52011PC0541

1. Sissejuhatus

Arenguabi reformi aluseks oli Monterrey konsensuses arengu rahastamise kohta (2002), milles rahvusvaheline üldsus leppis kokku tõhusamas ametlikus arenguabis. Konsensusele järgnenud kõrgetasemelistel foorumitel Roomas (2003), Pariisis (2005) ja Accras (2008) lisati reformi tugevdamiseks põhimõtteid, konkreetseid kohustusi ja järelevalveraamistik.

Neljandal kõrgetasemeline foorumil, mida peetakse Busanis 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2011, antakse hinnang edule, mida on saavutatud kokkulepitud kohustuste osas, vaadatakse läbi abi tõhususe kava ja ühendatakse see laiema kavaga, mis käsitleb arengu rahastamist. Keskendutakse tugevdatud arengueesmärkide toetamisele uute üleilmsete väljakutsete ja partnerluste taustal, sealhulgas areneva majandusega riikide kaasamisele. Foorumiga ei soovita korrata arengu rahastamise rahvusvahelise kava raames tehtavat tööd, vaid keskenduda abi tõhususe lisaväärtusele, mis saadakse vaesuse vähendamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise teel aastaks 2015.

Käesoleva teatise eesmärk on teha ettepanek ELi ühiseks seisukohaks foorumil, mida EL ja selle liikmesriigid (edaspidi „EL”) Busanis järgiksid. Teatises antakse hinnang kohustuste täitmisele ja tehakse ettepanekud selle kohta, kuidas keskendada abi tulemuslikkuse kava ja laiendada selle põhimõtted teistele arengu rahastamises osalejatele ja rahastamisallikatele. Samuti tehakse ettepanek üleilmse juhtimisstruktuuri ühtlustamiseks ja keskendutakse rakendamisele riigi tasandil.

2. Tõendid saavutatud edust

Esmakordselt on kättesaadav teave abireformi ja selle mõju kohta arengutulemustele. Pariisi deklaratsiooni sõltumatu II etapi hindamis- ja järelevalveuurimus sisaldab tõendeid Pariisis ja Accras võetud kohustuste täitmisel saavutatud tulemuste kohta.

Tõendite põhjal saab järeldada, et abi tulemuslikkuse tegevuskava on aidanud heade tavade normide tugevdamise ja paremate partnerluste kaudu parandada abi kvaliteeti. See on omakorda aidanud kaasa arengutulemuste saavutamisele. Tõendid kinnitavad, et viie abi tulemuslikkuse põhimõtte puhul on parimaid tulemusi saavutatud riigi omavastutuse valdkonnas. Vastavusse viimise ja ühtlustamise valdkonnas on tulemused ebaühtlased, partnerriikide süsteemide kasutamine ei ole suurenenud hoolimata nende süsteemide täiustamisest. Arengualaste tulemuste juhtimine ja vastastikune aruandlus on kõige vähem edenenud. Abi prognoositavuse valdkonnas on võrreldes 2005. aastaga toimunud koguni taandareng. Üldiselt on areng aeglane olnud nii partnerriikide kui ka rahastajate poolel, sest saavutatud on ainult kaks 13 eesmärgist: kooskõlastatud tehniline koostöö ja abi lahtisidumine.

Komisjoni ja järelevalveuurimuses osalenud 14 liikmesriigi tulemused[1] on üldisest paremad. ELi tulemusliku abi tegevusraamistik on selles suurt rolli mänginud. Komisjon ja 14 liikmesriiki on saavutanud häid tulemusi kolme eesmärgi puhul: tehniline koostöö ja avaliku sektori vahendite haldamise riiklike süsteemide kasutamine ning riigihanked. Komisjoni ja 14 liikmesriigi edusammud on olnud väiksemad prognoositavuse, programmipõhiste lähenemisviiside ja ühisoperatsioonide valdkonnas. Abi killustatus, mis aastatel 2005–2009 suurenes, ning läbipaistvus, on väljakutseks ka edaspidi. Komisjoni rahastatud uurimuse[2] esialgsed tulemused viitavad sellele, et Pariisis ja Accras võetud kohustuste kiirem täitmine hoiaks ELi jaoks aastas kokku 4 miljardit eurot.

Käesolevas tabelis võetakse kokku üldised tulemused ning komisjoni ja 14 liikmesriigi tulemused 32 partnerriigis, mis aastatel 2005–2010 järelevalveuurimuses osalesid.

|| Kogu maailm || Kogu maailm || EL[3] || EL[4] || Eesmärk

|| 2005 || 2010 || 2005 || 2010 || 2010

1 tegevuslikud arengustrateegiad || 19 % || 52 % || 1) || 1) || 75 %

2a avalike vahendite haldamise kvaliteet || - || 38 % || 1) || 1) || 50 %

2b riigihankesüsteemide kvaliteet || - || - || 1) || 1) || Eesmärk puudub

3 eelarves kajastatud abi || 44 % || 46 % || 42 % || 51 % || 85 %

4 kooskõlastatud tehniline koostöö || 49 % || 51 % || 40 % || 61 % || 50 %

5a riiklike finantssüsteemide kasutamine || 40 % || 48 % || 48 % || 55 % || 55 %

5b riigihankesüsteemide kasutamine 2) || 40 % || 44 % || 51 % || 66 % || Eesmärk puudub

6 samaaegselt projekte rakendavate üksuste vähendamine || - || 32 % || - || 49 % || 66 %

7 abi on prognoositavam: plaanipärased väljamaksed || 42 % || 43 % || 41 % || 49 % || 71 %

8 abi on lahti seotud 3) || 80 % || 87 % || 81 % || 82 % || 87 %

9 programmipõhised lähenemisviisid || 43 % || 48 % || 47 % || 51 % || 66 %

10a ühisoperatsioonid || 20 % || 22 % || 27 % || 32 % || 40 %

10b ühine analüüs || 41 % || 44 % || 49 % || 59 % || 66 %

11 tulemustele suunatud raamistikud || 7 % || 22 % || 1) || 1) || 38 %

12 vastastikuse aruandekohustuse raamistikud || 44 % || 50 % || 1) || 1) || 100 %

1) näitaja partnerriikide jaoks

2) kogutulemus aastal 2010 kõigi 78 partnerriigi jaoks

3) näitaja 8 on kaalumata keskmine

Üldisel tasandil saab aeglaselt saavutatud ja kõikuvaid tulemusi osaliselt selgitada asjaoluga, et tavade reformimine on aeganõudev. Tõendite põhjal võib arvata, et enamiku kohustuste puhul jäi puudu poliitilisest toetusest ja lähenemisviisid abi tulemuslikkuse osas on olnud liialt bürokraatlikud. Lisaks on tegevuskava sisu olnud liiga laiaulatuslik vajaliku keskendatuse saavutamiseks.

Tõendite põhjal võib väita, et on tarvis määrata kindlaks peamised kohustused abi reformi tugevdamiseks ja tulevastele prioriteetidele aluse panemiseks kooskõlas partnerriikide määratletud prioriteetidega:

Omavastutus: Partnerriigi omavastutus on oluline, et abi saavutaks arengutulemusi. Omavastutust tuleks suurendada demokraatliku omavastutuse näol, et vastata kohalike sidusrühmade ja institutsioonide vajadusele kaasava dialoogi ja suurema suutlikkuse järele.

Läbipaistvus ja prognoositavus: Usaldusväärsed ja nähtavad abivood on olulised selleks, et suurendada partnerriikide võimet rakendada arengustrateegiaid. Läbipaistvus ja prognoositavus suurendavad samuti demokraatlikku omavastutust ja aruandekohustust. Seeläbi on võimalik rahastamist kooskõlastada ja tulemustest aru anda. Uurimuse kohaselt läheb ELi abi prognoositavuse puudumine maksma umbes 1 miljard eurot aastas[5].

Vastavusse viimine: Vastavusse viimine partnerriigi prioriteetidega ja riiklike süsteemide kasutamine on partnerriikide omavastutuse ja juhtimise toetamisel väga oluline. Riiklike süsteemide kasutamine aitab suurendada partnerriikide üldist suutlikkust pakkuda tõhusaid teenuseid.

Tulemustega seotud aruandekohustus: Arengutulemuste toetamine on abi tulemuslikkuse tegevuskava üldpõhimõte. Tulemustega seotud aruandekohustus nõuab omakorda suuremat järelevalvet, hindamist ja tulemustest aru andmist ning nende kasutamist järgnevate otsuste tegemisel.

Killustatuse ja ülemäärasuse vähendamine: Ülemäärasus ja killustatus on peamised töö dubleerimise ja tarbetute tehingukulude allikad. EL võiks säästa enam kui 700 miljonit eurot aastas, kui suudetaks vähendada abi killustatust[6].

Ebakindlas olukorras riigid: Tõendid näitavad, et abi tulemuslikkuse põhimõtted küll kehtivad ebakindlas olukorras olevates riikides, kuid tarvis on heade tavade tugevamat rakendamist, kohandusi ja paindlikkust.

3. Abi tulemuslikkusega seotud tulevikukohustused

Kinnitades veel kord Pariisi põhimõtteid, peaks Busani foorum Pariisis ja Accras võetud olulised poliitikakohustused prioriseerima ja neid tugevdama. Üldine eesmärk oleks toetada arengutulemusi kõrgetasemeliste ambitsioonide kaudu. Busanis koostatav dokument peaks olema tulevane abi tulemuslikkuse raamistik, mis hõlmaks Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava, suunates edaspidise rakendamise prioriteetsetele teemadele ja kohustustele. Komisjon teeb ettepaneku, et ELi ühisseisukoht peaks sisaldama partnerriikide ja rahastajate, sealhulgas mitmepoolsete organisatsioonide ja vertikaalsete rahastuste jaoks järgmisi teemasid ja võimalikke kohustusi.

3.1. Omavastutus

Busanis koostatav dokument peaks käsitlema omavastutust demokraatliku omavastutuse, suutlikkuse arendamise, tugevdatud riiklike süsteemide ja tulemuspõhise tingimuslikkuse kohustuste kombinatsioonina.

Partnerriigid peaksid rahastajate toetusel võtma kohustused i) tugevdada demokraatlikku omavastutust, rõhutades lähenemisviisi, mille puhul sidusrühmad on saavutanud laiapõhjalise konsensuse arengustrateegiates. Valitsused peaksid edendama keskkonda, milles erinevatel sidusrühmadel – sealhulgas parlamentidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja erasektoril – on võimalus anda lisaväärtus arenguprotsessi. Sellised soodsad tingimused nõuavad toimivaid demokraatia-, õigus- ja kohtusüsteeme, sealhulgas kinni pidamist inimõigustest ja soolisest võrdõiguslikkusest. Demokraatliku omavastutuse jaoks on ka vaja arengu rahastamise allikaid käsitleva teabe läbipaistvust, sealhulgas riiklike eelarvete avaldamist. Partnerriigid peaksid ii) institutsionaliseerima kaasavad ja tulemustele suunatud mitme sidusrühmaga arutelud ning iii) tagama nende rühmade, eriti naiste aktiivse osaluse, kes otsustusprotsessist sageli välja jäetakse.

Partnerriigid ja rahastajad peaksid iv) kinnitama oma kohustust tõsta omavastutuse ühe olulise osana suutlikkust ja v) leppima kokku lähenemisviisides, mis tasakaalustavad tulemustele suunatust ja pikaajalist suutlikkuse suurendamist. Partnerriigid peaksid võtma kohustuse vi) juhtida riiklike süsteemide reforme ja rahastajad peaksid võtma kohustuse vii) toetada suutlikkuse suurendamist vastavalt kohalikele prioriteetidele, oludele ja suutlikkusele ning kasutama valdkondi ühiste lähenemisviiside esmase kasutuselevõtukohana. Partnerriigid ja rahastajad peaksid viii) tegema koostööd ühtlustatud ja tulemustepõhise tingimuslikkuse nimel.

3.2. Läbipaistvad, ühtlustatud ja vastavusse viidud partnerlused

Läbipaistvus ja prognoositavus

Alates Accrast on läbipaistvuse valdkonnas suurimaks saavutuseks olnud kokkuleppe saavutamine rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse standardi osas ja selle rakendamine praeguse 20 allakirjutanu poolt, kellest üheksa kuuluvad ELi. Busanis peaksid rahastajad kinnitama oma kohustusi teha avalikkusele kättesaadavaks korrapärane, üksikasjalik ja õigeaegne teave abi mahtude, tingimuste ja arengukulude abil saavutatud tulemuste kohta. Seda tuleks teha igal aastal ja jooksvalt kolme kuni viie aasta tagant, et partnerriikide eelarvestamine, raamatupidamine ja audit oleksid täpsed.

Busanis peaksid rahastajad võtma kohustused i) arendada neid sisesüsteeme, mis võimaldavad arengukoostöö mitmeaastast eelarvestust, ii) kohandada üldist abi läbipaistvuse algatusel ja OECD arenguabi komitee kreeditoride teavitussüsteemil põhinevat üldist aruandlusstandardit, iii) töötada välja ja rakendada mehhanisme, mis viivad abi käsitlevate andmete standardid kooskõlla partnerriikide eelarveklassifikatsiooniga ning iv) avaldada kogu OECD arenguabi komitee tuleviku abikulude kava riigipõhine teave, sealhulgas täpsem sektoripõhine teave. Partnerriikide läbipaistvusega seotud kohustused moodustavad ühe osa demokraatlikust omavastutusest ja aruandekohustusest.

Busanis peaks EL edastama tugeva poliitilise sõnumi ELi juhtpositsioonist läbipaistvuse valdkonnas, luues „ELi läbipaistvusgarantii”, mis põhineb olemasolevatel ELi tulemusliku abi tegevusraamistikus võetud läbipaistvuskohustustel.

Killustatuse ja ülemäärasuse vähendamine

Hoolimata ELi suurtest investeeringutest tööjaotusse, on abi killustatus ikka veel probleemiks. Riigipõhise ja valdkondliku keskendatuse tulemused saabuvad pikkamööda, kuid siiski tuleks üldisi jõupingutusi suurendada.

Pariisis ja Accras võetud kohustuste kaudu ei ole täielikult tegeletud tööjaotuse poliitilise laadiga. Lisaks näitab hindamine, et partnerriigid on olnud võimelised või valmis juhtima rahastajate jaoks optimaalse rolli kindlaks määramist.

Busanis peaksid rahastajariigid võtma kohustuse i) edendada tööjõu kontsentreerimist ja selle jaotamist, tunnustades seejuures poliitilise otsustusprotsessi olulisust, ii) liikuda üksikuid riike käsitlevate strateegiate juurest ühisabistrateegiate poole, kui rahastajatel on poliitiline tahe teha koostööd, ja iii) vältida vertikaalsete rahastute liigset kasutamist ja keskenduda selle asemel olemasolevate kanalite kasutamisele ja tugevdamisele. Rahastajad ja partnerriigid peaksid iv) edendama üldist kõrgetasemelist arutelu, mis käsitleb riigisisest tööjõu jaotamist OECD arenguabi komitee killustatuse ja edasiste plaanide analüüsi põhjal ning tegelema ka alarahastatud riikide küsimusega.

Vastavusse viimine

Tõendid kinnitavad, et abi on tulemuslikum, kui see viia vastavusse partnerriikide riiklike prioriteetidega ja kasutada nende süsteeme. Riiklike süsteeme ei saa kasutada mitte ainult eelarvetoetuse puhul, vaid ka sama tähtsa projektitoetuse puhul. Partnerriigi valitsus on juhib riiklike süsteemide tugevdamist, riskide kindlaks tegemise ja leevendamisega peaksid aga tegelema partnerriigid ja rahastajad koos.

Busanis peaksid rahastajad i) kinnitama oma kehtivat kohustust viia abi vastavusse partnerriikide riiklike arengukavadega ning ii) kasutama ja tugevdama koos partnerriikidega riiklike süsteeme kõigi abimehhanismide puhul, et saavutada tõhusamad institutsioonid ja poliitika.

3.3. Tulemustega seotud aruandekohustus

Arengutulemuste toetamine on abi tulemuslikkuse tegevuskava üldpõhimõte. Siiski on tulemuste saavutamisel veel paljugi parandamisväärset. Sama kehtib partner- ja rahastajariikide vahelise ning asjaomaste riikide kodanike ees kehtiva vastastikuse aruandekohustuse valdkonnas saavutatu kohta.

Nii partner- kui ka rahastajariigid on abirahade kasutamisel ja tulemuste saavutamisel üha enam vastutavad oma kodanike ees. Kuigi osad riigid on kehtestanud vastastikuse aruandekohustuse raamistikud vastavalt Pariisis ja Accras võetud kohustustele, tuleks need võtta kasutusele üldiselt ja hõlmata neisse tulemustega seotud aruandekohustus.

Nii Pariisis kui ka Accras kinnitati abi juhtimise olulisust tulemuste saavutamisel, Busanis tuleks keskenduda võimele mõõta tulemusi ja nende kohta aru anda. Ometi ei tohiks surve saavutada tulemusi kahjustada pikaajalist protsessi arendada partnerriikide suutlikkust kavandada, saavutada ja mõõta arengutulemusi ning nende kohta aru anda. Rahastajate antud hinnang tulemustele peaks võimalikult suurel määral põhinema partnerriikide tulemusaruannetel.

Busanis peaksid partner- ja rahastajariigid tugevdama aruandekohustust arengutulemuste osas, kohustudes i) suurendama investeeringuid partnerriikide statistilise suutlikkuse arendamiseks, sealhulgas Paris21 algatuse[7] kaudu ning ii) tugevdama partnerriikide järelevalve- ja hindamissuutlikkust arengutulemuste jälgimisel. Partner- ja rahastajariigid peaksid võtma kohustuse iii) kasutada läbipaistvat aruandlust seoses arengutulemustega, kasutades partnerriikide hindamisraamistikke, iv) võtta üldiselt kasutusele vastastikused aruandekohustuse raamistikud, mida on riigiti kohandatud, et jälgida kohustuste ja tulemuste vallas saavutatut ja v) tugevdada abiinvesteeringutega seotud otsuste tegemise tulemuspõhisust.

3.4. Ebakindlas olukorras riigid

Pariisi deklaratsioonis ja Accra tegevuskavas tunnustati, et abi tulemuslikkuse põhimõtted on ebakindlas olukorras kehtivad. Siiski tuleb neid kohandada vastavalt erivajadustele riikides, mis on ebakindlas olukorras tulenevalt nõrgast omavastutusest ja suutlikkusest ning pakilistest vajadustest põhiteenuste järele. Ebakindlas olukorras olevate riikide 10 eripõhimõtte[8] jälgimise tulemused näitavad, et kuigi abi tulemuslikkuse põhimõtted on kehtivad, vajab nende rakendamine ebakindlas olukorras kohandamist.

Busanis saavutatavaga tuleks i) tunnustada ja toetada tööd rahukindlustamist ja riigi ülesehitamist käsitleva rahvusvahelise dialoogi raames ning g7+[9] riikide kasvavat juhtrolli rahukindlustamise ja riigi ülesehitamise Monrovia teekaardi kinnitamisel ebakindlas olukorras olevate riikide tulemuste määratlemise ja mõõtmise raamistikuna, ii) kinnitada OECD arenguabi komitee suuniseid riigi ülesehitamiseks, rahastamise vahendamiseks ja riskide juhtimiseks ebakindlates olukordades ning iii) kutsuda rahastajaid üles kohandama oma otsustus-, rahastus- ja rakendusmenetlusi vastavalt ebakindlas olukorras valitsevatele erivajadustele.

4. Abi tulemuslikkuse põhimõtete laiendamine muudele arengu rahastamise allikatele ja selles osalejatele

Tõendite põhjal võib arvata, et abi tulemuslikkusega seotud kohustused on asjakohased ka muude arengu rahastamise allikate ja teiste selles osalejate suhtes. OECD arenguabi komiteesse mitte kuuluvate rahastajate suurenev osatähtsus tingib nende suurema kaasatuse abi tulemuslikkuse kavas ja Busani foorumil. Järgmistes lõikudes, mis käsitlevad abi tulemuslikkust, on kirjeldatud osalejaid ja rahastamisallikaid, mis/kes võivad tulemuslikule arengukoostööle lisaväärtust anda ja millele/kellele tuleks keskenduda Busani foorumil.

4.1. Areneva majandusega riikide roll ja lõuna-lõuna telje koostöö

Areneva majandusega riigid mängivad kiiresti tähtsustuvat rolli partnerriikide toetamisel, sealhulgas lõuna-lõuna telje koostöös. On oluline, et Busanis kasutataks võimalust tugevdada üldisi arengupartnerlusi, mis põhinevad arenguga seotud erinevatel lähenemisviisidel ja kogemustel.

Arengutulemuste saavutamisele kaasa aitamine on oluline kõigi arengut rahastavate sidusrühmade jaoks. Busani foorum peaks hõlmama tulemuste saavutamise alaste kogemuste vahetamist partnerriikide, rahastajate ja areneva majandusega riikide vahel. Busani foorumil saaks sellelt aluselt töötada välja ühiseid põhimõtteid ja diferentseeritud kohustusi. Abi tulemuslikkuse põhimõtted võivad nende sõnastamisel lisaväärtust anda.

Lõuna-lõuna telje ja kolmepoolse koostöö olulisust tuleks Busanis samuti kinnitada. Selleks et suurendada nende koostöökanalite tulemuslikkust, tuleks Busanis saavutatu puhul pöörata tähelepanu põhja-lõuna ja lõuna-lõuna telje partnerite vastastikusele täiendavusele, mis põhineb arengu rahastamise voogude läbipaistvusel. Busani tulemusena tuleks ka rõhutada piirkondlike edukat arengut käsitlevate teadmiste jagamise platvormide rolli ja suutlikkuse suurendamist, samuti abi juhtimise tavasid.

4.2. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikud ametiasutused ja erarahastajad

Tuginedes Accra tegevuskavale ja ELi struktureeritud dialoogi tulemustele, peaks Busanis saavutatu kinnitama kodanikuühiskonna organisatsioonide tunnustamist sõltumatute ja iseseisvate osalejatena ning valitsuste ja tulundusliku erasektori rolli täiendajatena. Lisaks tuleks Busanis saavutatuga tunnustada kohalike ametisasutuste rolli, kui neil on autonoomia ja õigus algatada erisekkumisi kohaliku arengu toetamiseks.

Busanis tuleks kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi rahastaja- ja partnerriikidest kutsuda üles jätkama jõupingutusi aruandekohustuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks oma meetmete puhul selliste isereguleerimismehhanismide abil nagu kodanikuühiskonna arengu tulemuslikkuse Istanbuli põhimõtted[10].

Pariisi põhimõtted on samuti kohaldatavad üha olulisemat rolli saavutavate erarahastute suhtes. Rahastuid tuleks kutsuda üles tegema kohandusi vastavalt Istanbuli põhimõtetele, et need sobiksid nende tegevuse ja partnerlustega.

Lisaks peaksid rahastajatest rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid ja erarahastud edendama kohalikku aruandekohustust, tunnustades kohaliku kodanikuühiskonna juhtrolli kohalike arenguvajaduste kindlaks tegemisel.

4.3. Koostöö tulundusliku erasektoriga

Erasektori esilekerkimine pakub erinevaid vaatepunkte ja lahendusi seoses arenguväljakutsetega. Abi innustava mõju tugevdamiseks on vajalik erasektori suurem kaasatus arengukoostöösse. Suurem koostöö peaks põhinema abi tulemuslikkuse põhimõtetel.

Laenude kombineerimine toetustega ja muude innovatiivsete rahastamisvahendite suurem kasutamine (riskikapital, tagatised, riskide jagamine) koostöös mitmepoolsete ja kahepoolsete organisatsioonidega loob võimalusi täiendava arengu rahastamise saamiseks erasektorist. Busanis tuleks arengupartnereid kutsuda üles arendama edasi ja suurendama kombineeritud ja innovatiivsete rahastamisvahendite kasutamist. Lisaks tuleks erasektorit kutsuda üles võtma aktiivsem roll arengukoostöös avaliku ja erasektori partnerluste kaudu ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse tavasid kasutades.

4.4.      Rahvusvaheline kliimamuutustega seotud rahastamine kui osa ametlikust arenguabist

Kopenhaagenis ja Cancunis lepiti kokku kliimamuutustega tegelemise mahukas rahastamises: nn kiires stardirahastamises, mis moodustab aastatel 2010–2012 30 miljardit USA dollarit ning avaliku ja erasektori rahastamise suurendamises 100 miljardi USA dollarini aastas aastaks 2020.

Busani tulemusena tuleks i) kinnitada abi tulemuslikkuse põhimõtete kohaldamine kliimamuutustega seotud rahastamise suhtes ja püüda saavutada samasugune kinnitus Kopenhaageni, Cancuni ja Durbani protsessi osas, ii) paluda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni komitee arvestaks Rohelise Kliimafondi loomisel abi tulemuslikkuse põhimõtetega ning iii) võtta kohustus korrapäraselt hinnata abi tulemuslikkuse põhimõtteid kliimamuutustega seotud rahastamise seire-, aruandlus- ja tõendamise mehhanismi kaudu.

5. Abi tulemuslikkuse juhtimine ja järelevalve tulevikus

Praegu ei ole piisavalt tegeletud tõhusa abi tulemuslikkuse juhtimise põhielementidega. Esiteks ei ole veel saavutatud püsivat poliitilist toetust ja see on peamiselt piirdunud kolme kõrgetasemelise foorumiga. Teiseks ei toetata riigi tasandi rakendamist üldiste struktuuridega ja OECD arenguabi komitee juhitav abi tulemuslikkuse töörühm (edaspidi „töörühm”) on muutunud eraldiseisvaks, väga bürokraatlikuks üksuseks. Kolmandaks on teostatud järelevalvet Pariisis võetud kohustuste üle, kuid järelevalvet ei ole kohandatud vastavalt eri riikides valitsevale olukorrale. Lisaks ei ole vastastikuse aruandekohustuse raamistikke töötatud välja kõigis partnerriikides ja raamistike tulemuslikkuse üle on üldisel tasandil palju vaieldud.

Busanis tuleks juhtimist käsitlevad otsused piisavalt täpselt läbi arutada, et vältida pikaldasi arutelusid pärast Busani kohtumist. Üldiselt peaks juhtimisstruktuur hõlmama erinevaid arengupartnereid. Pärast Busani peaks juhtimine sisaldama järgmisi elemente:

Esiteks tuleks tegeleda poliitiliste kohustuste ja otsustusprotsessiga, rõhutades seoseid abi tulemuslikkuse rakendamise ja üldiste arengupoliitika foorumite vahel. Seda saab teha korrapäraste kõrgetasemeliste arutelude kaudu, mis toimuvad Rahvusvahelise Valuutafondi / Maailmapanga ja OECD arenguabi komitee juhtkondade ja kõrgetasemelistel kohtumistel.

Teiseks tuleks riigi tasandi rakendamist toetada riigipõhiste kokkulepetega, milles partnerriigid lepivad pärast sidusrühmadega konsulteerimist oma arengupartneritega kokku kohalikul tasandil vastu võetud Busani prioriteetides ja eesmärkides, kasutades olemasolevaid vastastikuse aruandekohustuse kohalikke mehhanisme.

Kolmandaks tuleks ühtlustada töörühma tegevust, kaotades suurema osa praegustest sektoritest. Töörühma ülesanne peaks olema riigi tasandi rakendamise hõlbustamine (kasutajatugi, süntees, head tavad) ja üldise järelevalve teostamine koos OECD arenguabi komiteega. OECD arenguabi komitee peaks olema läbipaistvuse rahvusvaheline keskus ja rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse haldusorganisatsioon. ÜRO arengukoostöö foorum peaks keskenduma üldisele vastastikusele aruandekohustusele.

Lisaks tuleks üldist järelevalvet teostada seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtajaga aastal 2015. Pariisi näitajaid tuleks vähendada, et need vastaksid keskendatud tegevuskavale. Alles jäävad näitajad peaksid käsitlema omavastutust (näitajad 1, 2), vastavusse viimist (näitajad 3 ja 5), prognoositavust ja läbipaistvust (näitaja 7) ning tulemustega seotud aruandekohustust (näitaja 12), partnerriikide ja rahastajate kehtivaid näitajaid peaks olema võrdne arv. Näitajate alus peaks jääma samaks, et võimaldada mõõtmisi pikas perspektiivis. Riigi tasandi järelevalve peaks aga põhinema olemasolevatel kohalikel mehhanismidel. Üldisel tasandil peaksid saadud kogemuste põhjal tegema järeldusi töörühm ja OECD arenguabi komitee.

6. Kokkuvõte

Busani foorum on oluline võimalus keskenduda abi tulemuslikkuse tegevuskavale ja suurendada abi mõju arengu saavutamisel. Tänu abireformi kohta kättesaadavate tõendite rohkusele on võimalik teha teabel põhinevaid otsuseid. Jätkusuutlik poliitiline toetus on tõhusa rakendamise juures väga oluline. Selleks teeb komisjon ettepaneku, et EL säilitaks juhtpositsiooni abi tulemuslikkuse valdkonnas ja püüaks saavutada järgmisi eesmärke:

1. Busanis saavutatu peaks olema laiaulatuslik dokument, mis kinnitaks Pariisi deklaratsioonil ja Accra tegevuskaval põhinevaid Pariisi põhimõtteid ning keskenduks tugevdatud peamistele kohustustele, et suunata tulevast rakendamist. Kõik OECD arenguabi komitee rahastajad, vertikaalsed rahastud ja mitmepoolsed organisatsioonid peaksid täielikult pidama kinni põhimõtetest ja kohustustest.

2. Abi tulemuslikkusega seotud teemad, mida Busani dokument hõlmab, peaksid olema demokraatlik omavastutus, läbipaistvus ja prognoositavus, killustatuse ja ülemäärasuse vähendamine, vastavusse viimine ning tulemustega seotud aruandekohustus. Ebakindlates olukordades tuleks kohustusi tugevdada paindlikult.

3. Abi tulemuslikkuse rakendamine peaks toimuma riigi tasandil paindliku partnerriigi juhitava riigipõhise kokkuleppe kaudu, mis tugineb olemasolevatele kohaliku tasandi mehhanismidele. Ühtlustada tuleks kogu abi tulemuslikkuse juhtimisstruktuur ja järelevalve.

4. Areneva majandusega riikidelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, kohaliku tasandi ametiasutustelt, nii tulunduslikult kui ka mittetulunduslikult erasektorilt tuleks koguda erinevaid kogemusi arengutulemuste saavutamisel ja tõlgendusi abi tulemuslikkuse põhimõtete kohta, et teha tööd diferentseeritud vastutuse ja kohustuste suunas.

5. Abi tulemuslikkus peaks hõlmama muid arengu rahastamise allikaid, eelkõige kliimamuutustega seotud rahastamist.

[1]               Peale komisjoni osalesid uurimuses Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik.

[2]               Vt http://ec.europa.eu/europeaid/how/ensure-aid-effectiveness/documents/aid-effectiveness-benefits_en.pdf

[3]               Vt joonealune märkus 1.

[4]               Vt joonealune märkus 1.

[5]               Vt joonealune märkus 2.

[6]               Vt joonealune märkus 2.

[7]               Paris21 on partner- ja rahastajariikide konsortsium, millele pakub sekretariaaditeenust Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), vt http://www.paris21.org/.

[8]               Ebakindlas olukorras olevate riikide põhimõtted viitavad hea rahvusvahelise tegevuse põhimõtetele ebakindlates riikides, mille OECD riigid 2007. aastal heaks kiitsid.

[9]               G7+ on sõltumatu ja iseseisev foorum ebakindlas olukorras ja konfliktidest mõjutatud riikidele ja piirkondadele, mis asutati esimese rahukindlustamist ja riigi ülesehitamist käsitleva rahvusvahelisele dialoogi raames Dilis, Timor-Lestes aastal 2010.

[10]             http://www.cso-effectiveness.org/IMG/pdf/final_istanbul_cso_development_effectiveness_principles_footnote.pdf