52010DC0291

ET

Brüssel 2.6.2010

KOM(2010) 291 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

2009. AASTA ARUANNE

EUROOPA KOMISJONI JA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDE SUHETE KOHTA

KOMISJONI ARUANNE

2009. AASTA ARUANNE

EUROOPA KOMISJONI JA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDE SUHETE KOHTA

1. Sissejuhatus

2009. aastat iseloomustasid olulised sündmused institutsioonide ajaloos: Euroopa Parlamendi uue koosseisu valimine juunis, esimese Barroso komisjoni ametiaja lõppemine ja Lissaboni lepingu jõustumine 1. detsembril. Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhetes tihenes 2009. aastal poliitiline dialoog (2. peatükk), kusjuures selles osalevate kodade seisukohtade arv suurenes järjepidevalt. Kõikidel tasanditel võis täheldada viljakaid kontakte ja infovahetust komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahel (3. peatükk), mõlemal poolel toimusid eriti pingsad ettevalmistused Lissaboni lepingu jõustumiseks ja selle uute, liikmesriikide parlamente käsitlevate sätete rakendamiseks (4. peatükk).

Kui eelmises aastaaruandes [1] võeti üldiselt kokku eelmise komisjoni suhted liikmesriikide parlamentidega, siis käesolevas aruandes kasutatakse lisaks võimalust osutada uue komisjoni peamistele prioriteetidele ja ambitsioonidele suhete arengus liikmesriikide parlamentidega alanud ametiajal.

2. Poliitiline dialoog

2.1. Liikmesriikide parlamentide osalus ja seisukohtade suunitlus

Osaluse erinev määr

2009. aastal saatsid liikmesriikide parlamendid poliitilise dialoogi raames komisjonile 250 seisukohta (2008. aastal 200), mis näitab selget kasvutendentsi. 25 liikmesriigi 35 esinduskogult (40st) saabus 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta detsembrini kokku 618 seisukohta.

Nagu eelnenud aastatelgi, olid osad esinduskogud eriti aktiivsed, eelkõige Portugali Assembleia da Republica (47 seisukohta), Tšehhi senat (27), Madalmaade parlamendi kaks koda (19), Rootsi Riksdag (18), Itaalia senat (17), Saksamaa Bundesrat (16) Ühendkuningriigi Lordidekoda (14), Prantsusmaa senat (12), Taani Folketing (12), Austria Bundesrat (10) ja Kreeka esindajatekoda (10). Nimetatud 12 esinduskogu saatsid umbes kolmveerand kõigist 2009. aastal saabunud liikmesriikide parlamentide seisukohtadest. Võrreldes 2008. aastaga suurenes märkimisväärselt Tšehhi senatilt, Itaalia senatilt, Austria Bundesrat’ilt ja Kreeka esindajatekojalt saabunud seisukohtade arv. Samal ajal väärib märkimist, et Austria Nationalrat ja Malta esindajatekoda osalesid 2009. aastal poliitilises dialoogis esmakordselt.

Teisest küljest ei saatnud 10 esinduskogu 2009. aastal ühtki seisukohta ja 13 esinduskogu osalus piirdus Euroopa Ühenduse Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverentsi (COSAC) poolt kooskõlastatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimiste raames võetud seisukohtadega. Viis esinduskogu ei ole kõnealuses dialoogis osalenud alates 2006. aastast. Need on Hispaania ja Rumeenia alam- ja ülemkoda ning Sloveenia ülemkoda (Državni svet). Tähelepanu tuleks juhtida asjaolule, et enamikul juhtudel, kui esinduskogud osalevad poliitilises dialoogis passiivsemalt, teevad nad seda sihilikult, sest nad määratlevad oma rolli Euroopa asjades pigem oma valitsuse kui Euroopa Komisjoni järelevalvajana.

Liikmesriikide parlamentide seisukohtade ulatus

250 liikmesriikide parlamentide saadetud seisukohta käsitles koguni 139 komisjoni dokumenti. Neist 139st vaid 10 dokumenti kommenteeris neli või enam esinduskogu (arvestamata kolme ettepanekut, mis kuulusid COSACi poolt kooskõlastatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimiste raamesse).

Teatised ja ettepanekud, mis äratasid liikmesriikide parlamentides suurimat tähelepanu, olid seotud Stockholmi programmi [2] (8 seisukohta), piiriülese tervishoiu direktiivi [3] (7 [4]), tarbijaõiguste direktiivi [5] (6), inimkaubandust [6] (6) ja laste seksuaalset kuritarvitamist [7] (5) käsitlevate raamotsuste, kollektiivse hüvitamise mehhanisme [8] (5) ja noorte õppimisega seotud liikuvust [9] (5) käsitlevate roheliste raamatute, Euroopa finantsjärelevalve teatise [10] (4), varjupaigataotlejate miinimumnõuete direktiivi [11] (4) ning 2010. aasta poliitilise strateegiaga [12] (4).

Umbes pooled 250st 2009. aastal saabunud seisukohtadest viitasid seadusandlikele ettepanekutele ja pooled komisjoni teatistele või konsultatiivdokumentidele. Roheliste raamatute kohta esitati 36 seisukohta. Tuleks märkida, et väga aktiivsed Rootsi ja Taani parlament jätkavad poliitilises dialoogis osalemist vastavalt oma sisekorrale vaid mitteseadusandlike dokumentide osas.

Üldiselt keskendus enamik seisukohti poliitilistele küsimustele, vaid 13 seisukohta käsitles programmdokumente või institutsioonilisi küsimusi käsitlevaid dokumente. Poliitikavaldkonnad, millele liikmesriikide parlamendid peamiselt keskendusid, olid õigus, vabadus ja turvalisus (83 seisukohta, sealhulgas kahe COSACi subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimise raames esitatud), tervise- ja tarbijakaitse (38, sealhulgas ühe COSACi subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimise raames esitatud), transport ja energeetika (22), haridus ja kultuur (14), keskkond (12) ning ettevõtlus (10).

Komisjoni seisukohtade avaldamine

2009. aasta mais käivitas komisjon Europa domeenis spetsiaalse veebisaidi, [13] kus ta avaldab kõik liikmesriikide parlamentidelt poliitilise dialoogi raames saabunud seisukohad ja komisjoni vastused neile. Praegu võib veebisaidil tutvuda ainult 2008. ja 2009. aastal saabunud seisukohtadega, kuid komisjon kavatseb avaldada järk-järgult kõik seisukohad, mis on saabunud 2006. aasta septembrist, mil poliitiline dialoog liikmesriikide parlamentidega algas.

2.2. Parlamentide seisukohtade hindamine ja komisjoni vastused

Seisukohad olid suures osas positiivsed, komisjoni algatusi ja ettepanekuid heakskiitvad, kuid esitades samal ajal konkreetseid märkusi, parandusettepanekuid ja konstruktiivset kriitikat. Enamik liikmesriikide parlamente käsitles oma ettepanekutes sisulisi poliitilisi küsimusi, kommenteerides komisjoni ettepaneku laiemat sisu. Vaid suhteliselt vähesed seisukohad sisaldasid märkusi õigusliku aluse või subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta.

250st 2009. aastal saabunud seisukohast väljendas alla 25 subsidiaarsusega seotud kahtlusi. Neis viidati umbes 15 komisjoni seadusandlikule ja mitteseadusandlikule dokumendile. Esinduskogud, kellele subsidiaarsusküsimused eriti huvi pakkusid, olid Prantsusmaa senat, Austria Bundesrat, Saksamaa Bundesrat ning Madalmaade, Portugali ja Kreeka parlament. Mõnedes seisukohtades, mis ei seadnud küll subsidiaarsust kui sellist kahtluse alla, osutati asjaolule, et ettepaneku vastavus subsidiaarsuse põhimõttele ei olnud piisavalt põhjendatud.

Kahekojaliste parlamentide puhul tasub märkida, et mõnel puhul ei jaganud mõlemad kojad alati samu vaateid subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamise suhtes. Näiteks ei olnud Madalmaade parlamendi kaks koda selle suhtes üksmeelel seoses elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteemi (CIWIN) [14] ettepaneku ja ehitiste energiatõhususe direktiiviga [15] ning Prantsuse parlament esitas lahknevaid vaateid loomkatsete ettepaneku [16] vastavuse suhtes subsidiaarsuse põhimõttele.

Samuti tuleks mainida, et 2009. aastal saabus komisjoni mitu seisukohta, mille liikmesriikide parlamendid olid võtnud kolme COSACi poolt kooskõlastatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollimise raames: esimene neist algatati 2008. aasta detsembris siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite direktiivi [17] suhtes, teine algatati 2009. aasta juulis raamotsuse (õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses) [18] suhtes ning kolmas algatati 2009. aasta oktoobris ja see käsitles kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist käsitleva määruse [19] suhtes. Kõigil kolmel juhul kinnitas enamik osalenud esinduskogusid ettepaneku vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Esimesel juhul saatis negatiivse seisukoha vaid Austria Bundesrat, teisel juhul liitusid Iirimaa ja Malta parlament Austria Bundesrat’i arvamusega, et ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, kusjuures 11 muud esinduskogu leidis, et komisjoni põhjendus seletuskirjas ei olnud täiesti rahuldav, ning viimase ettepaneku puhul arvas Belgia senat, et see ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele.

Poliitiline dialoog põhiliste dokumentide üle

Võttes arvesse, et enamikku komisjoni dokumente ei kommenteerinud üle kolme esinduskogu, keskendutakse järgnevas analüüsis kõige tüüpilisematele juhtumitele ja tsiteeritakse teatavate järelduste illustreerimiseks mõnda konkreetset näidet.

· Stockholmi programm

2009. aastal pälvis liikmesriikide parlamentide erilist tähelepanu komisjoni teatis „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” [20] (Stockholmi programm). 8 seisukohta saadeti komisjonile, samal ajal kui mõned saadeti otse Euroopa Parlamendile, kes korraldas novembris 2009 selleteemalise parlamentidevahelise ühiskohtumise. Kõik saabunud seisukohad väljendasid komisjoni teatisele toetust. Enamik tervitas asjaolu, et üksikisiku õigused on järgmises mitmeaastases programmis ja kodanikud projektis kesksel kohal. Mitme esinduskogu esile tõstetud üksikisiku õiguste seas nimetati enim õigust eraelu puutumatusele. Avaldati kahtlust liikmesriikidevahelise ümberasustamise vahendite tõhususe, Euroopa ühise Schengeni viisa, ühise seaduslike sisserändajate vastuvõtu süsteemi loomise, seaduslikele sisserändajatele ELi kodanikega samaväärsete õiguste andmise ja välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude kaotamise ettepaneku suhtes. Samuti juhiti tähelepanu vajadusele tagada subsidiaarsuse põhimõtte järgimine kodanikukaitse valdkonnas.

· Tarbijaõiguste direktiiv

Samasugust huvi näitasid liikmesriikide parlamendid üles komisjoni tarbijaõiguste direktiivi [21] ettepaneku vastu, mille kohta komisjon sai 6 seisukohta, millest paljudes väljendati olulisi kahtlusi. Viis esinduskogu arvas, et ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, sest tarbija- ja lepinguõiguse teatavate valdkondade täielik ühtlustamine ei võimaldaks kohaldada siseriiklikku õigust, mis nende arvates kaitseks tarbijaid paremini. Mitu esinduskogu väitis, et ettepanek tundus keskenduvat pigem piiriüleste tehingute hõlbustamisele kui tarbija õiguste kaitsmisele. Samuti kahtlesid liikmesriikide parlamendid õigusliku aluse valikus ja pidasid mõju hindamist ebapiisavaks, eriti seepärast, et puudus ettepanekut toetav konkreetne statistika ning et direktiivi rakendusalast jäid välja digitaalsed kaubad ja teenused.

· Piiriülese tervishoiu direktiiv

Direktiivi (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) [22] puhul tõstatati kolmes seisukohas seitsmest [23] subsidiaarsuse küsimus või kommenteeriti subsidiaarsusaspekte üldisemalt. Mitu esinduskogu tõlgendas komisjoni ettepanekut tekstina, mis võiks muuta küsitavaks liikmesriikide võime hallata tervishoiuteenuste osutamist ja säilitada nende sotsiaalkindlustussüsteemide rahalist tasakaalu. Liikmesriikide parlamendid juhtisid tähelepanu asjaolule, et mõjuhinnangus ei rõhutatud ohte, mis liikmesriike ähvardaks, kui nad kaotaks kontrolli patsientide voolu üle. Samuti rõhutasid nad, et vaid liikmesriigid võiksid hinnata ettepaneku mõju riiklike tervishoiusüsteemide rahastamisele ja korraldusele ning kutsusid üles tühistama sätte, mille kohaselt komisjon saaks anda suunised, mis lihtsustaks liikmesriikidel tervishoiuteenuste kvaliteedi- ja turvastandardite kindlaksmääramist.

· Euroopa finantsjärelevalve

Ka finantskriis oli 2009. aastal ilmselgelt liikmesriikide parlamentide tähelepanu keskmes — komisjoni teatist Euroopa finantsjärelevalve kohta [24] kommenteeris neli esinduskogu. Nimetatud dokumendi kohta arvamust avaldanud parlamentidest rõhutasid mõned, et pikaajalist finantsjärelevalvet peaks teostama Euroopa ametiasutus, kes on pädev tegema siduvaid otsuseid, ning et komisjoni pakutud süsteem tuleks kahe või kolme aasta pärast läbi vaadata. Ühe liikmesriigi parlament ei jaganud seda konkreetset vaadet ega soovinud nõustuda riiklike järelevalvajate ülesannete vähendamisega. Selle asemel eelistas ta suurte rahandusettevõtjate riikidevahelist tegevust reguleerivat raamistikku.

· Rohelised raamatud kollektiivse hüvitamise mehhanismide ja noorte õppimisega seotud liikuvuse kohta

Viis esinduskogu saatis komisjonile seisukohti kollektiivse hüvitamise mehhanisme käsitleva rohelise raamatu [25] kohta. Neli neist rõhutasid, et selles valdkonnas puudub vajadus üleeuroopalise siduva määruse järele, ja tegid ettepaneku kasutada vaid sihtotstarbelisi õigusakte või võtta isegi õiguslikult mittesiduvad meetmed. Vaid ühe liikmesriigi parlament kutsus üles kehtestama kollektiivse hüvitamise mehhanismide siduv kord (ELi ühine süsteem). Tuleks märkida, et ühe liikmesriigi parlament, olles saanud komisjonilt vastuse, saatis teise seisukoha kollektiivsete nõuete teemal, milles ta, säilitades küll üldise reservatsiooni ELi õiguse suhtes selles valdkonnas, avaldas tunnustust komisjoni kinnitusele, et mistahes tulevane algatus ei pane alust „hagemistööstusele”, nagu see eksisteerib mõnes kolmandas riigis.

Viis esinduskogu avaldas arvamust õppega seotud liikuvuse edendamist noorte seas käsitleva rohelise raamatu [26] kohta, toetades üldiselt komisjoni algatust ja rohelise raamatu eesmärke. Liikmesriikide parlamendid arvasid, et kuna komisjoni üks peamiseid eesmärke on elukestev õpe, ei peaks riikidevaheline liikuvus piirduma vaid noortega. Samuti rõhutasid nad, et Euroopa programmid peaksid olema paindlikud pikkuse, ajastuse ja osalevate riikide suhtes, ning märkisid, et erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte võõrkeeleoskuse parandamisele ja õppe tunnustamisele liikuvuse eeltingimusena. Mõni esinduskogu julgustas komisjoni kaasama õppega seotud liikuvuse edendamine uuendatud Lissaboni strateegiasse.

Komisjoni vastused liikmesriikide parlamentide seisukohtadele

Komisjoni vastustele liikmesriikide parlamentide seisukohtadele kirjutab nendega suhtlemise eest vastutav asepresident alla siis, kui komisjon on need pärast esialgseid konsultatsioone kõigi asjaomaste kabinettide ja talitustega ametlikult kinnitanud. Komisjon püüab oma vastustes liikmesriikide parlamentidele paremini selgitada oma esialgseid ettepanekuid, tuues võimaluse korral oma seisukohta toetavaid üksikasjalikke näiteid. Kui see on asjakohane, sisaldavad vastused ka reaktsioone liikmesriikide parlamentide konkreetsetele märkustele ja ettepanekutele koos selgitusega, kas komisjon kavatseb neid edaspidi käsitleda või mitte. On ütlematagi selge, et komisjoni vastused peavad alati peegeldama ja järgima aluslepingutes sätestatud institutsionaalset tasakaalu. Need sõltuvad suurel määral ka konkreetse seisukoha ajastusest ja õigusaktide puhul sellest, millisesse etappi on jõudnud institutsioonidevaheline menetlus.

Vastused rohelistele raamatutele ja muudele konsultatiivdokumentidele on tavaliselt piiratud ulatusega konsultatsioonide ajal või seni, kuni nende tulemusi ei ole veel hinnatud.

3. Kontaktid ja külastused

Nagu varasematelgi aastatel, olid komisjon ja tema talitused eriti aktiivsed ja pühendunud oma kontaktides ja teabevahetuses liikmesriikide parlamentide esindajatega. Peale arvukate kahepoolsete kohtumiste komisjoni liikmete ja liikmesriikide parlamentide vahel oli komisjon poliitilisel tasandil esindatud kõigil suurematel 2009. aastal toimunud parlamentide vahelistel kohtumistel: veebruaris Pariisis toimunud ELi parlamentide spiikrite konverentsil, veebruaris Prahas ja juulis Stockholmis toimunud COSACi eesistujate kohtumisel, mais Prahas ja oktoobris Stockholmis toimunud COSACi plenaaristungitel ning veebruaris ja novembris Brüsselis toimunud parlamentaarsetel ühiskohtumistel.

Peale selle kohtusid komisjoni talitused regulaarselt kolleegidega liikmesriikide parlamentidest, olgu korraliste kohtumiste raames liikmesriikide parlamentide alaliste esindajatega Brüsselis (2009. aastal toimus 12 korralist kohtumist ja komisjoni korraldatud poolepäevane seminar juunis), erinevate esinduskogude korraldatud konverentsidel ja ärakuulamistel asjaomastes pealinnades või Euroopa Parlamendi poolt liikmesriikide parlamentide ametnikele korraldatud erinevates temaatilistes õpikodades. Erilist tähelepanu tuleks juhtida komisjoni peasekretariaadi talituste esimesele osalemisele oktoobris Kopenhaagenis toimunud IPEXi juhatuse koosolekul ning komisjoni peasekretariaadi sekkumisele detsembris, paar päeva pärast Lissaboni lepingu jõustumist Brüsselis toimunud ELi parlamentide peasekretäride kohtumisel.

Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide 2009. aasta kontaktide ja teabevahetuse peamine tähelepanu oli Lissaboni lepingu jõustumisel ja rakendamisel, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud küsimustel, aga ka majandus- ja finantskriisiga seotud probleemidel.

4. Lissaboni leping

1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni leping on oluline samm liikmesriikide parlamentide rolli tugevdamisel ELi tasandil. Esmakordselt nimetatakse liikmesriikide parlamente aluslepingu põhitekstis. Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 on selgesõnaliselt öeldud, et „riikide parlamendid aitavad aktiivselt kaasa liidu nõuetekohasele toimimisele”. Selle järel loetletakse nimetatud artiklis rida uusi õigusi, mis rõhutavad liikmesriikide parlamentide keskset tähtsust Euroopa Liidu demokraatlikus ülesehituses.

Kõige tähelepandavam liikmesriikide parlamentide uute õiguste hulgas on kindlasti nende kohustus „kanda hoolt selle eest, et subsidiaarsuse põhimõttest peetakse kinni vastavalt protokollis [nr 2] sätestatud korrale”, mida tuntakse üldiselt „subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi” või „kollase ja oranži kaardi menetlusena”. Nimetatud mehhanism tähendab, et seadusandjal on lõplik võimalus peatada seadusandlik tavamenetlus, kui teatav arv liikmesriikide parlamente seab kahtluse alla konkreetse õigusakti ettepaneku vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele.

Komisjon kehtestas 2009. aasta novembri lõpus uue aluslepingu liikmesriikide parlamente käsitlevate sätete ja eriti subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi rakendamiseks sisekorra, mis võimaldab tal uut õigusakti selle kehtima hakkamise päevast tulemuslikult kohaldada. Liikmesriikide parlamente ja seadusandjat teavitati nendest menetlustest komisjoni presidendi ja asepresidendi ühises kirjas, mis saadeti 1. detsembril 40 esinduskogu esimeestele ning Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale [27]. Komisjon määras kõnealuse korra kindlaks, toetudes aastate jooksul poliitilisel ja talituste tasandil liikmesriikide parlamentidega peetud arvukatele aruteludele, ning kinnitas, et nad võtavad arvesse kõiki olulisi probleeme, mida liikmesriikide parlamendid olid nimetanud. Lähikuudel kogunevate kogemuste alusel võib osutuda vajalikuks selle korra mõningaid aspekte kohandada.

1. detsembri kirja peamine sõnum oli, et komisjon peab subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi poliitiliseks ja mitte puhtalt raamatupidamislikuks toiminguks, et komisjon on kindel, et liikmesriikide parlamendid kasutavad seda uut vahendit vastutustundlikult ja konstruktiivselt ning et komisjon kavatseb võtta sobivad meetmed, et hõlbustada liikmesriikide parlamentidel selle uue vahendi praktilist kasutamist. Liikmesriikide parlamendid kiitsid kirja ja komisjoni üldise lähenemisviisi heaks.

Võttes arvesse lahkuva komisjoni ajutist rolli 1. novembrist 2009 kuni 10. veebruarini 2010, ei võetud kahe kuu jooksul pärast uue aluslepingu jõustumist vastu ühtki suuremat seadusandlikku ettepanekut. Esimesed subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi rakendusalasse kuuluvad ettepanekud võeti vastu ja edastati liikmesriikide parlamentidele alles 2010. aasta veebruari alguses.

5. Väljavaated

Komisjon on pühendunud Lissaboni lepingu sätete ja eriti subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi sujuvale ja tulemuslikule rakendamisele. See on üks praeguse komisjoni prioriteete suhete määratlemisel liikmesriikide parlamentidega.

Samal ajal ja üldisemalt on oluliselt tähtis konsolideerida partnerlust liikmesriikide parlamentidega, laiendades ja tihendades poliitilist dialoogi, järgides täiel määral institutsioonilist tasakaalu ELi tasandil. Poliitilise dialoogi jätkumine lubab mõlemale poolele laiemat ja poliitilisemat mõttevahetust, mis ei piirdu vaid seadusandlike ettepanekutega ja ulatub palju kaugemale subsidiaarsuse küsimusest. Komisjon saaks niimoodi jätkata kõigi liikmesriikide parlamentidelt saabuvate seisukohtade hoolikat jälgimist, olles kindel, et see konstruktiivne ja tulemuslik teabevahetus muudab Euroopa institutsioonide ja kodanike suhted kogu Euroopas veelgi tihedamaks.

Komisjoni seisukohast on subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism ja poliitiline dialoog kui sama mündi kaks poolt, kusjuures esimene on osa komisjoni ja liikmesriikide parlamentide laiematest poliitilistest suhetest. Liikmesriikide parlamendid on selle lähenemisviisi heaks kiitnud, sest senini on nad keskendunud oma seisukohtades pigem komisjoni dokumentide sisule kui subsidiaarsuse aspektidele.

Tugevdades oma poliitilist partnerlust liikmesriikide parlamentidega, püüab komisjon täiustada oma poliitika kujundamist nii seadusandlike kui ka mitteseadusandlike meetmete puhul, kaasata liikmesriikide parlamente tihedamalt tegelema Euroopa küsimustega, mis on viimaste aastate jooksul muutunud siseküsimusteks, tuues Euroopa idee niimoodi kodanikele lähemale, ning suurendada oma arusaamist liikmesriikide dünaamikast ja protsessidest.

Poliitika kujundamisel ei ole tõepoolest alati kerge mõõta liikmesriikide parlamentide seisukohtade konkreetset mõju lõplikule õigusaktile. Sellegipoolest on oluline teada, et iga kord, kui komisjon peab seadusandjatega läbirääkimisi õigusaktide üle, saab ta seda nüüd teha täie teadmisega liikmesriikide parlamentide seisukohtadest. Kui komisjon otsustab kaitsta oma seisukohta Euroopa Parlamendis ja nõukogus, saab ta samuti lähtuda arvamustest, mida liikmesriikide parlamendid on avaldanud asjaomase õigusakti kohta. Paljudel juhtudel kajastavad liikmesriikide parlamentide väljendatud seisukohti seadusloomeprotsessis Euroopa Parlament ja nõukogu, mis osutab selgesti liikmesriikide parlamentide seisukohtade lisaväärtusele. Õigeaegselt edastatuna toimivad need seisukohad varase hoiatamise süsteemina, mis annab ülevaate komisjoni ettepaneku kohta esitatud peamistest seisukohtadest, mis peegelduvad sageli seadusandliku protsessi hilisemas etapis. Loomulikult, kui seisukohad saabuvad eriti hilja ja ainult mõne liikmesriigi parlamendilt, jääb nende mõju käimasolevatel institutsioonidevahelistel aruteludel suhteliselt nõrgaks.

Komisjoni suhted liikmesriikide parlamentidega on teinud viimase viie aasta jooksul läbi põhjaliku arengu, muutudes tihedamaks ja sisulisemaks. See suundumus jätkub ka Lissaboni lepinguga. Liikmesriikide parlamentidel on nüüd ELi tasandil tähtsam roll ja nad võivad saada olulisteks osalisteks, kelle seisukohtadega peavad arvestama kõik ELi institutsioonid. Niimoodi muutuvad liikmesriikide parlamendid kiiresti ELi tasandi otsustamisprotsesside lahutamatuks osaks.

Kuid arenguruumi on veel mõlemal poolel. Oluliseks eesmärgiks jääb selle poliitilise partnerluse võimaluste mõistmine ja veelgi konstruktiivsemate suhete loomine. Komisjon jälgib pingsalt uue aluslepingu liikmesriikide parlamente käsitlevate sätete nõuetekohast rakendamist ja on eriti tähelepanelik, et see vastaks protokolli nr 2 subsidiaarsusega seotud nõuetele. Peale selle tahaks komisjon julgustada neid liikmesriikide parlamente, kes veel ei osale poliitilises dialoogis, lülituma aktiivsesse mõttevahetusse komisjoniga. Komisjoni eesmärk on ka haarata liikmesriikide parlamente tihedamalt strateegia „Euroopa 2020” elluviimisse ning ta on valmis uurima võimalikke koostööviise ELi eelarve täitmiseks ja eriti võitluseks pettuste vastu. Komisjon loodab oma eesmärkide saavutamisel mõlemas nimetatud valdkonnas liikmesriikide parlamentide toetusele. Komisjon ootab liikmesriikide parlamentidelt regulaarset ja sisulist teavet programmiküsimustes. Selleks püüab ta esitada liikmesriikide parlamentide alalistele esindajatele komisjoni tööprogrammi niipea, kui see on vastu võetud. Komisjon kohustub vastama täielikult COSACi panustele ja järeldustele.

Arvestades uue aluslepingu sätteid, mis käsitlevad liikmesriikide parlamentide osalemist Europoli ja Eurojusti tegevuse poliitilises järelevalves ja hindamises, on komisjon teadlik liikmesriikide parlamentide taotlustest võimaldada neil komisjoniga konsulteerida enne, kui komisjon esitab komisjoni 2010. aasta tööprogrammis sisalduvad asjaomaste määruste ettepanekud. Komisjon hindab enne nimetatud uute ettepanekute esitamist hoolikalt kehtivate, Eurojusti ja Europoli käsitlevate otsuste rakendamist ning konsulteerib kõigi asjaomaste isikutega. Liikmesriikide parlamendid on nende ettevalmistustöödega tihedalt seotud.

Komisjon on otsustanud edendada veelgi liikmesriikide parlamentide rolli, andes neile tähtsa koha oma institutsioonilises ja poliitilises tegevuskavas.

Saabunud seisukohtade arv riigi/esinduskogu kaupa

| | Kokku |

PORTUGAL | Assembleia da Republica | 47 |

TŠEHHI | Senát | 27 |

ROOTSI | Riksdagen | 18 |

ITAALIA | Senato della Repubblica | 17 |

SAKSAMAA | Bundesrat | 16 |

ÜHENDKUNINGRIIK | House of Lords | 14 |

TAANI | Folketinget | 12 |

PRANTSUSMAA | Sénat | 12 |

KREEKA | Vouli ton Ellnion | 10 |

AUSTRIA | Bundesrat | 10 |

ITAALIA | Camera dei Deputati | 9 |

MADALMAAD | Mõlemad kojad | 8 |

MADALMAAD | Tweede Kamer Staten Generaal | 7 |

IIRIMAA | Oireachtas | 6 |

MADALMAAD | Eerste Kamer Staten Generaal | 4 |

AUSTRIA | Nationalrat | 4 |

SAKSAMAA | Bundestag | 3 |

LÄTI | Saeima | 3 |

LEEDU | Seimas | 3 |

LUKSEMBURG | Chambre des Députés | 3 |

UNGARI | Országgyűlés | 3 |

BELGIA | Chambre des Répresentants | 2 |

BELGIA | Sénat | 2 |

BULGAARIA | Narodno Sabranie | 2 |

PRANTSUSMAA | Assemblée Nationale | 2 |

SLOVEENIA | Državni zbor | 2 |

TŠEHHI VABARIIK | Poslanecká sněmovna | 1 |

EESTI | Riigikogu | 1 |

KÜPROS | House of Representatives | 1 |

MALTA | House of Representatives | 1 |

HISPAANIA | Congreso de los Diputados | 0 |

HISPAANIA | Senado | 0 |

POOLA | Senat | 0 |

POOLA | Sejm | 0 |

RUMEENIA | Camera Deputaților | 0 |

RUMEENIA | Senatul | 0 |

SOOME | Eduskunta | 0 |

SLOVEENIA | Državni svet | 0 |

SLOVAKKIA | Národná rada | 0 |

ÜHENDKUNINGRIIK | House of Commons | 0 |

| | Kokku |

| KOKKU | 250 |

2009. aastal saabunud seisukohtade arv peadirektoraatide kaupa

Vastutav peadirektoraat | KOKKU |

Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat | 83 |

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat | 38 |

Energeetika ja transpordi peadirektoraat | 22 |

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat | 14 |

Peasekretariaat | 14 |

Keskkonna peadirektoraat | 12 |

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat | 10 |

Siseturu ja teenuste peadirektoraat | 9 |

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat | 7 |

Teadusuuringute peadirektoraat | 7 |

Õigustalitus | 6 |

Regionaalpoliitika peadirektoraat | 5 |

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat | 4 |

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat | 4 |

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraat | 4 |

Merenduse ja kalanduse peadirektoraat | 4 |

Välissuhete peadirektoraat | 3 |

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat | 2 |

Eurostat | 1 |

Laienemise peadirektoraat | 1 |

Eelarve peadirektoraat | 0 |

Konkurentsi peadirektoraat | 0 |

Kaubanduse peadirektoraat | 0 |

Arengu peadirektoraat | 0 |

Kokku | 250 |

Komisjoni dokumendid, mille kohta 2009. aastal saabus enim seisukohti [28]

Komisjoni dokument | Pealkiri | Seisukohtade arv |

KOM (2009) 262 | Teatis „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike teenistuses” | 8 |

KOM (2008) 414 | Ettepanek: direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius | 7 |

KOM (2008) 614 | Ettepanek: direktiiv tarbijaõiguste kohta | 6 |

KOM (2009) 136 | Ettepanek: raamotsus inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite kaitse kohta | 6 |

KOM (2009) 135 | Ettepanek: raamotsus laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lapsporno vastase võitluse kohta | 5 |

KOM (2008) 794 | Roheline raamat „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks” | 5 |

KOM (2009) 329 | Roheline raamat „Õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas” | 5 |

KOM (2009) 252 | Teatis Euroopa finantsjärelevalve kohta | 4 |

KOM (2008) 815 | Ettepanek: direktiiv, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded | 4 |

KOM (2009) 73 | Teatis 2010. aasta poliitilise strateegia kohta | 4 |

[1] KOM(2009) 343

[2] KOM (2009) 262

[3] KOM (2008) 414

[4] Tuleks märkida, et kolm seitsmest seisukohast saabus 2008. aasta lõpus.

[5] KOM (2008) 614

[6] KOM (2009) 136

[7] KOM (2009) 135

[8] KOM (2008) 794

[9] KOM (2009) 329

[10] KOM (2009) 252

[11] KOM (2008) 815

[12] KOM (2009) 73

[13] http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/relations/relations_other/npo/index_en.htm

[14] KOM (2008) 676

[15] KOM (2008) 780

[16] KOM (2008) 543

[17] KOM (2008) 818

[18] KOM (2009) 338

[19] KOM (2009) 154

[20] KOM (2009) 262

[21] KOM (2008) 614

[22] KOM (2008) 414

[23] Kolm seitsmest seisukohast saabus 2008. aasta lõpus.

[24] KOM (2009) 252

[25] KOM (2008) 794

[26] KOM (2009) 329

[27] http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/relations/relations_other/npo/index_en.htm

[28] V.a kolm ettepanekut, mille kohta viidi läbi COSACi poolt kooskõlastatud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollid.

--------------------------------------------------