6.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 107/44

1.1

Komitee tervitab komisjoni teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava”. Komitee leiab, et Euroopa GNSSi programmid on ELi tulevase heaolu ja julgeoleku jaoks olulise tähtsusega. Kutsume nõukogu, parlamenti, komisjoni ja liikmesriike üles piisavalt kõnealuse elutähtsa infrastruktuuri potentsiaali tunnustama ja seda eduks vajaliku piisava rahastamise ja vahenditega toetama.

1.2

Euroopa GNSS on Euroopa 2020. aasta strateegia (1) aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu visiooni saavutamise jaoks äärmiselt oluline. Programmi edukus mõjutab Euroopa majanduskasvu, innovatsiooni ja jõukuse loomist. Lisaks olulistele eelistele transpordisüsteemi puhul on GNSS kriitilise tähtsusega digitaalse tegevuskava (2) rakendustele, nagu sisuteadlik andmetöötlus, arukad energiavõrgud ja asjade internet.

1.3

Komitee väljendab kahetsust, et viivitus Galileo töövalmis saamisel on võtnud Euroopalt võimaluse kehtestada Euroopa GNSSi rakendused valitseva tehnoloogiana Euroopas ja kaugemal. Ameerika Ühendriikide globaalne positsioneerimissüsteem (GPS) on praegu selgelt GNSSi lahenduste ülemaailmne tehnoloogiline liider. Seoses tehnoloogia ja teenuste müügiga kaotatud käibega, kuid ka kommunaalteenustega – arukamate transpordisüsteemidega, arukamate energeetikasüsteemidega ja paremate otsingu- ja päästeteenustega – läheb praegune viivitus jätkuvalt Euroopale kalliks maksma.

1.4

Euroopa peaks pakkuma Euroopa GNSSi teenuseid omaenda infrastruktuurile, mille usaldusväärsus ei sõltu USA, Venemaa või Hiina sõjaväe prioriteetidest.

1.5

Võttes arvesse GPSi levikut, kutsub komitee ELi tööstust üles keskenduma Galileo ja GPSi koostalitlusvõimele, kuna mõlemat satelliidisüsteemi kasutavad rakendused saavad suurenenud täpsusest ja paremast signaali kättesaadavusest kasu.

1.6

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (Egnos) on juba üle aasta töövalmis olnud. Kahjuks on EL selle turustuse ja innovatsiooni tegevuskava edendamisega juba hilinenud. Komisjon peab kiirendama turustamise arendamise ja innovatsiooni tempot, eelkõige Galileo hilinemise kulu (kuni 3 miljardit eurot aastas) ning USA, Venemaa, Hiina ja Jaapani suurenevat konkurentsi silmas pidades.

1.7

GNSSi järelrakenduste aeglane arendamine tähendab, et kaotatakse innovatsioonis, jõukuse loomises ja turupositsioonis. GNSSi eel- ja järelrakenduste majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased eelised Euroopa GNSSi rakenduste elujõulisel turul oleksid väga suured.

1.8

Komitee tunnustab komisjoni ja Euroopa GNSSi Järelevalveameti (GSA) tööd, mida on praeguseks tehtud väga piiratud vahenditega. Nende vahendite kontekstis on teatises rakendusvaldkondade seadmine prioriteetsuse järgi loogiline ja iga valdkonna jaoks väljatoodud strateegiad on ka põhjalikult läbi mõeldud.

1.9

Euroopa GNSS hoiab hetkel väikest osa ülemaailmsest GNSSi toodete ja teenuste turust. Komitee kutsub üles koostama jõulise turustrateegiaga üksikasjaliku äriplaani ning looma esmaklassiliste oskustega äriekspertide meeskonna, kes vastutaks eesmärkide saavutamise eest. Komitee soovitab sõlmida lepingu ekspertettevõttega, kes komisjoni ja GSA juhtimisel tegeleks Euroopa GNSSi turule toomisega.

1.10

Teatises öeldakse õigesti, et Egnose/Galileo täpsus ja terviklus on omadused, mis pakuvad suurt konkurentsialast diferentseeritust ülemaailmse GNSSi teenuste turul, kuid see diferentseerituse aspekt on kiiresti kadumas, sest konkurendid investeerivad ja uuendavad oma süsteeme. Komitee leiab, et on olemas vajadus jätkuvalt investeerida Egnose ja Galileo süsteemide uuendamisse, et säilitada tehnoloogiline paremus. Komitee palub komisjonil eelkõige tuvastada täiendavad strateegilise diferentseerituse võimalused ja investeerida jätkusuutliku konkurentsieelise väljaarendamisse.

1.11

Komitee leiab, et Galileo üllatav nimetamata jätmine digitaalses tegevuskavas viitab komisjonis ühtse mõtlemise puudumisele poliitilisel tasandil. Komitee rõhutab, et komisjon peaks tuvastama koostoime Euroopa GNSSi programmide, digitaalse tegevuskava ja „Innovatiivse liidu” juhtalgatuse vahel, eriti seoses innovatsiooni, rakenduste koostalitlusvõime, turustuse ja eelarvega. Koostöö arukate rakenduste ja teenuste arendamisel ning ühiste eesmärkide saavutamisel minimaalsete kulutustega võib tuua suurt kasu.

1.12

Komitee kutsub nõukogu üles viivitamata käsitlema Egnose/Galileo rahastamise probleemi. Hetkeolukord kahjustab tugeva Euroopa kaubandusliku GNSS-platvormi loomise püüdeid.

1.13

Komitee on kindlalt veendunud, et Euroopa peaks rakendama Galileo ainulaadset positsiooni maailma esimese täielikult mittesõjalise tsiviilkasutuses GNSSina, et suurendada turuosa mitteühinenud riikides, eriti Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Selle saavutamiseks peaks komisjon mängima Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelises GNSSi komitees (3) väga aktiivset juhtrolli.

1.14

Komitee rõhutab kaubamärgi strateegia ja kvaliteedimärgi (4) tähtsust Egnose/Galileo tehnoloogia ja teenuste jaoks. Komitee kutsub komisjoni üles arendama neid mõlemat vajalikku vahendit, et turul edu saavutada. Vahendid ja püüded lähevad raisku, kui puudub selge kaubamärgistrateegia, mis määratleb turustustegevuse. Halvasti kujundatud, konstrueeritud või rakendatud Egnose/Galileo tehnoloogia avaldamine põhjustab mainele parandamatut kahju.

1.15

Komitee meenutab komisjonile eelnevaid komitee arvamusi Galileo, Egnose, Euroopa 2020. aasta strateegia ja digitaalse tegevuskava kohta (5).

2.1

Me oleme muutunud väga sõltuvaks teenustest, mida satelliitnavigatsioon meile igapäevaelus pakub, et kui üht teenust vähendataks või selle osutamine lõpetataks, oleksid potentsiaalsed häired majanduses, panganduses, maismaa- ja õhutranspordis, kommunikatsioonis jne – kui piirduda vaid üksikute nimetamisega – äärmiselt kallid (nt majandusliku kasu ja maanteeohutuse vähenemine jm).

2.2

GPS (USA), Glonass (Venemaa) ja teised India, Jaapani ja Hiina välja arendatud süsteemid on sõjalised süsteemid, mis on sõjalise kontrolli all. Nad küll pakuvad tõesti teenust tsiviilkasutuseks, kuid seda teenust tsiviilkasutuseks on võimalik kas välja lülitada või soovi korral vähem täpseks muuta, nt konflikti korral.

2.3

Egnose (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) ja Galileo programmid algatati 1990. aastate keskel eesmärgiga luua sõltumatu Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS). Egnos on Euroopa piirkondlik satelliittugisüsteem, mis parendab signaale, mis tulevad olemasolevatelt satelliitnavigatsioonisüsteemidelt, nagu GPS. Galileo on hetkel väljaarendamisel olev Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem.

2.4

Ühisettevõttele Galileo (GJU) – riigi- ja erasektori ettevõttele, mis loodi 2003. aastal ja saadeti laiali 2006. aastal – anti ülesandeks teostada järelevalvet Galileo tehnoloogilise arendustegevuse üle, kuid Euroopa Kontrollikoja sõnul piirasid GJU juhtimisküsimused, puudulik eelarve, viivitused ning arendus- ja valideerimisetapi tööstuslik struktuur selle ülesande täitmist märkimisväärselt.

2.5

Riigi- ja erasektori ühisettevõtte läbikukkumise tagajärjel võttis EL 2008. aastal vastu määruse, millega võttis täieliku kontrolli programmide Egnose ja Galileo üle ja ka omandas need. Määruse kohaselt on komisjon vastutav programmide juhtimise eest, kõigi küsimuste eest, mis puudutavad süsteemide turvalisust, samuti programmidele eraldatavate rahaliste vahendite haldamise eest. Euroopa GNSSi Järelevalveamet (GSA) vastutab programmide turvalisuse eest, aitab ette valmistada süsteemide turule toomist ja täidab teisi ülesandeid, mida komisjon talle seoses programmidega määrab.

2.6

Eelarve programmide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 3 405 miljonit eurot. Samas oli see piiratud kestusega rahastamine ebapiisav ja täpsemad lubadused programmide tulevase rahastamise suhtes puuduvad. Rahastamise probleem on tõsiselt takistanud arenduspüüdeid.

2.7

Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakenduste tegevuskavaga üritatakse Galileo ja Egnose rakenduste abil tõsta Euroopa tööstust juhtivale positsioonile ja kasutada täielikult ära ülemaailmset järelturgu, mille väärtuseks on umbes 100 miljardit eurot. Komisjon leiab, et Euroopa tööstus peaks saama maksimaalset kasu programmidesse tehtud investeeringutest. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kooskõlastatud tegevuses juhitakse võimalikult palju tähelepanu vajadusele investeerida teadusuuringutesse, tagada olulise teabe võimalikult laiaulatuslik levitamine ja tõhustada teadlikkust suurendavat tegevust. See aitab vältida konflikti standardite vahel ja tegevuse dubleerimist üksikute liikmesriikide algatusel.

2.8

GNSSi rakenduste tegevuskava on samuti tähtis Euroopas loodud väärtuse suurendamiseks Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Euroopa digitaalne tegevuskava” raames. Euroopa GNSS võiks näiteks asendada USA, Venemaa või Hiina tehnoloogiat, mida võidakse kasutada asjade interneti jaoks.

2.9

Galileo abil on Euroopa ka võimeline ära kasutama satelliitnavigatsiooni pakutud võimalusi ulatuslikumalt, kui see muidu võimalik oleks. Galileo aitab Euroopal oma oskusteavet säilitada ja arendada kosmose, vastuvõtjate ja rakendussektorite valdkonnas, kindlustades majandusliku tulu ja töökohad. Sõltumatud uuringud ja turu-uuringud viitavad, et see ja välismõjud kommunaalrakenduste osas (uued rakendused, mis muudavad transpordi tõhusamaks, parem teede haldamine, liiklusest tuleneva saastuse vähenemine, tulemuslikumad päästeoperatsioonid jne) on väärt kuni 90 miljardit eurot esimese 20 aasta jooksul.

2.10

Samas üritab Euroopa GNSS end kehtestada tööstusharus, mida USA GPS-süsteem juba valitseb. Venemaa Glonassi süsteem arendab ja uuendab oma avalikke teenuseid kiiresti ja Hiina Compassi süsteem pakub ootuste kohaselt teenuseid alates järgmisest aastast.

2.11

Hiina laiendab oma piirkondliku Peitou navigatsioonisüsteemi ülemaailmseks Compassi süsteemiks kindla kavatsusega pakkuda konkurentsivõimelisi tsiviilteenuseid kogu maailmas. Seda püüet teostades on Hiina omastanud osa Galileole eraldatud raadiospektrist, väites, et Euroopa ei kasutanud seda, järelikult oli neil õigus see omale võtta. EL üritab seda probleemi kõrgeimal diplomaatilisel tasandil lahendada.

3.1

Euroopa GNSSi majandusliku ja kvaliteetteenuse potentsiaali tagamiseks peavad Galileo ja Egnos saama Euroopa GNSSi standardiks ja olema koostalitlusvõimelised GPSiga, takistades teisi (Hiinat, Venemaad jne) kanda kinnitamast.

3.2

Galileo ja GPSi koostalitlusvõime on eelis, millest ELi tööstus peab aru saama, kuna rakendused, mis kasutavad mõlemaid satelliite, saavad kasu suurenenud täpsusest ja paremast signaali kättesaadavusest.

3.3

Programmid Egnos ja Galileo vajavad selget juhtimist ja ELi vankumatut täistoetust, et parandada kahju turu usaldusele, mille põhjustas riigi- ja erasektori ühisettevõtte GJU pankrot.

3.4

Euroopa GNSSi konkurentsieeliste loomine ja kasutamine on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega. Ka reguleerivate ja muude turumeetmete kaasamine võib anda ELile eelise.

3.5

Edukas turustusstrateegia peab võtma arvesse toote/turu/väärtusahela vaatenurka igas sektoris, millest Euroopa GNSSi tööstus koosneb: elektroonika, tarkvara, mobiilseadmed, raadiotehnika, riistvara, satelliittehnika ja teenused.

3.6

EL peaks kindlaks määrama ka sektorid, milles oleks võimalik uusi eeskirju kehtestada – järgides seejuures ülemaailmset konkurentsiõigust –, et kasutada paremini ära GNSSi eelised, eriti Egnost ja Galileod. Võib-olla peaks EL koostama õigusaktid konkreetsete valdkondade kohta, nagu aeronautilised navigatsioonisüsteemid, mis nõuavad Galileo vastuvõtjate kasutamist rakendustes ja toodetes (nagu venelased on juba Glonassi puhul teinud). Võib-olla peaks EL ka kindlaks määrama täpsuse ja tervikluse miinimumstandardid kindlate rakenduste jaoks, et kasutada ära Galileo eeliseid ja seada konkurendid ebasoodsasse olukorda.

3.7

Võttes arvesse vastuvõtjate kiipseadmete (6) tähtsust turule sisenemise ja rakenduste arendusstrateegia puhul, on odavate kahesageduslike vastuvõtjate kiipseadmete (GPS + Galileo) arendamine väga oluline. Teadus- ja arendustegevuse kulud peaksid olema eelkõige sellele eesmärgile suunatud.

3.8

Suuremahulise tootmise kogemuste kõvera mõjud on vastuvõtja kiipseadmete vähese kuluga tootmise jaoks kriitilise tähtsusega. Tuleks läbi viia eriuuring selle kohta, kuidas EL saab tagada, et Galileo vastuvõtjate komponendid saavutaksid piisavalt suure tootmismahu, et ainult GPS-signaali vastu võtvate vastuvõtjatega konkureerida.

3.9

Kaaludes Euroopa GNSSi rakenduste tööstuse arendusvõimalusi, peaks komisjon võtma juhtiva rolli innovatsiooniklastrite loomisel ja arendamisel.

3.10

Komisjon saaks aidata stimuleerida GNSSi rakenduste, toodete ja teenuste arendamist, värvates suurettevõtteid projektijuhtideks. Need projektijuhid võiksid näiteks juhtida VKEde klastrite arendamist kindlates rakendusvaldkondades või toote- ja tururuumides.

3.11

Ettevõtluse ja innovatsiooni julgustamine ning toetamine on kriitilise tähtsusega VKEde edukaks kaasamiseks GNSSi rakenduste turu arendamisel. Ettevõtlus- ja innovatsiooniprogrammi peaks kasutatama selleks, et edendada VKEde kaasatust.

4.1.1

Galileo ja Egnos peavad saama peamiseks GNSSi standardiks Euroopas.

4.1.2

EL peaks kiiresti haarama võimalusest laiendada Egnost, et see kataks kõik tähtsamad lennujaamad Aafrikas. See oleks tähtis pikaajaline strateegiline käik ja tuleks ellu viia enne, kui tegutsevad meie konkurendid, eelkõige Hiina.

4.1.3

Egnos on juba üle aasta töövalmis olnud. Turustus- ja innovatsiooniprogrammid peaksid toimima kiiremalt.

4.1.4

Komisjon ja GSA on saanud keerulise ülesande ja väga piiratud vahenditega suurepäraselt hakkama. Võib-olla peaks varsti sõlmima lepingu ekspertettevõttega, et Euroopa GNSS turule tuua. Egnose ja Galileo kaubanduslik arendus on pikaajalise edu seisukohast kriitilise tähtsusega ja praeguse ajani on selle otsustava ja keerulise probleemiga liiga vähe tööd tehtud.

4.1.5

EL vajab jõulist turuarendusstrateegiat, mida juhiks heade kutseoskustega meeskond, kellel oleksid selged, mõõdetavad eesmärgid.

4.1.6

Selge juhtimine ja täielik ELi-poolne toetus on vajalik, et eemaldada GNSSi ümbritsev mis tahes ebakindlus.

4.1.7

Usaldus GNSSi programmide juhtimise ja haldamise vallas on ELi ja turusisese toetuse seisukohast väga oluline. Praeguseid juhtimis- ja haldusstruktuure peaks uurima, et hinnata, kas ja missugused muudatused oleksid vajalikud.

4.1.8

Turustus- ja innovatsiooniprogrammidele tuleks leida täiendavad rahalised vahendid, töötades loovalt ja koostoimes teiste algatustega, nagu digitaalne tegevuskava ja „Innovatiivne liit”.

4.1.9

Väärtusahela/toote/turu segmendil põhinevat turustus- ja innovatsioonistrateegiat on vaja igale järelrakenduse tööstusele: elektroonikale, tarkvarale, mobiilseadmetele, raadiotehnikale, riistvarale ja teenustele.

4.1.10

Komisjon peaks uurima sektoreid, kus võiks kehtestada uusi reguleerivaid meetmeid, et saada kasu eelistest, mida Euroopa GNSSi rakendused ja tehnoloogiad endaga kaasa toovad.

4.1.11

Kindlaks tuleks määrata reguleerivad meetmed, mis soosivad Egnose/Galileo tehnoloogia valimist vähem arenenud tehnoloogiate asemel, eriti rakenduste puhul, mis nõuavad kindlust teenuse katkematuse või täpsuse ja tervikluse kõrge taseme suhtes või turvalisuse eesmärgil.

4.1.12

EL peaks näitama oma mõjujõudu Euroopa tööstusstandardite vallas (transpordis, lennunduses, põllumajanduses jne), et soodustada Egnose/Galileo tehnoloogia eelistamist ning edendada olemasolevat Galileo ja GPSi koostalitlusvõimet.

4.1.13

Egnose/Galileo vastuvõtjate kiipseadmete kulu vähendamine, nii et see oleks väiksem ainult GPS-signaali vastu võtvate kiipseadmete kulust, peaks olema üks peamistest strateegilistest prioriteetidest. Suuremahulise tootmise kogemuste kõvera mõjud on vastuvõtja kiipseadmete vähese kuluga tootmise jaoks kriitilise tähtsusega ja seega ka nende rakendamise jaoks lahenduste pakkujate poolt.

4.1.14

Koostööpõhiste innovatsiooni- ja turustusprogrammide heaks peaks tegema suuri jõupingutusi, et saavutada digitaalse tegevuskava ja „Innovatiivse liidu” algatuse koostoime.

4.1.15

Erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEde ettevõtluse stimuleerimisele ja toetamisele, et nad oleksid võimelised pakkuma GNSSi rakendusi.

4.1.16

Tuleks alustada põhjalikult läbimõeldud innovatsiooniklastrite arendamise programmi, et katta kõik toote- ja turuvõimalused Egnose ja Galileo jaoks.

4.1.17

Tuleks koostada väärtuste kaart, mida näidata kõigile ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes peaksid või võiksid tegeleda Egnose/Galileo tehnoloogia, rakenduste ja teenuste loomisega. See väärtuste kaart näitaks olemasolevaid ja võimalikke sidemeid erinevate osalejate vahel. See oleks mõjukas strateegiline vahend võimaluste kindlaksmääramisel, probleemide analüüsimisel ja kavade väljaarendamisel.

4.1.18

Leida tuleks suurettevõtted, keda ametlikult värvata juhtima GNSSi rakenduste arendamist Euroopas.

4.2.1

Turule toodud Egnose/Galileo tehnoloogia ja teenuste kvaliteet peab olema alati kõrgeima standardiga. Tuleb säilitada range kvaliteedikontroll tehnoloogia arendamisel ja rakendamisel lõppkasutaja tasandil.

4.2.2

Tuleks leida uusi diferentseerituse võimalusi peale täpsuse ja tervikluse, näiteks uuendades ärimudelit, mis loob uusi parendatud tulemeid, mis on ühendatavad muude tehnoloogiate ja teenustega.

4.2.3

Tuleks julgustada arukaid tooteid ja teenuseid, mis kasutavad integreeritud tehnoloogiat ja teenuste komponente koostöös digitaalse tegevuskava ja „Innovatiivse liidu” programmidega.

4.2.4

Rakendusfoorum peaks otsima osalejaid väljaspool praeguseid tehnoloogia- ja teenustevaldkondi. Selline kaasamine stimuleeriks innovatsiooni ja loovat mõtlemist lisaks praegu tuvastatud võimalustele.

4.2.5

Odavate kahesageduslike GPSi/Egnose/Galileo kiipseadmete väljaarendamine peaks olema prioriteet.

4.2.6

Vaja on strateegiat, et piisavalt kujutada kogemuste kõvera mõjusid suuremahulisele tootmisele, mis on kriitilise tähtsusega vastuvõtjate odavaks tootmiseks, et Egnose/Galileo kiipseadmed oleksid võimelised kulupõhiselt konkureerima ainult GPS-signaali vastu võtvate vastuvõtjatega.

4.3.1

GNSSi rakenduste turu arendamise ülesanne peaks olema usaldatud turustusekspertidele. Praegused struktuurid ja personal tuleks seda nõuet meeles pidades üle vaadata. Võib-olla tuleks selle töö tegemiseks sõlmida leping ekspertettevõttega, kes töötaks komisjoni ja GSA juhtimisel.

4.3.2

Põhjalik, hästi läbi mõeldud ja täielikult rahastatud turustuskava on tegevuskava edukaks täideviimiseks keskse tähtsusega.

4.3.3

Tuleks seada SMART-eesmärgid GNSSi järelrakenduste käibe osakaalu suurendamiseks maailmas. Eesmärgid peaksid olema seatud sihtturu/väärtusahela segmendi kaupa.

4.3.4

Egnose/Galileo jaoks tuleks välja arendada ülemaailmne kaubamärgistrateegia, et ühtlustada eesmärgid, rõhutada kaubamärgi väärtust, lihtsustada turusuhtlust ja tuua selgust turustamise prioriteetidesse.

4.3.5

Tuleks algatada hästi rahastatud ja õigesti suunitletud avaliku teavitamise ja harimise kampaania, et tutvustada Egnose/Galileo programmi kodanikele. Seda tuleks teha ainult sobiva kaubamärgistrateegia raames.

4.3.6

Kogu heakskiidetud Egnose/Galileo tehnoloogiale tuleks arendada välja kvaliteedimärk, et Egnose/Galileo kaubamärki oleks võimalik kaitsta mainekahju eest.

4.3.7

Kaasata tuleks teerajajaid (projektijuhte), et suurendada teadlikkust ja värvata VKEsid arendusvõimaluse eesmärgil.

4.3.8

Leida ja värvata tuleks projektijuhte ja arvamusliidreid kõikidel sihtturgudel, eelkõige suurettevõtete seas.