52010DC0301

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.6.2010

KOM(2010) 301 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

FINANTSTEENUSTE REGULEERIMINE JÄTKUSUUTLIKU KASVU TAGAMISEKS

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

FINANTSTEENUSTE REGULEERIMINE JÄTKUSUUTLIKU KASVU TAGAMISEKS

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Reformide jätkamine

Alates kriisi algusest 2008. aastal on komisjon ja ELi liikmesriikide valitsused võtnud kiireloomulisi meetmeid, et tagada finantssüsteemis stabiilsus, kasutades sealhulgas märkimisväärses mahus riigi raha pangandussektori toetuseks ja võttes täiendavaid meetmeid pankade kapitalipositsiooni tugevdamiseks.

Jätkusuutliku kasvu eelduseks on turvalisem, kindlam, läbipaistvam ja vastutustundlikum finantssüsteem, mis toimib kogu majanduse ja ühiskonna huvides ning suudab rahastada reaalmajandust. Esmatähtis on täiendada Euroopa jõupingutusi riikide rahanduse tugevdamisel ja viia läbi struktuurireformid, mis elavdavad majandust tulevikus. Tugev finantsteenuste sektor peaks toetama Euroopa 2020. aasta strateegiat, tagamaks, et Euroopa ettevõtted ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad investeerida majanduskasvu ning kodanikud saavad kindlustundega kavandada oma tulevikku. Finantsteenuseid reguleerivaid õigusakte tuleb täiendada majanduskasvu toetava ambitsioonika reformikavaga, mis põhineb siseturul.

Lisaks viivitamatult võetud meetmetele on komisjon keskendunud sellise laiaulatusliku finantsreformi ettevalmistamisele, mille eesmärk on lahendada probleeme, mis on seotud lühiajalise lähenemisviisi, nõrga riskijuhtimise ja teatavate finantssektori osaliste vastutustundetu käitumisega, ning kõrvaldada järelevalve ja reguleeriva raamistiku peamised nõrgad kohad. Juba on saavutatud märkimisväärset edu, mis võimaldab Euroopal juhtida rahvusvahelisi jõupingutusi G20 tasandil.

Hiljutised turuvapustused on kinnitanud vajadust viia kiiresti lõpule reformid, et tagada finantssüsteemi usaldusväärsus ja stabiilsus Euroopas ja ülemaailmsel tasandil.

Järgmised kuus kuni üheksa kuud on kriitilise tähtsusega.

Seepärast esitab komisjon enamiku regulatiivse reformi järelejäänud ettepanekutest nõukogule ja Euroopa Parlamendile aasta lõpuks ning viimase ettepaneku üheksa kuu jooksul. Vastavalt parema õigusloome põhimõtetele koostatakse ettepanekud pärast konsulteerimist sidusrühmadega ja mõju hindamist. Täielikult tuleb võtta arvesse eri meetmete kogumõju finantssektorile ja reaalmajandusele. Selliseid kaalutlusi kajastatakse täielikult mõjuhinnangus ja erinevate meetmete täpsustamisel. Sellega seoses võetakse täielikult arvesse finantsstabiilsuse nõukogu ja Baseli pangajärelevalve komitee senise töö tulemusi finantssektori reformi kogumõjude hindamisel.

Komisjon soovib, et kõnealused meetmed võetaks vastu võimalikult kiiresti, et taastada ELi kodanike usaldus finantssüsteemi vastu, mis on üks majanduskasvu tugisammastest.

Euroopa Liit peab liikuma edasi ja viima reformikava ellu 2011. aasta lõpuks, et mitte ainult tagada finantsstabiilsus ja investorite kaitse, vastates eelkõige hiljutiste turuarengute käigus ilmnenud uutele väljakutsetele, vaid ka säilitada ja arendada ühtset turgu ning seista vastu protektsionistlikele lähenemisviisidele liikmesriikide tasandil.

ELil on juhtroll kriisivastaste meetmete väljatöötamisel rahvusvahelisel tasandil. Järgmise kuue kuu jooksul peaks G20 kokku leppima süsteemselt oluliste finantsasutuste, kriisiohjamismeetmete ja tugevama kapitaliraamistiku uue ülemaailmse finantskorra põhialustes. EL on kindlalt otsustanud seda protsessi kujundada ja tagada, et ka teised põhiosalised kõnealusele väljakutsele vastaksid.

Juba võetud meetmed

Komisjon võttis finantskriisi ohjamiseks kiiresti meetmeid (vt 2 lisa kõigi võetud meetmete kohta). Komisjon volitas 2008. aasta novembris Jacques de Larosière'i juhitava töörühma uurima järelevalve- ja reguleerimiskorra tõhustamise võimalusi. 2008. aasta olukorra parandamiseks vaadati kiiresti läbi direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta[1] ja kapitalinõuete direktiiv[2] . Võeti vastu määrus reitinguagentuuride kohta[3] ja komisjon esitas kaks soovitust tasustamispõhimõtete kohta[4] . EL on paljudes valdkondades võtnud rahvusvahelise juhtrolli, tehes näiteks ettepanekud makrousaldatavusnormatiividega seotud riskidega tegeleva sellise nõukogu loomiseks, kes annaks riskihoiatusi, säilitamisnõuete kehtestamiseks väärtpaberistamise puhul ja kauplemisportfelli kapitalinõuete reformiks. Seoses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega on EL seadnud eesmärgiks saavutada ühtne lähenemisviis.

2. Vajadus viia käimasolev töö lõpule

Vastuseks De Larosière'i töörühma aruandele võttis komisjon kiiresti meetmeid ja esitas mõne nädala jooksul 2009. aasta suvel mitmed olulised õigusakti ettepanekud. Mitmed komisjoni esitatud olulised ettepanekud ootavad veel nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

ELi järelevalvekorra reformimiseks tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ,[5] kelle ülesanne on piisavalt aegsasti tuvastada makrousaldatavusnormatiividega seotud riske ja makromajanduslikke riske, ja kolm Euroopa järelevalveasutust ,[6] kes vastutavad järelevalve eest panganduse, kindlustuse ja väärtpaberituru valdkonnas ning tagavad tõhusama järelevalve ja koostöö liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.

Hästitoimiva finantsteenuste siseturu eeltingimus on kõigi turuosaliste suhtes kohaldatavad ranged, tõhusad ja ühtsed eekirjad koos tõhusa järelevalveraamistikuga, karmide ja hoiatavate sanktsioonidega ning selgete jõustamismehhanismidega. Kavandatud uus järelevalvekord on tõhustatud koostöö ja Euroopa ühtsema järelevalve nurgakivi, mis võimaldab terviklikku järelevalvealast lähenemisviisi, mis hõlmab ka makromajanduslikke tegureid. Pärast tööle hakkamist on uute Euroopa järelevalveasutuste ülesanne töötada välja tehnilised standardid ja luua ühtsete eeskirjade kogumik.

Seega on oluline jõuda kokkuleppele enne suvevaheaega, nii et uued asutused saaksid oma tööd alustada 2011. aastal. Komisjon teeb aktiivselt tööd, et leida nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kompromiss, mis võtaks arvesse mõlema institutsiooni seisukohti, tagades samas, et uutel asutustel on volitused, mida nad tõepoolest vajavad.

Seoses alternatiivsete investeerimisfondide (sealhulgas riskifondide) valitsejatega , luuakse kavandava direktiiviga[7] ELi tasandil laiaulatuslik ja tõhus regulatiiv- ja järelevalveraamistik, millega kehtestatakse kindlad ja ühtsed reguleerivad standardid kõigile valitsejatele ning suurendatakse läbipaistvust investorite jaoks. Oluline on jõuda peatselt kokkuleppele eelkõige seoses valitsejate ja fondide kohtlemisega kolmandates riikides, et säilitada võrdsed tingimused, tagades samas kõrgetasemelise investorite kaitse.

Siduvad tasustamiseeskirjad ja rangemad kauplemisportfelli kapitalinõuded jõustuvad pärast seda, kui jõutakse kokkuleppele kapitalinõuete direktiivi kolmanda läbivaatamise (CDR III)[8] osas. Kauplemisportfelli kapitalinõudeid tuleb rakendada ühtselt ülemaailmsel tasandil. Selleks teeb komisjon konstruktiivset koostööd rahvusvaheliste võtmepartneritega.

Komisjon teeb aktiivselt koostööd kaasseadusandjatega, et jõuda kõigis kõnealustes küsimustes kokkuleppele enne suvevaheaega.

3. Edasised ettepanekud

Komisjon viib oma täieliku finantsreformikava lõpule järgmistel kuudel. See tugineb neljale põhimõttele: läbipaistvuse suurendamine, järelevalve ja jõustamise tõhustamine (nagu eespool märgitud, on selles valdkonnas tehtud juba olulisi edusamme), vastupanuvõime ja finantsstabiilsuse suurendamine ning vastutuse suurendamine ja tarbijakaitse tõhustmine. Kõnealused põhimõtted on oma olemuselt seotud ja reformi põhieesmärke saab saavutada ainult juhul, kui kõnealused põhimõtteid käsitletakse koos. Paljud allpool loetletud ettepanekud täidavad mitme põhimõttega seotud eesmärke.

Täielik loetelu kavandatud meetmetest koos prognoositava vastuvõtmiskuupäevaga on esitatud 1. lisas.

1. Läbipaistvuse suurendamine

Läbipaistvus on hädavajalik, et tagada turgude hea toimimine ning vastastikune usaldus turuosaliste vahel. Läbipaistvuse puudumine seoses teatavate tehingute, toodete ja turuosalistega oli üks tegur, mis aitas kaasa praeguse kriisi tekkele. Seepärast on läbipaistvuse suurendamine ELi finantsreformi üks peamisi eesmärke. Järelevalveasutustele, investoritele ja avalikkusele esitatav nõuetekohane ja usaldusväärne teave finantsturgude toimimise ja eri turuosaliste omavahelise seose kohta on oluline vahend sellise stabiilsema ja kindlama finantssüsteemi edendamiseks, millele on vähem omased lühiajaline lähenemisviis, liigne riskide võtmine ja protsükliline käitumine.

Esimene määrus reitinguagentuuride kohta [9] võeti vastu 2009. aastal, et kõrvaldada suured puudused reitinguagentuuride tegevuses. Nii reguleerivad asutused kui ka reitinguagentuurid teevad ettevalmistusi, et rakendada kõnealused eeskirjad alates 7. septembrist 2010. Kõnealuse määrusega on ette nähtud, et kõik ELis tegutsevad reitinguagentuurid peavad end registreerima, samuti on kehtestatud paljud ranged nõuded, et tagada nõuetekohaste järelevalve- ja reguleerivate standardite kohaldamine ning vähendada seeläbi huvide konflikte.

Nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil on järjest enam jõutud seisukohale, et kriisi käigus ilmnenud puudused praeguses reitingute andmise protsessis ei ole veel täielikult kõrvaldatud. Erilist muret valmistab konkurentsi puudumine reitinguagentuuride sektoris. Eelistamata praeguses etapis ühtegi konkreetset valikuvõimalust uurib komisjon struktuurseid lahendusi, sealhulgas vajadust luua Euroopa sõltumatu krediidireitinguagentuur või kaasata reitingute andmise protsessi sõltumatud avalik-õiguslikud üksused.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata riikide võlale, et tagada asjakohaste meetodite kasutamine. Erilist tähelepanu väärivad ka pankade ja muude finantseerimisasutuste hoolsuskohustuse puudumine ning investeeringute usaldusväärsuse hindamisel kasutatavate alternatiivsete võrdlusaluste puudumine. Läbi tuleb vaadata praegune regulatiivne struktuur, milles krediidireitingud on osa finantsvaldkonna reguleerimisest.

Komisjon esitab oma järeldused kõigis kõnealustes küsimustes septembris.

Komisjon teeb suvel õigusakti ettepaneku, et parandada tuletisinstrumentide turu toimimist. Kõnealune õigusakt on oluline vahend, millega suurendada läbipaistvust sellel olulisel, kuid seni läbipaistmatul turul. Ettepanekuga tugevdatakse ELi finantsturu infrastruktuuri, edendatakse tuletisinstrumentide lepingute standardimist ja luuakse tuletisinstrumentide lepingutega arveldamiseks kesksed arvelduskojad, et oluliselt vähendada riski. Sellega antakse kõigile Euroopa järelevalveasutustele juurdepääs kauplemisteabehoidlates hoitavale mis tahes tehingud käsitlevale teabele.

Lisaks esitab komisjon ettepanekud finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID)[10] muutmiseks, et parandada turu kauplemiseelset ja kauplemisjärgset läbipaistvust ning suurendada organiseeritud kauplemiskohtades kaubeldavate tuletisinstrumentide arvu.

2. Järelevalve ja jõustamise tõhustamine

Eespool osutatud uus kavandatav järelevalvekord on oluline samm ajakohasema ja tõhusama järelevalve suunas. Järelevalve tuleb tagada tõhusa jõustamismehhanismiga, sealhulgas tuleb vajaduse korral kehtestada sanktsioonid vastutustundliku käitumise tagamiseks turul ning piirata vastutustundetut ja liigset spekuleerimist.

Komisjon esitas 2. juunil ettepaneku vaadata läbi reitinguagentuuride määrus[11] , et kohaldada reitinguagentuuride suhtes ELi keskset järelevalvekorda, andes selleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ainuvolitused järelevalve teostamiseks ELis registreeritud reitinguagentuuride üle.

Samas kui sanktsioonide hoiataval mõjul on oluline osa mis tahes sektori sujuva toimimise tagamisel, on finantssektoris kohaldatavad sanktsioonid suures osas ühtlustamata, mistõttu liikmesriikide järelevalveasutused kohaldavad neid erinevalt. Selle probleemi lahendamiseks vaatab komisjon läbi olemasolevad sanktsioonide kehtestamise volitused ja nende praktilise kohaldamise tavad. Esimese sammuna esitab komisjon teatise finantsteenustesektoris kohaldatavate sanktsioonide kohta , et edendada sanktsioonide ühtlustamist eri järelevalvetoimingute puhul.

3. Vastupanuvõime ja finantsstabiilsuse suurendamine

Vastupanuvõime ja stabiilsuse suurendamine on terviklik protsess, mille läbiviimiseks tuleb võtta palju lisameetmeid. Vastupanuvõime suurendamiseks tuleb suurendada kapitalinõudeid, parandada läbipaistvuseeskirju ning tõhustada järelevalvet ja jõustamist. Samuti on selleks vaja tagada märkimisväärselt parem riskikultuur ja tõhusam äriühingu üldjuhtimine äriühingu kõigil tasanditel. Mosaiikpildi viimase osana tuleb kehtestada kriiside ennetamise ja ohjamise põhjalikud eeskirjad.

Pärast finantsstabiilsuse nõukogus, G20s ja Baseli pangajärelevalve komitees peetud pingelisi arutelusid esitab komisjon ettepaneku kapitalinõuete direktiivi muutmiseks (CDR IV) ,[12] et parandada pankade kapitali kvaliteeti ja kvantiteeti, kehtestada kapitalipuhvrid ning tagada selliste kapitalivarude kogumine majanduslikult soodsatel aegadel, mida saab kasutada majandusolukorra halvenedes. Direktiivis käsitletakse ka finantsvõimenduse liigse kasutamisega seotud probleeme ja kehtestatakse tõhus likviidsuskord. Eespool osutatud ettepanekuga tuletisinstrumente käsitleva õigusakti kohta tugevdatakse vastupanuvõimet ka rangete nõuetega, mida kohaldatakse börsiväliste tuletisinstrumentidega arveldavate kesksete vastaspoolte suhtes.

Hiljutine kriis on osutanud, et kriiside ennetamisega tuleb alustada äriühingute tasandil ja see peaks hõlmama aktiivsemaid ja vastutustundlikumaid aktsionäre ja juhte ning tuginema tõhusatele sisekontrollisüsteemidele[13].

Tuleb ette näha laiaulatuslik kriisiohjamisraamistik juhuks, kui muud kaitsemeetmed osutuvad ebatõhusaks. Komisjon avaldab oktoobris kriisiohjamise tegevuskava ja seejärel õigusakti ettepanekud pankade maksevõimetuse ennetamise ja lahendamise meetmete kohta. Sellega tagatakse, et ametiasutused saavad lahendada makseraskustesse sattunud finantseerimisasutustega seotud kriise, minimeerides samas kriisi mõju laiemale finantssüsteemile, vähendades kahju reaalmajandusele ja piirates avaliku sektori vahendite kasutamist. Komisjon esitas 26. mail teatise, mis käsitles pangakriiside lahendamise fondide loomise võimalusi pangakriiside lahendamise rahastamiseks[14].

Komisjon jätkab tööd, et rahvusvahelisel tasandil ühtlustada kõrgekvaliteedilised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid , mis on tugevama finantsstabiilsuse alustala.

4. Vastutuse suurendamine ja tarbijakaitse tõhustmine

Üks hiljutistest turusuundumustest saadud oluline õppetund on see, et on vaja taastada tarbijate ja investorite usaldus finantsturgudel, võttes selleks rangeid meetmeid süsteemi kuritarvitavate turuosaliste suhtes. Reguleeriva raamistikuga tuleb ette näha õiged stiimulid liigse spekuleerimise ja riskantse käitumise piiramiseks ning tagada, et finantsteenuste sektor töötaks kodanike ja reaalmajanduse huvides.

Komisjon teeb ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute reguleerimiseks , tuginedes käimasoleva üksikasjaliku uurimise tulemustele, mis annavad põhjaliku ülevaate finantsturgude toimimisest ja keskenduvad eelkõige riigivõlale. Kõnealused meetmed käsitlevad ka katteta lühikeseks müüki. Komisjon esitab lahenduse ettepanekud, et anda ELile vahendid koordineeritud reageerimiseks sellistel juhtudel nagu krediidiriski vahetustehingute liigne kasutamine spekulatiivsetel eesmärkidel. See peaks hõlmama reguleerivate asutuste erakorralisi volitusi (mida koordineerib tulevikus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus).

Turu suurema stabiilsuse ja ühtsuse raames vaadatakse läbi turu kuritarvitamist käsitlev direktiiv ,[15] et laiendada selle eeskirju väljapoole reguleeritud turgusid ning lisada direktiivi reguleerimisalasse tuletisinstrumendid.

Olulise sammuna tarbijate usalduse taastamisel teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi hoiuste tagamise skeemide direktiiv ,[16] tuginedes kõnealuses direktiivis nõutud aruandele, et veelgi ühtlustada eeskirju ja seeläbi tagada hoiustajate tõhus kaitse kogu ELis. Samal ajal vaadatakse investorite kaitse tõhustamiseks läbi investeeringute tagamise skeemide direktiiv[17] . Kindlustussektoris uuritakse kindlustuse tagamise skeeme käsitlevas valges raamatus võimalusi selliste ELi eeskirjade kehtestamiseks, millega kaitstakse kindlustusvõtjaid kindlustusandja maksevõimetuse korral.

Selleks et suurendada tarbijate huvi müügiprotsessi vastu esitatakse ettepanek jaeinvestoritele suunatud kombineeritud investeerimistooteid käsitleva õigusakti kohta. Ajendatuna Madoffi afäärist, mis osutas vajadusele veelgi ühtlustada eurofondide investoritele pakutava kaitse teatavaid aspekte, esitab komisjon ettepaneku muuta eurofondide depositooriumide funktsiooni reguleerivat õigusakti.

4. Järeldused ja edasised sammud

Finantsteenuste reformi viivitamatu lõpule viimine on Euroopa tulevase majanduskasvu alustala ning oluline täiendus eelarve konsolideerimisele ja struktuursetele muudatustele. Järgmise aasta kevadeks on komisjon esitanud kõik elemendid, mida on vaja Euroopa finantsturgude reguleerimise ja järelevalve fundamentaalseks parandamiseks.

Kõnealuste meetmete rakendamist kavandatakse hoolikalt, et mitte pidurdada Euroopa taastuvat majanduskasvu, vältides samas meetmete protsüklilist mõju. Selleks koostatakse asjakohane mõjuhinnang. Esmatähtis on tagada koostöö ELi peamiste rahvusvaheliste partneritega, kellest paljud on samuti läbi viimas fundamentaalseid reforme. Rahvusvaheline õigusnormide, sealhulgas raamatupidamiseeskirjade ühtlustamine aitaks suurendada usaldust turgudel, samas kui lahknevused võivad takistada majanduse elavnemist. G20-l on selles osas võtmeroll.

Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles näitama üles tugevat poliitilist tahet, et leppida eelisjärjekorras kokku kõnealuste reformimeetmete prioriteedid, ajakava ja rakendamine . Komisjon loodab, et finantsteenuste sektor aitab jätkuvalt aktiivselt ja konstruktiivselt kaasa kõnealuste reformide väljatöötamisele. Viimased kõnealuse reformikavaga seotud õigusaktid tuleks vastu võtta 2011. aasta lõpuks, mis võimaldaks need üle võtta liikmesriikide õigusesse 2012. aasta lõpuks.

1. LISA: ALGATUSTE TÄIELIK LOETELU KOOS AJAKAVAGA, MIS KÄSITLEB ALGATUSTE VASTUVÕTMIST KOMISJONIS JA KOMISJONI ETTEPANEKUT ALGATUSTE HEAKSKIITMISEKS NÕUKOGUS JA EUROOPA PARLEMENDIS

Algatused | Komisjoni poolt vastu võetud | Poliitiline kokkulepe |

Ettepandud meetmed, mille üle peetakse läbirääkimisi |

Alternatiivse investeerimisfondi valitsejate direktiiv | aprill 2009 | suvi 2010 |

Kapitalinõuete direktiivi kolmas läbivaatamine (CDR 3) | juuli 2009 | suvi 2010 |

Järelevalvepakett (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused) | september 2009 | suvi 2010 |

Teatis pangakriiside lahendamise fondide loomise võimaluste kohta | mai 2010 | puudub |

Edasised ettepanekud: |

Eurofondid – rakendusmeetmed | juuni 2010 | juuni 2010 |

Reitinguagentuuride määruse läbivaatamine (reitinguagentuuride järelevalve ELi tasandil) | juuni 2010 | 2011. aasta lõpp |

Roheline raamat äriühingu üldjuhtimise kohta finantsasutustes | juuni 2010 | 2011. aasta lõpp |

Finantsteenuste kasutajarühma loomine | suvi 2010 | puudub |

Hoiuste tagamise skeemide direktiivi läbivaatamine | juuli 2010 | 2011. aasta lõpp |

Valge raamat kindlustuse tagamise skeemide kohta | juuli 2010 | puudub |

Investeeringute tagamise skeemide direktiivi läbivaatamine | juuli 2010 | 2011. aasta lõpp |

Tuletisinstrumendid – õigusakt turu infrastruktuuri kohta | suvi 2010 | 2011. aasta lõpp |

Finantskonglomeraatide direktiivi läbivaatamine | suvi 2010 | 2011. aasta lõpp |

Teine raamdirektiiv muudatuste kohta valdkondlikes õigusaktides, et ühtlustada seda järelevalvet käsitlevate ettepenkutega | suvi 2010 | 2010. aasta lõpp |

Direktiiv väärtpaberite hoidmise ja tehingute õiguskindluse kohta | september 2010 | 2011. aasta lõpp |

Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) määrus, millega kehtestatakse SEPA ülevõtmise tähtaeg | september 2010 | 2011. aasta lõpp |

Teatis kriisiohjamise raamistiku kohta | oktoober 2010 | puudub |

Lühikeseks müügi/krediidiriski vahetustehingute meetmed | oktoober 2010 | 2011. aasta lõpp |

Algatus minimaalsetele põhilistele pangateenustele juurdepääsu kohta | oktoober/november 2010 | 2011. aasta lõpp |

Teatis sanktsioonide kohta finantsteenuste sektoris | detsember 2010 | puudub |

Kapitalinõuete direktiivi läbivaatamine (CRD 4) | detsember 2010 | 2011. aasta lõpp |

Turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi läbivaatamine (väärtpaberid) | detsember 2010 | 2011. aasta lõpp |

Finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamine | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Eurofondid – depositooriumide funktsioon | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Solventsus II direktiivi (kindlustusandjate suhtes kohaldatavad kapitalinõuded) rakendusmeetmed | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Jaeinvestoritele suunatud kombineeritud investeerimistooteid käsitleva õigusakti ettepanek | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Kriisiohjamist käsitleva õigusakti ettepanek (sealhulgas pangakriiside lahendamise fondid) | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Kindlustusvahenduse direktiivi läbivaatamine | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Reitinguagentuuride määruse täiendavad muudatused | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

Äriühingu üldjuhtimist käsitlev õigusakt | kevad 2011 | 2011. aasta lõpp |

2. lisa: Praeguseks ettepandud/vastuvõetud meetmed

Algatus | Komisjoni poolt vastu võetud | Staatus |

Solventsus II direktiiv (kindlustusandjate suhtes kohaldatavad kapitalinõuded) | juuli 2007 | vastu võetud detsembris 2009 |

Arvelduse lõplikkuse direktiivi ja finantstagatiskokkulepete direktiivi (väärtpaberid) muudatused | aprill 2008 | vastu võetud mais 2009 |

Eurofondide direktiivi uuestisõnastamine | juuli 2008 | vastu võetud juulis 2009 |

Pankade kapitalinõuete direktiivi teine läbivaatamine – väärtpaberistamiseeskirjade, riskipiirangute, järelevalvekolleegiumide, likviidsusriski juhtimise ja kapitali kvaliteediga seotud muudatused | oktoober 2008 | vastu võetud mais 2009 |

Hoiuste tagamise skeemide direktiivi muudatus | oktoober 2008 | vastu võetud märtsis 2009 |

Reitinguagentuuride määrus | oktoober 2008 | vastu võetud septembris 2009 |

Teatis tasustamispõhimõtete kohta | aprill 2009 | Vt 2. lisa järgmiste sammude kohta |

Finantsoskused – Dolceta internetipõhine koolitusprogramm, uued moodulid | puudub | käivitatud aprillis 2010 |

Teatis jaeinvestoritele suunatud kombineeritud investeerimistoodete kohta | aprill 2009 | Õigusakti ettepanekud esitatakse peatselt |

Alternatiivse investeerimisfondi valitsejate direktiiv | aprill 2009 | Kaasotsustamismenetlus on käimas |

Pankade kapitalinõuete direktiivi kolmas läbivaatamine – kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuded, väärtpaberistatud riskipositsioonide avalikustamine ja tasustamispoliitika | juuli 2009 | Kaasotsustamismenetlus on käimas |

Järelevalvepakett (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused) | september 2009 | Kaasotsustamismenetlus on käimas |

Prospektidirektiivi muudatused (väärtpaberid) | september 2009 | Kaasotsustamismenetlus on käimas |

Teatis kriisijuhtimise kohta pangandussektoris | oktoober 2009 | Täiendav teatis 2010. aasta sügisel ja õigusakti ettepanek 2011. aasta kevadel. |

Teatis tuletisinstrumentide kohta | juuli – oktoober 2009 | Õigusakti ettepanekud esitatakse peatselt |

[1] Direktiiv 1994/19/EÜ, muudetud direktiiviga 2009/14/EÜ.

[2] Direktiiv 2006/48/EÜ.

[3] Määrus (EÜ) nr 1060/2009, ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

[4] KOM(2009) 3159 ja K(2009) 3177, mõlemad 30.4.2009.

[5] KOM(2009) 499 (lõplik), 23.9.2009.

[6] Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (KOM(2009) 501 ((lõplik), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (KOM(2009) 502 (lõplik)), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (KOM(2009) 501 (lõplik)), kõik 23.9.2009.

[7] KOM(2009) 207 (lõplik).

[8] KOM (2009) 362.

[9] Määrus (EÜ) nr 1060/2009, ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

[10] Direktiiv 2004/39/EÜ, (ELT L 30.4.2004, lk 1), muudetud direktiividega 2006/31/EÜ, 2007/44/EÜ ja 2008/10/EÜ.

[11] Määrus (EÜ) nr 1060/2009, ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

[12] Direktiiv 2006/48/EÜ.

[13] Selleks võtab komisjon samal ajal käesoleva teatisega vastu rohelise raamatu, mis käsitleb äriühingu üldjuhtimist finantsasutustes ja tasustamispoliitikat, ja millega algatatakse arutelu paljudes äriühingu üldjuhtimise ja tasustamispoliitikaga seotud küsimustes.

[14] KOM(2010) 254.

[15] Direktiiv 2003/6/EÜ.

[16] Direktiiv 94/19/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/14/EÜ.

[17] Direktiiv 1997/9/EÜ.