Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011DC0113

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: Kuues aastaaruanne (aruandeaasta 2007)

/* KOM/2011/0113 lõplik */

52011DC0113

/* KOM/2011/0113 lõplik */ KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: Kuues aastaaruanne (aruandeaasta 2007)


[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 11.3.2011

KOM(2011) 113 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus:Kuues aastaaruanne(aruandeaasta 2007)

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus:Kuues aastaaruanne (aruandeaasta 2007)

Kommenteeritud kokkuvõte

Direktiivis 98/70/EÜ[1] on tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel sätestatud otto- või diiselmootoriga varustatud sõidukites kasutatavate kütuste miinimumnõuded. Kütuse kvaliteet on keskkonna seisukohast oluline, kuna see mõjutab mootorist eralduvate saasteainete heiteid ja seega õhukvaliteeti. Samuti mõjutab kütuse kvaliteet seda, kui hõlpsalt ja mis hinnaga on tootjatel võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste soovitav piirmäär. Direktiiviga 2003/17/EÜ,[2] millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ, nõutakse bensiini ja diislikütuse väävlisisalduse jätkuvat vähendamist.

Kütusespetsifikatsiooni eiramine võib suurendada heitkoguseid (nt hapnikuga küllastunud ainete ülemäärased kogused võivad suurendada lämmastikoksiidide heitkoguseid) ning kahjustada mootorit ja heitgaaside järeltöötlussüsteeme (nt ülemäärased väävlikogused kahjustavad katalüsaatoreid), mille tulemuseks on suuremad õhusaasteainete heitkogused. Selleks et tagada kõnealuse direktiivi kohaste kohustuslike kütuse kvaliteedistandardite järgimine, peavad liikmesriigid võtma kasutusele kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi.

Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt peab komisjon igal aastal avaldama aruande kütuse kvaliteedi kohta liikmesriikides. Käesolevas komisjoni kuuendas aruandes on tehtud kokkuvõte liikmesriikide esitatavatest aruannetest, mis käsitlevad 2007. aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteeti ning koguseid. Riikliku aruande 2007. aasta kohta on esitanud kõik liikmesriigid, välja arvatud Luksemburg.

Liikmesriikide järelevalvesüsteemide ülesehituse kvaliteet, piirväärtustele vastavuse tase ja aruannetes esitatud teave on läinud paremaks ja paraneb jätkuvalt. Komisjon jälgib edaspidigi, et kütus vastaks kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmiseks.

Ehkki väävlivabade kütuste[3] osa kvaliteedikategooriates ja müügis suureneb kõigis liikmesriikides, ei ole need tanklates alati tähistatud, nagu märgiti juba 2006. aastal. Mõnel liikmesriigil on aruannete õigeaegse esitamisega ikka veel probleeme. Möödunud aastaga võrreldes on olukord väga hiliste aruannete osas tegelikult veelgi halvemaks läinud. Iirimaa, Itaalia ja Madalmaad esitasid aruande üle kolme kuu hiljem ning Ühendkuningriik ja Malta esitasid aruande rohkem kui seitse kuud pärast tähtaega. Luksemburg ei esitanud 2007. aastal aruannet.

Kütusekvaliteedi järelevalve 2007. aastal näitas, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning piirmäärade ületamisi oli samuti vähe. Bensiini puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste näitajate osas nagu uurimismeetodil/mootorimeetodil määratav oktaanarv (RON/MON),[4] suvine aururõhk[5] ja destillatsioon/aurumine 100/150 °C[6] juures Diislikütuse puhul ületati piirmäärasid peamiselt selliste näitajate osas nagu väävlisisaldus ja 95%-lise destillatsiooni punkt.

Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootori tööle. Siiski soovitab komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks. Liikmesriikides võetud meetmeid käsitletakse võimaluse korral üksikasjalikult 2007. aasta aruande riike käsitlevates peatükkides[7]. Komisjon jätkab direktiivi kohaste kütuse kvaliteedinõuete jälgimist.

Madalam väävlisisaldus võimaldab vähendada õhusaastet ja võtta kasutusele uusi mootoritehnoloogiaid. Tabelist 1 on näha, et keskmine väävlisisaldus oli 2007. aastal tunduvalt madalam kui 2004. aastal, kuid alates 2005. aastast ei ole see kuigi palju vähenenud. Väävlivabade ja madala väävlisisaldusega kütuste osa[8] suurenes 2001. ja 2005. aasta vahel, kui kütuste madal väävlisisaldus muutus kohustuslikuks ja kõikides liikmesriikides pidid kättesaadavad olema väävlivabad kütused.

Tabel 1. Bensiini ja diislikütuse keskmise väävlisisalduse muutumine aastate lõikes

EL | Keskmine väävlisisaldus, ppm | EL 15 | EL 12 |

Kütus/aasta | 2001 | 2002 | 2003* | 2004* | 2005* | 2006** | 2007*** | 2007*** | 2007 |

Bensiin | 68 | 51 | 37 | 38 | 19 | 18 | 18 | 18 | 18 |

Diislikütus | 223 | 169 | 125 | 113 | 25 | 22 | 23 | 23 | 24 |

* Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud. EL 10 uued liikmesriigid ühinesid alates 2004.

** Välja arvatud Malta, kes 2006. aastal aruannet ei esitanud.

*** Välja arvatud Luksemburg, kes 2007. aastal aruannet ei esitanud.

Liikmesriikides rakendatavad kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemid erinevad ikka veel märgatavalt. Kuid direktiivis sätestatud nõuded peaksid võimaldama suuremat ühtlust ning parandama aruannete esitamise kvaliteeti.

2. Sissejuhatus

Euroopa Liidus müüdava bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonid on sätestatud direktiivi 98/70/EÜ lisades. Alates 1. jaanuarist 2005 kehtib vaid üks kütuse spetsifikatsioonide kogum. Vastavalt kõnealusele direktiivile nõutakse liikmesriikidelt kokkuvõtlike aruannete esitamist nende territooriumil müüdavate kütuste kvaliteedi kohta. Alates 2004. aastast peavad liikmesriigid esitama riikliku järelevalve kohta aruande kooskõlas Euroopa standardiga EN 14274[9] või sama usaldusväärsete süsteemidega. Direktiivi 98/70/EÜ artikli 8 kohaselt (mida on muudetud direktiivi 2003/17/EÜ artikli 1 punktiga 5) peab komisjon edastama liikmesriikide kütusekvaliteedi aruannete tulemused. Selle nõude täitmiseks teeb komisjon käesolevas kuuendas aruandes kokkuvõtte ELis 2007. aastal müüdud bensiini ja diislikütuse kvaliteedist ning kogustest. Varasemate aastate aruanded on kättesaadavad komisjoni veebilehtedel[10].

3. Riikide järelevalvesüsteemid

Komisjoni otsuses 2002/159/EÜ ja Euroopa standardis EN 14274:2003 määratletud aruandevormingu muudatused, mis on esitatud Exceli aruandevormis, on suurendanud asjaomase teabe kasulikkust ja hõlbustanud ELi suundumuste analüüsi. Liikmesriikide järelevalvesüsteemide ülesehituse kvaliteet, piirväärtustele vastavus ja aruannetes esitatud teave on läinud paremaks ja enamikul juhtudel paraneb jätkuvalt. Siiski on mõned parandamist vajavad olulise tähtsusega valdkonnad, mis võib kokku võtta järgmiselt.

Mõned liikmesriigid hilinesid aruande esitamisega: Ühendkuningriik ja Malta üle seitsme kuu Iirimaa, Itaalia ja Madalmaad üle kolme kuu. Neil palutakse esitada aruanne õigeaegselt, et mitte kahjustada teiste püüdlusi. Mitmed liikmesriigid ei võtnud piisavalt proove kõigist kütustest või ei võtnud proove piisavast arvust kütusetanklatest (kuna mõned proovid on võetud hoidlatest või rafineerimistehastest). Joonisel 2 on esitatud proovivõttude arv Euroopa Liidus 2007. aastal. Kui liikmesriigid kasutavad oma riiklikke süsteeme, tuleb neid põhjalikult kirjeldada. Kirjeldus peab näitama asjaomase järelevalvesüsteemi statistilise usaldatavuse vastavust standardile EN 14274:2003. Enamikul juhtudel ei ole seda 2004.–2007. aasta järelevalvearuannete puhul veel tehtud, kuid seda tuleb edaspidi kindlasti teha. Kui kasutatakse EN 14274 statistilist mudelit C, peaks liikmesriik esitama selge põhjenduse selle kasutamiseks. Mitmel liikmesriigil paistab olevat hea põhjus kasutada selle asemel mudelit A või B. Väävlivabad kütused peavad olema selgelt märgistatud, nii et tarbijatel oleks võimalik neid valida. Mõnes liikmesriigis ei ole väävlisisaldus tanklates selgelt tähistatud. Kütuse tähistamist käsitlev aruanne võiks autotööstusele anda kindlustunde, et väävlivabad kütused on saadaval ning hakatakse laiemalt kasutama selliseid kütuseid täielikult ära kasutavaid sõidukeid. Liikmesriikidel, kes seda veel ei tee, oleks kasulik esitada väävlisisalduse aruanne eraldi madala väävlisisaldusega ja väävlivabade kütuste kohta, et täiendavalt kinnitada väävlivabade kütuste kvaliteetsust. |

4. 2007. aasta aruandlus

4.1 Kütuse kvaliteet ja kogused

Kogu ELis müüdav bensiin ja diislikütus on praegu madala väävlisisaldusega või väävlivaba. Kogu müüdud bensiinist oli 53 % madala väävlisisaldusega ja 47 % väävlivaba. Müüdud diislikütuse vastavad näitajad olid 58 % ja 42 %.

Euroopa Liidus saadaolevate erineva oktaaniarvu ja väävlisisaldusega kütuste hulk vähenes 2005. aastal, mil kehtestati uus väävlisisalduse piirmäär <50 ppm. Peamiselt müüdi 2007. aastal kütust oktaaniarvuga RON95 (85 %, sellest 50 % madala väävlisisaldusega ja 35 % väävlivaba), vt joonis 1 ja lisas esitatud tabel, kus on kõik üksikasjad liikmesriikide kaupa.

Joonis 1. Kütuse müük ELis 2007. aastal kütuseliikide kaupa (%)

Bensiini müük | 2007 | Diislikütuse müük | 2007 |

[pic] | [pic] |

Liik | % | Liik | % |

4 | Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 | 0,0% |

5 | Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 (väävlisisaldus <50 ppm) | 49,7% |

6 | Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 (väävlisisaldus <10 ppm) | 35,2% |

7 | Pliivaba bensiin 95=<RON<98 | 0,0% |

8 | Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (väävlisisaldus <50 ppm) | 3,0% |

9 | Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (väävlisisaldus <10 ppm) | 0,07% |

10 | Pliivaba bensiin RON>=98 | 0,0% |

11 | Pliivaba bensiin RON>=98 (väävlisisaldus <50 ppm) | 0,1% |

12 | Pliivaba bensiin RON>=98 (väävlisisaldus <10 ppm) | 5,3% |

Sarnaselt aastatega 2001–2006 müüdi 2007. aastal kõige rohkem kütust Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis (joonis 3). Diislikütuse müük on ülekaalus peaaegu kõigis liikmesriikides. Kuid bensiini ja diislikütuse müügi suhe on väga erinev.

EL 12 liikmesriikides müüdud bensiin ja diislikütus moodustasid vastavalt 12,4 % ja 12,6 % ELis müüdud kütuse kogumahust (võrreldes EU 10 liikmesriikide vastavalt 10,1 % ja 9,9 % aastal 2006). EL 10 liikmesriikides müüdud väävlivaba bensiin ja diislikütus moodustasid suurema osa (vastavalt 49 % ja 49%) võrreldes EL 15 liikmesriikidega (vastavalt 46 % ja 41 %).

ELis saadaolevate kütuste kvaliteedikategooriate arv on alates 2001. aastast tugevasti ühtlustunud (joonis 4). 2007. aastal oli igas liikmesriigis valdavalt saadaval 2–3 bensiini kvaliteedikategooriat, mis põhinesid peamiselt erineval oktaaniarvul (RON). Kuid mõnel juhul esines väävlivabasid eri kategooriaid.

Liikmesriigid ei pea väävlivabale kütusele täielikult üle minema enne 2009. aastat. Siiski olid Taani, Soome, Saksamaa, Ungari, Madalmaad ja Rootsi juba 2007. aastal täielikult üle läinud väävlivabale bensiinile ja diislikütusele. Austria ja Eesti on samuti täielikult üle läinud väävlivabale bensiinile (vt joonis 5 ja 6). Rootsis on peaaegu kogu diislikütus väävlivaba alates 1999. aastast ja Saksmaal on kõnealune kütus saadaval alates 2003. aastast.

Samas ei ole mitu liikmesriiki eraldi märgistatud (ja tähistatud) väävlivabasid kütuseid veel kasutusele võtnud. Mõne kütusekategooria keskmine väävlisisaldus leiti olevat alla 10 ppm, kuid kütust müüdi kui madala väävlisisaldusega (< 50 ppm) kütust, nagu näha joonisel 7. Paistab, et neis riikides võib müüdav kütus olla väävlivaba, ehkki see ei ole alati niimoodi tähistatud. Lisaks ei ole mõned liikmesriigid esitanud piisavalt teavet, et saaks otsustada, kas väävlivaba kütus on saadaval asjaomase direktiiviga ettenähtud „ asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel ”.

Joonis 2. Kütusekvaliteedi järelevalve käigus võetud proovide arv ELis 2007. aastal (proovide keskmine arv kütuse kvaliteedikategooria kohta)

Proovide keskmine arv/ kütuse kvaliteedikategooria | [pic] |

Bensiin | Diislikütus |

Joonis 3. Kütuse müük ELis 2007. aastal liikmesriikide ja kütuseliikide kaupa (miljonites liitrites)

Kütuse müük miljonites liitrites | [pic] |

Bensiin kokku | Diislikütus kokku |

Märkused: välja arvatud Luksemburg, kes 2007. aastal aruannet ei esitanud.

Joonis 4. ELi liikmesriikides saadaolevate kütuse kvaliteedikategooriate arv kütuseliikide kaupa 2007. aastal

Saadavalolevate kütuse kvaliteedikategooriate arv | [pic] |

Bensiini kvaliteedikategooriate arv | Diislikütuse kvaliteedikategooriate arv |

Joonis 5. Väikese väävlisisaldusega kvaliteedikategooriatesse kuuluva bensiini müük ELi liikmesriikides (%) 2007. aastal

Bensiini müük riigiti (protsentides) | [pic] |

Diislikütus (tavaline) | Diislikütus (väävlisisaldus <50 ppm) | Diislikütus (väävlisisaldus <10 ppm) |

Joonis 7. Eri kvaliteedikategooriatesse kuuluva bensiini ja diislikütuse keskmine väävlisisaldus ELi lõikes (%) 2007. aastal

Kütuse keskmine väävlisisaldus (ppm) | [pic] |

Bensiin | Diislikütus |

Märkused: välja arvatud Luksemburg, kes 2007. aastal aruannet ei esitanud.

4.2 Direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimine 2007. aastal

Tabelis 2 on esitatud kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete järgimise kohta liikmesriikides 2007. aastal. Selles on võrreldud proovide analüüsi tulemusi piirmääradega, samuti on vaadeldud aruande vormingu ja sisu vastavust nõuetele. Aastatel 2001–2006 esitasid mõned liikmesriigid mittetäieliku teabe ja/või hilinesid teabe esitamisega, mis mõjutas vastavushindamise kvaliteeti. Seepärast töötab komisjon koos liikmesriikidega selle nimel, et nende aruandlust vajaduse korral parandada.

Artikli 9a kohaselt peavad liikmesriigid ise määrama karistused direktiivi nõuete rikkumise korral. Piirmäära nõuete rikkumise puhul liikmesriikides võetud meetmete üksikasju käsitletakse vajaduse korral üksikasjalikult 2007. aasta aruandes[11] eri riike käsitlevates peatükkides.

Seitsme liikmesriigi bensiin ja diislikütus vastavad täielikult asjakohastele piirväärtustele (2006. aastal kaheksa liikmesriiki). 19 liikmesriiki esitasid ka täieliku aruande kõikide selliste näitajate kohta, mis olid direktiiviga järelevalve teostamiseks ette nähtud. Kohaldatavate järelevalvemenetluste tulemusena selgus, et Belgia võtab oluliselt rohkem proove kui teised liikmesriigid. Kui kõnealused väärtused lihtsalt liita teiste liikmesriikide järelevalve tulemustega, kallutaks see ELi kui terviku tulemusi ja varjaks suundumusi. Seda asjaolu arvesse võttes on Belgia võetud proovid ja piirmäärade ületamised allpool esitatud ületamiste analüüsist välja jäetud[12].

17 liikmesriiki teatas (kaheksa EL 15 liikmesriiki) vähemalt ühest bensiiniproovist, mis ei vastanud direktiivi 98/70/EÜ nõuetele; 2006. aastal oli sellised liikmesriike 16 (kaheksa EL 15 liikmesriiki). Peamised murettekitavad näitajad olid jätkuvalt uurimismeetodil/mootorimeetodil määratav oktaaniarv (68 proovi), suvine aururõhk (43 proovi) ja destillatsioon/aurumine 100/150°C juures (14 proovi).

See tähendab, et nii EL 15 kui ka EL 12 liikmesriikides suurenes nõuetele mittevastavate proovide arv ja ka osakaal. Piirmäärasid ületavate proovide osakaal peaaegu kahekordistus EL 15 liikmesriikides: 2006. aastal oli see ligikaudu 0,55 % ja 2007. aastal oli see 1 %,. Sellise suurenemise peamine põhjus on selles, et oli rohkem proove, mis ületasid „muid” parameetreid[13]. EL 15 liikmesriikides suurenes piirmäärasid ületavate proovide osakaal 2 %-lt 2006. aastal 3,5 %-ni 2007. aastal, peamiselt suurenes MON/RON piirmäärasid ületavate proovide arv.

12 liikmesriiki teatas (neli EL 15 liikmesriiki) vähemalt ühest diislikütuse proovist, mis ei vastanud direktiivi 98/70/EÜ nõuetele; 2006. aastal oli sellised liikmesriike 10 (kolm EL 15 liikmesriiki). Peamised murettekitavad näitajad olid väävlisisaldus (28 proovi) ja 95 %-lise destillatsiooni punkt (11 proovi).

EL 15 liikmesriikides suurenes 2007. aastal diislikütuse piirmäärasid ületavate proovide arv. Siiski oli piirmäärasid ületavate proovide arv suhteliselt väike, võrreldes enne 2006. aastat võetud proovidega. 2005. aastal oli EL 10 liikmesriikidel eelkõige probleeme väävlisisaldusega, kuna kõnealuse aasta algul muudeti kohustuslikuks väävlisisalduse <50 ppm tase. See küsimus näib olevat lahendatud, kuna EL 12 liikmesriigid on suutnud säilitada 2006. aasta madala piirmäärade ületamiste taseme.

Tabel 2. Kokkuvõte direktiivi 98/70/EÜ nõuete täitmisest liikmesriikides 2007. aruandeaastal

Liikmesriik | Piirväärtuse ületamine(1) (usalduspiir 95 %) (Nõuetele mittevastavate proovide arv / proovide arv kokku) | Ebapiisav aruandlus (Mõõtmata näitajate arv / kokku) | Aruande hilinemine (tähtpäev 30.6.2008) (2) | Märkused |

Bensiin | Diislikütus | Bensiin | Diislikütus |

5. JÄRELDUSED

Kütuse kvaliteet on keskkonnale oluline, kuna see mõjutab mootorist eralduvate saasteainete heitkoguseid ja seega õhu kvaliteeti ning samuti seda, kui hõlpsalt ja mis hinnaga tootjatel on võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ettenähtud määr. Kütusekvaliteedi järelevalve 2007. aastal näitab, et direktiivi 98/70/EÜ kohastest bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning rikkumisi on väga vähe. Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootori tööle. Siiski soovitab komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks. Komisjon jälgib jätkuvalt, et kütus vastaks kõnealuses direktiivis sätestatud kütusekvaliteedi nõuetele, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmiseks.

Väävlivabade ja madala väävlisisaldusega kütuste osa suurenes 2001.–2005. aastal. Keskmine väävlisisaldus on stabiliseerunud alates 2005. aastast, mil madala väävlisisaldusega kütus muudeti kohustuslikuks ja kogu ELis võeti kasutusele väävlivabad kütused. Paljudes liikmesriikides ei ole need tanklates ikka veel alati nõuetekohaselt tähistatud.

Vastava tähistuse puudumise tõttu ei ole tarbijal võimalik neid kütuseid valida ning seetõttu on vähem tõenäoline, et ta kasutab väävlivaba kütust nõudvat tehnoloogiat. See vähendab tunduvalt kõnealusele kriteeriumile vastava kütuse olemasolu väärtust. Tähistuse puudumine võib seega takistada väävlivaba kütust kasutavate sõidukite kasutuselevõttu. Selle tulemusena ei kasutata võib-olla ära kogu potentsiaali maanteeveosektorist tuleneva süsihappegaasi vähendamiseks.

Kütuse tähistamist käsitlev aruanne võiks autotööstusele anda kindlustunde, et kõnealune kütus on saadaval ning et väävlivaba kütuse potentsiaali täielikult ära kasutavate sõidukite laiem kasutuselevõtt on võimalik, ja vähendaks saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Liikmesriigid on esitanud väga vähe teavet väävlivaba kütuse geograafilise kättesaadavuse kohta; enamik liikmesriike lihtsalt väitis, et kõnealune kütus oli laialdaselt saadaval, ent nad ei esitanud lisateavet kütuse geograafilise kättesaadavuse mõõtmiseks.

Riiklikud kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemid erinevad märgatavalt ning läbipaistvate ja võrreldavate tulemuste esitamiseks tuleks kõnealuseid süsteeme veelgi ühtlustada. Tänu direktiivi 2003/17/EÜ rakendamisele on paranenud aruannete kvaliteet, sest direktiiv kohustab liikmesriike esitama aruandeid järelevalve kohta kooskõlas Euroopa uue standardiga EN 14274 või sama usaldusväärsete süsteemidega. Kui liikmesriigid ei esita EN 14274 nõuetele vastavat aruannet, peavad nad seda põhjendama.

LISA. Kütuse müük ELis 2007. aastal kütuseliikide kaupa (miljonites liitrites)

ID |Miljonites liitrites |Austria |Belgia |Taani |Soome |Prantsusmaa |Saksamaa |Kreeka |Iirimaa |Itaalia |Luksemburg |Madalmaad |Portugal |Hispaania |Rootsi |Ühendkuningriik |EL 15 |EL 15 | | | Kütuse kvaliteedikategooria |AT |BE |DK |FI |FR |DE |EL |IE |IT |LU |NL |PT |ES |SE |UK |EL 15 |% | | 1 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |2 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 (väävlisisaldus <50 ppm) |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |3 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 (väävlisisaldus <10 ppm) |642 |- |507 |- |- |7 548 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |8 697 |7,2% | |4 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |5 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 (väävlisisaldus <50 ppm) |- |71 |- |- |10 145 |- |4 744 |1 680 |13 816 |0 |- |- |7 917 |- |22 890 |61 264 |50,6% | |6 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 (väävlisisaldus <10 ppm) |1 944 |1 358 |1 917 |2 272 |- |20 458 |- |792 |1 423 |- |5 418 |- |- |4 914 |- |40 498 |33,4% | |7 |Pliivaba bensiin 95=<RON<98 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |8 |Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (väävlisisaldus <50 ppm) |- |- |- |- |- |- |453 |- |- |- |- |1 845 |0 |- |1 129 |3 427 |2,8% | |9 |Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (väävlisisaldus <10 ppm) |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |92 |92 |0,1% | |10 |Pliivaba bensiin RON>=98 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |11 |Pliivaba bensiin RON>=98 (väävlisisaldus <50 ppm) |- |23 |- |- |- |- |- |- |- |0 |- |- |- |- |- |23 |0,0% | |12 |Pliivaba bensiin RON>=98 (väävlisisaldus <10 ppm) |76 |435 |11 |209 |3 210 |824 |401 |- |- |- |166 |305 |1 137 |322 |- |7 096 |5,9% | | |Bensiin (tavaline) |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 , 0% | | |Bensiin (väävlisisaldus <50 ppm) |0 |94 |0 |0 |10 145 |0 |5 197 |1 680 |13 816 |0 |0 |1 845 |7 917 |0 |24 019 |64 714 |53,4% | | |Bensiin (väävlisisaldus <10 ppm) |2 662 |1 793 |2 435 |2 481 |3 210 |28 829 |401 |792 |1 423 |0 |5 585 |305 |1 137 |5 236 |92 |56 383 |46,6% | | |Bensiin kokku |2 662 |1 888 |2 435 |2 481 |13 354 |28 829 |5 598 |2 472 |15 239 |0 |5 585 |2 150 |9 054 |5 236 |24 111 |121 097 |100% | | 13 | Diislikütus | - |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |14 | Diislikütus (väävlisisaldus <50 ppm) | 1 132 |387 |- |- |38 461 |- |4 131 |2 558 |31 573 |0 |- |5 491 |30 773 |- |10 285 |124 790 |58,9% | |15 | Diislikütus (väävlisisaldus <10 ppm) | 6 338 |7 361 |3 191 |2 607 |1 061 |35 524 |36 |645 |1 982 |- |7 979 |317 |0 |4 679 |15 216 |86 936 |41,1% | | |Diislikütus kokku |7 469 |7 748 |3 191 |2 607 |39 521 |35 524 |4 167 |3 203 |33 555 |0 |7 979 |5 808 |30 773 |4 679 |25 501 |211 726 |100% | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |ID |Miljonites liitrites |Küpros |Tšehhi Vabariik |Eesti |Ungari |Läti |Leedu |Malta |Poola |Slovakkia |Sloveenia |Bulgaaria |Rumeenia |EL 12 |EL 12 | |EL |EL | | | Kütuse kvaliteedikategooria |CY |CZ |EE |HU |LV |LT |MT |PL |SK |SI |BG |RO |EL12 |% | |EL |% | | 1 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |0 |0,0% | |2 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 (väävlisisaldus <50 ppm) |- |161 |- |- |12 |80 |- |- |19 |- |- |- |272 |1,6% | |272 |0,2% | |3 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=91 (väävlisisaldus <10 ppm) |- |0 |- |- |- |- |- |- |23 |- |- |- |23 |0,1% | |8 720 |6,3% | |4 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |0 |0,0% | |5 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 (väävlisisaldus <50 ppm) |427 |2 732 |- |- |453 |695 |77 |93 |105 |- |822 |2 070 |7 473 |43,7% | |68 737 |49,7% | |6 |Pliivaba bensiin vähemalt RON=95 (väävlisisaldus <10 ppm) |- |0 |404 |1 970 |- |7 |- |4 964 |646 |- |- |227 |8 217 |48,0% | |48 715 |35,2% | |7 |Pliivaba bensiin 95=<RON<98 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |0 |0,0% | |8 |Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (väävlisisaldus <50 ppm) |- |- |- |- |- |- |18 |- |- |741 |- |- |759 |4,4% | |4 186 |3,0% | |9 |Pliivaba bensiin 95=<RON<98 (väävlisisaldus <10 ppm) |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |92 |0,1% | |10 |Pliivaba bensiin RON>=98 |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |0 |0,0% | |11 |Pliivaba bensiin RON>=98 (väävlisisaldus <50 ppm) |48 |- |- |- |3 |- |- |30 |1 |80 |- |- |162 |0,9% | |185 |0,1% | |12 |Pliivaba bensiin RON>=98 (väävlisisaldus <10 ppm) |- |40 |56 |74 |- |18 |- |0 |16 |- |- |- |203 |1,2% | |7 299 |5,3% | | |Bensiin (tavaline) |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0,0% | |0 |0,0% | | |Bensiin (väävlisisaldus <50 ppm) |475 |2 893 |0 |0 |468 |775 |95 |123 |126 |821 |822 |2 070 |8 666 |50,7% | |73 380 |53,1% | | |Bensiin (väävlisisaldus <10 ppm) |0 |40 |459 |2 044 |0 |25 |0 |4 964 |685 |0 |0 |227 |8 443 |49,3% | |64 826 |46,9% | | |Bensiin kokku |475 |2 933 |459 |2 044 |468 |799 |95 |5 087 |811 |821 |822 |2,297 |17 109 |100,0% | |138 21 |100% | | 13 | Diislikütus | - |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |- |0 |0,0% | |0 |0,0% | |14 | Diislikütus (väävlisisaldus <50 ppm) | 418 |4 769 |201 |- |896 |1 136 |110 |339 |323 |1 366 |2 228 |3 849 |15 635 |51,1% | |140 42 |57,9% | |15 | Diislikütus (väävlisisaldus <10 ppm) | - |0 |246 |2 408 |37 |137 |- |10 976 |631 |- |- |555 |14 991 |48,9% | |101 93 |42,1% | | |Diislikütus kokku |418 |4 769 |447 |2 408 |933 |1 273 |110 |11 316 |954 |1 366 |2 228 |4 404 |30 625 |100,0% | |242 35 |100% | |

[1] Direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta. EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/17/EÜ, 3. märts 2003, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta. ELT L 76, 22.3.2003, lk 10.

[3] Mõiste „väävlivaba” tähendab väävlisisaldust alla 10 ppm.

[4] Uurimismeetodil määratav oktaaniarv (RON) on kvantitatiivne mõõtühik, mis näitab maksimaalset surveühikut, mille juures bensiini saab mootoris kasutada, ilma et osa segust ise süttiks mootoris. Isesüttimise tulemuseks on ülemäärane kütusekulu ning suuremad lenduvate orgaaniliste ühendite ja süsinikmonooksiidi heitkogused.

[5] Aururõhk näitab kütuse kalduvust aurustuda. Seda reguleeritakse suvel, sest sel aastaajal võib temperatuurist tulenevalt olla lenduvate orgaaniliste ühendite (troposfääriosooni eellased) heitkogus suur. Piirmäärade ületamisega kaasnevad suurenenud lenduvate orgaaniliste ainete heitkogused.

[6] Destillatsioon näitab 100 °C ja 150 °C juures aurustuva kütuse osakaalu. Sellega piiratakse võimalikke bensiinile lisatavaid kergemaid ühendeid. Piirmäärade ületamisega kaasnevad suurenenud lenduvate orgaaniliste ainete heitkogused.

[7] https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7

[8] „Madal väävlisisaldus” tähendab väävlisisaldust alla 50 ppm.

[9] EN 14274:2003. Mootorikütused. Bensiini ja diislikütuse kvaliteedi hindamine. Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem.

[10] https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7

[11] https://circabc.europa.eu/w/browse/5e89b837-2bec-4284-b9fe-c156271268f7

[12] 2007. aasta üksikasjalikus järelevalvearuandes on mitmeid vigu, mis on seotud kõnealuse korrigeerimisega. Selle tulemusena on 2007. aasta üksikasjalikus aruandes ja varasemate aastate üksikasjalikes aruannetes piirmäärasid ületavate proovide osakaal valesti arvutatud. Alljärgnevad piirmäärade ületamiste määrad on parandatud, võrreldes üksiksajalikus aruandes esitatuga, ning see viga parandatakse ka 2008. aasta üksikasjalikus aruandes.

[13] „Muud” parameetrid märkisid lõhnaainete, hapnikuga küllastunud ainete ja pliisisaldust.

Top