Neljapäev, 16. detsember 2010
P7_TC1-COD(2010)0044

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. detsembril 2010. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 167,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (1),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning nimetatud lepingu artikli 167 kohaselt on Euroopa Liidu ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, võttes arvesse nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Lisaks on Euroopa Liidu toimimise artikli 167 lõikes 2 täpsustatud, et vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peab liit kaasa aitama Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamisele ja levitamisele.

(2)	Euroopa Liitu kuulumise tunne tugevneks ja kultuuridevaheline dialoog paraneks, kui eelkõige noored mõistaksid oma ühist, ent samas mitmekesist kultuuripärandit paremini ja hindaksid seda kõrgemalt. Seepärast on oluline parandada juurdepääsu kultuuripärandile ja tugevdada selle Euroopa mõõdet.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga on ka kehtestatud liidu kodakondsus, mis täiendab liikmesriikide kodakondsust ja on oluline element Euroopa integratsiooni tugevdamisel ja kindlustamisel. Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku ühistele väärtustele ning ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid kodanike kuulumisel ühiskonda, mis tugineb vabadusele, demokraatiale, inimõiguste austamisele, kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele, tolerantsusele ja solidaarsusele.

(4)	Mitu liikmesriiki ja Šveits käivitasid Granadas 2006. aasta aprillis Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelise programmi.

(5)

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 20. novembril 2008 vastu järeldused (3), mille eesmärk on muuta valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis Euroopa Liidu meetmeks, kutsudes selleks komisjoni üles esitama nõukogule asjakohast ettepanekut Euroopa kultuuripärandi märgise loomise kohta Euroopa Liidus ning kehtestama projekti praktilised rakendusmenetlused.

(6)

Komisjon korraldas avaliku konsulteerimise ja mõju hindamise, mille tulemused kinnitasid, et valitsustevaheline Euroopa kultuuripärandi märgis on väärtuslik algatus, kuid meedet tuleb selle kogu potentsiaali ärakasutamiseks veel täiendada. Samuti kinnitasid tulemused, et Euroopa Liidu kaasamine annaks Euroopa kultuuripärandi märgisele selge lisandväärtuse ning aitaks muuta algatust kvaliteetsemaks.

(7)	Euroopa kultuuripärandi märgise puhul tuleks ära kasutada seni valitsustevahelise algatuse kaudu saadud kogemusi.

(8)

Euroopa kultuuripärandi märgis peaks täiendama, mitte aga dubleerima selliseid algatusi nagu UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri , inimkonna immateriaalse kultuuripärandi UNESCO representatiivne nimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm ▐. Euroopa kultuuripärandi uue märgise lisandväärtus peaks tulenema valitud mälestiste panusest Euroopa ajalukku ja kultuuri, sealhulgas liidu loomisse, kodanikele, eriti noortele suunatud selgest kaasavast haridusmõõtmest ning mälestistevahelistest koostöövõrgustikest, mille eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Algatusega tuleks peamiselt keskenduda mälestiste tutvustamisele ja neile juurdepääsu tagamisele, millega aidataks kaasa ühise ajaloo- ja kultuuripärandi tähtsustamisele liidus, mälestiste tutvustamise kvaliteedile ja nendega seotud tegevusele, mitte aga mälestiste kaitsmisele, mis peaks olema tagatud olemasolevate kaitsemeetmetega.

(9)

Lisaks ELi kodanike liitu kuulumise tunde tugevdamisele ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisele võib Euroopa kultuuripärandi märgist käsitlev liidu meede kaasa aidata ka järgmisele: kultuuripärandi väärtustamisele ja esiletõstmisele, kultuuripärandi rolli suurendamisele piirkondade majanduslikus ja säästvas arengus, eelkõige kultuuriturismi kaudu, kultuuripärandi ning kaasaegse loomingu ja loovuse koostoime edendamisele, kogemuste ja parimate tavade vahetamisele kogu Euroopas ning üldisemalt demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamisele, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

(10)	Need eesmärgid on täielikult kooskõlas Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava eesmärkidega, mis hõlmavad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning kultuuri kui loovuse allika edendamist (4).

(11)	On väga oluline, et Euroopa kultuuripärandi märgist antakse ühtsete, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste alusel.

(12)	Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha eelvalik mälestiste osas, millele on Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevahelise programmi raamistikus Euroopa kultuuripärandi märgis juba antud. Selliseid mälestisi tuleks hinnata uute kriteeriumide ja menetluste alusel.

(13)	Euroopa kultuuripärandi märgise edaspidiste hindamiste käigus võiks uurida võimalust laiendada seda algatust, et kaasata programmis „Kultuur” osalevad kolmandad riigid.

(14)	Euroopa kultuuripärandi märgise halduskorraldus peaks olema lihtne ja paindlik ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(15)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna Euroopa kultuuripärandi märgise jaoks on vaja kehtestada uued ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused ning parandada liikmesriikide vahelist koordineeritust, on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega luuakse Euroopa Liidu meede nimetusega „Euroopa kultuuripärandi märgis”.

Artikkel 2

Määratlus

Käesolevas otsuses tähendab „mälestis” mälestisi, looduslikke, veealuseid, arheoloogilisi, tööstus- ja linnaehituslikke objekte , kultuurmaastikke, mälestuspaiku, kultuuritooteid ja - objekte ning teatava paigaga seotud immateriaalset kultuuripärandit, sealhulgas kaasaegset kultuuripärandit.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Meetme üldised eesmärgid on järgmised:

—	tugevdada ELi kodanike , eriti noorte Euroopa Liitu kuulumise tunnet ühiste väärtuste ning ühise Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi alusel ▐;

—	tõhustada kultuuride- ja piirkondadevahelist dialoogi ning suurendada mitmekesisusest lugupidamist .

2.     Selle saavutamiseks on meetme vahe-eesmärgid järgmised:

—	rõhutada selliste mälestiste sümboolset väärtust , millel on olnud tähtis roll Euroopa ▐ ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises , ning tõsta neid mälestisi esile ;

—	suurendada ELi kodanike teadmisi Euroopa ajaloost ja liidu ülesehitamisest ning nende ühisest, ent samas mitmekesisest materiaalsest ja immateriaalsest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

3.     Mälestiste endi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—	tuua esile mälestiste üleeuroopaline tähtsus;

—	tõsta eeskätt noorte , aga ka ELi kodanike seas üldisemalt teadlikkust ühisest kultuuripärandist ja suurendada nende Euroopasse kuulumise tunnet ;

—	hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist kogu Euroopas;

—	lihtsustada ja/või parandada kõigi ▐, eeskätt noorte juurdepääsu mälestistele;

—	tõhustada kunsti-, kultuuri- , ajaloo- ja interaktiivse online-hariduse kaudu kultuuridevahelist dialoogi, eeskätt noorte seas;

—	edendada kultuuripärandi ja kaasaegse loomingu ▐ koostoimet ning toetada loovust ;

—	tõhustada kultuuripärandi ja selle ümber areneva majandustegevuse koostoimet, kui selline majandustegevus aitab tõsta kultuuripärandi kui ka seda ümbritseva keskkonna püsivust, austades sealjuures täielikult kultuuripärandi terviklikkust;

—	suurendada piirkondade tutvustamist, nende atraktiivsust ja kultuurilist mõju ning edendada nende turismi arengut ja säästvat arengut;

—	ergutada Euroopa võrgustike loomist ühise Euroopa pärandi rikastamiseks.

Artikkel 4

Meetmes osalemine

Meetmes võivad osaleda liidu liikmesriigid. Osalemine on vabatahtlik.

Artikkel 5

Täiendavus muude algatustega

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et Euroopa kultuuripärandi märgis täiendab , kuid ei dubleeri muid kultuuripärandi valdkonna algatusi, nagu UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri , inimkonna immateriaalse kultuuripärandi UNESCO representatiivne nimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm.

Artikkel 6

Juurdepääs meetmele

Euroopa kultuuripärandi märgise võib anda mälestistele, mis vastavad artiklis 2 sätestatule.

Artikkel 7

Kriteeriumid

Euroopa kultuuripärandi märgis antakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1)

Euroopa kultuuripärandi märgist võib taotleda mälestistele, millel on sümboolne euroopalik väärtus ja millel on tähtis roll Euroopa ▐ ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises. Seetõttu tuleb põhjendada järgmist: — mälestise piiriülest või üleeuroopalist mõõdet: märgise kandidaadi varasem ja praegune mõju ning atraktiivsus peab ulatuma üle liikmesriigi piiride ja/või — mälestise kohta ja rolli Euroopa ajaloos ja integratsioonis, selle seost Euroopa oluliste isikute ja sündmustega ning liikumistega kultuuri-, kunsti-, religiooni-, poliitika-, sotsiaal-, teadus-, tehnika- , keskkonna- või tööstusvaldkonnas ja/või — mälestise kohta ja rolli Euroopa integratsiooni alustaladeks olevate selliste ühiste väärtuste arendamises ja edendamises nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine, kultuuriline mitmekesisus, tolerantsus ja solidaarsus;

2)

Euroopa kultuuripärandi märgise taotlejad esitavad projekti, mille rakendamist tuleb alustada hiljemalt määramisaasta lõpuks ja mis hõlmab kõiki järgmisi elemente: — tõsta teadlikkust mälestise üleeuroopalisest tähtsusest, eelkõige asjakohaste teabeürituste, viitade ja töötajate koolitamise abil; — korraldada koolitusi (eelkõige noortele) mis parandavad teadmisi Euroopa ühisest ajaloost ja Euroopa ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist ning tugevdavad ühisesse piirkonda kuulumise tunnet; — edendada mitmekeelsust ja piirkondlikku mitmekesisust liidu erinevate keelte kui kultuuridevahelise dialoogi võtmeelemendi kasutamise kaudu; — teha koostööd mälestistega, mis on juba saanud Euroopa kultuuripärandi märgise ▐; — tõsta mälestist esile ja suurendada selle atraktiivsust Euroopa tasandil muu hulgas uue info- ja sidetehnoloogia abil; — tagada, et mälestisele oleks ELi kodanikel juurdepääs, säilitades samas täielikult selle terviklikkuse. Kui mälestise omapära seda lubab, on soovitav korraldada kunstilist ja kultuurilist tegevust (nt üritused, festivalid, kunstnike töötoad jm), mis parandab Euroopa kultuuriesindajate, kunstnike ja kunstikollektsioonide liikuvust, stimuleerib kultuuridevahelist dialoogi ning edendab kultuuripärandi, kaasaegse loomingu ja loovuse koostoimet;

3)

Märgise taotlejad esitavad haldamiskava, milles nad kohustuvad täitma järgmisi eesmärke: — mälestise nõuetekohane haldamine; — mälestise kaitse ja selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele; — vastuvõtuteenuste (ajaloolise tausta esitamine, külastajatele antav teave, viidad jne) kvaliteet; — üldsuse võimalikult laialdane juurdepääs mälestisele, näiteks mälestise kohandamise või töötajate koolitamise abil ning internetti kasutades, sh eakate ja puuetega inimeste jaoks ; — eriline tähelepanu noortele, võimaldades neile eelisjuurdepääsu mälestisele; — mälestise reklaamimine turismisihtkohana , piirates samal ajal võimalikku negatiivset mõju mälestisele või selle ümbrusele ; — sidus ja terviklik teavitamisstrateegia, millega tõstetakse esile mälestise üleeuroopalist tähtsust; — võimalikult keskkonnasõbralik haldamiskava ▐.

Artikkel 8

Sõltumatu Euroopa eksperdikomitee

1.   Moodustatakse sõltumatu Euroopa eksperdikomitee (edaspidi „Euroopa komitee”), mille ülesanne on viia Euroopa tasandil ellu valiku- ja järelevalvemenetlusi. Komitee tagab, et kriteeriume rakendatakse osalevates liikmesriikides ühetaoliselt.

2.   Euroopa komiteel on 13 liiget . Euroopa Parlament nimetab ametisse neli, nõukogu neli , komisjon neli liiget ja Regioonide Komitee ühe liikme oma vastavate menetluste kohaselt. Euroopa komitee nimetab ametisse oma eesistuja.

3.   Euroopa komitee liikmed on sõltumatud eksperdid. Neil on põhjalikud kogemused ja ekspertteadmised Euroopa kultuuripärandi märgise seisukohalt olulistes valdkondades. Institutsioonid, kes eksperte ametisse nimetavad, püüavad tagada võimaluste piires nende ekspertteadmiste täiendavuse ja geograafiliselt tasakaalustatud esindatuse.

4.   Euroopa komitee liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Erandkorras nimetab komisjon käesoleva otsuse esimesel kehtivusaastal neli eksperti ametisse üheks aastaks, Euroopa Parlament nimetab neli eksperti ja Regioonide Komitee ühe eksperdi ametisse kaheks aastaks ning nõukogu nimetab neli eksperti ametisse kolmeks aastaks.

5.    Euroopa komitee liikmed teatavad igasugusest huvide konfliktist või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse mälestisega. Kui huvide konfliktist teatatakse või huvide konflikt ilmneb, ei võta kõnealune komitee liige osa selle mälestise või mõne muu sama liikmesriigi mälestise hindamisest ▐.

6.   Kõik Euroopa komitee aruanded, soovitused ja teated avaldatakse.

Artikkel 9

Taotlusvorm

▐ Komisjon valmistab artiklis 7 sätestatud valikukriteeriumide alusel ette ühise taotlusvormi, mida peavad kasutama kõik taotlejad. Valiku tegemisel võetakse arvesse ainult ametlikul taotlusvormil esitatud taotlusi.

Artikkel 10

Eelvalik liikmesriigi tasandil

1.   Euroopa kultuuripärandi märgise andmise eelvaliku korraldamise eest vastutavad liikmesriigid tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega .

2.   Iga liikmesriik võib eelvalikusse lisada kuni kaks mälestist iga kahe aasta kohta vastavalt lisas esitatud ajakavale. ▐

3.   Iga liikmesriik kehtestab mälestiste eelvaliku jaoks oma menetlused ja ajakava kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja tagab, et haldusmenetlused on võimalikult lihtsad ja paindlikud. Ta teatab siiski komisjonile eelvaliku tulemused hiljemalt eelvaliku tegemise aasta 1 . märtsiks.

4.    Eelvalikumenetlus viiakse läbi vastavalt artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele ja selles kasutatakse artiklis 9 osutatud taotlusvormi.

5.     Komisjon avaldab eelvalikusse lisatud mälestiste täieliku nimekirja ning teeb selle teatavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 11

Lõplik valik liidu tasandil

1.   Euroopa kultuuripärandi märgise andmise eesmärgil vastutab mälestiste lõpliku valiku eest komisjon ja seda korraldab Euroopa komitee.

2.   Euroopa komitee hindab eelvalikusse lisatud mälestisi käsitlevaid taotlusi ning valib maksimaalselt ühe mälestise iga liikmesriigi kohta. Vajaduse korral võib taotleda lisateavet ning korraldada mälestiste külastamist.

3.   Lõplik valik viiakse läbi vastavalt artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele ja selles kasutatakse artiklis 9 osutatud taotlusvormi.

4.   Euroopa komitee esitab eelvalikusse lisatud mälestiste kohta aruande hiljemalt eelvaliku tegemise aasta 15 . detsembriks. Kõnealuses aruandes esitatakse soovitus Euroopa kultuuripärandi märgise andmiseks ja põhjendatakse mälestiste lõplikust valikust väljajätmist.

5.   Lõplikust valikust välja jäetud kandidaadid võivad järgmistel aastatel uuesti taotleda liikmesriigi tasandil eelvalikusse lisamist.

Artikkel 12

Piiriülesed mälestised

1.   Käesolevas otsuses tähendab „piiriülene mälestis” järgmist:

—	mitu eri liikmesriikides asuvat mälestist, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühe taotluse;

—	üks mälestis, mille geograafiline asupaik on vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil.

2.   Taotluste esitamisel piiriüleste mälestiste kohta järgitakse sama menetlust nagu muude mälestiste puhul. Selle mälestise lisavad eelvalikusse kõik asjaomased liikmesriigid, võttes arvesse artiklis 10 sätestatud kahe mälestise esitamise piirangut. Piiriüleste mälestiste puhul määratakse üks osalevatest mälestistest koordinaatoriks, mis on komisjoni jaoks ühtne kontaktpunkt. Koordinaator esitab teabe piiriülese mälestise kandidatuuri kohta aegsasti kõigile liikmesriikidele, et tagada asjaomaste mälestiste osalemine kogu liidus. Kõik piiriüleses mälestises osalevad mälestised vastavad artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele ja nende puhul täidetakse artiklis 9 osutatud taotlusvorm.

Erilist tähelepanu pööratakse piiriülestele mälestistele, mis nii materiaalse kui immateriaalse sümboolika kaudu edendavad Euroopa kultuuripärandi riigiülest olemust.

3.   Kui piiriülene mälestis vastab kõikidele artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele, peetakse seda mälestist lõpliku valiku tegemisel esmatähtsaks.

4.     Kui mõni piiriüleses mälestises osalev mälestis ei täida enam artiklis 7 sätestatud kriteeriume või taotluses võetud kohustusi, kohaldatakse artiklis 15 sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Määramine

1.   Komisjon määrab Euroopa komitee soovitust nõuetekohaselt arvesse võttes ametlikult mälestised, millele valikumenetlusele järgneva aasta jooksul antakse Euroopa kultuuripärandi märgis. Komisjon teavitab tehtud otsustest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed .

2.   Euroopa kultuuripärandi märgis antakse mälestistele ▐ alatiseks artiklites 14 ja 15 sätestatud tingimustel ning tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse.

3.     Euroopa kultuuripärandi märgise andmine ei too endaga kaasa mingeid linnaplaneeringulise, õigusliku, maastikukujundusliku, liikuvusliku või arhitektuurilise iseloomuga kohustusi. Ainsad õigusaktid, mida kohaldatakse, on kohalikud õigusaktid.

Artikkel 14

Järelevalve

1.   Iga Euroopa kultuuripärandi märgisega mälestist kontrollitakse järjepidevalt tagamaks, et see vastab jätkuvalt kõikidele artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele ja täidab sellekohases taotluses võetud kohustusi.

2.   Liikmesriigi territooriumil asuvate kõikide mälestiste järelevalve eest vastutab asjaomane liikmesriik. Liikmesriik kogub kogu vajaliku teabe ja koostab üksikasjaliku aruande iga nelja aasta tagant kooskõlas lisas esitatud ajakavaga.

3.   Aruanne saadetakse komisjonile ja esitatakse Euroopa komiteele kontrollimiseks hiljemalt järelevalvemenetluse aasta 1 . märtsiks.

4.   Euroopa komitee esitab liikmesriigi territooriumil asuvate märgise saanud mälestiste olukorra kohta aruande hiljemalt järelevalvemenetluse aasta 15. detsembriks ning lisab vajaduse korral soovitused, mida tuleb võtta arvesse järgmisel järelevalveperioodil.

5.    Pärast Euroopa komiteega konsulteerimist kehtestab komisjon liikmesriikidele ühised näitajad, et tagada tervikliku lähenemisviisi järgimine järelevalvemenetluses.

Artikkel 15

Märgise tagasivõtmine

1.   Kui Euroopa komitee leiab, et konkreetne märgis ei vasta enam artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele või see ei täida enam kõiki taotluses võetud kohustusi, algatab komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, mille eesmärk on aidata mälestist vajalikul viisil kohandada.

2.   Kui 18 kuu jooksul pärast dialoogi algatamist ei ole mälestise osas vajalikke kohandusi tehtud, teatab Euroopa komitee sellest komisjonile. Teatele peab olema lisatud põhjendus ja soovitused olukorra parandamiseks.

3.   Kui soovitusi ei ole rakendatud pärast uut 18-kuulist ajavahemikku, esitab Euroopa komitee soovituse võtta asjaomasele mälestisele antud Euroopa kultuuripärandi märgis tagasi.

4.   Lõpliku otsuse Euroopa kultuuripärandi märgise tagasivõtmise kohta teeb komisjon , võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa komitee soovitust . Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile , nõukogule ja Regioonide Komiteele .

5.   Euroopa komitee teated ja soovitused avaldatakse.

6.     Mälestised võivad igal ajal otsustada Euroopa kultuuripärandi märgisest loobuda. Sellisel juhul teatavad nad oma soovist asjaomasele liikmesriigile, kes teatab sellest komisjonile. Komisjon teeb otsuse Euroopa kultuuripärandi märgise tagasivõtmise kohta ning teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 16

Praktiline korraldus

1.   Euroopa kultuuripärandi märgist käsitlevat liidu meedet rakendab komisjon. Eelkõige teeb ta järgmist:

—	tagab meetme üldise terviklikkuse ja kvaliteedi;

—	tagab liikmesriikide ja Euroopa komitee vahelise koordineerituse;

—	võttes arvesse artiklis 3 sätestatud eesmärke ja kooskõlas artiklis 7 esitatud kriteeriumidega, koostab valiku- ja järelevalvemenetlusi toetavad suunised ning taotlusvormi;

—	abistab Euroopa komiteed.

2.   Komisjon vastutab Euroopa kultuuripärandi märgisega seotud teavitamise ning märgise nähtavuse eest liidu tasandil, eelkõige asjakohase veebisaidi ja uue logo loomise ja haldamise kaudu , et tõsta mälestist esile ja suurendada selle atraktiivsust Euroopa tasandil, näiteks kasutades võimalusi, mida pakuvad uued tehnoloogiad ning digitaalsed ja interaktiivsed vahendid, ning püüdes saavutada koostoimet muude Euroopa algatustega. Kõnealusel veebisaidil avaldatakse kõik Euroopa komitee teated ja soovitused, millele on osutatud artikli 8 lõikes 6, artikli 10 lõikes 5 ja artikli 15 lõikes 5 .

3.   Komisjon edendab märgise saanud mälestistega seotud koostöövõrgustike loomist.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevust ning Euroopa komitee kulusid rahastatakse artiklis 18 esitatud rahastamispaketi kaudu.

Artikkel 17

Hindamine

1.   Komisjon tagab Euroopa kultuuripärandi märgise meetme sõltumatu välishindamise. Selline hindamine korraldatakse igal kuuendal aastal kooskõlas lisas esitatud ajakavaga ning hindamise käigus kontrollitakse kõiki aspekte, muu hulgas meetme kohaldamisega seotud tegevuse tõhusust, mälestiste arvu, meetme geograafilist ulatust ja mõju, meetme parandamise võimalusi ning kas meedet tuleks jätkata.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul alates hindamiste lõpetamisest kõnealuste hindamiste kohta aruande , millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud .

▐

Artikkel 18

Finantssätted

1.   Meetme rakendamise rahastamispakett perioodiks 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2013 on 1 350 000 eurot.

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 267, 1.10.2010, lk 52.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta seisukoht.

(3)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 11.

(4)  KOM(2007)0242.