23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/66

1.1

Komitee käsitab säästvat mobiilsust kui inimeste ja kaupade vedu kogu Euroopas võimalikult tõhusal moel, vähendades heidet ja säästes kütust. See tähendab teavet kõige sobivama(te) transpordiliigi(-liikide) kohta ja neile ligipääsu ning investeeringuid tehnoloogiasse, infrastruktuuri ja haldussüsteemidesse, mis soodustavad vaba ja säästvat liikumist.

1.2

Komitee jaoks tähendab säästev mobiilsus sellise reguleeriva raamistiku kujundamist, mis võimaldab Euroopa autotööstusel edeneda ja jätkata uuendustööd ning arendada välja tehnoloogiad ja vähese heitega sõidukid, mis on vajalikud säästva tuleviku jaoks.

1.3

Komitee rõhutab, et uute sõidukite puhul eesmärgiks seatud keskmise heitetaseme rakendamist käsitleva õigusraamistikuga tuleks tagada konkurentsi seisukohast neutraalsed ning sotsiaalselt võrdsed ja säästvad heite vähendamise sihttasemed, mis arvestavad Euroopa autotootjate paljususega ja millega välditakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi nende vahel.

1.4

Komiteel on hea meel, et Euroopa Komisjonil on „parema reguleerimise vaimus” kavas „edendada erinevate poliitikavaldkondade ühtset koostoimimist, tagada prognoositavus ja avalike huvide (nt keskkond ja ohutus) kaitse, samal ajal üritades vähendada tööstuse bürokraatlikku koormust”.

1.5

Komitee tervitab soovi töötada välja terviklik lähenemisviis ning arvestada nii tööstuse arengu eri mõõtmete, konkurentsivõime kui ka eri sidusrühmadega.

1.6

Heitkoguste normide kehtestamisel peab komitee tähtsaks võtta arvesse nende mõju tarbijatele, turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, et ergutataks uuendusi ja väheneks energia tarbimine. Oluline on anda sõidukitootjatele plaanimiskindlus.

2.1

Euroopa autotootjate ühenduse (ACEA) esitatud andmete kohaselt kahanes uute sõiduautode turg ELis 2010. aastal 5,5 % võrra, mis tähendab, et aasta jooksul registreeriti 13 360 599 uut sõiduautot. 2010. aasta tulemusi mõjutas riiklike autopargi uuendamise programmide lõppemine paljudes ELi riikides. Detsembris kasvas registreerimiskannete arv 1 009 638-ni, mis tähendab 3 %-list langust möödunud aastaga võrreldes.

2.2

Nõudlus uute sõiduautode järele langes detsembris (– 3,2 %) märkimisväärselt Hispaanias (– 23,9 %), Itaalias (– 21,7 %), ja Ühendkuningriigis (– 18 %). Prantsuse turg jäi stabiilseks (– 0,7 %), samas kui Saksa turg kasvas 6,9 % võrra.

2.3

Sõiduautode segment hõlmab suuremat mudelivalikut kui kunagi varem. Erisugused sõidukitüübid nagu sportuniversaalid ja linnamaasturid võistlevad sedaanide, kupeede, kabriolettide, luukpärade ja universaalidega turuosa pärast. Need uued keretüübid jaotuvad ühtlaselt sõidukisegmentide vahel, alates kompaktautodest ja lõpetades luksusautodega.

2.4

See on hea uudis tarbijatele, kelle valik avardub nii hinna kui ka stiili ja funktsionaalsuse aspektist. Tarbijate käitumine mõjutab sõiduautode koguheidet. Tarbijaid tuleks teavitada sellest, kas uued sõiduautod vastavad heitkoguste sihttasemetele.

2.5

Säästev mobiilsus tähendab tarbijatele tõeliste valikuvõimaluste tagamist, ent ka nende julgustamist ostma kõige paremini nende vajadustele vastavat sõidukit ja neile keskkonnasäästliku sõidustiili õpetamist ebavajaliku reostuse vähendamiseks ja raha säästmiseks.

2.6

Sõidukitootmises tähendab see, et tuleb leida säästvamad materjalid, parandada logistikat tarneahelas ebavajalike jäätmete ja liigse heite vähendamiseks ning kavandada rohkem tooteosi, mis nende kasutusaja lõpul uuesti ringlusse võetakse.

2.7

Riiklik poliitika peab hõlmama ka kulutõhusamaid vahendeid süsinikdioksiidi vähendamiseks, ühiseid maksustiimuleid, samuti alternatiivkütuste ja taastuvenergia ning vastava infrastruktuuri arendamist.

2.8

Seepärast tuleks välja töötada uus metoodika, milles arvestataks piisavalt CO2 säästu, mida alternatiivkütuseid kasutavate kahe- ja segakütuseliste sõidukite puhul on võimalik saavutada.

2.9

Tööstuses tuleb veelgi enam investeerida heite vähendamise tehnoloogiatesse, sealhulgas arukatesse liikluskorralduse tehnoloogiatesse. Samuti tuleb veelgi parandada mootorite tõhusust.

2.10

Euroopa Liit on koostanud ambitsioonika strateegia maanteesõidukite CO2-heite vähendamiseks ja nii mõndagi on juba saavutatud. Määruses (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid, (1) nõutakse, et uute sõiduautode CO2 heitkoguste keskmine tase 130 g CO2/km saavutataks 2015. aastaks.

2.11

Autotootjad tegutsevad uute autode osas 2012. aastaks seatud rangete sihttasemete ning kaugemate, 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamise nimel. Tööstus osaleb aktiivselt säästva transpordi teemalises arutelus.

2.12

Viimase kahekümne aastaga on autode ja tarbesõidukite CO2-heide drastiliselt vähenenud, kukkudes 20 % võrreldes 1995. aastaga. Euroopa Komisjon tunnustas saavutatud edu ja tunnistas, et selle peamiseks vallandajaks on olnud investeerimine sõidukitehnoloogiasse. Komitee leiab, et edasiste oluliste vähenduste saavutamiseks tuleb ühiskonnal sõidukitehnoloogiast kaugemale vaadata.

2.13

Komitee kutsub üles töötama välja tervikliku lähenemisviisi, millega tagatakse autotööstuse konkurentsivõime ja säästvuse kasv, et kindlustada autotootmine Euroopas ja pakkuda tõhus raamistik keskkonnahoidlike ja energiatõhusate sõidukite arendamiseks ja turuleviimiseks.

2.14

Liikmesriigid peaksid kontrollima registreeritud sõidukite arvu, et hinnata selle mõju seiremenetlusele ning uute sõiduautode CO2-heite ELi keskmise sihttaseme saavutamisele kooskõlas komitee arvamusega kliimamuutuste kohta.

2.15

Komitee peab sihttaseme kehtestamist uute sõiduautode puhul vajalikuks, et vältida siseturu killustumist, mis tuleneb liikmesriikide tasandil võetavatest eri meetmetest.

2.16

Ühised sihttasemed annavad tootjatele suurema plaanimiskindluse ja paindlikkuse CO2-heite vähendamise nõuete järgmisel, kui oleks võimalik heite vähendamise erinevate siseriiklike eesmärkidega.

3.1

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 kohaselt peavad liikmesriigid registreerima igal aastal teatavad andmed eelneval aastal asjaomase liikmesriigi territooriumil registreeritud uute sõiduautode kohta ning edastama need andmed komisjonile (2).

3.2

Nende andmete alusel määratakse uute sõiduautode tootjatele teatav CO2-heite sihttase ning hinnatakse, kas tootjad järgivad neid sihttasemeid; kõnealuste andmete kogumise ja esitamise eeskirjad tuleb ühtlustada.

3.3

Selleks et täielikult hinnata, kas iga tootja järgib talle määratud CO2-heite sihttaset ning et saada vajalik kogemus kõnealuse määruse kohaldamisest, on komisjonil vaja üksikasjalikke andmeid. Liikmesriigid peaksid tagama, et need andmed registreeritakse ja edastatakse komisjonile.

3.4

Olenemata andmeallikast, mida liikmesriik kasutab koondatud ja üksikasjalike seireandmete koostamiseks, põhinevad kõnealused andmed asjaomase sõiduauto vastavustunnistusel.

3.5

Peamised allikad, mida liikmesriigid andmete kogumisel kasutavad, on vastavustunnistused või tüübikinnitusdokumendid. Registreerimistunnistus ei tohi sõiduki registreerimisel asendada vastavustunnistust. Registreerimistunnistus antakse välja alles pärast seda, kui sõiduk on registreeritud.

3.6

On oluline, et uute sõiduautode registreerimisandmed oleksid täpsed ning neid oleks võimalik tõhusalt töödelda heite sihttaseme kehtestamiseks. Liikmesriigid peaksid registreerima ja esitama andmed alternatiivkütuseid kasutavate esmakordselt registreeritud sõiduautode kohta, sealhulgas bensiinijaamade osakaalu kohta oma territooriumil.

3.7

Liikmesriigid tagavad koondatud ja üksikasjalike seireandmete säilitamise, kogumise, kontrolli, tõendamise ja edastamise.

3.8

Andmeid kontrollitakse ja need registreeritakse tootjate kaupa, seepärast on oluline, et tootja oleks selgelt identifitseeritud ja tootja kaubanimest eristatud.