52011DC0081

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 18.2.2011

KOM(2011) 81 lõplik

EUROOPA KOMISJONI VAHEARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme

EUROOPA KOMISJONI VAHEARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme

1. SISSEJUHATUS

Kui Bulgaaria ühines 1. jaanuaril 2007 Euroopa Liiduga, kehtestati koostöö- ja jälgimiskord ,[1] et aidata Bulgaarial kõrvaldada puudujääke kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning jälgida perioodiliste aruannete kaudu edusamme kõnealustes valdkondades.

Käesolev aruanne on vahearuanne, milles antakse ajakohastatud teavet viimase kuue kuu jooksul Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames toimunud märkimisväärsete muudatuste kohta. Aruandes keskendutakse Bulgaaria poolt komisjoni soovitustele antud vastustele ning see ei sisalda saavutatud edusammude täielikku hinnangut. Käesolev aruanne piirdub meetmetega, mis on juba lõpule viidud või toimub nende lõpuleviimine peatselt.

Eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamise ja lahendamist vajavate küsimuste hindamise võrdluspunktiks jäävad komisjoni 20. juulil 2010 vastu võetud viimane eduaruanne ja selle soovitused. Komisjon esitab oma järgmise hinnangu 2011. aasta suvel.

2. KOHTUREFORM NING KORRUPTSIOONI JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS: TEHTUD EDUSAMMUDE KOKKUVÕTE

Bulgaaria on komisjoni eelmise aruande esitamise järel jätkanud õigusreformi elluviimist ning võtnud vastu kohtusüsteemiseaduse olulised muudatused. Nimetatud muudatustega sätestatakse õiguslik alus, millega jätkatakse kohtureformi rakendamist, tugevdatakse kõrgema justiitsnõukogu usaldusväärsust ja juhtimisalast pädevust ning parandatakse kohtunike ametissenimetamise korda, kutsealaste koolituste süsteemi ning hindamis- ja edutamiskorda. Nimetatud ajavahemikul paranes kõrgema justiitsnõukogu distsiplinaarolukord. Ühe olulise ametissenimetamise puhul ei pööratud siiski piisavalt tähelepanu usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.

Viimase kuue kuu jooksul otsustas Bulgaaria luua organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade arutamiseks erikohtu. Jätkati tolliameti struktuurireformi ning alustati ulatusliku korruptsioonivastase projektiga. Bulgaaria kiitis heaks ka huvide konflikti käsitlevat seadust tõhustavad muudatused, millega luuakse sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on ennetavalt välja selgitada ja tõkestada huvide konflikte.

Kõnealusel ajavahemikul registreerisid kohtud rohkem süüdistusi ja kohtuotsuseid, mis käsitlevad kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni.

3. PROGNOOS

Bulgaaria on pärast komisjoni eelmise aruande esitamist üksikasjaliku tegevuskava kaudu jätkanud kohtureformi strateegia rakendamist.

Reformide jätkamiseks peaks Bulgaaria ka edaspidi keskenduma riiklikule kohtureformi strateegiale ning jätkama kohtusüsteemi ja politsei põhjalikku reformi. Selleks tuleb võtta meetmeid, millega veelgi tõhustatakse kohtute tegevust ning parandatakse kohtusüsteemi, politsei ja muude uurimisasutuste struktuuri, juhtimisviisi ja koostöövalmidust.

Kuni komisjoni järgmise hindamiseni 2011. aasta suvel peaks Bulgaaria keskenduma ka kuritegelikul teel saadud varade konfiskeerimist reguleeriva õigusakti vastuvõtmisele, huvide konflikti väljaselgitamise ja tõkestamisega tegeleva asutuse asutamisele ning tulemuste saavutamisele korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust käsitlevates juhtumites.

Komisjon jätkab Bulgaaria jõupingutuste toetamist ning esitab järgmise edusamme käsitleva süvahinnangu käesoleva aasta suvel.

4. AJAKOHASTATUD TEAVE PRAEGUSE OLUKORRA KOHTA

Kohtureform

Bulgaaria parlament kiitis vastusena komisjoni soovitustele 22. detsembril 2010 heaks kohtusüsteemiseaduse muudatused, millega parandatakse kohtusüsteemi sisejuhtimist ning tugevdatakse kõrgema justiitsnõukogu rolli[2]. Muudatustega võetakse kasutusele uued ametisse nimetamist ning hindamist käsitlevad menetlused, tõhustatakse koolitusi ja lojaalsusnõudeid ning kehtestatakse kõrgema justiitsnõukogu töökoormuse hindamise ning töötajate määramise jaoks uued õigused ja kohustused. Muudatuste kohaselt on prokuröride ja kohtunike hindamissüsteem ning detsentraliseeritud hindamissüsteem teineteisest funktsionaalselt eraldatud. Lojaalsust võetakse hindamisel arvesse kohtuniku kogu karjääri vältel. Hindamiskriteeriumide ühtlase kohaldamise saavutamisel mängivad olulist rolli kõrgema justiitsnõukogu poolne kontroll ja suunised ning haldusjuhtide aktiivne roll. Kõrgemale justiitsnõukogule anti kohtute töökoormuse hindamisel, kohtute personalistruktuuri üle otsustamisel, kohtute sulgemisel ja uute kohtute avamisel ning kohtute tööpiirkondade kohandamisel täiendavad volitused. Erisätete eesmärk on parandada kõrgema justiitsnõukogu otsustusprotsessi läbipaistvust ja kaitsta seda huvide konflikti vastu. Riiklik õigusinstituut kiitis heaks kaheaastase kohtunike koolitusprogrammi, mille aluseks on Bulgaaria kohtureformi strateegia prioriteedid ja eesmärgid.

Töö karistuspoliitika põhjaliku reformi seisukohast väga vajalikuks peetava uue karistusseadustikuga jätkus sidusrühmadega peetavate, põhisätete eelnõusid käsitlevate konsultatsioonidega. Karistusseadustiku lõplik variant peaks valmima 2011. aasta lõpuks.

Viimase kuue kuu jooksul määrati täiendavaid distsiplinaarkaristusi kohtunikele, kes olid seotud oluliste kohtuasjadega, mis hõlmasid mõjuvõimuga kauplemist ja korruptsiooni kohtusüsteemis. Kohtunike mõjuvõimuga kauplemist käsitleva kohtuasja järelmeetmena otsustas kõrgem justiitsnõukogu kohtunike hulgast välja arvata ühe kõrgema justiitsnõukogu endise liikme. Kinnisvara ostmisel mõjuvõimuga kauplemist käsitleva kohtuasja järelmeetmena otsustas kõrgem justiitsnõukogu „kohtunike maine rikkumise tõttu” ametist kõrvaldada apellatsioonikohtu eesistuja, lahendust ootavad veel neli distsiplinaarjuhtumit. Prokuratuur ei ole algatanud kriminaalmenetlust ühegi kõnealustes juhtumites osalenud kohtuniku suhtes.

Kõrgema halduskohtu esimehe ametissenimetamine novembris tekitas üldsuses küsimusi seoses kõrgete kohtunike ametissenimetamise usaldusväärsuse ja läbipaistvusega. Kohtusüsteemiseaduse hiljutiste muudatustega kinnitatud kohtunike ametissenimetamist käsitlev reform nõuab kõrgemalt justiitsnõukogult selgelt väljendatud kohustust tagada ametissenimetamisel sõltumatus ja kvaliteet.

Kohtuotsuste süstemaatilise avaldamiseni ei ole veel jõutud. Mõnedel juhtudel on kohtuotsuste põhjenduste esitamisel esinenud märkimisväärseid viivitusi, seda eriti oluliste kohtuasjade puhul.

Riigiprokuratuuri järelevalveosakonnas rakendatakse kuritegevuse ühtse teabesüsteemi esialgset versiooni. ELi vahendite abil võetakse kõnealune süsteem kasutusele ka prokuratuurides, kohtutes ja politseis.

Kõrgema justiitsnõukogu inspektsioon jätkas temaatiliste ja kavandatud kontrollide teostamist, mille eesmärk oli kontrollida kohtuasutusi kõigis viies apellatsioonipiirkonnas. Loodud on kontrollide, soovituste ja järelkontrollide süsteem ning inspektsiooni ja kõrgema justiitsnõukogu vahel on distsiplinaarküsimustes loodud tihe koostöö. Näha on kontrollide kiirusest, läbipaistvusest ja teostamise ühtlustamisest tulenevat distsiplineerivat mõju. Inspektsioon peab senisest sihipärasemalt panustama süstemaatiliste puuduste kõrvaldamisse kohtute tegevuses, eelkõige enim tähelepanu nõudvate kohtuasjade puhul, ning kohtusüsteemis struktuurireformist teavitamisse.

Bulgaaria võttis meetmeid vastusena komisjoni soovitustele, mis käsitlesid kohtute tegevust. Meetmed hõlmasid koolitust ning suuniste avaldamist ja head tava. Novembris esitas üks valitsusväline organisatsioon pärast 18 olulise kohtuasja menetlemisel tehtud vigade analüüsi asjakohased soovitused. Kõrgem justiitsnõukogu kehtestas nõude, mille kohaselt peavad apellatsioonikohtute esimehed esitama avalikkusele suurt huvi pakkuvate kohtuasjade kohta aruande. Väidetavalt on selle tulemusena paranenud kohtulike arutamiste kavandamine ning tunnistajate kohtusse kutsumine. Lisaks sellele on arstitõendite uue standardi kasutuselevõtmine ning meditsiinilise rakendusameti loomine väidetavalt vähendanud kohtutes arstitõendite väärkasutust. Riigiprokuratuuri järelevalveosakond kavatseb avalikkusele suurt huvi pakkuvate kohtuasjade puhul 2011. aastal kasutusele võtta spetsiaalse järelevalvekava.

Võitlus organiseeritud kuritegevusega

Viimase kuue kuu jooksul on Bulgaaria politseireidide ja arreteerimiste abil jätkanud aktiivset organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. Nimetatud meetmete tulemusena on praeguseks esitatud mõned süüdistused.

2010. aasta detsembris ja 2011. aasta jaanuaris võttis Bulgaaria parlament vastu õigusaktid, millega luuakse organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasju arutav kriminaalkohus ning sellega liidetud, organiseeritud kuritegevusega tegelev eriprokuratuur , mis peaks tegutsemist alustama käesoleva aasta augustis[3]. Nimetatud struktuuridega soovitakse kiirendada kohtusüsteemile erinevaid probleeme tekitavate, organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade arutamist ning parandada nende järjepidevust. Spetsialiseerumise tagamiseks ja ametitavade parandamiseks tuleb jõupingutusi teha siiski kogu kohtunikkonnas, eelkõige seoses majandus- ja finantskuritegudega. Komisjon on kõnealuses valdkonnas soovitanud teha kohtunikel, haldusasutustel ja politseil omavahel tihedamat koostöö ning tõsta uurimisrühmade suutlikkust.

Bulgaaria võttis meetmeid politseiuurimiste tõhususe tõstmiseks, liites kohtueelse menetluse osakonna kriminaalpolitsei osakonnaga. Politseis on viimase kuue kuu jooksul korraldatud mitu koolitust, mis käsitlesid kriminaalmenetluse seadustikku hiljuti tehtud muudatusi ning politsei eriülesandeid kohtueelse menetluse ajal. Politseipoolset tõendite kogumist ja haldamist tuleb siiski parandada.

Bulgaaria on pärast komisjoni viimase aruande avaldamist jätkanud kuritegelikul teel saadud varade konfiskeerimist käsitleva õigusliku raamistiku tõhustamist. Ebaseaduslikul teel saadud varade konfiskeerimist käsitleva seaduse eelnõu koostamine kooskõlastati Veneetsia komisjoniga (Euroopa Nõukogu põhiseadusküsimustega tegelev nõuandev kogu). On oluline, et uue seaduse lõplik versioon austaks põhiõigusi, võimaldaks kasutada süüdimõistva kohtuotsuseta toimuva konfiskeerimise põhimõtet ning anonüümselt esitatud vihjete järelkontrolli. Uue seadusega tuleks tõhusalt üle võtta laiendatud konfiskeerimist[4] käsitlev ELi õigustik. Seaduse kohaselt peavad konfiskeerimist käsitleva seaduse kohaldamise eest vastutav komisjon ja muud ametiasutused, eelkõige prokuratuur, tegema tihedat ja tõhusat koostööd.

Korruptsioonivastane võitlus

Viimase kuue kuu jooksul on kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni käsitlevates kohtuasjades tehtud kaks olulist kohtuotsust ning esitatud mitmeid süüdistusi[5]. Samal ajal tehti Bulgaarias mitu õigeksmõistvat otsust laia kõlapinda leidnud kohtuasjades, mis käsitlesid kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni, huvide konflikti, pettust ning organiseeritud kuritegevust. Prokuratuur on kõik kõnealused kohtuasjad üldsuse huvides edasi kaevanud[6].

Jätkuvalt kehtivad komisjoni soovitused, mis käsitlevad vajadust tõhustada kohtute tegevust . Komisjon soovitab kohaldada igakülgset ja algatusvõimelist uurimisstrateegiat, et süstemaatiliselt uurida juhtumitevahelisi seoseid, selgitades välja organiseeritud kuritegude asjaolud ja nende seosed haldusasutustega. Arvestades professionaalsete majandus- ja finantsuurimiste olulisust kõigi kõrgemal tasandil esinevate korruptsiooni, pettuste ja organiseeritud kuritegevusega seotud kohtuasjade jaoks, tuleks koostöös rahvusvaheliste ekspertidega luua rahvusvahelise hea tava vaimus koolitatud spetsialiseerunud prokuröride ja kohtunike võrgustik.

Vastusena komisjoni soovitusele muutis Bulgaaria huvide konflikti ärahoidmise ja selle eest karistamise seadust . Parlamendi novembris vastuvõetud muudatustega nähakse ette sellise asutuse loomine, kellel on ennetavad volitused algatada kõigil haldustasanditel huvide konflikti väljaselgitamist ja selle eest karistamist. Seadus hõlmab kaitsemeetmeid, millega tagatakse uue asutuse sõltumatus tasakaalustatud ametissenimetamise menetluse kaudu. Anonüümsete vihjete kontrollimisest tulenev menetlusest kõrvale jätmine võib uue asutuse tegevust nõrgestada. Seetõttu on oluline, et võimalikust kuriteost teataja isik on usaldusväärsel viisil kaitstud.

Bulgaaria tolliamet jätkas ulatuslikku struktuurireformi, mis hõlmas ka personali üldist hindamist pädevus- ja lojaalsuskriteeriumide alusel. Tolliametis on palju töötajaid vallandatud. Sisekorruptsiooniga võitlemiseks loodi rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti koostöös ühisinspektsioon. Riikliku maksuameti ja tolliameti vahel vahetatakse teabesüsteeme ja andmeid ning uurimisrühmad jätkavad kontrollide teostamist. On oluline, et tolliameti reformiga jätkatakse ameti uurimisalase sõltumatuse ja tõhususe tugevdamist. Jätkuvalt tuleks tõhustada ka politsei ja prokuratuuri vahelist koostööd. Sellega seoses on arutatud tolliametnike uurimisvolituste suurendamist.

Osana korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasest strateegiast hakkas Bulgaaria detsembris rakendama ulatuslikku korruptsioonivastast projekti (BORKOR) . Märkimisväärse investeeringuga finants- ja inimressurssidesse[7] asutatakse 2011. aasta keskpaigaks uus kesküksus, mille ülesandeks on läbipaistvuse suurendamine ja korruptsiooniga võitlemine avaliku halduse kõigil tasandeil. Uus üksus ei asenda olemasolevaid korruptsiooni ärahoidmise ja selle eest karistamisega tegelevaid asutusi, vaid hindab praeguse õigusliku ja institutsionaalse keskkonna tõhusust ning teeb vajaduse korral ettepanekuid selle parandamiseks.

Vastusena komisjoni soovitustele riigihangete süsteemi parandamise kohta asutas Bulgaaria töörühma, kes esitab detsembris valitsusele riigihangete seadust käsitlevad muudatused. Töörühma esitatud kontseptuaalses dokumendis tehakse mitu ettepanekut, millega lihtsustada õiguslikku ning menetluslikku raamistikku ning tõhustada õiguskaitsevahendeid.

Pärast telefonikõnede pealtkuulamise teel saadud teabe avalikustamist aasta alguses tekkis avalikkuses küsimusi seoses uurimise erivahendite kasutamise kohaldamise ja kontrolliga. Pädevad asutused algatasid uurimise, mis on praegu veel pooleli. Bulgaaria õiguse kohaselt on uurimise erivahendid olulised uurimisvahendid ning neid võib kasutada ainult seoses raskete kuritegudega ning ainult kohtuniku loa alusel. Eeskirjad näevad ette talitustevahelise tiheda koostöö, et oleks tagatud telefonikõnede salajase pealtkuulamise teel saadud andmete kohene esitamine prokuratuurile ning samuti kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse kaitse. Menetluse üle teostab järelevalvet ka parlamendi spetsiaalne alamkomisjon. On oluline, et Bulgaaria tagaks uurimise erivahendite kasutamisel õigusriigi põhimõtete täpse täitmise.

GRECO oktoobrikuus Bulgaaria kohta vastu võetud aruande soovitused käsitlesid korruptsiooni tunnistamist kuriteoks ning parteide ja valimiskampaaniate rahastamist . Bulgaaria peaks neile soovitustele reageerima, võttes vajalikud meetmed. Korruptsiooni kuriteoks tunnistamisega seoses soovitatakse aruandes Bulgaaria karistusseadustiku mitmete valdkondade sätteid karmistada. Korruptsioon tuleks tunnistada kuriteoks, kui sellega tuuakse kasu kolmandale osapoolele või kui seoses korruptsiooniga omandatakse materiaalseid või mittemateriaalseid eeliseid, samuti tuleks kaaluda aktiivse kahetsuse puhul karistusest vabastamist.

[1] Komisjoni otsus, 2006/929/EÜ, 13. detsember 2006, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 58).

[2] Kohtusüsteemi seaduse muudatused jõustusid 4. jaanuaril 2011.

[3] Muudatused tehti kohtusüsteemiseadusesse ja kriminaalmenetluse seadustikku.

[4] Nõukogu raamotsus 2005/212/JSK.

[5] Esimese astme kohtu otsus tehti ametialases hooletuses süüdistatud riikliku maksuameti endise direktori suhtes ning kelmuses süüdistatud ärimehe suhtes. Endisele sotsiaalministrile ning tervishoiuministrile esitati süüdistused vastavalt kelmuses ning riigieelarve vahendite väärkasutuses.

[6] Pettuste, korruptsiooni või huvide konfliktiga seotud kõrgema tasandi kohtuasjades tehti õigeksmõistev otsus järgmiste isikute suhtes: endine kaitseminister, endine siseministri asetäitja, riikliku põllumajandusfondi endine direktor ja parlamendis esindatud partei esimees. Ühes huvide konfliktiga seotud kohtuasjas tehtud õigeksmõistva otsuse jättis kõrgem halduskohtus muutmata.

[7] 2011. aastaks eraldas Bulgaaria kõnealuse projekti tarbeks 4 miljonit eurot. Borkori projekti kesküksusesse luuakse 40 alalist töökohta.