52010DC0535

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 30.9.2010

KOM(2010) 535 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1161/2005 (muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa) rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNEEUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1161/2005 (muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa) rakendamise kohta

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1161/2005 (muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa) rakendamise kohta 1

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1161/2005 (muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa) rakendamise kohta 2

1. Sissejuhatus 3

2. Aruandluskohustuse täitmine 3

2.1 Aruandluskohustus 3

2.2 Aruandmiskohustuse täitmine 4

2.3 Ühtsus seotud andmekogumitega 5

3. Toodetud statistika kvaliteet 5

3.1 Asjakohasus 6

3.2 Täpsus 7

3.3 Ajakohasus ja õigeaegsus 8

3.4 Kättesaadavus ja selgus 10

3.5 Ühtsus ja võrreldavus 10

4. Kasu ja võimalikud parandused 13

4.1. Kasu võrreldes kulutustega 13

4.2. Võimalikud parandused 15

Ajakohasus 15

Usaldatavus 15

Katvus.... 15

1. Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1161/2005 (edaspidi „kvartaalsete sektorikontode määrus”) on kehtestatud õigusraamistik muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamiseks institutsiooniliste sektorite kaupa.

Kvartaalsete sektorikontode koostamine euroala kohta on 2000. aasta septembris majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt heaks kiidetud majandus- ja rahaliidu statistiliste nõuete tegevuskavas määratletud prioriteedina. Leiti, et euroala kvartaalseid sektorikontosid on vaja kiiresti ning et need tuleks teha kättesaadavaks 90 päeva jooksul pärast asjaomase kvartali lõppu.

Kvartaalsete sektorikontode määruse kolmandas põhjenduses osutatakse, et Euroopa Liidu majanduse tsükliliste protsesside analüüsimiseks ja rahapoliitika elluviimiseks majandus- ja rahaliidus on vaja makromajanduslikke statistilisi andmeid majanduskäitumise kohta ja üksikute institutsiooniliste sektorite vastastikuste suhete kohta, mida on võimatu kindlaks teha kogu majanduse tasandil koostatud andmete põhjal.

Käesolev aruanne käsitleb kvartaalsete sektorikontode määruse rakendamist, nagu on nõutud selle artiklis 9:

„ Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamise kohta . Eelkõige see aruanne:

a) annab teavet toodetud statistika kvaliteedi kohta;

b) hindab kasu, mida ühendus, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad saavad võrreldes statistika tootmiseks tehtud kulutustega;

c) määrab kindlaks valdkonnad, kus saavutatud tulemuste valguses on vaja võimalikke täiendusi ja muudatusi.”

Aruanne sisaldab teavet nende elementide kohta vastavalt järgmisele struktuurile: 2. jagu: kuidas liikmesriigid oma õiguslikke kohustusi täidavad; 3. jagu: toodetud riikliku ja Euroopa statistika kvaliteet; ja 4. jagu: praegune kasu andmekasutajatele, võrreldes andmete kogumise/koostamise kuludega ning tulevased olukorra parandamise kavad.

2. Aruandluskohustuse täitmine

2.1 Aruandluskohustus

Kvartaalsete sektorikontode määruse kohaselt tuleb edastada piiratud tehingute kogum, mis siiski hõlmab muude kontode kui rahastamiskontode täielikku kogumit. Riikide puhul, mille SKP on üle 1 % kogu Euroopa SKP-st, on nõutav järgmine jaotus sektorite kaupa: kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S11) / finantsinstitutsioonid (S12) / valitsemissektor (S13) / kodumajapidamised koos kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonidega (S1M) / välismaailm (S2). Allapoole lävendit jäävate riikide aruandluskohustus piirdub valitsus- ja välismaailma sektoriga.

Kvartaalsete sektorikontode andmed tuli kuni augustini 2008 esitada hiljemalt 95 päeva pärast vaatluskvartalit, ja pärast seda kuni 90 päeva jooksul. Andmeid tuleb esitada tagasiulatuvalt alates 1999. aasta esimesest kvartalist.

Kuigi kvartaalsete sektorikontode määruse vastuvõtmise ajal ja sellele järgnenud ELi laienemistega tehti mõnele liikmesriigile ajutised erandid, on nüüdseks kõik erandid kehtivuse kaotanud ja kvartaalsete sektorikontode määrust kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide ning EMP lepingu kohaselt ka Norra ja Islandi suhtes.

2.2 Aruandluskohustuse täitmine

Täieliku aruandluskohustusega riigid

Selleks et hinnata, kas riik peab edastama täieliku kogumi kvartaalsete sektorikontode andmeid, määrab komisjon kindlaks riigi SKP protsendina Euroopa SKP-st, võttes aluseks viimase kolme aasta aastaandmete aritmeetilise keskmise (vt kvartaalsete sektorikontode määruse artikli 3 lõige 2).

2009. aasta detsembris olid täieliku aruandluskohustusega järgmised 17 riiki: Belgia (BE), Tšehhi Vabariik (CZ), Taani (DK), Saksamaa (DE), Iirimaa (IE), Kreeka (EL), Hispaania (ES), Prantsusmaa (FR), Itaalia (IT), Madalmaad (NL), Austria (AT), Poola (PL), Portugal (PT), Soome (FI), Rootsi (SE), Ühendkuningriik (UK) ja Norra (NO).

2009. aasta viimase andmeedastuse puhul (andmed kuni 2009. aasta 3. kvartalini) järgisid liikmesriigid üldiselt tähtaega t+90 päeva (29. detsember).

Enamik riike esitas täielikud andmekogumid, kuid Norra, Rootsi ja Poola esitasid osalised andmekogumid ja Norra edastas andmed ainult kodumajapidamiste sektori kohta. Siiski on olukord viimasel ajal paranenud ja Norra on teatanud, et edastab kvartaalsete sektorikontode andmed kõigi sektorite kohta enne 2010. aasta septembrit.

Tagasiulatuvad andmed on veel puudu Kreekal ja Hispaanial (1999. aasta andmed) ning Iirimaal (1999-2001). See tulenes üldiselt aastaste sektorikontode puudumisest, mille koostamine on pooleli ja mis esitatakse Eurostatile koos kvartaalsete kontodega 2010. aasta septembriks.

Osalise aruandluskohustusega riigid

2009. aasta detsembris olid osalise aruandluskohustusega järgmised 12 riiki: Bulgaaria (BG), Eesti (EE), Küpros (CY), Läti (LV), Leedu (LT), Luksemburg (LU), Ungari (HU), Malta (MT), Rumeenia (RO), Sloveenia (SI), Slovakkia (SK) ja Island (IC).

Osalise aruandluskohustusega riikidest ei ole ainult Luksemburg mingeid andmeid esitanud, kuid ta on lubanud seda teha 2010. aasta detsembriks. Rumeenia esitas vabatahtlikult täielikud kvartaalsed sektorikontod, valmistudes 1 % määra ületamiseks ja täieliku aruandluskohustuse täitmiseks.

Tähtaegadest peeti üldiselt kinni, kuid mõned riigid ei suutnud esitada andmeid piiratud hulga tehingute kohta.

2.3 Ühtsus seotud andmekogumitega

Kvartaalsete sektorikontode määruse kohaselt on nõutav ühtsus makromajandusliku statistika eri valdkondade vahel. Vastavalt kvartaalsete sektorikontode määruse neljandale põhjendusele: „Selliste andmete koostamine on osa üldeesmärgist luua aasta- ja kvartaliandmete süsteem Euroopa Liidu ja eurotsooni kohta. Süsteem hõlmab peamisi makromajanduslikke koondnäitajaid ja rahastamiskontode ning muude kontode kui rahastamiskontode andmeid institutsioonide kaupa. Eesmärgiks on saavutada ühtsus kõigi nende kontode vahel ja ülejäänud maailma kontode osas maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise andmete vahel.”

Lisaks on määruse artiklis 5 sätestatud, et liikmesriikide poolt kõnealuse määruse kohaldamisel edastatavad andmed peavad olema kooskõlas valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmetega ja kogumajanduse kvartaalsete peamiste koondnäitajatega, mis edastatakse komisjonile ESA määruse andmete edastusprogrammi raames[1].

Ebakõlad on üldiselt väikesed, välja arvatud maksebilansistatistika, kus erinevused võivad olla suured (vt punkt 3.5). Mõnel juhul on minevikus märgatud lahknevusi kvartaalsete peamiste koondnäitajate ja aastaste sektorikontode vahel, kuid need on viimaste andmeedastuste puhul vähenenud minimaalse tasemeni. ESA andmeedastusprogrammi läbivaatamine peaks olukorda veelgi parandama, ühtlustades rahvamajanduse arvepidamise tabelite ja võib-olla ka maksebilansistatistika avaldamise ja läbivaatamise ajakavasid.

3. Toodetud statistika kvaliteet

Esimene võimalus toodetud statistika kvaliteedi hindamiseks on dokumenteerida allikad ja meetodid, mida liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid on riigi ja Euroopa tasandi statistika koostamisel kasutanud. See ülevaade koostati 2010. aasta märtsis ja seda levitati statistika koostajate hulgas, et vahetada ja edendada parimaid tavasid. See avaldatakse Eurostati veebilehel (http://ec.europa.eu/eurostat/sectoraccounts) 2010. aasta lõpuks.

Toodetud statistika kvaliteeti on hinnatud järgmiste 11. märtsi 2009. aasta määruses nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta)[2] sätestatud kriteeriumide alusel: asjakohasus, korrektsus, õigeaegsus ja punktuaalsus, kättesaadavus ja selgus, koherentsus ja võrreldavus.

3.1 Asjakohasus

Asjakohasus on aspekt, mis iseloomustab, kui hästi vastab statistikatoode kasutajate vajadustele. See eeldab kasutajate kindlaksmääramist ning nende vajaduste ja ootuste tundmist. Kvartaalsete sektorikontode määruse kolmandas põhjenduses on kvartaalsete sektorikontode koostamise peamiste eesmärkidena märgitud järgmist:

„Euroopa Liidu majanduse tsükliliste protsesside analüüsimiseks ja rahapoliitika elluviimiseks majandus- ja rahaliidus on vaja makromajanduslikke statistilisi andmeid majanduskäitumise kohta ja üksikute institutsiooniliste sektorite vastastikuste suhete kohta, mida on võimatu kindlaks teha kogu majanduse tasandil koostatud andmete põhjal. Seetõttu on vaja toota kvartaliandmeid institutsiooniliste sektorite kaupa Euroopa Liidu kohta tervikuna ja eurotsooni kohta.”

Seega on andmed kvartaalsete sektorikontode kohta olulised eelkõige institutsioonilistele kasutajatele, nagu EKP ning komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat, aga ka majandusjuhtimise eesmärgil.

Euroopa kontod

Eurostat ja EKP avaldavad euroala kohta kvartaalsete sektorikontode täieliku kogumi, mis sisaldab nii rahastamiskontosid kui ka muid kontosid ja bilanssi. Eurostat avaldab ka muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmeid Euroopa Liidu kohta.

Eurostat avaldab kord kvartalis pressiteate, mis keskendub sesoonselt korrigeeritud põhinäitajate kogumile nii euroala kui ka ELi kohta. Need mitterahalised näitajad, mis peaksid illustreerima kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ja kodumajapidamiste käitumist, on järgmised:

- Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete kasumiosa , mis on määratletud kui äritegevuse kogukasum jagatuna kogulisandväärtusega. See tasuvusenäitaja näitab tootmisprotsessi jooksul loodud lisandväärtuse osakaalu, mis lisab kapitalitulu.

- Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete koguinvesteeringute osakaal , mis on määratletud kui kapitali kogumahutus põhivarasse jagatuna kogulisandväärtusega. See suhtarv seob kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete investeeringud põhivarasse (hooned, masinad, tarkvara, põhivara olulised parandused jne) tootmisprotsessi jooksul loodud lisandväärtusega.

- Kodumajapidamiste üldine säästude määr , mille arvutamiseks jagatakse säästud kogu kasutada jääva tuluga[3].

- Kodumajapidamiste koguinvesteeringute osakaal , mille arvutamiseks jagatakse kodumajapidamiste kapitali kogumahutuse põhivarasse kogu kasutada jääva tuluga[4].

EKP avaldab pressiteate euroala rahastamiskontode ja muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete kohta. EKP pressiteates analüüsitakse peamiste, eri majandussektorite otsuseid toetavate tehingute aastast protsentuaalset muutust. Lisaks koostab Euroopa Keskpank korrapäraselt üksikasjalikumaid teabematerjale oma juhatuse ja nõukogu jaoks. Nende materjalide alusel koostatakse euroala kvartaalsete arengute põhjalik analüüs, mis avaldatakse EKP kuubülletäänis.

Jaotus riikide kaupa

Institutsioonide välistelt kasutajatelt (pankade analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud jne) saadud tagasiside kinnitab nende suurt huvi kiirandmete vastu institutsiooniliste sektorite kaupa. Lisaks Euroopa koondandmetele nõuavad kasutajad aga ka rohkem teavet üksikute riikide kohta.

Viimastel aastatel on suurenenud nende riikide arv, kes esitavad kvartaalsete sektorikontode andmeid rohkema kui valitsus- ja välismaailma sektori kohta. Aastal 2010 avaldavad kvartaalsete sektorikontode andmeid 17st täieliku aruandluskohustusega riigist kaheksa; kas sesoonselt korrigeeritult (Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) või mitte (Tšehhi Vabariik, Taani, Hispaania, Madalmaad, Portugal ja Rootsi). Veel neli riiki (Austria, Saksamaa, Itaalia ja Norra) avaldavad valitud näitajaid kodumajapidamiste kohta ning Itaalia kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete kohta. Ülejäänud viiest riigist üks (Belgia) kaalub nende andmete avaldamise võimalust lähitulevikus.

Asjaomased riigid avaldavad kvartaalsete sektorikontode andmeid üldiselt t+90 päeva järel või pisut hiljem (kuni t+93 päeva Tšehhi Vabariigi puhul, t+97 päeva Madalmaade puhul, t+98 päeva Itaalia puhul ja 90-100 päeva Hispaania puhul).

Euroopa tasandil on Eurostat alustanud andmete levitamist riikide kaupa iga nimetatud põhinäitaja ja nende põhikomponentide kohta. Kuna enamik liikmesriike ei koosta veel sesoonselt korrigeeritud kvartaalseid sektorikontosid, avaldatakse need näitajad nelja kvartali kogusummana.

3.2 Täpsus

Nagu on märgitud määruses 223/2009, peab Euroopa statistika kajastama tegelikkust täpselt ja usaldusväärselt. Statistika täpsus ja usaldusväärsus sõltub mitmest muutujast. Üks oluline tegur on see, millises ulatuses on kasutatud otseseid andmeallikaid, võrreldes kaudsete meetoditega, mis põhinevad varasematel suundumustel ja eeldusmudelitel. Riikide kvartaalsete sektorikontode tootmine sõltub suurel määral kolmest statistikaallikast, milleks on kogumajanduse kvartaalsed peamised koondnäitajad, valitsemissektori kontode kvartaliandmed ja kvartaalne maksebilanss. Neid täiendatakse haldusasutuste andmeallikatest (nt maksudokumendid, muu teave tööstuse järelevalveasutustelt), mis sisaldavad üldiselt otseseid andmeid, mida saab kasutada lühiajaliste arengute näitajana konkreetse sektori või tehingu puhul.

Suhteliselt hea statistiline teave aastast lühemate ajavahemike kohta on olemas finantsinstitutsioonide tegevuse kohta (kasumiaruanded, üksikasjalik bilansiteave koos jaotusega vastaskirjete kaupa, statistika intressimäärade kohta, kvartaalsed rahastamiskontod), mida kasutatakse kvartaalsete sektorikontode koostamiseks paljudes riikides. Need allikad hõlmavad peamiselt monetaar-finantsasutusi, investeerimisfonde ja vähemal määral kindlustusseltse ja pensionifonde. Sageli kasutatakse ka ametlike järelevalveasutuste, tööstus- ja ettevõtlusühenduste ja väärtpaberibörside andmeid.

Siiski kasutavad ainult mõned täielikke kvartaalsete sektorikontode andmeid esitavatest riikidest (nt CZ ja UK, NL kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori puhul) otseseid andmeallikaid kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori kohta individuaalsete hinnangute koostamiseks, eelkõige tulukontode loomiseks ja täitmiseks.

Enamik teisi riike kasutavad peamiselt kaudseid meetodeid, võttes võrdlusaluseks aastaandmed ja kasutades kvartaalseid näitajaid lühiajaliste liikumiste (sh sesoonse teguri) määratlemiseks. Sellisel juhul sõltub kvartaalsete sektorikontode kvaliteet otse aastaste sektorikontode kvaliteedist. Kuigi aastased kontod põhinevad suuremal hulgal allikatel, ei ole tuluvoogude liikumine ettevõtete ja kodumajapidamiste vahel alati selge, mille tulemuseks on näiteks ebareaalne kodumajapidamiste säästude määr või ettevõtete kasumiosa. Eurostati avaldatud aastased põhinäitajad on osutunud tõhusaks vahendiks selliste ebatõenäoliste tasemete/liikumiste väljaselgitamiseks, mida seejärel uuritakse koos asjaomase riigiga (vt punkt 3.5 – võrreldavus). Mõnel juhul kasutavad riigid ka puhtalt mudelil põhinevaid hinnanguid, mida ei toeta otsene ega kaudne kvartaalne teave. Siiski piirduvad need (mudelil põhinevad) meetodid üldiselt tehingutega, millel on arvepidamises väike roll.

3.3 Ajakohasus ja õigeaegsus

Euroopa statistikat tuleb levitada õigeaegselt, eelkõige siis, kui seda kasutatakse majanduspoliitilistel eesmärkidel. See kehtib Euroopa kvartaalsete sektorikontode kohta, mis sisaldavad olulist teavet euroala rahapoliitika kujundamiseks ja eelarvepoliitika kooskõlastamiseks ELi piires. Alates 2007. aasta keskpaigast on Euroopa kvartaalseid sektorikontosid avaldatud õigeaegselt, 120 päeva jooksul pärast vaatluskvartalit.

Euroopa statistika perioodilisel avaldamisel tuleb arvestada nii palju kui võimalik kasutajate nõudmisi. Institutsioonilised kasutajad on väljendanud tungivat soovi, et kvartaalsete sektorikontode andmeid koostataks ja levitataks kiiremini, et neid oleks võimalik otsuste tegemisel õigeaegselt kasutada. Praegune tähtaeg t+120 päeva on siiski pikem kui 2000. aasta septembris majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt kehtestatud eesmärk t+90 päeva. Eelkõige on ajakohasuse parandamine oluline selleks, et rahuldada euroala rahapoliitika üle otsustava EKP nõukogu vajadusi. Siiski sõltub euroala kontode ajakohasuse parandamine esmajoones sisendandmete (nt valitsussektori kvartaliandmed, maksebilanss ja kvartaalsed rahastamiskontod) varasemast kättesaadavusest.

Vaheetapina on vähendatud kinnitamise ja koostamise aega 10 kalendripäevani pärast riigi kvartaalsete sektorikontode edastamist, tänu sellele on esialgsed hinnangud euroala ja ELi muude kontode kui rahastamiskontode kohta asutusesiseselt kättesaadavad 100 päeva pärast vaatluskvartali lõppu.

3.4 Kättesaadavus ja selgus

Euroopa statistikat tuleb levitada otsetarbekohasel viisil ning esitada selgel ja arusaadaval kujul. See peab koos toetavate metaandmete ning juhtnööridega olema saadaval erapooletul moel.

- Euroala / Euroopa koondandmed

Eurostat avaldab kõik kvartaalsete sektorikontode andmeseeriad alates 1999. aasta 1. kvartalist (sesoonselt korrigeerimata) euroala kohta ja ELi kohta ning põhinäitajad, keskendudes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori käitumisele (nii töötlemata kui ka sesoonselt korrigeeritud), nagu on kirjeldatud punktis 3.1.

Andmeid levitatakse eri kanalite kaudu: pressiteated, statistiline andmebaas ja Eurostati veebilehe sektorikontosid käsitlev rubriik[5]. Selles rubriigis esitatakse rahastamiskontode ja muude kontode kui rahastamiskontode integreeritud kvartaliandmed euroala kohta ning muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmed ELi kohta kontode kogumina vastavalt ESA 95 sätetele. See formaat aitab kasutajatel mõista ja analüüsida seoseid eri sektorite ja tehingute vahel.

Andmetele on lisatud metoodikat käsitlev teave Euroopa kvartaalsete sektorikontode koostamise ja ESA 95 kontode kogumi kohta. Lisaks esitatakse Eurostati avaldatud kvartaalsete sektorikontode uudisteväljaanded koos Exceli failiga, mis sisaldab alusandmeid. Igas kvartalis ajakohastatakse umbes 30 analüütilisest graafikust ja tabelist koosnevat kogu, et kasutajad mõistaksid kergemini seoseid kogumajanduse muutuste ja iga institutsioonilise sektori arengute vahel.

Lisaks avaldab EKP üksikasjaliku pressiteate integreeritud euroala kontode kohta, teeb kõik andmed euroala kontode kohta kättesaadavaks oma statistilise andmekogu kaudu[6] ja avaldab peamised näitajad oma kuubülletäänis ja statistika taskuraamatus. Metoodikat käsitlev teave on kättesaadav ka EKP veebilehel.

- Jaotus riikide kaupa

Eurostat avaldab iga riigi kohta aastased sektorikontod koos euroala ja ELi kvartaalsete sektorikontodega ja samas ESA 95 formaadis. Lisaks on punktis 3.1 loetletud kvartaalsed põhinäitajad avaldatud tervikuna või osaliselt kõigi täielikke kvartaalsete sektorikontode andmeid esitavate riikide kohta, välja arvatud BE, EL, IE ja FI, kes on kavas lisada lähitulevikus.

3.5 Ühtsus ja võrreldavus

Ühtsus

Omavahel seotud statistikavaldkondade ühtsus on üks statistikatoodangu olulisi kvaliteediaspekte (vt punkt 2.3). Kvartaalsete sektorikontode puhul hõlmab see aastaseid sektorikontosid, peamisi koondnäitajaid (QNA – rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmed), valitsussektori muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmeid (STPFS – avaliku sektori lühiajalise rahandusstatistika), rahastamiskontode kvartaliandmeid (MUFA – rahaliidu rahastamiskontod) ja maksebilansi statistikat.

Kvartaalsed sektorikontod on üldiselt saavutanud suure kooskõla muu seotud statistikaga, eelkõige STPFS (välja arvatud UK puhul) ja QNA puhul.

Mis puudutab kvartaalsete sektorikontode ja maksebilansi ühtsust, siis mõnel riigil on veel olulisi lahknevusi seoses mõlemas valdkonnas kasutatavate mõistete erinevusega. Näiteks rahvamajanduse arvepidamises kasutavad mõned liikmesriigid kaubavahetuse puhul siseriiklikku kontseptsiooni, jättes eelkõige välja kaudtransiidi, samas kui maksebilansi puhul kasutavad nad ELi kontseptsiooni.

Muud lahknevused kvartaalsete sektorikontode ja maksebilansi vahel tulenevad erinevustest maksebilansi käsiraamatu viienda väljaande (BPM5) ning Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA95) vahel. Need puudutavad kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) kohandamist seoses impordi-, ekspordi- ja intressivoogudega rahvamajanduse arvepidamises, ning ehitus- ja avalik-õiguslike teenuste ja investeerimisfondide tulu erinevat kohtlemist. Need kontseptuaalsed erinevused peaksid kaduma, kui antakse välja käsiraamatute uued versioonid (BPM6 ja ESA2008).

Lahknevuste põhjused on ka järgmised:

- erinevused nõutavates andmetes;

- seotud statistika ajakohasuse ja/või paranduste tegemise põhimõtete erinevused (nn aastakäiguga seotud erinevused);

- institutsiooniline korraldus (koostamise eest vastutavate üksuste poolt kasutatavad erinevad teabeallikad; eelkõige maksebilansi ja rahastamiskontode puhul);

- piiriüleste voogude asümmeetriline registreerimine.

Nõutavate andmete erinevusest tingitud lahknevusi võib põhjustada SKP toodangule ja kuludele suunatud lähenemisviiside vahelise statistilise erinevuse erinev kohtlemine. Erinevalt rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmete edastamisest, kus saab statistilist erinevust eraldi esitada, on kvartaalsete sektorikontode esitamisel kasutamine ja ressursid tasakaalustatud. Seega on lahknevus toodangu poolel üldiselt seotud kogulisandväärtusega (B.1G), samas kui lahknevus kulude poolel üldiselt seotud varude/väärisesemete muutustega (P.5N).

Aastakäiguga seotud erinevused võivad ette tulla mõnel perioodil aastas, seoses erinevate aastaandmete läbivaatamise põhimõtetega. Näiteks rahvamajanduse arvepidamise aastaandmeid ajakohastatakse üldiselt rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmete põhjal ja need avaldatakse t+3 kuu pärast, kuid aastased sektorikontod vaadatakse läbi t+6 kuni t+9 kuu jooksul. Kvartaalsed sektorikontod, mida üldiselt võrreldakse aastaste sektorikontodega, võivad seetõttu vahepealsel ajal erineda rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmetest. Lisaks peab avaliku sektori aastane rahandusstatistika (APFS) olema kooskõlas eelarvepuudujäägi menetluse teatistega, mis avaldatakse t+3 ja t+9 kuu pärast. Kui aastaste sektorikontode andmeid ei koostata või ei vaadata läbi täpselt sel ajal, võib see tekitada lahknevusi kvartaalsete sektorikontode (mida võrreldakse aastaste sektorikontodega) ja STPFS/APFS andmete vahel, eelkõige märtsis ja septembris.

Aastakäiguga seotud erinevused võivad tekkida ka igas kvartalis seoses erinevate ajakohasuse nõuete ja/või paranduste tegemise põhimõtetega eri statistikavaldkondades. Näiteks rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmed avaldatakse t+70 päeva pärast, aga STPFS ja kvartaalsed sektorikontod edastatakse t+90 päeva pärast ning neis kasutatakse ka lisateavet, mis on kättesaadav vahemikus t+70 ja t+90 päeva. Kuna suuremat tähtsust omistatakse kvartaalsete sektorikontode kooskõlale STPFS-ga, tekitab see erinevusi võrreldes varem avaldatud rahvamajanduse arvepidamise kvartaliandmetega.

Peale selle võib eri riikide erinev institutsiooniline korraldus sageli põhjustada erinevusi andmeallikates ja metodoloogilises lähenemisviisis ning erinevaid paranduste tegemise põhimõtteid eri statistikavaldkondades. See puudutab eeskätt lahknevusi maksebilansi ja MUFA andmete vahel (lisaks eespool kirjeldatud kontseptuaalsetele ja aastakäiguga seotud erinevustele). Suuremas osas riikides tegelevad muude kontode kui rahastamiskontodega (sealhulgas välismaailm) riiklikud statistikainstituudid, samas kui riikide keskpangad vastutavad üldiselt maksebilansi ja rahastamiskontode eest. Eri asutuste poolt kasutatud andmeallikate vastavusseviimine, vastastikused kokkulepped sisendandmete üksikasjalikkuse taseme kohta ning statistikainstituutide ja keskpankade vaheline korrapärane teabevahetus metodoloogilistes küsimustes on statistika ühtsuse seisukohast ülimalt olulised.

Euroopa tasandil ei tulene erinevused mitte ainult liikmesriikide erinevatest andmetest, vaid ka liikmesriikidevaheliste piiriüleste voogude ebasümmeetrilisest registreerimisest. Teoreetiliselt peaksid liidusisesed vood olema kasutamise ja ressursside poolel võrdsed (nt kõigi liikmesriikide poolt liidu sees eksporditud kaubad peaksid võrduma koguimpordiga). Praktikas see aga nii ei ole, seoses nn ebasümmeetriaga. Nende ebaühtluste korrigeerimine nõuab Euroopa kontode tasakaalustamist, mis võib kaasa tuua teatavaid erinevusi muude rahvamajanduse arvepidamise väljaannetega, kust ei ole veel eemaldatud piiriüleseid kaubavoogusid piirkonna sees.

Võrreldavus

Võrreldavust võib hinnata nii kontseptuaalsest kui ka empiirilisest vaatepunktist.

Nagu on sätestatud kvartaalsete sektorikontode määruse artiklis 4, tagatakse kontseptuaalne võrreldavus ESA määruses sätestatud standardite, määratluste, liigituste ja arvepidamiseeskirjade kasutamisega.

ESA määruses on eelkõige määratletud institutsionaalsed üksused, sektorid ja iga kontode kogumisse kuuluva individuaalse tehingu sisu. Nende standardite nõuetekohase rakendamise toetamiseks on kvartaalsete sektorikontode (ja aastaste sektorikontode) küsimustikud koostatud nii, et need võimaldavad edastada ainult asjakohaste sektorite/tehingute kombinatsioone. Lisaks kontrollib Eurostat kvartaalsete sektorikontode edastamisel süstemaatiliselt ESA koode ja arvepidamiseeskirju.

Empiirilisest küljest jälgitakse ajalise võrreldavuse kontrollimiseks järjestikku esitatud andmete läbivaatamist ja põhinäitajate järsu muutumise korral küsitletakse liikmesriike.

ESA määruses on kehtestatud ka eeskirjad tehingute kirjendamise aja kohta. Need eeskirjad, mis näevad ette tekkepõhise kirjendamise, on eriti olulised kvartaalsete sektorikontode puhul, kus kõik seotud tehingud tuleb kirjendada samal ajal kõigi osapoolte jaoks. Ajalise võrreldavuse kontrollimiseks ja kirjendamise aja eeskirjade ühtlase kohaldamise huvides kõigis riikides ajakohastatakse majanduslikult oluliste graafikute loetelu kord kvartalis ja esitatakse see kvartaalsete sektorikontode koostajatele vastastikuste eksperdihinnangute andmiseks. See võimaldab välja selgitada ebatõenäolised kvartaalsed mudelid, mis võivad osutada seotud voogude ebajärjekindlale kirjendamisele.

Ruumilise võrreldavuse jälgimiseks võrreldakse omavahel riikide aastaste sektorikontode põhinäitajaid, näiteks kodumajapidamiste säästude määr võrreldes kodumajapidamiste kasutada jääva tuluga.

4. kasu ja võimalikud parandused

4.1. Kasu võrreldes kulutustega

Kulutused

Kvartaalsete sektorikontode andmete koostamine tugineb peamiselt juba olemas olevatele aastastele sektorikontodele ja valitsus- ning välismaailma sektori kvartaliandmetele (maksebilanss).

Neid andmeid täiendatakse üldiselt, kasutades olemasolevaid uuringuid ja administratiivseid andmeid. Harva on kvartaalsete sektorikontode nõuete täitmiseks korraldatud lisauuringuid.

Näiteks Madalmaad uurisid kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori 300 suurimat ettevõtet, mis moodustavad umbes 50 % kogubilansist, ja olulist osa finantsinstitutsioonide sektorisse kuuluvatest üksustest[7]. Portugal Ja Soome on samuti korraldanud lisauuringuid seoses kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektoriga.

Ühendkuningriigi juhtum on väga spetsiifiline, sest see riik koostab kvartaalsed sektorikontod, mida seejärel kasutatakse aastaste sektorikontode saamiseks. Kvartaalsed sektorikontod põhinevad real kvartaalsetel uuringutel, eelkõige kodumajapidamiste puhul: palkade uuring; kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete puhul: kvartali kasumi uuring, ja finantsinstitutsioonide puhul: rida Inglise keskpanga, ja pensionifondide, kindlustusseltside ja fondide puhul riikliku statistikaameti korraldatud uuringuid.

Kodumajapidamiste ja ettevõtete sektori kohta kvartaalsete sektorikontode koostamine nõuab ka lisapersonali. Täiendav töökoormus[8] (täistööajale taandatuna) oli hinnanguliselt järgmine: Eurostat (5), EKP (2.5), BE (0.6), CZ (1.5), DK (1), DE (1.5), IE (2), EL (0.3), ES (2), FR (1), IT (1.5), NL (3), AT (2), PL (1.5), PT (2), RO(2), FI (1), SE (2), NO (1).

Kasu

Kvartaalsete sektorikontode määrus on edendanud rahvamajanduse arvepidamise tulude poole kvartaliandmete koostamist liikmesriikides. Need andmed täiendavad toodangu ja kulude kvartaliandmeid, mida kogutakse juba ESA andmete edastusprogrammi kaudu. Euroopa tasandil on kvartaalsete sektorikontode andmete koostamine soodustanud metodoloogilisi arenguid, tuues samal ajal kaasa terve rea uusi statistikatooteid.

Metodoloogilisest küljest oli vaja üle vaadata Euroopa koondandmete koostamine, et need kirjeldaksid euroala / ELi tervikuna. Esiteks, liikmesriikide kvartaalseid sektorikontosid on täiendatud ELi institutsioonide ja EKP arvepidamise põhjal. Teiseks, välismaailma konto on hinnanguliselt kindlaks määratud euroala/ELi välise maksebilansi andmete põhjal, kuna see peaks kirjendama üksnes voogusid kolmandate riikide suhtes. Kolmandaks, kontosid on tasakaalustatud, nii et kodumaised sektorid oleksid vastavuses välismaailma hinnangulise kontoga.

Institutsioonilise sektori integreeritud kontode (rahastamis- ja muude kontode) täieliku kogumi avaldamine euroala kohta ja muude kontode kui rahastamiskontode avaldamine Euroopa Liidu kohta oli koostajate ja institutsionaalsete kasutajate hinnangul edukas[9]. Nagu projekti kirjelduses on sätestatud, võimaldavad muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmed nüüd analüüsida majandussubjektide käitumist ja nende omavahelisi suhteid reaalmajanduses. Nende kombineerimine rahastamiskontode kvartaliandmetega annab tulemuseks veel täielikuma pildi.

4.2. Võimalikud parandused

Kuigi kvartaalsed sektorikontod on täitnud 2000. aasta septembris majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt heaks kiidetud majandus- ja rahaliidu statistiliste nõuete tegevuskavas väljendatud põhivajadused, võib siiski pakkuda välja mõned parandused, et nende kasutamist veelgi laiendada.

Ajakohasus

Esmajoones püüavad liikmesriigid ja Eurostat/EKP parandada euroala/ELi kontode ajakohasust. Nagu aga punktis 3.3 märgitud, sõltub euroala kontode parem ajakohasus sisendandmete varasemast kättesaadavusest.

Praegu toimuva ESA andmete edastusprogrammi läbivaatamise käigus on seega kavas lühendada kvartaalsete sektorikontode edastamise tähtaegu, et euroala/ELi kontosid oleks võimalik koostada/avaldada t+90 päeva jooksul praeguse t+120 päeva asemel.

Usaldatavus

Teine parandamise võimalus on seotud paremate andmeallikatega kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori kohta. Mõnel juhul kasutavad riigid ka puhtalt mudelil põhinevaid hinnanguid, mida ei toeta otsene ega kaudne kvartaalne teave. On oluline, et mudelil põhinevat meetodit kasutataks ainult nende tehingute puhul, millel on kontodes väike roll.

Teisest küljest on mõned riigid juba alustanud otseste andmete kogumist, nt ettevõtete arvepidamisest. Ideaaljuhul toimuks statistika koostamine ettevõtete korrapärase raamatupidamise kõrvaproduktina, vähemalt noteeritud äriühingute puhul, ja kodumajapidamiste puhul administratiivsete andmete /palgalehtede põhjal.

Eurostat jätkab kvartaalsete sektorikontode kvaliteedi jälgimist ja parandamist süstemaatilise andmete kontrollimise ja riikidevahelise võrdluse kaudu. Samuti toetab ta parimate koostamistavade levitamist monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee rakkerühma egiidi all, mis käsitleb kvartaliandmeid institutsiooniliste sektorite kaupa.

Katvus

Nagu punktis 2.1 rõhutatud, väljendavad kvartaalsete sektoriandmete kasutajad sageli huvi siseriiklike kvartaalsete sektoriandmete kättesaadavuse vastu. Seega on kvartaalsete sektorikontode üks lähituleviku arenguprioriteete avaldada siseriiklike andmete ühtlustatud kogum, mis sisaldaks sesoonselt korrigeeritud näitajaid.

Samuti oleks eriti kasulik laiendada tegelike väärtuste põhjal arvutatud põhinäitajate kogumit. Sellised andmed kodumajapidamiste ja ettevõtete investeeringute mahu kohta täiendaksid praegu avaldatavaid andmeid kodumajapidamiste tegelike sissetulekute ja tarbimise kohta. Jaotus riikide kaupa tuleks võimaluse korral avaldada samal ajal kui vastavad Euroopa näitajad.

ESA andmete edastusprogrammi läbivaatamise raames arutatakse reaalsete sesoonselt korrigeeritud andmete esitamist piiratud hulga näitajate kohta.

[1] Määrus (EÜ) nr 2223/96.

[2] ELT L 87, 31.3.2009.

[3] Pärast kodumajapidamiste pensionifondieraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimist.

[4] Sama.

[5] Vt http://ec.europa.eu/eurostat/sectoraccounts

[6] Vt http://sdw.ecb.europa.eu

[7] Vaadeldud üksused hõlmasid 90 % raha- ja finantsasutuste kogubilansist (35 % kogu S12-st); 100 % investeerimisfondidest (1 % S12-st) ja 85 % kindlustusseltsidest ja pensionifondidest (15 % S12-st).

[8] Kuna Ühendkuningriik koostab aastased sektorikontod kvartaalsete sektorikontode summana, ei saa ainult kvartaalsete sektorikontode töökoormust hinnata.

[9] Vt monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee 34. koosoleku protokolli §6.1.4 aadressil http://www.cmfb.org/reports/meetings.htm ja 1. juunil 2007 toimunud pressikonverentsi arhiiv aadressil http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sector_accounts/introduction.