet samal perioodil võrreldes 2007. aasta niigi madala tasemega veel 20 %.

Tabel 4

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tootmisvõimsus (tk) |

Indeks (2007=100) | 100 | 100 | 100 | 100 |

Tootmisvõimsuse rakendusaste |

Indeks (2007=100) | 100 | 84 | 55 | 65 |

71. Varud

72. Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 56 % võrra.

Tabel 5

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Lõppvarud (tk) |

Indeks (2007=100) | 100 | 131 | 59 | 156 |

73. Müügimaht

74. Liidu tootmisharu müük sõltumatutele tarbijatele liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 50 %, seejuures toimus suurim langus 2008. aasta ja 2009. aasta vahel.

Tabel 6

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

ELi müük sõltumatutele tarbijatele (tk) |

Indeks (2007=100) | 100 | 79 | 55 | 50 |

75. Turuosa

76. Liidu turuosa kahanes 2007. aasta madalalt tasemelt 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel veel 16 %. Esialgse uurimise ajal töötanud neljast liidu tootjast on kaks lõpetanud kaubaaluste käsivedukite tootmise. Mõlemat sündmust võib vaadata kui Hiina dumpinguhinnaga impordi survest põhjustatud arengut Euroopa Liidu turul, kuna surve liidu tootmisharule muutus eriti tuntavaks järsult vähenenud tarbimise tõttu.

Tabel 7

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Liidu tootjate turuosa |

Indeks (2007=100) | 100 | 95 | 111 | 84 |

77. Kasv

78. 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine peaaegu 40 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 3,2 protsendipunkti, samal ajal kui vaatlusaluse impordi turuosa kasvas 5 protsendipunkti.

79. Tööhõive

80. Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 17 %. See näitab, milliseid pingutusi tehti liidu tootmisharus toodangu ratsionaliseerimiseks tunduvalt vähenenud nõudluse tingimustes.

Tabel 8

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Vaatlusaluse toote tootmisega seotud tööhõive (isikud) |

Indeks (2007=100) | 100 | 84 | 76 | 83 |

81. Tootlikkus

82. Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, langes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 22 %.

Tabel 9

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tootlikkus (tk töötaja kohta) |

Indeks (2007=100) | 100 | 103 | 74 | 78 |

83. Müügihinnad ja omamaiseid hindu mõjutavad tegurid

84. Liidu tootmisharu ühiku müügihind kasvas 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel 4 %.

Tabel 10

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tüki hind ELi turul (euro/tk) |

Indeks (2007=100) | 100 | 101 | 103 | 104 |

85. Töötasud

86. Ajavahemikus 2007. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes töötajate keskmine palk 29 %. Ka see annab tunnistust liidu tootmisharu edukatest pingutustest vähendada kulusid järsult vähenenud toodangumahust tulenenud probleemidega seoses.

Tabel 11

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tööjõukulu töötaja kohta aastas (tuhandetes eurodes) |

Indeks (2007=100) | 100 | 91 | 63 | 71 |

87. Investeeringud

88. Liidu tootmisharu poolt aastas vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute voog vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul tähelepanu pälviva 91 % võrra.

Tabel 12

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Netoinvesteeringud (eurodes) |

Indeks (2007=100) | 100 | 58 | 27 | 9 |

89. Tulusus ja investeeringute tasuvus

90. Liidu tootmisharu tulusus kahanes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 66 %.

91. Ka investeeringutasuvus kahanes vaatlusalusel perioodil tunduvalt – 57 %.

Tabel 13

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Netokasum ELi müügist sõltumatutele tarbijatele (% netomüügist) |

Indeks (2007=100) | 100 | 68 | -2 | 34 |

Investeeringute tasuvus (netokasum %-na investeeringute arvestuslikust netoväärtusest) |

Indeks (2007=100) | 100 | 80 | -2 | 43 |

92. Rahakäive ja kapitali kaasamise võime

93. Äritegevuse puhaskäive on esitatud tabelis 14. Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega; selle põhjuseks on asjaolu, et osa tootjatest on koondunud suurematesse kontsernidesse.

Tabel 14

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Rahavoog (eurodes) |

Indeks (2007=100) | 100 | 84 | 65 | 73 |

94. Dumpingumarginaali suurusjärk

95. Võttes arvesse Hiinast pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

96. Taastumine varasema dumpingu mõjudest

97. Eespool esitatud näitajatest ilmneb, et vaatamata 2005. aastal võetud dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majanduslik ja rahaline olukord jäänud väga ebakindlaks, sest Euroopa Liidu turul valitsevad odavad Hiina tooted. See niigi raske olukord on viinud selgelt kahjuliku seisukorrani 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kui liidu tarbimisele avaldas kahjulikku mõju dumpinguhinnaga Hiina import. Sellel ajal kahanes liidu tootmine ja müügimaht kiiremini kui liidu tarbimine ja see viis turuosa järsule vähenemisele. Samal perioodil kasvas aga meetmetest hoolimata Hiina impordi turuosa, kusjuures Hiina tooteid imporditi jätkuvalt liidu tootmisharu hindadest madalama hinnaga. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal jätkus liidu tootmisharu kasumi kahanemine. Seepärast ei olnud liidu tootmisharu võimeline kosuma dumpingu kahjulikust mõjust ning olukord muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal veelgi raskemaks.

98. Järeldused

99. Dumpinguvastastest meetmetest hoolimata liikus mitme olulise näitaja areng 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel negatiivses suunas: tulusus kahanes 4,9 protsendipunkti, tootmis- ja müügimaht vähenesid vastavalt 35 % ja 50 %, tootmisvõimsuse rakendusaste langes 35 % ning seejärel vähenes ka tööhõive. Kuigi sellist negatiivset arengut saab osaliselt seletada tarbimise järsu vähenemisega (umbes 40 % vaatlusalusel perioodil), tuleb liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemise (4 protsendipunkti 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel) põhjusi otsida ka Hiinast pärit impordi turuosa pidevas suurenemises dumpingust tuleneva surve tagajärjel. Et Hiina import on liidu turul saanud juba peaaegu ainuvalitsevaks, kahandaks Hiina impordi jätkuv suurenemine oma tunduvalt odavama hinna tõttu liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastet ja viiks jätkusuutlikkuse kriitilisest piirist allapoole. Meenutagem põhjenduses 47 nenditud tõsiasja, et kaks liidu tootjat olid juba sunnitud lõpetama kaubaaluste käsivedukite tootmise vaatlusalusel perioodil.

100. Hiina eksportiv tootja, kes esitas märkusi pärast järelduste teatavakstegemist, väitis, et teatavate näitajate puhul, nagu toodang, müügimaht, tulusus, tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive, ei ole aga liidu tootmisharus tegelikult näha negatiivset arengut. Kõnealune äriühing oli vaadelnud ainult ajavahemikku 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kuid selleks, et leida liidu tootmisharule tekitatud kahju, tuleb hinnata kogu vaatlusalust perioodi, seega ajavahemikku 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Nagu selgitatud eespool põhjendustes 43–49, toimus kõigi Hiina eksportija mainitud kahjunäitajate areng vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas.

101. Veel väitis sama eksportija, et komisjon ei ole eristanud dumpinguhinnaga ekspordist põhjustatud kahjulikku mõju ja muude tegurite, eelkõige majanduskriisist tingitud nõudluse järsu kahanemise mõju. Tõepoolest, liidu tarbimine küll kahanes vaatlusalusel perioodil 40 %, kuid Hiina eksportijad suutsid samal ajal liidu tootmisharu arvelt oluliselt suurendada oma turuosa. Lisaks on põhjenduses 58 selgitatud, et dumpinguhinnaga impordi mõju oli eriti kahjulik väikese nõudluse ajal.

Järelikult on liidu tootmisharu dumpinguvastaste meetmete olemasolust hoolimata kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

102. Dumpinguhinnaga impordi ja muude tegurite mõju

103. Dumpinguhinnaga impordi mõju

104. Kuigi Euroopa Liidus vaatlusalusel perioodil tarbimine kahanes, siis import vaatlusalusest riigist ei kahanenud samal määral ning seega Hiina impordi turuosa kasvas. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, arvutati hinna allalöömine ja alla turuhinna müük parimate saadaolevate andmete põhjal, sealhulgas kasutati andmeid mitmest allikast: Eurostati andmed, taotluse esitajatelt saadud Hiina eksportivate tootjate pakkumused ning liikmesriikide tolliasutustelt saadud ekspordiarved. Import vaatlusalusest riigist on ilmselgelt alla löönud liidu tootmisharu hinnad 43–78 % võrra, sõltuvalt kasutatud andmete allikast.

105. Muudest riikidest pärit import

106. Muudest riikidest pärit import oli vähene ja see kahanes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 79 %. Ka muudest riikidest pärit impordi turuosa kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Konfidentsiaalsuse tõttu (kaks tootjat moodustavad liidu tootmisharu) on allpool esitatud ainult indeksid.

Tabel 15

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Muudest riikidest pärit impordi maht (tk) |

Indeks (2007=100) | 100 | 60 | 6 | 21 |

Muudest riikidest pärit impordi turuosa |

Indeks (2007=100) | 100 | 71 | 12 | 34 |

107. Järeldused

108. Nagu näidatud põhjenduses 41, on vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kasvanud ja seda vaatamata liidu tarbimise tunduvale vähenemisele. Seetõttu on Hiina impordi turuosa liidu turul kasvanud 83 %. Sellisest müügimahust tulenev surve vaatamata üldisele nõudluse kahanemisele, millele lisandus Hiinast liitu suunduva madalate hindadega impordi mõju, lõi olulisel määral alla liidu tootmisharu hindasid. Sellest järeldatakse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos ning liidu tootmisharu kandis seetõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

F. KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

109. Sissejuhatavad märkused

110. Nagu juba selgitatud, ei võimaldanud dumpinguvastaste meetmete kehtestamine liidu tootmisharul kahjust üle saada.

111. Hiina ekspordi tõenäoline areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

112. Nagu nenditud põhjenduses 27, on Hiina Rahvavabariigis tohutu tootmisvõimsus. Juba 2008. ja 2009. aasta toodangutase, mis on vastavalt 1,5 miljonit tükki ja 800 000 tükki, on rohkem kui kaks korda suurem kogu Euroopa Liidu turu mahust. Hiina toodangust müüdi omamaisel turul üksnes väike osa – 14 % aastal 2008 ja 23 % aastal 2009. Kui meetmeid ei võetaks, suunataks Hiina Rahvavabariigist liidu turule tunduv kogus kaubaaluste käsivedukeid.

113. Nagu tõdetud põhjenduses 31, järgivad Hiina ekspordihinnad eksportimisel Euroopa Liitu üldjoontes Hiina ekspordihindasid kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Võib teha järelduse, et vähemalt osa Hiina kolmandatesse riikidesse suunduvast ekspordist, mis ei lähe Euroopa Liitu või USAsse ja mis moodustab 40 % Hiina koguekspordist, võidakse meetmete tühistamise korral suunata Euroopa Liitu. Sellise arengu tõenäosus tuleneb mitte üksnes kõrgema hinna saamise võimalusest, vaid ka sellest, et kolmandate riikide eksporditurg on killustatud. Arvestades ELi turu tähtsust ja seda, et turustamiskanalid on juba sisse töötatud, oleks eksporti mitme sihtriigi asemel kergem suunata ühte sihtkohta.

114. Järeldused

115. Võttes arvesse põhjendustes 66 ja 67 esitatud teavet, võib järeldada, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilmnenud tunduv kahju meetmete tühistamise korral jätkuks. See põhjustaks tõenäoliselt liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra edasist halvenemist ja võiks keskpikas ajavahemikus viia liidu tootmisharu hävinguni.

G. LIIDU HUVID

116. Sissejuhatus

117. Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, s.t liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

118. Tuleks meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

119. Sellest lähtuvalt uuriti, kas kahjustava dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib kindlalt järeldada, et käesoleval juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

120. Liidu tootmisharu huvid

121. Liidu tootmisharu turuosa on tugevalt vähenenud, samal ajal on vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kasvanud. Esialgsest neljast liidu tootjast on kaks uuritava toote tootmise lõpetanud. Lisaks sellele on liidu tootmisharu kandnud vaatlusalusel perioodil suurt kahju. Ilma kehtivate meetmeteta oleks liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veel halvem.

122. Importijate ja kasutajate huvid

123. Mitte ükski sõltumatu importija, kellega ühendust võeti, ei avaldanud soovi koostööd teha. Meenutatakse, et esialgses uurimises leiti, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks oluliselt kasutajaid. Hoolimata meetmete viieaastasest kehtivusest hankisid liidu importijad ja kasutajad tooteid jätkuvalt peamiselt Hiina Rahvavabariigist. Samuti ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks esinenud raskusi muude allikate leidmisega. Meenutatakse ka seda, et esialgses uurimises jäid koostööd tegevad kasutajad neutraalseks meetmete võtmise suhtes ning otsustati, et kaubaaluste käsivedukitel ei ole nende äritegevuses erilist tähtsust. Käesoleva läbivaatamise ajal ei leitud viiteid vastupidisele. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele ja kasutajatele tõenäoliselt erilist mõju. Tõepoolest, kui meetmeid ei võetaks, võiks Hiina dumpinguhinnaga import monopoliseerida ELi kaubaaluste käsivedukite turu.

124. Järeldused

125. Eespool öeldut arvesse võttes ei saa teha selget järeldust, nagu ei oleks praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed liidu huvides.

H . DUMPINGUVASTASED MEETMED

126. Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

127. Pärast järelduste teatavakstegemist esitatud märkustes rõhutas liidu tootmisharu, et läbivaatamisega kindlaks tehtud dumping ja hinna allalöömine on veel suurem, kui esialgne uurimine näitab, ning et Hiina import kujutab endast kasvavat survet. Seetõttu teatas liidu tootmisharu, et komisjon peaks üle vaatama dumpinguvastaste tollimaksude määrad. Seoses nende märkuste ja läbivaatamise järeldustega kaalutakse võimalust algatada dumpinguga piirduv täielik vahepealne läbivaatamine.

128. Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Märgitakse, et need meetmed seisnevad erineva maksumääraga väärtuselistes tollimaksudes.

129. Meenutatakse, et käesoleva läbivaatamise aluseks olevaid meetmeid on laiendatud määrusega (EÜ) nr 499/2009 Taist lähetatud samasuguse toote impordi suhtes, olenemata sellest, kas toode on deklareeritud Taist pärinevana või mitte. Sellega seoses ei esitatud käesoleva läbivaatamise käigus ühtegi uut asjaolu. Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 46,7 %, mida kohaldatakse Hiinast pärineva impordi suhtes „kõikide muude äriühingute” puhul, tuleks seega laiendada Taist lähetatud samasuguse toote suhtes, olenemata sellest, kas toode on deklareeritud Taist pärinevana või mitte.

130. Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

131. Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile[7] koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade, s.o šassiide ja hüdraulikaseadmete impordi suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 (TARICi koodid 8427 90 00 11 ja 8427 90 00 19) ning ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8431 20 00 11 ja 8431 20 00 19) alla. Käesoleva määruse kohaldamisel on kaubaaluste käsivedukid määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Kaubaaluste käsivedukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise teel) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

2. Dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing | Tollimaksu määr (%) | TARICi lisakood |

Ningbo Liftstar Material Transport Equipment Factory, Zhouyi Village, Zhanqi Town, Yin Zhou District, Ningbo City, Zhejiang Province, 315144, PRC | 32,2 | A600 |

Ningbo Ruyi Joint Stock Co. Ltd, 656 North Taoyuan Road, Ninghai, Zhejiang Province, 315600, PRC | 28,5 | A601 |

Ningbo Tailong Machinery Co. Ltd, Economic Developing Zone, Ninghai, Ningbo City, Zhejiang Province, 315600, PRC | 39,9 | A602 |

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, 58, Jing Yi Road, Economy Development Zone, Changxin, Zhejiang Province, 313100, PRC | 7,6 | A603 |

Kõik muud äriühingud | 46,7 | A999 |

3. Kõikide muude äriühingute puhul kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, nagu see on sätestatud lõikes 2, laiendatakse kaubaaluste käsivedukitele ja nende olulistele osadele, nagu šassii ja hüdraulikaseadmed, mis on täpsemalt määratletud lõikes 1 ja kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla (TARICi koodid 8427 90 00 11 ja 8431 20 00 11) ning on lähetatud Taist, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2] ELT L 189, 21.7.2005, lk 1.

[3] ELT L 192, 19.7.2008, lk 1.

[4] ELT L 151, 16.6.2009, lk 1.

[5] ELT C 70, 19.3.2010, lk 29.

[6] ELT L 196, 20.7.2010, lk 15.

[7] European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, B-1049 Brussels, Belgia.