52011DC0459

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme

1. S ISSEJUHATUS

Kui Bulgaaria ühines Euroopa Liiduga, kehtestati koostöö- ja jälgimiskord,[1] et aidata Bulgaarial luua erapooletu, sõltumatu ja tõhus kohtu- ja haldussüsteem. Õigus- ja kohtusüsteemi muutmine, eesmärgiga jätkata selle ühtlustamist teiste liikmesriikide omaga, on riikliku ulatusega ülesanne. See eeldab, et valitsus valmistab ette peamised raamseadused ja teeb nende kohta ettepanekud, et parlament võtab need vastu ja et kohtud muudavad oma menetlusi ja tavasid, et raamseadusi rakendataks vastavalt nendes kehtestatule. Alates 2007. aastast on koostöö- ja jälgimiskorra abil aidatud Bulgaarial luua modernse kohtusüsteemi struktuure. Kui koostöö- ja jälgimiskorda ongi aeg-ajalt vaidlustatud ja kritiseeritud selleks vajaliku riikliku konsensuse ühe või teise osalise poolt, on täna üldtunnustatud seisukoht, et see on aidanud edendada muutusi positiivses suunas. Bulgaaria valitsus on üles näidanud reformi elluviimisel järjekindlust ja otsustavust. Viie aasta jooksul on rõhuasetus seaduste ettevalmistamiselt ja nende vastuvõtmiselt nihkunud nende rakendamisele. Õiguslik raamistik on suures osas paigas, kuigi veel mitte täielikult. Nagu selgitatakse käesolevas aruandes, peaksid järgmised sammud selles protsessis keskenduma uute seaduste rakendamisele kohtutes.

Käesolev aruanne[2] on viies aastaaruanne pärast koostöö- ja jälgimiskorra loomist. 2012. aasta suvel ehk viis aastat pärast koostöö- ja jälgimiskorra loomist koostab komisjon üldhinnangu edusammude kohta, mida Bulgaaria on alates liiduga ühinemisest koostöö- ja jälgimiskorra raames teinud. Nimetatud hinnangu põhjal teeb komisjon asjakohased ettepanekud. Käesolevas aruandes on esitatud mõned konkreetsed soovitused, et aidata Bulgaarial end nimetatud üldhindamiseks ette valmistada.

2. Reformide olukord Bulgaarias

Saavutused ja probleemid

Pärast komisjoni viimast aruannet 2010. aasta juulis on Bulgaaria tõhustanud kõrgemat justiitsnõukogu ja parandanud kohtunike ametissenimetamise korda, kutsealase koolituse süsteemi ning hindamis- ja edutamiskorda. Bulgaaria on astunud samme, et hoida paremini ära huvide konflikti. Alustati politseiuurimiste reformiga ja vastu on võetud otsus luua organiseeritud kuritegevuse juhtumite menetlemiseks erikohus. Parlamendile esitati uus, kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist reguleeriv õigusakt, kuid parlament lükkas selle 8. juulil tagasi. Ette on valmistatud riigihankekorra muudatused. Esimesi karistusmenetluse seadustiku muudatuste vilju võis näha 2011. aasta kevadel ja kõrgema justiitsnõukogu töö kõrgemal tasandil aset leidvate juhtumite jälgimisel on samuti andnud märgatavaid tulemusi. Mitme organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonijuhtumi kohta on langetatud kohtuotsus. Samal ajal on suurenenud süüdistuste arv, mis on esitatud seoses organiseeritud kuritegevuse või ELi vahenditega seotud pettuse juhtumitega.

Samal ajal tuuakse komisjoni hinnangus esile ka mitmeid olulisi probleeme. Alates viimasest suvest on teatavad õigeksmõistmised juhtumites, mis on seotud kõrgemal tasandil aset leidva korruptsiooni, pettuse või organiseeritud kuritegevusega, toonud välja olulised puudused, mis esinevad Bulgaaria kohtute tegevuses. Kohtute juhid, kõrgem justiitsnõukogu, peaprokurör ega kõrgema kassatsioonikohtu esimees ei ole neid puudusi nõuetekohaselt analüüsinud ega nende suhtes järelmeetmeid võtnud. Detsembris vastu võetud läbivaadatud kohtusüsteemiseadusega küll suurendatakse kohtute usaldusväärsust, kuid seda seadust ei ole veel ettenähtud kujul rakendatud. Käesoleva aasta algusest on kohtusüsteemis toimunud mitu olulist ametissenimetamist, mille kvaliteet ja läbipaistvus on küsitavad, viies ennenägematute avalikkuse protestideni ja aruteluni põhiseaduse võimaliku muutmise üle. Lisaks ei menetleta kohtunike vastu esitatud korruptsioonissüüdistusi süstemaatiliselt komisjoni soovitatud viisil.

Üldiselt leiab komisjon, et Bulgaaria valitsus on reformistrateegia elluviimisel näidanud üles järjepidevat poliitilist tahet ja otsustavust. Seda tuleb jätkata kõikides valdkondades, kus seaduseid on ajakohastatud ja loodud uued struktuurid. Kohtunike kutseühingute ja kodanikuühiskonna suuremat kaasatust toetab ka avalikkuse järjest kasvav nõudmine pöördumatu reformi järele. Kohtusüsteemi juhtidel tuleb siiski kohtusüsteemireformi läbiviimiseks üles näidata tõelist tahet, sest edusammude aeglus ei ole tingitud üksnes lünkadest kohtute tegevuses ja karistusseadustikus.

Kohtusüsteemi reform

Kohtusüsteemiseaduse muudatuste vastuvõtmisega detsembris lõi Bulgaaria õigusliku aluse kohtusüsteemi struktuuri oluliseks parandamiseks. Muudatustega parandati ametissenimetamise korda, koolitust ja hindamiskorda ning suurendati lojaalsust. Neid muudatusi tuleb käsitada olulise etapina Bulgaaria kohtureformi strateegia kahe pikaajalise eesmärgi saavutamisel: parandada usaldusväärsust ja suurendada professionaalsust kohtusüsteemis. Nende uute õigussätete rakendamiseks tuleb eelseisval perioodil kõvasti pingutada. Vaja on rohkem erialast koolitust. See peaks eelkõige keskenduma uurimissuutlikkuse suurendamisele, et tõhusalt võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, eriti keeruliste majandus- ja finantsjuhtumite uurimiste puhul. Üldiselt peab kõrgem justiitsnõukogu näitama reformimiseks üles kõikumatut otsustavust, rakendades uut seadust praktikas, et tugevdada kohtuasutuste juhtimist, eelkõige töökoormuse jaotamisel, tihedas koostöös justiitsministeeriumi, kutseühingute ja kodanikuühiskonnaga.

Kohtunike ametissenimetamine ei ole endiselt piisavalt läbipaistev ega usaldusväärne. Kõrgem justiitsnõukogu nimetas 2010. aasta novembris ametisse kõrgema kohtuametniku, mis tekitas küsimusi nii läbipaistvuse kui ka konkursi puudumise seisukohast. 2011. jaanuaris jõustunud kohtusüsteemiseaduse muudetud sätted ei ole kahjuks veel parandanud olukorda kõrgemate kohtuametnike ametissenimetamisel, mis toimub jätkuvalt vana korra alusel, ilma kandidaatide erialase sobivuse, juhtimisoskuste ja isiku lojaalsuse reaalse hindamiseta. Lisaks on üht hiljuti ametisse nimetatud kandidaati süüdistatud väidetavas huvide konfliktis ja menetluseeskirjade rikkumises tema menetletavas protsessis, mis on praegu pooleli. Protesti märgiks astus kaks kõrgema justiitsnõukogu liiget tagasi, väites ametissenimetamise otsust kritiseerides, et selles oldi juba eelnevalt kokku lepitud. Sellele järgnenud kohtunike kutseühingute ja kodanikuühiskonna koondumine, nõudmaks kõrgema justiitsnõukogu reformimist, on saatnud olulise toetussõnumi kohtusüsteemi reformimiseks. Kiiduväärt on kodanikuühiskonna soovitused korraldada avalikke arutelusid ja avalikustada varasemas etapis kandidaatide nimed. Väga pädevate, motiveeritud ja laitmatu lojaalsusega kohtunike ametissenimetamine läbipaistva menetluse kaudu, eriti organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade arutamiseks uues erikohtus, on hädavajalik kohtureformi edukaks elluviimiseks.

Kohtute usaldusväärsus on jätkuvalt probleemiks. Pärast komisjoni viimast aastahinnangut on algatatud mitu uut distsiplinaarmenetlust ja kaks kohtunikku on arvatud kohtunikkonnast välja. Samal ajal ei uuri kohtuinspektsioon alati süstemaatiliselt kohtunike vastu esitatud süüdistusi ja teatavad distsiplinaarkaristused näivad leebed. Korruptsioonisüüdistuste korral ei algata prokuratuur endiselt süstemaatiliselt kohtunike suhtes kriminaaluurimist. Suuri küsimusi tekitab kõrgema justiitsnõukogu juunikuu otsus kaasata uue erikriminaalkohtu värbamiskomisjoni kohtunik, keda on distsiplinaarkorras karistatud. Üldiselt võib öelda, et kohtusüsteemi iseloomustab ebaühtsus distsiplinaarküsimustes. See probleem on peamine tegur, mis õõnestab endiselt üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu.

Kohtute tegevuse parandamine on jätkuvalt Bulgaaria kohtute peamine ülesanne. 2010. aasta kevadel karistusmenetluse seadustikku tehtud muudatused ja kõrgemal tasandil aset leidvate juhtumite range jälgimine kõrgema justiitsnõukogu poolt on andnud teatavatel juhtudel positiivseid tulemusi. Viimase aruandega hõlmatud perioodi vältel on kohus teinud otsuse 9 komisjoni jälgitud juhtumi kohta, kusjuures neli neist on lõplikud.

Hoolimata mõnest üksikmeetmest, ei ole kohtud siiski tõsiselt pingutanud komisjoni soovituste elluviimise nimel selles valdkonnas. Lünki kohtute tegevuses ei ole süstemaatiliselt analüüsitud, nendega ei ole tegeletud ning laiaulatuslikke koolitusprogramme ega juhendamiskavu ei ole käivitatud. Kohtusüsteemi juhtide, kõrgema justiitsnõukogu, peaprokuröri ja kõrgema kassatsioonikohtu esimehe üldine passiivsus kohtute tegevuses esinevate märkimisväärsete puuduste suhtes tekitab suurt muret. Vaja on parandada kohtute tegevust ja reformida juhtimist, struktuure ning koostööd kohtute ja uurimisasutuste vahel, sealhulgas politseiga. Kohtuasutused ja valitsus koos kodanikuühiskonnaga peaksid ühiselt välja selgitama ja lahendama olemasolevad puudused ja kitsaskohad, pidades samal ajal täielikult kinni kohtusüsteemi sõltumatusest.

Võitlus organiseeritud kuritegevusega

Bulgaaria on pärast komisjoni viimase aruande avaldamist jätkanud politseireformi . Tänu pädevate politseiosakondade ümberkorraldamisele saavutati operatiiv- ja uurimistöö lõimimine ja oluliselt suurenes politseiuurijate arv. Bulgaaria peaks jätkama politseireformi ja siduma selle laiema eeluurimisreformiga. See eeldab tõhusa operatiivkoostöö loomist prokuratuuri ja muude asutustega, ühiste uurimisrühmade põhimõtte kohaldamist kõigi raskete kriminaaljuhtumite suhtes ja investeerimist varustusse ja erikoolitusse.

Hoolimata politsei südikast tegutsemisest võitluses organiseeritud kuritegevusega, tuleb tulemusi tervikuna oluliselt parandada. Organiseeritud kuritegevuse juhtumitega tegelev ühine uurimisrühm on küll esitanud mitmeid süüdistusi olulistele organiseeritud kuritegelikele ühendustele ja tehtud on ka mõned süüdimõistvad otsused, kuid pärast komisjoni viimast aastaaruannet on osa olulisi juhtumeid lõppenud õigeksmõistva otsusega. Ühe olulise organiseeritud kuritegevuse juhtumi puhul on välja kuulutatud mitu pikaajalist vanglakaristust, kuid neid ei ole veel täide viidud. Lünki esineb tõendite kogumisel ja tunnistajate kaitsel, aga ka uurimisstrateegiates, laiaulatuslikes finantsuurimistes ja varade külmutamises. Peaprokurör peaks süstemaatiliselt analüüsima kõrgemal tasandil aset leidvate juhtumite puhul toimuvate õigeksmõistmiste põhjuseid ja esitama soovitusi selliste juhtumite menetlemiseks tulevikus, kui menetluses esineb puudusi, või kaebama õigeksmõistva otsuse edasi, kui näib, et kohtud ei ole esitatud tõendeid nõuetekohaselt arvesse võtnud.

Pärast komisjoni viimase aruande ilmumist on Bulgaaria otsustanud reformida kohtustruktuure, kes tegelevad organiseeritud kuritegevuse juhtumitega. 2012. aasta jaanuaris luuakse organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasju arutav kriminaalkohus ja eriprokuratuur . Eristruktuuri loomise ettevalmistamisel on oluline tagada selle tõhusus ja sõltumatus. Eelkõige tuleks tagada juhtumite jagamise tasakaalustatus, võttes arvesse personali suutlikkust, et kindlustada organiseeritud kuritegevuse kiire ja tõhus uurimine, süüdistuste esitamine ja kohtuotsuste langetamine. Kohtusse tuleb värvata kogemustega inimesed, kelle lojaalsus ja ametialane taust on laitmatud. Prokuratuuri tasandil tuleks säilitada ühiste uurimisrühmade põhimõte.

Bulgaaria ametiasustused on pärast komisjoni viimast aastaaruannet jätkanud kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist käsitlevate kavade tõhustamist, toetudes komisjoni soovitustele. Koostöös Euroopa Nõukoguga valmistati ette uus õigusakt, kuid parlament lükkas selle tagasi. Ettepanekuga on ette nähtud kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine, sõltumata sellest, kas süüdimõistev kohtuotsus on tehtud või mitte. Sellega nähakse ka ette juhtivate ametnike ja poliitikute varade automaatne kontroll. Bulgaaria peab kiiresti vastu võtma selle kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist käsitleva õigusakti ja seda hoolimata parlamendis toimunud tagasilöögist. Tegeleda tuleb ka muude kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist käsitlevate nõrkade külgedega: varad tuleb üles leida ja külmutada uurimise varajases järgus enne nende peitmist või edasitoimetamist. Selleks tuleb luua tõhus koostöö kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise komisjoni, finantsinstitutsioonide, haldusasutuste ja prokuratuuri, sealhulgas ühiste uurimisrühmade vahel.

Korruptsioonivastane võitlus

Võitlus kõrgemal tasandil esineva korruptsiooniga ei ole veel andud veenvaid tulemusi. Lõplikke ja jõustatud kohtuotsuseid on selles valdkonnas väga vähe ja ei ole ka märke sellest, et kõrgemal tasandil aset leidva korruptsiooniga sihipäraselt aktiivselt tegeldaks.

Eelmise aasta suvel mõisteti kõrgemal tasandil aset leidnud korruptsiooni ja pettuse juhtumites kaks tingimisi karistust. Kaks endiste ministrite suhtes algatatud juhtumit lõppes õigeksmõistmisega. Kaks muud juhtumit, millesse on segatud endine minister ja kõrge riigiteenistuja, on sattunud ummikusse ja venivad kohtus[3]. Nende eelmisel aastal teatatud kahe juhtumi edasikaebamine, mis on seotud ELi vahendeid käsitleva pettuse ja rahapesuga, on kohtus pooleli ja erilist edasiminekut ei ole näha. Prokuratuur lõpetas mitu ELi vahenditega seotud juhtumit, hoolimata pettusele viitavatest asjaoludest, millele osutasid OLAF ja teise liikmesriigi kohtuasutused. Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on Bulgaaria langetanud õigeksmõistvaid otsuseid mitmes olulises pettus- ja korruptsioonijuhtumis. Õigeks on mõistetud huvidekonfliktis süüdistatud parlamendiliige ning ametiseisundi kuritarvitamises ja kolmes eri juhtumis ebasoodsate lepingute sõlmimises süüdistatud ELi vahendeid haldava makseasutuse endine direktor. Peaprokurör peaks neid õigeksmõistvaid otsuseid hoolikalt analüüsima ja vajaduse korral tuleks võtta parandusmeetmeid. Samuti tuleks esitada soovitused selliste juhtumite menetlemiseks tulevikus, mille menetlemisel on leitud puudusi, või kaevata juhtum edasi, kui näib, et kohtud ei ole prokuröri esitatud tõendeid nõuetekohaselt arvesse võtnud.

Mõnest komisjoni ja sõltumatute ekspertide analüüsitud juhtumist on koorunud välja olulised puudused kohtu- ja uurimismenetlustes . Peamised lüngad on seotud tõendite kogumise ja tunnistajate kaitsega, aga ka uurimisstrateegiate, laiaulatuslikes finantsuurimiste ja varade külmutamise puudumisega üldiselt. Prokuratuurisisese ning prokuratuuri ja politsei vahelise töö koordineerimist tuleks parandada. Nendele puudustele tuleb lisada vananenud karistusseadustik. Kohtupraktika on leebe ja ülemäära ettevaatlik, liialt keskendunud menetluseeskirjade järgimisele, selle asemel, et õigust mõista. Kuigi karistusseadustiku läbivaatamises tehakse edusamme, tuleks kaaluda koheseid parandusmeetmeid, nt kõrgema astme kassatsioonikohtu tõlgendusotsuste kasutamine või õigusaktide muutmine, sest uus karistusseadustik ei jõustu enne 2013. aasta lõppu.

2010. aasta novembris võttis Bulgaaria vastu huvide konflikti käsitleva tõhustatud õigusakti. Viivitused liikmete nimetamisel seaduse alusel loodud erikomisjonidesse ja nende juhtimise korraldamises on viinud teatatud huvide konflikti juhtumite uurimine on seiskunud alates 2011. aasta esimesest kvartalist. Sel põhjusel jäid juunis kontrollimata ka huvide konflikti süüdistused olulises juhtumis, millesse oli segatud vanemkohtunik. Huvide konflikti juhtumitega tegelev komisjon loodi 2011. aasta juunis, kuid sellel ei ole veel ei ruume ega töötajad ja kodukord tuleb alles välja töötada. Seoses sellega tuleb viidata puudustele poliitikute, kohtunike ja vanemriigiteenistujate tehtud majanduslike huvide deklaratsioonides ja nende kontrollimises . Praegu ei määrata valedeklaratsiooni esitamise eest piisavaid karistusi ning vasturääkivate andmete üle ei teostata mingit kontrolli. Pärast äriregistriseadusse tehtud hiljutisi muudatusi, mille eesmärk on tugevdada andmekaitset, tuleks rakendada uusi menetlusi, et säilitada ettevõtjaid käsitleva teabe läbipaistvus.

Bulgaaria jätkab tervikliku strateegia rakendamist, et hoida ära ja karistada korruptsioonijuhtumeid ja organiseeritud kuritegevust, ning on võtnud selle strateegia raames mitmeid meetmeid. Samal ajal ei ole organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele keskenduvat 2010. aasta tegevuskava täies ulatuses rakendatud ja seda ei ole ka 2011. aastal ajakohastatud. See muudab rakendamise ja koordineerimise keerulisemaks. 2010. aasta alguses algatati laiaulatuslik projekt, et analüüsida ja luua korruptsioonivastaseid meetmeid kõigis haldussektorites, kuid see ei ole veel käegakatsutavaid tulemusi andnud ja rakendamise ajakava ei ole veel ette nähtud. Bulgaaria peaks tervikliku strateegia rakendamises osalevate eri institutsioonide jaoks kehtestama konkreetsed sihtmärgid võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Bulgaaria peaks tervikliku strateegia tulemuste hindamisse kaasama ka väliseksperte ja kodanikuühiskonna.

Võttes kuulda Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) soovitusi parteide rahastamise läbipaistvuse kohta, lisas Bulgaaria uude, 2011. aasta jaanuaris vastuvõetud valimisseadustikku selle 16-st soovitusest 11. Valimisseadustiku rakendamise esimeseks proovikiviks on eelseisvad presidendi- ja kohalikud valimised.

Pärast komisjoni viimast aastaaruannet on Bulgaaria valmistanud ette mitmeid riigihankeseaduse muudatusi. Selle seaduse eesmärk on muu hulgas lihtsustada ja kiirendada riigihankemenetlusi. Bulgaarial on ka kavas muuta seadust riigi finantsinspektsioonide ameti kohta, et võimaldada tal omal algatusel kontrollida riigihankeid ja välja töötada riskianalüüsil põhinevad kontrollid. Nimetatud õiguslikud muudatused on teretulnud. Riigihanke valdkonnas on siiski jätkuvalt peamine ülesanne oluliselt suurendada haldussuutlikkust ja parandada haldustegevuse kvaliteeti.

3. Järeldused

Pärast komisjoni viimast hindamist 2010. aasta juulis on Bulgaaria valitsus reformi elluviimisel üles näidanud järjekindlust ja otsustavust. Bulgaaria on jätkanud kohtusüsteemi reformimist, tõhustanud huvide konflikti käsitlevat õigusakti ja alustanud struktuurireformiga politseis ja kriminaalkohtusüsteemis. Järgmise perioodi vältel on vaja neid pingutusi jätkata, et nimetatud reforme ellu viia, saavutada kohtuasutustes reaalseid edusamme ametissenimetamise, hindamise ja oskuste alal ja luua tõhus struktuur organiseeritud kuritegevusega seotud juhtumitega tegelemiseks. Uue, kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist reguleeriva seaduse vastuvõtmine on oluline ülesanne, et suurendada kaitset organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.

Kiiresti on vaja suurendada usaldusväärsust ja parandada kutsetegevust kohtutes ja uurimisasutustes, et saavutada võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega veenvaid tulemusi. Riigi prioriteedina peaks Bulgaaria kiiremas korras asuma rakendama kohtureformistrateegiat ja astuma edasisi samme kohtusüsteemi põhjaliku reformimise suunas.

4. SOOVITUSED

Võttes arvesse oma hinnangut alates 2010. aasta juulist saavutatud edusammudele, kutsub komisjon Bulgaariat võtma meetmeid allpool esitatud valdkondades. Need soovitused peaksid aitama Bulgaarial suunata oma jõupingutusi, et valmistuda 2012. aastal koostatavaks komisjoni üldhinnanguks Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta.

1. Kohtusüsteemi reform

2. Koostada ettepanekud, et reformida kõrgema justiitsnõukogu, kõrgema kassatsioonikohtu prokuratuuri ja laiemalt prokuratuuri struktuuri, õiguslikku seisundit, koosseise, ametissenimetamise korda ja sisekorraldust;

3. Rakendada neid ettepanekuid haldusmeetmete ja õiguslike muudatuste kaudu.

4. Kohtuasutuste läbipaistvus ja usaldusväärsus

5. Saavutada tulemusi kohtunike ametissenimetamisel ja hindamisel, sealhulgas ametissenimetamisel kõrgemasse justiitsnõukokku, järgides täies ulatuses läbipaistvuse, sõltumatuse, lojaalsuse ja ametialaste teenete põhimõtet;

6. Saavutada tulemusi distsiplinaar- ja kriminaalmeetmete võtmisel korruptsiooni- ja eeskirjade eiramise juhtumite tuvastamisel kohtuasutustes;

7. Tagada elektrooniliselt täielik juurdepääs kohtuotsustele ja põhjendustele ning rakendada rangelt kohtuasjade jagamist juhuslikkuse põhimõtte alusel.

8. Kohtute tegevus kriminaalasjades

9. Analüüsida koos rahvusvaheliste ekspertidega uurimisasutuste, prokuratuuri (sealhulgas ühised uurimisrühmad) ja kohtute korraldust ning tegevust, et suurendada kõrgemal tasandil aset leidvate juhtumite uurimise ja nendega seotud kohtumõistmise tõhusust; parandada kohtuasutuste koostööd omavahel ja asjaomaste haldusasutustega;

10. Koostöös rahvusvaheliste ekspertide ja kodanikuühiskonnaga võtta vastu ja viia ellu üksikasjalik tegevuskava, et kõrvaldada lüngad, mis esinevad struktuurides, juhtimises, värbamises, koolituses, koostöös ja kutsetegevuses, ning luua selle rakendamiseks ühine jälgimisrühm;

11. Taotleda süstemaatiliselt kassatsioonikohtult tõlgendamisotsuseid valdkondades, kus kohtupraktikas valitseb ebaühtsus, ja saavutada kohtus selles valdkonnas paremaid tulemusi.

12. Võitlus organiseeritud kuritegevusega

13. Eraldada piisavalt vahendid ja töötajaid ning määrata nõuetekohaselt kindlaks organiseeritud kuritegevuse juhtumitega tegeleva erikohtu ja -prokuratuuri volitused ja sisekorraldus, et tagada kõige olulisemate juhtumite tõhus kohtulik menetlemine;

14. Jätkata politseireformi, parandades politseiuurijate suutlikkust, oskusi ja varustust ning tegeldes puudustega, mis on seotud politseitegevuse lojaalsuse ja sõltumatusega, tõendite kogumisega ja tunnistajakaitsega;

15. Parandada organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonivastase võitluse üldkoordineerimist üksikasjalike tegevuskavade rakendamise ja jälgimismehhanismide kaudu mõlemas valdkonnas koostöös kodanikuühiskonnaga.

16. Kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine

17. Võtta vastu õigusakt, milles oleks sätestatud vara konfiskeerimine, sõltumata süüdimõistvast otsusest, ning juhtivate ametnike, kohtunike ja poliitikute varade automaatne kontroll, ning saavutada tulemusi selles valdkonnas;

18. Luua tõhus koostöö kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise komisjoni, finantseerimisasutuste, haldusasutuste ja prokuratuuri, sealhulgas ühiste uurimisrühmade vahel ning saavutada tulemusi vara külmutamisel pärast uurimise algatamist.

19. Korruptsioonivastane võitlus

20. Luua ja koolitada koostöös välisekspertidega võrgustikke, kuhu kuuluksid majandus- ja finantskuritegudele spetsialiseerunud prokurörid ja uurijad, kaasata nimetatud uurijad ja prokurörid süstemaatiliselt selliste juhtumite menetlemisse, mis on seotud majandus- ja finantskuritegude, korruptsiooni, pettuse või rahapesuga, ning tagada ühiskoolituse- ja seminaride kaudu, et kõnealused prokurörid käsitaksid tõenditele esitavaid nõudeid selliste juhtumite puhul samamoodi kui kohtunikud;

21. Tagada laiaulatuslike ja ennetavate uurimisstrateegiate kohaldamine prokuratuuris, seotud kohtuasjade liitmine ja süstemaatiline finantsuurimine;

22. Muuta karistusseadustikku, et hõlbustada õiguslike järelmeetmete võtmist majandus- ja finantskuritegude ning ametialase kuritarvitamise korral;

23. Saavutada veenvaid tulemusi sanktsioonide määramisel ajakohastatud, huvide konflikti käsitleva seaduse alusel.

24. Korruptsiooni ärahoidmine

25. Saavutada konkreetseid tulemusi laiaulatusliku projekti („Borkor”) rakendamises, et analüüsida ja kujundada korruptsioonivastaseid meetmeid;

26. Vaadata läbi majanduslike huvide deklareerimise ja kontrollimise süsteem, muutes selle tõhusaks vahendiks ebaseadusliku rikastumise avastamisel;

27. Rakendada kõiki GRECO soovitusi parteide rahastamise läbipaistvuse kohta;

28. Suurendada riigihanke valdkonnas pädevate asutuste haldussuutlikkust, et nõustada hankijaid ja teostada riskianalüüsi alusel pakkumismenetluste suhtes eel- ja järelkontrolli;

29. Kohaldada huvide konflikti ja vastuolude korral riigiteenistujate suhtes samu eeskirju, olgu siis tegemist töötajatega, kellel on tähtajatu leping, või töötajatega, kellega on sõlmitud eraldi teenuseleping.

[1] Komisjoni otsus 2006/929/EÜ, 13. detsember 2006, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 56).

[2] Aruanne põhineb korrapärasel teabel, mida Bulgaaria ametiasutused on edastanud, eelkõige vastates komisjoni üksikasjalikele küsimustikele. Komisjoni on aidanud tema töös sõltumatud eksperdid ja komisjon on ka kasutanud mitmest allikast saadud dokumente ja teavet. Lisatud töödokument sisaldab komisjoni üksikasjalikku analüüsi koostöö- ja jälgimiskorra raames kehtestatud eesmärkide täitmise kohta.

[3] Üks juhtum, millesse oli segatud riigiagentuuri endine direktor, saadeti prokuratuuri tagasi 2010. aasta juunis ja seda menetleti kohtus uuesti pärast seda, kui asi anti menetlemiseks uuele kohtunikule; teise juhtumi puhul, millesse oli segatud endine minister, võtsid tunnistajad ütlused tagasi.