52010PC0462

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 6.9.2010

KOM(2010) 462 lõplik

2010/0242 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)

(EMPs kohaldatav tekst)

SEK(2010) 1002

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Rahvastik vananeb praegu Euroopas kiiresti, nagu rõhutas komisjon 2008. aastal oma teises demograafiaalases aruandes „ Meeting social needs in an ageing society ”. Eurostati viimaste prognooside kohaselt, mis avaldati 2008. aastal, on aastaks 2060 Euroopa Liidus iga üle 65-aastase inimese kohta vaid kaks tööealist (15–64-aastast) inimest praeguse nelja asemel. Selle suhtarvu suurim langus jääb eeldatavalt ajavahemikku 2015–2035, mil beebibuumi ajal sündinud inimesed pensionile jäävad. See muutus on tingitud nii väikesest sündimusest kui ka kasvavast keskmisest eeldatavast elueast. Eurooplased elavad tänapäeval tõepoolest kauem ja nende tervis on parem kui kunagi varem. 1960. aastaga võrreldes on eeldatav keskmine eluiga suurenenud kaheksa aasta võrra ja demograafilised prognoosid viitavad selle kasvule veel viie aasta võrra järgneva neljakümne aasta jooksul. See ajalooline saavutus on väärt tähistamist.

ELi rahvastikupüramiid näitab selgelt, et rahvaarv hakkas suurenema kohe pärast Teist Maailmasõda, kui algas beebibuum. 2012. aastast hakkab Euroopa tööealine elanikkond kahanema, samal ajal kasvab aga üle 60-aastaste arv jätkuvalt ligikaudu kaks miljonit inimest aastas, kusjuures selles prognoosis on arvesse võetud ka immigratsiooni ja sündimuse tõenäolist kasvu, [1].

Demograafilised muutused toovad kaasa nii probleeme kui ka võimalusi. Elanikkonna vananemine võib suurendada survet riikide eelarvetele ja pensionisüsteemidele ning põhjustada pingeid seoses tööjõuga, mida on vaja eakamatele inimestele sotsiaal- ja hooldusteenuste osutamiseks. Vanusega seostuvad tihti haigused ja sõltuvus ning eakamad inimesed võivad ennast tunda töö- ja pereelust ning ühiskondlikust tegevusest kõrvalejäetuna. On neid, kel on hirm, et vanad inimesed võivad olla noortele ja tööealistele liiga suureks koormaks ning see võib põhjustada põlvkondadevahelisi pingeid.

Sellise vaatekoha puhul unustatakse ära, et eakamad inimesed, eriti aga beebibuumi põlvkond, võivad anda ühiskonnale olulise panuse. Et lahendada elanikkonna vananemisega seotud küsimusi ja säilitada põlvkondade vahel solidaarsus, tuleks tagada, et beebibuumi aegne põlvkond püsiks kauem tööturul, et see põlvkond oleks terve, elaks aktiivset elu ning oleks iseseisev võimalikult kaua.

Tööhõivestrateegia raames on liikmesriigid hakanud muutma ennetähtaegselt pensionile jäämise suundumust, mistõttu on EL 27 tööhõive vanuserühmas 55–64 suurenenud 36,9%-lt (2000. aastal) 46%-le (2009. aastal). Et innustada eakamaid inimesi edasi tööle jääma, tuleks töötingimusi oluliselt parandada ja kohandada neid vastavalt eakamate töötajate tervislikule seisundile ja vajadustele, täiendada eakamate oskusi, parandades nende juurdepääsu elukestvale õppele, ning vaadata üle maksu- ja soodustuste süsteem, et see innustaks inimesi edasi tööle jääma.

Aktiivsena vananemine on ka tõhus vahend, et ära hoida vaesumist vanaduspõlves. 2008. aastal elas Euroopas 19% üle 65- aastastest inimestest vaesuse piiril. Suur osa vanemaid inimesi tunneb end kõrvale jäetuna. Eakamate inimeste paremad tööhõivevõimalused aitaksid lahendada selle vanuserühma vaesuse probleemi ja aktiivne osalemine vabatahtlikus tegevuses aitaks vähendada vanemate inimeste kõrvale jäämist ühiskonnaelust. Eakamad inimesed on vabatahtliku töö tegijatena ja hooldustöötajatena ühiskonna suur võimalus, mida tuleks paremini kasutada. Selleks tuleks kõrvaldada takistused tasustamata töö tegemiselt ja luua vajalik raamistik.

Komisjoni teatises „ EUROOPA 2020. AASTAL. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ” on esitatud lahendusteed kriisist väljumiseks ning Euroopa majanduse ettevalmistamiseks järgmiseks aastakümneks. Kaasava majanduskasvuga seoses rõhutab komisjon tervelt ja aktiivsena vananeva elanikkonna propageerimise tähtsust, et aidata muu hulgas suurendada tööhõivet, investeerida oskustesse ja vähendada vaesust.

Kavandatud Euroopa aktiivsena vananemise aasta innustab liikmesriike ja toetab liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna püüdlusi propageerida aktiivsena vananemist ja paremini ära kasutada beebibuumi põlvkonna potentsiaali.

Teema-aasta peaks olema ajavahemiku 2011–2014 ettevõtmiste tipp, aeg, mil Euroopa Liit keskendub paljudes oma töökavades ja poliitikavaldkondades aktiivsena vananemisele ning koostab raamistiku, et edendada ning tutvustada uusi ettevõtmisi ja partnerlusi, millega igal tasandil (liikmesriigi, piirkondlikul, kohalikul, tööturu osapoolte, kodanikuühiskonna tasandil) toetatakse aktiivsena vananemist.

2011. aastal peaksid kõik avalik-õiguslikud asutused, tööturu osapooled ja kodanikuühiskonna organisatsioonid kõikidel tasanditel keskenduma aktiivse vananemisega seotud konkreetsetele eesmärkidele ja Euroopa aastal tuleks eelkõige keskenduda konkreetsetele saavutustele. Eesmärgid tuleks kirja panna Euroopa veebilehel, millest peaks edaspidi saama Euroopa aasta teemaline veebileht, mis oleks ühtlasi seire- ja hindamisvahendiks.

2012. aastal peaks Euroopa aasta tulipunktis olema 2011. aastal sõnastatud kohustuste elluviimine, üldsuse teadlikkuse suurendamine, ettevõtmiste ja algatuste tutvustamine meedia kaudu ja muude levitusvahendite kaasamine. Lisaks esitataks olemasolevate eelarveridade ja programmide kaudu rahastatud aktiivsena vananemise teemaliste projektide saavutused.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA OODATAVA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1. Konsultatsioonid

Kuna komisjoni kohustus on rakendada kaasavat lähenemisviisi ELi poliitiliste strateegiate väljatöötamisel ja täideviimisel, pöördus komisjon huvitatud isikute poole, et nad esitaksid oma seisukohad aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse ning temaatilise Euroopa aasta kohta, kui see kavasse võetaks, eesmärgiga saada lähteandmeid ametliku ettepaneku koostamiseks ning suurendada seejuures läbipaistvust ja edendada varakult koordineerimistööd.

Eelnev nõupidamine toimus küsimustikule vastamisena interneti teel, mis võimaldas liikmesriikidel, tööturu osapooltel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja teistel huvitatud isikutel oma arvamused edastada. Küsimustik oli rohkem kui kaks kuud kättesaadav veebilehel „Sinu hääl Euroopas”, mis on paljude konsultatsioonide keskne juurdepääsukoht. Küsimustikus keskenduti järgmistele teemadele: vananemisega seotud ohud ja võimalused põlvkondadevahelises läbikäimises, soovitatavad poliitilised meetmed, ELi eriroll õigete poliitiliste valikute propageerimises, Euroopa aasta teemad ja ettevõtmised ning huvitatud isikute kaasamine.

Arvamuste esitajad üldiselt toetasid aktiivsena vananemise teemalise Euroopa aasta korraldamise mõtet. Positiivselt suhtuti ka teadlikkuse suurendamisse, tähtsamate teemade kaasamisse poliitilistesse strateegiatesse ja poliitikateemalistesse päevakavadesse. Vastajad leidsid, et see toetaks ja innustaks neid inimesi, kes selles vallas juba tegutsevad, aitaks levitada häid tavasid, leida uusi ideid ja luua olemasolevate tegutsejate vahel koostoimet. Vastajate ettepanekute kohaselt eelistati pikaajalise mõjuga Euroopa aastat, mis looks kauakestvaid algatusi. Kõikide osapoolte vastajad (kodanikuühiskonna organisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, tööturu osapooled jne) näitasid üles suurt indu lüüa kaasa Euroopa aasta üritustes, pakkudes välja oma kavandatavaid üritusi seoses Euroopaga aastaga ning tehes ettepanekuid täiendavate projektide kohta.

2.2. Oodatav mõju

Aktiivse vananemisega seotud poliitikameetmed kuuluvad üldiselt liikmesriikide vastutusalasse ning liikmesriigid suurendavad oma püüdlusi eakamates inimestes varjul olevate võimete kasutamiseks. Liikmesriikide riigiasutustelt saadud vastustest ilmnes, et nad toetavad igati ELi tasandil tegutsemise kavatsust ja Euroopa aasta algatust. Liikmesriikide seisukoht oli, et Euroopa Liit peaks nende ettevõtmisi toetama, luues selleks sobiva keskkonna, mis suurendaks poliitikute ja üldsuse teadlikkust, aitaks kõikide tasandite poliitikuid ja huvitatud isikuid kaasata ning toetaks üksteiselt õppimist Euroopas, aitaks jälgida edusamme ning paremini sõnastada ühiseid eesmärke ja sihte.

Praegused Euroopa tasandi meetmed ei ole ilmselt suunatud päris sellele, mida peaks tegema, nimelt: 1) suurendada üldsuse, poliitikakujundajate ja teiste huvitatud isikute teadlikkust aktiivsena vananemise tähtsusest ning vajadusest paremini ära kasutada beebibuumi põlvkonna potentsiaali; 2) kujundada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist teabe ja kogemuste vahetust; 3) anda liikmesriikidele ja sidusrühmadele võimalus meetmete väljatöötamiseks konkreetsete toimingute ja konkreetsete eesmärkide kaudu.

Selleks on vaja ühiskonna kõikide tasandite ja paljude sidusrühmade toetust. Põhiülesanne on kaasata sidusrühmad nii, et see tooks kaasa konkreetsed meetmed liikmesriigi, piirkondlikul, kohalikul ja äriühingute tasandil üle kogu Euroopa Liidu. Suurem poliitiline tahe ja aktiivsena vananemise poliitika nähtavus julgustab uutele ja suurematele tegudele.

ELi tasandil koordineeritud üritustega Euroopa aastal suudaks komisjon tagada, et konkreetsed Euroopa aasta üritused oleksid kooskõlas muude ELi algatuste ja kavadega.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on kirjas, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide eesmärk on tööhõive edendamine, elu- ja töötingimuste parandamine, võimaluste loomine tingimuste ühtlustamiseks nii, et jätkuks suund paremusele; piisav sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoog, inimressursside arendamine, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist. Nende eesmärkide täitmiseks peab Euroopa Liit toetama ja täiendama liikmesriikide meetmeid töötingimuste kohandamiseks, tööturult kõrvale jäänud inimeste kaasamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 1).

Euroopa aktiivsena vananemise aastat (2012) käsitleva otsuse ettepanek põhineb artiklis 151 loetletud eesmärkidel ning sellise ettepaneku eesmärk on liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna püüdluste edendamine ja toetamine eesmärgiga propageerida aktiivset vananemist.

Ettepaneku peaeesmärk kuulub artikli 153 lõike 1 kohaldamisalasse, sest ettepaneku peamine ülesanne on suurendada üldist teadlikkust, edendada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust ja vastastikust õppimist, et paremate võimaluste ja töötingimuste loomisega edendada eakamate töötajate pääsemist tööturule ja võidelda nende ühiskonnast väljatõrjumise vastu.

Peaeesmärk on edendada aktiivsena vananemist tööhõives, luues paremaid võimalusi eakamate töötajate osalemiseks tööturul ning edendades aktiivsena vananemist ühiskonnas, võideldes ühiskonnast väljatõrjumise vastu vabatahtliku töö, tervena vananemise ja iseseisvalt elamise kaudu.

Otsuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 2.

Otsuse ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, sest kavandatud Euroopa aasta eesmärke ei saa täies ulatuses saavutada liikmesriigi tasandil, sest selleks on vaja teabevahetust ja heade tavade levitamist Euroopa Liidu ulatuses, ning seega saab püstitatud laiahaardelist eesmärki paremini saavutada Euroopa Liidu tasandil.

4. MÕJU EELARVELE

Euroopa aasta jaoks ei ole taotletud täiendavaid rahalisi vahendeid. Vastavalt eelarvele ja tööhõive peadirektoraadi kavadele ning muudele vastavatele kavadele on võimalik paindlikult eesmärke püstitada nii üheks kui ka mitmeks aastaks, mistõttu on rahalisi võimalusi piisavalt, et seda Euroopa aastat korraldada samasuguses ulatuses kui varasemaid Euroopa temaatilisi aastaid. Haldusvahendeid võib eraldada olemasolevatest haldusala eelarvetest.

2010/0242 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 147 aitab liit kaasa kõrge tööhõivetaseme saavutamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning toetades ja vajaduse korral täiendades nende meetmeid.

2. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikele 1 toetab ja täiendab Euroopa Liit liikmesriikide töötingimusi käsitlevaid meetmeid tööturult kõrvale jäänud inimeste kaasamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks.

3. Põhiõiguste harta artikli 25 kohaselt tunnustab Euroopa Liit ja austab eakamate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.

4. Mitmel järjestikusel Euroopa Ülemkogul on tunnistatud vajadust leevendada rahvastiku vananemise mõju Euroopa sotsiaalmudelitele. Ealise struktuuri kiire muutuse mõju leevendamiseks on peatähtis edendada aktiivset vananemist, millega tagataks head tööhõive ja ühiskondlikus elus aktiivselt osalemise võimalused beebibuumi põlvkonnale, mis on varasemast parema tervise ja parema ettevalmistusega.

5. Üha suureneva eakamate inimeste osakaalu tõttu Euroopas on tervena vananemise edendamine tähtsam kui kunagi varem. Tervena vananemine võib aidata eakamatel inimestel osaleda tööelus, olla ühiskonnas kauem aktiivne, võib parandada inimeste elukvaliteeti ning vähendada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalse hoolekande koormust.

6. Komisjon esitas seisukohad selle kohta, millised probleemid Euroopa Liitu seoses demograafiliste muutustega ees ootavad ja millised võimalused on nende lahendamiseks 12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” ning 21. aprilli 2009. aasta teatises „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga Euroopa Liidus”.

7. 22. veebruaril 2007. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni „Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakamate inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse”, milles on rõhutatud, et on vaja suurendada eakamate inimeste aktiivse osalemise võimalusi, et seoses eakamate inimeste kasvava vajadusega teatavate kaupade ja teenuste järele tekib uusi majanduslikke võimalusi ning et on tähtis, et eakamate inimeste maine oleks üldsuse silmis hea.

8. 8. juunil 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsed võimalused naistele ja meestele: aktiivsena ja väärikas vananemine”, milles on osutatud sellele, et kogu Euroopa Liidus on eakamatel naistel ja meestel probleeme, et jätkata aktiivset elu ja vananeda väärikalt, ning tehakse liikmesriikidele ja komisjonile ettepanekuid meetmete kohta.

9. 20. novembril 2009. aastal võttis nõukogu vastu järeldused „Tervena ja väärikas vananemine”, milles muu hulgas on komisjonile soovitatud korraldada üritusi aktiivsena vananemise propageerimiseks, sealhulgas Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta (2012).

10. Komisjon rõhutas teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, kui tähtis on Euroopa Liidule edendada tervena ja aktiivsena vananemist ühiskondliku ühtekuuluvuse ja suurema tootlikkuse saavutamiseks. Komisjon pakkus välja juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, mille raames tuleks liikmesriikidel märgatavalt edendada aktiivsena vananemise poliitikat, ning veel ühe juhtalgatuse „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”. Selliste poliitiliste eesmärkide elluviimine nõuab kõikide tasandite valitsusasutuste ja valitsusväliste sidusrühmade tegutsemist, mida võidakse toetada Euroopa Liidu tasandil Euroopa aasta ettevõtmiste raames, et suurendada teadlikkust ja parandada heade tavade levikut. Liikmesriikide koordinaatorid peaksid hoolitsema selle eest, et liikmesriikide meetmed oleksid Euroopa aasta üldeesmärkidega kooskõlas ja et neid rakendataks koordineeritult. On kavandatud ka teiste institutsioonide ja sidusrühmade osavõtt.

11. 7. juunil 2010 võttis nõukogu vastu dokumendi „Aktiivsena vananemine”, milles soovitatakse komisjonil jätkata ettevalmistusi Euroopa aktiivsena vananemise aastaks (2012), mille kestel võiks rõhutada aktiivsena vananemise eeliseid ja aktiivsena vananemise mõju põlvkondadevahelisele solidaarsusele ning tutvustada üldsusele paljutõotavaid ettevõtmisi aktiivsena vananemise toetamiseks igal tasandil.

12. Komisjon soovitas 27. aprilli 2010. aasta nõukogu otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) ettepaneku suunistes 7 ja 8 liikmesriikidel suurendada tööhõivet aktiivsena vananemist edendavate meetmetega, suurendada eakamate inimeste tööhõivet töökorraldusalaste uuendustega ja eakate konkurentsivõimet oskuste täiendamise ja elukestva õppe süsteemi kaudu. Suunises 10 rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalkindlustussüsteeme, elukestva õppe ja aktiivse kaasamise meetmeid, et luua inimestele võimalusi nende erinevatel elujärkudel ning kaitsta neid sotsiaalse tõrjutuse eest.

13. 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, millega võeti vastu esimene juhtalgatus EL2020, rõhutas komisjon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsust väärika vanaduspõlve seisukohalt ning soovitas rakendada eelkõige intelligentse elukeskkonna ühiskava. Euroopa digitaalses tegevuskavas soovitatakse võtta ühiseid meetmeid, et suurendada kõigi Euroopa elanike arvutioskusi, sealhulgas ka vanemate inimeste seas, sest vanemate inimeste osa internetti varem mitte kasutanute seas on erakordselt suur – 150 miljonit ehk ligikaudu kolmandik.

14. Euroopa Komisjon viib ellu puuetega inimestele suunatud Euroopa tegevuskava, mis sisaldab ka eakamatele suunatud meetmeid, sest vananemise ja puuete vahel on seos. Eelkõige oleksid asjakohased juurdepääsu võimaldavad meetmed, mis järgivad universaaldisaini põhimõtet. Lisaks eelnevale on Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid alla kirjutanud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, milles leidub vastavaid sätteid eakamate inimeste kohta.

15. Aktiivset vananemist käsitletakse mitmes Euroopa Liidu programmis, nagu näiteks Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Progress”, elukestva õppe programm, rahvatervise programm, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi konkreetsed programmid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteaduste vallas, tegevuskava „Väärikas vananemine infoühiskonnas”, teadusuuringute ja uuendustegevuse ühiskava „Intelligentne elukeskkond”, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille pilootprojektid on väärikat vananemist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Euroopa aasta ürituste liidupoolne kaasrahastamine toimub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste valdkonna olemasolevate programmide ja iseseisvate eelarveridade puhul üheks või mitmeks aastaks seatud prioriteetide ja eeskirjade kohaselt. Kui on asjakohane, võib Euroopa aastat toetada muude valdkondade (nt haridus ja kultuur, tervishoid, teadustöö, infoühiskond, piirkondlik poliitika ja transpordipoliitika) programmide ja meetmetega.

16. Kavandatava Euroopa aktiivsena vananemise aasta eesmärke ei saa liikmesriigi tasandil täiel määral saavutada, kuna see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu liidu tasandil, mistõttu saab kavandatud laiahaardelisi meetmeid paremini ellu viia liidu tasandil. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 Eesmärk

2012. aasta nimetatakse Euroopa aktiivsena vananemise aastaks (edaspidi „Euroopa aasta”).

Artikkel 2Eesmärgid

Euroopa aasta üldeesmärk on julgustada ja toetada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna pingutusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning kasutada paremini 60-ndale eluaastale lähenevatest inimestest koosneva kiiresti kasvava elanikkonna potentsiaali, hoides sellega alal põlvkondade vahelist solidaarsust. Aktiivsena vananemine tähendab paremate võimaluste ja töötingimuste loomist, et vanemad töötajad saaksid täita oma osa tööturul, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ühiskondlikus elus aktiivse osalemise ergutamise kaudu ning väärikana vananemise julgustamist. Seega on eesmärgid järgmised:

17. suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise tähtsusest, et oleks võimalik rõhutada eakamate inimeste kasulikku panust majandusse ja ühiskondlikku ellu, edendada aktiivsena vananemist ning kasutada paremini ära eakamate inimeste potentsiaali;

18. ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust ja vastastikust õppimist kõikidel tasanditel, et edendada aktiivsena vananemise meetmeid, leida häid tavasid ja neid levitada ning ergutada koostööd ja koostoimet;

19. luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik, mis võimaldaks liikmesriikidel ja sidusrühmadel kõikidel tasanditel konkreetse tegevuse kaudu välja töötada meetmeid ning võtta konkreetseid kohustusi, mis on seotud aktiivsena vananemisega.

Artikkel 3Meetmete sisu

20. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed hõlmavad Euroopa aasta eesmärkidega seonduvaid järgmisi tegevusi Euroopa Liidu, liikmesriigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

21. konverentsid, üritused ja algatused väitluse edendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja konkreetsete kohustuste võtmiseks;

22. teabe-, reklaami- ja harivad kampaaniad;

23. teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine;

24. uurimistöö ja ülevaated Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasandil ning tulemuste levitamine.

25. Komisjon ja liikmesriigid võivad ette näha muid üritusi Euroopa aasta eesmärkide täitmiseks ning lubada kasutada Euroopa aasta nimetust selliste ürituste reklaamimisel, kui need üritused aitavad kaasa artiklis 2 sõnastatud eesmärkide täitmisele.

26. Euroopa aasta korraldamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.

Artikkel 4Koostöö liikmesriikidega

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemist Euroopa aasta tegevuses. Iga riigi koordinaator vastutab oma riigi tegevuse koordineerimise eest.

Artikkel 5Kooskõlastamine Euroopa Liidu tasandil

Komisjon korraldab koosolekuid riiklike koordinaatoritega liidu tasandil koordineerimiseks ja teabe vahetamiseks, sealhulgas liikmesriikide kohustusi ja nende täitmist käsitleva teabe vahetamiseks.

Euroopa Liidu tasandil koordineerimises osalevad ka olemasolevad poliitikakomiteed ja nõuanderühmad.

Euroopa aasta korraldamise toetuseks korraldab komisjon koosolekuid aktiivse vananemise valdkonnas tegutsevate Euroopa organisatsioonide ja organite esindajate osavõtul.

Euroopa aasta tegevusse kaasatakse Euroopa Parlament, liikmesriigid, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee.

Artikkel 6Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

Komisjon tagab koos liikmesriikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude liidu, riiklike või piirkondlike meetmete ja ürituste vahel, mis aitavad saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Artikkel 7Hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele aruande käesolevas otsuses ettenähtud algatuste rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

Artikkel 8Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

(koht) … (kuupäev)

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president president

[1] Teine demograafiaalane aruanne: Meeting Social Needs in an Ageing Society . SEK(2008) 2911http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=502&newsId=419&furtherNews=yes.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].