31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 161/147

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et demokraatia edendamine ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamine on Euroopa Liidu aluspõhimõtted ja eesmärgid, millele tuginetakse ühiselt kolmandate riikidega suhtlemisel;

B.

arvestades, et Pakistani riigi ja enamiku elanike usk on sunniidi islam, ning usuvähemuste hulka kuuluvad kristlased, hindud, sikhid, šiiidid, ahmadijad, budistid, parsid, bahaid ja teised;

C.

arvestades, et Pakistan on üks olulisimaid riike terrorismi ja vägivaldse ekstremismi leviku vastases võitluses;

D.

arvestades, et peaaegu iga päev korraldavad ekstremistid üha rohkem vägivaldseid rünnakuid, mis on rängaks katsumuseks riigi stabiilsusele ja demokraatlikele institutsioonidele;

E.

arvestades, et kuna kahel pool Pakistani ja Afganistani piiri tegutsevate radikaalsete moslemite rühmitused kujutavad endast aina suuremat ohtu, on kooskõlastatud rahvusvahelised jõupingutused Pakistani majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamisel ja elavdamisel veelgi vajalikumad;

F.

arvestades, et usuvähemuste võrdsed õigused kuulusid Pakistani riigi rajaja Mohammed Ali Jinnah’ nägemusse, mida ta väljendas oma 1947. aasta pöördumises asutava kogu poole: „Te võite olla mis tahes usku, kuuluda ükskõik millisesse kasti või omada mis tahes veendumusi – kõigel sellel ei ole riigiga midagi ühist… Me alustame sellest põhimõttest, et oleme kõik kodanikud, ühe riigi kodanikud”;

G.

arvestades, et Pakistani 1973. aasta põhiseaduse põhiõiguste peatükis tagatakse usutunnistuse ja usuinstitutsioonide juhtimise vabadus (artikkel 20), kõigi kodanike võrdsus (artikkel 25) ning vähemuste õigustatud õigused ja huvid (artikkel 26);

H.

arvestades, et teisalt tehakse põhiseaduses vahet moslemitel ja mittemoslemitel, mis võimaldab seega usutunnistuse alusel diskrimineerimist;

I.

arvestades, et sõltumatute asutuste aruandeist ja uuringuist nähtub, et Pakistani vähemustel ei ole põhilisi kodanikuvabadusi ja võrdseid võimalusi tööl, hariduses ja poliitilises esindatuses;

J.

arvestades, et hinnanguliselt kannatab üle 85 % Pakistani naistest koduvägivalla all, mis hõlmab kehalist ja vaimset väärkohtlemist; arvestades, et tütarlaste ja naiste vastane vägivald, sealhulgas vägistamine, koduvägivald ja sunniabielud on endiselt tõsine probleem, mis on osaliselt põhjustatud šariaadiseadustest;

K.

arvestades, et Pakistani valitsus määras ametisse vähemuste esindaja ning Pakistani parlamendi liikmest Shahbaz Bhattist sai 2008. aasta novembris riigi vähemusasjade minister, kusjuures esimest korda kuulub selle ametikoha juurde ka portfell;

L.

arvestades, et 2008. aasta novembrist möödunud ajavahemiku jooksul on Pakistani valitsus kehtestanud riigiametites viieprotsendise kvoodi vähemuste jaoks, tunnistanud mittemoslemite riigipühasid, kuulutanud 11. augusti riiklikuks vähemuste päevaks ning eraldanud senatis kohti vähemuste esindajatele;

M.

arvestades, et 25. detsembril 2009 kordas president Asif Ali Zardari Pakistani Rahvapartei tõotust austada kõigi vähemuste õigust kohtlemisele võrdsete kodanikena;

N.

arvestades, et Pakistani valitsuse kohustus tagada usuvabadus on vastuolus tema juhtrolliga Islami Konverentsi Organisatsioonis ÜROs usutunnistuse teotamisega võitlemise päevakorra heakskiitmisel;

O.

arvestades, et 1982. ja 1986. aastal kehtestatud õigusnormid, mida tuntakse jumalateotuse seadustena, kahjustavad põhiseadusega tagatud põhiõigusi, mis käsitlevad usutunnistust ja -vähemusi; arvestades, et Pakistani karistusseadustiku paragrahviga 295 C on jumalateotuse eest ette nähtud surmanuhtlus või eluaegne vangistus;

P.

arvestades, et jumalateotuse seadusi kasutavad ära äärmusrühmitused ja need, kes soovivad klaarida isiklikke arveid, ning nende seaduste tõttu on suurenenud usuvähemuste, eelkõige ahmadijade, aga ka kristlaste, hindude, sikhide, šiiitide, budistide, parside, bahaide ning ka ebaõigluse vastu sõna võtta julgevate kriitiliste kodanike vastane vägivald;

Q.

arvestades, et valdav enamus, keda jumalateotuse seaduste alusel süüdistatakse, on moslemid, kuid süüdistused usuvähemuste hulka kuuluvate isikute vastu võivad põhjustada ebaproportsionaalset vägivalda nende kogukonna vastu tervikuna; arvestades, et just jumalateotuse süüdistused põhjustasid kristlaste vastase massilise vägivallapuhangu Gojras ja Korianis 2009. aasta suvel, mille tagajärjel sai kaheksa inimest surma ja mille käigus hävitati vähemalt sada tuhat maja;

R.

arvestades, et 2009. aastal esitati 25 registreeritud juhtumil 76 inimesele süüdistus jumalateotuses, sealhulgas 17 inimesele Pakistani karistusseadustiku paragrahvi 295 C alusel;

S.

arvestades, et juristid ja inimõiguslased kogevad Pakistanis sageli tapmisähvardusi ja tagakiusamist, ja eriti ohualtid on jumalateotuse juhtumites kaitsjana esinevad juristid, ning arvestades, et isegi õigeksmõistetud inimesed peavad ülejäänud elu veetma end varjates;

T.

arvestades, et 2009. aasta augustis tegi Pakistani peaminister Gilani teatavaks komisjoni loomise, mille eesmärk on läbi vaadata ja paremaks muuta neid seadusi, mis kahjustavad uskudevahelist harmooniat, viidates oma avalduses 1982. ja 1986. aasta jumalateotuse seadustele; arvestades, et siiani ei ole sellise läbivaatamise ettepanekut tehtud;

U.

arvestades, et ahmadija moslemid kannatavad Pakistanis sageli diskrimineerimise ja tagakiusamise all, mida toetavad Pakistani karistusseadustiku paragrahvi 298 ahmadijade vastased sätted, mille hiljutiseks näiteks on 5. jaanuaril 2010 toimunud pensionile läinud ahmadija professori mõrv maski kandnud püssimeeste poolt;

V.

arvestades, et Pakistani valitsus on ratifitseerimas 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni,

1.

on rahul meetmetega, mis Pakistani valitsus on võtnud usuvähemuste huvides alates 2008. aasta novembrist, nagu usuvähemustele viieprotsendilise kvoodi kehtestamine riigiametites, mittemoslemite riigipühade tunnistamine ja riikliku vähemuste päeva väljakuulutamine;

2.

toetab täielikult riigi vähemusasjade ministri tööd kohalike uskudevahelise harmoonia komiteede võrgu loomisel dialoogi edendamiseks ja usuliste pingete leevendamiseks; palub kõikidel, sealhulgas osariikide valitsuse tasanditel, neid meetmeid igati toetada;

3.

tunneb heameelt Pakistani peaministri lubaduse üle anda Islamabadi slummide vähemuste elanikele maa omandiõigused;

4.

tunneb heameelt Pakistani valitsuse lubaduse üle anda senatis kohti vähemustele ja samuti vähemusrühmade naissoost esindajatele ning loodab, et need lubadused täidetakse;

5.

palub Pakistani valitsusel diskrimineerimise vältimiseks läbi vaadata tava lisada kodanike usuline kuuluvus kõikidesse uutesse passidesse;

6.

väljendab solidaarsust Pakistani valitsusega võitluses terrorismi ja vägivaldse ekstremismi levikuga;

7.

väljendab sügavat muret selle pärast, et jumalateotuse seadusi, mille alusel võib Pakistanis määrata surmanuhtluse ja mida tihti kasutatakse tsensuuri, kriminaliseerimise, tagakiusamise ja mõnel juhul ka poliitilise, rassilise või usulise vähemuse liikme mõrva õigustamiseks, on võimalik mitmeti tõlgendada ja see mõjutab Pakistani kõikide uskude esindajaid;

8.

palub Pakistani valitsusel põhjalikult läbi vaadata jumalateotuse seadused ja muu hulgas ka karistusseadustiku paragrahvi 295 C praegune kohaldamine, sest selle paragrahvi kohaselt tuleb surmanuhtlus määrata kõikidele jumala teotamises süüdi mõistetud isikutele, ja palub seni kohaldada riigi vähemuste ministri soovitatud muudatusi;

9.

palub valitsusel pidevalt täita 2008. aastal antud lubadust muuta kõik surmanuhtlused eluaegseks vanglakaristuseks, mis on esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas;

10.

tuletab meelde parlamendi kirjalikule küsimusele vastuseks saadud komisjoni korduvat avaldust, et ta jälgib tähelepanelikult Pakistani valitsuse reageerimist jumalateotuse süüdistustest põhjustasid massilisele vägivallapuhangule Gojras ja Korianis; samuti kutsub komisjoni üles nõudma andmeid saavutatud edu kohta, eriti seoses süüdlaste vastutusele võtmisega;

11.

on eriti mures Pakistani ahmadija kogukonna jätkuva diskrimineerimise ja tagakiusamise pärast ning palub Pakistani valitsusel tunnistada kehtetuks Pakistani karistusseadustiku paragrahv 298, mis tõsiselt takistab selle rühma igapäevast elu ja mitte julgustada selliste mässule õhutavate ürituste korraldamist, nagu „Prohvetluse lõpu” teemalised konverentsid Lahore’is;

12.

palub Pakistani ametivõimudel täielikult rakendada Pakistani Ülemkohtu otsust ja tagada kõikide hääleõiguslike valijate, sealhulgas ahmadija moslemite registreerimine uutesse valijate registritesse;

13.

on mures ÜROs toimuva usutunnistuse teotamise vastase kampaania võimaliku väärkasutuse pärast, juhtides tähelepanu nõukogu 16. novembri 2009. aasta järeldustele;

14.

palub Pakistani valitsusel täielikult ja reservatsioonideta ratifitseerida 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastane konventsioon; on seisukohal, et ÜRO konventsioonis sätestatud usu- ja veendumusvabadus annab asjakohase raamistiku ja aluse, mida kõik allakirjutanud peaksid järgima, kaitstes oma kodanikke, et nad saaksid vabalt oma usku järgida;

15.

palub valitsusel tagada põhiseaduses ja inimõiguste ülddeklaratsioonis, eelkõige selle artiklis 18 sätestatud vähemuste inimõigused, milles on märgitud, et „igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele”;

16.

toetab igasuguseid algatusi dialoogi edendamiseks ja vastastikuse austuse loomiseks kogukondade hulgas; kutsub poliitilisi ja usujuhte üles edendama sallivust ja tegema algatusi vihkamise ning vägivaldse ekstremismi vastu võitlemiseks;

17.

soovitab tungivalt Pakistani valitsusel ellu viia kavandatud haridussüsteemi reformid ning reguleerida ja kontrollida medrese koole; kutsub Pakistani ametivõime üles kõrvaldama kõikidest haridusministeeriumi riikliku õppekava sektsiooni poolt heaks kiidetud õpikutest vihkamisele, usulisele üleolekule ja usu teotamisele õhutava propaganda;

18.

palub Pakistani valitsusel anda ÜRO usuvabaduse eriraportöörile Asma Jahangirile luba külastada Pakistani;

19.

palub nõukogul ja komisjonil lisada Pakistani vähemuste õigused eelseisva tippkohtumise päevakorda, et algatada diskrimineerivate usuteotuse õigusaktide kiire reform;

20.

palub nõukogul lisada ususallivuse küsimus ühiskonnas Pakistaniga peetavasse terrorismivastasesse dialoogi, sest sellel küsimusel on erakordne tähtsus pikaajalises usulise ekstremismi vastases võitluses;

21.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama inimõiguste organisatsioonide ja kaitsjate rahalist toetamist ning kavandama praktilisi meetmeid, et toetada Pakistanis kodanikuühiskonna liikumist jumalateotuse seaduste ja muude diskrimineerivate seaduste vastu;

22.

tuletab meelde parlamendi kirjalikule küsimusele vastuseks saadud komisjoni korduvat avaldust, et ta jälgib tähelepanelikult Pakistani valitsuse reageerimist kristlaste vastasele vägivallale Gojras ja Korianis, ja kutsub komisjoni üles nõudma andmeid saavutatud edu kohta, eriti seoses süüdlaste vastutusele võtmisega;

23.

palub nõukogul ja komisjonil Pakistani valitsuselt kindlalt nõuda demokraatia ja inimõiguste klausli järgimist, mis on sätestatud Euroopa Liidu ja Pakistani Islami Vabariigi vahelises koostöölepingus; palub komisjonil esitada aruanne koostöölepingu täitmise ning demokraatia ja inimõiguste klausli järgimise kohta;

24.

palub nõukogul toetada Pakistani valitsust inimõiguste ministeeriumi edasiarendamisel ning tulemusliku, sõltumatu ja autoriteetse riikliku inimõiguste komisjoni loomisel;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Pakistani valitsusele ja parlamendile.