52010DC0384

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 16.7.2010

KOM(2010)384 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

TSE tegevuskava nr 2Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohtaaastateks 2010- 2015

SEK(2010)899

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

TSE tegevuskava nr 2Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohtaaastateks 2010- 2015

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. Ajavahemikuks 2010-2015 kavandatud meetmed 5

2.1. Määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja ja vanusepiirangute edasine läbivaatamine 5

2.1.1. Kehtivad õigusaktid 5

2.1.2. Poliitilised valikud 5

2.2. Söödakeelu edasine läbivaatamine 6

2.2.1. Kehtivad õigusaktid 6

2.2.2. Käimasolevad teadusuuringud 7

2.2.3. Söödakeelu võimalik järk-järguline leevendamine 7

2.3. VSE seiresüsteemi edasine läbivaatamine 8

2.3.1. Kehtivad õigusaktid 8

2.3.2. Poliitilised valikud 9

2.4. Skreipi likvideerimise meetmete edasine läbivaatamine 9

2.4.1. Kehtivad õigusaktid 9

2.4.2. Lõppenud ja käimasolevad teadusuuringud 10

2.4.3. Poliitilised valikud 10

2.5. Veiste kohordi tapmine 10

2.5.1. Kehtivad õigusaktid 11

2.5.2. Poliitilised valikud 11

2.6. Tapaeelsed ja -järgsed kiirtestid 11

2.6.1. Kehtivad õigusaktid 11

2.6.2. Laborikatsete arendamise praegused meetmed 11

2.6.3. Poliitiline valik 11

3. Alternatiivsed stsenaariumid, kui positiivne trend ei jätku kõigis liikmesriikides samas tempos. 13

4. Kokkuvõte 14

SISSEJUHATUS

Esimene TSE[1] tegevuskava[2] sisaldas lühiülevaadet võimalikest TSEga seotud ELi meetmete muudatustest nii lähemas, keskmises kui ka kaugemas perspektiivis, pidades jätkuvalt esmasteks prioriteetideks toiduohutust ja tarbijakaitset. Suurem osa esimeses TSE tegevuskavas kavandatud lühikese ja keskmise tähtajaga meetmeid on ellu viidud ning juba 2005. aastal veiste spongioosse entsefalopaatia (VSE) epideemias täheldatud positiivne areng on ka hiljem jätkunud. Samuti on selgunud, et VSE mõju inimeste tervisele ei ole nii tugev, kui esialgu kardetud.

Käesolevat teatist täiendab komisjoni talituste töödokument, mille lisadele teatises viidatakse ja mis muuhulgas sisaldab ülevaadet esimese TSE tegevuskava saavutustest aastatel 2005-2009.

Järgmiste aastate eesmärk on jätkata TSEga seotud meetmete läbivaatamist, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge taseme. Muudatusi TSE eeskirjades tehakse praegu ja ka tulevikus järk-järgult, võttes aluseks usaldusväärsed teadusandmed. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikud seisukohad peaksid tulevikus tegevuspõhimõtete väljatöötamisel kindlasti olulist rolli mängima. Lisaks on äärmiselt oluline jätkata teadusuuringutega nendes valdkondades, kus teavet napib või see on lünklik ja kus seetõttu ei ole võimalik kindlaid otsuseid teha.

Käesoleva teatise eesmärk on anda ülevaade võimalikest õigusaktide muudatustest tulevikus, mille abiga saaks viia TSEga seotud meetmed vastavusse reaalse olukorraga Euroopa Liidus ja aidata kaasa VSE likvideerimisele EL-i veisepopulatsioonis. Kuid olukorda tuleb siiski tähelepanelikult jälgida, juhuks kui VSE peaks kariloomade hulgas uuesti esinema või veisepopulatsioonis peaks esinema uus TSE tekitaja.

Meetmete läbivaatamine peaks eelkõige põhinema uute meetmete kontrolli ja jõustamisega seotud teaduslikel andmetel ja tehnilistel kaalutlustel.

AJAVAHEMIKUKS 2010-2015 KAVANDATUD MEETMED

Määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja ja vanusepiirangute edasine läbivaatamine

Strateegiline eesmärk:

Tagada ja säilitada praegune tarbijakaitse tase, jätkates määratletud riskiteguriga materjalide ohutut eemaldamist toidust ja söödast, kuid muutes vastavat nimekirja ja vanusepiiranguid uutest ja arenevatest teaduslikest seisukohtadest tulenevalt.

Kehtivad õigusaktid

Määratletud riskiteguriga materjal tähendab neid organeid, mis VSEsse nakatunud looma organismis nakkust kannavad. Euroopa Liidus on määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine inimeste ja loomade toiduahelast kohustuslik 2000. aastast saadik. Määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine on kõige olulisem rahvatervise kaitse meetmetest. Määratletud riskiteguriga materjalide nimekiri on kehtestatud teadusandmetele tuginedes ja ettevaatuspõhimõtet rakendades. Määratletud riskiteguriga materjali kasutamise piirangud sisaldavad keeldu kasutada niisuguseid tooteid nendest saadud ning toidus ja söödas kasutatavate toodete tootmiseks, nagu näiteks sulatatud rasv, želatiin, kollageen ja kaltsiumvesinikfosfaat.

Poliitilised valikud

Kõik määratletud riskiteguriga materjalide kehtivasse nimekirja tehtavad muudatused peaksid põhinema uutel ja arenevatel teaduslikel seisukohtadel, säilitades samas praeguse tarbijakaitse kõrge taseme Euroopa Liidus. Kuid inimeste ja loomade toiduahelast eemaldatavate määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja koostamisel tuleks arvesse võtta ka epidemioloogilist olukorda, lähtudes VSE seireandmetest. EFSA hindab parajasti määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja asjakohasust väikemäletsejaliste puhul ja lõplik arvamus selle kohta peaks valmima 2010. aasta lõpuks. Kuna tegelikkuses ei saa ühegi riskihaldusmeetme eesmärgiks seada võimalike ohtude täielikku kõrvaldamist, tuleks teadusandmetele tuginedes välja töötada kvantitatiivne või pool-kvantitatiivne lähenemisviis, võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Liidus on VSE puhul epidemioloogiline situatsioon suhteliselt positiivne. ELi määratletud riskiteguriga materjalide nimekiri tuleks viia vastavusse Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) rahvusvaheliste standarditega (eelkõige veiste soolte osas), kui seda toetavad usaldusväärsed kvantitatiivsel riskihindamisel põhinevad teadusandmed. OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirja[3] kohaselt väheolulise VSE ohu staatusega liikmesriikide praegu kehtiva kohustuse eemaldada määratletud riskiteguriga materjalid inimeste ja loomade toiduahelast võiks läbi vaadata, kui üha suurem arv liikmesriike saab väheolulise VSE ohuga riigi staatuse, mille kohta ei ole kehtivat määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja.

Söödakeelu edasine läbivaatamine

Strateegiline eesmärk:

Praeguse täieliku söödakeelu teatavate meetmete läbivaatamine, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

Kehtivad õigusaktid

1994. aasta juulis kehtestati keeld kasutada imetajatelt pärit liha-kondijahu veiste, lammaste ja kitsede söödana. Selleks et vähendada keelatud materjali esinemise riski mäletsejaliste söödas ristsaastumise tõttu, muudeti 1. jaanuaril 2001 osaline keeld täielikuks ja kogu ELi hõlmavaks piiranguks kasutada töödeldud loomset valku toidu tootmiseks kasvatatud loomade söödas, mõningate eranditega, nagu näiteks kalajahu kasutamine mittemäletsejaliste söödas. Mis tahes keelatud loomsete ainete esinemist söödas peetakse söödakeelu rikkumiseks, kuna selles osas on õigusaktidega kehtestatud nulltolerants.

Järgnev tabel illustreerib söödakeelu kehtivate sätete sisu:

Põllumajandusloomad, va karusloomad | Lemmikloomad ja karusloomad |

Mäletsejalised | Muud loomad kui mäletsejalised (va kalad) | Kalad |

Töödeldud loomsed valgud, va verejahu ja kalajahu | EI | EI | EI | L |

Mäletsejalistest saadud verejahu | EI | EI | EI | L |

Mäletsejalistest saadud veretooted | EI | EI | EI | L |

Mäletsejalistest saadud želatiin | EI | EI | EI | L |

Muud hüdrolüüsitud valgud, kui mittemäletsejalistest ja mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud | EI | EI | EI | L |

Mittemäletsejalistest saadud verejahu | EI | EI | L | L |

Kalajahu | EI[4] | L | L | L |

Mittemäletsejalistest saadud veretooted | EI | L | L | L |

Loomse päritoluga kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat | EI | L | L | L |

Mittemäletsejalistest ja mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud | L | L | L | L |

Mittemäletsejalistest saadud želatiin | L | L | L | L |

Munad, munatooted, piim, piimatooted, ternespiim | L | L | L | L |

Muud kui eelnimetatud loomsed valgud | EI | L | L | L |

L = lubatud

EI = ei ole lubatud

Käimasolevad teadusuuringud

Ühenduse referentlabor loomasöödas sisalduvate loomsete valkude jaoks uuris oma aastase tööprogrammi raames mikroskoobimeetodi sobivust loomsete ainete kvantitatiivseks määramiseks söödas (et hinnata loomsete valkude koguhulka söödas, mis on vajalik, kui nende suhtes tahetakse kehtestada lubatud väikesed piirmäärad). Hindamise esialgsed tulemused näitavad, et praegune meetod ei ole loomsete valkude koguste määramisel söödas usaldusväärne.

Lisaks sellele uurib ühenduse referentlabor mitme uue diagnostilise meetodi tõhusust, mille abil on võimalik kindlaks määrata, millise liigi (mäletsejalise, sea või kodulinnu) määratletud riskiteguriga materjali jälgi söödas on leitud. Imetajatelt pärit valgu kohustusliku töötlemise (133 °C juures 3-baarise rõhu all 20 minuti jooksul) tulemuseks on väga väikeste loomse valgu osakeste tekkimine, mida on praeguste analüüsimeetoditega väga raske avastada. Selle uuringu tulemused peaksid olema kättesaadavad 2010. aasta teisel poolel.

Söödakeelu võimalik järk-järguline leevendamine

Kehtivate söödakeelusätete muutmine peaks põhinema riskianalüüsil, kuid võtma ühtlasi arvesse kasutusel olevaid kontrollimeetmeid, millega hinnatakse söödakeelu rakendamise nõuetekohasust (st usaldusväärse meetodi olemasolu määratletud riskiteguriga materjali päritoluliigi määramiseks).

- Töödeldud loomse valgu lubatud piirmäär põllumajandusloomade söödas

Selleks et kasutada keelatud töödeldud loomse valgu avastamisel riskipõhist lähenemisviisi, võib kehtestada teatava lubatud piirmäära.

2009. aasta detsembris palus komisjon EFSA-l koostada ajakohastatud kvantitatiivse riskihinnangu söödas esinevate töödeldud loomse valgu väikeste kogustega seotud ohtude kohta. EFSA arvamus selle kohta peaks valmima 2010. aasta lõpuks. EFSA järeldustest lähtudes võidakse teha ettepanek kehtestada töödeldud loomse valgu söödas väikesel hulgal kasutamise lubatud tase, ilma et sellega ohustataks praeguseid loomataudide tõrjemeetodeid.

- Söödakeelu leevendamine mittemäletsejaliste (sead, kodulinnud, kalad) puhul

Praegu kasutatakse söödas keelatud töödeldud loomseid valke peamiselt väetiste, komposti ja tsemenditehastes kasutatava kütuse tootmiseks. Kuid töödeldud loomsed valgud võivad olla ka valkude allikaks mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, kelle sööt peab sisaldama kõrge kvaliteediga valke. Arvestades, et oht, et VSE kandub mittemäletsejalistelt mittemäletsejalistele, on väga väike, võiks kaaluda mittemäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete valkude keelu leevendamist mittemäletsejaliste sööda puhul. Seejuures tuleb siiski silmas pidada kehtivat liigisisese ringlussevõtu keeldu (st kodulindudelt pärit määratletud riskiteguriga materjali võib sööta ainult sigadele ja sigadelt pärit materjali kodulindudele). Lisaks selle aitaks see, kui töödeldud loomsed valgud uuesti mittemäletsejaliste söödas kasutusele võtta, vähendada ELi sõltuvust teistest valguallikatest.

Sellist meedet võiks aga rakendada ainult juhul, kui kasutada saab ka valideeritud analüüsimeetodeid töödeldud loomse valgu päritoluliigi määramiseks. Lisaks tuleb arvestada, et kuna mis tahes kontrollimeetod on siiski olemuslikult piiratud, oleks eri liikidelt pärit töödeldud loomsete valkude õige suunamine söödaahelasse söödakeelu kehtivate sätete läbivaatamisel igal juhul olulise tähtsusega Töödeldud loomsete valkude söödas kasutuselevõtust saadavat kasu tuleb kaaluda, võrreldes seda loomsete valkude õige suunamise tagamiseks vajalike investeeringutega.

VSE seiresüsteemi edasine läbivaatamine

Strateegiline eesmärk:

VSE seiresüsteemi jätkuv kohandamine seiretegevuse parema suunamisega, säilitades samal ajal võimekuse epidemioloogilise olukorra arengu jälgimiseks ja kehtivate kaitsemeetmete tõhususe hindamiseks.

Kehtivad õigusaktid

Seiretegevuse eesmärk on jälgida ja hinnata selliste kontrollimeetmete, nagu söödakeeld ja määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine, tõhusust, jälgides VSE esinemissageduse muutumist aastate vältel.

TSEd käsitlevate õigusaktide kohaselt viib iga liikmesriik igal aastal läbi VSE seireprogrammi, mille hulka kuulub sõeluuring, mille tegemisel kasutatakse selleks spetsiaalselt heakskiidetud kiirteste. See programm hõlmab miinimumina kõiki üle 30 kuu vanuseid tavapäraselt inimtoiduks tapetud veiseid (tervena tapetud veised) ja kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid, kes on surnud või tapetud või saadetud hädatapmisele (riskiteguriga loomad).

Kui liikmesriik suudab epidemioloogilistest kriteeriumidest lähtudes tõendada, et VSE olukord tema territooriumil on paranenud, võib see liikmesriik esitada komisjonile taotluse saada luba oma seireprogrammi läbivaatamiseks. 2009. aastast saadik on 17 liikmesriiki[5] saanud loa vaadata läbi oma seireprogrammid ja tõsta testitavate loomade vanusepiirang 48 kuuni, kuna epidemioloogiline olukord nendes liikmesriikides on paranemas ja EFSA esitas nende kohta positiivse arvamuse.

Tänu sellele, et testitavate loomade vanusepiirang tõusis 48 kuuni, vähenes ELis aastas tehtavate testide arv 2009. aastal umbes 30% võrra võrreldes 2008. aastaga (tabel 1 komisjoni talituste töödokumendi III lisas). Ka selle väiksema arvu testidega saame sama usaldusväärseid andmeid VSE esinemissageduse ja suundumuste kohta liikmesriikides. Samuti on vähenenud tapamajas ühe VSE juhtumi avastamisega seotud kulud (2008. aastal olid need 14,15 miljonit eurot, 2009. aastal aga 10,1 miljonit eurot, vt tabel 3 komisjoni talituste töödokumendi III lisas).

Poliitilised valikud

Olenevalt käimasolevate seireprogrammide tulemustest võib kaaluda VSE seireprogrammide edasist läbivaatamist nende liikmesriikide puhul, mis vastavad epidemioloogilistele kriteeriumidele. Valikud oleksid näiteks:

- testitavate loomade vanusepiirangu järk-järguline tõstmine kõigi tervena tapetud loomade ja riskiteguriga loomade puhul;

- kummaski alampopulatsioonis (tervena tapetud ja riskiteguriga loomad) teatava vanusega veiste statistilise valimi testimine;

- veiste testimine kummaski alampopulatsioonis, lähtudes nende sünnikuupäevast ja söödakeelu rakendamisest.

Valitud meetod peaks igal juhul võimaldama jooksvalt avastada VSE epideemia levimist ja uute TSE tüvede esinemist. Viimaste aastate jooksul on ELis avastatud ebatüüpilisi VSE juhtusid vanemate kui kaheksa-aastaste loomade puhul. Eelkõige ei tohiks VSE seiresüsteemi muutmine raskendada selliste juhtude avastamist. Lisaks sellele ei tohiks ELi siseturu ja veiste vaba liikumise tõttu arvesse võtmata jätta kontrollimise praktilisi aspekte ning uus süsteem peaks igal juhul olema kergesti hallatav. Keskmises perspektiivis ei tohiks VSE seiresüsteemi muutmine takistada liikmesriike säilitamast oma VSE ohuga seotud staatust Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonis.

Skreipi likvideerimise meetmete edasine läbivaatamine

Strateegiline eesmärk:

Muuta TSEga nakatunud lamba- ja kitsekarjade suhtes kohaldatavaid kehtivaid likvideerimise meetmeid, et viia need kooskõlla värskeimate teadusandmetega ning välja töötada väikemäletsejate karjades TSE kontrolli all hoidmise jätkusuutlikud ELi meetmed.

Kehtivad õigusaktid

Lambakarjades TSE likvideerimise kehtivad sätted põhinevad erinevate meetmete kombinatsioonil (kogu nakatunud karja tapmine või nakatunud karjades TSE-kahtlusega loomade sanitaartapmine, aretusprogrammid TSEde resistentsuse selekteerimiseks kõrge geneetilise potentsiaaliga karjades, karja taastamine resistentsete loomadega ning nakatunud karjade tugevdatud järelevalve). Kitsekarjade puhul on klassikalise skreipi avastamisel ainsaks võimaluseks kogu nakatunud karja tapmine.

Ebatüüpiliste skreipijuhtude puhuks kehtivad aga erimeetmed, et võtta arvesse nendesse nakatumise piiratud ulatust karjas: loomi ei tapeta, aga neid jälgitakse intensiivselt TSE suhtes kaks aastat ja neid ei ole võimalik nende karjast lahutada.

Lõppenud ja käimasolevad teadusuuringud

Erinevalt lammastest ei ole kitsede puhul kindlalt välja selgitatud geneetilist resistentsust ega vastuvõtlikkust TSEdele. 2008. aastal näisid Küprosel teostatud ja ELi poolt rahastatud pilootuuringu (mille eesmärk oli välja selgitada teatavate geenide mõju kitsede resistentsusele/vastuvõtlikkusele skreipile) lõpptulemused kinnitavat, et Küprose kitsede juures on mõnd geeni võimalik siduda resistentsusega/vastuvõtlikkusega klassikalisele skreipile. Arvestades kitsede puhul skreipi tõrjumise ELi poliitika tähtsust, on EL eraldanud vahendid protokolli koostamiseks ja rakendamiseks, et teha edasisi uuringuid Küprose pilootuuringu esialgsete tulemuste täiendamiseks. Kõnealuse protokolli, mis valmis 2009. aasta septembris, eesmärk on koguda andmeid, et saada täiendavat teavet kitsede geneetilise resistentsuse kohta skreipi suhtes. Esimesed tulemused peaks avaldatama 2011. aastal.

Lisaks jätkub EFSA ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt ühiselt teostatav loomade ja inimeste TSEde võimaliku seose teaduslik hindamine, mille tulemused võivad pakkuda suurt huvi väikemäletsejaliste TSEde zoonootilise toimimisvõime seisukohast.

Poliitilised valikud

Seoses väikemäletsejate TSEde suure keerukuse (mis on põhjustatud peamiselt erinevate tüvedega prioonide olemasolust), praeguse ebaselguse (seoses nende zoonootilise toimimisvõimega) ning karjades ja nende vahel skreipi levikut ja püsimist mõjutavate faktorite suure varieeruvusega on vajalik jätkata nende poliitiliste valikute kaalumist, mis tuleb võtta selleks, et hoida väikemäletsejate karjade TSE ELis kontrolli all. Kaaluda võiks järgmisi meetmeid:

- kehtestada väikemäletsejaliste karjade TSE-alase sertifitseerimise tingimused, mis põhinevad kiirtestide tulemustel ja OIE suunistel, et vältida skreipi ettevaatamatut levikut nakatunud, kuid kliiniliste sümptomiteta loomade kaudu;

- kohandada ebatüüpilise skreipi suhtes võetavaid meetmeid, kui teaduslikud andmed kinnitavad, et see skreipitüvi ei ole nakkav;

- kasutada ära kitsede geneetilist resistentsust, kui täiendavatest uuringutest ilmneb teatavate genotüüpide geneetiline resistentsus kitsepopulatsioonis;

- jätkata lammaste skreipi geneetilise kontrolli edendamist aretusprogrammide kaudu (vältides samas inbriidingut ja geneetilist kõrvalekallet), kuna neist programmidest näib olevat abi haiguse kontrolli all hoidmisel.

Poliitilisi valikuid mõjutavateks põhielementideks on igal juhul väikemäletsejaliste TSEd käsitlevad tulevased uurimistulemused ja teaduslikud seisukohad.

Veiste kohordi tapmine

Strateegiline eesmärk:

Läbi vaadata VSEga nakatunud veistekarjade tapmise poliitika.

Kehtivad õigusaktid

Kinnitust leidnud VSE-juhtumi korral põllumajandusettevõttes näevad praegu kehtivad eeskirjad ette VSE-juhtumi kohorti (st veised, kes on sündinud nakatunud loomaga samas karjas kas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma ja kes on saanud sama nakatunud sööta mis nakatunud loom) kuuluvate veiste tapmise ja täieliku hävitamise. Erandina on võimalik lubada liikmesriigil kohordi loomade tapmine ning täielik hävitamine edasi lükata nende tootliku ea lõpuni. Siiani on seda erandit taotlenud üksnes Saksamaa, kes sai erandi kasutamise loa 2007. aastal. Kui VSE tuvastatakse emasloomal, hävitatakse ka tema järglased, kes on sündinud kahe aasta jooksul enne või kahe aasta jooksul pärast haiguse kliiniliste tunnuste ilmnemist.

Poliitilised valikud

Kuna ELis kohordi loomade seas tuvastatud VSE-positiivsete loomade arv on praegu väga väike (2008. aastal kaks looma, 2009. aastal mitte ühtegi looma), võiks kavandatavaks alternatiiviks olla kohordi loomade süstemaatilise tapmise lõpetamine ja nende loomade inimtoiduks tapmise lubamine tingimusel, et loomade testitulemused on enne toiduahelasse jõudmist negatiivsed.

Tapaeelsed ja -järgsed kiirtestid

Strateegiline eesmärk:

Jätkata TSE tuvastamiseks parimate kättesaadavate kiirtestide väljatöötamise edendamist.

Kehtivad õigusaktid

ELis võib TSE seireks kasutada üksnes neid kiirteste, mis on lubatud TSEd käsitlevate õigusaktidega. Enne loa andmist tuleb põhjalikult hinnata kõigi kiirtestide analüütilist suutlikkust, samuti peab EFSA soovitama komisjonile selle kasutamist.

Laborikatsete arendamise praegused meetmed

Komisjon lõpetas kariloomade VSE diagnostiliste kiirtestide esimese hindamisvooru 1999. aastal. Hiljem on väikemäletsejaliste TSEde diagnostilisi kiirteste täiendavalt hinnatud. 2007. aastal otsustas komisjon (olles kursis, et muude testide arendustöö jätkus) esitada uue avatud osalemiskutse, mille eesmärk oli hõlmata suurte (kariloomade) ning väikeste (lammaste ja kitsede) mäletsejaliste tapaeelsed ja -järgsed TSE tuvastamise testid. Osalemiskutse kehtib viis aastat ning selle eesmärk on välja selgitada uued testid ja valida nende hulgast välja need, mis sobivad kaasamiseks hindamisprogrammi, mis põhineb EFSA teaduslikel protokollidel. Kutse raames võivad testide tootjad, kelle testid on juba edasijõudnud etapis, taotleda oma testide hindamist ELi TSE seireprogrammides kasutamise sobilikkuse seisukohast.

Poliitiline valik

Oleks võimalik kavandada võimalus testida elusloomi, kui turule jõuavad heakskiidetud tapaeelsed testid. Selle võimaluse kasulikkus VSE kontrollimiseks veistel on praegu piiratud. Sellest võimalusest oleks aga suur kasu väikemäletsejaliste karjade sertifitseerimisel.

ALTERNATIIVSED STSENAARIUMID, KUI POSITIIVNE TREND EI JÄTKU KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES SAMAS TEMPOS.

Tarbijakaitse tase peaks olema terves ELis ühesugune. Eri liikmesriikide epidemioloogiline olukord õigustab aga olukorda, milles teatavatel liikmesriikidel oleks õigus edasistele muudatustele, teistel seda õigust aga ei oleks. Praktiline rakendamine ja tavad nõuavad seega selliste teatavate muudatuste vastuvõtmist, mis piirnevad teatavate liikmesriikidega. VSE seiresüsteemi muutmine oli näide sellest, kuidas VSE seireprogrammi lubati muuta vaid 17 liikmesriigil.

Isegi kui kõigi (veiste VSE juhtumeid käsitlevate) näitajate alusel on võimalik prognoosida, et VSE juhtumite arvu suurenemine on tulevikus ebatõenäoline, tuleks ette näha alternatiivsed stsenaariumid, kui VSE juhtumite arvu vähenemine ei leia kinnitust kõigis liikmesriikides.

Sellisel juhul võiks neis liikmesriikides, kus VSE juhtumite arv ei ole vähenenud nii palju, ette näha rangemad meetmed määratletud riskiteguriga materjali eemaldamiseks. Viimase meetmena võib kehtestada ajutise embargo, mis annaks võimaluse tegeleda situatsiooniga konkreetses liikmesriigis, ilma et sellega karistataks teisi liikmesriike, kus negatiivne areng ei ole kinnitust leidnud.

KOKKUVÕTE

TSEga seonduvate meetmete läbivaatamine peab tuginema inimeste ja loomade tervisele mõju avaldavate võimalike ohtude asjakohasele hindamisele, peavad võtma arvesse olemasolevaid teaduslikke tõendusmaterjale, säilitama, või kui see on teaduslikult põhjendatud, tõstma inimeste ja loomade tervisekaitse taset. Tegelikkuses ei saa ühegi riskihaldusmeetme eesmärgiks seada toiduohutust kahjustavate võimalike ohtude täielikku kõrvaldamist ning tuleb hoolikalt kaaluda ohutusmeetmetest loodetavat kasu ja neist tingitud kulu, et tagada meetmete proportsionaalsus. Riskijuht otsustab teadusliku ohuanalüüsi kõiki tegureid arvesse võttes, milline on vastuvõetav ohutase, ning vastutab oma otsuste eest.

Kuna kõiki muudatusi on vaja toetada usaldusväärsete teadusandmetega, on äärmiselt oluline jätkata teadusuuringutega nendes valdkondades, kus teavet napib või see on lünklik ja kus seetõttu ei ole võimalik kindlaid otsuseid teha.

Lisaks on möödunud kahe aastakümne kogemus näidanud, et VSEd on kuritarvitatud protektsionistlikel eesmärkidel, eelkõige kolmandate riikide poolt. Seetõttu on äärmiselt tähtis tugev ja usaldusväärne rahvusvaheline raamistik, et tagada kaubanduse toimimine turvalistel ja õiglastel tingimustel. EL peab võtma juhtrolli rahvusvahelistes standardeid kehtestavates asutustes, et levitada Euroopa standardeid ja poliitikat ning ühtlustada Euroopa õigusaktid rahvusvaheliste standarditega nii suures ulatuses kui võimalik.

Meie tulevikustrateegia kujundamisel on ka oluline mitte kaotada silmist looma- ja rahvatervisele mõju avaldavaid muid ohte, mis on muutunud aktuaalseks viimastel aastatel, näiteks salmonellat ja ravimiresistentsust. Tõendid osutavad järjest teravamalt vajadusele seada prioriteetide järjekorda meetmed haiguste suhtes, millel võib rahvatervise seisukohast olla kaalukam mõju kui TSEdel, ning ELi-poolne rahastamine vastavalt läbi vaadata. VSE leviku vähenemine annab võimaluse pöörata rohkem tähelepanu muudele ohtudele.

[1] TSE = transmissiivne spongioosne entsefalopaatia (vt definitsioon komisjoni talituste töödokumendi I lisas)

[2] KOM(2005) 322 (lõplik), 15. juuli 2005.

[3] http://www.oie.int/eng/normes/mcode/en_chapitre_1.11.6.htm

[4] Lubatud on kalajahu sisaldavad piimaasendajad, mis on ette nähtud ainult võõrutamata mäletsejalistele.

[5] Belgia, Küpros, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Austria, Sloveenia, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik.