13.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 188/15

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 188/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ORAVSKÝ KORBÁČIK”

EÜ nr: SK-PGI-0005-0774-04.05.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Oravský korbáčik”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Slovaki Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Oravský korbáčik” on aurutatud juustutoode, suitsutatud või suitsutamata, väikese piitsa (slovaki keeles korbáčik) kujuline, mille pikkus on vahemikus 10–50 cm. Juust on valmistatud traditsioonilisel meetodil, mil käärinud, osaliselt valminud juustumassi aurutatakse kuumas vees ja seejärel venitatakse nöörisarnasteks keerdudeks, mida traditsiooniliselt tuntakse nimetuse all vojky ja mille paksus on 2–10 mm. Keerud punutakse seejärel väikese piitsa sarnaselt kokku.

Juustule iseloomulikud organoleptilised omadused on keerdude kiuline tekstuur, mis saadakse nende tõmbamisel aurutatud juustust, ning eriline piitsataoline kuju, mis tekib üksikute keerdude kokkupunumisel.

Suitsutatud ja suitsutamata juust „Oravský korbáčik” erinevad teineteisest peamiselt värvuse ja lõhna poolest. Suitsutatud „Oravský korbáčik” on pisut kollase kuni kuldkollase värvusega ning sellel on iseloomulik suitsune aroom ja veidi (1 %) kõrgem soolasisaldus. Suitsutamata „Oravský korbáčik” on valge kuni kreemikasvalge värvusega ja suitsuse aroomita. Mõlema juustu tekstuur ja konsistents on identsed.

Toodet „Oravský korbáčik” müüakse toidukilest rühmapakendis, mille suurus ja kaal varieeruvad vastavalt sellele, kui palju toodet see sisaldab.

Omadused

Värvus: valge kuni pisut kollakas või suitsutatud toote puhul kuldkollane.

Konsistents: üksikud keerud on moodustunud elastse konsistentsiga kiududest, mis on tugevad, ent mitte kõvad, laagerdumisel elastsus väheneb. Tootel on suur tõmbetugevus, mille annab kergesti eralduvate kiududega tekstuur.

Lõhn ja maitse: piimale iseloomulik meeldiv juustumaitse, hõrk, mahehapukas; suitsutatud juust on iseloomulikult suitsuse aroomiga.

Koostis: kuivaine: massiprotsent vähemalt 40 %;

rasvasisaldus kuivaines: massiprotsent vähemalt 25 %.

Toidusool: mitte rohkem kui 4,5 massiprotsenti suitsutamata tootel ja mitte rohkem kui 5,5 massiprotsenti suitsutatud tootel.

Mikrobioloogilised omadused

„Oravský korbáčik” on aurutatud juustutoode, mis on valmistatud juustumassist, mis sisaldab kuumust taluvaid piimhappebaktereid perekondadest Lactococcus, Streptococcus ja Lactobacillus.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toodet „Oravský korbáčik” valmistatakse juustumassist, mis on toodetud lehma toorpiimast või pastöriseeritud lehmapiimast, millele on lisatud piimhappebaktereid. Lõpptoote omaduste seisukohalt ei ole tähtis, kas toode valmistatakse toorpiimast või pastöriseeritud piimast. Juustutootjate valdustes kontrollitakse korrapäraselt piima kvaliteeti ja jäädvustatakse andmed, jälgides järgmisi parameetreid: inhibiitorid, temperatuur, happesus, rasvasisaldus, erikaal ja rasvata kuivaine.

Mikroorganismide koguarvu ja somaatiliste rakkude arvu teevad kindlaks akrediteeritud laboratooriumid.

Juustutüki kuivaine massiprotsent on vähemalt 48 %, kuivaines sisalduva rasva massiprotsent on vähemalt 35 % ning pH on 4,9–5,2.

Juustutüki välispind on katkematu ja sile, koorik on nõuetekohane ning värvus valge kuni kreemikas.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Sööda päritolule ei ole erilisi kvaliteedinõudeid ega piiranguid.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote kvaliteet ei sõltu juustumassi päritolust.

1. etapp	:	aurutamine: käärinud naturaalne juust lõigatakse algul väikesteks tükkideks, mida kuumutatakse ja aurutatakse kuumas vees (vee temperatuur 70–95 °C). Juustu segatakse puumõla või mehaanilise segajaga, kuni moodustub tihke elastne mass, mida tuntakse nime all parenina.
2. etapp	:	sõtkumine: vahetoodet parenina sõtkutakse, venitatakse ja kurrutatakse käsitsi, nii et moodustub painduv sileda tekstuuriga juustumass, mida saab kergesti vormida.
3. etapp	:	vormimine: juustumass venitatakse keerdudeks käsitsi või kahe soonilise rulli abil, mida pööratakse teineteise vastu. Seejärel lastakse keerdudel kohe külma joogivette kukkuda.
4. etapp	:	jahutamine: juustukeerud jäetakse külma joogivette 2–10 minutiks jahtuma, et nad säilitaksid oma kuju.
5. etapp	:	kerimine: jahutatud keerud keritakse hasplile. Pärast kerimist lõigatakse need ühest otsast lahti ja seotakse keskelt ühe juustukeeruga kokku.
6. etapp	:	soolamine: lõigatud ja kokkuseotud keerdusid soolatakse, kastes need küllastunud soolalahusesse, nii et soolasisalduse lõplik massiprotsent ei ole üle 4,5 % suitsutamata ja üle 5,5 % suitsutatud toote puhul (soolamisaeg sõltub juustukeerdude paksusest ja kasutatud juustumassi happesusest).
7. etapp	:	osaline kuivatamine: ülemäärasest soolveest vabanemiseks riputatakse juustukeerud puust või roostevabast metallist vardale, et vesi maha nõrguks.
8. etapp	:	punumine: vähemalt kaks pooleks volditud keerdu punutakse käsitsi kahe kolmandiku pikkuses väikese piitsa kujuliseks. Seejärel kinnitatakse need omavahel ühe keeru abil, et punutis lahti ei hargneks.
9. etapp	:	(suitsutatud toote puhul) suitsutamine: juustu suitsutatakse traditsioonilises puu- või metallsuitsutuskambris otsese külmsuitsu käes temperatuuril umbes 30 °C või õhu sundringlusega suitsutuskambris lehtpuusuitsuga, kuni juust omandab kuldkollase värvuse.
10. etapp	:	pakendamine: juust pakendatakse toidukilesse, mis märgistatakse nimetusega „Oravský korbáčik”.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toodet „Oravský korbáčik” müüakse erinevaid koguseid sisaldavates pakendites. Toote põhipakend sisaldab 5–10 korbáčiky’t, ent saadaval on ka 50 korbáčiky’t sisaldavad suuremad pakendid, mille traditsiooniline nimetus on zväzok (kimp).

Tooted „Oravský korbáčik” tuleb pakendada määratletud geograafilises piirkonnas, et säiliks nende eriline kuju, punutised ei hargneks lahti ja toote kvaliteet oleks tagatud.

Ümberpakkimisega seoses geograafilisi piiranguid ei ole.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Tootjatel, kes valmistavad toodet „Oravský korbáčik” käesoleva spetsifikaadi kohaselt, lubatakse kasutada nimetust „Oravský korbáčik” märgistamisel, reklaamimisel ja turustamisel.

Tootele kinnitatud märgised peavad sisaldama järgmist teavet:

—	nimetus „Oravský korbáčik”, paigutatud silmapaistvalt;

—	kas juust on suitsutatud või suitsutamata;

—	sõnad „kaitstud geograafiline tähis” ja vastav EÜ sümbol.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toodet „Oravský korbáčik” valmistatakse Slovaki Vabariigis Orava jõe valgalas (Orava piirkonnas). Geograafiline piirkond piirneb põhjas ja idas Poola piiriga, läänes Námestovo ja Dolný Kubíni rajooniga ning lõunas Dolný Kubíni ja Tvrdošíni rajooniga.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Orava on tüüpiline mäestikupiirkond, kus on sobivad tingimused lammaste ja veiste kasvatamiseks ja karjatamiseks ning nende piimast juustu valmistamiseks. Piirkonna elanikud kasutavad endiselt neid mäestikukeskkonna eripärasid, nagu seda on tehtud juba ala asustamisest saadik. Aurutatud juustu punumine käsitsi väikese piitsa taoliseks on Orava piirkonna naistele omane oskus, mida masinaga teha ei saa.

Suulise pärimuse järgi on korbáčik’i juustu Orava piirkonna kodudes valmistatud alates 19. sajandi teisest poolest, kusjuures eri liiki aurutatud juustude, sealhulgas korbáčik’i juustu valmistamine müügiks oli tol ajal kohalike lamba- ja lehmakasvatajate ainuke sissetulekuallikas.

5.2.   Toote eripära:

Toote „Oravský korbáčik” teeb eriliseks tema kuju, mis on juustu või juustutoote kohta väga ebatavaline. Toodet valmistatakse traditsioonilisel viisil, peaaegu täiesti käsitsi, aurutades juustumassi kuumas vees ja tõmmates seejärel juustu keerdudeks, mis punutakse väikese piitsa kujuliseks. Aurutatud juustu käsitsi töötlemise osaks olev sõtkumine ja venitamine annab tootele ainulaadse kiulise tekstuuri, mis teebki korbáčik’i juustu nii eriliseks ja kordumatuks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (päritolunimetusega kaitstud) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (geograafilise tähisega kaitstud) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Toote „Oravský korbáčik” kui kaitstud geograafilise tähise registreerimistaotlus põhineb toote erilisel kujul, mainel ja traditsioonil.

Orava piirkond asub Slovakkia mägises loodeosas, kus on külm ja ebasõbralik kliima. Enamik elanikest elatus talupidamisest ja karjakasvatusest, pidades lehmi, kitsi ja lambaid, ning nad töötlesid loomadelt saadud tooraineid, eeskätt piima, kvaliteetseteks ja erineva kujuga juustutoodeteks. „Pinzgau karja kasvatusala ja valdavalt suveperioodil karjatamise süsteem tähendavad, et see tõug sobib ideaalselt kvaliteetse joogipiima ja piimatoodete tootmiseks.... Lisaks sellele, et need talud aitavad märkimisväärselt maastikku kujundada (masinatele ligipääsmatute alade niitmine, karjatamine söötis maa-aladel, heina kuivatamine erilistel raamidel), valmistavad nad lehmapiimast piirkondlikke eritooteid nagu kuulus „Oravský korbáčik” …” (Slovenský pinzgauský dobytok – producent mlieka horských pasienkov).

Piirkonna inimeste oskused ja leidlikkus võimaldasid neil taluda karmi kliimat ning aitasid saavutada hea maine ka väljaspool piirkonda.

Ajaloolised ülestähendused räägivad Orava piirkonna traditsioonilisest aurutatud juustust, mis oli punutud väikese piitsa kujuliseks, meenutades piitsu, mida Slovakkias ülestõusmispühade ajal vitstest punuti, ning selle järgi saigi väike juustuversioon nime korbáčik. Korbáčik’i juustu tootmise kõrval muutus piirkond ka aurutatud juustude ostu- ja müügikeskuseks, kusjuures kauplejaid nimetati juustusordi järgi, millega nad kauplesid (korbáčik’i kaupmees, oštiepok’i kaupmees, srdce’ kaupmees jne). „Põhja-Slovakkias on Orava piirkonna Zázrivá küla ikka veel sellise kauplemise oluline keskus. Selle piirkonna kauplejad müüsid peamiselt suitsutatud ja aurutatud juustu, kusjuures müüjaid kutsuti juustusortide järgi, mida nad müüsid, nt korbáčik’i kaupmehed, …” (Podolák, J. „Tradičné využitie produkcie ovčieho mlieka na Slovensku”, Etnologia Slavica, UK Bratislava, 1986).

Ajaloolised ülestähendused jutustavad mitmetest sellistest elukutsetest. Tänapäevani pakuvad Orava piirkonna korbáčik’i juustuga kauplejad oma tooteid müügiks mitmesugustel turgudel ja eriliste sündmuste puhul, nagu pulmad, ristsed, jõulud, karnevalid ja ülestõusmispühad. Korbáčik’i tootmine on nende pühade ajal alati kasvanud, mis näitab, kui populaarne on toode tarbijate seas. Seda kinnitavad tootjate dokumenteeritud tootmisandmed.

Orava piirkond on säilitanud oma põllumajandusliku iseloomu. Toote „Oravský korbáčik” tootmist reguleerivad eeskirjad kehtestati juba möödunud sajandi keskel. Toote „Oravský korbáčik” mainet ja traditsiooni ei tõenda üksnes tõsiasi, et Slovaki Vabariigi tööstusomandi õiguskaitse ametis on registreeritud selle kaubamärk, mis kehtis 22. veebruarini 2006 (10 aastat), vaid ka ajakirjanduses toote kohta ilmunud artiklid.

„Oravský korbáčik” on hästi tuntud traditsiooniline hõrgutis mitte ainult slovakkidele, vaid ka Slovakkiat külastavatele välismaalastele, kes ostavad neid tooteid kingituseks kaasa. „Ma haarasin müügikioskist kaasa kohaliku juustuhõrgutise, mida tuntakse nime all „Oravský korbáčik” („Orava piits”) …” („Suured põgenemised: Matkates Kõrg-Tatrates”. The Slovak Spectator, köide 10, nr 28, 2004); „Nenúkajte Angličanov Oravskými korbáčikmi” (http://www.sme.sk); Slovakia-in, nr 8–9, 2002; artiklis „Slovensko a Slováci nemeckými očami” on öeldud: „Autor, üks tšehhi naine, kes elab Saksamaal, teab suurepärast aurutatud juustutoodet, mida nimetatakse Oravské korbáčiky, …”.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.upv.sk/pdf/specifkorbac_ek2.pdf

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---