52010PC0350

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 30.6.2010

KOM(2010) 350 lõplik

2010/0198 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

Euroopa Liidu patendi tõlkimise korraldamise kohta

{SEK(2010) 796}{SEK(2010) 797}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Euroopa Liidus (EL) on patendikaitse praegu tagatud liikmesriikide antavate siseriiklike patentidega või Euroopa Patendiameti (EPO) poolt Euroopa patendikonventsiooni alusel antavate Euroopa patentidega. Kui Euroopa patent antakse, tuleb see kinnitada liikmesriigis, kus kaitset taotletakse.

Euroopa patendi kinnitamiseks liikmesriigi territooriumil võivad siseriiklikud õigusnormid näha muu hulgas ette, et patendi omanik esitab Euroopa patendi tõlke asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde. Et vähendada kinnitamisnõuetest tingitud kulusid, võtsid Euroopa patendikonventsiooni osalisriigid 2000. aastal vastu nn Londoni lepingu,[1] mis kehtib praegu kümnes ELi liikmesriigis. Londoni leping on vabatahtlik ja seepärast kaasnevad sellega erinevused ELi liikmesriikide tõlkekorraldustes. Seitseteist liikmesriiki ei ole Londoni lepingu osalised ja nõuavad endiselt kogu patendi tõlkimist oma ametlikku keelde. Ainult Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg ja Ühendkuningriik (kelle ametlik keel on mõne EPO ametliku keelega ühine) leppisid kokku tõlkimise nõudest täielikult loobuda. Kuus ELi liikmesriiki, kes ratifitseerisid Londoni lepingu (kuid kellel ei ole EPOga ühist ametlikku keelt) leppisid kokku tõlkimise nõudest ainult osaliselt loobuda. Nad nõuavad endiselt patendinõudluste tõlkimist oma ametlikku keelde ja mõned liikmesriigid nõuavad ka kirjelduse tõlkimist inglise keelde, kui Euroopa patent on antud prantsuse või saksa keeles.

Seepärast kaasnevad ELi praeguse patendisüsteemiga, eriti tõlkimisnõuete osas, väga suured kulud ja see on väga keeruline. 13 riigis kinnitatud Euroopa patendi kulud on tervelt 20 000 eurot, millest ligikaudu 14 000 eurot moodustavad üksnes tõlkimiskulud. See teeb Euroopa patendi rohkem kui kümme korda kallimaks USA patendist, mille kulud on umbes 1 850 eurot[2]. Kõrgeid kulusid Euroopas oleks võimalik kulutõhusa, õiguskindla ja lihtsustatud tõlkekorraldusega ELi patendi abil oluliselt vähendada. Käesoleva ettepaneku kohaselt oleks kõiki 27 liikmesriiki hõlmava ELi patendi menetluskulud vähem kui 6 200 eurot, millest tõlkimiskulud moodustaksid vaid 10 %. Mõistliku hinnaga ELi patent parandaks eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning avalike teadusorganisatsioonide juurdepääsu patendikaitsele ning oleks tähtis tegur innovatsiooni ja konkurentsivõime ergutamiseks ELis.

2000. aasta augustis võttis komisjon EÜ asutamislepingu artikli 308 alusel vastu nõukogu määruse ettepaneku[3] ühenduse patendi kohta. Selle eesmärk oli luua ühtne ühenduse patendidokument, mis oleks tõlkekulude poolest taskukohane. Pärast seda, kui EPO oleks ühes oma ametlikest keeltest (inglise, prantsuse või saksa keel) andnud patendi ja avaldanud selle asjakohases keeles koos patendinõudluste tõlgetega EPO kahte ülejäänud ametlikku keelde, oleks ühenduse patent jõustunud kogu ELis. 2002. aastal võttis Euroopa Parlament vastu õigusloomega seotud resolutsiooni[4]. 2003. aastal alustas nõukogu ühise poliitilise lähenemisviisi[5] alusel arutelusid teistsuguse lahenduse üle, mille kohaselt nõuti patendinõudluste tõlkimist kõigisse ELi keeltesse. Lõplikku kokkulepet siiski ei saavutatud, kuna patendisüsteemi kasutajad lükkasid selle kui liiga kuluka ja liiga keerulise lähenemisviisi tagasi.

Arutelu ettepaneku üle algatati nõukogus uuesti pärast teatise „Euroopa patendisüsteemi edendamine”[6] vastuvõtmist komisjoni poolt 2007. aasta aprillis. Teatises kinnitati kavatsust luua ühenduse ühtne patent. Selles pakuti välja ka võimalus uurida koos liikmesriikidega, kuidas parandada tõlkekorraldust, et vähendada tõlkimiskulusid ning samas hõlbustada patenditeabe levitamist kõigis ELi ametlikes keeltes.

2009. aasta detsembris võttis nõukogu vastu teatist „Euroopa patendisüsteemi edendamine” käsitlevad järeldused[7] ja üldise lähenemisviisi ELi patenti käsitleva määruse ettepaneku suhtes[8]. Kuna ELi patendi loomise õiguslik alus muutus seoses Lissaboni lepingu jõustumisega, tuleb ELi patendi tõlkimise korraldamise kohta, mida alguses käsitleti komisjoni 2000. aasta ettepanekus, koostada nüüd eraldi ettepanek. Käesolev ettepanek kajastab üldiselt algses komisjoni ettepanekus esitatud tõlkekorraldust, kuid võtab siiski ka arvesse 2007. aastal taasalustatud arutelude käigus nõukogu poolt tehtud edusamme.

Nõukogu järeldustes kinnitatakse, et on vaja tõlkekorraldust hõlmavat määrust, mis jõustuks koos ELi patenti käsitleva määrusega. Järeldustes kinnitati, et ELi patendi toimimiseks võidakse Euroopa patendikonventsioonis teha vajalikus ulatuses muudatusi. Nõukogu leppis kokku ka Euroopa patendisüsteemi parandamise teiseks tähtsaimaks elemendiks oleva ühtse patendikohtu põhijoontes. Järeldused ei mõjuta siiski Euroopa Liidu Kohtu esitatavat arvamust selle kohta, mil määral on ühtse patendikohtu loomist käsitleva lepingu eelnõu vastavuses ELi põhilepingutega.

Lisaks kinnitab komisjon Euroopa 2020 strateegias[9] suurprojekti „Innovatiivne liit” raames taas oma kohustust teha jõupingutusi ELi ühtse patendi ja spetsialiseeritud patendikohtu loomiseks, et parandada innovatsiooni kui tulevase majanduskasvu tõukejõu raamtingimusi. 25.-26. märtsil 2010 leppis Euroopa Ülemkogu kokku selle strateegia põhielementides[10]. Ka Mario Monti aruandes Euroopa Komisjoni presidendile[11] tõsteti esile, et ettevõtjatel ja innovaatoritel, eriti VKEdel on vaja juurdepääsu atraktiivsele ja kulutõhusale ühtsele patendisüsteemile ning patendikohtusüsteemile. Selles aruandes soovitati kiiresti luua nii ühtne patent kui ka ühtne patendikohus, märgiti, et patent on proovikivi, mille järgi mõõta ühtse turu taaselustamise kavatsuse tõsidust, ja kutsuti komisjoni üles mitte taganema oma eesmärkidest selles valdkonnas. 2010. aasta sügiseks kavandatud komisjoni teatises „Ühtse turu taaskäivitamine” tuleks uuesti kinnitada, et patendireform on sellise taaskäivitamise üks prioriteet. Käesolev ELi patendi tõlkimise korraldamist hõlmav ettepanek on seepärast üks kõnealuse eesmärgi saavutamise oluline osa.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega

2006. aasta jaanuaris algatas komisjon laiaulatusliku arutelu Euroopa tuleviku patendipoliitika üle[12]. Mitmesugustelt sidusrühmadelt, sh kõigi majandussektorite ettevõtjatelt, tootmisharude ühendustelt, VKEde ühendustelt, patendiadvokaatidelt, riigiasutustelt ja teadlastelt saadi rohkem kui 2 500 vastust. Vastustes väljendati selgelt pettumust ühenduse patendiga seotud edusammude puudumise üle. Eriti teravalt kritiseeriti nõukogu 3. märtsi 2003. aasta ühises poliitilises lähenemisviisis[13] esitatud tõlkekorraldust. Peaaegu kõik sidusrühmad lükkasid kõnealuse lähenemisviisi tagasi, kuna nad leidsid, et see on mitterahuldav kõrgete kulude ja patendi omanike praktiliste probleemide tõttu, samuti kõigi patendisüsteemi kasutajate õigusliku ebakindluse tõttu, mis tuleneb tõlgetele antavast õiguslikust mõjust. Toetus muudele variantidele erines suuresti; mõned sidusrühmad nõudsid ainult ingliskeelset süsteemi, samal ajal kui teised eelistasid erinevaid mitmekeelseid variante. Hoolimata kriitikast väljendasid sidusrühmad oma püsivat toetust ühtsele, taskukohasele ja konkurentsivõimelisele ühenduse patendile. Seda kinnitas ka 12. juulil 2006 peetud avalik ärakuulamine.

Pärast teatise vastuvõtmist 2007. aasta aprillis jätkusid arutelud sidusrühmadega. 16.-17. oktoobril 2008 korraldas komisjon koos eesistujariigi Prantsusmaaga Euroopa tööstusomandi õiguste alase konverentsi[14]. Osavõtjad kinnitasid, et ELi patent „peaks olema kulutõhus, õiguskindel ja vähendama keerulisust” ning väljendasid laialdast toetust algatustele töötada välja patendidokumentide spetsialiseeritud masintõlked patenditeabe saamiseks[15].

ELi patendi tõlkimise korraldamist käsitleti põhjalikult ka Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” 2008. aasta arutelul. Ka seekord leidsid sidusrühmad, et kõrged patentimiskulud on põhiline takistus ELi patendikaitse jaoks ja nõudsid ELi ühtse patendi loomist nii kiiresti kui võimalik[16]. Arutelu ajal esitatud eraldi arvamustes nõudsid kõik ettevõtjad ja eelkõige VKEde esindajad selgesõnaliselt tulevase ELi patendi patentimiskulude (sh tõlkekulude) olulist vähendamist[17]. Muudes sidusrühmade hiljuti esitatud seisukohtades on viidatud ELi patendi tõlkimisele. Üldiselt tervitatakse uut, spetsialiseeritud masintõlkel põhinevat lähenemisviisi, kuid rõhutatakse, et sellistel masintõlgetel ei tohi olla mingit õiguslikku mõju ja neid peab kasutama vaid teabe eesmärgil.

3. Mõju hindamine

Ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, kus võrreldakse nelja variandi majanduslikku mõju:

1) ainult ingliskeelne ELi patendisüsteem,

2) ELi patendi läbivaatamine, andmine ja avaldamine toimub ühes kolmest EPO töökeelest; patendinõudlused tõlgitakse ülejäänud kahte töökeelde,

3) ELi patendi läbivaatamine, andmine ja avaldamine toimub nagu variandis 2, kuid patendinõudlused tõlgitakse nelja muusse enimräägitavasse ELi keelde, ning

4) ELi patendi läbivaatamine, andmine ja avaldamine toimub nagu variantides 2 ja 3, kuid patendinõudlused tõlgitakse kõigisse ELi ametlikesse keeltesse.

Mõju hindamise käigus tehtud analüüs näitas, et variant 2 on eelistatavaim valik, kuna see säilitab EPO hästitoimiva süsteemi keelekorralduse ja põhjustab ainult minimaalseid tõlkekulusid.

4. Ettepaneku õiguslik külg

Lissaboni lepinguga kehtestati kõikjal ELis ühetaolist kaitset pakkuva Euroopa intellektuaalomandi õiguse loomisele uus õiguslik alus, ELi toimimise lepingu artikkel 118. Selle artikli esimeses lõigus on sätestatud alus neid õigusi loovate meetmete kehtestamiseks tavamenetluse korras. Kõnealuse artikli põhjal luuakse ELi patent Euroopa Liidu patenti käsitleva määrusega xx/xx. Määruse xx/xx kohaselt on ELi patent EPO poolt antav Euroopa patent.

Artikli 118 teises lõigus on sätestatud alus keelekorralduse kehtestamiseks kõikjal ELis ühetaolist kaitset pakkuva Euroopa intellektuaalomandi õiguse suhtes määruste abil, mille nõukogu võtab ühehäälselt vastu seadusandliku erimenetluse abil, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendiga.

Kõrgete kulude ja keerulisuse probleemi, mis tuleneb praegusest killustatud patendisüsteemist, eelkõige liikmesriikide kehtestatud tõlkimisnõuetest, saab lahendada üksnes ELi tasandil loodud ühtse patendi abil.

5. Mõju eelarvele

Ettepanekus osutatakse muu hulgas EPO automaatse masintõlke programmi kasutuselevõtu korraldamise vajadusele. Ettepanekul ei ole mõju ELi eelarvele.

6. Üksikasjalik kirjeldus

6.1. Märkused artiklite kohta

Artikkel 1 – Sisu

Selles artiklis määratletakse määruse sisu.

Artikkel 2 – Mõisted

Selles artiklis esitatakse määruses kasutatud põhiterminite definitsioonid.

Artikkel 3 – ELi patendi tehnilise kirjelduse avaldamine

Selles artiklis sätestatakse, et kui ELi patendi tehniline kirjeldus on avaldatud vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikele 6, ei ole rohkem tõlkeid enam vaja. Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 6 on sätestatud, et Euroopa patentide tehnilised kirjeldused avaldatakse menetluskeeles (ühes kolmest EPO ametlikust keelest, milles patenditaotlus on esitatud – inglise, prantsuse või saksa keeles) ja need sisaldavad patendinõudluste tõlkeid ülejäänud kahte EPO ametlikku keelde. Kõnealust Euroopa patendikonventsiooniga kehtestatud miinimumnõuet kohaldatakse ka ELi patentide suhtes, kuid pärast ELi patendi andmist ei nõuta enam täiendavaid tõlkeid. Artiklis täpsustatakse ka, et Euroopa patendikonventsiooni kohaselt on menetluskeeles ELi patendi tehniline kirjeldus autentne tekst.

See nõue on identne komisjoni 2000. aasta augustis esitatud algse ettepanekuga ühenduse patendi kohta ja rajaneb EPO olemasoleval ametlike keelte süsteemil ja enamuse taotlejate poolt kasutatavatel keeltel[18]. Kõnealusel lahendusel võib olla positiivne mõju kõigile patendisüsteemi kasutajatele Euroopas, kuna saavutatakse tõlkimiskulude oluline vähendamine.

Artikkel 4 – Tõlkimine vaidluse korral

Selles artiklis nõutakse, et patendi omanik esitaks õigusliku vaidluse korral väidetava rikkuja taotlusel ja valikul patendi täieliku tõlke selle riigi ametlikku keelde, milles väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht. Patendi omanik peab pädeva Euroopa Liidu kohtu nõudmisel esitama ka ELi patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde. Selliste tõlgete kulud kannab patendi omanik.

Artikkel 5 – Aruanne käesoleva määruse rakendamise kohta

Selles artiklis sätestatakse hindamismenetlus, mis hõlmab ka aruannet määruse rakendamise kohta. Komisjon peab mitte hiljem kui viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva esitama nõukogule aruande ELi patendi tõlkekorralduse toimimise kohta ja tegema vajadusel ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 6 – Jõustumine

Selles artiklis sätestatakse, et käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas , kuid seda kohaldatakse alates Euroopa Liidu patenti käsitleva määruse jõustumise kuupäevast. Kuna ELi patendi kui Euroopa intellektuaalomandi dokumendi suhtes kohaldatavad olulised õigusnormid oleksid kaetud ELi patendimäärusega, kuid nende patentide suhtes kohaldatavat tõlkekorraldust reguleeriks käesolev ettepanek, tuleks kaht kõnealust õigusakti kohaldada ühiselt.

6.2. Kaasnevad meetmed, mis tuleks kehtestada koos ELi patendi loomisega

Tõlked patenditeabe esitamiseks

Euroopa Liit ja EPO astuvad vajalikke samme, et teha patendi taotluste ja tehniliste kirjelduste masintõlked kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes, ilma et see põhjustaks lisakulusid taotlejatele. Sellised tõlked peaksid patenditaotluse avaldamisel olema kättesaadavad nõudmise korral, internetis ja tasuta. Neid pakutaks patenditeabe eesmärgil ja neil ei oleks õiguslikku mõju. See tehtaks kasutajatele teatavaks asjakohase vastutamatusesätte kaudu. Vastupidiselt praegusele tavale, mille kohaselt tõlked esitatakse mitu kuud pärast patendi andmist (kui neid on vähem vaja ja neid vaadatakse harva), parandaks nende varajane kättesaadavus oluliselt patenditeabe levikut leiutajate, teadlaste ja innovaatiliste VKEde seas. Masintõlkeprogrammiga püütakse teha kõrgekvaliteedilisi tõlkeid, mis rajanevad tehnilistel standarditel, sh elektroonilistel sõnaraamatutel, mille sõnavara on seotud patentide rahvusvahelise klassifitseerimissüsteemiga.

Kõrgekvaliteedilised masintõlked on EPO-s juba mõnedes vähestes keeltes välja töötatud. Komisjon toetab ka masintõlgete projekti (Patent Language Translations Online, PluTO),[19] mis hõlmab tõlkimistarkvara arendamist patendidokumentatsiooni põhjal ja katab järgmise viie aasta jooksul kõik ELi ametlikud keeled. ELi patendi loomine tähendaks, et tööd oleks vaja kiirendada ja välja tuleks arendada selline kõiki ELi keeli hõlmav programm. ELi ja kõigi liikmesriikide esindajatest koosnev EPO haldusnõukogu erikomisjon peaks kehtestama masintõlkesüsteemi suhtes kohaldatavad rakendussätted.

Kulude hüvitamine

Euroopa patendi taotlusi võib vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikele 2 esitada ükskõik millises keeles. Kui taotluse esitamise keel ei ole EPO ametlik keel, tuleb teatava ajavahemiku jooksul esitada tõlge ühte EPO ametlikest keeltest, et EPO saaks taotluse läbi vaadata. Euroopa patendikonventsiooni praegu kehtivate rakendusmääruste[20] kohaselt võidakse neile taotlejatele, kes esitavad patenditaotluse keeles, mis ei ole EPO ametlik keel, tõlkekulud osaliselt hüvitada teenustasude vähendamise teel EPO menetluse eri etappidel. See kehtiks ka ELi patentide suhtes. ELi liikmesriikides asuvate ELi patendi taotlejate puhul tuleks astuda vajalikke samme selleks, et hüvitada tõlkekulud kindlaksmääratud ülemmäärade ulatuses mitte osaliselt, vaid täielikult. Neid täiendavaid hüvitamisi rahastataks EPO kogutud ELi patendilõivude abil. Sellise korra peaks kehtestama ELi ja kõigi liikmesriikide esindajatest koosnev EPO haldusnõukogu erikomisjon.

2010/0198 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

Euroopa Liidu patendi tõlkimise korraldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[21],

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu patent (edaspidi „ELi patent”) on loodud Euroopa Liidu patenti käsitleva määrusega xx/xx[22]. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 118 esimese lõiguga on määruses sätestatud ühtne patendikaitse kõikjal Euroopa Liidus ja kehtestatud kogu ELi hõlmav tsentraliseeritud lubade andmise, kooskõlastamise ja järelevalve kord.

(2) ELi patendi kulutõhusa, lihtsustatud ja õiguskindlust tagava tõlkimise korraldus peaks ergutama innovatsiooni ja tooma kasu eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning täiendama komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele („Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”)[23]. Selline tõlkekorraldus peaks tegema juurdepääsu ELi patendile ja tervele patendisüsteemile lihtsamaks, vähem kulukaks ja vähem riskantseks.

(3) Kuna Euroopa Patendiamet (edaspidi EPO) vastutab Euroopa patentide, sh ELi patentide andmise eest, peaks ELi tõlkimise korraldamine rajanema praegu EPO poolt rakendataval menetlusel. Sellise korraldamise eesmärk peaks olema vajaliku tasakaalu saavutamine ettevõtjate ja avalikkuse huvide vahel menetluskulude ja tehnilise teabe kättesaadavuse osas.

(4) ELi patenti käsitleva vaidluse korral on legitiimne vajadus, et patendi omanik esitab ELi patendi täieliku tõlke selle riigi ametlikku keelde, milles väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht. Patendi omanik peab pädeva Euroopa Liidu kohtu nõudmisel esitama ka ELi patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde. Kõnealused tõlked tehakse patendi omaniku kulul.

(5) Selleks et hõlbustada juurdepääsu ELi patendile eelkõige VKEde jaoks, peaksid patendi taotlejad, kelle keel ei ole üks EPO ametlikest keeltest, saama esitada oma taotluse ükskõik millises muus Euroopa Liidu ametlikus keeles. Lisaks praegu Euroopa patentide suhtes kohaldatavale eeskirjadele tuleks täiendava meetmena käesoleva määruse kohaldamise alguseks neile ELi patendi taotlejatele, kellele patent antakse ja kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, mille ametlik keel ei ole EPO ametlik keel, luua kõnealusest keelest ühte EPO menetluskeelde tõlkimisega seotud kulude täiendava hüvitamise süsteem.

(6) Patenditeabe kättesaadavuse edendamiseks ja tehnikaalaste teadmiste levitamiseks peaks käesoleva määruse rakendamise alguseks olemas olema masintõlgete süsteem ELi patendi tehniliste kirjelduste tõlkimiseks kõigisse ametlikesse ELi keeltesse. Sellised masintõlked on ainult teabeks ja neil puudub õiguslik mõju.

(7) Kuna ELi patendi kui Euroopa intellektuaalomandi dokumendi suhtes kohaldatavad olulised sätted on hõlmatud Euroopa Liidu patenti käsitleva määrusega xx/xx ja neid täiendab käesolevas määruses sätestatud tõlkekorraldus, peaks käesolevat määrust kohaldama alates määruse xx/xx jõustumise kuupäevast.

(8) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega saab kavandatava meetme eesmärgi, milleks on ELi patendi tõlkimise ühtne ja lihtsustatud korraldamine, saavutada üksnes Euroopa tasandil. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9) Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kehtestatud eeskirju liidu institutsioonide keelte kohta ega nõukogu määrust 1/1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted Euroopa Liidu patendi tõlkimise korraldamise kohta.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Euroopa Liidu patent” (edaspidi „ELi patent”) – Euroopa Liidu patenti käsitleva määruse xx/xx määratluse kohane patent;

b) „ELi patendi tehniline kirjeldus” – sisaldab kirjeldust, patendinõudlusi ja kõiki jooniseid.

Artikkel 3ELi patendi tehnilise kirjelduse avaldamine

1. Pärast ELi patendi tehnilise kirjelduse avaldamist vastavalt 5. oktoobril 1973 allakirjutatud Euroopa patentide andmise konventsiooni (muudetud, edaspidi „patendikonventsioon”) artikli 14 lõikele 6 ei ole täiendavad tõlked enam vajalikud.

2. ELi patendi tekst Euroopa Patendiameti ametlikus keeles, millele on viidatud kui menetluskeelele patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 3, on autentne tekst.

Artikkel 4Tõlkimine vaidluse korral

1. ELi patendiga seotud vaidluse korral esitab patendi omanik väidetava rikkuja taotlusel ja valikul patendi täieliku tõlke selle riigi ametlikku keelde, milles väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht.

2. ELi patendiga seotud vaidluse korral peab patendi omanik pädeva Euroopa Liidu kohtu nõudmisel esitama kohtumenetluse käigus ELi patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tõlgete tegemise kulud kannab patendi omanik.

Artikkel 5Aruanne käesoleva määruse rakendamise kohta

Komisjon esitab mitte hiljem kui viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva nõukogule aruande ELi patendi tõlkekorralduse toimimise kohta ja teeb vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 6Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse alates [ Euroopa Liidu patenti käsitleva määruse xx/xx jõustumise kuupäev ].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] Leping Euroopa patendikonventsiooni artikli 65 kohaldamise kohta, EPO Ametlik Teataja 2001, 550.

[2] Bruno van Pottlesberghe de la Potterie ja Didier Franhttp://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/consultation_en.htm

[3] Nõukogu dokument 6874/03, nõukogu 2490. istung – Konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud), Brüssel, 3. mai 2003.

[4] Konverentsi dokumendid ja järeldused on kättesaadavad veebiaadressilhttp://ec.europa.eu/internal_market/indprop/rights/index_en.htm.

[5] Vt nõukogu dokument 6985/08, 28. veebruar 2008 ja nõukogu dokument 8928/08, 28. aprill 2008.

[6] Small Business Act for Europe , aruanne avaliku arutelu kohta, 22. aprill 2008, kättesaadav veebiaadressil http://www.ec.europa.eu/enterprise/newsroom.

[7] UEAPME Expectations on the Proposal for a European Small Business Act , 14. detsember 2007, kättesaadav veebiaadressil http://www.ueapme.com/. Vastukaja arutelule „Small Business Act for Europe” üle, 2. aprill 2008, kättesaadav veebiaadressil http://www.eurochambres.eu/.

[8] Praegu esitab 88,9 % Euroopa patentide taotlejatest oma patenditaotluse kas inglise, prantsuse või saksa keeles. Euroopa taotlejad kasutavad neid keeli taotluste esitamise keelena 93 % juhtudest.

[9] Teave on kättesaadav veebiaadressil http://cordis.europa.eu/home_en.html.

[10] Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõige 4; rakendusmääruse eeskirja 6 punkt 1.

[11] ELT C , , lk .

[12] ELT C , , lk .

[13] KOM(2008) 394.