52011DC0870

1. VKEd – majanduskasvu edendajad

Euroopa majandusedu sõltub suurel määral sellest, kuidas kasvavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning kas nad saavutavad oma potentsiaali. VKEd annavad rohkem kui poole kogu lisandväärtusest väljaspool finantssektorit ja lõid viimase viie aasta jooksul Euroopas 80 % kõigist uutest töökohtadest[1].

VKEd seisavad tihti silmitsi suurte raskustega, et saada kasvuks ja innovatsiooniks vajalikku rahastamist.

Üks peamine eesmärk, mis on sätestatud nii Euroopa järgmise kümnendi majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” kui ka komisjoni ühtse turu aktis[2] ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”,[3] on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis[4] on rõhutatud tugeva finantssüsteemi olulist rolli majanduskasvu toetamisel ja kehtestatud lühiajalised tegevuseesmärgid.

Selles kontekstis võib finantskriisile reageerimiseks rakendatav finantsteenuste reformikava pakkuda VKEdele regulatiivseid eeliseid. Peale selle teeb komisjon ettepaneku eraldada ELi tasandil uued rahalised vahendid, mis on suunatud VKEde kasvu pidurdavate peamiste turutõrgete kõrvaldamisele.

Komisjon esitab käesolevas tegevuskavas mitu poliitikameedet, mida ta soovib rakendada, et lihtsustada 23 miljoni Euroopa VKE juurdepääsu rahastamisele ja panustada olulisel määral majanduskasvu[5].

2. Probleemidele reageerimine

Raskused rahastamisvõimaluste leidmisel on VKEde arengu puhul üks peamine takistus, mida on lisas ka üksikasjalikumalt selgitatud[6]. Sellistel takistustel on mitu põhjust, mõned neist tsüklilised,[7] mõned struktuurilised. Olulise tähtsusega on rahaliste vahendite pakkujate ja soovijate vahelise teabevahetuse ebaühtlus.

VKEde välisrahastamine sõltub väga suurel määral pangalaenudest. Seepärast tuleks neile pakkuda sobivaid alternatiive.

Komisjon kavatseb võtta vastu õigusakte, et muuta VKEd investoritele nähtavamaks ning turud VKEdele atraktiivsemaks ja ligipääsetavamaks. Regulatiivsete muutustega säilitatakse õige tasakaal usaldatavusnõuete ja VKEde rahastamise vahel ning investorite kaitse ja spetsiaalselt VKEdele kohandatud meetmete vahel.

Teiseks kavatseb komisjon jätkata ELi eelarve kasutamist, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, eesmärgiga kõrvaldada VKEde kasvu pidurdavad peamised turutõrked (s.t ebaühtlane teave ja riskikapitalituru killustatus). ELi sekkumisel peab olema selge lisandväärtus, mis täiendab riiklikul tasandil kättesaadavaid rahalisi vahendeid, ning see peab aitama leida täiendavaid rahastamisvõimalusi (nn mitmekordse finantsmõju olemasolu)[8].

Kolmandaks kasutab komisjon oma koordineerivat rolli, tehes eelkõige koostööd liikmesriikidega eesmärgiga vahetada parimaid tavasid ning arendada sünergiat riiklike ja ELi tasandi meetmete vahel.

Enamikul meetmetel on keskmise pikkusega või pikaajalised eesmärgid, kuid oluline on ka rõhutada, et Euroopa astub juba praegu samme kõige teravamate probleemide lahendamiseks.

Peamine eesmärk on stabiliseerida majanduslik ja finantsolukord. Oktoobri lõpus leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku laialdases meetmepaketis, mis on suunatud praegu finantsturgudel valitsevate pingete leevendamisele, kaitstes samal ajal ka laenude voogu reaalmajandusse ja vältides liigset finantsvõimenduse vähendamist.

Konkreetsemalt VKEde jaoks on Euroopa praeguse programmiperioodi (2007–2013) jooksul loonud tasakaalustatud kogumi paindlikest rahastamisvahenditest, mis on olulised VKEde mitmekülgsete rahastamisvajaduste rahuldamiseks. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamisvahendid eelarvega 1,1 miljardit eurot peaksid võimaldama finantseerimisasutustel pakkuda rohkem kui 315 000 VKEle umbes 30 miljardi euro ulatuses uusi rahalisi vahendeid[9]. Aastatel 2008–2011 laenas Euroopa Investeerimispank VKEdele umbes 40 miljardit eurot, millest said kasu üle 210 000 VKE.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas on komisjon juba vastu võtnud meetmed eesmärgiga tagada 15 liikmesriigi VKEdele investeeringuid tõukefondide abil kavandatud finantskorraldusvahendite kaudu. Neid meetmeid on veelgi tugevdatud, lubades investeeringuid VKEdele kõigis liikmesriikides nende ettevõtjate tavapärase äritegevuse mis tahes etapis, ning need meetmed kujutavad seetõttu endast olulist alternatiivset rahastamisallikat, et saada juurdepääsu krediidivõimalustele. Ettevõtjatele omakapitaliinvesteeringute, garantiide ja laenude näol antav abi on käesoleval eelarveperioodil hinnanguliselt vähemalt 3 miljardit eurot.

Lisaks luuakse selleks, et tagada parem juurdepääs laenudele, ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu raames alates 2012. aastast spetsiaalne riskijagamisvahend. Nimetatud vahendi abil tagatakse finantsvahendajatele riskijagamise mehhanismiga osalised garantiid, vähendades seeläbi nende finantsriske ja julgustades neid andma 25 000 kuni 7,5 miljoni euro ulatuses laene teadusuuringute, arenduse ja innovatsiooniga tegelevatele VKEdele.

3. Reguleerivad meetmed 3.1. Riskikapitali õigusraamistiku parandamine 3.1.1. Uus riskikapitali käsitlev õigusakt

Riskikapitalifondid on ettevõtjad, kes pakuvad peamiselt omakapitali kaudu rahastamist reeglina väga väikestele ettevõtjatele nende äritegevuse algstaadiumis. ELis on riskikapitalil kõrge, kuid suures osas kasutamata potentsiaal VKEde arendamiseks. Hoolimata ELi varahaldussektori suurest mahust puuduvad ELis praegu kehtivates õigusaktides erisätted selleks, et suunata omakapitalivahendeid VKEdele. Riskikapitalifondide valitsejad saavad harva kasu alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlevas direktiivis kehtestatud tegevusloast, kuna selle künnis – 500 miljonit eurot – on suurem kui enamiku ELi riskikapitalifondide portfell.

Komisjon[10] teeb seepärast ettepaneku kehtestada uus Euroopa riskikapitalikord, mis võimaldab ELi riskikapitalifondidel tuua oma vahendid turule ja kaasata kapitali üleeuroopaliselt kogu ühtsel turul. Uus kord vähendab liikmesriikide vahel valitsevat riskikapitaliturgude killustatust, mis takistab piiriüleseid tehinguid ja piirab riskikapitali pakkumist.

Uus raamistik on lihtne ja tõhus, näeb ette ühekordse registreerimise päritoluliikmesriigis ning sisaldab lihtsustatud aruandluskohustusi ning kohandatud organisatsioonilisi ja äritegevuse eeskirju.

Kui raamistik on kehtestatud, peaks see suurendama riskikapitalituru ulatust ning tooma kaasa i) suuremad ja tõhusamad riskikapitalifondid, mis pakuvad rohkem võimalusi spetsialiseerumiseks investeeringute liigi järgi; ii) suurema fondidevahelise konkurentsi ja nende investeeringute parema hajutamise; ning iii) VKEdele kättesaadavate piiriüleste rahastamisvõimaluste laienemise.

Koos käesoleva tegevuskavaga esitleb komisjon uut ELi riskikapitali raamistikku, millega luuakse tõeline siseturg riskikapitalifondidele. Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul see seadusandlik ettepanek vastu võtta 2012. aasta juuniks.

3.1.2. Riskikapitali tehtavate investeeringute õigusraamistik

Institutsionaalsed investorid, eriti kindlustusettevõtjad, kuid mõningal määral ka pangad, on potentsiaalsed riskikapitalifondidesse investeerijad. Mõnes liikmesriigis on nad juba praegu olulise tähtsusega investorid.

Uued usaldatavusnõuete raamistikud kindlustusettevõtjatele (Solventsus II[11]) ja pankadele (kapitalinõuete määrus ja direktiiv[12]) on andnud alust kahtlusteks, et need võivad pärssida investeeringuid riskikapitalifondidesse, mida usaldatavusnõuete[13] arvutamisel käsitletakse kui noteerimata investeeringuid või kõrge riskitasemega varasid (koos kaupade ja riskifondidega).

Selline kohtlemine vastab usaldatavusriskidele. Täpne riskikapitali käsitlev õigusraamistik, mis tunnustab eelkõige riskide hajutamisest saadavat kasu, võib siiski lubada teatud määral riskikapitali investeeringuid viisil, mis ei tekita usaldatavusriske.

Pikaajalisi investeeringuid käsitleva laiema analüüsi raames ning koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega tehtava tehnilise töö alusel viib komisjon 2012. aastal läbi uuringu, mis käsitleb usaldatavusnõuete ning pankade ja kindlustusettevõtjate tehtud kapitaliinvesteeringute vahelist seost.

3.1.3. VKEdele soodsad maksureformid

Komisjon tegi koostööd riiklike ja valdkonnaekspertidega, püüdes leida viise regulatiivsete ja maksutõkete kõrvaldamiseks piiriülestelt riskikapitaliinvesteeringutelt. Rühm maksueksperte[14] on kindlaks teinud piiriüleste riskikapitali investeeringute puhul eksisteerivad peamised maksundusprobleemid, mis võivad ELi 27 erineva maksusüsteemi vahelise ühtsuse puudumise tõttu põhjustada topeltmaksustamist, ebakindlust seoses maksustamislahendustega ja haldustõkkeid[15]. Kuigi liikmesriikide vahelised kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud peaksid tavaliselt selliseid probleeme ennetama, ei pruugi need alati rahuldada riskikapitali investeeringutes kasutatavate keeruliste äristruktuuride vajadusi.

Euroopa riskikapitali korraga eemaldatakse tõkked piiriüleselt vahendite kogumiselt, kuid see kord iseenesest ei lahenda maksustamisega seotud probleeme, mis kaasnevad piiriüleselt investeeritud rahaliste vahenditega. Riskikapitalifondi ühtne mõiste oleks siiski hea alguspunkt, et püüda täiendavalt koos liikmesriikidega leida lahendusi maksuprobleemidele, mis võivad takistada selliste rahaliste vahendite piiriülest investeerimist.

Komisjon viib 2012. aastal lõpule piiriüleste riskikapitali investeeringute puhul esinevate maksutõkete uurimise, et esitada 2013. aastal lahendused, mille eesmärk on eemaldada tõkked ning samal ajal vältida maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi.

3.2.      Riigiabi eeskirjad, mis on VKEde rahastamisvõimaluste puhul asjakohased

Riigiabipoliitika võib toetada VKEde juurdepääsu rahastamisele erineval viisil, võimaldades anda abi pankadele finantsstabiilsuse saavutamiseks ning pakkudes suuniseid liikmesriikidele selle kohta, kuidas kavandada abikavasid, mis toetaksid strateegia „Euroopa 2020” eesmärke (teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, piirkondlik ja sotsiaalne ühtekuuluvus jne), ning arvestada VKEde erivajadustega.

Riskikapitalisuunised[16] võimaldavad toetada VKEde varajases etapis rahastamist, võimendada erakapitali ja leevendada turutõrkeid. Komisjon on tunnistanud suuremat omakapitalivajadust ning tõstnud alustavatesse ettevõtjatesse tehtava omakapitaliinvesteeringu künnist 1,5 miljonilt eurolt 2,5 miljoni euroni. Teatavatel juhtudel on riigiabieeskirjadega lubatud sekkuda isegi seda künnist ületavate VKEde puhul

Komisjon vaatab 2013. aastaks läbi üldise grupierandi määruse ja mitmed riigiabisuunised, sealhulgas riskikapitali käsitlevad suunised, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja reageerida VKEde vajadustele.

3.3.      VKEde juurdepääsu parandamine kapitaliturgudele

Selleks et parandada VKEde[17] juurdepääsu kapitaliturgudele, teeb komisjon ettepaneku viia sisse mitu regulatiivset muudatust, mille eesmärk on parandada VKEde turgude nähtavust ning vähendada võimaluse korral VKEde kulusid ja regulatiivset koormust, säilitades samal ajal piisava investorite kaitse.

3.3.1. Nähtavamad VKEde turud

Komisjon soovib aidata kaasa homogeensete, investorite jaoks atraktiivsete VKEde kasvuturgude väljaarendamisele. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi ettepanekus[18] on esitatud ettepanek anda nimetus „VKEde kasvuturg” sellistele mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele, mis vastaksid ühtsetele tunnusjoontele. Eesmärk on leida sobiv tasakaal VKEde suhtes kohaldatavate proportsionaalsete nõuete ja investorite kõrgetasemelise kaitse[19] vahel.

Selline märgistus lubaks nendel turgudel olla nähtavam, meelitades ligi investoreid ja muutes need turud likviidsemaks. Märgistuse kasutamine oleks vabatahtlik ja põhineks nõuetel, mille komisjon võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ettepanekule tuginedes. Märgistuse annavad välja riiklikud pädevad asutused. Märgistus omakorda lubab turgudel välja töötada standardsemaid tööriistu (indekseid, nendele turgudele investeerivaid erifonde), luua mitmepoolsete kauplemissüsteemide võrgustikke ja järgida parimaid tavasid.

2011. aasta oktoobris esitati ELi kapitaliturge käsitlevas õigusaktis (direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta) ettepanek VKEde kasvuturu märgistuse kohta. Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul see seadusandlik ettepanek vastu võtta võimalikult kiiresti.

3.3.2. Noteeritud VKEde nähtavamaks muutmine

Läbipaistvusdirektiivi[20] muutmisettepaneku eesmärk on parandada juurdepääsu korraldatud teabele Euroopas. Praegu on ligipääs noteeritud ettevõtjaid käsitlevale finantsteabele põhjendamatult keeruline: huvitatud isikud peavad selle teabe leidmiseks otsima läbi 27 riigi andmebaasid.

EL tasandil kesksest juurdepääsupunktist laialt kättesaadav kvaliteetne ja võrreldav teave muudaks noteeritud VKEsid käsitleva teabe laiema kasutamise investorite jaoks lihtsamaks. Keskne juurdepääsupunkt vähendaks tõkkeid ja sisenemiskulusid uute äriteabe pakkujate jaoks, kes võivad soovida turule siseneda, et täita tühimik väiksemate ettevõtjate kohta teabe pakkumise valdkonnas. Samuti võivad ka väiksemad emitendid ise soovida investeerida piiriülestele investoritele suunatud täiendatud teabe ja dokumentide pakkumisse.

Koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega parandab komisjon olemasolevat salvestussüsteemi ja töötab korraldatud teabe jaoks välja ühtse juurdepääsupunkti ELi tasandil. Komisjon aitab parandada juurdepääsu noteeritud VKEsid käsitlevale kvaliteetsele teabele. Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul see seadusandlik ettepanek vastu võtta 2012. aasta lõpuks.

3.3.3. Noteeritud VKEde aruandluskoormuse vähendamine

Selleks et lihtsustada raamatupidamiseeskirju VKEde jaoks ja vähendada nende halduskoormust, võttis komisjon vastu ettepaneku teatavat tüüpi äriühingute raamatupidamise aastaaruannete, konsolideeritud raamatupidamisaruannete ja seonduvate aruannete direktiivi kohta[21]. See võimaldaks VKEdel säästa igal aastal kuni 1,7 miljardit eurot. Raamatupidamise aastaaruannete parem võrreldavus ja keskendumine olulisele teabele peaks aitama teha paremaid investeerimisotsuseid ja kapitali paremini jaotada.

Komisjon teeb ka ettepaneku vähendada väikeste emitentide suhtes kohaldatavaid nõudeid ja nende emitentide kulusid, kõrvaldades eelkõige kvartaliaruannete koostamise kohustuse ja võttes laialdasemalt kasutusele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud vormid, mis lihtsustaks teabe võrdlemist investorite jaoks. Uues läbipaistvusdirektiivis sisalduvat lihtsamat korda hakatakse kohaldama kõigi emitentide suhtes ning kulude vähendamise mõttes on sellel suurem mõju väikestele emitentidele. Investorite kaitse tagatakse läbi kohustusliku poolaasta- ja aastatulemuste avaldamise ning ka turu kuritarvitamist käsitlevas direktiivis ja prospektidirektiivis nõutud avalikustamise kaudu. Ettevõtjad võivad loomulikult jätkuvalt anda investoritele ka rohkem teavet.

Hiljuti prospektidirektiivi[22] sisse viidud muudatusega kehtestati VKEde ja piiratud turukapitalisatsiooniga ettevõtjate suhtes proportsionaalse avalikustamise kord. See kord peaks vähendama andmete avaldamist ning VKEde ja väikeste emitentide halduskoormust, mõjutamata samas investorite kaitset.

2011. aasta oktoobris esitati seadusandlik ettepanek raamatupidamisdirektiivide muutmiseks, et lihtsustada ja parandada VKEde raamatupidamiseeskirju.

Samal ajal esitas komisjon ettepaneku vaadata läbi läbipaistvusdirektiiv eesmärgiga vähendada väikeste emitentide regulatiivset koormust.

Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul need seadusandlikud ettepanekud vastu võtta 2012. aasta lõpuks.

2012. aasta juuliks esitatakse ettepanek delegeeritud õigusaktide kohta prospektidirektiivi kontekstis, täpsustades VKEdele ja väikestele emitentidele mõeldud proportsionaalse avalikustamise korra sisu.

3.4.      Panga kapitalinõuete tõttu VKEdele avalduva mõju uurimine

Baseli pangajärelevalve komitee poolt välja töötatud ja pankade suhtes kohaldatava kapitaliraamistiku – ELi õigusesse üle võetud kapitalinõuete direktiivi kahe kohandamise kaudu (kapitalinõuete direktiiv III[23] ning kavandatud kapitalinõuete direktiiv IV ja kapitalinõuete määrus) – eesmärk on tugevdada usaldatavusnõudeid käsitlevaid panganduseeskirju. Lisaks suurema ja kvaliteetsema kapitali nõudmisele kehtestatakse sellega turutegevustele kõrgemad kapitalinõuded ja muudetakse rangemaks likviidsusriski haldamise eeskirju. See tagab suurema finantsstabiilsuse, kindlamad ärimudelid panganduses ja tugevamad bilansid.

Kapitalinõuete direktiivi IV kohaselt jätkatakse praegu VKEde laenude suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega seoses Basel II raamistiku sätete kohaldamist (VKEde riskipositsiooni suhtes kohaldatakse standardmeetodi kohaselt soodusriskikaalu 75 %). Veelgi soodsam VKEdele esitatavate nõuete kord nõuaks rahvusvahelise Baseli raamistiku läbivaatamist. Sellega peaks eelkõige näitama, et praegune lähenemisviis on liiga jäik. Seepärast on komisjoni ettepanekus esitatud VKEde riskipositsiooni riskikaalu nõuetega seoses läbivaatamisklausel.

Komisjon esitab pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist 24 kuu jooksul pärast uue määruse jõustumist aruande VKEdele ja füüsilistele isikutele laenuandmise kohta. Komisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos kõikide asjakohaste ettepanekuga, mis käsitlevad VKEde riskikaalu läbivaatamist. Sellega seoses palutakse Euroopa Pangandusjärelevalvel analüüsida praeguseid riskikaale, et uurida nende vähendamise võimalusi, võttes arvesse stsenaariumi, mille kohaselt pragu kehtivaid riskikaale vähendatakse ühe kolmandiku võrra, ning esitada vastav aruanne 1. septembriks 2012.

Euroopa Pangandusjärelevalve aruande ja soovituste põhjal kaalub komisjon VKEde riskikaalu küsimuste käsitlemiseks sobivate meetmete võtmist kapitalinõuete direktiivi IV ja kapitalinõuete määruse raamistiku kontekstis.

3.5.      Hilinenud maksmist käsitleva direktiivi rakendamise kiirendamine

Paljud ettevõtjate või ettevõtjate ja riigiasutuste vaheliste äritehingutega seotud maksed teostatakse kokkulepitust palju hiljem. See on Euroopa ettevõtjatele kulukas, sest hilinemisega laekuvad maksed ulatuvad umbes 1,1 triljoni euroni[24]. Hilinenud maksmist käsitleva direktiivi sätete läbivaatamise tulemusel on alust eeldada, et lühendatud maksetähtaegade tulemusel VKEde rahavood paranevad[25]. See võib vähendada vajadust lühiajalise välisrahastamise järele.

Komisjon soovitab tungivalt liikmesriikidel kiirendada hilinenud maksmist käsitleva direktiivi rakendamist, nii et see toimuks enne 2013. aasta märtsi ülevõtmistähtaega.

3.6       Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde käsitlev innovatiivne kord

Sotsiaalettevõtted moodustavad ELis uue esilekerkiva sektori. Need on ettevõtjad, kelle peamine eesmärk on saavutada pigem sotsiaalne mõju, selmet teenida kasumit osanikele või teistele sidusrühmadele.

Kuna need ettevõtjad on sotsiaalselt uuenduslikud ja sageli alles äsja rajatud, koosnevad nad sageli suurest hulgast VKEdest ning seisavad sarnaselt kõikidele väikeettevõtjatele silmitsi rahastamisprobleemidega.

Komisjon esitab Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde käsitleva uue korra, mis võimaldab ELi fondidel sellele valdkonnale spetsialiseeruda ja turustada neid fonde kogu ELis kindla ja äratuntava märgi all. Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul see seadusandlik ettepanek vastu võtta enne 2012. aasta lõppu.

4. VKEdele mõeldud ELi finantsmeetmed

Komisjon on esitanud ettepaneku mitme uue finantsinstrumendi kohta, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ka tulevikus (2014–2020). Oluline on tagada erinevate ELi rahastamiskavade lihtsus ja omavaheline ühtsus. Komisjon kehtestas võla- ja omakapitaliplatvormide põhimõtted, millega standarditakse instrumentide toimimine, edendatakse suhteid rahastamispartneritega ja parandatakse haldustõhusust[26]. Aastateks 2014–2020 kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika raames suurendatakse rahastamisvahendite ulatust, laiendades nende kohaldamisala ja muutes nende rakendamise raamistikud paindlikumaks ja tõhusamaks.

4.1.      Meetmed VKEdele laenuandmise parandamiseks

Komisjon on teinud ettepaneku luua ELi laenupõhine rahastamisvahend ettevõtjate kasvu toetamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, mille kaudu pakutakse garantiisid ja muud liiki riskijagamise võimalusi, et parandada laenuandmist VKEdele, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevatele VKEdele.

Rahastamisvahend kujutab endast integreeritud struktuuri, mis koosneb erinevatest vahenditest, millel on kindlad poliitikaeesmärgid kooskõlas komisjoni teatisega „Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik: ELi omakapitali- ja võlaplatvorm”[27]. Seda rahastatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmist (2014–2020)[28] ning programmidest „Horisont 2020”[29] ja „Loov Euroopa”.

Ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi[30] kaudu näeb komisjon ettevõtjatele ja eriti VKEdele ette laenutagamisrahastu, mis annab garantii:

i) rahastamisele laenuvahendite varal laenude, allutatud ja osaluslaenude või liisingu kaudu, et vähendada VKEde probleeme nende arengut soodustavate rahastamisvõimaluste leidmisel;

ii) VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamisele, mille kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat laenuraha.

Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud.

Peale selle tagab komisjon VKEdele programmi „Horisont 2020”[31] kaudu rahastamisvahendi, et toetada teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevaid VKEsid. VKEdele suunatud vahendi kaudu pakutakse teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevatele VKEdele laenusummasid, mis täiendavad VKEdele ettevõtete ja VKEde konkurentsi programmi laenutagatisrahastu kaudu eraldatavat rahastamist.

Lisaks teeb komisjon ka ettepaneku luua tagatisrahastu, mis on suunatud just nendele VKEdele, kes tegutsevad kultuuri- ja loomesektoris. Ka seda rahastut rakendatakse ELi laenupõhise rahastamisvahendi raames.

Peale selle teeb komisjon ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi raames ettepaneku anda rahalist toetust ka mikroettevõtete mikrorahastamiseks ja sotsiaalettevõtete rahastamiseks.

Komisjon ja sidusrühmad korraldavad seminarid koos liikmesriikidega, kes on hetkel veel endiselt mahajäänud ELi finantsinstrumentide kasutamise osas, eesmärgiga lihtsustada institutsioonide ülesehitamist ning edendada ELi garantiide ja riskikapitali kasutamist.

Komisjon jätkab laenude pakkumise suurendamist mikroettevõtjatele ja Euroopa mikrolaenude pakkumise käitumisjuhendi vastuvõtmise edendamist.

Komisjon on teinud järgmised ettepanekud:

1) luua tugevdatud ja laiendatud ELi laenupõhine rahastamisvahend, et parandada laenamist VKEdele, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevatele VKEdele. Rahastamisvahend hõlmab ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi (2014–2020) alla kuuluvat laenutagatisrahastut ja programmi „Horisont 2020” laenurahastu alla kuuluvaid VKEdele suunatud laenuvõimalusi.

ELi laenupõhine rahastamisvahend sisaldab ka kultuuri- ja loomesektorite rahastut, mida rahastatakse programmi „Loov Euroopa” (2014–2020) raames, et parandada Euroopa kultuuri- ja loomesektori VKEde juurdepääsu rahastamisele;

2) luua ELi sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi (2014–2020) raames spetsiaalne mikrorahastamise ja sotsiaalettevõtluse telg, mille kaudu toetatakse just mikroettevõtjate mikrorahastamist, mikrolaenude pakkujate institutsionaalse suutlikkuse tugevdamist ja sotsiaalettevõtete arengu rahastamist.

Euroopa Investeerimispank jätkab VKEdele laenamist 2011. aastaga sarnasel tasemel vastavalt turutingimustele ja kooskõlas oma rahastamisvõimekusega. Euroopa Investeerimispank jätkab panustamist laenutingimuste parandamisse, oma paindlikkuse suurendamisse ja rahaliste vahendite kiire eraldamise tagamisse. Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond jätkavad sünergiate arendamist läbi riskijagamistoimingute, sealhulgas ka VKEde võlaportfelli väärtpaberistamiseks, tehes seda osaliselt koostöös komisjoniga.

4.2.      Meetmed juurdepääsu parandamiseks riskikapitalile ja muud liiki riskirahastamisele

Komisjon on teinud ettepaneku luua ELi ettevõtjate kasvu toetamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ELi omakapitalipõhine rahastamisvahend, mis pakuks riskikapitali ja väärtpaberistamise rahastamist ettevõtjatele nende varajasest etapist kuni kasvuetapini (sh seemnekapitali).

Rahastamisvahend kujutab endast integreeritud struktuuri, mis koosneb erinevatest vahenditest, millel on kindlad poliitikaeesmärgid kooskõlas järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistikuga. Seda rahastatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi ja programmi „Horisont 2020” kaudu.

Ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programm hõlmab omakapitalirahastut, mis on suunatud laienemis- ja kasvufaasis olevatele ettevõtjatele. Rahastu kaudu on võimalik koostöös programmiga „Horisont 2020” pakkuda ka investeeringuid varajases etapis.

Programm „Horisont 2020” hõlmab ka omakapitalirahastut, mis on suunatud ettevõtjatele varajases etapis. Samuti on võimalik rahastu kaudu koostöös ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmiga pakkuda investeeringuid laienemis- ja kasvuetapis.

Euroopa Investeerimispanga grupp jätkab VKEde kasvu toetamist oma erinevate omakapitalitoodete kaudu ja eelkõige Euroopa Investeerimispanga laiendatud riskikapitalimandaadi abil. Täiendavate avaliku ja erasektori vahendite kaasamise lihtsustamiseks jätkatakse edasist koostööd Euroopa Investeerimispanga grupi ja Euroopa Komisjoni vahel, sealhulgas riskijagamise kokkulepete alusel.

Komisjon on teinud järgmised ettepanekud:

1) luua tugevdatud ja laiendatud omakapitalipõhine rahastamisvahend, et parandada VKEde juurdepääsu riskikapitalile ja muud liiki riskirahastamisele nende varajasest etapist kuni kasvuetapini (sh juurdepääsu seemnekapitalile). Omakapitalipõhist rahastamisvahendit rahastatakse ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi ja programmi „Horisont 2020” kaudu;

2) luua fondifondid ELi omakapitalipõhise rahastamisvahendi raames, et tagada kapital riskikapitalifondidele, kes suunavad suure osa oma investeeringutest rohkem kui ühte liikmesriiki. Fondi kutsutakse osalema nii liikmesriigi erainvestorid kui ka riigi osalusega finantseerimisasutused.

Euroopa Investeerimispanga grupp jätkab VKEde kasvu toetamist oma erinevate omakapitalitoodete kaudu ja eelkõige Euroopa Investeerimispanga laiendatud riskikapitalimandaadi abil. Täiendavate avaliku ja erasektori vahendite kaasamise lihtsustamiseks jätkatakse edasist koostööd Euroopa Investeerimispanga grupi ja Euroopa Komisjoni vahel, sealhulgas riskijagamise kokkulepete alusel.

5. Muud meetmed VKEde keskkonna parandamiseks 5.1.1. Parem teave VKEdele

VKEdele oleks kasulik, kui juurdepääs kohaliku ja piirkondliku tasandi teabele oleks lihtsam. Liikmesriikide ametiasutusi julgustatakse parandama VKEde juurdepääsu erinevatele riiklikele ja piirkondlikele rahastamisallikatele ning sellega seoses hindama võimalust luua heade tavade alusel ühtne riiklik rahastamisallikate e-andmebaas.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga grupp laiendavad koostöös finantsvahendajatega VKEde juurdepääsu teabele, mis käsitleb erinevaid ELi rahastamisvahendeid ja VKEde laenurahastut. Samamoodi parandatakse ka vahendajatele, sealhulgas väiksematele pankadele antavat teavet. Tehakse jõupingutusi selleks, et vähendada halduskoormust ja suurendada kasutatavate keelte arvu.

Panku ja teisi finantseerimisasutusi julgustatakse andma klientidele teavet alternatiivsete rahastamisvahendite kohta ning toetama aktiivselt juhendajate, nõuandjate ja nn äriinglite võrgustikke.

Komisjon teeb järgmist:

1) tugevdab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku suutlikkust pakkuda finantsnõu eesmärgiga anda VKEdele paremat teavet erinevate rahastamisallikate kohta, täiendades selleks olemasolevaid riiklikke teabestruktuure;

2) tagab, et kogu teave ELi poolse rahastamise kohta oleks kokku kogutud ja tehtud kättesaadavaks läbi ühtse, mitmekeelse veebiportaali, mis hõlmab erinevaid VKEdele kättesaadavaid ELi rahastamisallikaid.

Pangad ja teised finantsvahendajad on kinnitanud, et nad edendavad oma liikmete hulgas tegevust, mis muudaks VKEdele suunatud ELi rahastamisvahendeid ja riiklikke toetusi käsitleva teabe kättesaadavamaks.

5.1.2. VKEde laenuturu jälgimise parandamine

Praegu ei koguta täpset statistikat VKEdele antavate laenude kohta. Kättesaadavad ligikaudsed hinnangud näiteks alla 1 miljoni euro või alla 250 000 euro suuruste laenude kohta näitavad, et VKEde osa uute laenude koguhulgas euroalal moodustab umbes 20 %[32].

VKEde laenuturu jälgimise parandamine võimaldaks välja töötada paremaid ja tõenditel põhinevaid poliitilisi otsuseid. See aitaks ka hinnata VKEde rahastamise toetamiseks võetud meetmete mõju ja krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid uusi kapitalinõudeid.

Komisjon teeb koostööd pankade ühendustega ja küsib nõu teistelt asjaomastelt institutsioonidelt (Euroopa Keskpank, Euroopa Pangandusjärelevalve), et tugevdada VKEdele laenuandmise analüütilist raamistikku, püüeldes parema võrreldavuse ja ühtlasema metoodika poole.

5.1.3. Kvalitatiivse reitingute kasutamise edendamine

Kvalitatiivsed tulemusnäitajad – ettevõtja tegevusajalugu, ettevõtte konkurentsipositsioon turul või muu immateriaalne vara – on VKEde standardhindamisel väga olulised.

Kvalitatiivsete küsimustike esitamine on Euroopa pankade seas juba praegu tavapärane. Sellise teabe statistilise modelleerimise protsess ei ole siiski kohene ning enamiku mudelite puhul valitseb oht, et osa teavet läheb kaduma, kui kvalitatiivseid andmeid tõlgendatakse kvantitatiivsete mudelite alusel.

Peale selle on juba kehtestatud õigusnormid, mis võimaldavad VKEdel paluda pankadest teavet oma reitingu ja hinnangute[33] kohta. Nende õigusnormide täielik rakendamine on väga oluline.

Komisjon edendab heade tavade vahetamist ning julgustab pangandussektorit ja VKEde ühendusi edendama kvalitatiivsete reitingute kasutamist vahendina, mille abil aidata kaasa VKEde krediidivõimelisuse standardsele kvantitatiivsele hindamisele.

5.1.4. Nn äriinglite tegevuse ja piiriüleste investeeringute stimuleerimine

Nn äriinglid pakuvad nii finants- kui ka juhtimiskogemust, mis suurendab alustavate ettevõtjate ellujäämise tõenäosust. Nad on uute ettevõtjate puhul pere ja sõprade järel tihti kõige suurem väline rahastamisallikas. Nn äriinglite mitteametliku iseloomu tõttu on nende tegevust keeruline mõõta.

Komisjon uurib Euroopa äriinglite turgu ja teisi teavitatud turge ning püüab leida ideid, kuidas seda turgu stimuleerida, toetades investeerimise ja investorite valmidusega seotud programme, julgustades potentsiaalseid investorite gruppe tegutsema äriinglitena ja suurendades äriinglite võrgustiku haldajate suutlikkust.

2011. aastal tõstis Euroopa Investeerimispank oma riskikapitalimandaati 5 miljardile eurole ning laiendas selle ulatust, et hõlmatud oleks ka kaasinvesteerimine koos äriinglitega.

Komisjon teeb järgmist:

1) julgustab koostöös Euroopa Investeerimisfondi ja liikmesriikidega ning tõukefondide raames eksisteerivate võimaluste piires erinevates vormides kaasinvesteerimist koos äriinglitega;

2) kaalub selliste meetmete võtmist, mille abil täiendavalt arendada ettevõtjate ja investorite, eriti nn äriinglite piiriülest kokkuviimist, tuginedes eksperdirühmalt 2012. aastal saadud ettepanekutele;

3) parandab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku raames riskikapitali pakkumise ja nõudluse kokkusobitamist.

5.1.5. Sellise teabe parandamine, mis käsitleb VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele

Tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid selleks, et luua kasvukapitali otsivatele VKEdele soodne keskkond, keskendudes viisidele, kuidas meelitada ligi rohkem investoreid, ja aidates vähendada VKEde kapitalikulusid. On vaja anda rohkem teavet keskmise suurusega ettevõtjatele noteerimise eeliste ja kulude kohta. Komisjon kaalub ka seda, kuidas edendada juurdepääsu VKEde võlakirjaturgudele ja väärtpaberistamisele. Koostöös VKEde finantsfoorumi sidusrühmadega jätkab[34] komisjon panustamist teabekampaaniatesse ning valmistab ette Euroopa teabejuhise ettevõtjatele, kes soovivad börsile minna. Komisjon võtab ka teisi edendusmeetmeid, näiteks annab välja auhinna ühele aasta jooksul börsile läinud VKEle.

Eelkõige sidusrühmi ja börse julgustatakse andma VKEdele rohkem teavet börsinoteeringu eeliste ja börsile minemise kohta.

Komisjon toetab iseseisva institutsiooni loomist eesmärgiga edendada analüüside koostamist ja teadusuuringuid börsil noteeritud keskmise suurusega ettevõtjate kohta, suurendades seeläbi investorite huvi selle turusegmendi vastu.

5.1.6. Poliitika koordineerimine ja rakendamine

Komisjon jätkab tööd VKEde finantsfoorumis, et uurida uusi strateegiaid, mille abil hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Teadmiste vahetamine on äärmiselt oluline, et parandada Euroopa finantssüsteemi toimimist. Mitmed liikmesriigid on juba asutanud riiklikud VKEde finantsfoorumid koostöös äriorganisatsioonide, pankade ja teiste finantseerimisasutustega, et pakkuda praktilisi lahendusi rahastamisele juurdepääsu parandamiseks.

Riiklikud kogemused on laenutavade ja -protsesside juures eriti olulised. Mitmes liikmesriigis on juba võetud erinevaid meetmeid selleks, et suurendada laenuandmisprotsessi läbipaistvust, sealhulgas parandada VKEdele laenutaotluse tagasilükkamise korral antavat tagasisidet.

Mõnes liikmesriigis on kehtestatud riiklikud laenukoodeksid või loodud krediidivahendajad, et käsitleda VKEde riskihindamisprotsessis valitsevat teabe ebaühtluse probleemi ja parandada laenuandmisprotsessi. Mõnes liikmesriigis on tarbijakrediidi direktiivi hakatud kohaldama ka väikeste ettevõtjate suhtes. Kuigi need erinevad mudelid võivad peegeldada riikide erinevaid olusid, on nende mudelite toimimist võimalik veelgi parandada.

Komisjon julgustab:

liikmesriike ja sidusrühmade ühendusi looma riiklikke VKEde finantsfoorumeid, et pakkuda välja lahendusi, kuidas parandada juurdepääsu rahastamisele;

panku, teisi finantseerimisasutusi ja VKEde ühendusi kehtestama riiklikke toimimisjuhendeid ja suuniseid, et parandada laenuandmisprotsessi läbipaistvust ja vajaduse korral toetada krediidivahendajate funktsiooni.

Komisjon kavatseb kehtivad laenuandmistavad, sealhulgas läbipaistvusmehhanismid, 2012. aastal läbi vaadata.

Selle läbivaatamise tulemuse põhjal võib komisjon kaaluda regulatiivsete meetmete võtmist, et julgustada vastutustundlikku ja läbipaistvat laenamist VKEdele.

6. Järeldus

VKEd on Euroopas majanduskasvu ja töökohtade loomise allikaks ainult siis, kui parandatakse nende juurdepääsu rahastamisele. Lühiajalises perspektiivis tähendab see finantsturgude stabiliseerimist ja pankade tugevdamist, tagades samas ka laenude voo jätkumise VKEdele.

Keskpikas perspektiivis kavatseb komisjon olulisel määral parandada VKEde regulatiivset keskkonda, edendades riskikapitali ühtset turgu, parandades kapitaliturge ning vähendades VKEde kulusid ja koormust. Komisjon kavatseb tugevdada oma garantiisid ja riskikapitali rahastamisvõimalusi, täiendades Euroopa Investeerimispanga ja liikmesriikide jõupingutusi. Peale selle kavatseb komisjon edendada VKEdele ja VKEde kohta antavat teavet, parandada juurdepääsu rahastamisvahenditele, täita lüngad teabes, mis käsitleb VKEde juurdepääsu rahastamisele ning lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele.

EL ja liikmesriigid peavad tegema koostööd, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Komisjon täidab oma kohustusi käesolevas tegevuskavas kavandatud meetmete võtmisega ning teeb koostööd liikmesriikide, finantssektori ja VKEde ühendustega, et tagada meetmete tulemuslikkus ja anda oma panus majanduse elavdamisse.

[1]               Ettevõtluse struktuurstatistika (Eurostat)                 http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/european_business/data/database.

[2]               KOM(2011) 206.

[3]               KOM(2011) 78.

[4]               KOM(2011) 815 lõplik.

[5]               Kõnealusele tegevuskavale järgnevad tulevased algatused valmistatakse hoolikalt ette ning need    sisaldavad vajaduse korral asjakohaseid mõjuhinnanguid.

[6]               Euroopa Keskpank, „Survey on the Access to Finances of SMEs”; veebruar 2010.

[7]               EIM, „Cyclicality of SME Finance”; märts 2009.

[8]               Meetmed on kooskõlas praeguse ja tulevase finantsraamistikuga. Kõik selles tegevuskavas kavandatud meetmed on kooskõlas ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi ning programmiga „Horisont 2020”. Asutuste ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kulud kaetakse eraldistest, mis on komisjoni ametlikus programmitöös juba selleks ette nähtud.

[9]               S.t iga euro kohta, mis investeeritakse konkurentsivõime ja uuendustegevuste raamprogrammi kaudu, saab abisaaja lõpuks 30 eurot

[10]             Komisjoni 2007. aasta ettepanek riskikapitalifondide vastastikuseks tunnustamiseks ei ole vähendanud liikmesriikide vahel valitsevat regulatiivset killustatust, kuigi liikmesriigid toetasid seda ettepanekut 2008. aastal.

[11]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse algatamise ja jätkamise kohta (Solventsus II).

[12]             Komisjon võttis 20. juulil 2011 vastu seadusandlike ettepanekute paketi, et tugevdada pangandussektori reguleerimist. Ettepanekuga asendatakse praegu kehtivad kapitalinõuete direktiivid (2006/48 ja 2006/49) direktiivi ja määrusega ning see ettepanek kujutab endast suurt sammu kindlama ja turvalisema finantssüsteemi loomise suunas. Direktiiviga reguleeritakse juurdepääsu hoiuste võtmisega seotud tegevustele, samas kui määrusega kehtestatakse usaldatavusnõuded, mida asutused peavad järgima. Vt KOM(2011) 453 lõplik, KOM(2011) 452 lõplik; komisjon esitas ettepaneku 20. juulil 2011 ning selle üle peetakse hetkel nõukogus ja parlamendis läbirääkimisi.

[13]             Vt näiteks kavandatud määruse (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) artikkel 123, KOM(2011) 452 lõplik, 20.7.2011.

[14]                http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/company_tax/initiatives_small_business/venture_capital/tax_obstacles_venture_capital_en.pdf.

[15]             Püsiva tegevuskoha erinevad määratlused sunnivad riskikapitalifonde sageli looma tütarettevõtjaid ning seisma seetõttu silmitsi suurema haldus- ja maksukoormusega.

[16]             Ühenduse suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, ELT C 194, 18.8.2006, lk 2–21.

[17]             Finantsturgude kontekstis hõlmavad VKEd ka piiratud turukapitalisatsiooniga (alla 100 miljoni euro) ettevõtjaid.

[18]             Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, KOM(2011) 656 lõplik, vastu võetud 20.10.2011.

[19]             Investorite kaitse taset tugevdataks veelgi, kui vastavalt ettepanekule laiendataks turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi kohaldamisala mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele.

[20]             Direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele,) ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ; KOM(2011) 683’ lõplik, vastu võetud 25.10.2011.

[21]             KOM(2011) 684 lõplik.

[22]             Direktiiv 2010/73/EÜ, ELT L 327, 11.12.2010.

[23]             Direktiiv 2010/76/EL, juba jõustunud.

[24]             SEK(2009) 315.

[25]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/7/EL, 16. veebruar 2011, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. See tuleb siseriiklikkusse õigusesse üle võtta hiljemalt 16. märtsiks 2013.

[26]             KOM(2011) 662.

[27]             KOM(2011) 662.

[28]             KOM(2011) 834/2.

[29]             KOM(2011) 808 lõplik.

[30]             Võla- ja omakapitaliplatvormide soovituslik eelarve ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi raames on 1,4 miljardit eurot.

[31]             Võla- ja omakapitaliplatvormide soovituslik eelarve programmi „Horisont 2020” raames on 3,8 miljardit eurot.

[32]             Euroopa Keskpanga rahaloomeasutuste intressimäärade statistika, euroala uued laenumahud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele, 2010. augusti kuni 2011. aasta juuli andmete keskmine.

[33]             Kapitalinõuete direktiivi artikli 145 lõige 4 ja kavandatud kapitalinõuete määruse artikli 418 lõige 4.

[34]             Kõigi ELi liikmesriikide pealinnades korraldati 2008. aasta oktoobris VKEde rahastamist käsitlev infopäev.