Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52010IP0303

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamine ja toimimine Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010 . aasta resolutsioon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta (2010/2072(INI))

    ELT C 308E, 20.10.2011, p. 30–36 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    20.10.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    CE 308/30

    Teisipäev, 7. september 2010
    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamine ja toimimine

    P7_TA(2010)0303

    Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamise ja toimimise kohta (2010/2072(INI))

    2011/C 308 E/05

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 28;

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2);

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (3);

    võttes arvesse oma 23. oktoobrist 2007. aastast kuni käesoleva ajani vastu võetud resolutsioone (4) ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28;

    võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist KOM(2008)0421 ja 28. juuli 2009. aasta teatist KOM(2009)0394 Euroopa Parlamendile ja nõukogule Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 2007. ja 2008. aasta tegevuse kohta;

    võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

    võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A7-0236/2010),

    A.

    arvestades, et kollektiivse koondamise ohvritest töötajatele globaliseerumise negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ja lisaks uue töökoha leidmisele neile ka solidaarsuse avaldamiseks asutas Euroopa Liit Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”), millest rahastatakse tööturule naasmise individualiseeritud programme, ning arvestades, et fondile on aastas ette nähtud kuni 500 miljonit eurot, mis pärineb varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku alamrubriigiga 1b seotud assigneeringuid; arvestades, et fond asutati paindliku ja spetsiifilise toetusvahendina, mis aitab kiiremini ja tõhusamalt kaasa nende töötajate tööturule naasmisele, kes kaotavad töö maailma kaubanduses toimunud muudatuste tõttu;

    B.

    arvestades, et majandus-ja finantskriisist tingitud töötuse kasvule reageerimiseks ning 2007. ja 2008. aastal omandatud kogemuse arvesse võtmiseks muutis Euroopa Liit 2009. aasta juunis fondi kasutuseeskirju; arvestades, et muudatused puudutasid kõiki enne 31. detsembrit 2011 esitatavaid taotlusi ja nendega laiendati fondi kohaldamisala, lihtsustati sekkumiskriteeriume ja muudeti need täpsemaks, suurendati kaasrahastamise määra ning pikendati liikmesriikidele ette nähtud fondi toetuse kasutamise aega;

    C.

    arvestades, et fondi kaudu ajavahemikul 2007. aasta lõpust kuni 2009. aasta esimese semestrini kasutusele võetud rahaliste vahendite hindamisel tuli esile eraldatud vahendite vähene kasutamine, kasutada olevast 1,5 miljardist eurost võeti kasutusele ainult 80 miljonit eurot kaheksa liikmesriigi väga piiratud arvu sektorite (eriti tekstiili- ja autotööstus) 24 431 töötaja nimel esitatud 18 taotluse kohta; arvestades, et puudusi näitas ka täheldatud erinevus algselt eraldatud summade ja lõpuks rakendatud summade vahel, 11 juhul maksti tagantjärele tagasi 24,8 miljonit eurot ehk 39,4 % kasutusele võetud toetussummadest;

    D.

    arvestades, et ehkki praegu ei ole veel võimalik hinnata fondi toimimist muudetud määruse alusel, sest alates 2009. aasta maist esitatud taotlused on menetlemisel või täitmisel, võib juba selgelt täheldada fondi elavamat kasutamist, mis kinnitab, et tehtud muudatused olid asjakohased – ajavahemikul 2009. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini kasvas esitatud taotluste arv 18-lt 46-ni, taotletud toetussummad suurenesid 80 miljonilt 197 miljoni euroni, taotlejariikide arv kasvas 8-lt 18-ni, toetatavate töötajate arv peaaegu kahekordistus (lisandus 36 712 töötajat) ning asjaomased majandussektorid muutusid palju mitmekesisemaks;

    E.

    arvestades, et sellest hoolimata ei ole 9 liikmesriiki ikka veel fondi kasutanud, et kasutuselevõetud summad jäävad suuresti alla aastas kasutada olevast 500 miljonist ning enamik taotlusi pärineb piirkondadest, mille SKP elaniku kohta on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ja töötuse määr mõõdukas – sellest võib järeldada, et kuigi algse määruse muudatused olid olulised, ei ole need viimaste aastate jooksul täheldatud kollektiivsete koondamiste arvuga võrreldes piisavad;

    F.

    arvestades, et 2009. aasta juuni läbivaatamise käigus toimunud kaasrahastamise määra suurendamine 50 %-lt 65 %-ni on üks asjaolu, mis seletab taotluste arvu kasvu;

    G.

    arvestades, et fondi vähene kasutamine ELi vaeseimates piirkondades on tingitud kas riikide erinevatest strateegiatest või raskustest toetuse saajate täpsel kindlaksmääramisel enne, kui Euroopa tasandil otsus vastu võetakse;

    H.

    arvestades, et vaatamata Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. juuli 2008. aasta ühisdeklaratsioonile, milles kutsuti üles fondi rahalist abi võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks tegema, kulub menetluseks alates kollektiivse koondamise hetkest kuni kuupäevani, millal fond liikmesriigi taotlusel sekkub, endiselt 12–17 kuud, ning see kestus selgitab osaliselt erinevust nende töötajate arvu, kelle jaoks fondi sekkumist taotleti ja toetust saanud töötajate arvu vahel;

    I.

    arvestades, et eelarvedistsipliini käsitlev Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu (5) muudab fondi kasutuselevõtmist ainult piiratud määral, tehes kolmepoolse menetluse vastavalt praktikale mittekohustuslikuks, ning see muudatus ei ole selline, mis aeglast ja töömahukat menetlust parandaks;

    J.

    arvestades, et vastavalt komisjoni vahearuandele institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta (6) on üheks menetlust aeglustavaks teguriks nõue, mille kohaselt peavad fondi kasutuselevõtmiseks vastava otsuse tegema mõlemad eelarvepädevad institutsioonid; arvestades, et see ei tohiks takistada fondi kasutamise otsuste tegemise kiirendamist ja lihtsustamist;

    K.

    arvestades, et tänaseni ei ole kättesaadavad usaldusväärsed ja järjepidevad andmed fondi rakendamise kohta pärast selle muutmist alates 2009. aastast ning see viitab selgelt asjaolule, et kehtestada tuleb läbipaistvuse ja korrapärase aruandmise kohustus;

    L.

    arvestades, et ajavahemikul 2007. aastast kuni 2010. aasta aprillini tehtud 27 otsust olid kõik positiivsed ja vastasid summa poolest komisjoni ettepanekutele;

    M.

    arvestades, et globaliseerumine kui nähtus ja majanduskriisi mõju tööhõivele kestab edasi ka pärast 2013. aastat ja selle tulemusena on tõenäoline, et eelseisvatel aastatel kasvab suundumus taotluste arvu suurenemise poole; arvestades siiski seda, et fondi eesmärk ei ole hüvitada innovatsiooni vähesust,

    1.

    on arvamusel, et fondi kui Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika vahendi lisandväärtus seisneb nähtavas, konkreetses, sihtotstarbelises ja ühekordses rahalises toetuses kutsealase ümberõppe ja tööturule naasmise individualiseeritud programmidele, mis on ette nähtud kollektiivse koondamise tõttu kannatanud töötajatele majandussektorites või piirkondades, kus on avaldunud märkimisväärne negatiivne mõju majandusele ja sotsiaalvaldkonnale;

    2.

    on seisukohal, et fondi rahastamistaotluste arvu suurenemine ning fondi kasutuselevõtmise ja rakendamismenetlusega seotud raskused nõuavad fondi menetlus- ja eelarvesätete kiiret muutmist; rõhutab, et komisjon peaks parandama fondi kohta antavat teavet ja fondi nähtavust liikmesriikides ning fondi toetuse võimalike saajate hulgas; palub seetõttu, et komisjon esitaks oma vahehindamise aruande 30. juuniks 2011 ning lisaks sellele ettepaneku fondi käsitleva määruse läbivaatamise kohta, et kõrvaldada fondi kõige suuremad puudused enne praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppu;

    3.

    kutsub komisjoni üles eraldatud toetusi oma vahearuandes hindama, lähtudes eelkõige järgmistest kvalitatiivsetest aspektidest:

    a)

    eduka tööturule naasmise määr ja toetuse saajate kutseoskuste ajakohastamise hindamine;

    b)

    võrdlev analüüs kõigi fondi-taotluse alusel rahastatud meetmete ja tulemuste kohta tööturule naasmise põhjal;

    c)

    mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine koondatud töötajate lepinguliste suhete puhul ja töötajate puhul, kes kasutavad oma õigust liikuda vabalt ELi piires;

    d)

    sotsiaalpartneritega konsulteerimise menetluste kohaldamine või kohaldamata jätmine taotluste ja nende elluviimise kontrollide ettevalmistamisel;

    e)

    fondi mõju toetuse saajate ühendamisele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keda töökohtade vähendamise kava võib mõjutada ja kelle töötajad võivad fondist toetust saada;

    f)

    analüüs fondi erinevate kandidatuuride mõju kohta nende juhtimise eest vastutavate siseriiklike asutuste suhtes;

    g)

    fondi rahaliste vahendite mõju vanuserühmade kaupa toetust saavates liikmesriikides ja abi saavates valdkondades;

    4.

    kutsub komisjoni üles hindama oma vahearuandes antud abi eelarve aspektist ja võtma tulemustes arvesse eelkõige järgmisi asjaolusid:

    a)

    millest tuleneb suur vastuolu fondist taotletud rahaliste vahendite ja toetust saavate liikmesriikide tagastatud summade vahel, kui abi on juba välja antud;

    b)

    milliseid rahastatud programme ja meetmeid ei ole järgitud, kui liikmesriigid tagastavad abi;

    c)

    põhjused, mis liikmesriikide vahel valitsevad eri fondi taotlustes töötaja kohta esitatud rahastamise osas suured erinevused;

    d)

    analüüs erinevate Euroopa tasandil rahastatavate programmide (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetus) koordineerimise kohta, kui need programmid on suunatud samale territooriumile, mille kohta fondi taotlusi kaalutakse või mille kohta on hinnang langetatud;

    e)

    analüüs selle kohta, millises vahekorras on rakendatud vahendid igal konkreetsel juhul olnud muude riiklike ja konkreetse ettevõttega seotud toetusmeetmetega;

    5.

    on arvamusel, et määruse läbivaatamisel tuleb arvesse võtta fondi toimimise hindamise tulemusi ja omandatud kogemusi ning lisada meetmed, mis võimaldaksid oluliselt lühendada fondi kasutuselevõtmise menetluse kestust;

    6.

    palub komisjonil teha ettepanek lisada fondi määrusesse liikmesriikide kohustus toetada töötajate ühenduste osalemist määruse rakendamise etapis; palub komisjonil korraldada kogemuste ja heade tavade vahetus selles osas, mis puudutab töötajate osalemist fondi rakendamisel, et praeguste ja uute juhtumite puhul saaksid töötajad kasutada varasematel puhkudel omandatud teadmisi;

    7.

    rõhutab, et fondi kasutuselevõtmiseks vajalikku aega saab lühendada poole võrra, kui töötatakse välja ja võetakse vastu järgmised meetmed:

    a)

    liikmesriikidel tuleks taotlused fondi kasutamiseks ette valmistada kohe pärast kollektiivse koondamise kavatsuse teatavakstegemist, mitte pärast koondamise toimumist;

    b)

    komisjon peaks liikmesriikide teavitama sellest, et taotluse võib esitada alates esimesest päevast, mil sekkumiskriteeriumid on täidetud;

    c)

    tuleks kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid antud menetlust puudutava kiire ja parema teabevahetuse loomiseks asjaomase liikmesriigiga;

    d)

    liikmesriikide taotluste esitamine oma emakeeles ja ühes Euroopa Liidu institutsioonide töökeeles võiks aidata komisjoni taotluste hindamise osakonnal asuda viivitamatult tööle;

    e)

    komisjonil peaks olema piisavalt inim- ja tehnilisi ressursse, et ta saaks tõhusalt ja kiiresti tegeleda liikmesriikide esitatud taotlustega, järgides samal ajal eelarve neutraalsuse põhimõtet;

    f)

    komisjon peaks langetama otsuse fondi kasutamise kohta 3–4 kuu jooksul pärast seda, kui ta on saanud liikmesriigilt taotluse, mis hõlmab kogu vajalikku teavet; juhul kui taotluse hindamine võib kesta rohkem kui neli kuud, peaks komisjon teavitama sellest võimalikult kiiresti Euroopa Parlamenti ja esitama viivitamise põhjused;

    8.

    palub komisjonil anda liikmesriikidele fondi rahastamistaotluste koostamise ja esitamise suuniste kogum, millega püütakse saavutada taotluste kiiret menetlemist ning sidusrühmade laialdast konsensust töötajate tulemuslikuks tööturule naasmiseks kohaldatava strateegia ja meetmete osas; palub liikmesriikidel menetluse kiirendamiseks eelfinantseerida meetmeid, millega tuleks alustada juba taotluste esitamise ajal, nii et fondi rakendamisperioodi saaks töötajate heaks maksimaalselt ära kasutada;

    9.

    tuletab liikmesriikidele meelde, et nad on kohustatud ühelt poolt kaasama tööturu osapooli algusest peale taotluste ettevalmistamisse vastavalt fondi määruse artiklile 5, ning teiselt poolt järgima selle määruse artiklit 9, mis kohustab liikmesriike andma rahastatavate meetmete kohta teavet ja need avalikustama ning et see teave tuleb edastada ka asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele ja tööturu osapooltele, ning nad on kohustatud standardima menetlused; palub liikmesriikidel tagada töönõukogude kaasamine enne iga programmi algust, tagamaks tööturu osapoolte tegelik kaasamine selliste ümberõppekavade koostamisse, milles arvestatakse mitte ettevõtjate, vaid töötajate huvidega;

    10.

    palub liikmesriikidel luua koostöös kõigi sidusrühmade ja eelkõige tööturu osapooltega fondi teabevahetus- ja haldusstruktuur riiklikul tasandil ning vahetada parimaid tavasid Euroopa tasandil, sest see võimaldab massiliste koondamiste korral fondi kiirelt ja tulemuslikult kasutada;

    11.

    tuletab meelde, et määrus (EÜ) nr 1927/2006 võimaldab riikidel esitada fondile ühiseid abitaotlusi, kui töötajad on kaotanud töö teatavas geograafilises piirkonnas või tööstusharus, mis ei hõlma ainult üht liikmesriiki;

    12.

    on seisukohal, et menetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks tuleb tagada tõhusam kooskõlastamine komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel, et vähendada otsuste langetamisele kuluvat aega ilma Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide läbiviidavat hindamist kahjustamata, ning seetõttu:

    a)

    peab komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi kalendrit nii parlamendikomisjonide koosolekute kui osaistungjärkude osas, esitades otsustusmenetluse kiirendamiseks õigel ajal oma ettepanekud;

    b)

    peab komisjon teavitama Euroopa Parlamenti õigel ajal liikmesriikide taotluste hindamise käigus esile kerkinud raskustest ja/või takistustest;

    c)

    teisest küljest püüavad tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning eelarvekomisjon teha kõik võimaliku, et tagada otsuste tegemine täiskogu istungil, mis järgneb vastuvõtmisele parlamendikomisjonis;

    13.

    on seisukohal, et fondi kasutuselevõtu lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise kiireloomulised meetmed võiks määrusesse sisse viia selle läbivaatamisel, kui selleks ajaks omandatud kogemused seda õigustavad; on seisukohal, et ükski nendest tegevustest ei tohi mingil moel piirata või vähendada Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni ühe haru volitusi fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel;

    14.

    on seisukohal, et menetluse parandamisele lisaks tuleb jätkata praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni 2009. aastal vastu võetud erandit, mille alusel antakse abi töötajatele, kes on kaotanud oma töö majandus-ja finantskriisi tõttu, ning et kaasfinantseerimise määraks tuleks jätta 65 %, kuna abi andmise põhjused ei kao lähiajal;

    15.

    märgib, et komisjoni 2011. aasta eelarveprojektis on esmakordselt maksete assigneeringud fondi jaoks, ning on seisukohal, et see on oluline element fondi halduse ja nähtavuse üldiseks hindamiseks; on siiski seisukohal, et need et need maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad, et katta fondi 2011. aasta taotlusteks vajalikke summasid; kordab seetõttu oma nõuet mitte rahastada fondi taotlusi ainult fondi eelarveridadelt toimuvate ülekannetega ja palub komisjonil määrata kindlaks selleks otstarbeks sobivad read ning võtta need viivitamata kasutusele;

    16.

    rõhutab, et fondi tuleviku üle otsustatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste käigus; on seisukohal, et selleks võiks kaaluda mitmeid võimalusi; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata tähelepanu võimalusele luua sõltumatu fond, millele on ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringud, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku sellise fondi rahastamise kohta; usub, et fondi kõigis tulevastes reformides tuleks säilitada fondi paindlikkus, mis tähendab ELi struktuurifondidega võrreldes suhtelist eelist;

    17.

    rõhutab, et fondi praeguste meetmete muutmine tööotsingu aktiivsete meetmete alaliseks toetusvahendiks näitaks poliitilist tahet ehitada üles liikmesriikide sotsiaalpoliitikat täiendav Euroopa sotsiaalvaldkonna tugisammas, mis uuendaks Euroopa lähenemisviisi kutseõppe osas; seda silmas pidades juhib tähelepanu, et tuleks säilitada fondi sõltumatus Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa elukestva õppe programmidest, sest fond pöörab põhitähelepanu iga toetust saava töötaja oskuste väärtustamisele, mitte ettevõtjate probleemidele reageerimisele või õppeasutustele horisontaalsete teenuste osutamisele;

    18.

    kutsub Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutavaid liikmesriike üles looma sünergiat fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja väikerahastamise vahel, et leida iga üksikjuhtumi puhul kõige sobivam abinõu;

    19.

    nõuab liikmesriikidelt tungivalt fondi kasutamist Euroopa eesmärkide saavutamiseks, antud piirkonnas uute püsivate, keskkonnasõbralike ja kvaliteetsete töökohtade jaoks uute oskuste edendamiseks ning ettevõtluse ja elukestva õppe toetamiseks, mis aitaks töötajatel juhtida oma karjääri ning anda panus ELi konkurentsivõime tõstmisse globaliseerunud maailmas;

    20.

    nõuab, et komisjon annaks paremini aru fondi kasutamise kohta, täiendades oluliselt oma iga-aastasi teatisi ja esitades Euroopa Parlamendile korrapäraselt teavet rahaliste toetuste rakendamise kohta liikmesriikides;

    21.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

    (2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

    (3)  ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.

    (4)  Vastuvõetud tekstid, 25.3.2010 (P7_TA(2010)0071 ja P7_TA(2010)0070), 9.3.2010 (P7_TA(2010)0044, P7_TA(2010)0043 ja P7_TA(2010)0042), 16.12.2009 (P7_TA(2009)0107), 25.11.2009 (P7_TA(2009)0087), 20.10.2009 (P7_TA(2009)0049), 15.9.2009 (ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 46), 5.5.2009 (ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 165), 18.11.2008 (ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 84), 21.10.2008 (ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 117), 10.4.2008 (ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 75), 12.12.2007 (ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 260) ja 23.10.2007 (ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 155).

    (5)  3. märtsi 2010. aasta KOM(2010)0073.

    (6)  27. aprilli 2010. aasta KOM(2010)0185.

    Top