11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 136/27

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis on liikmesriikides ja Euroopa Parlamendis ratifitseerimisel, ning Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelist kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut, mis jõustus 1. veebruaril 2010;

—

võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldusi, milles palutakse komisjonil koostada arvamus, mis käsitleb Serbia taotlust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta, ning nõukogu 14. juuni 2010. aasta järeldusi;

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244(1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise vastavust rahvusvahelisele õigusele, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni (1), milles seda arvamust tunnustati ning tervitati ELi valmisolekut hõlbustada dialoogi Belgradi ja Priština vahel;

—

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ, millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ (2);

—

võttes arvesse komisjoni 2010. aasta eduaruannet Serbia kohta (3) ning komisjoni 9. novembri 2010. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2010–2011” (4);

—

võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2010. aastal toimunud ELi–Serbia parlamentidevahelisel assambleel tehtud ühisavaldust;

—

võttes arvesse ELi ja Serbia vahelist 8. novembri 2007. aasta tagasivõtulepingut (5) ning nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1244/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (6);

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta (7) ning oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni komisjoni 2009. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta, mis käsitleb Lääne-Balkani riike, Islandit ja Türgit (8);

—

võttes arvesse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) peaprokuröri poolt ÜRO Julgeolekunõukogule 18. juunil 2010 ja 6. detsembril 2010 esitatud aruandeid;

—

võttes arvesse kõrge esindaja ja asepresidendi Catherine Ashtoni 8. septembri 2010. aasta avaldust ÜRO edasiste sammude kohta seoses Kosovot käsitleva nõuandva arvamusega;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes lubati kõikidele Lääne-Balkani riikidele, et nad saavad Euroopa Liiduga ühineda, kui nad täidavad kehtestatud kriteeriumid, ja seda lubadust kinnitati 14.–15. detsembril 2006. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel laienemise küsimuses heaks kiidetud uues konsensuses ning nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta järeldustes Serbia kohta;

B.

arvestades, et Lääne-Balkani riikide ELiga integreerumise tempo on individuaalne ja sõltub nende saavutustest, eelkõige kõikide nõuete ja kohustuste täitmisest, reformide läbiviimisest ning ELi liikmeks saamiseks vajalike meetmete võtmisest;

C.

arvestades, et konstruktiivsed lähenemisviisid piirkondlikule koostööle ja heanaaberlikud suhted on stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis väga olulised; arvestades, et need on otsustava tähtsusega Lääne-Balkani riikide ümberkujunemisel pikaajalise stabiilsuse ja jätkusuutliku arenguga piirkonnaks;

D.

arvestades, et Serbial on võimalus etendada olulist rolli piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel;

E.

arvestades, et ELi aluspõhimõtted on lepitus, kompromissid ja rahumeelne kooseksisteerimine; arvestades, et ELi poliitikas Lääne-Balkani riikide puhul järgitakse samasid eesmärke, et parandada piirkonnas elavate inimeste omavahelisi suhteid; arvestades, et selle poliitikaga kooskõlas taunib EL kõiki endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegusid ning toetab EJRK ja sõjakuritegusid käsitlevate kolleegiumide tööd õigluse ja vastutuse tagamiseks,

1.

kinnitab veel kord, et Serbia tulevik on Euroopa Liidus ning ergutab riiki selle eesmärgi nimel edasi pingutama; tunnustab Serbia saavutusi reformide teostamisel; tervitab nõukogu 14. juuni 2010. aasta otsust alustada Serbiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimismenetlust ning asjaolu, et 11 liikmesriiki on lepingu juba ratifitseerinud; kutsub ülejäänud liikmesriike üles ratifitseerimismenetlust kiiresti lõpule viima;

2.

tunneb heameelt Serbia 22. detsembri 2009. aasta taotluse üle Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta ning nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse üle paluda komisjonil Serbia taotlus läbi vaadata; on seisukohal, et nõukogu otsus on Serbiale positiivseks märguandeks ning ergutab Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks vajalikke reforme kiirendama; rõhutab, et nõukogu otsus aitab oluliselt kaasa stabiilsuse saavutamisele Lääne-Balkani riikides; palub komisjonil ette valmistada oma arvamus selles küsimuses, vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 sätestatud korrale;

3.

tunneb heameelt nõukogu otsuse üle lihtsustada viisarežiimi, võimaldades Serbia kodanikel alates 19. detsembrist 2009 reisida Schengeni alale viisavabalt; väljendab heameelt Serbia valitsuse otsuse üle lubada ELi kodanikel reisida Serbiasse ID-kaardi alusel ning nõuab täiendavaid algatusi, et hõlbustada inimestevahelisi kontakte ja inimeste liikumist Lääne-Balkani piirkonnas; palub Serbia ametivõimudel võtta vastu asjakohased meetmed ning teha kõik endast oleneva, et piirata võimalusi viisavabaduse kuritarvitamiseks, eelkõige tagada, et Serbia kodanikke teavitatakse nõuetekohaselt viisavabadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest;

4.

märgib rahuloluga, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend toimib Serbias hästi; julgustab nii valitsust kui ka ELi lihtsustama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi haldusmenetlusi, et teha see väiksematele ja mittetsentraliseeritud abisaajatele kättesaadavamaks; rõhutab, et ELi finantsraamistiku eelseisva läbivaatamise käigus on vaja säilitada piisav ühinemiseelse abi tase;

5.

tervitab 9. septembril 2010. aastal ÜRO Peaassambleel ilma hääletamata ühiselt heaks kiidetud ELi ja Serbia ühisresolutsiooni Rahvusvahelise Kohtu nõuandva arvamuse kohta, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise vastavust rahvusvahelisele õigusele; tunneb heameelt Serbia valitsuse valmiduse üle alustada ELi kaudu Kosovoga uut dialoogi ja nõuab, et kõnelusi alustataks viivitamata; kutsub Serbiat üles Kosovoga dialoogi astuma, viitamata rohkem uutele läbirääkimistele selle staatuse üle; on veendunud, et järkjärgulisest lähenemisviisist saavad kasu kõik Kosovo elanikud; rõhutab, et dialoogis edu saavutamiseks on vaja kummagi poole pühendumust ja valmisolekut kompromissideks, pidades silmas poolte ühist tulevikku Euroopas ja ühist huvi saavutada piirkonnas pikaajaline rahu ja stabiilsus ning parandada inimeste heaolu; rõhutab, et selle protsessi hõlbustamine paneb proovile nii ELi usaldusväärsuse kui ka kogu piirkonna poliitilise nägemuse; tuletab meelde, et heanaaberlikud suhted on kõikidele Lääne-Balkani riikidele üks tähtsamaid tingimusi, mis tuleb täita Euroopa Liidu liikmeks pürgides;

6.

tunneb heameelt tihedama koostöö üle Euroopa Liidu õigusriigimissiooniga, kuid rõhutab, et vaja on täiendavaid pingutusi selles valdkonnas, eelkõige teabevahetuse parandamiseks; kutsub Serbia ametivõime üles lihtsustama Euroopa Liidu õigusriigimissiooni koostööd Kosovo serblastega, et rakendada õigusriigi põhimõtet Kosovo põhjaosas;

7.

nõuab tungivalt, et Serbia valitsus kaotaks Kosovos Serbia paralleelstruktuurid, mis õõnestavad detsentraliseerimisprotsessi ja takistavad Serbia kogukonna täielikku integratsiooni Kosovo asutustega; palub sellega seoses Serbia ametivõimudel võtta juhtiv roll Serbia mitmerahvuseliste omavalitsuste asutuste rajamisel ja toimimisel nii Ibari jõest põhja kui ka lõuna poole jäävatel aladel;

8.

palub Serbia ametivõimudel suhtuda konstruktiivselt eelseisvatesse üldvalimistesse Kosovos; juhib tähelepanu asjaolule, et stabiilsed ja mitmerahvuselised asutused Kosovos on kasulikud nii Serbiale kui ka teistele naaberriikidele ning on sellega seoses seisukohal, et Kosovo serblaste osalemine valimisprotsessis on nende kogukonna marginaliseerumise vältimiseks hädavajalik;

9.

märgib nii Serbia kui ka Kosovo pingutusi, et leida 1998.–1999. aasta konflikti käigus kadunuks jäänud isikud töörühma abil Kosovo sündmustega seoses teadmata kadunuks jäänud isikute otsimiseks; rõhutab, kui oluline on see küsimus lahendada, et liikuda 1998.–1999. aasta konfliktist edasi; märgib veel, et ligikaudu 1 862 isikut on siiani teadmata kadunud ning kutsub nii Serbiat kui ka Kosovot üles laiendama nende isikute otsimisel koostööd omavahel, Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega, Euroopa Liidu õigusriigimissiooni ja muude üksustega nii palju kui võimalik;

10.

rõhutab, et piirkondliku koostöö arendamine on endiselt ELi peamine prioriteet ja selle eesmärk on kiirendada lepituse saavutamist ja heanaaberlike suhete tekkimist ning tõhustada inimestevahelisi kontakte Lääne-Balkani riikides; palub sellega seoses Serbial suhtuda konstruktiivselt kaasavamasse piirkondlikkusse koostöösse, võimaldades leida praktilise ja jätkusuutliku lahenduse seoses Kosovo esindatusega piirkondlikes foorumites; tervitab sellega seoses 2. juunil 2010. aastal Sarajevos toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide kõrgetasemelist kohtumist;

11.

tuletab meelde, et täielik koostöö EJRKga on üks põhitingimusi, mille täitmisest sõltub Serbia edasiliikumine ELi liikmesuse suunas; märgib, et Serbia vastab EJRK abitaotlustele asjakohaselt ning palub Serbia valitsusel jätkata kohtuga tiheda koostöö tegemist, sealhulgas viivitamata edastada kõik taotletud dokumendid ja viia õigeaegselt lõpule EJRK tagasi saadetud juhtumid; juhib siiski tähelepanu EJRK peaprokuröri hiljutisele hinnangule, mille kohaselt on Serbia jõupingutused kahe viimase tagaotsitava tabamiseks endiselt problemaatilised; rõhutab, et täielikuks koostööks saab pidada vaid kahe viimase tagaotsitava kinnipidamist ja väljaandmist Haagis asuvale kohtule ning nõuab nende vahistamiseks järjekindlamaid pingutusi, et kohus saaks viimaks oma töö lõpule viia; eelkõige nõuab tungivalt praeguse lähenemisviisi ümberhindamist, kooskõlas EJRK soovitustega; rõhutab, et Serbia saab kandidaatriigi staatuse ja/või alustada ühinemisläbirääkimisi ELiga juhul, kui ta on EJRK prokuratuuri hinnangul teinud täielikku koostööd;

12.

tervitab Serbia parlamendis vastu võetud resolutsiooni Srebrenica kohta, pidades seda oluliseks sammuks nii teadlikkuse suurendamisel lähimineviku hirmutegudest kui ka piirkondlikus lepitusprotsessis; tunnustab president Tadići otsust osaleda Srebrenica genotsiidi 15. aastapäeva mälestustalitusel kui veel ühte sammu selles suunas, samuti tema külastust Vukovari, kus ta avaldas lugupidamist ja vabandas 1991. aastal Ovčaras toimunud veresauna ohvrite ees, soodustades heanaaberlikke suhteid Serbia ja Horvaatia vahel; tunnustab sõjakuritegusid uuriva eriprokuratuuri pühendumust ja asjatundlikkust, muu hulgas kiiret tegutsemist Perućaci järve piirkonna uurimisel;

13.

võtab teadmiseks kohtureformi ja nõuab jätkuvaid tõsiseid pingutusi, et tagada kohtunike sõltumatus ja erapooletus ning tõhustada kohtute tööd; väljendab heameelt poliitilise otsuse üle alustada kohtunike ametisse tagasinimetamist, kuid rõhutab, et seda tuleks teha läbipaistvalt, kindlustades nendele kohtunikele, keda ametisse tagasi ei nimetata, õiguse see otsus reaalselt vaidlustada, ning hoiatab protsessi politiseerimise eest; juhib tähelepanu viivitustele asjakohaste õigusaktide vastuvõtmisel ning kutsub valitsust üles saatma veel esitamata õigusaktide eelnõud kiiresti parlamenti; nõuab õigusemõistmises täielikku läbipaistvust; lisaks nõuab kohtutele, sealhulgas konstitutsioonikohtule, täiendavate rahaliste ja haldusressursside eraldamist, et parandada nende toimimist ja likvideerida mahajäämus kohtuasjade lahendamisel; sellega seoses on seisukohal, et varade tagastamine nende endistele omanikele peaks olema esmatähtis; rõhutab, et süütuse presumptsioon on õigusriigi põhimõtte tagamise üks peamisi õiguslikke vahendeid; kutsub ametivõime ja eelkõige täidesaatvaid organeid üles seda põhimõtet rangelt järgima;

14.

tuletab meelde, et õigusriigi põhimõtte kaitsmine peaks olema ametivõimude jaoks esmatähtis; tunneb heameelt korruptsioonivastases võitluses saavutatud edu üle, mille väljenduseks on muu hulgas hiljutised kõrgel tasemel esitatud süüdistused ja asjakohase õigusraamistiku loomine, samuti korruptsioonivastase võitluse ameti tegevuse alustamine 2010. aasta jaanuaris, kuid rõhutab, et korruptsioon on riigis veel laialt levinud ning nõuab, et selle kõrvaldamiseks tehtaks suuremaid pingutusi; märgib eelkõige ebaseadusliku kaubanduse osatähtsust ja selle negatiivseid tagajärgi ning muude ebaseaduslikke tegevuste rolli kuritegelike võrgustike säilimisel; juhib tähelepanu tavale pidada mitut ametit korraga, milles peitub tõsine huvide konflikti oht ja mille vastu võitlemine peaks olema esmatähtis; väljendab sellega seoses muret vastupidise suunitlusega muudatuste pärast, mis hiljuti tehti korruptsioonivastase võitluse ametit käsitlevasse seadusesse, ning võtab teadmiseks, et amet on palunud põhiseaduskohtul uurida sätestatu vastavust põhiseadusele; kutsub ametivõime üles pakkuma korruptsioonivastase võitluse ametile kõikvõimalikku poliitilist ja halduslikku tuge ning rõhutab, et ameti poolt teatavaks tehtud korruptsioonijuhtumeid tuleb kiiresti uurida; nõuab erakondade rahastamist käsitleva seaduse muudatuste vastuvõtmist, et tagada erakondade rahastamise täielik läbipaistvus ja tõhus järelevalvesüsteem; julgustab ametiasutusi võtma vastu õigusaktid, mis tagavad teabeandjate tõhusa kaitse; rõhutab, et varade tagastamine on õigusemõistmise oluline osa; rõhutab, kui oluline on kehtestatud korda rangelt järgida, et suurendada ühiskonna usaldust õigusemõistmise erapooletuse vastu;

15.

tunneb heameelt avaliku halduse reformimisel saavutatud edu üle; rõhutab, et tuleks teha suuremaid pingutusi sõltumatu avaliku teenistuse loomiseks ning nõuab, et selleks kehtestataks saavutustepõhise karjäärisüsteem, sealhulgas asjatundlik ja läbipaistev töölevõtmise kord ning tõhus inimressursside juhtimine, ning juhib sellega seoses tähelepanu kahjulikule tavale võtta inimesi tööle avalike teenistujate seadust eirates, sageli poliitiliste sidemete alusel; juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusvähemused ei ole piisavalt esindatud avalikus halduses ja kohtutes, nagu ka riigile kuuluvates ettevõtetes; juhib tähelepanu asjaolule, et haldussuutlikkust on vaja pidevalt arendada nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, nõuab veelgi suuremat avaliku halduse suutlikkust ja kooskõlastamist ELi integratsiooni valdkonnas ning palub komisjonil koostöös teiste rahastajatega jätkata ametiasutuste abistamist sel eesmärgil;

16.

tunneb heameelt politsei reformimisel saavutatud edu ja suureneva politseikoostöö üle naaberriikide ja ELi riikidega; tervitab eelkõige politseikoostööd käsitlevat kokkulepet Horvaatia, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga; väljendab heameelt Europoliga koostöö tegevuskava allkirjastamise üle, pidades silmas operatiivkoostöö kokkuleppe sõlmimist ELi kõnealuse õiguskaitseasutusega; rõhutab siiski, et on vaja tõhusamaid jõupingutusi tegevuskava eesmärkide täitmiseks, eriti isikuandmete ja salastatud andmete kaitse valdkonnas, mis on ka Eurojustiga koostöökokkuleppe sõlmimise põhitingimus;

17.

juhib tähelepanu politsei sobimatu käitumise juhtudele, sealhulgas politseiametnike poolt võimupiiride ületamisele ja vägivalla kasutamisele kodanike suhtes, ning nõuab, et tehtaks tõsiseid pingutusi õiguserikkujate karistamiseks; tervitab sellega seoses politsei koostööd sõltumatute järelevalveasutustega ja nende tulemuste rakendamist; on seisukohal, et kõigi vähemusrühmade liikmetega seotud küsimustes on esmatähtis politsei ja teiste õiguskaitseasutuste neutraalsus ning kutsub ametivõime üles tõhustama koolitust, mis käsitleb vähemustega arvestamist; tunnustab pingutusi naiste osakaalu suurendamiseks politseis;

18.

tunnustab pingutusi kaitsejõudude minevikus tehtud töö tagajärgede kõrvaldamiseks; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et julgeolekusektoris on vaja edasisi reforme, eelkõige seoses lustratsiooniga, ning suuremat parlamentaarset järelevalvet ja julgeolekuteenistuste kontrolli; tuletab ametivõimudele meelde, et edukaks piirkondlikuks lepituseks on vaja teha salateenistuste arhiivid üldsusele kättesaadavaks, eelkõige Teise maailmasõja ajal ja hiljem aset leidnud hirmutegude osas; juhib tähelepanu eraelu puutumatuse õiguse ebapiisavale kaitsele ning nõuab selles valdkonnas täiendavaid reforme;

19.

väljendab rahulolu politsei ja prokuratuuri koostöö paranemise üle, mille tulemused on näha võitluses organiseeritud kuritegevuse ning uimastiäri vastu, mis on ELi ja Serbia ühine probleem; võtab teadmiseks koostöömemorandumite allkirjastamise Ladina-Ameerika riikidega, et tulemuslikumalt võidelda ülemere uimastikaubandusega; nõuab jätkuvate jõupingutuste tegemist siseriikliku politsei- ja kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamiseks, rõhutades, et uimastiäri Serbias ning läbi Serbia teeb endiselt ELile muret;

20.

tuletab meelde nõuetekohaselt toimiva parlamendi kui demokraatliku süsteemi ülimalt olulise institutsiooni tähtsust ja väljendab rahulolu rahvusassamblee uue seaduse vastuvõtmisega kaasnevate menetluslike uuenduste üle; nõuab, et viivitamata kaotataks nn blankovolituste põhiseadusevastane tava, mis võimaldab erakondadel kontrollida parlamendiliikmete tegevust; nõuab ka seda, et viivitamata lõpetataks parlamendikohtade meelevaldne jaotamine; kutsub erakondi üles kehtestama Euroopa Liidu demokraatlikele standarditele vastavad sätted esimesel võimalusel, kuid kindlasti praeguse parlamendi ametiaja jooksul; väljendab rahulolu parlamendi uue kodukorra vastuvõtmise üle, nõuab järelevalve tugevdamist valitsuse tegevuse üle ning tunnustab sellega seoses avalike arutelude ametlikku kodukorda võtmist; tunnustab asjaolu, et esimest korda sisaldab kodukord sätteid, mis võimaldavad sõltumatute asutuste järelevalvet, kuid väljendab muret parlamendi võimaliku sekkumise üle nende asutuste tegevusse; nõuab, et koostataks uued sätted kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega, millega kehtestati õigusraamistik, milles need asutused saavad sõltumatult tegutseda;

21.

tunnustab ombudsmani tehtud tööd kodanike õiguste kaitseks seoses riigiasutuste nõuetekohase toimimisega, sealhulgas nii riigi kui provintside tasandil tegevust laste ja vähemuste õiguste kaitseks; kutsub riigiasutusi üles nendele jõupingutustele kaasa aitama ja tagama piisavad järelmeetmed ombudsmani soovitustele; väljendab rahulolu ombudsmani kolme kohaliku büroo asutamise üle Preševo, Bujanovaci ja Medvedja omavalitsusüksustes;

22.

tuletab meelde tugevate ja sõltumatute massiteabevahendite ülimalt suurt tähtsust demokraatia jaoks ning nõuab, et rakendataks meetmeid, et tagada nende sõltumatus poliitilisest ja muust mõjust; väljendab rahulolu Serbia valitsuse jõupingutuste üle luua õigusraamistik, mis tagaks sõnavabaduse, kuid väljendab muret katsete üle kontrollida ja sekkuda meediasektori tegevusse; väljendab muret päevalehe „Večernje novosti” erastamisega seotud erimeelsuste üle ja kutsub valitsust üles tagama kõikide välis- ning kodumaiste investorite võrdset kohtlemist; mõistab hukka Serbia ajakirjanike vastased rünnakud ja ähvardused ning kutsub ametivõime üles neid täies ulatuses uurima ja selliste tegude toimepanijad kohtu alla andma; juhib tähelepanu omandi koondumisele ja läbipaistvuse puudumisele meediasektoris; juhib tähelepanu isikuandmete avalikustamise juhtudele ning rõhutab ajakirjanike enesekontrollisüsteemist ja eetikakoodeksist kinnipidamise vajadust; võtab teadmiseks, et internetile juurdepääsu tase on jätkuvalt madal, tunnustab interneti tähtsust meediavabaduse jaoks ja nõuab tungivalt, et riigiasutused astuksid selles valdkonnas positiivseid samme;

23.

rõhutab detsentraliseerimise tähtsust riigi paremale toimimisele, kuna sellega lähendatakse riiki kodanikele ning samal ajal austatakse nende õigust provintside autonoomiale ja kohalikule omavalitsusele; tunnustab sellega seoses vähemusrahvuste nõukogude seaduse vastuvõtmist, sest see reguleerib vähemusrahvuste nõukogude pädevusi ja valimisi viisil, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; tunnustab edusamme, mis saavutati 2006. aasta novembri põhiseaduse rakendamisel Vojvodina piirkonna pädevuse alase statuudi ja seaduse vastuvõtmisega; nõuab võimu detsentraliseerimise jätkamist riigi tulude seaduse ning Vojvodina ja kohalike omavalitsuste vara seaduse vastuvõtmisega, mis lubaks Vojvodinal hakata kasutama oma uue statuudiga antud volitusi; nõuab peale selle täiendavaid poliitilisi jõupingutusi, et võtta arvesse Preševo oru albaanlaste vähemuse soovi kohaliku omavalitsuse saamiseks, milleks on vaja kiiresti eraldada asjakohased vahendid ja jaotada need kooskõlastatult Preševo, Bujanovaci ja Medvedja omavalitsusüksuste koordineerimisorganiga; rõhutab samal ajal, et põhiline vastutus lasub albaanlaste vähemuse esindajatel ja nõuab tungivalt, et nad laidaksid maha hoogustuva rahvusliku ja eraldumise retoorika, mis on Euroopa Liidu põhiväärtustega teravas vastuolus; rõhutab ka vajadust integreerida serblasi nendesse kohalikesse omavalitsustesse;

24.

väljendab rahuolu Serbia jõupingutuste üle vähemuste kaitsmisel; rõhutab siiski, et juurdepääsu teabele ja haridusele vähemuskeeltes tuleb alles edendama hakata, seda eelkõige bosnialaste, bulgaarlaste, bunjevcide ja rumeenlaste vähemuse puhul;

25.

tervitab enamiku vähemuste rahvusnõukogude asutamist, mis võimaldavad vähemustel teha otsuseid hariduse, kultuuri, vähemuskeelte kasutamise ja avaliku teabe vallas; võtab teadmiseks, kui tähtis on täielikult rakendada vähemuste omavalitsuste pädevusi ja jagada vähemuste rahvusnõukogude seadusega tagatud nõuetekohaseid eelarvetoetusi; võtab teadmiseks kaebused nõukogude loomise ettevalmistamisel ja asjaomaste õiguslike nõuete puhul ilmnenud rikkumiste kohta, samuti võtab teadmiseks kaebused, et teatud ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused ei pea kinni rahvusnõukogudele tagatud pädevustest, ning palub ametivõimudel neile vastata; väljendab muret seoses bosnia rahvusnõukogu loomisega ning nõuab selle kiiret lõpuleviimist vastavalt reeglitele, et bosnialased saaksid õiguspärase esinduse nõukogus; on mures kasvavate pingete pärast Sandžakis, mida näitasid muu hulgas hiljutised vägivaldsed vahejuhtumid, ning nõuab poliitiliste erimeelsuste lahendamist demokraatlikes institutsioonides peetava dialoogi kaudu;

26.

väljendab rahulolu saavutuste üle soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, eriti soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning naiste olukorra ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise riikliku tegevuskava vastuvõtmise üle; tuletab siiski meelde, et need meetmed alles ootavad rakendamist ja naisi diskrimineeritakse jätkuvalt, eriti tööturul; sellest tulenevalt kutsub Serbia ametiasutusi üles kiiresti rakendama uut soolise võrdõiguslikkuse õigusraamistikku ja tegelema ulatuslikumate soolise diskrimineerimise probleemidega, nagu koduvägivalla sagenemine Serbias;

27.

nõuab, et võetaks täiendavaid meetmeid diskrimineerimisvastase seaduse täielikuks rakendamiseks, ja väljendab rahulolu selles valdkonnas saavutatud edu üle, pidades eriti silmas võrdõiguslikkuse kaitse voliniku ametikoha loomist kui olulist sammu kõikide Serbia kodanike võrdse kohtlemise tagamiseks;

28.

tuletab meelde, et sõna- ja kogunemisvabadus kuuluvad euroopalike põhiväärtuste hulka, ning väljendab rahulolu selle üle, et 10. oktoobril 2010 toimus Belgradis Gay Pride’i rongkäik; peab seda sündmust teedrajava tähtsusega sammuks avatud, salliva ja mitmekesise ühiskonna loomise suunas, mis näitab Serbia valitsuse pühendumust pidada kinni ELi tolerantsuse standarditest ning kaitsta ühiskonna nõrgemaid vähemusi; on rahul asjaoluga, et rongkäigul osalejate julgeoleku tagamiseks rakendati piisavaid meetmeid;

29.

peab aga kahetsusväärseks rongkäiguga kaasnenud vägivaldseid kokkupõrkeid, milles said vigastada paljud isikud, enamasti politseinikud; juhib tähelepanu sellele, et osalenud äärmuslasi toetasid kaudselt teatud erakonnad ja tuntud usujuhid; kutsub Serbia ametivõime üles tagama õigusriigi põhimõtete rakendamist, mõistes kohut vägivallatsejate üle, kes oma tegevusega heitsid varju rongkäigule, ning keelustades tulemuslikult äärmuslikud organisatsioonid, millesse nimetatud kurjategijad kuuluvad; märgib, et need organisatsioonid on varem toime pannud tõsiseid vägivallategusid, seda eriti 17. veebruaril 2008 ja ka mitmetel spordiüritustel; võtab sellega seoses teadmiseks, et mitmeid selliseid juhtumeid menetleb nüüd konstitutsioonikohus; kutsub üles võtma asjakohaseid meetmeid, et võidelda tulemuslikult kõigi äärmusluse ja radikalismi vormidega ühiskonnas;

30.

rõhutab, et jätkuvalt elavad paljud romad äärmises vaesuses, mis eriti negatiivselt mõjutab noorte romade võimalusi; juhib tähelepanu sellele, et nad kannatavad diskrimineerimise all tööturul – ainult viiel protsendil romadest on alaline töökoht; kutsub ametivõime üles rakendama kiiresti meetmeid nende olukorra parandamiseks, väljastades neile ID-kaardid ning võimaldades neil leida korralik elamispind ja saada juurdepääs tööturule, haridusele ning tervishoiule; juhib tähelepanu romade pidevale diskrimineerimisele, hiljutistele nende vastu suunatud vägivallaaktidele ja romade sunniviisilisele ümberasustamisele Serbia ametivõimude poolt;

31.

juhib tähelepanu asjaolule, et Serbias on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige enam pagulasi ja riigi sees ümberasustatud isikuid; rõhutab eluasemete ja vaesusega seotud tõsist olukorda ja kutsub Serbia ametivõime üles vaatama läbi pagulasi käsitlevat riiklikku strateegiat; väljendab rahulolu Serbia algatuste üle alustada uuesti piirkondliku protsessiga kestva lahenduse leidmiseks pagulaste probleemile ja kutsub Sarajevo deklaratsioonile alla kirjutanud riike tegema selles valdkonnas suuremaid edusamme; juhib sellega seoses tähelepanu Serbia ja Horvaatia presidentide ühisele kohustusele selgitada välja kadunud isikute saatus ning leida lahendus pagulaste ja tagasipöördumisega seotud küsimustele; kutsub komisjoni üles kasutama oma poliitilist mõjuvõimu ELi kandidaatriikide ja piirkonnas asuvate võimalike kandidaatriikide üle, et tagada pagulaste tagasisaatmist takistavate tõkete kaotamine; tuletab lisaks meelde tõsiasja, et ELi riikidega sõlmitud tagasivõtulepingutest tulenevalt on Serbiasse oodata kuni 150 000 tagasipöördujat ning nende edukas taasintegreerimine nõuab põhjalikke ettevalmistusi, eriti kohalike asutuste tasandil; rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsat rolli selles protsessis;

32.

tunneb heameelt sõjaväesektori reformimise ja eelkõige Serbia armee professionaalseks muutmise üle, mis jõustus 1. jaanuaril 2011 ning on oluline samm armee moderniseerimise ja sõjaväe üle teostatava tsiviilkontrolli edasise tugevdamise suunas;

33.

rõhutab kodanikuühiskonna tähtsat rolli poliitiliste prioriteetide kindlaksmääramisel; toonitab, kui oluline on pidada dialooge kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ja rõhutab, et kodanikuühiskonna osaliste panus ühiskondlike ja poliitiliste aspektide alase piirkondliku koostöö tõhustamisse on otsustava tähtsusega; väljendab rahulolu selle üle, et 2009. aastal vastu võetud uus ühingute seadus tegi selgeks valitsusväliste organisatsioonide õigusliku seisundi, ning et Serbia ametiasutuste ja kodanikuühiskonna koostöö on muutunud paremaks; tunnustab valitsuse jõupingutusi kodanikuühiskonnaga nõu pidamiseks; kutsub ametiasutusi üles võtma täiendavaid meetmeid kodanikuühiskonna jõudude osaluse ametlikuks tegemiseks ja suurendamiseks poliitikakujundamise protsessis ning ametiasutuste tegevuse jälgimiseks; rõhutab vajadust toetada ja julgestada kodanikuõiguste kaitsjaid, eriti homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT) õiguste aktiviste, sõjakuritegude uurijaid ning neid, kes töötavad Serbia ja Kosovo suhete parandamise nimel;

34.

väljendab sellega seoses oma toetust RECOMi algatusele (piirkondlik komisjon „Tõe otsimine ja tõe rääkimine sõjakuritegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste kohta endises Jugoslaavias”), et arendada teadlikkuse suurendamise protsessi ja lepitusprotsessi kõikides Lääne-Balkani riikides, ning nõuab, et Serbia ja teiste asjaomaste maade ametiasutused seda algatust toetaksid;

35.

rõhutab haridussüsteemi suurt tähtsust Serbia noortele ja riigi majanduse tulevikuväljavaateid silmas pidades; rõhutab, et moodne ja kõrgetasemeline haridussüsteem, mis valmistab ette kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, on sotsiaalse ja majandusliku arengu üks tähtsamaid eeltingimusi; peab kahetsusväärseks suurt tööpuudust riigis, eriti noorte seas, ning ülikoolilõpetajate madalat suhtarvu; kutsub ametivõime üles täies ulatuses täitma Bologna protsessi tingimusi ja viima Serbia haridussüsteemi vastavusse Euroopa standarditega; väljendab heameelt teadus- ja uurimistöö vallas saavutatud edu üle, aga rõhutab, et Serbia liitumiseks Euroopa teadusruumiga tuleb teha täiendavaid jõupingutusi; lisaks kutsub ametivõime üles suurendama riigi teadusuuringute investeeringuid, et Serbia teadusuuringute tase ja maht ei jääks Euroopa Liidu omadest maha;

36.

tunnustab pikendatud üldist kollektiivlepingut, mis sõlmiti Serbia valitsuse, ametiühingute ja tööandjate liidu vahel 2008. aasta novembris; julgustab Serbia valitsust praegu katkestatud lepingut taaskehtestama; toonitab, et ametiühingute õigusi piiratakse endiselt, vaatamata põhiseaduslikele tagatistele, ning kutsub Serbiat üles veelgi suurendama töötajate ja ametiühingute õigusi; on mures, et ühiskondlik dialoog jääb nõrgaks ja sotsiaalpartnerite arutelud jäävad ei toimu korrapäraselt; tõdeb, et majandus- ja sotsiaalnõukogu on sagedamini kokku tulnud ja et kõik eriorganid toimivad, kuid on mures selle madala suutlikkuse pärast; nõuab, et astutaks täiendavaid samme majandus- ja sotsiaalnõukogu tugevdamiseks, tagamaks, et nõukogu suudab olla ühiskondliku dialoogi tugevdamisel aktiivne ja anda õigusloomes aktiivsemalt nõu;

37.

juhib tähelepanu vanglasüsteemi keerulisele olukorrale ja nõuab, et rakendataks meetmeid vanglate ülekoormatuse vähendamiseks, kehvade vangistustingimuste parandamiseks ning vangidele asjakohaste rehabilitatsiooniprogrammide ja koolituse võimaldamiseks;

38.

märgib, et finantskriis on Serbiale kahju toonud; võtab teadmiseks Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud reservkrediidi lepingu hiljutise läbivaatamise tulemused koos riigi makromajanduspoliitikale antud positiivse hinnanguga ning väljendab rahulolu selle üle, et loodi Lääne-Balkani investeerimiskeskkond piirkonna integratsiooni ja majanduse taastumise edendamiseks, muutes nii esmatähtsate infrastruktuuri projektide jaoks laenud kättesaadavaks; nõuab investeerimiskeskkonna laiendamist, et see sisaldaks toetusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning kutsub Serbiat üles neid uusi rahalisi vahendeid ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi võimalusi ära kasutama, et samuti kaitsta ühiskonna kõige nõrgemaid rühmi kriisi tagajärgede eest;

39.

tuletab meelde, et monopolid segavad tõsiselt igakülgselt toimiva turumajanduse väljakujunemist; kutsub valitsust üles võtma aktiivselt meetmeid tõhusa konkurentsipoliitika järgimise tagamiseks, kaotades selleks monopolid; märgib, et takistused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomisel on suuremad, kui on soovitav; tunneb heameelt selle üle, et mitmes valdkonnas on sisse seatud turgu reguleeriv asutus, ja ootab, et ametivõimud tagaksid nende organite sõltumatuse asutustest, kelle tegevust nad reguleerivad;

40.

lisaks märgib, et Serbia riiklikku ja majanduslikku statistikat tuleks parandada ning kutsub ametiasutusi üles seda täiendama;

41.

kutsub Serbia ametiasutusi ja poliitilisi liikumisi üles pühenduma kindlamalt tööhõivepoliitikale ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning looma demokraatia, õigusriigi ja vaba turumajanduse arengut ning inimõigustest kinnipidamist soodustav keskkond;

42.

nõuab, et jätkataks tööd jätkusuutliku ühistranspordivõrgu välja arendamiseks Serbias ja kogu Lääne-Balkani piirkonnas ning maanteeinfrastruktuuri parandamiseks, sealhulgas Euroopa X koridori ehituse kiiret lõpuleviimist, kuid et samavõrra tähtsustataks ka raudtee- ja siseveetransporti; rõhutab, et integreeritud transpordisüsteem on nii Serbia eri piirkondade arengut kui ka piirkondliku kaubanduse mahu suurendamist silmas pidades tähtis; tunneb erilist huvi Doonau strateegia arendamise vastu, et parandada ühendus- ja kommunikatsioonisüsteeme (mis hõlmavad eelkõige transporti, energiaküsimusi ja infoühiskonda), säästa keskkonda, ennetada looduslikke ohte ning tugevdada sotsiaal-majanduslikku arengut;

43.

väljendab sellega seoses kahetsust ühistranspordi ja eriti raudtee halva seisukorra pärast; kutsub Serbia valitsust üles kasutama täiel määral ära ühinemiseelse abi rahastamisvahendist saadud raha raudteevõrgu arendamiseks, parandamiseks ja kaasajastamiseks ning nii reisi- kui ka kaubarongide ühenduste parandamiseks naaberriikidega;

44.

tunnustab Serbia edusamme keskkonna alal; julgustab siiski tegema tõhusamaid jõupingutusi taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas ning märgib sellega seoses, et taastuvenergia alase õigustiku põhielemente ei ole endiselt üle võetud ja energiatõhususe alast õigusraamistikku ei ole samuti endiselt veel vastu võetud;

45.

väljendab rahulolu selle üle, et kemikaaliamet kehtestas reeglistiku, millega piiratakse või keelatakse inimeste tervisele ja keskkonnale ohtu kujutavate kemikaalide tootmine ning viiakse kemikaalide valdkonna suuremal määral vastavusse ELi eeskirjadega; peab kahetsusväärseks aga seda, et mõnede arenenud tehnoloogiat ja sellega seotud investeeringuid nõudvate sätete rakendamine viibib, sest tööstuse esindajate sõnul tooks see kaasa finantskahjud ja tööstuse majandustegevuse katkemise Serbias; nõuab 2009. aasta keskkonnahoidlike õigusaktide paketi kiiret ja täielikku rakendamist;

46.

väljendab rahulolu Montenegro ja Horvaatiaga sõlmitud lepingute üle, mis võimaldavad välja anda kahe riigi kodanikke, keda kahtlustatakse organiseeritud kuritegevuses osalemises, ning väljendab rahulolu ka selle üle, et Serbial ja Horvaatial on kavas kõnelused omavahelise piiri demarkeerimise teemal; soovitab Serbia valitsusel sõlmida samalaadsed kokkulepped muude naaberriikidega ning tunnustab Serbia ja Montenegro sellesuunalisi samme; ergutab igati Serbiat jagama naaberriikidega luureandmeid ja tõendusmaterjale piiriüleste kuritegevusvõrgustike ja eriti uimastiäritsejate kohta, et võidelda tulemuslikult riikidevahelise organiseeritud kuritegevusega Balkani piirkonnas;

47.

rõhutab, kui tähtis on Serbia roll kogu Lääne-Balkani piirkonna stabiilsuses ning eriti Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsuses ja ühtsuses; kutsub sellega seoses Serbia ametivõime üles toetama aktiivselt kõiki põhiseaduslikke muudatusi, mis võimaldaksid Bosnia ja Hertsegoviinal viia Euroopa integreerumisprotsessi raames ellu keerulisi reforme; kutsub Belgradi üles toetama eriti Bosnia riiklike institutsioonide liitmist, täiustamist ja tugevdamist;

48.

kutsub Serbia ametiasutusi üles jätkama oma õigusaktide ühtlustamist ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja standarditega ning rakendama ja jõustama vastu võetud õigusakte;

49.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.