25.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/31

1.1

Komitee on alati toetanud üle-euroopalise transpordivõrgu programmi ja kinnitab taas oma toetust sellele. Komitee märgib siiski, et laienenud Euroopal on suuremad nõudmised transpordi infrastruktuurile ning et tuleks mõelda olemasolevate poliitikameetmete ja programmi rakendamisvahendite kohandamisele eelseisvate väljakutsetega.

1.2

Komitee sõnul on lõppeesmärgiks töötada välja transpordipoliitika, mille elluviimisel saavutatakse sotsiaalne ja majanduslik sidusus majanduskasvu eesmärkide – transpordi kasv (komisjoni sõnul on aastatel 2005-2020 oodata liiklusmahu suurenemist ligikaudu 20 %), ühtekuuluvus, uued töökohad ja jätkusuutlik areng – ja piiratud rahastamisvahendite ühendamise kaudu.

1.3

Tegelikkuses peab komitee aga kahjuks tegema järelduse, et 92 projektist, mis valiti välja perioodi 2007–2013 puudutava mitmeaastase tööprogrammi vahekokkuvõttesse sobivate projektide 2007. aasta konkursi raames ja mis moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku üleeuroopalise transpordivõrgu kogueelarvest (5,3 miljardit eurot 8 miljardi euro suurusest kogusummast), on vaid vähesed pärit uutest liikmesriikidest.

1.4

Komitee soovib rõhutada, et kui ELi eesmärk on luua tõeline integreeritud ühtne Euroopa transporditurg ja jätkata ühtekuuluvuspoliitikat, tuleb võrgustike valikut põhjalikult muuta. Liikmesriigid peaksid komisjoni poolt seatud selgete kriteeriumite alusel välja pakkuma võrgustikke üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks.

1.5

Komitee soovitab, et transpordisektori praeguse sõltuvuse tõttu fossiilkütustest tuleb Euroopa tulevases transpordipoliitikas taotleda järgmist nelja eesmärki:

1.6

Komitee soovitab valida kõige keskkonnahoidlikumad ja paremad CO2-heidet vähendavad taastuvkütused, kasutada koosmodaalsust, võtta kõigi transpordiliikide puhul kasutusele väliskulude sisestamise käsitus. Komitee tunneb muret üleeuroopalise transpordivõrgu projektide finantspiirangute pärast ELi tasandil, mis võivad pärssida liikmesriikide motivatsiooni nende projektidega tegeleda. Seetõttu viitab komitee oma arvamustes välja öeldud mõttele, et uurida tuleks uusi avalikke rahastamisallikaid (1)

1.7

Komitee soovitab samuti kasutada ettevaatlikult ja valikuliselt avaliku ja erasektori partnerlust üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisel, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid kogemusi avaliku ja erasektori partnerlusega ja tunnistades vajadust kasutada ELi rahastamisvahendeid (näiteks struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, üleeuroopalised võrgud, Euroopa Investeerimispank) järjepideva rahastamise strateegia osana, mis hõlmab ELi, riikliku avaliku ja erasektori rahastamist. Mis puutub avaliku sektori asutuste vabasse valikusse avaliku ja erasektori partnerlustes osalemiseks, siis viitab komitee ühes oma arvamuses väljaöeldud seisukohale, et avaliku ja erasektori partnerluste määratlus Eurostati riigivõlga käsitlevates menetlustes tuleks üle vaadata (2)

1.8

Komitee soovitab üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste läbivaatamisel võtta arvesse ka kitsaskohti ja puuduvaid ühendusi, et edendada tasakaalustatud transpordiinfrastruktuuri arengut kogu ELis, eriti ELi idaosas, ja et oleks võimalik saavutada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust. Seega tervitab komitee komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, milles käsitletakse antud teemat põhjalikult ja tehakse järeldused lähiaastatel rakendatavate konkreetsete meetmete kohta.

1.9

Erilist tähelepanu tuleks pöörata niinimetatud naabruspoliitikale ehk ELi ühendustele põhja, itta ja lõunasse, kusjuures keskenduda tuleks eelkõige võrgustikule ja mitte üksikutele infrastruktuuriprojektidele.

1.10

Komitee soovitab, et uuesti määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu põhjal tuleks allkirjastada programmilepingud ELi ja iga liikmesriigi vahel, määratledes vastastikused kohustused rahastamise ja teostamise ajakava osas. Komitee leiab, et kodanikuühiskond tuleks kaasata nimetatud programmilepingute ettevalmistusprotsessi, et parandada kooskõlastatud projektide eelseisva rakendamise tõhusust.

1.11

Komitee leiab, et ELi transpordipoliitika jätkusuutlikku arengut saab märkimisväärselt toetada sotsiaaldialoogi ja/või sidusrühmade dialoogistruktuuride meetmete abil üleeuroopaliste transpordikoridoride juures, mis on juba valmis või pooleli. Komitee kutsub üles seda tüüpi struktuure taas kasutusele võtma.

1.12

Komitee soovitab selgitada, mida mõeldakse jätkusuutlikkuse mõistega. Komitee arvates sisaldab see lisaks põhipanusele majanduskasvu mitte ainult keskkonnaalaseid eesmärke nagu kliimakaitse, müra-, õhusaaste- ja ressursikaitse, vaid ka transpordialaseid sotsiaalküsimusi, nagu töötajate õigused, töötingimused, transpordi taskukohane kättesaadavus kõigile kodanikele, kaasa arvatud eakatele ja puuetega inimestele, arvestades nende vaba liikumise õigust ja võrdset ligipääsu füüsilistele infrastruktuuridele ja teabele. Selles tuleks samuti arvesse võtta naabruspoliitikat seoses transpordiinfrastruktuuride arenguga.

1.13

Komitee seisukohast on innovatsioonil, stiimulitel ja infrastruktuuril põhinev strateegia kõige kulutõhusam viis jätkusuutliku arengu saavutamiseks.

1.14

ELi transpordipoliitika jätkusuutliku arengu ja üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamise raames soovitab komitee analüüsida võimalusi transpordiliikidele kehtivate põhjendamatute tõkete kaotamiseks, et ära kasutada nende täit võimsust. Toetada tuleks liikuvuse paremat kavandamist, et edendada säästva arenguga kooskõlas olevat käitumist. Liikuvuse ja transpordi intensiivsuse mõjutamine meie majandustes on keeruline ülesanne.

1.15

Komitee toetab täielikult komisjoni valges raamatus toodud seisukohta, et vaja on rohkem üleeuroopalist kooskõlastamist. Et saavutada üleeuroopalise transpordivõrgu arengu valdkonnas seatud kõrgelennulised eesmärgid tõsiste finantspiirangute tingimustes, on vaja integreeritumat infrastruktuuripoliitikat ELi tasemel, mis oleks korralikult kooskõlastatud alates strateegilisest planeerimisest kuni konkreetsete projektide lõpliku teostamiseni. Nüüd on aeg tulemusi saavutada.

2.1

Euroopa Liidu Nõukogu 2011. aasta teisel poolel algava Poola eesistumisaja raames on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel palutud lisaks muudele teemadele koostada ettevalmistav arvamus teemal „ELi transpordipoliitika jätkusuutlik areng ja üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamine.”

2.2

Võttes arvesse teema tähtsust, vajadust pidada kinni põhiõigusest kasutada ära liikuvust ja pidades silmas, et SKP mõistes toodab transpordisektor 10 % ELi jõukusest ja nimetatud sektor annab tööd rohkem kui 10 miljonile inimesele ning et samal ajal avaldab pidev liikuvuse kasv transpordisüsteemidele tugevalt survet, mille tulemuseks on liiklusummikud, õnnetused ja saaste, nõustub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiel määral tulevase eesistujariigi Poola palvega.

2.3

Euroopa Komisjon valmistas ette uue valge raamatu transpordi kohta, milles kirjeldatakse komisjoni plaane järgmiseks kümneks aastaks ja kavandatakse 2020. aastaks teistsugust transpordisüsteemi, millesse kuuluvad ühtne Euroopa transpordipiirkond, avatud turud, keskkonnahoidlikum infrastruktuur ja vähese CO2-heitega tehnoloogiad.

2.4

Uues transpordisüsteemis on olulisel kohal üleeuroopaline transpordivõrk. See on põhjus, miks tuleks nii palju tähelepanu pöörata üleeuroopalise transpordivõrgu alaste ELi suuniste läbivaatamisele.

2.5

Üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste läbivaatamise osana teeb komisjon ettepaneku arendada välja niinimetatud põhivõrk, mis katab peamisi sidusaid ja ulatuslikke transpordivõrke ning hõlmab transpordisõlmi ja strateegilisi ühendusi.

2.6

Komisjon väidab, et see integreeritud Euroopa transpordisüsteemi alustala aitaks tegeleda üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamise pidevate probleemidega. Probleemid tuleb kiiresti lahendada, sest liiklus liikmesriikide vahel suureneb ja eeldatavasti kahekordistub aastaks 2020.

2.7

ELi väljakutse on töötada välja poliitika, mille elluviimisel ühendatakse omavahel majanduskasvu kõrgelennulised eesmärgid – transpordi kasv, ühtekuuluvus, uued töökohad ja jätkusuutlik areng.

2.8

Selleks tuleks pöörata tähelepanu põhjustele, miks minevikus valituks projektid ei ole osutunud nii edukaks kui oodati.

2.9

Üldjoontes, võttes arvesse üleeuroopalise transpordivõrgu tähtsat osa tõhusa transpordipoliitika ja sidusa infrastruktuurivõrgu loomisel Euroopa Liidu sees, nõustub komitee komisjoniga, et olulised on järgmised põhjused:

2.10

Et saada kasu toimivast, koostalitlusvõimelisest ja eri transpordiliike ühendavast üleeuroopalisest transpordivõrgust ja võtta arvesse mineviku puudujääke, tuleb tegeleda järgmiste küsimustega: panna toimima kõrgetasemeline võrgustik kõigis liikmesriikides ja pöörata selles erilist tähelepanu piiriülestele lõikudele, kitsaskohtadele ja sõlmedele, hõlbustada kaasmodaalsust kõigi transpordiliikide integreerimise kaudu ja sujuvat toimimist rakenduseeskirjade ühtlustamise kaudu, mis peaks tagama kõrgetasemelise turvalisuse ja kvaliteedi.

2.11

Niisuguse lähenemise abil saaks tegeleda ka transpordipoliitika laiemate eesmärkidega ja toetada Euroopa ressursitõhusust ja kliimaprobleemidega tegelemist.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et komisjon töötab välja uut üleeuroopalise transpordivõrgu poliitikat, mis annaks võimaluse saavutada sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse kõigi ELi piirkondade, ka äärealade vahel, ja märgib, et ühtekuuluvust on võimalik saavutada üksnes tõhusa ja piirkondi ühendava transpordiinfrastruktuuri olemasolul.

3.2

Seda silmas pidades on komitee veendunud, et üleeuroopalise transpordivõrgu arendamine ja järkjärguline väljakujundamine siseturul kaubavoogude ja inimeste vaba liikumise infrastruktuuri alusena on jätkuvalt ELi oluline poliitiline eesmärk, millega ühendatakse ELi lääne- ja idaosa ja luuakse tulevane Euroopa ühtne transpordipiirkond.

3.3

Viimane üleeuroopalise transpordivõrgu programmi elluviimise kohta avaldatud ametlik dokument on 2010. aasta oktoobris avaldatud üleeuroopalist transpordivõrku puudutava mitmeaastase projektiportfelli 2007-2013 vahekokkuvõte. See sisaldab kokkuvõtet 92 projektist, mis moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku üleeuroopalise transpordivõrgu kogueelarvest (5,3 miljardit eurot 8 miljardi euro suurusest kogusummast) Nendest projektidest ainult väga väike osa asub ELi idaosas, mida komitee peab kahetsusväärseks.

3.4

Selle üks põhjus on uute liikmesriikide ebapiisavad finantsvahendid. Teine põhjus on see, et võrreldes üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisega nõuti ühtekuuluvus- ja sotsiaalfondi rahastamise puhul teistsuguste tingimuste täitmist. Komitee soovitab analüüsida uute liikmesriikide infrastruktuuri arengu viivitusi ning üleeuroopalise transpordivõrgu programmi rakendamise ja läbiviimise madalat taset uutes liikmesriikides.

3.5

Komitee rõhutab, et kui ELi eesmärk on luua tõeline integreeritud ja ühtne Euroopa transporditurg, tuleb üleeuroopalise transpordivõrgu finantsstruktuuri ja projektide valikut põhjalikult muuta. Liikuvuse ja transpordi intensiivsuse mõjutamine meie majandustes on keeruline ülesanne.

3.6

Komitee on teadlik sellest, et 2020. aasta strateegia raames tuleb üleeuroopalist transpordivõrku arendada ressursitõhusa transpordisüsteemi väljatöötamise suunas, mis on rajatud innovatsioonile ja tegeleb kliimamuutuste, sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnaprobleemidega.

3.7

Komitee märgib, et nendel teemadel on komitee minevikus koostanud mitmeid arvamusi, nagu arvamused „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine” (3); „Transpordi jätkusuutlik tulevik: Euroopa transpordipoliitika pärast 2010. aastat” (4); „Keskkonnahoidlik meretransport ja siseveetransport” (5); „Maanteetransport 2020. aastal” (6); „Põhiliselt kaubaveoks kasutatav raudteevõrgustik” (7); „Karistuste piiriülese täitmise hõlbustamine liiklusohutuse valdkonnas” (8); „Väliskulude sisestamise strateegia” (9); „Siseveetranspordi edendamine: „NAIADES” ” (10); „Euroopa transpordipoliitika/Lissaboni strateegia ja säästev areng” (11).

3.8

Oma arvamuses „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine”, järeldab komitee, et „süsinikdioksiidiheite suurenemise ja kaubavedu puudutavate infrastruktuurialaste ja organisatoorsete vajakajäämiste osas jagab komitee komisjoni ideed otsida kaubaveole integreeritud intermodaalseid lahendusi, et luua kasutajate jaoks sünergiat.”

3.9

Arvamuses „Euroopa transpordipoliitika/Lissaboni strateegia ja säästev areng” on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusel, et transpordisektori sõltuvuse tõttu fossiilkütustest peab tulevane Euroopa transpordipoliitika – säilitades transpordisektori konkurentsivõime ELi 2020. aasta strateegia raames – püüdlema nelja peamise eesmärgi suunas:

3.10

Euroopa on selgelt dilemma ees: ühest küljest tahetakse luua ühtset integreeritud transporditurgu kõigile 27 liikmesriigile ja selle tõttu on vaja investeerida ääretult suuri summasid solidaarsuse aluseks olevasse infrastruktuuri, kuid teisest küljest kehtivad piirangud eelarvekärbete ning kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete vähendamise eesmärkide näol.

3.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba jagas mitmes eelmainitud arvamuses soovitusi, kuidas toime tulla nimetatud probleemiga, mis mõjutab ka kulusid otsesel ja tajutaval moel: valida kõige keskkonnahoidlikumad ja paremad taastuvkütused, mis vähendavad märkimisväärselt CO2-heidet, kasutada koosmodaalsust, võtta kõigi transpordiliikide puhul kasutusele välikulude sisestamise käsitus ja kasutada ettevaatlikult ja valikuliselt avaliku ja erasektori partnerlust üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisel, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid kogemusi avaliku ja erasektori partnerlusega ja tunnistades vajadust kasutada ELi rahastamisvahendeid (näiteks struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, üleeuroopalised võrgud, Euroopa Investeerimispank) järjepideva rahastamise strateegia osana, mis hõlmab ELi, riikliku avaliku ja erasektori rahastamist. Mis puutub avaliku sektori asutuste vabasse valikusse avaliku ja erasektori partnerlustes osalemiseks, siis viitab komitee ühes oma arvamuses väljaöeldud seisukohale, et avaliku ja erasektori partnerluste määratlus Eurostati riigivõlga käsitlevates menetlustes tuleks üle vaadata (12)

3.12

Komitee tunneb muret üleeuroopalise transpordivõrgu projektide finantspiirangute pärast ELi tasandil, mis võivad pärssida liikmesriikide motivatsiooni nende projektidega tegeleda. Seetõttu viitab komitee oma arvamustes välja öeldud mõttele, et uurida tuleks uusi avalikke rahastamisallikaid (13)

3.13

Kuna transpordi osa ELi CO2-heite tekitamisel on suur (24 %), märgib komitee, et erilist tähelepanu tuleks pöörata linnatranspordile. Rohkem kui 70 % ELi elanikkonnast elab linnades, kus tekib üks neljandik kogu transpordi CO2-heitest, ning see osakaal suureneb järjest. Transpordi jätkusuutlikumaks muutmiseks on selge, et linnad peavad võtma vastutuse ja selles tuleb neid toetada piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kaugkaubavedu teostatakse ELis aga suuremas osas olulistes koosmodaalsetes transpordikoridorides. Seetõttu peab esmatähtis olema transpordikoridoride tõhusaks ja jätkusuutlikuks muutmine. Toetada tuleks liikuvuse paremat kavandamist, et edendada säästva arenguga kooskõlas olevat käitumist.

3.14

Hoolimata asjaolust, et ELil on probleeme rahastamisega, et uut infrastruktuuri ei taheta kohalikul tasandil tihti vastu võtta ja olenemata investeeringute keskkonnamõjust, on uut infrastruktuuri siiski tarvis, et täita lüngad olemasoleva transpordivõrgu ühendustes ja saada jagu kitsaskohtadest. Lünki ja kitsaskohti on eriti palju uutes liikmesriikides.

3.15

Komitee on veendunud, et lisaks sellele ja koosmodaalsuse edendamiseks tuleks üldiselt raha ja tegevusega pöörata tähelepanu transpordisüsteemi sõlmedele, nagu ümberlaadimisplatvormid, millest on saamas kitsaskohad ja mis seetõttu väärivad erilist tähelepanu, ning nendevahelistele koridoridele. Tehnoloogiast ja arukatest transpordisüsteemidest võib siin palju kasu olla, eriti linnades. Üks väljakutsetest on nende kasutuselevõtt ja integreerimine erinevatesse transpordiliikidesse.

3.16

Üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste läbivaatamisel tuleb tegeleda kitsaskohtade ja puuduvate ühendustega, et edendada tasakaalustatud ja jätkusuutliku transpordiinfrastruktuuri arengut kogu ELis, eriti selle idaosas, kus endiselt on vähe kõrgetasemelisi raudtee- ja maanteeühendusi, on vajalikud erinevaid transpordiliike ühendavad lahendused arvukate tõsiste kitsaskohtade ületamiseks olemasolevates ühendus- ja sõlmpunktides.

3.17

Kuigi komitee toetab komisjoni ideed kõige olulisemate piiriüleste transpordikoridoride põhivõrgu strateegia osas, toetab ta ka mõtet, et ELi rahastamine oleks jätkuvalt ja samasugustel tingimustel kui praeguses finantsraamistikus kättesaadav laiaulatusliku võrgustiku arendamiseks tulevikus, eelkõige Ühtekuuluvusfondi abi kõlblikes liikmesriikides.

3.18

See sobib kokku mõttega, et sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus saavutatakse ainult siis, kui on üles ehitatud kõik tervikliku üleeuroopalise transpordivõrgu puuduvad osad ja jätkusuutlikul moel parandatud olemasoleva ja tulevase infrastruktuuri halvas seisukorras osad.

3.19

Mis puutub turvalisusesse, siis sooviks komitee juhtida erilist tähelepanu infrastruktuurielementide, sealhulgas tunnelite, ehitusviisi parandamisele.

3.20

Komitee leiab, et üleeuroopalise transpordivõrgu projektide realiseerimise läbipaistvusele tuleks suuremat rõhku pöörata, mitte ainult konsultatsioonide ja valiku ajal, vaid ka tööde teostamise faasis. Tunnistades, et selles osas kuulub peamine vastutus riikide valitsustele, innustab komitee komisjoni olla riiklike partneritega peetavates dialoogides konkreetsem, kehtestada projektide läbiviimise läbipaistvusele kõrgemaid nõudmisi, mis tingivad, et avalikkusele antakse regulaarselt rohkem teavet üksikute projektide füüsilise ja rahalise seisu kohta.

4.1

Komitee leiab, et ELi transpordipoliitika jätkusuutlikku arengut saab märkimisväärselt toetada sotsiaaldialoogi ja/või sidusrühmade dialoogistruktuuride meetmete abil üleeuroopaliste transpordikoridoride juures, mis on juba valmis või pooleli. Komitee kutsub üles seda tüüpi struktuure taas kasutusele võtma.

4.2

Komitee soovitab uue üleeuroopalise transpordivõrgu puhul pöörata erilist tähelepanu niinimetatud naabruspoliitikale ehk ELi ühendustele põhja, itta ja lõunasse, kusjuures komisjon ja liikmesriigid peaksid keskenduma eelkõige võrgustikule ja mitte üksikutele infrastruktuuriprojektidele. Sellega edendatakse ka liikmesriikidevahelist solidaarsust.

4.3

Üleeuroopalise transpordivõrgu tulevase kavandamise osas nõustub komitee oma arvamuses „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine” (14) komisjoni rohelises raamatus sisalduva lähenemisviisiga, mille kohaselt kasutatakse iga transpordiliiki vastavalt selle suhtelistele eelistele tõhusas intermodaalses transpordiahelas, ja see mängib olulist rolli kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisel ühenduses. Eesmärgiks peab jääma üleminek kõige keskkonnasõbralikumale transpordiahelale.

4.4

Komitee tuletab meelde mõistet „rohelised transpordikoridorid”, mida komisjon mainis 2007. aastal kaubavedu käsitlevas tegevuskavas. Mõistega tahetakse luua jätkusuutlikud koosmodaalsed logistilised lahendused, millel on tõestatud väiksem mõju keskkonnale ja kliimale, kõrgetasemeline turvalisus ja kvaliteet ning koondatud kaubavoogudega rahvusvahelistes transpordikoridorides olemasolevate demonstratsiooniplatvormide tõttu tugev kasutegur. Komitee tahab siduda selle mõiste üleeuroopalise transpordivõrgu kõrgetasemeliste koosmodaalsete põhivõrkude koridoridega, sest see võib olla asjakohane avaliku ja erasektori partnerite koostöös.

4.5

Komisjon teatas, et praegust süsteemi tuleks põhjalikult muuta. Uued liikmesriigid ei saa ELi rahastamisest samal viisil osa kui vanad liikmesriigid. Et luua õiglasi tingimusi, tuleks välja töötada uued rahastamisviisid.

4.6

Komiteel on kahtlusi, kas komisjoni toodud argumendid rahastatavate projektide valiku kaitseks on põhjendatud. Komisjon väidab, et antud projektid aitavad valmistuda tulevasteks transpordialasteks prioriteetideks, nimelt transpordi keskkonnahoidlikumaks muutmine, Euroopa ida- ja lääneosa ühendamine ja avaliku ja erasektori partnerluse toetamine. Küsimusi tekib vähemalt ida- ja lääneosa ühenduse parandamise prioriteedi puhul, kusjuures komitee sooviks arvesse võtta ka muid rahastamisvõimalusi peale avaliku ja erasektori partnerluse.

4.7

Komisjoni mõte määrata Euroopa koordinaatorid, et parandada rahvusvahelist koostööd ja sellega koos keskenduda kõige kriitilisemate infrastruktuuriprojektide pikaajalisele toetusele ja rakendusameti rajamisele, oleks pidanud aitama kaasa suuremale läbipaistvusele ja üleeuroopalise transpordivõrgu arengule. Kuid Euroopa koordinaatorite analüüs ja mitmeaastase portfelli kontrollimise tulemused kinnitavad, et seni tehtud edusammud on liikmesriikide vähese koostöö ja puuduliku kooskõlastatuse tõttu killustatud.

4.8

Komitee arvab, et uuesti määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu põhjal tuleks allkirjastada programmilepingud ELi ja iga liikmesriigi vahel, määratledes vastastikused kohustused rahastamise ja teostamise ajakava osas. Kõnealused programmilepingud peaksid lisaks TEN-T infrastruktuuridele hõlmama ka teiseseid infrastruktuure, mida liikmesriik kohustub põhivõrkude hea toimimise tagamiseks välja ehitama, et elanikkonda paremini teenindada. Komitee leiab, et kodanikuühiskond tuleks kaasata nimetatud programmilepingute ettevalmistusprotsessi, et parandada kooskõlastatud projektide eelseisva rakendamise tõhusust.

4.9

Üleeuroopalise transpordivõrgu mitmeaastase projektiportfelli 2007–2013 vahekokkuvõttes järeldab komisjon, et portfelli 92 projektist on 21 piiriülesed projektid, millest kõige rohkem toetust saab raudteetransport ja selle järel siseveetransport, aga dokumendis „Uus üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika”, et üldjoontes toimivad maantee-, lennu- ja vähemal määral ka meretransport võrreldes raudtee- ja siseveetranspordiga päris hästi.

4.10

Komitee soovitab komisjonil selgitada, mida täpselt mõeldakse jätkusuutlikkuse mõiste all. Selleks, et hinnata, kas esitatud projekt vastab jätkusuutlikkuse nõuetele, peab määratluse sisu olema selge ja seda eelistatavalt arvudes.

4.11

Seda silmas pidades soovib komitee rõhutada, et jätkusuutlikkus sisaldab peale keskkonnaalaste eesmärkide, nagu kliimakaitse, müra-, õhusaaste- ja ressursikaitse eesmärgid, ka transpordialaseid sotsiaalküsimusi, nagu töötajate õigused, töötingimused, transpordi taskukohane kättesaadavus kõigile, eelkõige eakatele ja puuetega inimestele, arvestades nende vaba liikumise õigust ja võrdset ligipääsu füüsilistele infrastruktuuridele ja teabele.

4.12

Komitee märgib, et ta toetab innovatsioonil, stiimulitel ja infrastruktuuril põhinevat strateegiat kui kõige kulutõhusamat viisi jätkusuutliku arengu saavutamiseks:

4.13

Komitee on arvamusel, et ühtne lähenemisviis üleeuroopalistele võrkudele on üks võimalus Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu eesmärgi saavutamiseks. Komitee on veendunud, et ühtse lähenemisviisi rakendamine kiirendab kavandatavate üleeuroopaliste võrkude arendamist ja vähendab sellega seotud ehituskulusid võrreldes lähenemisviisiga, mille puhul ei arvestata eri võrkude vahelise võimaliku koostoimega (15).

4.14

Komitee on arvamusel, et arvestades Euroopa majanduskriisi ja üleeuroopalisele transpordivõrgule ette nähtud piiratud eelarvet, on vaja tagada üleeuroopalise transpordivõrgu erinevate rahastamisvahendite koostöö ja kooskõla ning leida uusi finantsallikaid ja krediidimehhanisme.

4.15

Komitee toetab täielikult komisjoni valges raamatus toodud seisukohta, et vaja on rohkem üleeuroopalist kooskõlastamist. Et saavutada üleeuroopalise transpordivõrgu osas seatud kõrgelennulised eesmärgid tõsiste finantspiirangute tingimustes, on vaja integreeritumat infrastruktuuripoliitikat ELi tasandil, mis oleks korralikult kooskõlastatud alates strateegilisest planeerimisest kuni konkreetsete projektide lõpliku teostamiseni.

4.16

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sõnul avaldatakse valge raamat õigel ajal ja see peaks võimaldama formuleerida tugeva poliitilise sõnumi eelseisva ELi eelarve läbivaatamise raames. ELi transpordiinfrastruktuuri arendamise tulevasel rahastamisel tuleb tegeleda realistlike eesmärkidega, et luua ühtne Euroopa transpordipiirkond võimalikult lühikese aja jooksul.