52011PC0438

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed; edaspidi „algmäärus”)[1] kohaldamist menetluses, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes kehtivate meetmete läbivaatamisega. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid 2005. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1175/2005[2] Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes lõpliku koguselise dumpinguvastase tollimaksu. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. |

Ettepaneku õiguslik külg |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb dumpingu ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise tõenäosust käsitleva uurimise järeldustel. Seepärast tehakse nõukogule ettepanek võtta vastu lisatud ettepanek määruse kohta, et pikendada kehtivaid meetmeid viie aasta võrra. |

Õiguslik alus Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele, sest meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Ei kohaldata nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: nõukogu määrus. |

Muud vahendid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi. |

Mõju eelarvele |

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet. |

2. 2011/0189 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”),[3] eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on esitanud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

3. Kehtivad meetmed

4. Määrusega (EÜ) nr 1175/2005[4] kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit baariumkarbonaadi (BaCO3) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Lõplikuks koguseliseks dumpinguvastaseks tollimaksuks kehtestati 6,3-56,4 eurot tonni kohta.

5. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

6. Pärast 2010. aasta märtsis avaldatud teadet Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta[5] sai komisjon 19. aprillil 2010 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 taotluse meetmete aegumise läbivaatamise kohta.

7. Taotluse esitas äriühing Solvay & CPC Barium Strontium GmbH & Co. KG (edaspidi „taotluse esitaja”), Euroopa Liidu ainus baariumkarbonaadi tootja, kelle toodang moodustab 100 % liidu baariumkarbonaadi toodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

8. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 on piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas Euroopa Liidu Teatajas teate läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”)[6].

9. Uurimine

10. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

11. Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

12. Kahju jätkumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

13. Uurimisega seotud isikud

14. Komisjon teatas läbivaatamiste algatamisest ametlikult taotluse esitanud liidu tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele/hulgimüüjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ja nende ühendustele, võrdlusriigi tootjatele ning Hiina ametiasutustele.

15. Komisjon andis ka kõikidele huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

16. Pidades silmas taotluses nimetatud Hiina eksportivate tootjate suurt hulka, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ning dumpingu jätkumise tõenäosuse väljaselgitamiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring.

17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil eksportivatel tootjatel teatada endast Euroopa Komisjonile ja esitada algatamisteates nimetatud põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. juuli 2009 kuni 30. juuni 2010.

18. Komisjon sai vastused vaid kolmelt Hiina äriühingult või nende ühendustelt ning seepärast otsustati, et Hiina eksportivatest tootjatest ei ole vaja valimit moodustada.

19. Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt huvitatud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates esitatud tähtaja jooksul soovisid.

20. Küsimustiku vastused esitasid taotluse esitanud liidu tootja ja temaga seotud vahendaja, üheksa kasutajat, neli importijat, kaks Hiina eksportijat/tootjat ning kaks võimaliku võrdlusriigi tootjat. Üks Hiina eksportiv tootja, kes vastas valimi moodustamisega seotud küsimustikule, otsustas edasise menetluse käigus koostööst loobuda.

21. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

a) taotluse esitanud ELi tootja:

- Solvay & CPC Barium Strontium GmbH & Co. KG (Hannover) ja temaga seotud äriühing Solvay Bario e Derivati SpA. (Massa)

b) Hiina eksportivad tootjad:

- Zaozhuang Yongli Chemical Co., Ltd. (Shangdongi provints)

- Guizhou Red Star Developing Import & Export Co., Ltd. (Guizhou provints)

c) Võrdlusriigi (India) tootja:

- Solvay Vishnu Barium Private Limited (Hyderabad)

d) Importijad:

- Norkem Limited, Knutsford (Ühendkuningriik)

- L'Aprochimide Srl, Muggio (Itaalia)

e) Kasutajad

- Technische Glass Illmenau GmbH, Illmenau (Saksamaa)

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

22. Vaatlusalune toode

23. Vaatlusalune toode on sama mis eelmises uurimises ja selle määratlus on järgmine: Hiinast pärit baariumkarbonaat strontsiumisisaldusega üle 0,07 % massist ja väävlisisaldusega üle 0,0015 % massist, pulbri, pressitud graanulite või kaltsineeritud graanulite kujul, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2836 60 00 alla.

24. Baariumkarbonaati kasutatakse peamiselt tellise- ja katusekivitööstuses, keraamikasektoris ja ferriidi tootmisel. Varem kasutati baariumkarbonaati telerite elektronkiiretorude tootmisel, kuid seoses LCD ja plasmatelerite kasutuselevõtuga on see kasutusala ELis hääbunud.

25. Samasugune toode

26. Sarnaselt esialgse uurimisega selgus ka seekordsel uurimisel, et Hiinas toodetud ja ELi eksporditud baariumkarbonaadil, võrdlusriigi (India) omamaisel turul toodetud ja müüdaval baariumkarbonaadil ning taotluse esitanud ELi tootja ELis toodetud ja ELis müüdaval baariumkarbonaadil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sama kasutusala.

27. Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

28. Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

29. Üldist

30. Aegumise läbivaatamise algatamisest teavitati 16 Hiina teadaolevat eksportivat tootjat, kellest kolm vastas valimi moodustamisega seotud küsimustele, kuid ainult kaks tegid komisjoniga igakülgselt koostööd ja esitasid täielikult täidetud küsimustiku.

31. Võrdlusriik

32. Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, siis vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, kindlaks kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriik”) hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

33. Esialgsel uurimisel oli võrdlusriigiks USA ning ka käesoleva uurimise raames soovitati kasutada USAd normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Siiski peeti vajalikuks kontrollida, kas kõnealune riik on endiselt sobiv käesoleva aegumise läbivaatamise puhul. Kirjutati kõigile teadaolevatele baariumkarbonaadi tootjatele maailmas (sh Brasiilias, Indias, Jaapanis ja USAs). Saadi kaks vastust, üks USA ja teine India tootjalt.

34. Pärast kriteeriumite põhjalikku analüüsi, mis hõlmas nii kogutoodangut, tootjate arvu, konkurentsi turul, koguimporti, dumpinguvastaseid tollimakse ning tollimakse nii Ameerika kui ka India omamaisel turul, otsustati valida võrdlusriigiks India. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 leiti, et India on USAst sobivam suurema turu ja suuremate impordimahtude ning tugevama konkurentsi tõttu omamaisel baariumkarbonaadi turul. Üheltki huvitatud isikult ei saadud kõnealuses küsimuses märkusi ega vastuväiteid. Seega määrati nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, normaalväärtus kindlaks India tootja esitatud andmete põhjal.

35. Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

36. Normaalväärtus

37. Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel uuris komisjon äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, kas omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele müüdud baariumkarbonaadi müügimaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline, s.t kas vaatlusaluse toote müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % liitu suunatud ekspordi kogumahust. Uurimisel selgus, et müük ei olnud tüüpiline ning seega tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult. Normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuti tootmisega seotud kogukuludest, millele lisati äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning tavakaubanduse raames toimunud samasuguse toote omamaisest müügist saadud kasum.

38. Äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud esialgse uurimise tulemusena turumajanduslikku kohtlemist, määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd teinud tootja esitatud andmete põhjal.

39. Kõigepealt tehti kindlaks, kas samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele klientidele on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust. India koostööd teinud tootja omamaist müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peeti piisavalt tüüpiliseks.

40. Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti India turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele. Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasuguse toote puhul kasumlikku müüki ei toimunud, tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult. Normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuti asjaomase tootja tootmisega seotud kogukuludest, millele lisati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks. Samasuguse toote tootmisega seotud kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määr oli sama, mis esialgse uurimise puhul, st vastavalt 10,6 % (müügi-, üld- ja halduskulud) ja 7,2 % (kasum). Ei esitatud mingit teavet, millest oleks ilmnenud, et need summad ei ole mõistlikud või et kasumimäär ületaks kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi omamaisel turul.

41. Ekspordihind

42. Kuna asjaomaste koostööd teinud eksportivate tootjate kogu eksport suunati otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

43. Võrdlus

44. Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

45. Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi transpordi ja komisjonitasude osas, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

46. Dumpingumarginaal

47. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 kehtestati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel samal kaubandustasemel.

48. Äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, selgus võrdlusest, et äriühing jätkas dumpingut isegi kõrgema määraga.

49. Äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, näitas kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 tehtud võrdlus märkimisväärse dumpingu olemasolu. Kõnealuse äriühingu toodang moodustab 98 % jääktollimaksuga maksustavast ekspordist, ülejäänud 2 % esindavad nende eksportivate tootjate toodangut, kes menetluse käigus koostööd ei teinud, ega mõjuta tuvastatud dumpingumarginaali. Võttes lisaks arvesse koostööst hoidumist, võib arvata, et nende dumping ei saa toimuda madalamal tasemel, kui koostööd teinud äriühingu puhul.

D. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

50. Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt kontrolliti, kas meetmete tühistamise korral on dumpingu jätkumine tõenäoline.

51. Dumpingu jätkumise tõenäosuse üle otsustamiseks kontrolliti nii Hiina tootmise ja tootmisvõimsuse arengut kui ka seda, millised on tõenäolised arengud eksportmüügil Euroopa Liitu ja muudesse kolmandatesse riikidesse.

52. Taotluse kohasel on Hiina ülekaalukalt maailma suurim baariumkarbonaadi tootja. Lisaks on Hiina ka suurim barüüdi tootja, mis on vaatlusaluse toote peamine tooraine. Ainuüksi kahe koostööd teinud äriühingu tootmisvõimsus on 331 000 tonni aastas, mis võrdub ligikaudu kolmekordse ELi tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks on neil kahel äriühingul 34 000 tonni vaba tootmisvõimsust, mis on piisav, et rahuldada pool ELi tarbimisest.

53. Kolm maailma suurimat baariumkarbonaadi tootjat (USA, India ja Brasiilia) on praeguseks kehtestanud dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes. Seega võib järeldada, et võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja dumpingut mitmel turul, suunataks meetmete kehtetuks tunnistamise korral ELi turule lisakogus baariumkarbonaati.

54. Asjaolu, et vaatamata Hiinast pärit impordi suhtes kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele õnnestus Hiina eksportivatel tootjatel eksportida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi suures koguses baariumkarbonaati (keskmine hind 251 eurot tonni kohta) ja suurendada oma turuosa ELi turul, osutab, et Hiina eksportijad on ELi turust jätkuvalt huvitatud.

55. Hiina ekspordistatistikast nähtub veelgi selgemini, et EL on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg, sest nad said dumpingule vaatamata ühte oma kõrgeimat ekspordihinda ELi eksportides. Hiina ekspordistatistika kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi suunatud ekspordi keskmine müügihind 269 USD/FOB, samas kui Indiasse suunatud ekspordi keskmine hind oli 220 USD.

56. Hiina ekspordistatistika osutas, et vaatamata baariumkarbonaadi peamise kasutusala (elektronkiiretorud) kadumisele, on Hiina eksport maailmas kasvanud 130 000 tonnilt 2009. aastal 158 000 tonnile 2010. aastal.

57. Võttes arvesse Hiina suurt kasutamata tootmisvõimsust on meetmete kehtetuks tunnistamise korral oodata, et Hiina eksport suunatakse tõenäoliselt ELi. Seda väidet toetab asjaolu, et maailma suurimad turud (USA, India ja Brasiilia) on kehtestanud kõrged dumpinguvastased tollimaksud.

58. Import toimuks tõenäoliselt ka edaspidi dumpinguhinnaga, sest ei ole ühtki märki selle kohta, et eksportijad muudaksid meetmete kehtetuks tunnistamise korral oma hinnakäitumist.

59. Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpingu jätkumine on tõenäoline.

E. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

60. Ainsa koostööd teinud liidu tootja toodang moodustas 100 % liidu baariumkarbonaadi toodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu moodustab kõnealune tootja liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

F. OLUKORD LIIDU TURUL

61. Liidu tarbimine

Tabel 1: Liidu tarbimine

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tarbimine (tonnides) | 123,354 | 104,037 | 62,637 | 76,560 |

Indeks | 100 | 84 | 51 | 62 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused ja Eurostati statistika.

62. Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu liidus toimunud müügi ja kolmandatest riikidest pärit impordi kombineeritud mahu põhjal, toetudes Eurostati andmetele.

63. Nende andmete põhjal ja nagu on näha tabelist 1 vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s. o 38 %, mis on peamiselt seotud elektronkiiretorude tootmise lõpetamisega ELis.

64. Hiinast pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

Tabel 2: Hiina RVst pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Impordimaht (tonnides) | 76,306 | 64,573 | 37,341 | 48,720 |

Indeks | 100 | 85 | 49 | 64 |

Turuosa | 61,9 % | 62,1 % | 59,6 % | 63,6 % |

Indeks | 100 | 100 | 96 | 103 |

CIF-impordihind (eurot/tonn) | 230 | 257 | 239 | 251 |

Indeks | 100 | 112 | 104 | 109 |

Allikas: Eurostati statistilised andmed

65. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes Hiinast pärit impordi maht 36 %, samas kui liidu tarbimine vähenes 38 %. Vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele ja vähenenud tarbimisele, suurenes Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil kolme protsendipunkti võrra.

66. Hiinast pärit baariumkarbonaadi keskmine impordihind kasvas vaatlusalusel perioodil 9 %. Suurim hinnatõus toimus 2007. ja 2008. aasta vahel, 2009. aastal hind langes, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas tõusta.

67. Liidu tootmisharu keskmist tehasehinda võrreldi Hiina keskmise CIF impordihinnaga liidu piiril. Need hinnad saadi Eurostati statistikast ja need sisaldasid impordijärgseid kulusid, tolli- ja dumpinguvastaseid makse. Võrdlus näitas, et Hiina impordihinnad lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinna alla 37,9 %võrra. Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiti, et kui meetmeid ei oleks kehtestatud, oleks Hiina impordihinnad liidu tootmisharu hinnad 44,1 % võrra alla löönud.

68. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

69. Baariumkarbonaadi impordi maht muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) oli väike ja moodustas vähem kui 1 % liidu tarbimisest vaatlusalusel perioodil.

70. Tuleb märkida, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hind ei löönud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu hindu alla.

71. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

72. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

73. Tuleb märkida, et kuna liidu tootmisharu koosneb vaid ühest tootjast, esitatakse andmed toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta indeksite kujul.

Tabel 3: Liidu tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

Indeks | 2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Toodang | 100 | 79 | 36 | 47 |

Tootmisvõimsus | 100 | 100 | 100 | 100 |

Tootmisvõimsuse rakendamine | 100 | 79 | 36 | 47 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

74. Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusalusel perioodil 53%. Tuleb märkida, et liidu tootmisharu on kohandanud oma tootmismudelit alates 2003. aastast, et vastata uuele olukorrale turul ja kineskooptelerite tootmise lõpetamisele ELis. Selle tulemusena vähenes tootmisvõimsus rohkem kui 50 %, sest samade seadmetega toodetakse nüüd vaatlusalust toodet vaheldumisi strontsiumkarbonaadiga (SrCO3).

75. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil samale tasemele. Tootmisvõimsuse rakendamine aga muutus sarnaselt toodangu mahuga.

76. Varud

Tabel 4: Varud

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Indeks | 100 | 97 | 41 | 41 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

77. Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 59 % võrra. Vähenemine on tingitud nõudluse vähenemisest ja ELi tootmisharu võimest kohaneda uue turuolukorraga.

78. Müügimaht ja -hinnad

Tabel 5: Müügimaht ja -väärtus ning ühiku müügihind

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Müügimaht (indeks) | 100 | 84 | 53 | 59 |

Müügiväärtus (indeks) | 100 | 92 | 66 | 73 |

Ühiku müügihind (indeks) | 100 | 109 | 124 | 123 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

79. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 41 %. Suurim vähenemine toimus 2009. aastal seoses üldise majanduslangusega. Samas vähenes liidu tootmisharu müügimaht sel ajavahemikul ELi tarbimisega võrreldes proportsionaalselt rohkem. Müügiväärtus ei vähenenud nii suures ulatuses kui müügimaht, sest liidu tootmisharul õnnestus vaatlusalusel perioodil oma hinnataset tõsta ning ühiku müügihind kasvas 23 %.

80. Turuosa ja kasv

Tabel 6: Liidu tootmisharu turuosa

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Indeks | 100 | 100 | 105 | 95 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused, Eurostati kohandatud statistika.

81. Liidu tootmisharu turuosa kasvas 2009. aastal 5 %, kuid vähenes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10 % võrra väheneda. Seega turg ei kasvanud ning liidu tootmisharu ei suutnud hoida oma turuosa.

82. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

Tabel 7: Tööhõive, töötasud ja tootlikkus

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tööhõive (indeks) | 100 | 87 | 55 | 57 |

Töötasu (eurot töötaja kohta) (indeks) | 100 | 108 | 106 | 113 |

Tootlikkus (indeks) | 100 | 91 | 65 | 82 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

83. Vaatlusalusel perioodil vähenes tööhõive märkimisväärselt tingituna nii majanduslangusest kui ka uuest turuolukorrast. Kõrge inflatsioonimäära tõttu, mis avaldas otsest mõju töötasude indekseerimisele, kasvas keskmine töötasu 13 %. Samal perioodil vähenes tootlikkus tootmismahu vähenemise tõttu 18 %, mida ei suudetud kompenseerida töötajate arvu vähendamisega.

84. Kasumlikkus

Tabel 8: Kasumlikkus

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Indeks | -100 | -192 | -351 | -206 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

85. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui 106 %, seda nii majanduslanguse tulemusena kui ka kineskooptelerite tootmise lõpetamise tõttu, mis mõlemad mõjutasid nii müügimahtu kui ka tootmiskulusid. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli tootmisharu pidevalt kahjumis.

86. Investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 9: Investeeringud ja investeeringutasuvus

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Investeeringud (indeks) | 100 | 82 | 90 | 97 |

Investeeringutasuvus (indeks) | -100 | -251 | -506 | -176 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

87. Investeeringud püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Liidu tootmisharu investeeringud on näidatud aastal, mil investeeringud tehti. Investeeringutasuvus (kasum väljendatuna %-na aasta jooksul tehtud investeeringutest) oli vaatlusalusel perioodil kasumlikkusega sarnaselt negatiivne.

88. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi tõendit, et liidu tootmisharul oleks suuri raskusi kapitali kaasamisega. Siiski tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil ei tehtud suuri investeeringuid.

89. Rahavoog

Tabel 10: Rahavoog

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Indeks | -100 | -83 | 25 | 32 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

90. Laojäägi vähenemise tulemusena paranes rahavoog vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

91. Dumpingumarginaali suurus

92. Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne dumpinguhinnaga müük, ning see toimus isegi kõrgemal tasemel, kui oli kindlaks tehtud esialgses uurimises. Seda näitasid nii koostööd teinud eksportivalt tootjalt kui ka EUROSTATilt saadud andmed.

93. Taastumine varasema dumpingu mõjudest

94. Seoses üldisest majanduslangusest ja olulise kasutusala kadumisest tulenevate halbade majandusoludega ei taastunud liidu tootmisharu varasemast dumpingust, eelkõige müügimahu, müügihinna ja tulususe osas. Lisaks sellele leiti, et vaatlusalusel perioodil jätkus dumpinguhinnaga müük.

95. Liidu tootmisharu eksport

Tabel 11: Liidu tootmisharu ekspordimaht

2007 | 2008 | 2009 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Indeks | 100 | 86 | 45 | 66 |

Allikas: liidu tootmisharule saadetud küsimustiku kontrollitud vastused.

96. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu baariumkarbonaadi eksport 34 %. Võttes arvesse tõsist konkurentsi Hiina eksportijatega kolmandate riikide turgudel, oli liidu tootmisharu ekspordimaht väga piiratud. Ekspordimahu vähenemist vaatlusalusel perioodil mõjutas ka majanduslangus.

97. Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

98. Kuigi kõigi peamiste kahjunäitajate (nagu müügimaht, kasumlikkus, tootmine, tööhõive ja tootlikkus) areng vaatlusalusel perioodil oli negatiivne, pehmendasid dumpinguvastased meetmed mõju liidu tootmisharu olukorrale.

99. Seoses liidu tootmisharu turuosaga osutab väike langustrend, et vaatamata kehtivatele meetmetele ning turutarbimise vähenemisele, ei tõrjunud Hiina import mitte ainult muid riike turult, vaid võitis turuosa ka liidu tootmisharu arvelt.

100. Kokkuvõttes leitakse, et arvestades liidu tootmisharu näitajate negatiivset arengut, kandis liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil jätkuvalt olulist kahju. Seetõttu uuriti, kas kahju võib tõenäoliselt jätkuda, kui meetmed aeguvad.

G. KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

101. Kokkuvõte dumpingu jätkumise ja kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsi kohta

102. Tuletatakse meelde, et pärast esialgset uurimist on tarbimine ELi turul märkimisväärselt vähenenud nii elektronkiiretorude kasutamise lõpetamise kui ka majanduslanguse tõttu. Selles olukorras suurenes Hiina impordi turuosa rohkem kui 15 %, samas kui liidu tootmisharu ja kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vähenes olulisel määral. See osutab, et vaatamata kehtivatele meetmetele ja ELi vähenevale tarbimisele, on Hiina eksportivad tootjad jätkuvalt huvitatud ELi turust ning suutsid kolmandad riigid ELi turult välja tõrjuda.

103. Lisaks tuletatakse meelde, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid dumpinguhinnaga müüki ja lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Sel põhjusel ei ole mingit alust arvata, et hiinlased ei jätka tulevikus dumpingut ning liidu tootmisharu hinna allalöömist.

104. Uurimine näitas, et Hiina tootjatel olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suured tootmisvõimsuse varud (ligikaudu 280 000 tonni). See on enam kui kolmekordne ELi turu maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatamata oodatavale nõudluse kasvule Hiinas, jääb ülemäärane tootmisvõimsus ilmselt püsima ning on lähiaastatel väga suur.

105. Euroopa Liit on Hiina peamine eksporditurg. Muud suured eksporditurud nagu USA ja India on kehtestanud Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes kõrged dumpinguvastased tollimaksud[7]. Need turud on seega Hiina ekspordile paeaegu kättesaamatud. Arvestades Hiina eksportivate tootjate huvi liidu turu vastu, eeldatakse, et kui meetmed kehtetuks tunnistataks, suureneks liidu turule suunatud ekspordi maht ning sellega kaasneks tugev hindu alandav mõju.

106. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

107. Eespool öeldut arvesse võttes, jõutakse järeldusele, et kui meetmed tühistataks, suureneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liitu märgatavalt ning hinnad löödaks alla. Selline olukord võib viia liidu tootmisharu kadumiseni keskpikas perspektiivis, sest ühelt poolt ei võimalda vähenenud müügimaht ELi tootmisharul püsikulusid piisavalt hajutada ning teiselt poolt ei suudaks tootmisharu saavutada piisavat hinnataset. Vaatlusalusel perioodil suurendas kahju jätkumise mõju ka majanduslangus ja olulise kasutusvaldkonna kadumine.

108. Olukorra muutumine pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi

109. Kuigi Hiinast pärit impordi hind tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpust kuni 2011. aasta veebruarini 17,8 % samas kui liidu tootmisharu müügihind tõusis samal perioodil vaid ligikaudu 7 %, lõi Hiinast pärit import pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ELi hindu ikkagi alla rohkem kui 15 %.

H. LIIDU HUVID

110. Sissejuhatavad märkused

111. Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus liidu huvidega tervikuna. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st liidu tootmisharu, importijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

112. Käesolev uurimine on seotud meetmete aegumise läbivaatamisega; see aga eeldab, et analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud ning hinnatakse, kas kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel on huvitatud isikutele liigne negatiivne mõju.

113. Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata ülalnimetatud järeldustele dumpingu ja kahju tõenäolise jätkumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et kõnealusel juhul on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

114. Liidu tootmisharu huvid

115. Uurimisel selgus, et liidu tootmisharu toimis väga kulutõhusalt. Tootmisharu vähendas töötajate arvu ning muutis tootmismudelit, et kohaneda uue turuolukorraga ja tagada tehase jätkusuutlikkus, ning nagu põhjenduses 53 märgiti, toodetakse nüüd baariumkarbonaati ja strontsiumkarbonaati vaheldumisi. Kuigi meetmed ei võimaldanud liidu tootmisharul finantsolukorda parandada, oli meetmetel finantsolukorrale siiski pehmendav mõju. Ilma kehtivate meetmeteta oleks ELi turg tõenäoliselt Hiinast pärit madala hinnaga impordiga üle ujutatud ning liidu tootmisharu oleks pidanud tegevuse lõpetama.

116. Nagu eespool märgitud, toetub liidu tootmisharu tootmismudel kahele vastastikku sõltuvale tootele, see tähendab, et püsikulude hajutamiseks peab mõlema toote müügimaht olema piisav. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneb ilmselt dumpinguhinnaga impordi maht, mis põhjustaks baariumkarbonaadi tootmise märkimisväärse vähenemise, mistõttu omakorda väheneks strontsiumkarbonaadi tootmise tulusus, ning mis võib lõpuks viia kogu tehase sulgemiseni.

117. Eelöeldu põhjal jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu huvides on säilitada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

118. Sõltumatute importijate huvid

119. Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele mitteseotud importijatele. Vastused saadi neljalt mitteseotud importijalt. Neist kaks importijat tootsid tellisetööstuses kasutatavat pulpi, mis koosneb baariumkarbonaadist, lisaainetest ja veest.

120. Importijad märkisid, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega hinnad tõusid. Siinkohal tuleks märkida, et hinnavahe ei ole enam märgatav, sest läbivaatamisega seotud uurimise käigus selgus, et ekspordihind liidus on sarnane keskmise hinnaga kõikides kolmandates riikides[8].

121. Lisaks märkisid importijad, et ELi turul ei ole baariumkarbonaadist puudus, vaatamata sellele, et suurenenud nõudluse tõttu Hiina turul on neil baariumkarbonaati Hiinast üha keerulisem hankida. Siiski ei näita impordistatistika vaatlusaluse toote ekspordimahu vähenemist ELi puhul ei läbivaatamisega seotud perioodil ega ka pärast seda. Seda toetavad ka põhjenduses 71 esitatud väited tootmisvõimsuse varude kohta.

122. Lisaks leiti, et kehtivad meetmed ei avalda importijate finantsolukorrale negatiivset mõju.

123. Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti järeldusele, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

124. Kasutajate huvid

125. Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele kasutajatele. Vastused saadi üheksalt vaatlusaluse toote kasutajalt. Nagu põhjenduses 16 märgitud, tegelevad liidu peamised baariumkarbonaadi tööstuslikud kasutajad telliste- ja katusekivide, keraamikatoodete ja ferriidi tootmisega.

126. Üks kasutaja teatas, et meetmete kohaldamine või nende kestuse pikendamine ei ole kasutajate huvides, kuid ei põhjendanud oma väidet. Ükski teine küsimustikule vastanud kasutaja ei kinnitanud, et meetmetel oleks märkimisväärne mõju nende tegevusele ja et meetmed tuleks tühistada.

127. Järeldus liidu huvide kohta

128. Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

129. Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus meetmete säilitamiseks. Teavitamise järel anti neile isikutele aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Pärast teavitamist ei esitatud ühtegi märkust.

130. Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1175/2005 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex 2836 60 00 (TARICi kood 2836 60 00 10) alla kuuluva baariumkarbonaadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summa võrdub allpool täpsustatud kindlaksmääratud summaga järgmiste tootjate valmistatud toodete puhul:

Äriühing | Tollimaksu määr (eurot tonni kohta) | TARICi lisakood |

Hubei Jingshan Chutian Barium Salt Corp. Ltd, 62, Qinglong Road, Songhe Town, Jingshan County, Hubei Province, PRC | 6,3 | A606 |

Zaozhuang Yongli Chemical Co. Ltd, South Zhuzibukuang Qichun, Zaozhuang City Center District, Shandong Province, PRC | 8,1 | A607 |

Kõik muud äriühingud | 56,4 | A999 |

3. Kui kaubad on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ja sellest tulenevalt jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[9] artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summa põhjal arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja kehtib viis aastat.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2] ELT L 189, 21.7.2005, lk 15.

[3] ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[4] ELT L 189, 21.7.2005, lk 15.

[5] ELT L 78, 27.3.2010, lk 4.

[6] ELT C192, 16.7.2010, lk 4.

[7] India dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes on 76,06 – 236 USD tonni kohta; USA dumpinguvastase tollimaksu määr Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes on 34,4 – 81,3 %.

[8] Allikas: Hiina ekspordistatistika

[9] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk. 5).