31.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 153/102

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 20. oktoobril 2005. aastal vastuvõetud konventsiooni kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1718/2006/EÜ Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogrammi (MEDIA 2007) rakendamise kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovitust filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (3),

—

võttes arvesse komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (4),

—

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldusi kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta (5),

—

võttes arvesse nõukogu 18. ja 19. novembri 2010. aasta järeldusi Euroopa kino digiteerimise võimaluste ja probleemide kohta (6),

—

võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb komisjoni 26. septembri 2001. aasta teatises kinematograafiliste teoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (kinoteatis) sätestatud riigiabi hindamiskriteeriume (7),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 2. juuli 2010. aasta töödokumenti Euroopa filmipärandi väljakutsete kohta analoog- ja digiajastul (filmipärandi soovituse teine rakendamisaruanne) (SEK(2010)0853),

—

võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (KOM(2010)0245),

—

võttes arvesse komisjoni 24. septembri 2010. aasta teatist „Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul” (KOM(2010)0487),

—

võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2010. aasta rohelist raamatut kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (KOM(2010)0183),

—

võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2011. aasta rohelist raamatut „Audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel” (KOM(2011)0427),

—

võttes arvesse oma 2. juuli 2002. aasta resolutsiooni kinematograafiliste teoste ja muude audiovisuaalteostega seotud teatavate õiguslike aspektide kohta (8),

—

võttes arvesse oma 13. novembri 2001. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa filmide paremat ringlust siseturul ja kandidaatriikides (9),

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (10),

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 2. aprilli 2011. aasta arvamust teemal „Euroopa kino digiajastul” (11),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta (12),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0366/2011),

A.

arvestades, et kultuur on Euroopa identiteetide ja jagatud väärtuste põhialus;

B.

arvestades, et kultuur asub tänapäeval identiteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmistepõhise majanduse arengut käsitlevate arutelude keskmes, nagu on kirjas UNESCO 2001. aasta ülddeklaratsioonis kultuurilise mitmekesisuse kohta;

C.

arvestades, et kõigil on õigus osaleda ühiskonna kultuurielus ja nautida kunsti, ning arvestades, et filmikunst aitab inimestel üksteist vastastikku tundma õppida, jagada sarnaseid inimlikke kogemusi ning aidata luua Euroopa identiteeti;

D.

arvestades, et kultuuri investeerimine annab kauakestvaid, mittemateriaalseid, mitut põlvkonda hõlmavaid tulemusi Euroopa identiteedi kujundamisel;

E.

arvestades, et Euroopa audiovisuaalsektor, sealhulgas kino, on oluline osa ELi majandusest ja peaks olema maailmas konkurentsivõimelisem;

F.

arvestades, et Euroopa film on oluline osa kultuurist, mis edendab dialoogi ja mõistmist, kujutab ja tutvustab Euroopa väärtusi ELis ja EList väljaspool, ning mängib tähtsat rolli kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja toetamisel;

G.

arvestades, et Euroopa kino peaks tugevdama territoriaalset ja sotsiaalset terviklikkust;

H.

arvestades, et digiajastul tekivad audiovisuaalsektoris, eriti filmitööstuses, uued võimalused seoses filmide tõhusama levitamise, näitamise ja nende kättesaadavusega ning Euroopa publikule pakutava audiovisuaalse materjali parema kvaliteediga, kuid samal ajal tekitab digiajastu Euroopa kino jaoks samuti tõsiseid probleeme seoses digitehnoloogiale üleminekuga, eriti mis puudutab rahastamist;

I.

arvestades, et digitehnoloogiad aitavad seega kaasa ELi ja riiklike eesmärkide rakendamisele Euroopa filmide linastamise ja kättesaadavuse ning sotsiaalse ühtekuuluvuse osas;

J.

arvestades, et digitaalkino tehnoloogia võimaldab filmide tutvustamise paindlikku planeerimist ning materjali muutmist viimasel hetkel;

K.

arvestades, et Euroopa kinode digiteerimise esimene etapp on andnud ebaühtlast kasu;

L.

arvestades, et uusima põlvkonna digiseadmed on umbes 25–30 % võrra odavamad kui eelnevad mudelid ning on nüüd palju kättesaadavamal tasemel nii Euroopa kinode kui ka rahastamisprogrammide jaoks;

M.

arvestades, et kõik kinod ei saa võrdselt hakkama kinode digiteerimise nõude täitmisega;

N.

arvestades, et Euroopa filmitööstus ja kinod tuleb kiiresti täielikult digiteerida, et ei väheneks juurdepääs kultuurilisele mitmekesisusele ja kättesaadavus mitmel platvormil, ning neid toetada nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil;

O.

arvestades, et sõltumatud ja väärtfilmikinod moodustavad Euroopa kinode ainulaadse võrgustiku, pakkudes mitmekesist programmi publikule, kes eelistab tavapärastest kommertsfilmidest erinevaid filme;

P.

arvestades, et arvesse tuleks võtta ka muresid, mida on väljendanud väärtfilmikinode organisatsioonid, kes on teinud ettepanekuid võtta eri- ja esmatähtsaid meetmeid, et edendada sõltumatute Euroopa filmide tootmist ja levitamist;

Q.

arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud juhtorganid on Euroopa kultuuripärandi kaitsmise ja edendamise peamised üksused, eelkõige filmide ja kinode digiteerimisel, ning on digiteerimisprotsessis seega peamised partnerid;

R.

arvestades, et kinod on olulised vahendid elukvaliteedi säilitamiseks ning sotsiaalseks suhtluseks vanades linnakeskustes ja äärelinnades, ning linnapiirkondade taaselustamiseks;

S.

arvestades, et Euroopa filmid peavad olema Euroopas edukad, juhul kui neid soovitakse levitada rahvusvaheliselt, võimaldades neil niimoodi täita finantsilised eesmärgid ning olla osa kultuurilisest koostööst ja diplomaatiast, mille kaudu ei tutvustada kolmandates riikides mitte ainult konkreetseid teoseid, vaid ka Euroopa kultuurilist mitmekesisust;

T.

arvestades, et digitehnoloogiale üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, et vältida tootmise ja levitamise topeltkulusid;

U.

arvestades, et Euroopa filmitööstus on praegu rahvuslikult ja keeleliselt killustatud, ning arvestades, et põhiliselt tehakse filme päritoluriigis kohalikule publikule, kes neid ka peamiselt vaatavad;

1.

rõhutab Euroopa kino olulist panust digitehnoloogiasse, innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivesse tehtavatesse investeeringutesse;

2.

juhib tähelepanu, et 2010. aastal müüdi ELis ligikaudu 1 miljard kinopiletit, mis näitab kino jätkuvat populaarsust ja tohutut finants-, majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali;

3.

rõhutab, et Euroopa kino on majanduse seisukohalt kasvava tähtsusega, kuna selle raames saab tööd üle 30 000 inimese;

4.

rõhutab, et lisaks ELi kunstisektorist lähtuvale majandusdünaamikale on Euroopa kinol ka väga oluline kultuuriline ja sotsiaalne mõõde ning et ta on oluline tegur Euroopa kultuurilise arengu ja identiteedi seisukohalt;

5.

märgib, et Euroopa filmiturg on väga killustatud ja mitmekesine, suuremas osas kinodest on ainult üks või kaks ekraani;

6.

märgib, et suurem osa digitaalkinodest on kobarkinod;

7.

märgib, et Euroopas on kodanike juurdepääs kinodele ja filmidele geograafiliselt tasakaalustamata, eriti Ida-Euroopas ja maapiirkondades;

8.

rõhutab kino sotsiaalse ja kultuurilise rolli tähtsust, seda on vaja säilitada eelkõige maapiirkondades ja äärealadel;

9.

märgib, et Euroopa filmitööstuse potentsiaal kasvab pidevalt, aga kinodes näidatavate Euroopa filmide osakaalu tuleb järkjärgult suurendada;

10.

juhib tähelepanu sellele, et väikesed kommertskinod ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevad kinod annavad Euroopa teoste oma programmi võtmisega olulise panuse kultuuripärandi kaitsesse;

11.

rõhutab, et filmide linastamine on praegu muutumas, kuna avatakse üha rohkem kobarkinosid ning väheneb ekraanide arv väikelinnades ning vanades linnakeskustes;

12.

on arvamusel, et ELi kinomaastiku mitmekesisus tuleb säilitada;

13.

täheldab, et filmide mitmekesisus Euroopas ja kinode vabadus otsustada filmikavade üle on ohustatud osalt sellepärast, et menufilme peetakse esmatähtsateks, ning et selle tulemusel on kinovaldkonnas põhjust karta turu pöördumatut kontsentratsiooni;

14.

rõhutab seetõttu, et digiteerimisel tuleb kõigis ELi riikides säilitada maa- ja linnapiirkondades programmi mitmekesisus ja kultuurirajatised ning see ei tohiks kaasa tuua väikeste ja väärtfilmikinode sulgemist kobarkinode kasuks;

15.

juhib tähelepanu sellele, et digiteerimine võimaldab kultuurialast sisu levitada siseturul odavamalt ning kaitseb Euroopa kino konkurentsivõimet ja mitmekesisust;

16.

märgib, et avaldatakse üha enam survet, et kõik filmid ühilduksid digitaalprojektsiooniga, ning et osad Euroopa kinod on juba 100 % digitaalsed;

17.

märgib murelikult, et paljude sõltumatute kinode tegevuse jätkamine on ohus, kuna digitehnoloogiale üleminek on seotud suurte kuludega ja konkureerida tuleb kinodega, kus peamiselt näidatakse USA filme;

18.

märgib, et sõltumatutel levitajatel on probleeme üleminekuperioodiga kaasnevate kahekordsete kulude tõttu, mis mõjutab järellainetusena kogu filmitööstust;

19.

märgib, et väga oluline on mitut territooriumit hõlmav või euroopaülene litsentseerimine, et rakendada filmilevi online-turgude potentsiaali, eesmärgiga edendada Euroopa filmide laiemat ringlust, pakkuda tarbijale paremat juurdepääsu Euroopa filmidele ja parandada Euroopa filmide saadavust nõudevideo (VOD) platvormidel;

20.

märgib, et on olemas mitu ELi programmi, mille abil oleks võimalik toetada filmitööstuse üleminekut digiajastusse, näiteks programm MEDIA;

21.

märgib, et ebapiisav rahaline toetus Euroopa filmile tähendab selle ebapiisavat levikut rahvusvahelisel areenil;

22.

rõhutab tootmisahela kõigi etappide tähtsust kinoteoste loomisel ja vajadust toetada kõiki neid etappe;

23.

rõhutab, et multimeedia tehnoloogia on kõrvale tõrjumas muid kommunikatsiooniliike ning seega tuleb inimestele õpetada, kuidas seda kasutada;

24.

kutsub liikmesriike ja komisjoni rahaliselt toetama ELi kinode täielikku digiteerimist seadmete osas ja koostama selleks Euroopa tasandi ja riiklikud programmid, et digiteerimine toimuks võimalikult kiiresti, ning julgustama Euroopa filmide levitamist audiovisuaalses sektoris, kus valitseb ülemaailmselt väga suur konkurents;

25.

rõhutab sellega seoses, et programmid tuleks paindlikult ühildada praktiliste nõuetega;

26.

toonitab, et digitaalkino eesmärk peaks olema parem pildi ja heli kvaliteet (kui rakendatakse miinimumina 2K lahutusvõimet), mis võimaldab programmeerida elavettekandeid ning ka lindistatud saateid ning haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi mitmekesisemalt ja paindlikumalt ning kasutada ulatuslikumalt innovatiivset tehnoloogiat, mis tõmbaks tulevikus jätkuvalt publikut ligi;

27.

rõhutab, et väga oluline on toetada ja edendada ELis valminud teoseid ning tunnistab, et EL toetab olulisel määral digitaalset loovust ja innovatsiooni, nagu 3D;

28.

mõistab, et kuigi kinode digiteerimine on põhiprioriteet, tuleks võtta arvesse tehnoloogia järjepidevat arengut, sest keskpikas ja pikas perspektiivis võib osutuda vajalikuks kohanduda veelgi uuemate ülekandeformaatidega;

29.

tuletab meelde, et digitaalkinole ülemineku eesmärk Euroopas peaks olema uute võimaluste loomine Euroopa filmide levitamiseks, Euroopas valminud linateoste mitmekesisuse säilitamine ja nende kättesaadavuse suurendamine Euroopa kodanikele;

30.

rõhutab, et nõudevideo teenus võib pakkuda Euroopa filmiettevõtetele võimaluse jõuda laiema publikuni;

31.

kinnitab, et loovus ja innovatsioon kuuluvad üldhuvide alla ning nõuab tungivalt, et programmidesse investeerimist tuleks pidada esmatähtsaks ja seda tuleks toetada, et stimuleerida kvaliteetse materjali pakkumist võrgustikes;

32.

nõuab tungivalt, et väikesed ja sõltumatud kinod kasutaksid täielikult oma kaubanduslikku potentsiaali toodete mitmekesistamise, pakutavale teenusele väärtuse lisamise ning oma nišituru ärakasutamise abil;

33.

on arvamusel, et digiteerimine on väga oluline võimalus, et edendada ametlike piirkondlike keelte kasutamist kinodes ning võõrkeeleõpet;

34.

tunnistab, et pikaajalist majanduslikku kasu toova digiteerimise kõrge hind võib siiski saada suureks koormaks paljude väikeste sõltumatute kinode jaoks, mille programmid erinevad tavapärasest ja mille kavas on palju Euroopa filme;

35.

tunnistab seoses sellega, et sulgemisohu vältimiseks vajavad sellised kinod eri- ja eelistoetust;

36.

kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepanekut konkreetsete meetmete võtmise kohta, et neid kinosid toetada;

37.

märgib, et kõige suurem koorem seoses digiteerimise kuludega lasub kinodel, ning kuna see hõlmab põhitaristu loomist, mis on üldsusele oluline, ja lihtsustab kultuuriliste teenuste senisest paremat pakkumist elukohast sõltumata, on oluline rahastamine riiklikest vahenditest, eriti väikeste sõltumatute kinode jaoks;

38.

mõistab, et kino on koht, kus inimesed kohtuvad ja vahetavad arvamusi ning rõhutab, et eriti väikestes linnades ja vähem arenenud piirkondades asuvate väikeste sõltumatute kinode sulgemine piirab inimeste juurdepääsu Euroopa kultuuriressurssidele, kultuurile ja kultuuridialoogile;

39.

rõhutab, et väikekinode probleem eksisteerib peamiselt maapiirkondades, kus neil võib olla kohtumispaikadena üsna suur sotsiaalne roll;

40.

juhib tähelepanu raskele olukorrale väikestes linnakinodes, mis väärtfilmikinodena aitavad säilitada kultuuripärandit;

41.

tunnistab, et väikeste sõltumatute kinode digiteerimine tuleb saavutada võimalikult kiiresti, et hoida need saalid avatuna filmidele, kultuurilisele mitmekesisusele ja publikule;

42.

juhib tähelepanu asjaolule, et autoriõiguste rikkumine ja ebaseaduslik allalaadimine kujutavad endast ohtu kinotööstusele; nõuab intellektuaalomandi õiguste nõuetekohast jõustamist liikmesriikides;

43.

tunnistab ühtlasi, et metallekraanid ohustavad näidatavate teoste kvaliteeti ja kahjustavad autorite moraalseid õigusi, kuna ekraanil näidataval pildil esinevad suured heleduskontrastid; võttes arvesse asjaolu, et metallekraanid on mõeldud 3D filmide näitamiseks, soovitab vältida 2D filmide näitamist metallekraanidel, et austada autorite moraalseid õigusi ning säilitada kvaliteetne vaatamiskogemus;

44.

rõhutab, et Euroopa filmitööstusel on probleeme filmide, eriti väiksema eelarvega filmide levitamise ja turustamisega, ning et paljud teosed jõuavad vaid kodumaisele turule ja neid näidatakse harva rahvusvahelisel tasandil, mistõttu nad ei jõua laiema publikuni Euroopas ja kogu maailmas;

45.

hoiatab, et tänapäeval puuduvad kinomehhaanikute nõuetekohased koolitused, kus õpetatakse kasutama uusi digitaalkino seadmeid ning kohandama neid iga konkreetse filmiga vastavalt näidatava teose kvaliteedile;

46.

tunnistab, et audiovisuaalsete toodete digiteerimine ja levitamine toob kaasa filmipärandiga tegelevatele asutustele uued probleemid Euroopa audiovisuaalse pärandi kogumisel, säilitamisel ja hoidmisel;

47.

rõhutab digitaalsete projektsioonisüsteemide, materjalide ja muude seadmete koostalitlusvõime vajadust, kuna neid läheb eelkõige vaja väikeste ja keskmise suurusega kinosaalide jaoks, mille puhul võetakse arvesse Euroopa kinoturu majanduslikku konteksti ning säilitatakse seega kinode ja filmide mitmekesisust;

48.

rõhutab vajadust tagada, et kinode digiteerimine on tehnoloogiliselt võimalikult neutraalne;

49.

soovitab standardida tootmise, levitamise ja filmide näitamise süsteemid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardite põhjal;

50.

on siiski seisukohal, et digitaallevi puhul ei tohiks levikinode digiteerimine mitte mingil juhul kaasa tuua üheainsa standardi loomist;

51.

märgib, et seda ei tohiks teha ka edasisi uusi tehnoloogilisi arenguid, näiteks lasertehnoloogiat kasutavat kinoprojektsioonisüsteemi silmas pidades;

52.

rõhutab 2K lahutusvõimega süsteemi standardimise tähtsust, mis võimaldab näidata filme 3D-, HDTV- ja Blu-Ray-formaadis, ning samuti nõudevideoteenusena (VOD);

53.

kiidab seetõttu heaks asjaolu, et 2K standardiga on välja töötatud unikaalne, avatud ja ühilduv ülemaailmne digitaalprojektsiooni ISO standard, mis arvestab Euroopa linastajate erivajadustega;

54.

kutsub Euroopa ja riiklikke standardiorganisatsioone üles selle standardi kasutamist vastavalt edendama;

55.

väljendab heameelt selle üle, et standardimise tööprogrammis tööstusliku innovatsiooni edendamiseks (2010–2013) teatas komisjon kavast 2013. aastaks kindlaks määrata vabatahtlikud standardid, mis käsitlevad digifilmide arhiividesse üleandmist, nende säilitamist ning 3D digitaalprojektsiooni;

56.

võtab arvesse võimaluse rahaliselt toetada ka odavamate projektorite ostmist, mida saab edukalt kasutada sellistes saalides, kus näidatakse alternatiivsemat materjali, mistõttu on sel potentsiaali toetada erifilmide, nagu dokumentaal- ja võõrkeelsete filmide näitamist;

57.

möönab, et kuigi filmide arhiveerimine muutub nende digiteerimise või puhtdigitaalse tootmise tulemusena tehniliselt lihtsamaks, kaasnevad sellega tulevikus täiendavad probleemid standardite ja autoriõiguste küsimuste tõttu;

58.

soovitab liikmesriikidel võtta vastu õigusaktid, millega kindlustatakse, et audiovisuaalteosed, mis võiksid edaspidi panna aluse Euroopa multimeediaraamatukogule ning kujutada olulist vahendit rahvuspärandi kaitsmisel ja edendamisel, digiteeritakse, kogutakse, kasutades kohustusliku deponeerimise mehhanisme, arhiveeritakse, säilitatakse ja neid levitatakse kultuurilistel, hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel, austades samas autoriõigusi;

59.

soovitab, et digitaalne üleminek toimuks võimalikult ruttu, et vältida filmide tootmist korraga nii filmilindil kui ka digitaalkandjal ning paralleelseid levituse/taasesituse süsteeme, stimuleerides samal ajal reklaamijaid siirduma 35mm filmilt digiformaadile;

60.

kutsub komisjoni üles kasutama Euroopa digitaalraamatukogu EUROPEANA digitaalse raamatukoguna mitte ainult trükitoodete, vaid ka Euroopa filmipärandi jaoks, ning EUROPEANA töövaldkonda ka vastavalt kindlaks määrama;

61.

rõhutab vajadust toetada kinosid ja filmikogusid, mis edendavad ja säilitavad filmipärandit;

62.

soovitab, et liikmesriigid looksid kohustusliku deponeerimise mehhanismid digiformaatide jaoks või kohandaksid oma olemasolevad mehhanismid sellistele formaatidele, nõudes digifilmide puhul standardse digitaaloriginaali deponeerimist;

63.

palub liikmesriikidel arvestada ELi konkurentsieeskirju, kui kavandatakse riigiabi andmist digitaalse ülemineku jaoks, et vältida moonutusi seoses digitaalkino rahastamisega;

64.

palub komisjonil koostada riigiabi andmiseks selged suunised, mis rajanevad eri liikmesriikide kogemustel, et suurendada õiguskindlust, kuid samal ajal jätta liikmesriikidele vabadus kujundada filmi ja kino rahastamist riiklikul tasandil;

65.

rõhutab, et kuigi riiklik toetus peaks olema tehnoloogia suhtes neutraalne, peaks see ka tagama investeeringute jätkusuutlikkuse ja võtma arvesse filmi näitajate konkreetseid ärimudeleid ja levitajate tehnilisi nõudeid;

66.

kutsub liikmesriike üles toetama digitehnoloogiale üleminekul riiklikke filmistuudioid ning muid asjaomaseid asutusi;

67.

rõhutab vajadust riiklike ja erainvesteeringute järele, kui kinosektor siseneb digiajastusse;

68.

rõhutab, et digiteerimise kergendamiseks tuleks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil teha kättesaadavaks paindlik ja mitmekesine avalik ja erasektori rahastamine eelkõige väikeste ja sõltumatute kinode toetamiseks sellises raamistikus, milles oleks paika pandud prioriteedid ja vastastikune täiendavus erinevatel tasanditel ning kehtestatud mõõdetavad eesmärgid;

69.

rõhutab, et kuigi Euroopa struktuurifondid on digiteerimisprojektide ja koolitusalgatuste olulised rahastajad, tuleks rahastamist uues mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 suurendada, ooteaegasid vähendada ja taotlemisprotsessi lihtsustada;

70.

soovitab, et digiteerimisprojektide rahastamine Euroopa struktuurifondide poolt sisaldaks toetatavate kinode kohustust linastada Euroopa filme;

71.

nõuab lisaks mehhanisme Euroopa Regionaalarengu Fondi programmide kaudu osutatava toetuse parandamiseks;

72.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles levitama häid tavasid digiteerimise rahastamisel, sealhulgas turupõhiseid lahendusi, nagu väikekinode võrgustikud levitajatega kollektiivlepingute sõlmimiseks; palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondadel osutada erilist tähelepanu riiklikule rahastamisele digitaalseks üleminekuks kinodes, mis ei suuda oma finantsvajadusi teistest allikatest katta, ning võimalikult lühendada üleminekuperioodi kestust;

73.

palub komisjonil hoolikalt uurida mõjusid, mida traditsiooniliselt kinolt digitaalsele kinole üleminek toob kaasa kõikide sidusrühmade ja osapoolte jaoks; rõhutab, et liikmesriigid peaksid riiklike digiteerimiskavade koostamisel arvesse võtma väikestele kohalikele kinodele tekkivaid kulusid ning võimalusi/tagajärgi tööturu jaoks;

74.

on seisukohal, et kinod, mis asuvad hõredama asustusega kohtades, kus kultuuriüritusi on harva ja mis ei ole võimelised kandma digiteerimisega seotud kulusid, tuleks varustada digiaparatuuriga;

75.

toonitab, et Euroopa Investeerimispanga pakutavad sooduslaenud on kättesaadavad digiteerimist teostavatele kinodele, mil puudub piisav rahastamine;

76.

toonitab avaliku ja erasektori vahelise partnerluse rolli kui meetodit kino digiteerimise rahastamiseks ja rõhutab, et seda tuleks edendada;

77.

rõhutab, et avalikest või eravahenditest rahastatav digiteerimine ei tohi ohustada kinode sõltumatust ega tuua kaasa filmivaliku mitmekesisuse või Euroopa filmide turuosa vähenemist;

78.

kutsub komisjoni üles lahendama seda küsimust ka seoses komisjoni kinoteatise kohaldamise pikendamisega;

79.

märgib seoses sellega, et mis tahes kinode ja filmide digiteerimiseks eraldatud riiklikele vahenditele tuleb kohaldada samasugust kontrolli nagu muudesse sektoritesse suunatavale riigiabile;

80.

ergutab koostööd kinoettevõtjate, kohalike ametiasutuste, esituskohtade, filmiklubide ja -ühingute ning filmifestivalide vahel, eesmärgiga paremini ära kasutada ELi kanalitest saadava rahastuse abil hangitavat digitehnoloogiat;

81.

on arvamusel, et rakendada tuleks filmide levitajaid ja näitajaid integreerivad mehhanismid ning nõuab väikeste kinode vahelise koostöö tugevdamist, et minimeerida digiseadmetesse investeerimise kulusid;

82.

julgustab liikmesriike suurendama teadusuuringute rahastamist, mis on seotud digitaalkino tehnoloogiaga, eriti filmide levitamise kanalite ja filmifailide pakkimise meetoditega, nii et rajatud võrgustik oleks interaktiivne ja pakuks kõrgekvaliteedilist taasesitust, võimaldades samal ajal pakitud ja lahti pakitud kujutise hõlpsamat käsitsemist;

83.

rõhutab, et tähtis on asjakohaste investeeringute tegemine teadusuuringutesse, rahastamisse ja selles valdkonnas juba töötavate spetsialistide koolitusse, et nad suudaksid uute tehnoloogiate kasutamisega kohaneda ning et tagada sotsiaalne kaasatus ja töökohtade kaitse;

84.

rõhutab vajadust viia audiovisuaalsektoris ellu töötajate koolitusprogrammid, et neil oleks võimalik õppida kasutama digitehnoloogiat ja kohanduda uute ärimudelitega, ning tunnustab selles valdkonnas juba käivitatud algatuste edukust; on seisukohal, et EL peab võtma kohustuse neid programme toetada ja rahastada;

85.

tunnistab, et nn VPF-ärimudel, mille abil rahastatakse digiseadmete paigaldamist, sobib suurtele kinovõrkudele, aga ei ole optimaalne lahendus väikestele sõltumatutele kinodele, millel puuduvad vahendid investeerimiseks, ning et seetõttu võib VPF rahastamismudel kahjustada ka kultuurilist mitmekesisust;

86.

rõhutab asjaolu, et paljud väikesed, maapiirkondade ja väärtfilmikinod, mis peamiselt näitavad Euroopa filme, on välja jäetud VPF-ärimudelist ning et vajalikuks võivad osutuda alternatiivsed rahastamismudelid, sealhulgas riigiabi, et säilitada ja tugevdada kultuurilist mitmekesisust ning tagada konkurentsivõime;

87.

nõuab seetõttu, et VPF rahastamismudeleid kohandataks väärtfilmi- ja sõltumatute programmidega kinode vajadustele ja eripäradele;

88.

märgib, et tuleks edendada rahastamismudeleid, või võimaldavad sõltumatutele kinodele juurdepääsu VPF-maksetele kõigilt levitajatelt; soovitab moodustada ostuühistuid, mis võimaldaks kõigil kinodel grupihindadest kasu saada;

89.

rõhutab, et filmiõpe aitab arendada analüütilist mõtlemist ning õpetada noori ka üldiselt, sest see võimaldab tundma õppida pärandit, saades samal ajal aimu kujutiste ja helide maailma keerukusest;

90.

toonitab, et filmide kaudu antav haridus, sh filmikultuur ja -keel, kui hariduse lahutamatu osa võimaldab kodanikel omandada kriitilist arusaama meediast, suurendades ja rikastades nii digitaalse kirjaoskuse poolt pakutavaid ressursse ja võimalusi;

91.

rõhutab, et filmiõpe peaks võimaldama inimestel saada laiemaid teadmisi, hinnata filmikunsti ja arutleda väärtuste üle, mida filmid edastavad;

92.

palub liikmesriikidel lisada filmiõpe riiklikesse õppekavadesse;

93.

rõhutab sõltumatutes kinodes toimuva filmiõppe tähtsust kõigil haridusastmetel, et kasvatada publikut Euroopa filmidele;

94.

julgustab liikmesriike filmikoolides jt asjakohastes institutsioonides toetama õppeprogramme võimalustest teha filme digitehnoloogia abil ning digitaalsest filmitootmisest ja -levitamisest;

95.

nõuab ELi rahastatavat või rahastuse edukate taotlejate poolt korraldatavat kvaliteetset ja ajakohast koolitust nii tehnilisele kui ka juhtivale personalile, et tagada ELi poolt rahastatavate digitehnoloogiate optimaalne kasutus;

96.

kutsub liikmesriike üles arendama ja edendama konkreetseid programme ja üritusi, näiteks filmifestivalide raames, arendamaks noorte eurooplaste haridust ja huvi Euroopa filmide suhtes;

97.

tunnustab seda, et programm MEDIA on toetanud Euroopa audiovisuaaltööstust rohkem kui kakskümmend aastat ja on aidanud kaasa Euroopa filmide arengule, levitamisele ja reklaamimisele ning kinoettevõtjate digitehnoloogia alasele koolitamisele;

98.

kiidab sellega seoses heaks hr Barroso 18. märtsi 2011. aastal antud lubaduse jätkata ja tugevdada programmi MEDIA;

99.

rõhutab programmi MEDIA tähtsust kinode digiteerimisel ja nõuab järgmises etapis kinnipidamist olemasolevatest eelarveridadest ja rahastamisviisidest ning samuti programmi suuremat rahastamist, et saada üle digitehnoloogia tulekuga tekkinud probleemidest;

100.

kutsub komisjoni üles eraldama uue programmiga MEDIA vahendeid 2013. aastale järgnevaks perioodiks ning Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu vahendeid digiteerimise toetuseks kinodes, kus näidatakse Euroopa filme;

101.

juhib tähelepanu vajadusele kavandada programmi järgmises etapis meetmed, mis looksid märkimisväärselt lisaväärtust ja annaksid oma panuse üldisesse Euroopa 2020. aasta strateegiasse;

102.

rõhutab, et programmi MEDIA järgmise osana tuleb käivitada uued algatused, et muuta paremaks ja edendada tõlkimist, dubleerimist, subtitreerimist ja elava esituse tõlget, eesmärgiga toetada Euroopa filmidele orienteeritud sõltumatuid kinosid;

103.

tuletab meelde, et investeeringud uude kinotehnoloogiasse ja digitehnoloogiale üleminek peaks parandama ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks, eriti audiokirjelduse kasutuselevõtu tõttu;

104.

nõuab seetõttu, et MEDIA programmi lisataks digitaalprogrammi rubriik, eesmärgiga lihtsustada üleminekut digiformaatidele;

105.

juhib tähelepanu MEDIA jätkuõppe programmi olulisusele, kui vahendile, mis võimaldab valdkonna professionaalidel täiendada oma oskusi, et kohanduda uuenevate tehnoloogiate ja tootmismeetoditega;

106.

juhib tähelepanu MEDIA kutsealusõppe programmi lisandväärtusele, mis võimaldab filmitudengitele liikuvust Euroopas, tuues kaasa parema kutsealase integratsiooni ning suurendades Euroopa koostöö ja koostootmise mahtu; nõuab sellega seoses nimetatud eelarverea suurendamist;

107.

soovitab MEDIA programmil osana üleeuroopalise levitamise toetamisest investeerida nõudevideosse (VOD), edendada riikidevahelist koostööd eri platvormide vahel ning toetada algatusi, mis hõlmavad piiriülest koostööd;

108.

rõhutab Euroopa toetuse lisandväärtust, pidades eelkõige silmas filmide piiriülest linastamist ja Euroopa filmituru edasise killustumise vältimist;

109.

märgib, et digitehnoloogia on mõjutanud seda, kuidas filme levitatakse erinevatel platvormidel ja paljude seadmetega lineaarsete või mittelineaarsete teenuste kaudu;

110.

tunnistab, et pärast algseid kulutusi digiteerimisprotsessile vähendab digitaalne infrastruktuur seejärel märkimisväärselt levitamiskulusid, võimaldades väikestel sõltumatutel filmilevitajatel oma filme laiemalt levitada ja jõuda nii suurema publikuni;

111.

tunnistab, et edukas üleminek digitehnoloogiale on lahutamatult seotud juurdepääsuga kiirele lairibaühendusele kui vahendile digitaalse infosisu levitamiseks, digitarkvara uuendamiseks ja paljudeks muudeks vajalikeks funktsioonideks, ning seetõttu kutsub üles institutsioone, kes soovivad üleminekut digitehnoloogiale, võtma arvesse selle suhte vastastikku sõltuvat iseloomu;

112.

märgib, et digitehnoloogia on soodustanud lühifilmide ja video kiiret arengut ning et see võimaldab uusi levitamisviise ja paindlikku levitamist, nagu võimalust levitada filmi mitmel platvormil varsti pärast selle esilinastusi;

113.

on lisaks seisukohal, et kinodele tuleks säilitada filmide ainuõiguslik kasutusaeg, et kaitsta kino mitmekesisust;

114.

juhib tähelepanu, et üks digiteerimise kitsaskoht on asjaolu, et levitajad, eriti sõltumatud levitajad, ei saa piisavalt digilevituse toetust ning ei suuda seetõttu selle protsessiga sammu pidada;

115.

julgustab liikmesriike pöörama rohkem tähelepanu filmilevi rahalisele toetamisele;

116.

julgustab Euroopa institutsioone rakendama ettevalmistavaid meetmeid ja katseprojekte, eesmärgiga katsetada uusi ärimudeleid, mis võiksid parandada Euroopa audiovisuaalteoste ringlust;

117.

julgustab liikmesriike töötama välja strateegia digitaalsete kinode võrgu rajamiseks, mis hõlmab filmistuudioid, ühe ekraaniga ja kobarkinosid ning elava esitusega saale, ning kasutab kõiki andmeedastuskanaleid, sh satelliite;

118.

rõhutab asjaolu, et uute võrgukasutusviiside arenguga peab Euroopa tasandil kaasnema õiglase tasu kehtestamine audiovisuaalteoste autoritele, mis oleks proportsionaalne nende uute formaatide ja teenuste poolt toodetava tuluga;

119.

õhutab liikmesriike kaasama võimalikult palju Euroopa filme oma kinokavadesse, et suurendada nende ringlust ja reklaamimist kogu ELis ja võimaldada ELi kodanikel nautida nende filmide rikkalikkust ja mitmekesisust võimalikult mitmel eri platvormil;

120.

viitab vajadusele edendada ja toetada Euroopa koostootmist ning on arvamusel, et sellise tootmise kasv võib tuua kaasa Euroopa filmide laiema leviku kogu Euroopas;

121.

toetab kinovõrkude, nagu Europa Cinémas, tegevust, millega edendatakse Euroopa filmi kogu maailmas, aidates rahaliselt ja tegevuslikult kinosid, kus näidatakse märkimisväärsel määral Euroopa filme;

122.

möönab Euroopa filmidele pühendunud sõltumatute kinode (näiteks Europa Cinémas’ liikmeid) toetamise tähtsust, eesmärgiga tugevdada Euroopa filmiprogrammi poliitikat, nende mitmekesisust ja konkurentsivõimet turul;

123.

nõuab tehnoloogia suhtes neutraalset toetust kinodele, mille kavas on palju Euroopa filme ja millel on ambitsioonikas programm, sõltumata nende käibest või vaatajate arvust;

124.

julgustab liikmesriike edendama ja toetama Euroopa filmide levitamist ja ringlemist oma territooriumil selleks mõeldud sündmuste ja festivalide vahendusel; julgustab liikmesriike toetama ka erinevaid Euroopas tegutsevaid filmikoole;

125.

rõhutab asjaolu, et Euroopa festivalidel auhindu võitnud filmidele tuleks anda turundustoetust, et võimaldada nende rahvusvahelist levi nõudevideo (VOD) formaadis ning edendada Euroopa filmikunsti;

126.

tunnistab Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX rolli Euroopa filmide ja mitmekeelsuse edendamisel, sest võitnud filmi subtiitrid tõlgitakse ELi 23 ametlikku keelde ja auhind loob soodsa pinna ELi kodanike vaheliseks sotsiaalseks aruteluks;

127.

teeb ettepaneku parandada koostööd ja vastastikust suhtlemist kolmandate riikidega, tõstmaks Euroopa filmitoodangu profiili maailmaturul, ja eriti Vahemere piirkonnas, edendades kultuurivahetust ja käivitades uusi algatusi Euroopa–Vahemere piirkonna dialoogi ja kogu piirkonna demokraatliku arengu toetuseks, unustamata ka Euroopa – Vahemere piirkonna kinoteemalisest konverentsist tulenevaid kohustusi;

128.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.