19.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/11

1.1

Valitsusväliste organisatsioonide esindajate ELiga integreerimise riiklikku nõukokku (1) nimetamise menetlus tuleks parlamendi määrusega sätestada ning selle aluseks tuleks võtta ELi küsimustega tegelenud valitsusväliste organisatsioonide usaldusväärsuse ja õiguspärasuse selged kriteeriumid.

1.2

Vabatahtlike seadus, mis tuleb veel vastu võtta, peaks sisaldama valitsusväliste organisatsioonide seisukohti.

1.3

Vastavalt Euroopa Komisjoni eduaruandes antud soovitusele tuleb tõhustada korruptsioonivastast võitlust. Korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt levinud ja kujutab endast väga tõsist probleemi.

1.4

Montenegro valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide vahelise koostöö riikliku strateegia rakendamist tuleb tõhustada. On vaja luua selged mehhanismid, et tagada valitsusväliste organisatsioonide tõeline esindatus eri asutustes, nagu kehtivas määruses sätestatud, eelkõige kavandatavas nõukogus koostööks valitsusväliste organisatsioonidega. Valitsusväliste organisatsioonide esindajaid ei tohiks sinna valida valitsus, vaid aluseks tuleb võtta üksnes tingimustele vastavus.

1.5

Olemasoleval ametil koostööks valitsusväliste organisatsioonidega on väga piiratud inim- ja tehnilised ressursid, et valitsusväliseid organisatsioone asjakohaselt aidata ja tagada Montenegro valitsusväliste organisatsioonide edasine areng. Kava luua valitsusväliste organisatsioonide jaoks valitsusasutus, kuhu kuuluksid valitsusväliste organisatsioonide tegelikud esindajad, peab olema esmatähtis.

1.6

Valitsusväliste organisatsioonide maksueeskirjad tuleb selgelt määratleda ning vajadusel tuleb kehtestada täiendavad õigusaktid. Samuti tuleb valitsusvälised organisatsioonid tõhusamalt kaasata avalikesse aruteludesse õigusakti eelnõude üle, et nad saaksid anda oma panuse Montenegro õigusaktide kooskõlla viimiseks ELi standardite ja parimate tavadega. Sama kehtib riikliku integratsioonikava ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmide ajakohastamise kohta.

1.7

Valitsusväliste organisatsioonide register tuleb ajakohastada ning avalikustada pädeva asutuse veebilehel, esitades täpsed üksikasjad valitsusväliste organisatsioonide arvu kohta ning tehes seega lõpu manipulatsioonidele selles valdkonnas. Kõik valitsusvälised organisatsioonid peaksid korrapäraselt avaldama oma kirjeldavad ja finantsaruanded, et aidata kaasa ühiskonna läbipaistvamaks muutmise üldisele protsessile ning suurendada enda usaldusväärsust. Vaja on tarvitusele võtta asjakohane õiguslik alus, st õigusaktid äritegevuse kohta põllumajanduse, kalanduse ja teistes valdkondades, kus tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, lisaks tuleks ametiühingusse astumise õigust laiendada kõigile, mitte üksnes töötajatele.

1.8

Veel menetluses oleva õigusakti eelnõuga ametiühingute representatiivsuse kohta tuleb luua õiguslik raamistik, millega sätestatakse läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid ametiühinguorganisatsioonide representatiivsusele, samuti peab selle abil soodustama ametiühingute paljusust riigis. Samuti tuleb õigusaktiga sätestada tööandjate liitude representatiivsuse üksikasjalikud kriteeriumid, nagu on määratletud ametiühingute jaoks.

1.9

Sotsiaalnõukogu potentsiaali tuleb realiseerida ning kasutada seda kui tõhusat vahendit sotsiaalpartneritega konsulteerimiseks ja nende teavitamiseks, et leida lahendused kõigile asjaomastele majandus- ja sotsiaalvaldkonna probleemidele.

1.10

Sotsiaalpartnerite esindajatele tuleb avada Euroopa integratsiooni riiklik komisjon ning nad tuleb järk-järgult kaasata riigi Euroopa Liitu integreerimise protsessi.

1.11

Seireprotsessis tuleb rakendada uusi näitajaid – üht kodanikuühiskonna arengule ning teist sotsiaaldialoogile –, tagamaks kodanikuühiskonna parema ja tõhusama kaasatuse ühinemiseelsesse protsessi.

1.12

Kodanikuühiskonna partnerlusi ja suutlikkuse suurendamist tuleb jätkuvalt toetada, samuti tuleb kodanikuühiskond kaasata ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmidesse ning edendada ELi ja Montenegro ühise nõuandekomitee loomist, niipea kui Montenegrole on antud kandidaatriigi staatus.

1.13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib jätkata koostööd Montenegro organiseeritud kodanikuühiskonnaga, aidata seda ühinemiseelses protsessis ning astuda konkreetseid samme ELi ja Montenegro ühise nõuandekomitee loomiseks.

2.1

Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi lagunemine pärast 1989. aastat jättis Montenegro ebakindlasse positsiooni. Ajavahemikul 1991–1992 lõid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik Jugoslaaviast lahku. 27. aprillil 1992 võtsid Serbia ja Montenegro Belgradis vastu Jugoslaavia Liitvabariigi põhiseaduse. Ehkki Montenegro kinnitas taas oma poliitilist seotust Serbiaga, tõusis üha teadlikkus Montenegro selgesti eristatavast identiteedist. 4. veebruaril 2003 võeti vastu Serbia ja Montenegro liitriigi põhiseaduslik harta.

2.2

Montenegro Vabariik korraldas 21. mail 2006 eduka iseseisvusreferendumi ning kuulutas 3. juunil välja iseseisvuse.

2.3

Tegemist on Lääne-Balkani väikseima riigiga, mille pindala on 13 812 km2 ja rahvaarv 620 145. See asjaolu avaldab mõju riigi positsioonile laiemas piirkondlikus geostrateegilises ja poliitilises kontekstis.

2.4

Ühiskonna mitmerahvuselist koosseisu on alati peetud riigi üheks peamiseks eeliseks. Enamuses on montenegrolased (43,16 %), neile järgnevad serblased (31,99 %), seejärel bosnialased (7,77 %), albaanlased (5,03 %), muslimid (2) (3,97 %) ja horvaadid (1,10 %).

2.5

2008. aastal (3) oli SKP elaniku kohta 4 908 eurot (43 % ELi keskmisest) ja töötuse määr 16,8 %. Keskmine netopalk oli 416 eurot, (4) kuid 12,2 % kodanikest pidi saama hakkama vähem kui 116 euroga kuus ning 4,7 % elas äärmises vaesuses. Jaemüügihindade inflatsioon oli 2008. aastal 9 %. 2009. aastal oli riigivõlg 1 071,1 miljonit eurot ehk 34,7 % SKPst, (5) riigi sisevõlg oli 426 miljonit eurot (13,8 %) ja välisvõlg 645,2 miljonit eurot (20,9 %). Täiskasvanute kirjaoskuse tase oli 97,5 %.

3.1

Praegu on Montenegro peamine väljakutse riigi ja institutsioonide ülesehitamine ning ELi seatud standardite ja kriteeriumide täitmine, seega toimiva õigusriigi süsteemi loomine, kuhu on täielikult kaasatud kõik ühiskonnarühmad. Nimetatud väljakutsed on ühe ja sama protsessi osad, mis mõjutavad üksteist tugevalt, ning seepärast tuleb neid mõista selle vastasmõju kontekstis.

3.2

ELi ja Montenegro suhete alus on Euroopa Ühenduste ja selle liikmesriikide ning Montenegro vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ning kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping, mis sõlmiti oktoobris 2007. Montenegro teeb edusamme Euroopa partnerluse rakendamisel.

3.3

Alates 2007. aastast on Montenegro saanud ühinemiseelset finantsabi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) raames, mida haldab uus ELi delegatsioon Podgoricas. IPA komponentide I ja II raames sai Montenegro 2007. aastal 31,4 miljonit eurot, 2008. aastal 32,6 miljonit eurot ja 2009. aastal 33,3 miljonit eurot.

3.4

Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted moodustavad olulise osa Euroopa Liidu suunas liikumise protsessist. Montenegro osaleb piirkondlikes algatustes, sh Kagu-Euroopa koostööprotsessis, mille eesistumise võttis ta üle ajavahemikuks 2010–2011, ja piirkondlikus koostöönõukogus, mis asendab Kagu-Euroopa stabiilsuspakti ning mille eesmärk on suuremal määral piirkondliku tasandi raamistik. Montenegro oli 2009. aastal Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) eesistujariik ning on allkirjastanud ka Energiaühenduse lepingu ja Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu (ECAAA).

3.5

Montenegro on jätkuvalt edendanud häid kahepoolseid suhteid naaberriikidega ja ELi liikmesriikidega. Koostöö naaberriikidega hoogustus eelkõige piiriülese koostöö (neli piiriülese koostöö projekti Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania, Serbia ja Horvaatiaga), teaduse ja tehnoloogia (Albaania), vähemuste kaitse (Horvaatia) ja topeltkodakondsuse (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) valdkonnas. Suhteid Serbiaga mõjutab endiselt Montenegro otsus tunnustada Kosovo iseseisvust (6). Suhted Türgiga on jäänud headeks. Allkirjastatud on vabakaubandusleping ja kahepoolne kaitsekokkulepe. Kahepoolsed suhted Itaalia, Montenegro peamise kaubanduspartneriga EList, on edasi arenenud. Montenegro peamine kaubanduspartner piirkonnas on endiselt Serbia, moodustades 1/3 Montenegro kaubanduse kogumahust.

3.6

Montenegro teeb pidevalt edusamme oma positsiooni parandamiseks rahvusvahelisel areenil. Ta kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Rahvusvahelisse Valuutafondi, Euroopa Nõukogusse ja mitmesse teise piirkondlikku ja rahvusvahelisse organisatsiooni. Valitsus on kuulutanud lõppeesmärgiks ELiga ühinemise ning avalikkus toetab seda ülekaalukalt (7).

3.7

Montenegro 2009. aasta eduaruandes  (8) kirjeldatakse Montenegro ja Euroopa Liidu suhteid, vaadeldakse Montenegro edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide saavutamisel, analüüsitakse Montenegro majanduslikku olukorda ja vaadeldakse Montenegro suutlikkust rakendada ELi standardeid, st viia oma õigusaktid ja poliitika järk-järgult kooskõlla ühenduse õigustikuga. See hõlmab ka riiklikke meetmeid finants- ja majanduskriisiga toimetulekuks.

3.8

Ehkki aruandes märgitakse, et paljudes valdkondades on tehtud olulisi edusamme, on tulevikus peamine väljakutse jätkuvalt Montenegro avalik haldus, kohtusüsteem ja korruptsiooni vastu võitlemise poliitika.

3.9

Valitsus on oma Euroopa integratsioonitegevusi täiustanud, võttes uusi õigusakte jätkuvalt vastu eriti kiires tempos. Samas tuleb siiski teha selgelt vahet ühelt poolt uute õigusaktide koostamisel ja vastuvõtmisel, mida tehakse mõistliku aja jooksul ning mille kvaliteet on enamikul juhtudel hea, ning teiselt poolt nende rakendamisel, milleks jääb sageli puudu ressurssidest või poliitilisest tahtest.

3.10

2009. aastal oli võtmeteema viisavabadus: 15. juulil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku süsteemi liberaliseerida, kui Montenegro täidab tegevuskava tingimused. 30. novembril 2009 sõlmisid Euroopa Liidu siseministrid ametliku kokkuleppe, et alates 19. detsembrist 2009 kaotatakse Schengeni tsooni sisenevate endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Serbia ja Montenegro kodanike suhtes viisakohustus.

3.11

Majanduslike kriteeriumide täitmisel on säilitatud konsensus peamistes majanduspoliitilistes küsimustes. Turumehhanismi toimimisele esitas väljakutse maksebilansis ja finantssektoris toimuvate kohanduste väga suur arv. Riigi rahandus sattus 2009. aastal tugevama surve alla. Makromajanduspoliitikat on suures osas juhtinud finantskriis. Rõhk on olnud karmima rahanduspoliitika rakendamisel ja struktuurireformide kiirendamisel.

4.1.1

Montenegro kodanikuühiskonnal üldises mõttes ei ole tugevaid ajaloolisi juuri ega traditsioone  (10). Esimene vabatahtlik ühendus tekkis 19. sajandi keskel ja keskendus peamiselt heategevusele. Esimesed ametiühingud ja töötajate ühendused moodustati 20. sajandi keskel. Kommunistliku režiimi saabudes 1945. aastal ei lubatud sõltumatutel kodanikuorganisatsioonidel enam tegutseda ning mittetulunduslike organisatsioonide tegevust piirati oluliselt.

4.1.2

Kodanikuühiskonna ja valitsusvälised organisatsioonid on Montenegro kontekstis sünonüümid. Valitsusvälised organisatsioonid on osa kodanikuühiskonnast, mis sisaldab CIVICUSE (11) väljatöötatud metodoloogia kohaselt veel 19 komponenti. Isegi kui me püüame kohaldada laiemaid määratlusi, peame siiski tunnistama, et kodanikuühiskond on esindatud ka usukogukondade, ametiühingute, meedia, kutseühingute, sihtasutuste, ühiskondlike liikumiste jne kaudu. Montenegro kodanikud samastavad valitsusväliseid organisatsioone siiski kodanikuühiskonnaga; see vastab suurel määral valitsusväliste organisatsioonide tegelikule panusele avatud kodanikuühiskonna põhimõtete loomisse ja võimude tasakaalustamisse, kuid see viitab ka sellele, et ühiskondliku aktiivsuse, potentsiaali ja algatusvõime tase teistes kodanikuühiskonna kategooriates on muret tekitavalt madal.

4.2.1

Valitsusväliste organisatsioonide tegutsemise õiguslik raamistik on tugev. Valitsusväliste organisatsioonide loomise alus on põhiseaduslik õigus rahumeelsele kogunemisele (12) ning see on sätestatud üksikasjalikumalt valitsusväliste organisatsioonide õigusaktis (13) ning mitmes muus õigusaktis. Valitsusväliste organisatsioonide töö teatud aspektid ei ole siiski veel selgelt määratletud, eelkõige seoses maksusüsteemiga, ning veel on arenguruumi. Lisaks sellele ei tunnustatud 14. jaanuaril 2010 valitsuse poolt vastu võetud vabatahtlike õigusaktis valitsusväliste organisatsioonide esindajate positsiooni, mistõttu on nimetatud õigusakti kogu mõte küsitav.

4.2.2

Valitsusväliste organisatsioonide registreerimine. Kõnealune menetlus on lihtne ning see on teatud juhtudel toonud kaasa suurel arvul valitsusväliste organisatsioonide registreerimise. Registrit hoiti kuni 2006. aastani justiitsministeeriumis, kust see liikus kooskõlas volituste vahetusega valitsuses edasi siseasjade ja avaliku halduse ministeeriumile. Avalikult sageli nimetatav registreeritud valitsusväliste organisatsioonide arv – ligikaudu 4 500 – ei ole usaldusväärne, kuna registrit ei peeta korrektselt, st uusi organisatsioone lisatakse, kuid tegevuse lõpetanud organisatsioone ei ole nimetatud üldarvust kustutatud. Valitsus on teatanud, et võtab peagi kasutusele tarkvara, mis lahendab need vastuolulised probleemid. Lisaks sellele on ka ametialased organisatsioonid, nagu põllumajandustootjate ja kalurite liidud registreeritud valitsusväliste organisatsioonidena, kuna nende majandustegevusel ei ole muud õiguslikku alust ega vormi.

4.2.3

Rahastamine riiklikest vahenditest. Valitsusväliste organisatsioonide paljude aastate jooksul tehtud jõupingutused selleks, et saada riiklikku toetust, on kandnud vilja, nii et valitsusvälistele organisatsioonidele on kättesaadavad üsna märkimisväärsed vahendid nii kohalikul tasandil (kohalike omavalitsuste eelarve raames, ligikaudu 883 900 eurot) (14) kui ka riiklikul tasandil (valitsusvälistele organisatsioonidele vahendite eraldamise parlamentaarse komisjoni kaudu, hinnanguliselt 200 000 eurot (15) ja osade loteriitulude eraldamisega tegeleva komisjoni kaudu, millel on vahendeid 3 440 000 eurot). (16) Ka teatud ministeeriumidel on erivahendid vastava valdkonna organisatsioonide jaoks (17). Kõigi nende vahenditega kokku saaks kodanikuühiskonna arengut suuresti aidata. Kuid kuna piiratud arv valitsusväliseid organisatsioone saavad suurema osa toetustest, eelkõige suurima, loteriituludest rahastatava fondi kaudu (18), ning komisjoni töö üldise läbipaistmatuse ja tõsiste üleastumiste tõttu vahendite eraldamisel (19), siis ei jõua kõnealused vahendid tegelikult kõige aktiivsemate ja tõeliste valitsusväliste organisatsioonideni ega toeta programme, mille eesmärk on demokraatia edendamine ühiskonnas. Nende vahendite eraldamise eeskirjad koostas valitsusametnikest ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosnev töörühm. Valitsus võttis eeskirja vastu 2008. aastal ning see moodustab tugeva raamistiku, kuid selle rakendamine tekitab jätkuvalt tõsist muret ning sellega manipuleeritakse laialdaselt (20). 2010. aastal moodustatakse uus valdkondadevaheline rühm, mis hakkab tegelema uute eeskirjadega, püüdmaks kõnealuseid probleeme lahendada.

4.2.4

Rahastamine rahvusvahelistest allikatest. Montenegro valitsusväliste organisatsioonide kogukond on peamiselt toiminud rahvusvaheliste rahastajate toetusel. Viimasel ajal on selline rahastamine muutunud problemaatiliseks, kuna palju kahepoolseid rahastajaid on oma prioriteetide muutumise tõttu tagasi tõmbunud, ning USA poolset abi on tohutult vähendatud, mistõttu jääb valitsusväliste organisatsioonide sektor sõltuma ELi vahenditest, mille taotlemise menetlused on üsna keerukad. See viib olukorrani, kus püsima jäävad ja arenevad ainult suurimad organisatsioonid, teiste tegevus ja kasv on aga piiratud.

4.2.5

Valitsusväliste organisatsioonide haldussuutlikkuse parandamine. Valitsusväliste organisatsioonide personalivoolavus on suur ning puuduvad kättesaadavad institutsionaalsed toetused, mis piirab isegi arenenud valitsusväliste organisatsioonide tegevust. CRNVO-l (21) oli palju erinevaid haldussuutlikkuse parandamise programme, kuid neid tegevusi toetavate rahastajate tagasitõmbumine on tõsiselt mõjutanud pakutavate programmide arvu. Väljatöötamisel on uus ELi rahastatav tehniline abi Lääne-Balkani kodanikuühiskonna organisatsioonidele (22). Üldiselt on vaja pidevaid haldussuutlikkuse parandamise programme ning eri valdkondade eriteadmiste ja -oskuste arendamist, samuti seda, et institutsioonilised toetused oleksid suunatud individuaalse haldussuutlikkuse parandamiseks. Lisaks sellele peaksid valitsusvälised organisatsioonid tegelema temaatiliste küsimustega rohkem ajutiste või pikaajaliste platvormide ja võrgustike kaudu, et tõhustada oma tegevust ja avaldada sidusrühmadele suuremat mõju.

4.2.6

Valitsusväliste organisatsioonide isereguleerimine. Omasuguste seas suurima, ligikaudu 200st Montenegro valitsusvälisest organisatsioonist koosneva valitsusväliste organisatsioonide liidu „Koostöö abil eesmärgile” (23) raames on loodud isereguleeruv organ ja töötatud välja toimimisjuhend, mida tunnustab suurem osa suurimatest valitsusvälistest organisatsioonidest, samuti mitmeid teised, kes on vastavalt kõnealusele toimimisjuhendile avalikustanud oma kirjeldavad ja finantsaruanded. See on äärmiselt oluline valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvuse parandamiseks ja seega usaldusväärsuse suurendamiseks üldsuse silmis.

4.2.7

Esindatus eri ühiskondlikke huve hõlmavates nõukogudes. Vastavalt uuele õigusaktile, kus nõutakse kõikide sidusrühmade osalust, anti valitsusvälistele organisatsioonidele seadusega tagatud kohad Montenegro avalik-õigusliku raadio- ja teleringhäälingu (RTCG) nõukogus, (24) politsei järelevalvesüsteemis, (25) riiklikus Euroopa integratsiooni nõukogus, (26) riiklikus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise komisjonis, puuetega inimeste hoolekandenõukogus, laste hoolekandenõukogus jm, samuti teatud kohaliku tasandi organites. Pärast valitsusväliste organisatsioonide järjekindlaid pingutusi paljude aastate jooksul on enamikul juhtudel olukorda parandatud, kuid riiklik Euroopa integratsiooni nõukogu on jätkuvalt organ, mis tekitab tõsist muret seoses valitsusväliste organisatsioonide esindajate õiguspärasuse ja seaduslikkusega.

4.2.8

Montenegro valitsusväliste organisatsioonide sektori jätkusuutlikkus. Montenegro valitsusväliste organisatsioonide sektoril on nõrgad traditsioonid ja ebakindel tulevik, (27) kuna poliitiline kultuur ja inimõiguste austamise kultuur on üldiselt nõrgalt arenenud. Nad sõltuvad suurel määral välisabist ning organisatsioonide endi võtmejuhtidest, mis muudab nad isikute vahetumisel või rahastajate äralangemisel haavatavaks. Suurimas organisatsioonis on astutud mõningaid samme sisemise ümberstruktureerimise ja strateegilise planeerimise osas, samuti on kasutusele võetud teenuseid, mis eelarvet rahastavad, kuid see ei garanteeri veel kindlalt sektori üldist jätkusuutlikkust.

4.3.1

2008. aastal vastu võetud tööseadus (28) reguleerib kollektiivlepingute sätteid, kollektiivläbirääkimiste osapoolte vastastikuste suhete muutmise menetlust ja teisi nii tööandjatele kui ka töötajatele olulisi küsimusi. Üldise kollektiivlepingu sõlmivad asjaomase ametiühingu pädev asutus, tööandjate liit ja valitsus.

4.3.2

Tööseaduses on ka töötajate ja tööandjate organisatsioone reguleerivad sätted. Töötajatel ja tööandjatel on vabadus luua organisatsioone ja astuda nende liikmeks ilma eelneva heakskiiduta ja vastavalt nende organisatsioonide põhikirjas ja eeskirjades sätestatud tingimustele.

4.3.3

Vabadus luua ametiühing. Töötajatele tagatakse vabadus ilma eelneva heakskiiduta luua ametiühing ja osaleda selle tegevuses. Ametiühinguorganisatsioonid kantakse ametiühinguorganisatsioonide registrisse, mida haldab töö- ja sotsiaalministeerium. Õigusaktis sätestatu kohaselt mõistetakse representatiivse ametiühinguorganisatsiooni all ametiühinguorganisatsiooni, millel on kõige rohkem liikmeid ja mis on ministeeriumis registreeritud. See tähendab tegelikult, et ainult üks ametiühinguorganisatsioon saab olla riiklikul tasandil representatiivne, olenemata teiste ametiühinguorganisatsioonide arvust või tegelikust representatiivsusest. Sotsiaalnõukogu päevakorras on õigusakti ettepanek ametiühingute representatiivsuse kohta.

4.3.4

Ametiühinguid esindab Montenegro Ametiühingute Konföderatsioon (CTUM) ja Montenegro Vabade Ametiühingute Liit (UFTUM). CTUM on ITUCi (29) liige ning käimas on liitumisprotsess ETUCiga, (30) kus ta saab vaatlejaliikme staatuse. UFTUM on äsja loodud organisatsioon, mis lõi CTUMist lahku ja moodustati ametlikult 2008. aasta novembris. Seetõttu ei ole ta veel rahvusvahelise (ITUC) ega Euroopa (ETUC) ametiühingute organisatsioonide liige, ehkki tal on kontakt mõlema organisatsiooniga. CTUMile on antud sotsiaalpartneri staatus, ehkki tegelikult ei ole ükski ametiühinguorganisatsioon läbinud ühtegi õiguslikku menetlust, et teda tunnustataks uue tööseaduse kohaselt representatiivsena.

4.3.5

Tööandjate liit. Seaduse kohaselt peetakse tööandjate liitu representatiivseks, kui selle liikmed annavad tööd vähemalt 25 %-le Montenegro töötajatest ja nende panus Montenegro SKPsse on vähemalt 25 %. Tööandjate liit on kohustatud end registreerima töö- ja sotsiaalministeeriumis arvestuse pidamise eesmärgil. Ministeerium sätestab tööandjate liitude kohta arvestuse pidamise viisi ning üksikasjalikumad kriteeriumid tööandjate liitude representatiivsuse määramiseks.

4.3.6

Montenegro tööandjaid esindab Podgoricas asuv Montenegro Tööandjate Föderatsioon (MEF). MEF on Genfis asuva Rahvusvahelise Tööandjate Organisatsiooni (IOE) väga aktiivne liige ning on kaasatud paljudesse projektidesse. Ta on ka BusinessEurope'i vaatleja (31).

4.3.7

Montenegrol on ka kaubanduskoda, 1928. aastal loodud kohustuslik organisatsioon, mis on Euroopa tasandil Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liidu (Eurochambers) ning Jae-, Hulgi- ja Rahvusvahelise Kaubanduse Liidu (Eurocommerce) vaatlejaliige. Kaubanduskojal ei ole sotsiaalpartneri staatust. Riiklikul tasandil on ta kaubandustõkete eemaldamise ja konkurentsivõime parandamise riikliku nõukogu liige ning riikliku Euroopa integratsiooni komisjoni liige.

4.3.8

Sotsiaalnõukogu on kõrgeim kolmepoolne organ, mis loodi 2008. aasta juunis 2007. aastal vastu võetud õigusakti alusel (sotsiaalnõukogu seadus). Nõukogu koosneb 11 valitsuse esindajast, 11 tunnustatud ametiühingute organisatsioonide esindajast ja 11 tööandjate liidu esindajast. Sotsiaalnõukogu egiidi all tegutsevad mitmed töökomisjonid, mis tegelevad erinevate majandus- ja sotsiaalküsimustega.

4.3.9

Märgukiri sotsiaalpartnerluse kohta globaalse majanduskriisi kontekstis allkirjastati aprillis 2009 ning sotsiaalpartnerid on avatud ning kasutavad mitmeid võimalusi ametlikeks ja mitteametlikeks konsultatsioonideks praeguse globaalse majanduskriisi kontekstis.

4.3.10

Hoolimata kolmepoolses dialoogis saavutatud mõningasest edust on kahepoolne sotsiaaldialoog veel väga nõrk, keskendudes peamiselt valdkondlikele kollektiivlepingutele. Ehkki riiklikul tasandil on eesmärk üks üldine kollektiivleping, millele kirjutavad alla ametiühingud, tööandjad ja valitsus, arutatakse kahe üldise kollektiivlepingu võimalust, millest üks hõlmab majandust ja teine avalikku haldust. Igasugused otsused sellega seoses peavad põhinema põhjalikemal analüüsidel. Kahepoolse sotsiaaldialoogi ressursikeskuse loomine võiks olla üldise sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerite ühiste analüüside edendamise seisukohast väga oluline.

5.1

Euroopa Komisjoni neljandas eduaruandes Montenegro kohta ei mainita kogunemis- ja ühinemisvabaduse piiramist. Kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli osas on saavutatud mõningast edu. Mitmed valitsusvälised organisatsioonid on jätkuvalt kõrge avaliku ja poliitilise nähtavusega. Riiklikul tasandil on olemas valitsusväliste organisatsioonidega tehtava koostöö riiklik strateegia, kuid selle rakendamine venib ja valitsusväliste organisatsioonide tõeline mõju poliitika kujundamisele on väga piiratud, hoolimata valitsusväliste organisatsioonide sektori eksperditeadmistest ja ressurssidest. Valitsuse jaoks on valitsusvälised organisatsioonid vastuvõetavad, kui nad on poliitiliselt meelepärased või kui nad pakuvad mitmesuguseid teenuseid, kuid see tekitab probleeme järelevalve ja seireprogrammides, samuti tõhusa konsulteerimise ning poliitikasse ja otsustusprotsessi kaasamise osas.

5.2

Olemasolev amet valitsusväliste organisatsioonidega koostööks tegutseb Montenegro valitsuse peasekretariaadi osana ning selle roll peaks olema aidata valitsusväliseid organisatsioone ja tagada nende kindel areng riigis. Reaalselt on ameti praegune haldussuutlikkus ja varustus väga piiratud. Hoolimata personali jõupingutustest ei ole ameti tegevus valitsusväliste organisatsioonide esindajatega seoses nähtav. Riikliku nõukogu loomine valitsusväliste organisatsioonidega koostööks on ettevalmistusjärgus ning amet peaks täitma nõukogu sekretariaadi rolli. See oleks tubli samm olukorra parandamise suunas.

5.3

Kodanikuühiskonnal on ka kaks esindajat ELiga integreerimise riiklikus nõukogus. Tõelised valitsusvälised organisatsioonid on praeguste liikmete määramise seaduslikkust ja õiguspärasust siiski teravalt kritiseerinud. Parlamendi määrusega tuleks sätestada selged kriteeriumid, et tagada vastavate saadikute läbipaistvus, esindavus ja kvaliteet. ELiga integreerimise riiklik nõukogu võib osutuda tõhusaks vahendiks kodanikuühiskonna põhjalikumal ja tõhusamal kaasamisel ELi integratsiooniprotsessi. Selle potentsiaali tuleks ära kasutada.

5.4

Hoolimata valitsuse ja asjaomaste ministeeriumide avaldusest kodanikuühiskonnaga peetavate konsultatsioonide kohta, mis on osa õigusliku raamistiku loomise protsessist, on kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus veel mitterahuldav.

5.5

Vaja on parandada tingimusi (eelkõige finantstingimusi) kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuetekohaseks tegutsemiseks ja edendada nende haldussuutlikkust rahastamisallikate mitmekesistamise ja jätkusuutlikkuse kaudu.

5.6

Kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus ELiga ühinemise ettevalmistustesse on samuti piiratud. Asjakohased struktuurid ja mehhanismid on küll juba loodud, kuid neid ei kasutata veel piisavalt. Kodanikuühiskonna aktiivne panus võib aidata edendada ELi läbirääkimisprotsessi ja ehitada tõelise silla kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide vahel.

5.7

Käimas on kolmepoolne dialoog sotsiaalnõukoguga. Sellest hoolimata alahinnatakse veel sotsiaalpartnerite organisatsioonide rolli ja potentsiaali. Sotsiaalnõukogu oleks ELiga ühinemise protsessis väga mõjuvõimas asutus, mis aitaks ületada majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed.

5.8

Olemasoleva tööseaduse sätted, mis määratlevad ametiühingute organisatsioonide representatiivsuse riiklikul tasandil tunnustamise tingimused, on väikeste organisatsioonide suhtes diskrimineerivad ning takistavad ametiühingute paljususe nõuetekohast edendamist. Ehkki UFTUM osaleb valitsuse töörühmas, mis arutab uue õigusakti ettepanekut ametiühingute representatiivsuse kohta, ei ole ta suutnud selle tööd mõjutada. Valitsus on ühepoolselt otsustanud kehtestada 20 % künnise, mis tähendab seda, et 20 % kõikidest Montenegro töötajatest peavad kuuluma ametiühingutesse, et täita representatiivsuse kriteeriumid riiklikul tasandil. Sellest hoolimata peavad kriteeriumid peegeldama ka teisi komponente, nagu territoriaalne ja harude struktuur ning suutlikkus kaitsta tõhusalt töötajate õigusi.

5.9

Sotsiaalpartnerid ei olnud ELi küsimustikku niivõrd kaasatud kui nad oleksid pidanud olema. Ainult Montenegro Tööandjate Föderatsioon ja kaubanduskoda tegid valitsuse tööorganite kooseisus koostööd küsimustikule vastamisel. ELi juhiste kohaselt oleks küsimustikule vastamisel tulnud konsulteerida kõikide sotsiaalpartneritega.

5.10

Euroopa integratsiooni ministeeriumi egiidi all tegutsev Euroopa integratsiooni riiklik komisjon koordineerib riiklike asutuste tööd riigi ELiga integreerimise protsessis. Selles asutuses on esindatud ainult kaubanduskoda. Sotsiaalpartnereid ei ole kaasatud.

5.11

Sotsiaalpartnerite haldussuutlikkust tuleb edendada. Kõik abi vormid kõikidel tasanditel on oodatud. Selles osas tunnustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee IOE ja ITUCi rolli rahvusvahelisel tasandil ning BusinessEurope'i ja ETUCi rolli Euroopa tasandil. Käivitamisel on palju integreeritud programme ja projekte sotsiaalpartnerite organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks ja sotsiaaldialoogi edendamiseks.

5.12

Komitee tervitab ka Euroopa Komisjoni finants- ja tehnilist abi komisjoni laienemisstrateegia ja olemasolevate ressursside raames. Kodanikuühiskonna organisatsioonide suurem kaasatus parandab demokraatia kvaliteeti ja aitab kaasa leppimisele. Kodanikuühiskonna rahastamisvahendi rakendamise kaudu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames rahastas komisjon igas abi saavas riigis tehniliste tugiasutuste loomist ja üha suuremal hulgal toimuvaid lühiajalisi külastusi ELi institutsioonidesse ning umbes 800 inimese osalemist Lääne-Balkani riikides ja Türgis toimunud õpikodades.

6.1

ELi laienemine ja Lääne-Balkani riikide edusammud Euroopa Liidu liikmesusele lähenemisel on üks komitee välissuhete valdkonna prioriteete. Välissuhete sektsioon on töötanud välja tõhusad vahendid, et saavutada oma peamised eesmärgid – aidata Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonda ja suurendada selle suutlikkust, et saada ELiga ühinevate riikide valitsuste partneriks.

6.2

Lääne-Balkani kontaktrühm alustas tööd 2004. aasta oktoobris. Geograafiliselt hõlmab see ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/1999 kohaselt Albaaniat, Bosniat ja Hertsegoviinat, Horvaatiat, endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Montenegrot, Serbiat ja Kosovot. Tegemist on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee alalise eriasutusega, mis tegeleb selle konkreetse piirkonnaga.

6.3

Korraldatud on kaks Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorumit, 2006. aastal Brüsselis ja 2008. aastal Ljubljanas, mis näitasid, et kodanikuühiskonna osalejad soovivad kohtuda piiriüleselt, et arutleda parema ühise tuleviku üle. Kolmas Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorum toimub Brüsselis 18.–19. mail 2010.

6.4

Teised olulisimad vahendid ELi kodanikuühiskonna ja Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna vahelise silla ehitamiseks on ühised nõuandekomiteed. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2006. aasta ettevalmistavas arvamuses Lääne-Balkani kodanikuühiskonna olukorra kohta  (32) rõhutati komitee seisukohta ning selle märkimisväärset oskusteavet ja inimressursse, samuti toonitati ühiste nõuandekomiteede rolli kogu laienemisprotsessis.

6.5

Seetõttu soovitab komitee luua ELi ja Montenegro ühine nõuandekomitee niipea, kui Montenegrole antakse ELi kandidaatriigi staatus. Ühine nõuandekomitee võimaldaks mõlema osapoole kodanikuühiskonna organisatsioonidel pidada põhjalikumat dialoogi ja jälgida riigi edusamme ELiga ühinemise suunas.