23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/7

1.1

Euroopas rakendatavad perepoliitikameetmed on oma lähtepositsioonidelt ja sisult erinevad, aga neil on ühine eesmärk: toetada perekondi. Üldisemad riiklikud ja piirkondlikud investeerimis- ja koolitus, eluaseme- ja tööhõivepoliitika meetmed võivad muuta ühe või teise liikmesriigi või ühe või teise piirkonna perede jaoks atraktiivseks ja luua perede jaoks soodsa keskkonna.

1.2

Rakendatavaid süsteeme on huvitav võrrelda, kuna see võimaldab kindlaks määrata häid tavasid, kuid tegelikult on selge, et selleks, et need oleksid tõhusad, tuleb pakkuda tugiteenuseid ja -mehhanisme, mis vastaksid perekondade ja vanemate või tulevaste vanemate ootustele. Need ootused võivad liikmesriikide lõikes olla erinevad, sõltudes rahvuskultuurist, sotsiaalsetest harjumustest ja tavadest. Seega peaksid riigiasutused hoiduma mingi konkreetse ideoloogia kaitsmisest ja pakkuma vahendeid, mis annavad inimestele reaalse võimaluse valida perekonna loomine ning perekonnale võimaluse saada soovitud arv lapsi.

1.3

Kuigi perepoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, võib EL sellest hoolimata teostada õigusloomet valdkondades, mis on seotud pere- ja tööelu ühitamisega, naiste ja meeste tööalase võrdõiguslikkuse ning väikelaste kaitse ja arendamise valdkonnas.

1.4

Euroopa Liidul võib olla kasulik roll ka demograafilise olukorra ja arengu tundmises ning heade tavade vahetamises liikmesriikide vahel.

1.5

Praegu rakendatakse ja planeeritakse Euroopa Liidu egiidi alltervet rida meetmeid ja projekte ning struktuurifondid ja Euroopa Sotsiaalfond võivad toetada ja on juba toetanud perepoliitikat.

1.6

Soovitatav oleks kõiki need paremini omavahel integreerida ja neid peaks neid koordineerima üksainus asutus, kes vastutab laiema tegevuskava ning tegevus- ja uuringusuundade kindlaksmääramise eest. Juhi ja koordinaatori rolli peaksid jagama koordineerimise ja juhtimise poliitiliste aspektide osas ja eelkõige tänu Euroopa Perede Liidule Euroopa Komisjon ning teaduslike aspektide osas Eurofound.

1.7

Soovitatav on, et perekondi esindavad ühendused oleksid kaasatud perepoliitika või perekondi mõjutavate poliitikameetmete arendamisse ELi ja liikmesriikide tasandil.

1.8

Paljud Euroopa tasandilt lähtuvad poliitikad avaldavad otsest mõju pereelule. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab seega võtta perekonna mõõdet horisontaalsel tasandil arvesse kõikides Euroopa poliitikates, eelkõige mõjuhindamiste läbiviimisel, mida peetakse nüüd vajalikuks kõikide Euroopa õigusaktide puhul (1) ning lisada see kõigi olemasolevate läbivaatamist vajavate poliitikameetmete hindamisse.

1.9

Komitee toetab tugevalt ideed, et 2014. aasta nimetatakse Euroopa perekonna aastaks.

2.1

Perekonnad Euroopas muutuvad pidevalt: sündimus on juba aastakümneid langenud alla rahvastiku taastootmise taseme (2), kõrgem vanus esimese sünnituse ajal, lahkuminekute määra, ühe vanemaga leibkondade ja püsiva sissetulekuta perede protsendi suurenemine, eluea pikenemine, hooldust vajavate eakate inimeste arvu suurenemine, mis tuleneb eelkõige demograafilisest pärandist. Muutuvad peremudelid tekitavad uusi probleeme, mida tuleb perepoliitika kavandamisel, koordineerimisel ja elluviimisel arvesse võtta.

2.2

Laiendatud perekondade osakaalu vähenemine tuumikperekondade kasuks on muu hulgas tingitud linnastumisest ja elustiili muutumisest, millega kaasnevad individualistlikumad suhtumised, uued ühiskonnagrupid, kelle puhul on sotsiaalse tõrjutuse oht palju sagedasem. Siia kuuluvad pikaajalised töötud, ühe vanemaga pered, vaesed töötajad, vaesed või vaesusohus olevad lapsed. Kahjuks mõjutab selline nähtus kõiki Euroopa ühiskondi. Hinnanguliselt puudutab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus 17 % eurooplastest ning sellel on oma tagajärjed ka perepoliitikale.

2.3

Kuigi sündimus on kõikjal Euroopa Liidus allpool rahvastiku taastoomise taseme, on märgata erinevusi nii liikmesriikide ja nende eri piirkondade demograafilise olukorra käsitlemises kui ka perepoliitikas. Samas tuleb nentida, et rahvastikutihedus on samuti väga erinev isegi iga liikmesriigi piires, mõned piirkonnad on ülerahvastatud ja teised inimtühjad, mis tõstatab maakasutuse planeerimise ja avalike teenuste, sh peredele mõeldud teenuste säilitamise küsimused. Euroopa Liidu moto „Ühinenud mitmekesisuses” on käesolevas kontekstis seega eriti õigustatud. Kuigi Euroopa elanikkonna vananemisel, st eakate inimeste osakaalu suurenemisel on kindlasti positiivne põhjus (eakate inimeste oodatav eluiga ja tervena elatud aastate kasvavad), siis teisalt on sellel ka negatiivne põhjus: sündimuse oluline langus, mis viib puuduliku rahvastiku taastoomiseni.

2.4

Ükski liikmesriik ei küüni rahvastiku taastootmise baastasemeni (3) ning kaks liikmesriiki – Prantsusmaa ja Iirimaa – on sellele siiski väga lähedal. Ameerika Ühendriikide vastav näitaja küündib peaaegu nimetatud tasemeni, kuid Euroopa Liidu keskmine sündimuse määr jääb sellest keskmiselt veerandi võrra alla.

2.5

Sellises üldises raamistikus on erinevused väga suured. Kaheksateistkümnes liikmesriigis on loomulik iive positiivne, st sündide arv ületab surmade arvu, kuid üheksas liikmesriigis on loomulik iive negatiivne, st surmade arv ületab sündide arvu (kasvavas järjekorras: Portugal, Eesti, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksamaa).

2.6

Sellise tendentsi muutmine sõltub peamiselt üldise sündimuse määra (total fertility rate) olulisest tõstmisest. Rändevood on samuti üks mõjutavatest teguritest, kuid sellest ei piisa, kuna sisserändajad ei asu tingimata elama sinna, kus sündimuse määr on kõige madalam ja ka nemad vananevad. Lisaks tingib sisseränne vajaduse aktiivse integratsioonipoliitika järele, et ennetada erinevate elanikkonnagruppide kooseksisteerimisest tulenevaid probleeme, mis on eriti tundlik teema madala demograafilise dünaamilisusega vastuvõtjariikides.

3.1

Majanduskriis on mõnede perekondade elutingimusi mõjutanud mitmel viisil ning on teinud vajaliku abi osutamise raskemaks. Majanduslik olukord on eelkõige mõjutanud tööhõivet ja arvukate majapidamiste ressursse.

3.2

Praegune kriis ja paljude liikmesriikide rahanduse kriitiline olukord võib viia ka selleni, et valitsused muudavad või lükkavad edasi perepoliitika teatavate meetmete rakendamist.

3.3

Suurem osa liikmesriikide poliitikameetmetest mõjutavad peresid otseselt või avaldavad neile teatud määral mõju. See kehtib näiteks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise poliitika, haridus-, eluaseme-, avaliku transpordi, energia-, sotsiaalabi-, haridus-, tööhõive- jne poliitikate puhul. See näitab vajadust family mainstreaming'u nende poliitikameetmete süsteemse jälgimise järele, et hinnata nende mõju perekondadele (4).

4.1

Terviklik perepoliitika hõlmab maksumeetmeid ja toetusi perekondadele, tegevusi naiste ja meeste tööalase võrdõiguslikkuse soodustamiseks, laste ja ülalpeetavate hoiu- ja hooldusteenuseid, pereõigused vanaduspensioniskeemides ning võimalust ühitada pere- ja tööelu – näiteks vanemapuhkuse ja osalise tööajaga töötamise võimalus. Need poliitikavaldkonnad eksisteerivad kogu Euroopa Liidus, kuigi riigiti pannakse rõhku erinevatele aspektidele või käsitletakse neid pigem sotsiaalpoliitika kui perepoliitika valdkondadena. Sellised erinevused ei ole üllatavad, kuna erinevates riikides on erinevad traditsioonid, vajadused, sotsiaalsed ja isegi filosoofilised lähenemisviisid ning perekondadel erinevad ootused.

4.2

Neil poliitikameetmetel on ka erinevad lähtealused: mõnikord on selleks kõlbelised ja sotsiaalsed kaalutlused, teistel juhtudel pigem majanduslikud või poliitilised kaalutlused või sündimuse soodustamine. Olenemata poliitikameetmete taga peituvatest kaalutlustest on kõige olulisem laste moraalne, tervislik ja hariduslik heaolu, nagu ka vanemate võimalus kasvatada üles soovitud arv lapsi ning ühitada oma perekondlikud kohustused töö- ja ühiskondliku eluga.

4.3

Skandinaavia riigid on juba 1970. aastatest erilist tähelepanu pööranud emade ja isade vahelisele võrdsusele tööelus ja pereelu ülesannete täitmisel ning rakendanud sotsiaal- ja erialase väljaõppe poliitikat, mis võimaldab paremini ühitada töö- ja pereelu, kuid mis lihtsustab olulisel määral ka töökohale naasmist pärast vanemapuhkust. Rootsis on nende poliitikavaldkondade aluseks olulised reformid, mis on seotud vanemapuhkuse, väikelastele mõeldud riiklike hoiuteenuste, perekondadele kohaldatava spetsiaalse maksukorra (ühise maksustamise lõpetamine 1971. aastal) ja perekonnaõigusega. Perepoliitika rakendamise aluseks on kolm mõõdet: reaalsed otsesed toetused peredele, töötavate lapsevanemate toetamine tasustatud vanemapuhkuse vormis ning tasustatava vanemapuhkuse õiguse jagamine ema ja isa vahel. Tulemuseks oli naiste kõrge osalemismäär tööturul, isade osakaalu suurenemine väikelaste hooldamises, Euroopa Liidu keskmisest kõrgem sündimuse määr ning laste vaesuse vähenemine. Soomes loodi koduse lastehoiu toetus 1988. aastal ning sarnane toetus loodi ka Norras 1998. aastal, et pakkuda kodus lapsi kasvatavatele lapsevanematele tunnustust ja materiaalseid vahendeid.

4.4

Madalmaade puhul on kõige olulisem aspekt osalise tööajaga töötamise võimaluste suurendamine, et vanemad saaksid pühendada rohkem aega laste kasvatamisele. Madalmaades kasutavad isad osalist tööaega rohkem kui kusagil mujal. Kuid täiskohaga teevad 73,2 % meestest ja vaid 45,9 % naistest. 19 % isadest kasutavad võimalust töötada osalise tööajaga, mida on palju rohkem kui ülejäänud Euroopas, samas kui emade puhul on osalise tööaja osakaal tõusnud 41 %-le. Nimetatud võimalust saab kasutada kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni ning sellega kaasneb maksusoodustus 704 eurot kuus. Vanemapuhkuse pikkus on nädala töötundide arv korrutatuna 26-ga iga lapse kohta, seega kumulatiivne. Seetõttu saab ka lastehoiuteenuseid ainult osalise ajaga kasutada.

4.5

Prantsusmaa perepoliitika on üsna vana ja olnud aja jooksul küllaltki stabiilne, sõltumata sellest, milline poliitiline partei on parajasti võimul, ning selles kombineeritakse rahalisi toetusi, õiglane maksukorraldus perede jaoks ning pensionisüsteemide ja tööõiguse sätteid, millega on loodud spetsiaalsed tasulised puhkused, lastehoiusüsteem kuni 3 aastastele lastele ja tasuta eelkool alates kolmandast eluaastast. Prantsusmaa perepoliitika oluline aspekt on samuti see, et selle eest vastutavad nii riik kui departemangud ja linnad, hoolimata nende viimaste poliitilistest suundumustest. Departemangud ja linnad täiendavad riigi poliitikat arvukate kohalike perepoliitikameetmetega lastehoiusüsteemide või muu abi osas peredele. Peretoetused kui sellised on mõeldud selleks, et hüvitada perele iga lapsega tekkivaid lisakulud ja toetada paljulapselisi peresid. Toetused on ühetaolised ega sõltu sissetulekust. Abi on suunatud lastele ning see eristabki perepoliitikat sotsiaalpoliitikast. Selle tulemuseks on asjaolu, et Prantsusmaa on üks Euroopa riikidest, kus naiste tööhõivemäär ja sündivuse määr on kõige kõrgemad. Lastehoiuteenuste vaba valiku küsimus on Prantsusmaa perepoliitikas kesksel kohal, kuid vaba valiku jaoks on vaja valikuvõimalusi, s.t piisav hulk erinevaid pakutavaid lastehoiuteenuste võimalusi.

4.6

Ühendkuningriigis keskendutakse tõhusalt perepoliitikas perede ja laste vaesuse vastasele võitlusele ning üldiselt ollakse seisukohal, et riik ei tohiks sekkuda üksikisikute elustiili valikutesse. Selline poliitika on osa kontekstist, kus tööturu paindlikkus võimaldab emadel leida tööd suhteliselt lihtsalt ning suurem paindlikkus võimaldab vastata ka perekondade ebaühtlase iseloomuga ootustele. Pereelule keskendunud naiste puhul on sündimuse määr keskmiselt kaks korda kõrgem kui nende naiste puhul, kes on rohkem pühendunud tööelule.

4.7

Kriitilise demograafilise olukorraga silmitsi seisev Saksamaa käivitas mõned aastad tagasi ambitsioonika poliitika töö- ja pereelu ühitamiseks, mis hõlmas nii praktilisi aspekte kui suhtumiste muutmist, kuna seal vaadati üsna viltu laste kõrvalt töötamisele. Loodi paremad lastehoiusüsteemid, mis olid ajaliselt paremini tööeluga kohandatud, ning neljateistkuuline vanemapuhkus, mis tasustati kahe kolmandiku ulatuses palgast. Nende meetmetega kaasnesid eritoetused, mille eesmärk oli täiendava sissetuleku abil võidelda laste vaesuse vastu.

4.8

Igal juhul on läbiviidud uuringutest selgunud, et naiste kõrge tööhõivemääraga kaasneb sageli kõrge või suhteliselt kõrge sündimuse määr, kui pakutakse võimalusi ühitada töö- ja pereelu. Nagu pärast demograafilise ülemineku perioodi oli näha, vähenes laste arv naise kohta, kui surmade, eelkõige imikute, laste, noorte ja emade surmade määr märkimisväärselt langes ning kui levima hakkas paremad hügieenialased harjumused ja võimalus planeerida sünni aega. Üleminekuajale järgnenud perioodi iseloomustab olukord, kus mõlemad vanemad töötavad väljaspool kodu. Siiski on täisajaga töötavate isade määr kõrgem kui täisajaga töötavate emade oma, eriti kui juurdepääs teenustele ja tasulisele vanemapuhkusele on ebapiisav.

5.1

Euroopa Liidu praeguses demograafilises olukorras on väga oluline kindlaks määrata poliitikameetmete mõju sündimuse tasemele. Tegelikkuses on võimalikud mitu erinevat demograafilise suundumuse stsenaariumit.

5.2

Esimese stsenaariumi kohaselt tuleks kaaluda praeguste suundumuste arengut. Euroopa Liit on olukorras, kus sündivuse määr on allpool rahvastiku taastootmise taset ja see on liikmesriikide lõikes ebaühtlane, aga samas võib märgata rahvastiku arvu kerget kasvu demograafilistele arengutele omase inertsi mõjul – eakate inimeste oodatava eluea pikenemise ja positiivse rändesaldo tõttu – kuid need mõjud on lühiajalised. Sellisel juhul kogeb EL rändevoogudest hoolimata nii elanikkonna tugevat vananemist (nn struktuuri efekt), eakate inimeste arvu suurt kasvu, mida nimetatakse gerontoiibeks, (nn suundumuse efekt) ning tööealise elanikkonna tõenäolist vähenemist, hoolimata pensioniea tõstmisest. Lisaks väheneb elanikkond umbes pooltes Euroopa Liidu riikides.

5.3

Selline olukord võib lõppeda demograafiliste erinevuste võimendumisega liikmesriikide vahel ning kahjustada Euroopa Liidu ühtekuuluvust, kuna elluviidavad poliitikameetmed ja elanikkonna nõudmised võivad riikide lõikes nende demograafiliste iseärasuste tõttu muutuda väga erinevaks.

5.4

Kõige mustema stsenaariumi kohaselt demograafiline talv süveneb, mis toob endaga kaasa surmade arvust oluliselt väiksema sündide arvu. Sellisel juhul tekib elanikkonna väga järsk vananemine nii demograafilise püramiidi jalamil, mis on tingitud väga madalast sündimusest, alla poole rahvastiku taastootmise baastasemest (mõnedes ELi piirkondades võib sellist sündimuse määra juba täheldada), kui võib-olla ka püramiidi tipus üle 65 aasta küündiva pikaealisuse tõttu. Sellisel väga vananenud ühiskonnal ei pruugi enam olla vahendeid sissetulekute ja eakate inimeste hoolduskulude rahastamise tagamiseks.

5.5

Need kaks musta stsenaariumi aspekti sunnivad välja rändama noori haritud inimesi, kes lahkuvad vananevast Euroopa Liidust dünaamilisematesse riikidesse, samal ajal hakkab vähenema sisseränne, vaesunud Euroopa muutub stagneeruva majanduse, suuremate eelarveprobleemide ja sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormatuse tõttu vähem atraktiivseks.

5.6

Sellise olukorra tulemusena kujuneks Euroopa Liidus välja väga tasakaalustamata demograafiline püramiid, kus eakaid inimesi oleks palju rohkem kui noori ning tööealine elanikkond väheneks ja vananemine kiireneks.

5.7

Lõpuks on ka kolmas helgem stsenaarium, mis soosib rahvastiku taastootmist ehk demograafilist kevadet. Selle stsenaariumi kohaselt suureneks sündimuse määr peaaegu rahvastiku taastootmise baastasemeni. Sündide kasv ergutaks mitmeid majandusvaldkondi. Seejärel kasvaks praegu vähenev tööealine elanikkond järgmise põlvkonna jooksul. Sellise demograafilise arengu tagajärjeks oleks majandusdünaamika, mis aitab kaasa sotsiaalkaitse rahastamisele. Euroopa Liit muutub uuesti atraktiivseks oma kodanike jaoks, kes enam ei soovi välja rännata, ning on atraktiivne haritud sisserändajate jaoks.

5.8

Loomulikult ei ole need stsenaariumid prognoosid, vaid lihtsalt hüpoteesid, mis võimaldavad kavandada asjakohast poliitikat, et parandada praegust olukorda ja vältida kõige hullemat.

6.1

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendavad mitmeid poliitikameetmeid, mis ühendatult moodustavad perepoliitika, ükskõik kas seda nimetatakse selle nimega või mitte (5). Poliitikameetmed järgivad erinevaid eesmärke:

6.2

Kui jagada riigid poliitikameetmete järgi, mida nad rakendavad, ning kindlaks määrata kategooriad, siis oleksid need järgmised:

Seega tundub, et rakendatavad poliitikameetmed avaldavad mõju sündimusele mitmel viisil, sõltuvalt poliitikameetmete komponentidest.

6.3

Perepoliitikaid on huvitav võrrelda, kuna see võimaldab kindlaks määrata häid tavasid, kuid tegelikult on selge, et selleks, et need oleksid tõhusad, tuleb pakkuda (eelkõige rahalisi ja/või maksualaseid) tugiteenuseid ja -mehhanisme, mis vastaksid perekondade ja vanemate või tulevaste vanemate ootustele. Need ootused võivad liikmesriikide lõikes olla erinevad, sõltudes rahvuskultuurist, sotsiaalsetest harjumustest ja tavadest. Seega peaksid riigiasutused hoiduma mingi konkreetse ideoloogia kaitsmisest ja pakkuma vahendeid, mis annavad inimestele reaalse võimaluse valida perekonna loomine ning perekonnale võimaluse saada soovitud arv lapsi. Neid vahendeid tuleb kohandada ka vastavalt rahvastiku mitmekesisusele piirkonniti. Eelöeldust ja neist erinevustest lähtuvalt on võimalik luua info- ja parimate tavade vahetamise süsteem. Siiski on riigiasutuste sekkumine igati õigustatud, kuna perekond, mis loob inimkapitali (7), on kogu ühiskondliku elu aluseks. Me nägime seda kriisi ajal, kus perekond on sageli täitnud sotsiaalse šoki leevendaja rolli.

7.1

Perepoliitikad on erinevad, kuid edu saavutamiseks peavad neil olema järgmised ühised jooned:

7.2

Perepoliitika elementide kõrval on sõna otseses mõttes kaks poliitikavaldkonda, mis on ilmselgelt väga olulised: tööhõive- ja eluasemepoliitika (9). Töötuna ja ilma elukohata on raske ennast perekonna projektiga siduda. Perekonna loomiseks on vaja vähemalt kindlustunnet tuleviku suhtes. Noorte töötuse kõrge määr ja ebakindlad töösuhted võivad avaldada olulist mõju põlvkondade uuenemisele, kuna laste üleskasvatamine võtab kaua aega, kuid rasestumiseks soodne aeg on lühike. Seetõttu tuleks osutada erilist tähelepanu tudengitele ja noortele, kes on lapsevanemad või soovivad selleks saada.

7.3

Kui perepoliitikat rakendatakse pikema aja jooksul ja see vastab perekondade tegelikele ootustele, siis on sellel positiivne mõju laste ja vanemate arengule, ühiskondliku elu harmooniale ning kõrgema sündimuse määra taastamisele.

7.4

Ülemaailmse Emade Liikumise läbi viidud hiljutises uuringus, kus küsitleti 11 000 ema, öeldi välja, mida emad soovivad:

7.5

Huvitav oleks viia läbi sarnane uurimus isade kohta, kuna need kolm välja toodud prioriteeti peaksid ka neid tugevalt puudutama, eelkõige nende rolli tunnustamine, mis innustaks isasid pereelusse rohkem panustama (10). Sellega seoses on väga huvitavad hiljutised ettepanekud, millega julgustatakse isasid võtma vanemapuhkust (isegi kohustuslikku ja tasulist vanemapuhkust), kuna nad aitavad kaasa isaduse väärtustamisele ning isade vastutuse suurendamisele eelkõige lahutuse korral. Sellest seisukohast oleks kasulik koguda nende ettevõtete parimaid tavasid, kus rakendatakse vanemlikele kohustustele kohandatud töökorraldust. Ettevõtete sotsiaalne vastutus laieneb ka neile meetmetele, mille eesmärk on luua hea tasakaal töö- ja pereelu vahel. Neid meetmeid viiakse konkreetselt ellu ettevõtetes. Oluline oleks luua nn peresõbralike ettevõtete märgis, nagu Hispaanias, kus seda toetab tervishoiu ja sotsiaalasjade ministeerium (11).

7.6

Komitee on ühes oma varasemas arvamuses (12) teinud ettepaneku „kaaluda algatusi, mis annaksid ka vanavanematele või teistele lähedastele pereliikmetele võimaluse laste eest hoolitseda, kui töötavad vanemad seda soovivad ja kui see on lapse huvides”. Seoses perele pühendatava ajaga on komitee juba omaksvõetud põhimõtte, mille kohaselt „igaühel peab olema (…) piisavalt ajakrediidi aastaid perekondliku (…) tegevuse jaoks. Soovi korral peaks olema võimalik pensioniiga varem alustada, kui eelistatakse võtta vaba aega (mis on rahastatud nagu pension) aktiivses eas.” (13) Kui väljaspool kodu töötatakse osalise tööajaga või töötamine peatatakse ajutiselt, siis ei tohiks sissetulekut liigselt kärpida. Tuleb läbi viia täpne majandusliku mõju hindamine, eelkõige selleks, et määrata kindlaks kollektiivsete lastehoiuteenuste arvelt saavutatav kokkuhoid, mida võiks siis arvesse võtta laste kasvatamisele pühendatud aja fikseerimisel, kui arvutatakse pensioni suurust. Oluline on tagada ka vanavanemate õigused oma lastelaste suhtes.

7.7

Uuringute korraldamine noorte püüdluste, perekondade suuremast liikuvusest tingitud muutuste ning noorte eluasemele juurdepääsu, pere loomise otsuse ja sündivuse vahelise suhte ning uute peremudelite kohta võimaldaks samuti üles ehitada vajadustele kohandatud perepoliitikat. Sellised uuringud võimaldaksid paremini kindlaks määrata perekondade ootusi, mis on rakendatavate poliitikameetmete põhiküsimus.

8.1

Perepoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse. Lisaks täpsustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 9, et perekonnaõigust reguleeritakse siseriikliku õigusega. Sellest hoolimata võib EL teostada õigusloomet valdkondades, mis on seotud pere- ja tööelu ühitamisega, ning pidada läbirääkimisi sotsiaalpartneritega kokkulepete üle, millega muudetakse direktiive, näiteks seoses vanemapuhkuse ja aruteludega lapsehoolduspuhkuse kestuse üle. Samuti võib EL teostada õigusloomet naiste ja meeste tööalase võrdõiguslikkuse valdkonnas, mis on üks osa perepoliitikast, ning samuti väikelaste kaitse ja arengu valdkonnas Euroopa Komisjoni hiljutise strateegia alusel laste õiguste kohta (14).

8.2

Euroopa 2020. aasta strateegias on sätestatud naiste ja meeste tööhõive määr, mida ei ole võimalik saavutada, kui seda ei kombineerita perepoliitikaga, mis võimaldaks meestel ja naistel kasvatada sellist arvu lapsi, nagu nad soovivad, ning samal ajal töötada. Paraku ei ole see praegu enamikus Euroopa Liidu riikides võimalik.

8.3

Euroopa Liidul võib olla kasulik roll ka kõigi geograafiliste vööndite demograafilise olukorra ja arengu tundmises, perepoliitikate hindamises, olgu siis tegemist kas riigi tasandi poliitikaga või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edendava poliitikaga, ning heade tavade vahetamises liikmesriikide vahel.

8.4

Saksamaa viimase eesistumise ajal loodud Euroopa Perede Liidul oli kavatsus luua vaatluskeskus, mis ei ole senini ilmavalgust näinud.

8.5

Praegu rakendatakse ja planeeritakse Euroopa Liidu egiidi alltervet rida meetmeid ja projekte:

Neid tegevusi rahastatakse kogusummas 500 000 eurot, millele lisandub lõpusirgel olev teadusprojekt Family Platform, muud demograafiat käsitlevad teadusprojektid, mis hõlmavad ka perekonnaga seotud teemasid, ning OECD andmebaas perekondade kohta.

8.6

Soovitatav oleks kõiki neid algatusi paremini omavahel integreerida ja neid peaks neid koordineerima üksainus asutus, kes vastutab laiema tegevuskava ning tegevus- ja uuringusuundade kindlaksmääramise eest. Kuna praegu ei ole Euroopa Liidus kavas luua uusi eraldiseisvaid organeid, siis peaksid juhi ja koordinaatori rolli jagama koordineerimise ja juhtimise poliitiliste aspektide osas ja Euroopa Perede Liidu kaudu Euroopa Komisjon ning teaduslike aspektide osas Eurofound. Viimane on Euroopa Liidu kolmepoolne agentuur ning on täiesti sobiv seda rolli täitma. Tänu kõikide juba Euroopa Liidu poolt kavasse võetud algatuste heale koordineerimisele tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks usaldusväärne andmebaas. Lisaks peaks perede liit arendama kontakte ja koostööd sotsiaalse avatud koordinatsiooni meetodi struktuuride ja tegevusega. Euroopa Komisjonil on sellel teemal käimas arutelu sidusrühmadega.

8.7

Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond on juba andnud oma panuse perepoliitika meetmete elluviimisesse mõnedes liikmesriikides. Tuleks mõelda, kuidas sellist tüüpi tegevust edasi arendada. Perepoliitika peab moodustama osa ka vaesuse vastase võitluse platvormist.

8.8

Samuti tuleks teadus- ja innovatsiooniprogrammis (15) näha ette vahendid demograafiliste, aga ka sotsioloogia-, antropoloogia- ja filosoofiaalaste teadustegevuste ja uuringute rahastamiseks, mis samuti kuuluvad perekonnaga seotud küsimuste alla. Lisaks tuleks läbi viia uuringuid perekondade suhtes rakendatavate poliitikameetmete tõhususe ja mõju kohta. Sellega seoses on soovitatav, et Family Platformi tegevust ei lõpetata, vaid hoopis jätkatakse, nagu seda soovivad kõik perekonnaga seotud valdkonnas tegutsevad ühendused ja sidusrühmad.

8.9

Soovitatav on, et perekondi esindavad ühendused oleksid paremini kaasatud perepoliitika või perekondi mõjutavate poliitikameetmete arendamisse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil.

8.10

Kõik eurooplased on olnud või on mõne perekonna liikmed, sõltumata selle saatusest või ajaloost ning sõltumata perekondade üldisest arengust viimaste aastakümnete jooksul. Keegi ei ole sündinud tühjale kohale ning kõik arvamusuuringud näitavad, et perekondlik solidaarsus kuulub endiselt Euroopa kodanike põhiväärtuste nimekirja tipus olevate väärtuste hulka. Paljud Euroopa tasandilt lähtuvad poliitikad avaldavad otsest mõju pereelule (isikute vaba liikumine, tööhõive ja sotsiaalkaitse, keskkonna- ja tarbijakaitse, väikelastele mõeldud toodete käibemaksu määrade kehtestamine (16), meediapoliitika või isegi hariduskavad ja kultuuri- ja sotsiaalprogrammid).

8.11

Nendel tingimustel soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtta perekonna mõõdet horisontaalsel tasandil arvesse kõikides Euroopa poliitikates, eelkõige mõjuhindamiste läbiviimisel, mida peetakse nüüd vajalikuks kõikide Euroopa õigusaktide puhul (17) ning lisada see läbivaatamise eesmärgil kõigi olemasolevate poliitikameetmete hindamisse. Hispaanias põhines veearvestus koos tarbimisega suureneval kuupmeetrihinnal, et vähendada napi ressursi tarbimist. Samas oli see süsteem väga koormav paljulapselistele peredele, kuna viieliikmeline pere kulutab automaatselt rohkem vett kui vallaline inimene või lasteta perekond. Pärast üht kohtuasja sellisest süsteemist loobuti (18). Seega oleks soovitatav viia Euroopa tasandil korrapäraselt läbi õigusaktide mõju hindamist perede elule, et vältida võimalikku väärastunud ja ebasoodsat mõju perekondadele.

8.12

Lisaks tuleb rõhutada seda, mil määral on regionaalpoliitika, investeerimis- ja koolitus, eluaseme- ja tööhõivepoliitika omavahel seotud ning muudavad ühe või teise liikmesriigi või ühe või teise piirkonna perede ja noorte jaoks atraktiivseks elukohaks, isegi veel enam kui perepoliitikad kui sellised, ning võivad aidata saavutada üleüldist jätkusuutlikku demograafilist arengut.

8.13

Komitee toetab tugevalt ideed, et 2014. aasta nimetatakse Euroopa perekonna aastaks ning et sellega tähistatakse kahekümne aasta möödumist ÜRO rahvusvahelisest perekonna aastast. Ühiskonna tulevik seisneb ju tulevastes põlvkondades ja need põlvkonnad sünnivad peredes. Samas tuleb lõpetuseks toonitada, et pereloomise otsuse juures on üks määrav tegur: lootus paremale tulevikule. Valitsused kannavad vastutust oma rahva lootuse eest. Selles peitub nende missiooni tähtsus ja kaalukus.