31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 161/258

A.

arvestades, et parlament kavatseb talle aluslepinguga antud ülesannete täitmiseks oma õigusi kasutada ja igati edasi arendada, ning arvestades, et see eeldab mitme esmatähtsa valdkonna tugevdamist, kusjuures samas on vaja olemasolevate vahendite kasutamist rangelt ohjata;

B.

arvestades, et sellega seoses eeldab 2011. aastat puudutav eelarvealane olukord rubriigi 5 (haldus) osas endisest tähelepanelikumat ja distsiplineeritumat lähenemist parlamendi eelarvele, et kooskõlastada poliitilised eesmärgid ja nende rahastamine;

C.

arvestades, et kahe aasta eest algatati katseprotsess, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd, ning see protsess jätkub ka 2011. aasta eelarvemenetluse ajal;

D.

arvestades, et täiskogu õigused eelarvestuse ja lõpliku eelarve vastuvõtmisel säilivad täiel määral kooskõlas aluslepingu sätete ning kodukorraga;

E.

arvestades, et 24. märtsil 2010 ja 13. aprillil 2010 toimus juhatuse ja eelarvekomisjoni delegatsioonide vahel kaks lepitusprotsessi eelset koosolekut, kus kaks delegatsiooni arutasid mitmeid olulisi küsimusi,

1.

märgib, et 2011. aasta eelarve maht on juhatuse ettepaneku kohaselt 1 710 547 354 eurot, mis moodustab 20,32 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 5; märgib, et selle ettepaneku kohane kasvumäär 2010. aasta eelarvega võrreldes on 5,8 %, paranduseelarve nr 1/2010 projekt kaasa arvatud;

2.

olles eelseisvatest väljakutsetest igati teadlik, on seisukohal, et eelarve kasvumäära ja lõplikku mahtu tuleb selles eelarvestuses kohandada; otsustab, et selles etapis on eelarve üldine maht 1 706 547 354 eurot, mis teeb kasvumääraks 5,5 % ja mis moodustab 20,28 % rubriigist 5; püüab ühtlasi selgitada eri küsimusi ja uurida põhjalikumalt soovitatud meetmeid, samuti selgitada välja kokkuhoiu võimalused enne lõpliku eelarve kinnitamist 2010. aasta sügisel;

3.

tuletab meelde, et 2006. aastal kokku lepitud ja 2007. aastal jõustunud algse mitmeaasta finantsraamistiku piirmäärade kohaselt peaksid parlamendi kulud jääma tavapärase 20 % raamesse, võttes arvesse teiste institutsioonide vajadusi ning kasutada olevat varu; märgib sellega seoses ära Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee taotlused rohkem kui 10 miljonile eurole ainuüksi aastal 2010; kordab, et Euroopa välisteenistus võib samuti avaldada mõju rubriigile 5; kinnitab oma seisukohta, et enne institutsioonidevahelise arutelu algatamist selles küsimuses peavad juhatus ja eelarvekomisjon omavahelises koostöös selle ülemmäära ümber hindama; teeb ettepaneku luua töörühm selle ülesandega tegelemiseks, mis peaks alustama tööd enne 2010. aasta juuli lõppu;

4.

taotleb selgitust rubriiki 5 puudutava vahepealse finantsplaneerimise ja kavandatavate varude kohta (109 miljonit eurot 2011. aastal, 102 miljonit eurot 2010. aastal ja 157 miljonit eurot 2013. aastal); on seisukohal, et kasulik oleks saada teavet parlamendi tööhüpoteeside kohta peasekretäride kuuenda aruande jaoks (oktoober 2009) eelarve ja ametikohtade osas praegu käsitletava eelarvestuse ettepanekuga võrrelduna; sooviks selgitust selle kohta, millised olulised (võimalikud) projektid ja töötajaid puudutavad arengud on juba kaasatud sellesse planeerimisse järgmiseks 2-3 aastaks; rõhutab samas, et finantsplaneerimine on kõigest mittesiduv soovituslik kavandamisvahend ja lõplikud otsused on eelarvepädevate institutsioonide teha;

5.

vaidlustamata peamist argumenti eelarvest 1 % eraldamiseks ettenägematute kulude põhjendatud reserviks, nõustub rubriigi 5 suuri piiranguid arvesse võttes juhatuse ettepanekuga määrata reservi mahuks 14 miljonit eurot;

6.

tõdeb Euroopa Kohtus menetluses oleva palku puudutava kohtuasjaga seoses, et selle kogumõju parlamendile 2011. aastal (mis võib küündida ligikaudu 12 miljoni euroni, kui kohus teeb otsuse komisjoni kasuks) on ettepaneku kohaselt kantud varuna eri eelarveridadele;

7.

tuletab meelde oma varasemaid nõudmisi, et kogu eelarve ettepanek tuleks esitada kevadel eelarvestuse etapis ning eeldab sellest lähtuvalt, et sügisel esitatav nn kirjalik muutmisettepanek sisaldab ainult väikseid või tehnilisi muudatusi;

8.

rõhutab veel kord, kui tähtsaks ta peab juhatuse ning eelarvekomisjoni tihedat koostööd tehtavate otsuste eelarvele avaldatava mõju ühisel väljaselgitamisel; rõhutab ühtlasi, et on väga oluline, et iga otsuseid tegev organ koostaks finantsselgitused, milles on kõik eelarvelised mõjud liikmetele selgelt esitatud;

9.

tervitab ja aktsepteerib Lissaboni lepingust tulenevate meetmetega seotud juhatuse ettepanekute rahastamist, st 18 parlamendiliikme jaoks 9,4 miljoni euro suuruse erireservi loomist;

10.

võib nõustuda sellega, et juhatus suunab põhitähelepanu eksperdiarvamuste suurendamisele kõrgetasemelise õigusloome tagamise eesmärgil;

11.

toetab sellega seoses ideed saavutada poliitikaosakondade jaoks institutsioonisiseste ja -väliste eksperditeadmiste sobiv vahekord, mis sõltub arutlusel olevate eri teemade puhul vajaliku teabe liigist, kuid soovib lisaselgitusi selle kohta, kas ja kuidas saaks kavandatud isikkoosseisu suurenemist paindlikult ära kasutada, ja soovib saada rohkem teavet varasemate rakendusmäärade ning selle kohta, milline on komisjonide nõudlus kõnealuste eksperditeadmiste järele;

12.

tunneb heameelt, et juhatus võttis arvesse probleemi seoses AD ja AST ametikohtade vahekorraga ja vähendas AST ametikohti 3 võrra esialgse ettepanekuga võrreldes; kiidab heaks assigneeringud, mis on ette nähtud juhatuse praeguse ettepaneku kohaselt poliitikaosakondades 19 AD5 ja 13 AST1 ametikoha loomiseks;

13.

kinnitab, et välisuuringuid on vaja tugevdada, ja tervitab juhatuse ning eelarvekomisjoni vahelist kokkulepet eraldada selleks täiendavalt 1,7 miljonit eurot;

14.

võtab teadmiseks ettepaneku anda raamatukogule juurde 28 ametikohta, millest 13 on ette nähtud parlamendiliikmetele mõeldud teabeteenistuse jaoks (varem täitsid neid ülesandeid lepingulised teenistujad); võib kinnitada nende 13 ametikoha rahastamise ja ametikohtade loetellu lisamise eeldusel, et need ametikohad täidetakse avalike konkursside teel ja et lepingute rahastamispaketis tehakse vastav sääst; on seisukohal, et praeguse teabetegevusega seotud rahaliste vahendite ja inimressursside edasine suurendamine peaks toimuma käsikäes kasutajasõbraliku süsteemi väljatöötamisega, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kogu parlamendis koostatavale teabele lihtsalt ligi pääseda; otsustab kanda 15 uue ametikoha assigneeringud eelarvestusse, kuid paigutab poole sellest summast reservi ja jääb ootama järgmist:

15.

on seisukohal, et parlamendiliikmete huvides tuleks tagada kahe ülalnimetatud kaudse tugiteenuse alane teadlikkus ja nähtavus, sh parlamendi veebilehe abil;

16.

tuletab meelde oma resolutsiooni suuniste kohta, milles juba nõuti hinnangut, sh üksikasjalikku finantsselgitust assisteerimiskulude kavandatud suurenemisest tuleneva kogukulu kohta; seetõttu otsustab vastavad assigneeringud reservi paigutada;

17.

tunneb heameelt Horvaatia ühinemisega seotud laienemismeetmete üle ning kiidab heaks vastavad assigneeringud ja ametikohtade loetelu käsitlevad meetmed;

18.

võtab teadmiseks, et lisaks Lissaboni lepinguga seoses taotletavale 68 ametikohale ja 62 laienemisega seotud ametikohale (sh 11 ametikohta fraktsioonidele) taotletakse 17 ametikohta selleks, et viia lõpule 2010. aasta menetluse käigus kokku lepitud infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi kolmeaastase kava teine aasta, ning 30 ametikohta muudes valdkondades, mida ei saanud täita ka pärast seda, kui selgus, et 2011. aastal on võimalik teha 20 ümberpaigutamist; kokku teeb see 180 uut ametikohta; nõuab üksikasjalikumat teavet alates praeguse koosseisu ametiaja algusest ümber paigutatud ja üle viidud ametikohtade kohta ning 2010. aasta ning võimaluse korral 2011. aasta ümberpaigutamiste ja üleviimiste prognoosi; otsustab nende ametikohtade loomiseks ette nähtud assigneeringud eelarvestusse kanda, kuid paigutab „muudes valdkondades” 30 ametikoha loomiseks ette nähtud summa reservi ja jääb ootama nõutud teabe analüüsi;

19.

märgib, et juhatuse ettepanek sisaldab nüüd ka 1 AD5 ja 1 AST1 ametikoha loomist Euroopa ja Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee jaoks ning 3 AD5 ja 1 AST1 ametikohta riskijuhtimise jaoks, kuid ettepanekus ei ole enam 3 miljoni euro suurust kavandatud lisasummat tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadile;

20.

võtab samuti teadmiseks, et juhatus lisas fraktsioonide jaoks 56 ametikohta;

21.

kiidab heaks eelmisel aastal kokku lepitud infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi kolmeaastase kava jaoks esitatud 2011. aasta meetmed ja ametikohad;

22.

soovib saada rohkem teavet lepinguliste teenistujatega seotud assigneeringute eraldamise kohta ning ülevaadet lepinguliste teenistujate finantspaketi netokuludest või netosäästust, mis tuleneb ametikohtade loetelu lubatud suurendamisest, eelkõige seoses eri ülesannete andmisega koosseisulistele töötajatele turvalisuse, info- ja sidetehnoloogia vallas ning raamatukogus;

23.

rõhutab, et mõistlik kinnisvarapoliitika on tihedalt seotud 2011. aasta menetlusega ning eelarve jätkusuutlikkuse küsimusega üldiselt;

24.

tervitab juhatuse 24. märtsi 2010. aasta otsust, mis puudutab parlamendi taotlust võtta vastu keskpikk ja pikaajaline kinnisvarapoliitika; väljendab muret selle üle, kas kõigi praeguste ja keskpikast ning pikaajalisest kinnisvarastrateegiast tuleneda võivate kinnisvaraalaste tegevuste üheaegne elluviimine on teostatav; ei oma selget ülevaadet sellest, kuidas rohked projektid on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, ning nõuab sellekohaseid selgitusi;

25.

võtab sellega seoses teadmiseks juhatuse ettepaneku kasutada sihtotstarbelisest tulust (mida tuleb kasutada parlamendi kinnisvarapoliitika raames) 85,9 miljonit eurot parlamendiliikmete Brüsseli büroode jaoks; tuletab meelde, et iga kinnisvaraprojekti üle, millel on tõenäoliselt eelarvele oluline mõju, tuleb finantsmääruse artikli 179 lõike 3 kohaselt eelarvepädevate institutsioonidega konsulteerida; tuletab ühtlasi meelde, et ülekandmiste osas sätestab finantsmäärus, et kõigepealt tuleb ära kasutada ülekantud sihtotstarbeline tulu; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et parlamendil on Belgia riigilt saadud 85,9 miljoni euro suurusest kulude hüvitamisest tulenevalt võimalik alustada kavandatust varem uusi hoonete projekte ja seeläbi kiirendada osa keskpika perioodi kinnisvarastrateegia täitmist;

26.

ei saa nõustuda sihtotstarbelise tulu kasutamisega selle konkreetse kinnisvaraprojekti jaoks;

27.

nõuab, et keskpika perioodi kinnisvarapoliitika kavandamiseks vajalikud vahendid kantakse edaspidi eelarvesse; nõuab ühtlasi eraldi eelarverea loomist suuremahuliste kinnisvaraprojektide jaoks, et hõlbustada hoonete projektide finantsplaneerimist keskpikal perioodil ja suurendada läbipaistvust;

28.

võtab teadmiseks, et uue KADi hoone ehitamise algetapi otseseks eelrahastamiseks on juhatuses ettepanekus iga-aastaste liisingumaksete eelarvereal ette nähtud 10,2 miljoni euro suurune summa; tunnistab, et selline vabatahtlik eelrahastamine aitaks vähendada rahastamiskulusid, kuid otsustab 2011. aasta erakordselt pingelist olukorda arvestades kanda selleks eelarvestusse väiksem, st 6,2 miljoni suurune summa; on nõus selle summa ajakohastatud eelarveseisundi ja parlamendi kinnisvarapoliitikas toimunud arengute põhjal 2010. aasta sügisel ümber hindama;

29.

peab tähtsaks turbepoliitika põhjalikku läbivaatamist, mille juhatus on välja kuulutanud, ja tuletab sellega seoses meelde, et pooldab ressursside mõistlikku kasutamist ning eelkõige koosseisuliste töötajate ja koosseisuväliste töötajate vahelist majanduslikult efektiivset tasakaalu; palub juhatusel põhjalikult uurida uue strateegia mõju tegevusele ja selle finantsmõju, et tehtavates ettepanekutes saavutada turbeküsimuste ning ligipääsetavuse ja avatuse vahel hea tasakaal; rõhutab, et parlament peaks jääma võimalikult avatud ja ligipääsetavaks institutsiooniks; seetõttu soovib saada administratsioonilt rohkem teavet nn Wiertzi projekti kohta, et hinnata, kuidas on see projekt mõjutanud üldsuse ligipääsu parlamendile;

30.

tunneb heameelt info- ja sidetehnoloogia sidusama käsitluse ning tervikliku strateegia väljatöötamise üle selle valdkonna jaoks; rõhutab samuti, et toetab ülesannete asjakohast üleandmist koosseisulistele töötajatele, et vähendada sõltuvust välistest teenusepakkujatest; märgib siiski, et uusi ametikohti on loodud juba kolm aastat järjest; on seetõttu seisukohal, et seda küsimust tuleb selgitada;

31.

märgib, et parlamendiliikmete infotehnoloogilise liikuvuse projektile ja eelkõige mobiilsideteenustele on eraldatud 5 miljonit eurot; sooviks suhteliselt suurt summat arvestades saada selle kohta rohkem teavet;

32.

väljendab heameelt, et EMASi ja CO2 heitkoguste vähendamise meetmete rakendamise rahastamist on suurendatud mõõdukalt kogu eelarves, ja rõhutab veel kord, et peab asjaomast teemat väga oluliseks;

33.

võtab sellega seoses teadmiseks tulemuslikkuse põhinäitajate arengu alates 2006. aastast 2008. aasta keskkonnajuhtimise läbivaatamist käsitlevas dokumendis esitatud kujul, eelkõige süsinikujalajälje vähendamise 12,9 % võrra, elektrienergia tarbimise vähenemise 0,8 % võrra, gaasi/nafta/kütte tarbimise 7,4 % suuruse kasvu 2008. aastal pärast selle vähenemist 17,5 % võrra 2007. aastal, liikuvusest/transpordist tuleneva heite suurenemise 8,8 % võrra, taaskasutusse suunatud jäätmete osakaalu kasvu 49,8 %-lt 2006. aastal 55,4 %-ni 2008. aastal, vee tarbimise kasvu 18,1 % võrra ja paberi tarbimise vähenemise 16,9 % võrra;

34.

väljendab heameelt keskkonnajuhtimist käsitleva eelarvelisa üle, milles antakse asjaomastest eelarvepunktidest hea tehniline ülevaade; sooviks sellega seoses ühtlasi, et samas lisas sisalduks (iga-aastastesse EMASi aruannetesse lisatuna) rohkem teavet Strasbourgis, Brüsselis ja Luxembourgis asuvate parlamendi hoonete eristatud süsinikujalajälje kohta ja osaistungjärkudega seotud reisimise ning transpordi kohta, et esitada parlamendi süsinikujalajälje vähendamise praegused tulemused ja näidata nendest investeeringutest tulenevat kasulikku mõju keskkonnale, samuti kõiki pikas perspektiivis saavutatud sääste;

35.

väljendab toetust püüdlusele võtta meetmeid parlamendi süsinikujalajälje täiendavaks vähendamiseks; väljendab sellega seoses heameelt hoonete energiasäästuga seotud aspekte ja reisimisest tuleneva süsinikuheite tasakaalustamise kavade rakendamist käsitlevate uuringute läbiviimise üle; toetab ühtlasi autode asemel ühistranspordi kasutamise soodustamist ja jalgrataste kasutamise suurendamist Strasbourgis;

36.

märgib, et parlamendiliikmete reisikulusid kajastava eelarvepunkti maht on tegelikult suurem kui nende palkasid kajastava eelarvepunkti maht; rõhutab, et hüvitisi (eelkõige reisikulude hüvitisi) tuleb vastutustundlikult kasutada, ning juhib tähelepanu asjaolule, et kui jätta praegused eeskirjad muutmata ja kui kasutada Euroopa Parlamendi töökohtadesse ja tagasi reisimiseks muid transpordiliike kui äriklassi lennureise, saaks parlamendi süsinikujalajälge vähendada ja samal ajal kulusid kokku hoida; kutsub juhatust üles esitama viimasel lepitusprotsessi eelsel kohtumisel sõlmitud kokkuleppe kohaselt enne parlamendis toimuvat esimest lugemist uue süsteemi toimimise ja säästmisvõimaluste kohta läbiviidud uurimus;

37.

tuletab meelde, et eelarvepädevad institutsioonid eraldasid ELi institutsioonidele hr Barroso algatusel rahalisi vahendeid, et finantseerida keskkonnameetmena töötajate ühistranspordi kasutamise toetust; palub ajakohast teavet parlamendiga seotud olukorra kohta;

38.

palub võimaluse ja otstarbekuse korral lisada institutsiooni sees kasutatavatele finantsselgitustele keskkonnaaruanded;

39.

on seisukohal, et avalikke hankeid käsitlevaid direktiive on vaja kohandada nii, et neisse saaks võimaluse ja vajaduse korral lisada keskkonda ja sotsiaalvaldkonda käsitlevad punktid;

40.

tervitab kokkulepet suurendada rahastamist 2,6 miljoni euro võrra, mis võimaldab parlamendiliikmetel edaspidi kutsuda igal aastal 110 külastajat praeguse 100 külastaja asemel; on seisukohal, et enne kui kaaluda selle arvu edasist suurendamist, võiks olla asjakohane võtta aega uue külastajatekeskuse toimimise hindamiseks; külastuste korraldamise eest vastutavad teenistused peaksid arvesse võtma ka seda, et parlamendiliikmed võivad soovida kutsuda aasta jooksul eri suurusega külastajate rühmasid;

41.

kiidab heaks külastajatekeskuse avamiseks ja selle normaalse aastase tegevuse jaoks eelarvesse kantud 3 miljonit eurot; juhib tähelepanu vajadusele hinnata selle tegutsemise esimest aastat, sealhulgas tegevuskulusid, ka finantstasandilt;

42.

võtab teadmiseks juhatuse otsuse kanda eelarvesse ametlikke kohustusi täitvate parlamendiliikmete kulude hüvitamiseks assigneeringud, mille mõju eelarvele on 400 000 eurot; märgib siiski, et arutelu selle põhimõtte üle oli vastuoluline; tervitab sellega seoses asjaolu, et parlamendiliikmete kohustuste täitmisel tekkinud erikulude hüvitamiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid;

43.

võtab teadmiseks juhatuse ettepaneku kanda eelarvesse 2,5 miljonit eurot Euroopa Ajaloo Maja jaoks seoses uuringutega, mida on vaja teha pärast praegu hindamisetapis oleva arhitektuurikonkursi tulemuste selgumist; tuletab meelde oma eelmisel aastal esitatud nõudmist saada selge ülevaade kuludest, mis on ette nähtud projektile tervikuna, sealhulgas halduskuludest, hiljemalt 2011. aasta eelarvemenetluse esialgse eelarvestuse projekti etapis; tuletab samuti meelde juhatusega 2009. aastal lepitusprotsessi eelsel kohtumisel saavutatud kokkulepet; rõhutab, et Euroopa Ajaloo Maja ekspertkomisjoni aruandes on loetletud 11 punkti, millega kaasnevad järgmised kulud: ekspertidest ja muuseumispetsialistidest koosnev teadusnõukogu, 2) institutsiooni institutsiooniline sõltumatus, 3) ulatuslik muuseumipedagoogiline töö, 3) noorte akadeemikute kohtumispaik, 5) pidev hindamistöö, 6) ajutine näitus ja rändnäitus, 7) Euroopa-teemalised üritused, 8) oma väljaanded, 9) ulatuslik teave internetis, 10) oma muuseumikollektsioonide loomine, 11) näituste ja muuseumiinfrastruktuuri pidev arendamine; rõhutab seetõttu, et selle projekti kogumaksumus tuleb kiiresti välja selgitada;

44.

peab väga positiivseks eelarveprojekti esialgse analüüsi lisamist, milles määratakse kindlaks püsi- ja muutuvkulud; tunnistab sellega seotud metodoloogilisi raskusi, kuid on veendunud, et neid kontseptsioone tuleks põhjalikumalt uurida; tuletab sellega seoses meelde, et ootab pädevate organite vastust sellele, kuidas Euroopa Parlamendi eelarvemenetluses saaks kohaldada nullpõhise eelarve kontseptsiooni, kasutades selleks püsi- ja muutuvkulude eristamist; nõuab püsikulude osas põhjalikumat analüüsi, milles eristatakse alalisi püsikulusid, tähtajalisi püsikulusid ja valdkondi, kus on võimalik kokku hoida; nõuab muutuvkulude osas põhjalikumat analüüsi, milles esitatakse selge seos kulude ning eesmärkide, poliitika ja meetmete vahel ja kehtestatakse prioriteedid ning seatakse need tähtsuse järjekorda;

45.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatakse praegu hankemenetluste künniseid, mis on rangemad kui need, mis on sätestatud ELi avalikke hankeid käsitlevates direktiivides, ja et see olukord toob kaasa täiendavaid halduskulusid ja inimressursside kasutamist, mida saaks asjaomaseid künniseid kohandades säästa;

46.

toetab töötajatele ja nende pereliikmetele suunatud sotsiaalse, kultuurilise ja keelelise mõõtmega tegevusi, kuid ei nõustu sellega seoses antavate isiklike toetustega ning muudab seetõttu asjaomase eelarvepunkti märkusi;

47.

toetab kindlalt edasisi pingutusi, et muuta institutsioon puuetega inimestele sobivamaks, pidades silmas nii vajalikke infrastruktuuriga seotud muutusi kui ka tööjõuga seotud meetmeid;

48.

rõhutab, et enne eelarveprojekti üle hääletamist sügisel tuleks eelarve üksikud punktid üksikasjalikumalt läbi vaadata ja analüüsida seejuures ka kasutusmäärasid; vaatab seetõttu sel ajal läbi ja võtab vastu lõplikud eelarvealased otsused;

49.

võtab vastu eelarveaasta 2011 eelarvestuse projekti lisas esitatud kujul ja tuletab meelde, et parlamendi seisukoht nõukogu poolt muudetud eelarveprojekti kohta võetakse vastu 2010. aasta oktoobris vastavalt aluslepingus sätestatud hääletamiskorrale;

50.

kiidab heaks 25. märtsil 2010 toimunud kolmepoolse eelarvealase kohtumise ühised järeldused, mis on esitatud lisas;

51.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja eelarvestus nõukogule ning komisjonile.