52011IP0484

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52011IP0484 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52011IP0484

Maksejõuetusmenetlus ELi äriühinguõiguse kontekstis Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011 . aasta resolutsioon soovitustega komisjonile maksejõuetusmenetluse kohta ELi äriühinguõiguse kontekstis (2011/2006(INI))
RESOLUTSIOONI LISA

ELT C 153E, 31.5.2013, p. 1–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

CE 153/1

Teisipäev, 15. november 2011
Maksejõuetusmenetlus ELi äriühinguõiguse kontekstis

P7_TA(2011)0484

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile maksejõuetusmenetluse kohta ELi äriühinguõiguse kontekstis (2011/2006(INI))

2013/C 153 E/01

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (1) (maksejõuetuse määrus),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 2. mai 2006. aasta (2), 10. septembri 2009. aasta (3) ja 21. jaanuari 2010. aasta (4) otsuseid,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0355/2011),

arvestades, et liikmesriikide maksejõuetusõiguse erinevused kas annavad piiriülese tegevusega äriühingutele konkurentsieeliseid või tekitavad ebasoodsa olukorra ja raskusi, mis võib takistada maksejõuetute äriühingute edukat restruktureerimist; arvestades, et sellised erinevused soodustavad meelepärase kohtualluvuse valimist (nn "forum shopping"); arvestades, et võrdsed võimalused tuleksid siseturule kasuks;

B.	arvestades, et tuleks võtta meetmeid meelepärase kohtualluvuse valimise nähtuse kuritarvitamise ja levimise vältimiseks, ning arvestades, et tuleks vältida konkureerivaid põhimenetlusi;

C.	arvestades, et isegi kui maksejõuetuse materiaalõiguslike aspektidega tegeleva organi loomine ELi tasandil ei ole võimalik, on teatud maksejõuetusõiguse valdkondi, kus ühtlustamine tasub end ära ja on saavutatav;

D.	arvestades, et liikmesriikide maksejõuetusõiguse osas toimub järkjärguline lähenemine;

E.	arvestades, et maksejõuetuse määrus võeti vastu 2000. aastal ja see on nüüd kehtinud rohkem kui üheksa aastat; arvestades, et komisjon peaks esitama aruande määruse rakendamise kohta hiljemalt 1. juuniks 2012;

F.	arvestades, et maksejõuetusmäärus sündis väga pika läbirääkimisprotsessi tulemusel, mistõttu paljud tundlikud küsimused jäeti välja ja selles sisalduv lähenemine oli juba vastuvõtmise ajal mitmes küsimuses ajast maha jäänud;

G.	arvestades, et maksejõuetuse määruse jõustumise järel on toimunud palju muutusi, liiduga on ühinenud 12 liikmesriiki ja kontserne on tunduvalt juurde tulnud;

H.	arvestades, et maksejõuetusel on ebasoodsad tagajärjed mitte ainult asjassepuutuva äriühingu, vaid ka liikmesriikide majanduse jaoks, ning arvestades, et seetõttu peaks eesmärgiks olema iga majandusüksuse, iga maksumaksja ja tööandja kaitsmine maksejõuetuse tagajärgede eest;

I.	arvestades, et maksejõuetusmenetluse puhul keskendutakse nüüd rohkem likvideerimise alternatiivile - äriühingu päästmisele;

J.	arvestades, et maksejõuetusõigus peaks olema vahend äriühingute päästmiseks liidu tasandil; arvestades, et selline päästmine on – juhul kui see on võimalik – kasulik võlgnikule, võlausaldajatele ja töötajatele;

K.	arvestades, et võlausaldaja ei tohiks kuritarvitada maksejõuetusmenetlust, et vältida võlgade sissenõudmise tavamenetluse läbiviimist, ning arvestades, et seetõttu on vaja kehtestada asjakohased menetluslikud tagatised;

L.	arvestades vajadust luua õigusraamistik, mis on paremini kohandatud äriühingute ajutise maksejõuetuse juhtumitele;

arvestades, et komisjon märkis oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal: Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (KOM(2010)2020)” 21. sajandi ühtse turu saavutamist takistavatele puuduvatele ühenduslülidele ja kitsaskohtadele viidates järgmist: „Parandada tuleb VKEde juurdepääsu ühtsele turule. Ettevõtlust tuleb arendada konkreetsete poliitikaalgatuste, sealhulgas äriõiguse lihtsustamisega (pankrotimenetlused, osaühingu põhikiri jne), ja algatustega, mis võimaldavad ettevõtjatel ebaõnnestumise järel taasalustada.”;

N.	arvestades, et maksejõuetusõiguses tuleks ühtlasi kehtestada eeskirjad äriühingu tegevuse lõpetamiseks nii, et see kahjustaks kõiki osalisi võimalikult vähe ja oleks neile kõige kasulikum, kui on tehtud kindlaks, et äriühingu päästmine tõenäoliselt ebaõnnestub või on ebaõnnestunud;

arvestades, et äriühingu maksejõuetuse põhjuseid tuleb igal konkreetsel juhul uurida, s.t tuleb kindlaks teha, kas äriühingu majanduslikud raskused on vaid ajutised või on äriühing täiesti maksejõuetu; arvestades, et peamine eesmärk on teha kindlaks võlgniku kõik materiaalsed vahendid ja võlakohustused, et hinnata tema maksevõimelisust või -jõuetust;

arvestades, et kontsern on tavaline nähtus, aga kontserni maksejõuetusega ei ole liidu tasandil veel tegeletud; arvestades, et kontserni maksejõetus toob eri jurisdiktsioonides tõenäoliselt kaasa mitme eraldi maksejõuetusmenetluse algatamise iga maksjõuetusse kontserni kuuluva liikme suhtes; arvestades, et kui neid menetlusi ei ole võimalik kooskõlastada, on kontserni kui terviku tegevuse ümberkorraldamine ebatõenäoline ja on võimalik, et kontsern tuleb lõhkuda osadeks, mis omakorda toob kahju võlausaldajatele, aktsionäridele ja töötajatele;

Q.	arvestades, et kontsernide maksejõuetuse korral on nende saneerimine ELis hetkel erinevate siseriiklike õigusaktide tõttu raskesti teostatav ning seega on ohus tuhanded töökohad;

arvestades, et riiklike maksejõuetuse registrite ühendamine ning selle tulemusena maksejõuetuse menetluste kohta andmeid sisaldava üldsusele juurdepääsetava ulatusliku ELi andmebaasi loomine võimaldaks võlausaldajatel, aktsionäridel, töötajatel ja kohtutel teha kindlaks, kas teises liikmesriigis on alustatud maksejõuetusmenetlust ja millised on nõuete esitamise tähtajad ning üksikasjad; arvestades, et see edendaks kulutõhusat haldust ja suurendaks läbipaistvust, austades samas andmekaitse põhimõtet;

arvestades, et finantsasutuste puhul peaksid piiriülesed saneerimis- või likvideerimiskavad olema õiguslikult täitmisele pööratavad ja tuleks kaaluda nende kohaldamist kõigile süsteemselt olulistele ettevõtetele, isegi kui tegemist ei ole finantsasutustega, ning on arvamusel, et see on oluline samm asjakohase piiriülese maksejõuetusraamistiku loomisel;

arvestades, et maksejõuetusmenetlust reguleerivad sätted peavad võimaldama erikorra kehtestamist põhilisi teenuseid pakkuvate elujõuliste üksuste, näiteks maksesüsteemide ja muude saneerimis- või likvideerimiskavades kindlaks määratud mehhanismide lahutamiseks, ning arvestades, et peale selle peaksid liikmesriigid ka tagama, et nende maksejõuetusõigus sisaldab asjakohaseid sätteid, mis võimaldavad ELi tasandi erikorra maksejõuetute piiriüleste konglomeraatide elujõulisteks üksusteks lahutamiseks;

U.	arvestades, et maksejõuetusmenetlustes tuleks arvesse võtta kontsernisiseseid üleandmisi selle kindlustamiseks, et vajaduse korral oleks võimalik õiglase tulemuse saavutamiseks varad piiriüleselt tagasi nõuda;

arvestades, et teatud investeerimisettevõtteid, eelkõige kindlustusettevõtteid, ei saa silmapilkselt niisama likvideerida ja nende ettevõtete jaoks on vaja lahendusi, mis võimaldavad aja jooksul varad võrdselt jagada; arvestades, et ettevõtte üleminekut, tegevuse lõpetamist või selle jätkumist ei tohiks takistada ja et siin võib osutuda vajalikuks prioriteetide seadmine;

arvestades, et kõik otsused kaasata maksejõuetusmenetlusse pigem terve kontsern kui selle üksikud juriidilised üksused peaksid olema orienteeritud tulemusele ning arvestama igasuguse kaudse mõjuga, nagu muude lahenduste rakendamine või selliste tagatisskeemide mõju, mis hõlmavad ühe kontserni siseselt mitmeid kaubamärke;

X.	arvestades, et oleks asjakohane uurida kautsjonimenetluste ja standardite, sh võla aktsiatesse konverteerimise ühtlustatud määratlemist piiriüleste konglomeraatide suhtes;

arvestades, et kuigi tööõigus kuulub liikmesriikide pädevusse, võib maksejõuetusõigus avaldada mõju tööõigusele, ja arvestades, et suureneva üleilmastumise ja majanduskriisi kontekstis tuleb maksejõuetuse küsimust vaadelda tööõiguse perspektiivist, sest mõistete „töö” ja „töötaja” erinev määratlemine liikmesriikides ei tohiks seada ohtu töötajate õigusi ettevõtte maksejõuetuse korral; arvestades, et iga konkreetne maksejõuetuse teemaline arutelu ei peaks siiski automaatselt olema ettekäändeks tööõiguse reguleerimiseks ELi tasandil;

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/94/EÜ (töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral) (5) eesmärk on tagada töötajatele ettevõtte maksejõuetuse korral minimaalne kaitsetase, säilitades seejuures liikmesriikidele piisava paindlikkuse; arvestades, et rakendamise osas valitsevad liikmesriikide vahel erinevused ning neid erinevusi tuleb arvesse võtta,

AA.	arvestades, et direktiivi 2008/94/EÜ reguleerimisala hõlmab selgelt ka osalise tööaja, tähtajalise lepingu ja ajutise töösuhtega töötajaid; arvestades, et ettevõtte maksejõuetuse korral tuleks paremat kaitset pakkuda ka töötajatele, kes ei tööta standardse lepingu alusel;

AB.	arvestades, et võlausaldajate järjestamisel puuduv ühtsus vähendab kohtumenetluste tulemuste prognoositavust; arvestades, et on vaja suurendada töötajate nõuete prioriteetsust võrreldes muude võlausaldajate nõuetega;

AC.

arvestades, et direktiivi 2008/94/EÜ kohaldamisala, eelkõige rahuldamata nõude määratlus, on liiga lai, sest paljud liikmesriigid kohaldavad töötasu kitsast tõlgendust (nt jättes sellest välja lahkumistoetuse, preemia, hüvitamiskokkulepped jne), mille tulemusel võivad olulised nõuded täitmata jääda;

AD.

arvestades, et liikmesriigid on pädevad ise määratlema palga ja töötasu mõisteid, eeldusel et nad järgivad töötajate võrdsuse ja mittediskrimineerimise üldpõhimõtteid, nii et kõikides töötajaid potentsiaalselt kahjustavates maksejõuetusega seotud olukordades oleks võimalik neile maksta hüvitisi direktiivi 2008/94/EÜ sotsiaalse eesmärgi kohaselt ja nii, et hüvitise alammäär määratletakse hiljem;

AE.	arvestades, et kuna kogu ELis ja liikmesriikides on palju erinevaid töölepinguid, on praegu võimatu määratleda töötaja mõistet üleeuroopalisel tasandil;

AF.	arvestades, et kui vähegi võimalik, siis tuleks vältida direktiivi 2008/94/EÜ reguleerimisala osas erandite tegemist;

AG.	arvestades, et käesolevas resolutsioonis taotletavad seadusandlikud meetmed peaksid põhinema üksikasjalikele mõjuhinnangutele, nii nagu Euroopa Parlament on nõudnud;

palub komisjonil esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 50, artikli 81 lõikele 2 või artiklile 114 üks või mitu ettepanekut võtta vastu õigusakt ELi äriühingute maksejõuetuse raamistiku kohta, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi, et tagada kõigi võimalike alternatiivide põhjaliku analüüsi põhjal võrdsed tingimused;

2.	märgib, et nimetatud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.	on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

4.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

(2) Kohtuasi C-341/04: Eurofood IFSC Ltd (EKL 2006, lk I-3813).

(3) Kohtuasi C-97/08: P Akzo Nobel jt vs komisjon (EJL 2009, lk I-8237).

(4) Kohtuasi C-444/07: MG Probud Gdynia sp. z o.o. (EKL 2010, lk I-417).

(5) ELT L 283, 28.10.2008, lk 36.

Teisipäev, 15. november 2011
RESOLUTSIOONI LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

1. osa: Soovitused maksejõuetus- ja äriühinguõiguse konkreetsete aspektide ühtlustamise kohta

1.1. Soovitused maksejõuetusmenetluse algatamise teatud aspektide ühtlustamise kohta

Euroopa Parlament teeb ettepaneku ühtlustada tingimused, mille korral võib algatada maksejõuetusmenetluse. Euroopa Parlament on seisukohal, et direktiiviga tuleks ühtlustada menetluse algatamise aspektid järgmiselt:

—	maksejõuetusmenetluse võib algatada võlgniku suhtes, kes on füüsiline isik, juriidiline isik või ühendus;

—	maksejõuetusmenetlus algatatakse aegsasti, selleks et raskustesse sattunud ettevõtjat oleks võimalik päästa;

—	maksejõuetusmenetluse võib algatada ülalnimetatud võlgnike varade suhtes, õigusvõimeta üksuste (nt Euroopa majandushuviühing) vara, pärandvara ja ühisvara suhtes;

—	maksejõuetusmenetluse võib algatada iga äriühing enesekaitseks juhul, kui maksejõuetus on ajutine;

—	maksejõuetusmenetluse võib algatada ka pärast juriidilise isiku või õigusvõimeta üksuse tegevuse lõpetamist, kui vara jagamist ei ole veel toimunud või kui vara on veel alles;

—	kohus või muu pädev ametiasutus võib maksejõuetusmenetluse algatada võlausaldaja või võlgniku kirjalikul taotlusel; taotluse menetluse algatamiseks võib tagasi võtta, kui menetlust ei ole algatatud või kohus ei ole taotlust tagasi lükanud;

—	võlausaldaja võib taotleda menetluse algatamist, kui tal on sellega seotud huvi ja kui ta suudab usaldusväärselt näidata nõude olemasolu;

—	menetluse võib algatada, kui võlgnik on maksejõuetu, s.t ei suuda täita maksekohustusi; kui taotluse esitab võlgnik, siis võib menetluse algatada ka otsese maksejõuetuse ohu korral, s.t siis, kui võlgnik ei suuda tõenäoliselt maksekohustusi täita;

—

kui võlgnik esitab kohustusliku pankrotiavalduse, tuleb menetlus algatada ühe kuni kahe kuu jooksul pärast maksete katkemist, juhul kui kohus ei ole juba algatanud eelmenetlust või võtnud vara kaitsmiseks muid asjakohaseid meetmeid, tingimusel et maksejõuetusmenetluse kulude katteks on olemas piisav vara;

—	liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad, millega võlgnikule pannakse vastutus avalduse esitamata jätmise või eeskirjadele mittevastava esitamise eest, ning tagama ka mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid.

1.2. Soovitused nõuete esitamise teatud aspektide ühtlustamise kohta

Euroopa Parlament teeb ettepaneku ühtlustada tingimused, mille kohaselt tuleb esitada nõuded maksejõuetusmenetluse korral. Euroopa Parlament on seisukohal, et direktiiviga tuleks ühtlustada nõuete esitamise aspektid järgmiselt:

—	tasumata võlgnevuste määramise kuupäevaks on tööandja maksejõuetuse kuupäev ehk maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või kuupäev, mil menetluse algatamisest keelduti põhjusel, et kulud ei ole kaetud;

—	võlausaldajad esitavad oma nõude likvideerijale kirjalikus vormis ja teatud ajavahemiku jooksul;

—	liikmesriigid peavad määrama ülalnimetatud ajavahemikuks üks kuni kolm kuud alates pankrotiotsuse avaldamise kuupäevast;

—	võlausaldaja peab esitama nõude kohta tõendavad dokumendid;

—	likvideerija koostab tabeli kõigi esitatud nõuetega ja see tabel pannakse välja pädevas kohtus maksejõetuse määruse artikli 2 punkti d tähenduses;

—	hilinenud nõudeid, s.t nõudeid, mille puhul võlausaldaja ei pidanud kinni nõude esitamise tähtajast, kontrollitakse, kuid need võivad tuua kõnealusele võlausaldajale täiendavaid kulusid.

1.3. Soovitus vaidlustamishagide aspektide ühtlustamise kohta

Euroopa Parlament teeb ettepaneku ühtlustada vaidlustamishagide aspektid järgmiselt:

—	liikmesriikide seadused annavad võimaluse vaidlustada enne menetluse algatamist tehtud võlausaldajaid kahjustava tegevuse;

—	tegevus, mille suhtes võidakse esitada vaidlustamishagi, on otsese maksejõuetuse ohu olukorras tehtud tehingud, tagatiste andmine, tehingud seotud isikutega ja võlausaldajate petmise kavatsusega tehtud tehingud;

—

ajavahemik, mille jooksul on tegevuse suhtes esitada vaidlustamishagi, on kõne all oleva tegevuse olemusest sõltuvalt erinev; ajavahemiku alguseks loetakse menetluse algatamise taotluse esitamise kuupäev; ajavahemiku kestus võiks olla otsese maksejõuetuse ohu olukorras tehtud tehingute puhul kolm kuni üheksa kuud, tagatiste andmise korral kuus kuni 12 kuud, tehingute puhul seotud isikutega üks kuni kaks aastat ja võlausaldajate petmise kavatsusega tehtud tehingute puhul kolm kuni viis aastat;

—	kohustus tõendada, kas tegevust on võimalik vaidlustada või mitte, on põhimõtteliselt sellel osapoolel, kes väidab, et tegevust on võimalik vaidlustada; tehingute puhul seotud isikutega on tõendamiskohustus seotud isikul;

1.4. Soovitus ühtlustada likvideerijate kvalifikatsioonile ja tegevusele esitatavate nõuete üldaspektid

—	likvideerija peab heaks kiitma liikmesriigi pädev asutus või määrama liikmesriigi pädeva jurisdiktsiooniga kohus, ta peab olema hea mainega ning ülesannete täitmiseks vajaliku haridusega;

—	likvideerijal peab olema pädevus ja kvalifikatsioon hinnata võlgniku üksuse olukorda ja võtta üle äriühingu juhtimisülesanded;

—	maksejõuetuse põhimenetluse algatamise järel peaks likvideerija saama volituse teha kuue kuu jooksul tagasiulatuva jõuga otsuseid varade kaitseks juhtudel, kus äriühing on asunud kapitali ümber paigutama;

—	likvideerijal peab olema õigus kasutada kohaseid eelismenetlusi äriühingule võlgnetavate summade sissenõudmiseks enne võlausaldajate nõuete rahuldamist ja alternatiivina nõuete loovutamisele;

—	likvideerija peab olema sõltumatu maksejõuetuse menetlusega seotud võlausaldajatest ja muudest sidusrühmadest;

—	huvide konflikti korral peab likvideerija ametist tagasi astuma.

1.5. Soovitus restruktureerimiskavade aspektide ühtlustamise kohta

Euroopa Parlament teeb ettepaneku ühtlustada restruktureerimiskavade koostamise, mõju ja sisu aspektid järgmiselt:

—	võlgnikud või likvideerijad võivad esitada alternatiivina õigusnormide järgimisele restruktureerimiskava;

—	see kava peab sisaldama võlausaldajate nõuete rahuldamise ja võlgniku vastutuse eeskirju pärast maksejõuetusmenetluse lõppemist;

—	see kava peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab võlausaldajatel otsustada, kas neil on võimalik see kava heaks kiita;

—	kava tuleb heaks kiita või tagasi lükata asjaomases kohtus toimuva erimenetluse korras;

—	võlausaldajad, keda kava ei puuduta, või pooled, keda kava ei mõjuta, ei tohiks olla volitatud kava üle hääletama või vähemalt ei tohiks neil olla võimalik selle vastuvõtmist takistada.

2. osa: Soovitus seoses nõukogu 29. mai 2000. aasta maksejõuetusmenetlust käsitleva määruse (EÜ) nr 1346/2000 läbivaatamisega

2.1. Soovitus maksejõuetuse määruse reguleerimisala kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et maksejõuetuse määruse reguleerimisala tuleks laiendada maksejõuetusmenetlustele, kus võlgniku käsutusõigus säilib või kus on määratud esialgne likvideerija. Maksejõuetuse määruse lisa A tuleks sellele vastavalt muuta.

2.2. Soovitus mõiste kohta „põhihuvide kese”

Euroopa Parlament on seisukohal, et maksejõuetuse määrus peaks sisaldama mõiste „põhihuvide kese” määratlust, mis oleks formuleeritud nii, et oleks takistatud kuritahtlik meelepärase kohtualluvuse valimine. Euroopa Parlament teeb ettepaneku lisada määrusesse ametlik määratlus põhjenduse 13 alusel, mis käsitleb kolmandate isikute objektiivset võimalust põhihuvide keset tuvastada.

Euroopa Parlament on seisukohal, et määratlus peab hõlmama selliseid tunnuseid nagu peamise äritegevuse kindlaksmääratavus väljastpoolt, varade asukoht, tegutsemis- või tootmistegevuse kese, töötajate töökoht jne.

2.3. Soovitus mõiste „tegevuskoht” kohta teisese menetluse kontekstis

Euroopa Parlament on seisukohal, et maksejõuetuse määrus peaks sisaldama mõistet „tegevuskoht”, mille all mõistetakse iga tegevuskohta, kus toimub võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid ning teenuseid.

2.4. Soovitus kohtute koostöö kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et maksejõuetuse määruse artikkel 32 peaks tagama mitte ainult likvideerijate, vaid ka kohtute vahelise selgesõnalise teavitamis- ja koostöökohustuse.

Maksejõuetuse põhimenetluse ja teisese menetluse algatamise korral tuleks ühtlustada menetluste tähtajad ja neid lühendada;

2.5. Soovitus vaidlustamishagide teatud aspektide kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et maksujõuetuse määruse artikkel 13 tuleks läbi vaadata, et see ei soodustaks piiriüleste vaidlustamishagide esitamist, vaid aitaks ennetada seda, et meelepärase õiguse valimise klausli abil esitataks vaidlustamishagisid.

Igal juhul peaks vaidlustamishagidega seotud sätete läbivaatamisel arvestama sellega, et maksejõuetute emaettevõtjate terved tütarettevõtjad ei muutuks vaidlustamishagide tagajärjel maksejõuetuks, kuigi võlausaldajate huvides oleks olnud müük tegevust jätkava kontsernina.

3. osa: Soovitused kontsernide maksejõuetuse kohta

Kontsernide erinevast võimalikust lõimumisastmest tulenevalt on Euroopa Parlament seisukohal, et komisjon peaks esitama paindliku ettepaneku kontsernide maksejõuetuse reguleerimise kohta, võttes arvesse järgmist:

Kui organisatsiooniline/omandistruktuur võimaldab, tuleks igal juhul kohaldada järgmist lähenemist:

A.	Menetlus tuleks algatada liikmesriigis, kus asub kontserni peakorter. Menetluse algatamise tunnustamine peaks olema automaatne.

B.	Peamise menetluse algatamine peaks tooma kaasa teiste kontserni liikmete vastu muus liikmesriigis algatatud menetluse peatamise.

C.	Ametisse tuleks nimetada ainult üks pankrotihaldur.

D.	Igas liikmesriigis, kus on algatatud täiendavad menetlused, tuleks luua komisjon, et kaitsta ja esindada kohalike võlausaldajate ja töötajate huve.

E.	Kui on võimatu kindlaks teha, milline vara millisele võlgnikule kuulub, või hinnata kontsernisiseseid nõudeid, peaks erandina olema võimalik varade ühendamine.

Detsentraliseeritud kontsernide maksejõuetuse menetluse korral peaks see vahend nägema ette järgmist:

A.	Eeskirjad, millega nähakse ette kohustuslik kooskõlastamine ja koostöö kohtute vahel, kohtute ja maksejõuetushaldurite vahel ning maksejõuetushaldurite vahel.

B.	Eeskirjad selliste kohtuotsuste kohese tunnustamise kohta, mis käsitlevad maksejõuetusmenetluste algatamist, käiku ja lõpetamist ning seoses selliste menetlustega tehtud otsuseid.

C.	Eeskirjad likvideerijate ja võlausaldajate kohtutele juurdepääsu kohta.

Eeskirjad, millega hõlbustatakse ja edendatakse kohtutevaheliste eri koostöövormide kasutamist, et kooskõlastada maksejõuetusmenetlusi ja luua tingimused ning tagatised, mida tuleks kohaldada selliste koostöövormide suhtes. See puudutaks teabevahetust, tegevuse kooskõlastamist ja ühiste lahenduste väljatöötamist järgmiselt:

—	kohtutevaheline teabevahetus kõikide vahenditega;

—	võlgnike varade ja äriasjade haldamise ning järelevalve kooskõlastamine;

—	maksejõuetuskokkulepete üle läbirääkimiste pidamine, nende heakskiitmine ja rakendamine seoses menetluse kooskõlastamisega;

—	istungite kooskõlastamine.

Eeskirjad, millega võimaldatakse ja edendatakse kõikide menetluste jaoks ühise likvideerija ametisse nimetamist, kelle nimetavad asjaomased kohtud ning keda abistavad kohalikud esindajad, kes moodustavad juhtkomitee; eeskirjad, millega kehtestatakse juhtkomitee liikmete vahelist koostööd reguleeriv menetlus.

Eeskirjad, millega võimaldatakse ja edendatakse piiriüleste maksejõuetuskokkulepete sõlmimist, mis käsitlevad vastutuse jagamist menetluse läbiviimise ja haldamise eri aspektide eest asjaga seotud eri kohtute ning maksevõimetushaldurite vahel, ja mis sisaldavad järgmist:

—	vastutuse jagamine kokkuleppe osaliste vahel;

—	abi kättesaadavus ja kooskõlastamine;

—	varade sissenõudmise kooskõlastamine võlausaldajate üldistes huvides;

—	nõuete esitamine ja menetlemine;

—	kommunikatsioonimeetodid, sealhulgas keel, sagedus ja vahendid;

—	varade kasutamine ja käsutamine;

—	restruktureerimiskavade kooskõlastamine ja ühtlustamine;

—	kokkuleppega konkreetselt seotud küsimused, sealhulgas muutmine ja lõpetamine, tõlgendamine, mõjusus ning vaidluste lahendamine;

—	menetluste haldamine, eriti seoses menetluste peatamise või pooltevaheliste kokkulepetega teatud õiguslikke meetmeid mitte võtta;

—	tagatised;

—	kulud ja tasud.

4. osa: Soovitus ELi maksejõuetusregistri loomise kohta

Euroopa Parlament teeb ettepaneku luua Euroopa e-õiguskeskkonna portaali raames ELi maksejõuetuse register, mis peaks sisaldama iga algatatud piiriülese maksejõuetusjuhtumi puhul vähemalt järgmist:

—	asjakohased kohtulahendid ja -otsused;

—	likvideerija ametisse nimetamine ja tema kontaktandmed;

—	nõuete esitamise tähtajad.

Nende andmete kandmine EL registrisse peaks olema kohtutele kohustuslik.

Teave peaks olema esitatud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus menetlust alustatakse, ja inglise keeles.

Top

Choose the experimental features you want to try