31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 161/47

A.

arvestades, et OECD tegi ettepaneku määratleda mõiste „poliitikavaldkondade arengusidusus”, mis tähendab „töötamist selle nimel, et valitsuse arengupoliitika eesmärke ja tulemusi ei õõnestaks sama valitsuse teised arenguriike mõjutavad poliitikavaldkonnad, ja et need teised poliitikavaldkonnad toetaksid võimalusel arengueesmärke” (13); arvestades, et EL on ELi poliitikavaldkondade vahelise sünergia loomiseks välja töötanud kontseptsiooni „poliitikavaldkondade arengusidusus” ning arvestades, et ka poliitilise tegevuse puudumine võib arengukoostöö oodatavaid tulemusi negatiivselt mõjutada;

B.

tuletades meelde Euroopa Liidu lubadust võtta meetmeid arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususe soodustamiseks kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2005. aasta järeldustega (14);

C.

arvestades, et on olemas erinevus poliitikavaldkondade kooskõla (vasturääkivuste vältimine erinevate välispoliitika valdkondade vahel) ja arenguga seotud sidususe vahel (kohustus võtta arvesse arengueesmärke kõigis arenguriike mõjutavates ELi poliitikavaldkondades);

D.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 seatakse ELi arengupoliitika põhieesmärgiks vaesuse vähendamine ja aja jooksul kaotamine; arvestades, et poliitikavaldkondade sidusus arenguga toimib ELi arengukoostöö eesmärkide saavutamiseks kõigi poliitikavaldkondade kaudu;

E.

arvestades, et ELi kaubanduse, põllumajanduse, kalanduse, kliima, intellektuaalomandi, rände, rahastamise, relvade ja toorainega seotud poliitikavaldkondades esineb selget ebasidusust; arvestades, et poliitikavaldkondade sidusus arenguga võib vähendada vaesust, leides ELi poliitikavaldkondade vahel olulise koostoime;

F.

arvestades, et poliitikavaldkondade arengusidusust piiravad poliitilise toe puudumine, ebaselged volitused, ebapiisavad ressursid, tõhusate kontrollivahendite ja -näitajate puudumine ning see, et poliitikavaldkondade arengusidusust ei peeta vastandlikest huvidest tähtsamaks;

G.

arvestades, et kalandusalaste partnerluslepingute raames liidu antud rahalised hüvitised ei ole aidanud partnerriikide kalanduspoliitikat tugevdada, ja seda suures osas nende lepingute rakendamise järelevalve puudumise tõttu, abi andmise aegluse tõttu või vahel koguni selle abi kasutamata jätmise tõttu;

H.

arvestades, et esimene aastatuhande arengueesmärk on vähendada aastaks 2015 nälga kannatavate inimeste osakaalu poole võrra, kuid ligikaudu miljard inimest elab veel igapäevases toidupuuduses, samas kui maailmas toodetakse piisavalt toitu kogu elanikkonna vajaduste rahuldamiseks;

I.

arvestades, et liidu toetustel Euroopa põllumajandustoodete ekspordile on laastav mõju toiduga kindlustatusele ja elujõulise põllumajandussektori arengule arenguriikides;

J.

arvestades, et EL on võtnud endale ülesandeks saavutada 2015. aastaks ÜRO püstitatud eesmärgi eraldada ametlikuks arenguabiks kogurahvatulust 0,7 %, ning et 2010. aastaks on ELile tervikuna püstitatud abi andmise vaheeesmärk 0,56 %;

K.

arvestades Euroopa Liidu Kohtu 2008. aasta novembri otsust, mille kohaselt peab Euroopa Investeerimispanga (EIP) tehingute prioriteediks arenguriikides olema areng enne mis tahes majanduslikke või poliitilisi eesmärke;

L.

arvestades, et kriis on näidanud, et ametlik arenguabi on kõige vaesemate riikide abistamisel ainulaadne ja muude finantsvoogudega võrreldes rahastatakse selle abil arengut paremini prognoositud ja usaldusväärsel viisil;

M.

arvestades, et paljud uuringud on näidanud, et arenguriikidest voolab ebaseaduslikult välja ligikaudu 900 miljardit eurot aastas, mis kahjustab tõsiselt arenguriikide eelarvetulusid ja sellest tulenevalt nende võimet ise ennast arendada;

1.

tunneb heameelt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid pööravad poliitikavaldkondade arengusidususele järjest rohkem tähelepanu ning teevad selle nimel suuremaid jõupingutusi, nagu seda on näidanud kord kahe aasta jooksul esitatavad raportid;

2.

kinnitab uuesti oma kindlat soovi edendada poliitikavaldkondade arengusidusust Euroopa Liidus ja parlamendi töös;

3.

rõhutab, et Euroopa Liit on selgelt suurim abiandja maailmas (ELi abi suurenes 2008. aastal 49 miljardi euroni, mis on 0,4 % kogurahvatulust), ning et abi maht suureneb 2010. aastal eeldatavasti 69 miljardi euroni, mis vastab 2005. aastal G8 Gleneaglesi tippkohtumisel antud ühisele lubadusele – 0,56 % ELi kogurahvatulust; juhib tähelepanu asjaolule, et see annaks täiendavad 20 miljardit eurot arengueesmärkide saavutamiseks;

4.

tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti 2010. aastaks suurendama ELi kaubandusega seotud kollektiivse abi kogusummat kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduse poolt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt);

5.

palub arengumaadel ja eriti nendel, kes saavad kõige rohkem ELi abi, tagada hea valitsemistava järgimine kõikides avalikes asjades ja eriti saadud abi haldamisel, ning nõuab tungivalt, et komisjon astuks kõik vajalikud sammud, et tagada abi läbipaistev ja tõhus kasutamine;

6.

tunneb heameelt poliitikavaldkondade arengusidususe 2010.-2013. aasta tööprogrammi üle, mis on suuniseks ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele, ja tunnistab selle rolli tulevaste poliitiliste algatuste varase hoiatamise süsteemina; tervitab ka eri poliitikavaldkondade vahelisi seoseid;

7.

tuletab meelde Euroopa Liidu vastutust arvestada arenguriikide ja nende riikide kodanikega;

8.

on arvamusel, et kõik ELi välismõjuga poliitikavaldkonnad peavad olema kavandatud toetama võitlust vaesuse vastu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning inimõiguste (kaasa arvatud soolise võrdsuse, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste õiguste) austamist ning mitte nende eesmärkidega vastuolus olema;

9.

rõhutab vajadust arvestada kahepoolsete ja piirkondlike kaubanduslepingute ning mitmepoolsete kaubanduslepingute puhul, mis on kindlalt seotud eeskirjadepõhise WTO süsteemiga, poliitikavaldkondade arengusidususe asjaomaseid aspekte, ning nõuab seoses sellega tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid aktiivselt koostööd kõikide teiste WTO partneritega, kes võiksid anda panuse tasakaalustatud, ambitsioonika ja arengule suunatud tulemuse saavutamisse Doha voorus kõige lähemas tulevikus;

10.

toonitab asjaolu, et nn Singapuri küsimused, nagu teenuste liberaliseerimine, investeeringud ja riigihanked, konkurentsieeskirjade kehtestamine ning intellektuaalomandi õiguste rangem jõustamine, ei aita kaasa aastatuhande kaheksa arengueesmärgi saavutamisele;

11.

nõuab tungivalt, et Euroopa Liit, liikmesriigid ja EIP asuksid selles plaanis juhtrolli ja muudaksid maksuparadiiside vahendusel investeerimise vähem atraktiivseks, võttes vastu riigihangete korraldamise ja riiklike rahaliste vahendite eraldamise eeskirjad, mis keelavad kõigil ettevõtetel, pankadel ja muudel maksuparadiisis registreeritud asutustel kasutada riiklikke vahendeid; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel kasutada EIP välislaenude andmise vahekokkuvõtte läbivaatamist selleks, et parandada konkreetselt EIP võimet oma laenusaajaid hinnata ja tagada, et tema investeeringud arenguriikides aitavad tõhusalt kaasa vaesuse kaotamisele, koostades nende arengust aastaaruandeid;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma üldine hinnang kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkulepetele, et Euroopa Liidu välispoliitika oleks kalanduse osas täielikult sidus liidu arengupoliitikaga, suurendades ELi partnerriikide võimet tagada oma vetes jätkusuutlik kalastamine, et suurendada toiduga kindlustatust ja asjaomases sektoris kohalikku tööhõivet;

13.

tuletab meelde, et ELi juurdepääs kolmandate riikide kalavarudele ei tohi mingil viisil olla kõnealustele riikidele arenguabi andmise tingimuseks;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon lisaks peale sotsiaalsete klauslite kõikidesse kalandusalastesse partnerluslepingutesse ka inimõiguste klauslid, et Euroopa Liit saaks liiduga kalandusalase partnerluslepingu sõlminud kolmandates riikides tuvastatud inimõiguste rikkumise korral võtta asjakohaseid meetmeid;

15.

tuletab meelde, et 75 % maailma vaesest elanikkonnast elab maapiirkondades, kuid ainult 4 % ametlikust arenguabist on suunatud põllumajandusele; kutsub seepärast komisjoni, liikmesriike ja arenguriike üles seadma põllumajandust arengupoliitikas üheks prioriteediks;

16.

väljendab muret kahjuliku mõju pärast, mida avaldavad arengule kolmandates riikides peamiselt maksudest kõrvalehoidumise korraldamisega tegelevad finantsasutused; palub seetõttu komisjonil tugevdada maksukorraldusalast koostööd, eelkõige Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud ettepaneku (A6-0244/2009) 1. lisas loetletud riikidega, kes saavad abi Euroopa Arengufondist;

17.

tervitab nõukogu 14. mai 2008. aasta kohtumise järeldustes väljendatud soovitust lisada kaubanduslepingutesse klausel hea valitsemistava kohta maksuküsimustes, sest see on esimene samm maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi soosivate maksusätete ja -tavade vastu võitlemisel; palub komisjonil lisada tulevastel kaubanduslepingute üle peetavatele läbirääkimistele viivitamata selline klausel;

18.

kutsub komisjoni ja AKV riike üles jätkama rändealast arutelu, et tugevdada korduvrände põhimõtet ja korduvrännet korduvviisade andmise teel lihtsustada; rõhutab, et inimõiguste austamist ja AKV riikide kodanike võrdset kohtlemist piiravad oluliselt kahepoolsed tagasivõtulepingud transiidiriikidega rände juhtimise hajutamise raames Euroopas; need lepingud ei austa rändajate õigusi ja võivad viia üha uute väljasaatmisteni, mis ohustavad nende inimeste tervist ja elu;

19.

nõuab, et nõukogu saavutaks kiiresti maksimaalse kokkuleppe hoiuste intresside maksustamist käsitleva direktiivi läbivaatamise ettepaneku osas ja eelkõige seoses Euroopa Parlamendi eespool viidatud õigusloomega seotud ettepaneku 1. lisas loetletud riikidega, kes saavad abi Euroopa Arengufondist;

20.

rõhutab, kui vajalik on poliitikavaldkondade arengusidususe raames kaasata Euroopa Arengufond, mis on ELi arengukoostöö peamine rahastamisvahend; kinnitab, et toetab Euroopa Arengufondi kasutuselevõttu täies ulatuses demokraatliku parlamentaarse kontrolli ja selle rakendamise läbipaistvuse korral, võttes arvesse eelkõige ELi arengupoliitika rakendamise järjest suuremat tähtsust erivahendite loomisel (nagu ELi-Aafrika strateegia puhul);

21.

palub komisjonil jälgida mitte ainult majanduskasvu eesmärke, vaid pöörata erilist tähelepanu tulude ebavõrdselt ümberjaotamise vähendamisele nii üksikutes arenguriikides kui ka kogu maailmas; erilist tähelepanu tuleb pöörata enese arendamise osalusprotsesside kasvule ühinemise jätkusuutlike vormide ning kaasava kavandamise koostöömeetodite kaudu, mis põhinevad konsensusel ja kohalike kogukondade osalemisel ja tagavad tõhusamad ja kestva mõjuga korraldusmudelid, väärtustades sotsiaalse majanduse rolli arengus;

22.

palub komisjonil edendada arenguabi meetmeid, millega võib finantskriisi tagajärgi arvesse võttes ennetada julgeolekuprobleemide, konfliktiohtude, maailma poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse suurenemist ning sunniviisilise rände (nälja tõttu pagulased) kasvu;

23.

kutsub arenguriike üles tagama esmased avalikud teenused ja juurdepääs maale, sh laenud väikepõllumajandustootjatele, et edendada toiduga kindlustatust ja võidelda vaesusega, aitades nii vähendada suurte põllumajandusettevõtjate koondumist, ressursside spekulatiivset intensiivtarbimist ja ökosüsteemide hävitamist; kutsub komisjoni lisaks üles toetama ülalnimetatud poliitikat;

24.

kutsub komisjoni üles hindama rikaste ja vaeste riikide vahelise digitaalse lõhe mõju, pöörates erilist tähelepanu infotehnoloogiast tulenevatele ohtudele, kuna kõnealune tehnoloogia on diskrimineeriv, kuna see tõrjub neid, kellel ei ole sotsiaalsetel, majanduslikel ega poliitilistel põhjustel juurdepääsu uutele toodetele, mis on uue infotehnoloogilise revolutsiooni tulemus;

25.

palub selle ülesande täitmiseks selget volitust poliitikavaldkondade arengusidususe hindamiseks, samuti selgeid ja täpseid tegevuseesmärke ning üksikasjalikke menetlusi;

26.

rõhutab tungivat vajadust pidada poliitikavaldkondade arengusidusust pikaajaliseks eesmärgiks, et tagada sellele jääv toetus; peab ülimalt oluliseks poliitikavaldkondade õigeaegset hindamist, et vältida negatiivset mõju arenguriikidele; palub selleks kontrollida Euroopa ja kolmandate riikide eraettevõtjate tegevuse mõju, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelistele ettevõtetele;

27.

nõuab, et võrdleva analüüsi teel hinnataks Euroopa-väliste koostöö- ja arenguabi poliitika meetmete lähenemisviisi, meetodeid ja tulemusi ning vastavaid rahvusvahelise koostöö tasandeid, pöörates erilist tähelepanu Hiina tegevusele Aafrikas;

28.

rõhutab, et nõukogu otsus keskenduda 2009. aastal poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamisel viiele laiemale valdkonnale ei tohi asendada kontrolli kaheteistkümne traditsioonilise poliitikavaldkonna - kaubandus, keskkond, kliimamuutus, turvalisus, põllumajandus, kahepoolselt kalanduslepingud, sotsiaalpoliitika (tööhõive), ränne, teadusuuringud/innovatsioon, informatsioonitehnoloogia, transport ja energeetika - üle; kutsub komisjoni lisaks üles juhtima tähelepanu ebasidususele, kui Euroopa poliitika avaldab negatiivset mõju arengule, ning pakkuma lahendusi; kutsub komisjoni üles looma mehhanisme uute poliitikavaldkondade hõlmamiseks, mis ei sobi piisavalt hästi olemasoleva kaheteistkümne valdkonna alla, nt toorainete valdkond;

29.

tuletab meelde tema rahvusvahelisi kohustuslikke lubadusi eraldada 2015. aastaks ametliku arenguabi otstarbeks 0,7 % kogurahvatulust, mis tuleb eranditult kasutada vaesuse kaotamiseks; on mures, et laiendatud ametliku arenguabi lähenemisviis võib vähendada ELi ametliku arenguabi panust vaesusevastasesse võitlusse; tunneb muret, et laiendatud ametliku arenguabi lähenemisviisiga kaasnevad vahendid ei sisalda juriidilist kohustust vaesuse vähendamiseks ega panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;

30.

märgib murelikult, et laiendatud ametliku arenguabi lähenemisviisis ei nimetata vastuolulisest poliitikast tingitud kapitali äravoolu arenguriikidest ELi ega võeta arvesse kahju, mida tekitatakse arenguriikidele ebaõiglase maksukonkurentsi ja ebaseadusliku kapitali väljavooluga;

31.

väljendab muret seoses sellega, et laiendatud ametliku arenguabi lähenemisviis keskendub ainult EList lõunasse suunduvatele finantsvoogudele ega arvesta lõunast ELi suunduvate finantsvoogudega, mis annab finantsvoogude suunast eksitava pildi;

32.

palub komisjonil täpsemalt selgitada kogu liidu lähenemisviisi ja selle mõju ELi arengupoliitikale; väljendab muret selle lähenemisviisi võimaliku integreerimise pärast järgmisesse finantsraamistikku;

33.

kutsub OECD arenguabi komitee Euroopa liikmeid üles lükkama tagasi kõik ametliku arenguabi mõiste laiendamise katsed, mis sisaldavad hiljuti Euroopa Komisjoni väljapakutud „tervet Euroopa Liitu hõlmavat” käsitlust ja „laiendatud ametliku arenguabi” põhimõtet, samuti selliseid abikõlbmatuid kuluartikleid nagu finantsvood, sõjalised kulutused, võlgade tühistamine, eriti ekspordikrediidi võlgade tühistamine, Euroopas üliõpilastele ja pagulastele kulutatav raha;

34.

rõhutab, et ametliku arenguabi eesmärgid tuleb tingimata täita, kuid sellest ei piisa majandusarengu pakilise olukorra lahendamiseks; kordab oma nõudmist, et Euroopa Komisjon peab arengu rahastamiseks kiiresti leidma täiendavaid uuenduslikke rahastamisallikaid ja tegema ettepanekuid rahvusvahelise finantstehingute maksu kohta, et tulla toime kriisi halvimate tagajärgedega ja püsida aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kursil;

35.

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele kindlalt meelde, et ametlik arenguabi peab jääma vaesuse kaotamisele suunatud Euroopa arengukoostöö poliitika põhialuseks; rõhutab seepärast, et kuigi arengu innovaatilisi rahastamisallikaid tuleb kõikjal edendada, peavad need olema lisavahendid, mida kasutatakse vaeseid pooldaval viisil ja mida ei saa ühelgi juhul kasutada ametliku arenguabi asendamiseks;

36.

kardab, et suuremas osas arenguriikides ei saavutata enamikku aastatuhande arengueesmärke aastaks 2015; nõuab tungivalt, et liikmesriigid saavutaksid oma ühise eesmärgi ja võtaksid edaspidi vastu siduvad õigusaktid ning koostaksid oma lubaduste täitmiseks aastased ajakavad; tervitab sellega seoses 2010. aasta jaanuaris Ühendkuningriigi valitsuse esitatud rahvusvahelise arenguabi eelnõud;

37.

tuletab meelde, et teeb vastavalt ELi institutsioonilisele raamistikule ettepaneku määrata poliitikavaldkondade arengusidususe alaline raportöör, kes on volitatud reageerima ja teavitama arengukomisjoni ELi poliitika ebasidususest;

38.

palub komisjonil kasutada poliitikavaldkondade arengusidususe mõõtmiseks süsteemseid selgeid sihttasemeid ja regulaarselt ajakohastatavaid näitajaid, näiteks säästva arengu näitajaid, samuti olla Euroopa Parlamendi, abisaajate riikide ja kodanikuühiskonna esindajate jaoks läbipaistvam;

39.

kutsub arenguriikide üles looma riigipõhiseid poliitikavaldkondade arengusidususe näitajaid, mis on kooskõlas ELi üldiste näitajatega, et objektiivselt hinnata riikide tegelikke vajadusi ja saavutusi;

40.

on arvamusel, et kui ELi arengupoliitika alane tegevus ja meetmed ei pea kinni Lissaboni lepingu artiklis 208 nimetatud põhimõtetest ja eesmärkidest ega Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 loetletud ELi välispoliitikameetmetest, kujutab see endast kohustuste rikkumist, mille vastu võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 263 ja 265 alusel esitada hagi Euroopa Liidu Kohtusse;

41.

rõhutab kaubandus- ja arengupoliitika sidususe tähtsust kiirema arengu ja tulemusliku rakendamise seisukohast ning väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Liidu 2009. aasta aruande üle arengupoliitika sidususe kohta (KOM(2009)0461);

42.

rõhutab taas vajadust kaubanduspoliitika ja teiste poliitikavaldkondade (keskkonna- ja sotsiaalpoliitika) sidususe järele, eelkõige seoses kaubanduslepingutega, mis sisaldavad stiimuleid biokütuste tootmiseks arengumaades;

43.

rõhutab taas kaubandus- ja arengupoliitika sidususe tähtsust ning asjaolu, et Euroopa Komisjon peaks kasutama kaubanduslepingutes sisalduvate säästva arengu sätete rakendamist võimalusena edendada head valitsemistava ja Euroopa põhiväärtusi;

44.

on seisukohal, et ELi hiljutine otsus taaskehtestada piimapulbrile ja teistele piimatoodetele eksporditoetused, mis peamiselt toetab Euroopa põllumajandusettevõtlust arengumaade vaeste põllumajandusettevõtjate arvelt, rikub selgelt poliitikavaldkondade arengusidususe peamisi põhimõtteid, ning palub nõukogul ja komisjonil see otsus viivitamata tühistada;

45.

nõuab eksporditoetuste andmise lõpetamist; tuletab sellega seoses meelde kõigi WTO liikmete Dohas 2001. aastal antud lubadust viia lõpule läbirääkimiste arenguvoor, eesmärgiga kaotada kaubandussüsteemi tasakaalustamatus ja rakendada kaubandus arengu teenistusse ning aidata sellega kaasa vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

46.

palub komisjonil nõuetekohaselt arvestada parlamendi tingimusi kaubanduslepingute sõlmimiseks nõusoleku andmisel, et kaubanduse peadirektoraadil oleks kaubandusläbirääkimisteks vajalik mandaat;

47.

kutsub komisjoni üles võtma kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid, tagamaks et ajal, mil suhkruprotokolli kehtivusaeg on lõppemas ja ELi suhkruturu korralduse reform pooleli, kaitseb komisjon kõiki asjaomaseid osapooli turu ajutiste ja järskude kõikumiste eest;

48.

teeb ettepaneku edasi arendada olemasolevaid ELi tollitariifide vähendamise mehhanisme, nagu GSP/GSP+ süsteem ja vastavad peatükid vabakaubanduslepingutes ning majanduspartnerluslepingutes, ja integreerida rahvusvaheliselt kokkulepitud töö- ja keskkonnastandardid tihedamalt kõnealuste mehhanismidega;

49.

kutsub uuesti komisjoni üles GSP ja GSP+ mehhanisme täielikult ära kasutama arenguriikide institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et parandada nende riikide enda sisemist sidusust arengustrateegiate koostamisel;

50.

rõhutab, et süsteemne konsulteerimine töötajate organisatsioonide ja ametiühingutega sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rakendamisel kolmandates riikides, eelkõige enne majanduspartnerluslepingute sõlmimist ja üldise soodustuste süsteemi (GSP+) võimaldamist, tagaks kaubanduspoliitika parema sidususe, mis toetaks arengumaade säästvat arengut;

51.

tunnistab, et komisjoni 2009. aasta kaubandusabi seirearuande (KOM(2009)0160 lõplik, lk 30) kohaselt langesid ELi kaubandusabi kohustused Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhtes 2 975 miljonilt eurolt 2005. aastal 2 097 miljoni euroni 2007. aastal, et samal perioodil langes AKV riikide osakaal ELi kaubandusabi üldiste kohustuste hulgas 50 %-lt 36 %-ni ning et see ei ole kooskõlas varasemate lubadustega seada prioriteetideks vaesuse likvideerimine ja areng;

52.

väljendab sellega seoses heameelt kõikide arengumaadega toimuva kaubanduse valdkonnas olevate ELi ja WTO tasandi algatuste üle, eriti „Kõik peale relvade” (EBA), GSP ja GSP+ üle, asümmeetria ja üleminekuperioodide üle kõikides olemasolevates Euroopa majanduspartnerluslepingutes ning kaubandusabi töökava 2010–2011 üle, ning nõuab neist viimase läbivaatamist, et suurendada selle mõju säästva arengu soodustamisele;

53.

tunnistab, et ELi GSP+ süsteem võib mängida olulist rolli hea valitsemistava ja säästva arengu edendamises arengumaades, ning ergutab komisjoni tagama selle vahendi tõhusust ning ILO ja ÜRO konventsioonide nõuetekohast rakendamist;

54.

kordab, et EL peaks toetama neid arenguriike, mis kasutavad TRIPS-lepingus sisalduvaid soodustusi, et pakkuda riiklike rahvatervise programmide raames ravimeid taskukohaste hindadega;

55.

väljendab heameelt toiduainetega kindlustatust käsitleva kaitseklausli lisamise üle majanduspartnerluslepingutesse ning ergutab komisjoni tagama selle tulemuslikku rakendamist;

56.

taunib CARIFORUMi ja EÜ vahelisse majanduspartnerluslepingusse kaasatud TRIPS+ sätteid ning esmavajalike ravimite kättesaadavust takistavaid sätteid lepingus, mille sõlmimise üle peetakse läbirääkimisi Andide Ühenduse ja Kesk-Ameerika riikidega;

57.

palub tungivalt komisjonil lõpetada majanduskoostöölepingute läbirääkimistel farmaatsiatoodete ja ravimite osas praegune TRIPS-pluss lähenemine, et arenguriigid saaksid siseriiklike terviseprogrammide raames pakkuda ravimeid kättesaadava hinna eest;

58.

juhib tähelepanu, et võltsimisvastase kaubanduslepingu läbirääkimistel kokkulepitavad mis tahes meetmed kaupade piiriülese kontrolli ja konfiskeerimise volituste tugevdamise kohta ei tohiks kahjustada ülemaailmset juurdepääsu seaduslikele, odavatele ja ohututele ravimitele;

59.

on mures viimaste juhtumite pärast, kus ELi liikmesriikide tolliasutused on konfiskeerinud geneerilisi ravimeid, mis läbivad Euroopa sadamaid ja lennujaamu transiidi korras, ja rõhutab, et selline käitumine kahjustab WTO deklaratsiooni ravimite kättesaadavuse kohta; palub vastavatel ELi liikmesriikidel see praktika kiiresti lõpetada; kutsub komisjoni üles kinnitama parlamendile, et praegu läbiräägitav võltsimisvastane kaubandusleping ei takista arenguriikide juurdepääsu ravimitele;

60.

usub, et kliimamuutuste probleemiga tuleb tegeleda struktuurireformide kaudu, ja nõuab süstemaatilist kliimamuutuste riskihinnangut poliitika kavandamise ja otsustamise kõigi aspektide osas, sealhulgas kaubandus, põllumajandus, toiduga kindlustatus; nõuab, et selle hinnangu tulemust kasutataks selgete ja sidusate riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide koostamiseks, samuti kõigis arenguprogrammides ja projektides;

61.

väljendab heameelt, et komisjon on hiljuti lubanud uuesti läbi vaadata määruse (EÜ) nr 1383/2003, millel on olnud soovimatud tagajärjed arengumaadesse veetavate geneeriliste ravimite transiidile läbi ELi;

62.

usub, et sellised algatused nagu HIV/AIDSi ravimite UNITAIDi patentide ühiskasutus võivad aidata ELi tervishoiu- ja intellektuaalomandipoliitikat sidusamaks muuta;

63.

väljendab heameelt komisjoni toetuse üle ettepanekutele, mis aitavad põlisrahvaste kogukondadel ära kasutada oma traditsioonilisi teadmisi ja geneetilist ressurssi ning nendest kasu saada;

64.

väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et EL võiks alandada tariife keskkonnasõbralikele kaupadele koos sarnaselt meelestatud riikidega, kui WTOs kokkuleppele ei jõuta;

65.

toetab komisjoni eesmärki hõlbustada tehnoloogiasiiret arengumaadesse, eriti vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitava tehnoloogia ja kliima suhtes paindliku tehnoloogia puhul, mis on hädavajalik kliimamuutusega kohanemiseks;

66.

tunnistab rahaülekannete majanduslikku tähtsust arengumaadele, kuid rõhutab vajadust tegeleda kahepoolsete kaubanduslepingute rakendamisel „ajude väljavoolu” probleemiga, eriti tervishoiusektoris;

67.

juhib tähelepanu tööle, mida paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid on teinud ELi rahvusvaheliste ettevõtete poolse maksudest kõrvalehoidumise avastamiseks arengumaades, ning palub komisjonil nende soovitusi tulevastel läbirääkimistel arvesse võtta;

68.

peab kiiduväärseks poliitikavaldkondade arengusidususe tõhustamise mehhanisme komisjonis, nimelt talitustevahelist konsultatsioonisüsteemi, mõju hindamise protsessi, säästvuse mõju hindamist ja talitustevahelist kvaliteedi tugirühma ja vajaduse korral strateegilise keskkonnamõju hindamist; tahab siiski teada, milliseid kriteeriume kasutas arengu peadirektoraat ebasidusate poliitikaalgatuste ümberlükkamiseks ning palub talitustevaheliste konsultatsioonide tulemuste osas suuremat läbipaistvust; nõuab, et Euroopa Parlamendile edastataks mõju hindamistega saadud teavet arusaadavamas vormis, ja et Euroopa Parlament, riikide parlamendid ja arenguriikide parlamendi oleksid nende mehhanismidega rohkem seotud;

69.

palub, et kaubandusabi strateegiast saaksid kasu kõik arenguriigid ja mitte ainult need, kes nõustuvad oma turu suurema liberaliseerimisega; kutsub komisjoni kaubandusläbirääkimiste, eelkõige majanduspartnerluslepingute raames üles, et ta ei sunniks arenguriike vastu tahtmist alustama läbirääkimisi nn Singapuri küsimustes ega finantsteenuste üle ega sõlmiks vastavasisulisi lepinguid enne, kui need riigid on loonud asjakohase riikliku regulatiivse ja järelevalveraamistiku;

70.

palub komisjonil lisada Euroopa Liiduga läbiräägitud kaubanduslepingutesse alati õiguslikult siduvad sotsiaal- ja keskkonnanormid, et edendada kaubandust arengu nimel;

71.

kutsub komisjoni üles alustama mõju hindamisi varem (st poliitikaalgatuste projektide koostamise varasemates staadiumites) ning palub, et komisjon kasutaks mõju hindamiseks olemasolevaid või konkreetselt selleks teostatud, tõenditel põhinevaid uuringuid, ning lisaks alati sotsiaalse, keskkonnaalase ja inimõiguste mõõtme, kuna tulevane analüüs on väga kasulik ja praktiline, arvestades andmete puudumist ja poliitikavaldkondade arengusidususe mõõtmise keerukust; palub komisjonil lisada mõju hindamiste tulemused arengukoostöö rahastamisvahendi piirkondlikesse ja riikide strateegiadokumentidesse koos ettepanekutega järelmeetmete kohta;

72.

väljendab muret selle pärast, et 2009. aastal komisjoni teostatud 82 mõju hindamisest ainult üks käsitles arengut; rõhutab vajadust süstemaatilise lähenemisviisi järele poliitikavaldkondade arengusidususe tulemuslikkuse mõõtmisel; kutsub seepärast komisjoni üles andma tuleviku suunatud uuringute ja poliitika sidususe üksusele arengu peadirektoraadis keskne roll poliitikavaldkondade arengusidususe analüüsimise tugevdamisel;

73.

palub komisjoni kaasata Euroopa Parlament komisjoni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva raporti koostamisse, näiteks küsimustiku, ajastuse parandamise ja parlamendi algatusraportitega arvestamise osas;

74.

palub komisjonil kaasata ELi delegatsioonid poliitikavaldkondade arengusidususega seotud töösse ning nimetada kõigis delegatsioonides poliitikavaldkondade arengusidususe eest vastutaja, kelle ülesandeks on jälgida ELi poliitika mõju partnerriikide tasandil; palub poliitikavaldkondade arengusidususe kaasamist personali väljaõppesse; kutsub komisjoni üles avaldama kord aastas ELi delegatsioonide peetud välikonsultatsioonide tulemused; kutsub selleks komisjoni üles tagama ELi delegatsioonide piisavat võimekust kohalike omavalitsuste ja parlamentidega laiahaardelisel konsulteerimisel ning võimaldama valitsusväliste sidusrühmadel ja kodanikuühiskonnal poliitikavaldkondade arengusidususe küsimuses aktiivselt kaasa rääkida;

75.

soovitab Euroopa Komisjoni töötajaid ja Euroopa Ülemkogu delegatsioonide liikmeid poliitikavaldkondade arengusidususe alal koolitada, et suurendada nende teadlikkust poliitilise eesmärgi osas;

76.

palub komisjonil anda arenguvolinikule ainupädevus riikide eraldiste, riiklike, piirkondlike ja teematiliste strateegiadokumentide, riiklike ja mitmeaastaste sihtprogrammide ja iga-aastaste tegevuskavade osas, samuti abi rakendamise osas kõikides arenguriikides, tehes tihedat koostööd kõrge esindaja ja humanitaarabi volinikuga, et vältida mittesidusaid lähenemisviise komisjonis ja nõukogus;

77.

kutsub liikmesriike ja liikmesriikide parlamente üles siduvate ajakavadega konkreetsete töökavade kaudu edendama poliitikavaldkondade arengusidusust, et parandada Euroopa poliitikavaldkondade arengusidususe töökava ja abimeetmeid, tagades samas, et kavad ei oleks vastuolus partnerriikide arengustrateegiaga;

78.

teeb ettepaneku kaasata poliitikavaldkondade arengusidusus arengukoostöö rahastamisvahendi vahekokkuvõttesse, eriti asjakohastesse temaatilistesse programmidesse;

79.

teeb ettepaneku, et iga eesistujariigi tööprogrammi kaasatakse eraldi kohustused poliitikavaldkondade arengusidususe alal;

80.

soovitab nõukogul parandada poliitikavaldkondade arengusidususe tõhustamiseks mõeldud olemasolevate struktuuride toimimist, näiteks korraldada rohkem töögruppide ühiseid koosolekuid ja teha tööprogrammid üldsusele kättesaadavaks;

81.

teeb ettepaneku kord kahe aasta jooksul koostada Euroopa Parlamendi raport poliitikavaldkondade arengusidususe kohta; teeb kõikidele parlamendikomisjonidele ettepaneku koostada raportid, milles käsitletakse nende komisjonide arenguperspektiive;

82.

rõhutab Euroopa Parlamendi komisjonide vahelise koostöö tähtsust; sellega seoses teeb ettepaneku, et kui komisjonis arutatakse mõnd poliitikavaldkondade arengusidusust puudutavat tundlikku küsimust, kaasataks tihedalt ka teised asjaomased komisjonid, ja kui komisjon korraldab poliitikavaldkondade arengusidusust puudutavas tundlikus küsimuses ekspertide kuulamise, tuleb teised asjaomased komisjonid kaasata kuulamise korraldamisse;

83.

seoses poliitika sidusust käsitleva komisjoni teatisega (KOM(2009)0458) palub ametlikku selgitust arenguriikidega tugevdatud partnerluse ja poliitikavaldkondade arengusidususe teemalise dialoogi kohta; soovib teada, kas see tugevdatud partnerlus sisaldaks ka mehhanismi arenguriikide nõustamiseks selle kohta, mida nad ise saavad teha poliitikavaldkondade arengusidususe edendamiseks, ja kava riikide suutlikkuse suurendamiseks, et poliitikavaldkondade arengusidususe hinnanguid teostada;

84.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.