11.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 9/74

—

rõhutab lisaks sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on alati tunnustanud ja kasutanud spordi kasvatuslikku mõju, kaasates spordi hariduspoliitikasse ja meetmetesse, mille eesmärk on elanikkonna elukvaliteedi ja tervise parandamine;

—

tunneb eelkõige heameelt selle üle, et komisjon on juba võtnud toetusmeetmeid võitluseks pettuse ja korruptsiooni vastu spordiringkondades;

—

rõhutab spordi moraalseid väärtusi ning eelkõige vajadust õpetada noortele „kaotuse väärtust” ja „ausat mängu”, koolitades selles vaimus eelkõige treenereid ja spetsialiste, kes peavad olema eeskujuks, et vältida kahetsusväärseid ja kasvatuslikult negatiivset mõju avaldavaid juhtumeid;

—

rõhutab selliste spordialaste algatuste nagu eriolümpia ühiskondlikku kasu, tänu millele edendatakse puuetega inimeste sotsiaalset kaasatust, aidates erineval määral kaasa nende sõltumatusele;

—

teeb ettepaneku toetada elukestva õppe raames uuenduslikke algatusi füüsilise tegevuse jaoks koolides, eelkõige õpilaste jaoks vanuses 4–14 aastat;

—

leiab, et Euroopa Regionaalarengu Fondi võimalusi tuleks maksimaalselt ära kasutada, et toetada spordiinfrastruktuuri ja sporditegevusi, ning Euroopa Sotsiaalfondi võimalusi selleks, et suurendada töötajate pädevust ja konkurentsivõimet spordisektoris.

Raportöör

Roberto PELLA (IT/EPP), Valdengo linnavolikogu liige, Biella volikogu liige

Viitedokument

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa mõõtme arendamine spordis”

KOM(2011) 12 lõplik

1.

kiidab üldiselt heaks Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa mõõtme arendamine spordis” (1), mis on jätk valgele raamatule spordi kohta ning milles nimetatakse ELi strateegia õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165 (2). Teatises käsitletakse 15 prioriteeti, mis on koondatud nelja temaatilisse peatükki: spordi osa ühiskonnas, spordi majanduslik tahk, spordi korraldus ja spordialane koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

2.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon kinnitab sporditeemalises valges raamatus sisalduvaid põhimõtteid, et eduka strateegia rakendamiseks tuleb kooskõlastada spordivaldkonna meetmed seonduvate valdkondade meetmetega, sealhulgas tervishoiu, hariduse, koolituse, noorte, regionaalarengu ja ühtekuuluvuse, sotsiaalse kaasatuse, tööhõive, kodakondsuse, õigusküsimuste, siseasjade, teadusuuringute, siseturu ja konkurentsi valdkonna meetmetega;

3.

rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 sisaldub ka viide sporti edendavatele meetmetele, mille alusel oleks Euroopa Komisjon võinud praeguse finantsperspektiivi raames kavandada uue kulukalkulatsiooni, nt ELi sporditeemaline programm kaheks aastaks;

4.

kinnitab kooskõlas komisjoniga, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 tunnistatakse spordi eripära; seda tunnistatakse ka Euroopa Kohtu kohtupraktikas; nõuab, et ELi eeskirjade väljatöötamisel ja kohaldamisel võetakse arvesse spordi eripära;

5.

rõhutab rahuldustundega, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis artiklites 6 ja 165 ELile toetav, kooskõlastav ja täiendav roll spordi valdkonnas. See annab uue hoo Euroopa mõõtme arendamisele spordis. Subsidiaarsuse põhimõtet ning spordi juhtimisstruktuuride autonoomsuse põhimõtet austades annavad Euroopa meetmed liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste spordialastele algatustele Euroopa lisaväärtuse, kuna nad toimivad katalüsaatorina, suurendades spordivaldkonnas võetud meetmete mõju;

6.

rõhutab, et sport ning riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid, mis tagavad spordi haldamise ja reguleerimise (Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja riiklikud olümpiakomiteed, puuetega inimeste spordialaliidud, -organisatsioonid ja rahvasport) võivad anda tõhusa panuse ELi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutmisse ning pakkuda uusi tööhõivevõimalusi, eelkõige noortele;

7.

rõhutab spordi rolli Euroopa identiteedi kujundamisel, samuti võitluses rassismi ja ksenofoobia vastu;

8.

hindab kõrgelt seda, et komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) tunnistavad küsimuse keerukust ja peavad oluliseks ühismeetmete ettepanekuid spordivaldkonnas ja mitteametlikku koostööd liikmesriikide vahel, et tagada heade tavade pidev tutvustamine ja saavutatud tulemuste kohta teabe levitamine;

9.

tervitab komisjoni ja nõukogu (3) kavatsust toetada selliseid mitteametlikke ekspertide rühmi spordi valdkonnas, mille asutamist liikmesriigid pooldavad ning mis jätkavad aruandlust nõukogu spordi töörühmale; soovib sellega seoses, et Regioonide Komitee oleks esindatud kõnealustes juhtstruktuurides;

10.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraat tellis sõltumatu uuringu Euroopa massispordi rahastamise kohta, et hinnata erinevaid rahastamissüsteeme (nt riiklik, piirkondlik ja kohalik rahastamine, kodumajapidamiste panus, panused vabatahtlikust tegevusest, sponsorlus, meediatulu ja tulu interneti ja muudest hasartmänguteenustest) ning analüüsida ka siseturu arvukaid poliitikavaldkondi, millel on otsene mõju nimetatud rahastamissüsteemidele. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et Regioonide Komitee ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid otseselt kaasatud praegustesse ja edasistesse uurimisprojektidesse, kuna nemad toetavad sporditegevust kodanikele kõige lähemal tasandil;

11.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsustav roll Euroopa mõõtme arendamisel spordis, kuna ametiasutused panustavad oma institutsiooniliste ülesannete raames kodanikele spordivaldkonna teenuste tagamisse. Halduslikust vaatepunktist on need teenused olulised vahendid sotsiaalse kaasatuse edendamisel ja võitluses diskrimineerimise vastu;

12.

rõhutab lisaks sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsustav roll rahaliste vahendite pakkumisel sporditegevuse ja selleks vajalike rajatiste ja seadmete jaoks. Samuti on kohalikel ja piirkondlikel omavalitustel koostöös spordiorganisatsioonidega ning – seal, kus need olemas on – riiklike olümpiakomiteede piirkondlike harudega on väga oluline roll elanike motiveerimisel spordiga tegelema; Komitee toetab ka seda, et riikides, kus selliseid struktuure veel pole, loodaks spordi piirkondlikud struktuurid, mis asjaomasel tasandil etendaksid spordi elavdamisel ja edendamisel tähtsat rolli;

13.

meenutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on esmatähtis roll kõigi spordivaldkonnas tegutsevate sidusrühmade kohapealsel koordineerimisel, toetades eelkõige spordiliite ja vabatahtlikku tegevust spordis;

14.

rõhutab lisaks sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on alati tunnustanud ja kasutanud spordi kasvatuslikku mõju, kaasates spordi hariduspoliitikasse ja meetmetesse, mille eesmärk on elanikkonna elukvaliteedi ja tervise parandamine;

15.

peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Komisjon austab spordi juhtimisstruktuuride sõltumatust kui üht spordikorralduse alustala ja respekteerib liikmesriikide pädevust vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

16.

peab samuti väga oluliseks tegelemist selliste väljakutsetega nagu spordiüritustega kaasnev vägivald ja sallimatus ning seda, et õigustasandil asutaks kindlalt ja tõhusalt lahendama Euroopa spordi ees seisvaid rahvusvahelisi probleeme, sealhulgas pettused, kokkulepitud tulemused ja doping;

17.

kutsub Euroopa Komisjoni üles andma Regioonide Komiteele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, riiklikele spordiorganisatsioonidele ja – seal, kus need olemas on – riiklikele olümpiakomiteedele aktiivsem roll nii spordivaldkonna poliitikameetmete väljatöötamisel kui ka rakendamisel;

18.

rõhutab spordi võimet luua sidemeid avaliku sektori asutuste, ühingute, spordiliitude, klubide ja teiste organisatsioonide vahel ning peab vajalikuks sellise võrgustiku loomist, mis lihtsustaks ja kiirendaks teadmiste vahetamist spordi valdkonnas ning selle ühiskondlikku mõju. Samuti tähendaks kohalikul tasandil tegutsevate avaliku sektori asutuste võrgustiku loomine suurt edusammu omavalitsuste osatähtsuse arendamisel spordivaldkonna mõju suurendamisel, võimaldades neil panustada spordivaldkonna tõhustamisse Euroopa tasandil;

19.

palub komisjonil kaasata Regioonide Komitee aktiivselt aruteludesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamise üle, et jätkata innustavaid meetmeid, mis võeti spordisektoris käivitatud projektide toetuseks või kavandati olemasolevate programmide raames, mis hõlmavad eri valdkondi, nagu haridus, elukestev õpe, rahvatervis, noored, kodakondsus, teadusuuringud, sotsiaalne kaasamine, sooline võrdõiguslikkus, rassismivastane võitlus;

20.

peab väga oluliseks, et Euroopa Komisjon kaasaks Regioonide Komitee seoses käsitletavas dokumendis sisalduvate ettepanekutega algusest peale kõikidesse käimasolevatesse ja tulevastesse ettevalmistusmeetmetesse ning pakutud konkreetsetesse üritustesse;

21.

teeb komisjonile ettepaneku toetada konkreetseid meetmeid nende projektide raames, mille eesmärk on vabatahtlike toetamine ja kaasamine spordivaldkonnas ning mis kavandatakse otse piirkondlike omavalitsuste, spordiorganisatsioonide ning – seal, kus need olemas on – riiklike olümpiakomiteede piirkondlike harude, spordiklubide ja spordi edendamise organite tasandil;

22.

tunneb heameelt, et komisjon juhtis tähelepanu vajadusele võidelda tõhusalt dopinguprobleemiga mitte üksnes võistlusspordis, kuna kõnealune probleem levib praegu üha olulisemal määral ka harrastusspordi valdkonnas, asjaolu, millega kaasnevad tõsised terviseriskid;

23.

leiab, et kõnealuses kontekstis oleks tõhus meede teadmiste avardamine dopingu ulatusliku leviku kohta harrastusspordis ning seejärel olemasolevate tõendite põhjal esmalt korrapärase kontrolli ja dopinguainete kasutamise piiramist tõhustava strateegia sisseviimine mitteprofessionaalsetes ringkondades ja seejärel karistuste raskendamine, sarnaselt narkootikumide puhul rakendatavate meetmetega. Need meetmed tuleks kooskõlastada ja nende eesmärk peaks olema heade tavade kehtestamine ja vahetamine dopinguvastaste strateegiate valdkonnas ja kõigis küsimustes. Komitee nõuab seoses ebaseadusliku dopinguäri küsimusega, et Euroopa Liit ühineks Euroopa dopinguvastase leppega, milles tunnustatakse ülemaailmse dopinguvastase agentuuri (WADA) osatähtsust;

24.

rõhutab probleemi, mida põhjustavad erinevused spordikohtu ja halduskohtu menetlusaegades. Komitee leiab, et Euroopa Komisjon peab võtma asjakohaseid õigusmeetmeid, tõhustades kriminaalõiguse sätteid ebaseadusliku dopinguäri vastu võitlemiseks;

25.

teeb ettepaneku kehtestada ELi riikides ühtne dopinguvastane süsteem, mis hõlmab ka minimaalset kontrollide arvu nii võistluste ajal kui ka väljaspool võistlusi;

26.

rõhutab tungivat vajadust võidelda ebaseaduslike kihlvedudega spordis, mis moonutavad spordi ühiskondlikku ja harivat funktsiooni, ning tervitab asjaolu, et komisjon on juba rakendanud sätteid nende olukordade lahendamiseks;

27.

tunneb eelkõige heameelt selle üle, et komisjon on juba võtnud toetusmeetmeid võitluseks pettuse ja korruptsiooni vastu spordiringkondades, kaasates need meetmed tegevuste hulka, mille kohta kehtib nõukogu raamotsus 2003/568/JSK (korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris), ulatuslikuma korruptsioonivastase paketi raames, mis on ette nähtud aastaks 2011;

28.

rõhutab, et on oluline, et Euroopa Komisjoni toetaks partnerlusvorme, mis lihtsustavad varajase hoiatuse süsteemi arengut, et ennetada pettusi ja skandaale seoses spordivõistluste kokkulepitud tulemustega ning võidelda igasuguse võimaliku organiseeritud kuritegevusega Euroopa spordis, innustades liikmesriike võtma äärmuslikke meetmeid pettuse vastu spordis ning ühtlustama karistusi kõnealuses valdkonnas;

29.

rõhutab spordi moraalseid väärtusi ning eelkõige vajadust õpetada noortele „kaotuse väärtust” ja „ausat mängu”, koolitades selles vaimus eelkõige treenereid ja spetsialiste, kes peavad olema eeskujuks, et vältida kahetsusväärseid ja kasvatuslikult negatiivset mõju avaldavaid juhtumeid, mis kahjuks sageli ilmnevad teatud spordivõistluste lõpus;

30.

jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et vaja on tugevdada sidet spordi ja hariduse vahel, et kasutada ära spordi positiivset mõju, et parandada inimeste heaolu teatud terviseprobleemide ja haiguste ennetamisega (näiteks rasvumine ning südame- ja veresoonkonnahaigused), mis pikas perspektiivis aitaks kaasa tervishoiuga seonduvate kulude vähendamisele, mis neelavad väga suure osa piirkondade eelarvest;

31.

rõhutab, et oluline on teavitada igapäevase spordiharrastuse kasulikkusest kõiki vanuserühmi, sealhulgas lapsi, täiskasvanuid ja eakaid inimesi; ja peab erakordselt tähtsaks viia ellu idee „sport igaühe jaoks” ning muuta korrapärane füüsiline tegevus aina populaarsemaks;

32.

rõhutab, et integreeriva sportliku tegevuse tähtsust arvestades tuleb luua võimalusi, et puuetega sportlased ja õpilased saaksid igapäevaselt spordiga tegeleda nii koolis kui ka väljaspool kooli ja et spordi edendamise võimaluste juures võetakse piisavalt arvesse ka invaspordi toetamist ja arendamist;

33.

innustab seega riigiasutusi ja kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi soodustama kõigis koolides igapäevast tasuta sportimise võimalust, pakkudes piisavat infrastruktuuri;

34.

soovitab rakendada meetmeid spordi mõõtme tugevdamiseks eelkooli ja kooli õppekavas;

35.

soovib, et kehalise kasvatusega alustataks juba lasteaias ja et liikmesriigid looksid kehalise kasvatuse õpetamiseks koolis soodsaid tingimusi, võttes arvesse laste ja noorte pedagoogilisi, füüsilisi ja psüühilisi eeldusi. Lisaks leiab komitee, et kehaline kasvatus on terviklikus hariduses kesksel kohal;

36.

soovitab tunnistada paralleelse kutsehariduse vajadust noortel võistlussportlastel, pidades eriti silmas just nooremaid sportlasi. Selleks on vaja hariduse ranget ja korrapärast kontrolli, et saaks tagada selle kvaliteeti. Lisaks on komitee seisukohal, et sealjuures saaks edastada ka moraalseid, kasvatuslikke ja professionaalsetele sportlastele olulisi väärtusi;

37.

toetab spordivaldkonna töötajate, instruktorite ja treenerite suuremat liikuvust, mis põhineb ühistel ja kokkulepitud eeskirjadel, mida piirkonnad ja liikmesriigid vastastikku tunnustavad;

38.

teeb ettepaneku luua tippsportlastele Euroopa spordisaadiku roll ja seda edendada nii sportlaskarjääri jooksul kui ka pärast selle lõppu;

39.

avaldab kahetsust, et Euroopa Komisjoni teatises ei käsitleta otseselt ja üksikasjalikult vabatahtlikku tegevust spordis, mis kujutab endast spordi tõelist ühiskondlikku potentsiaali;

40.

kutsub seetõttu nii Euroopa Komisjoni kui kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pöörama ka edaspidi suurt tähelepanu vabatahtlikule sporditegevusele, mis võib pakkuda tõhusat tuge haridusele igal tasandil, rikastades õppekavasid ja olles tõhus elukestva õppe vahend toetades oluliselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning spordiühinguid nende ürituste läbiviimisel, mis lähendavad kodanikke spordile ja mida iseloomustab alati vabatahtliku tegevuse mittetulunduslik laad;

41.

rõhutab, et vabatahtlik tegevus spordivaldkonnas peab edendama solidaarsuse põhimõtet ning olema seega selgelt eristatav kõrgelt tasustatud professionaalsest spordist;

42.

väljendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste soovi suurendada spordist saadavat ühiskondlikku kasu, kasutades ära võimalused, mida komisjon kavatseb pakkuda spordiga seonduvate struktuurifondide vahendite kasutamiseks, ja toetust Euroopa linnade projektile vabatahtliku tegevuse jaoks spordis; peab sobivaks spordi kui väärtusliku vahendi kasutamist sotsiaalse rahulolematuse ennetamisel ja sotsiaalse integratsiooni tugevdamisel, luues väikeseid spordirajatisi, mida saab kasutada tasuta (minispordiväljakud), eriti sotsiaalselt ja geograafiliselt ebasoodsates piirkondades, osutades erilist tähelepanu väikestele ja kõrvalistele küladele;

43.

rõhutab selliste spordialaste algatuste nagu eriolümpia ühiskondlikku kasu, tänu millele edendatakse puuetega inimeste sotsiaalset kaasatust, aidates erineval määral kaasa nende sõltumatusele, muutes nad täieõiguslikeks ja aktiivseteks osalejateks ühiskonnas;

44.

rõhutab veelkord, et oluline on toetada puuetega inimeste igapäevast spordiharrastust, andes toetusi spordiühingutele, kes meelitavad füüsiliste, intellektuaalsete või sensoorsete puuetega inimesi spordiga tegelema, muuhulgas sellise spetsiifilise individuaalse varustuse asendamiseks või ostmiseks, mis on vajalik seda liiki tegevuse jaoks ning samuti arhitektuuriliste takistuste täielikuks kaotamiseks, et võimaldada lihtne juurdepääs spordirajatistele või spordiüritustel osalemiseks; pidades silmas eelkõige demograafilisi arenguid, peaksid spordirajatised ja sportimisvõimalused olema järjest enam kohandatud eakamate inimeste vajadustele;

45.

teeb ettepaneku toetada naiste sporti, võimaldades võrdset juurdepääsu individuaal- ja võistkonnaspordialadele, töötades välja erinevaid eeskirju, tagades naiste spordialadele võrdsed rahastamisvõimalused ja võrdse meediakajastuse kõigist naiste spordivõistlustest; samuti kutsub komitee üles tunnustama naiste erinevatel spordialadel saavutatud edusamme samal viisil kui meeste edusamme ja rõhutab, kui vajalikud on spordivõistlustel diskrimineerimisvastased reeglid, millega sätestataks ühesugused auhinnasummad nii naistele kui meestele;

46.

soovitab Euroopa Komisjonil mitte unustada ülikoolide, ühingute ja noorte klubide esmatähtsust, kes tuleb kaasata spordi asjakohase väärtustamise eesmärgil;

47.

rõhutab, et ligikaudu 2 % SKPst maailmas luuakse spordisektoris ning toonitab, et spordil, sporditööstusel, sporditurismil ja suurtel spordiürituste korraldamisel on positiivne mõju majandusele, eelkõige turismivaldkonnale ja tööhõivele. Lisaks rõhutab komitee, et kõnealused tegurid on suure tähtsusega töökohtade loomisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete lisaväärtusele;

48.

hindab Euroopa Komisjoni püüet määrata liikmeriikidevahelises koostöös spordi majanduslik osa spordi satelliitarvepidamise abil, mis sõelub rahvamajandusest spordiga seotud tegevused ning toob esile lisaväärtuse, mida loovad sport ja spordiga seonduvad majandustegevused;

49.

soovitab Euroopa Komisjonil kaasata nimetatud satelliitarvepidamise loomisse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kuna neil on võimalus otseselt mõjutada spordimaailma, liikmesriike ja Euroopa ametiasutusi ning akadeemilisi ringkondi;

50.

peab esmatähtsaks, et spordivaldkonnas võetud meetmeid rahastataks programmidest, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ning spordiga seotud olemasolevatest Euroopa Liidu raamprogrammidest ja välja pakutud Euroopa Liidu spordi raamprogrammist, mis on kavas luua ELi järgmisel eelarveperioodil; Seetõttu leiab komitee, et Euroopa Regionaalarengu Fondi võimalusi tuleks maksimaalselt ära kasutada, et toetada spordiinfrastruktuuri ja sporditegevusi, ning Euroopa Sotsiaalfondi võimalusi selleks, et suurendada töötajate pädevust ja konkurentsivõimet spordisektoris;

51.

tervitab ja toetab Euroopa Komisjoni soovitust spordiorganisatsioonidele luua meediaõiguste kollektiivse müügi mehhanismid, et tagada tulu piisav ümberjagamine finantssolidaarsuse mehhanismide abil, mis vähendab lõhet „rikaste spordi” ja „vaeste spordi” vahel ning on täies vastavuses ELi normide, avalikkuse teabesaamise õiguse ja finantssolidaarsuse mehhanismiga;

52.

soovib selliste algatuste käivitamist ja toetamist, millel on otsene mõju kõigile Euroopa kodanikele, vaatamata sellele, kas nad juba tegelevad aktiivselt spordiga või mitte. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas Euroopa spordiaasta, Euroopa detsentraliseeritud spordifestivalide ja Euroopa spordi päeva korraldamine. Need algatused aitaksid kaasa Euroopa uuele spordipoliitika kujundamisele;

53.

toetab vajadust tõhustada konkreetse rahalise toetuse abil ja Euroopa kultuuripealinna, Euroopa rohelise pealinna, Euroopa noorte pealinna algatuse eeskujul algatust Euroopa spordipealinn, mille algatajad ja läbiviijad on alates 1991. aastast eraisikud ning mille mõju ja nähtavus Euroopas pidevalt kasvavad. Tagada tuleks ELi toetus, mis võimaldaks sellel algatusel edasi areneda ja mille järelevalvet võiks teostada Euroopa Komisjon;

54.

kutsub üles korraldama koostöös kõigi aegade suurte sportlastega selliseid reklaamikampaaniaid ja/või spordiüritusi, mis oleksid suunatud suurtele ühiskondlikele probleemidele nagu rassism ja ksenofoobia, alaealiste ärakasutamine, noorte kuritegevus, võitlus igat liiki organiseeritud kuritegevuse vastu, või ka inimõiguste juhtmõtetele, kus sport võib aidata kaasa Euroopa Liidu ühiste väärtuste edendamisele;

55.

rõhutab politseivõimude rahvusvahelise koostöö süsteemi juba kogetud tõhusust avaliku korra tagamisel suurte spordiürituste raames;

56.

rõhutab samas, et sellist politseivõimude koostööd tuleb teha ja laiendada tõhusalt ning kohustuslikult suurematel ELis toimuvatel spordiüritustel, ka juhul, kui kaasatud ei ole üksnes liikmesriigid, vaid ka kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid või kolmandad riigid;

57.

kiidab heaks mõnede Euroopa spordiorganisatsioonide meetmed, mille eesmärk on tõhustada Euroopa jalgpalli ausat rahastamist, kuid leiab, et kõnealused meetmed peaksid olema suuremal määral allutatud siseturu ning konkurentsi reeglitele;

58.

leiab, et Euroopa Komisjon ja nõukogu peaksid analüüsima tegureid, mis võiksid aidata tõhusamalt lahendada spordivõistluste kokkulepitud tulemuste probleemi;

59.

soovib osaleda komisjoni eelseisval konsulteerimisel internetipõhiste hasartmänguteenuste küsimuses;

60.

leiab, et spordiagentide üleviimise kohta kehtivate eeskirjadega seotud küsimustele tuleb läheneda jõuliselt ja tõhusalt;

61.

kutsub meeskonnaspordi puhul üles hindama spordi tunnustatud eripära taustal positiivselt nende võimalike eeskirjade tagajärgi, mida rakendatakse kohapeal koolitatud mängijatele;

62.

teeb ettepaneku määratleda täpsemalt rahvusvahelise koostöö ulatus spordi valdkonnas, keskendudes seejuures eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidele, kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele ning Euroopa Nõukogu liikmesriikidele;

63.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes juba rakendavad kõnealuste osalejatega eri tüüpi koostöö- ja partnerlusvorme, võiks olla võtmerolli koostöö tõhustamisel, kasutades ära pikki koostöösuhteid;

64.

rõhutab vajadust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslikuma kaasamise järele Euroopa Komisjoni, nõukogu ja riiklike spordiasutuste ühiste tegevuskavade alusel;

65.

kiidab heaks teatises mainitud viite kohalikule ja piirkondlikule mõõtmele, eelkõige seoses toetusega spordiinfrastruktuuridele ja –spordivaldkonna jätkusuutlikule tegevustele;

66.

rõhutab spordi keskkonnaaspekti, st vajadust Euroopa ja piirkondliku tasandi meetme järele, mille eesmärk on innustada spordirajatiste asjakohast kohandamist looduse ja keskkonnaga, kasutades keskkonnasäästlikku ehitustehnikat ja -materjale ning järgides rangeid energiasäästu eeskirju. Komitee teeb ettepaneku innustada selliseid spordialgatusi, millega kaasneb võimalikult väike keskkonnamõju, edendada säästvat liikumist, eelkõige ühistranspordi ja jalgrataste kasutamist ja kõndimist ning näha ette hüvitussüsteem suurte rahvamasside transpordist tuleneva kliimamõju vähendamiseks või kaotamiseks;

67.

nõuab, et struktuurifonde kasutataks spordiprogrammide ja -algatuste toetamiseks, kui need on tihedas kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega (arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv). Nii saab kasutada sporti täiel määral ära kohaliku ja piirkondliku arengu, linnakeskkonna elavdamise, maapiirkondade arengu, sotsiaalse kaasatuse, tööalase konkurentsivõime ning töökohtade loomise vahendina. Sel eesmärgil peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kellel on esmatähtis roll spordi rahastamisel ja spordi kättesaadavamaks muutmisel, olema aktiivsemalt kaasatud ELi tasandi aruteludesse kõnealusel teemal;.

68.

teeb ettepaneku toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaudu ülikoolide võrgustikku, et edendada spordipoliitikat;

69.

teeb ettepaneku toetada elukestva õppe raames uuenduslikke algatusi füüsilise tegevuse jaoks koolides, eelkõige õpilaste jaoks vanuses 4–14 aastat;

70.

leiab, et spordiürituste majanduslike tagajärgede analüüsimiseks tuleks käivitada uuring, milles otseselt osalevad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ning luua spordi järelevalvesüsteem ja andmebaas, et analüüsida ja koguda andmeid erinevate ürituste kohta;

71.

leiab, et Euroopa Komisjon peaks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, riiklike spordiorganisatsioonide piirkondlikke harusid ja – seal, kus need olemas on – riiklike olümpiakomiteede piirkondlikke harusid ulatuslikumalt kaasama Euroopa spordifoorumi või iga-aastaste kohtumiste korraldamisse, kuna need üritused on alus sporditegevuse integreerimisele ELi fondidesse, programmidesse ja algatustesse.