52009PC0625

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.11.2009

KOM(2009) 625 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) kohaldamist menetluses, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes kehtivate meetmete läbivaatamisega. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis tehti kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ei kohaldata. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. |

Ettepaneku õiguslik külg |

Kavandatud meetmete kokkuvõte 2003. aasta oktoobris kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2003[1] lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes koguselise tollimaksuna. Pärast 2008. aasta mais avaldatud teadet dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta Hiinast pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes [2] sai komisjon taotluse vaadata need meetmed uuesti läbi vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas 30. oktoobril 2008 Hiinast pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes kohaldatavate meetmete aegumise läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. Lisatud ettepanek nõukogu määruse kohta põhineb lõplikel uurimistulemustel, mille kohaselt on tõenäoline, et dumping ja kahju ühenduse tootmisharule võib korduda. Seepärast tehakse nõukogule ettepanek võtta vastu lisatud ettepanek määruse kohta, et pikendada kehtivaid meetmeid kahe aasta võrra. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele, sest meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmäärusega ei ole ette nähtud muid võimalusi. |

Mõju eelarvele |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[3] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

2. Kehtivad meetmed

3. 2003. aasta oktoobris kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2003[4] lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes koguselise tollimaksuna. Tollimaksu määrad olid 84–160 eurot tonni kohta nelja koostööd teinud Hiina tootja suhtes ning üleriigiline tollimaksu määr oli 250 eurot/tonn („esialgne uurimine”).

4. Taotlus dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise kohta

5. Pärast 2008. aasta mais avaldatud teadet Hiinast pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta[5] sai komisjon 30. juulil 2008 taotluse vaadata need meetmed uuesti läbi vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

6. Taotluse esitas äriühing International Furan Chemicals BV („taotluse esitaja”) ühenduse ainsa tootja nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse furfurüülalkoholi toodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

7. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 on piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas Euroopa Liidu Teatajas [6] teadaande aegumise läbivaatamise algatamise kohta.

8. Uurimine

9. Menetlus

10. Komisjon tegi läbivaatamise algatamise ametlikult teatavaks taotluse esitanud ühenduse tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele, soovitatud võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide tootjale, teadaolevalt huvitatud ühenduse importijatele/kauplejatele ja tööstustarbijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

11. Komisjon saatis küsimustiku kõikidele pooltele, kellele teatati ametlikult läbivaatamise algatamisest ning neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitasid taotluse küsimustiku saamiseks.

12. Küsimustiku vastused esitasid taotluse esitanud ühenduse tootja, kaks kauplejat, kümme tööstustarbijat, kaks tootjate ühendust, üks Hiina eksportiv tootja ning võrdlusriigi tootja.

13. Huvitatud pooled ja kontrollkäigud

14. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning ühenduse huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

15. Ühenduse tootja ja seotud äriühingud:

- TransFurans Chemicals BVBA, Geel, Belgia

- International Furan Chemicals BV, Rotterdam, Madalmaad

- Central Romana Corporation, LTD, La Romana, Dominikaani Vabariik

- Hiina eksportivad tootjad:

- Zhucheng Taisheng Chemical Co. Ltd.

- Võrdlusriigi tootja

- Penn Speciality Chemicals Inc., Ameerika Ühendriigid („USA”)

- Sõltumatud importijad/kauplejad:

- S. Chemicals, Madalmaad

- Kasutajad:

- Kiilto OY, Soome

- Mazzon Flli., Itaalia

- SATEF Hüttenes-Albertus, Itaalia

- Ashland Südchemie Kernfest, Saksamaa

- Hüttenes-Albertus, Saksamaa

16. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

17. Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

18. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

19. Vaatlusalune toode

20. Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, s.t Hiinast pärit CN koodi 2932 13 00 alla kuuluv furfurüülalkohol.

21. Furfurüülalkohol on keemiatoode. See värvuselt värvitu kuni kahvatu kollane vedelik, mis lahustub paljudes tavapärastes orgaanilistes lahustites. Furfurüülalkoholi tooraine on furfuraal, mis on vedelik, mida saadakse erinevat liiki põllumajandusjääkide nagu muu hulgas suhkruroo, maisitõlvikute ja riisikestade töötlemisel.

22. Furfurüülalkohol on tooraine. Furfurüülalkoholi kasutatakse peamiselt sünteetilise vaigu tootmisel, mida omakorda kasutatakse valuvormide tootmiseks, mida kasutatakse tööstuslike metallivalandite valmistamiseks.

23. Samasugune toode

24. Nagu eelminegi uurimine, näitas kõnealune uurimine, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetava ja müüdava, Hiinas toodetava ja sealsel siseturul müüdava, Hiinast ühendusse imporditava ning USAs toodetava ja müüdava furfurüülalkoholi füüsilised ja tehnilised põhiomadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune kasutusotstarve.

25. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealused tooted on samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

26. Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas meetmete aegumise tõttu võiks dumping tõenäoliselt jätkuda või korduda.

27. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Kuna aegumise läbivaatamise korral ei ole ette nähtud muutunud asjaolude uurimist, ei kaalutud, kas tootjate suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist või mitte.

28. Sissejuhatavad märkused

29. Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus tegid neli Hiina eksportivat tootjat koostööd ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Ükski neist Hiina eksportivatest tootjatest ei täitnud turumajandusliku kohtlemise tingimusi ja seetõttu tuli turumajandusliku kohtlemise taotlused tagasi lükata. Kõigi nende suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist kuna uurimise käigus selgus, et nad täitsid selle jaoks nõutavad kriteeriumid. Märgitakse, et kõnealuses aegumise läbivaatamises ainsa koostööd teinud Hiina eksportija suhtes kohaldati esialgsel uurimisel individuaalset kohtlemist.

30. Ainus koostööd teinud Hiina eksportiva tootja import ühendusse moodustas uurimisperioodil 23,1 %. Uurimisperioodil ei olnud võimalik saada vahetut usaldusväärset teavet teistelt eksportivatelt tootjatelt vaatlusaluse toote ühendusse importimise kohta. Sellises olukorras ning kooskõlas algmääruse artikliga 18 pidi komisjon kogu impordi koguste ja hindade määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte, st Eurostati andmeid ning taotleja poolt läbivaatamise algatamise taotluses esitatud dokumente.

31. Praegu kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksu määrad 84–160 eurot/tonn ning üleriigiline jääktollimaksu määr 250 eurot/tonn vastavad esialgses uurimises kindlaksmääratud kahju tasemele.

32. Uurimisperioodi jooksul toimunud dumping

33. Võrdlusriik

34. Esialgse uurimise käigus kasutati Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) sobiva turumajandusriigina normaalväärtuse kindlakstegemiseks Hiina puhul. Praeguse uurimise algatamisteates märkis komisjon, et kavatseb kasutada USAd võrdlusriigina. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama. USAd peeti sobivaks selle siseturu suuruse ja avatuse tõttu ja selle tõttu, et üks USA tootja nõustus tegema uurimises täiel määral koostööd.

35. Importijate ühing oli USA võrdlusriigiks valimise vastu, väites, et USAs on ainult üks põhiline tootja ja et siseturuhinnad on väga kõrged. Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et konkurents on USAs madalam kui Hiina turul ja seetõttu ei ole turud võrreldavad. Leiti siiski, et kuna USA turul oli vaid üks tootja, oli impordil oluline osa, mis tagas piisava konkurentsi sellel märkimisväärse suurusega turul. Lisaks sellele ei nõustunud tegema koostööd ükski muude võimalike võrdlusriikide, k.a Tai, Türgi ja Lõuna-Aafrika teadaolevatest tootjatest, kellega oli ühendust võetud.

36. Eelöeldule tuginedes jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on USA võrdlusriigina kõige sobivam ja mõistlikum valik.

37. Normaalväärtus

38. Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks USA tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

39. Kõigepealt tegi komisjon kindlaks, et USA tootja müügimaht siseturul on piisav, mistõttu peetakse seda tüüpiliseks algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses.

40. Seejärel uuriti, kas vaatlusaluse toote tüüpilises koguses müümist võrdlusriigi siseturul saab pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Leiti, et tootmiskuludega võrduvate või neid ületavate netomüügihindadega toodete müügimaht moodustas vähemalt 80 % kogumüügimahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid. Seetõttu oli võimalik kasutada tegelikku siseturuhinda, mis arvutati läbivaatamise uurimisperioodi ajal siseturul toimunud müügitehingute hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müügitehing oli kasumlik või mitte.

41. Seega määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 tavapärase kaubandustegevuse käigus võrdlusriigi siseturu sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel.

42. Ekspordihind

43. Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldati esialgsel uurimisel individuaalset kohtlemist. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 määrati selle äriühingu vaatlusaluse toote ekspordihind ühenduse esimesele sõltumatule kliendile vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

44. Arvestades, et koostöö Hiinas oli vähene, arvutati kõigile teistele Hiina eksportijatele kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal kasutades Hiina ekspordistatistikat.

45. Võrdlus

46. Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Veo-, kindlustus-, ja krediidikulusid kohandati asjakohaselt kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

47. Dumpingumarginaal

48. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi USAs kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust koostööd teinud Hiina eksportiva tootja tehasehinnal põhineva kaalutud keskmise ekspordihinnaga. See võrdlus näitas märkimisväärset dumpingut, kusjuures dumpingumarginaal ulatus üle 40 %.

49. Eurostati ja Hiina statistika põhjal Euroopa Liitu suunduva kogu muu Hiina ekspordi kohta leiti, et dumpingumarginaal on märkimisväärne, olles samal tasemel kui ülalmainitud dumping.

50. Impordi areng meetmete kehtivuse lõppemise korral

51. Sissejuhatavad märkused

52. Meenutagem, et meetmed kehtivad alates 2003. aasta oktoobrist.

53. Tootmise ja tootmisvõimsuse rakendusastme areng Hiinas

54. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud käesoleva uurimise raames sisulist koostööd, ei olnud võimalik saada kontrollitavaid andmeid nende tootmisvõimsuse ja selle rakendamise kohta.

55. Taotluse esitaja hinnangul oli Hiina üldine tootmisvõimsus 2006. aastal kuni umbes 364 900 tonni furfurüülalkoholi aastas.

56. Hiina riiklik keemiateabekeskus[7] väidab: „Furfuraali ja furfurüülalkoholi tootmisvõimsus Hiinas on viimaste aastate jooksul ebakohaselt kiiresti laienenud. Üldine loidus järgmise tasandi tarbimissektoris, nagu furaanvaikude valmistamine, on tekitanud tõsise ülepakkumise furfuraali ja furfurüülakoholi turul.” (.) „Furfuraali ja eriti furfurüülakoholi tootmine Hiinas sõltub ikka veel ekspordist.” Sama allikas väidab veel, et 2005. aastal oli Hiinas üle 300 furfurüülalkoholi tootjat. Furfurüülalkoholi aastane üldine tootmisvõimsus oli 240 000 tonni ning toodang oli umbes 140 000 tonni.

57. Ainsa koostööd teinud Hiina eksportiva tootja hinnangu kohaselt oli furfurüülakoholi kogutoodang Hiinas 2008. aastal kuni 200 000 tonni.

58. Igal juhul on Hiina tootmisvõimsus jätkuvalt märkimisväärne. Lisaks kasvas jätkuvalt vaatamata kehtivatele meetmetele Hiina eksport ELi. Ükskõik millist informatsiooniallikat kasutades on selge, et Hiina tootmisvõimsus ületab suurelt ELi tarbimise.

59. Ühenduse turg on furfurüülalkoholi jaoks suur ja stabiilne turg ning võttes arvesse USAs kehtivaid kõrgeid dumpinguvastaseid meetmeid Hiina impordi suhtes (43 % – 50 %, mida uuendati 2006. aasta juulis), võib arvata, et kui praegu kehtivatel meetmetel lubatakse aeguda, on Hiina tootjatel suur huvi vabade tootmisvõimsuste ühendusse suunamiseks.

60. Eelneva põhjal võib järeldada, et arvestades Hiina tohutut tootmisvõimsust ja kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse teisel olulisel turul USAs, on meetmete kehtivuse lõppemise korral väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga importimine ühendusse kasvab.

61. Hiinast ELi suunatud impordi kogus ja hind

62. Uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote import Hiinast umbes 21 000 tonni. Ühiku hind oli keskmiselt 1210 eurot tonni kohta (vt põhjendus 57). Samal perioodil oli ühenduse keskmine müügihind sellest hinnast palju kõrgem, mis teeks meetmete kehtetuks muutumise korral ühenduse turu Hiina eksportijatele väga ligitõmbavaks.

63. Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kogus ja hind

64. Koostööd teinud Hiina eksportiva tootja esitatud andmete põhjal leiti, et kõnealune äriühing eksportis kolmandatesse riikidesse suuremaid koguseid kui EL ning tegi seda märkimisväärselt madalamate hindadega kui olid ühenduse tootja hinnad ELi turul ning samuti madalamalt kui Hiina ekspordi hinnad ELi.

65. Seda kinnitab avalikult kättesaadav Hiina statistika, mille kohaselt enamus aega uurimisperioodist eksportisid Hiina äriühingud peamiselt Aasia riikidesse palju madalamate hindadega kui ühenduse turule. Sellises olukorras, kui meetmetel lubatakse kehtetuks muutuda, võivad Hiina eksportivad tootjad müügi ümbersuunata kõrgemahinnalisele ühenduse turule, kuid siiski dumpinguhinnaga, mis lööks ühenduse tootmisharu hinnad alla.

66. Teave Hiina siseturu hindade kohta on piiratud.

67. Ainsa koostööd teinud Hiina äriühingu vastustest küsitlusele nähtub, et kõnealune äriühing müüs vaatlusalust toodet kodumaisel turul palju madalama hinnaga kui oli tema ekspordihind kolmandatesse riikidesse ja ELi.

68. Järeldus

69. Uurimine näitas, et kuna vaatlusaluse toote impordimahud olid uurimisperioodil suhteliselt suured, oli seoses kõnealuse impordiga avastatud dumpingu maht märkimisväärne.

70. Võttes arvesse Hiina vaba tootmisvõimsust, mis ületab suurelt ELi tarbimise, märkimisväärset hinnavahet ELi ja kolmandate riikide vahel ning sellest tulenevat ühenduse turu ligitõmbavust Hiina eksportivatele tootjatele (nagu on märgitud põhjenduses 41), järeldatakse, et meetmete kehtetuks muutumise korral on väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi voog ühendusse suureneb.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

71. Samuti kui esialgses uurimises, on ühenduses vaid üks furfurüülalkoholi tootja. TransFurans Chemicals, Belgia (edaspidi „TFC”). TFC toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

72. Ühenduse tootmine on täielikult integreeritud üheks majanduslikuks üksuseks, mis koosneb kolmest äriühingust ja toimib järgnevalt:

73. TFC muudab Dominikaani vabariigis asuva emaettevõtja Central Romana Corporation (edaspidi „CRC”) tarnitud furfuraali vaatlusaluseks tooteks. Madalmaades asuv International Furan Chemicals (edaspidi „IFC”) on TFC toodetud vaatlusaluse toote ülemaailmne müügiagent. TFC, IFC ja CRC on seotud ühise omaniku kaudu.

74. Eelnimetatu põhjal moodustavad TFC ja temaga seotud äriühing IFC ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 5 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 tähenduses. Tuleb märkida, et teatavate kahjunäitajate tähenduslikuks hindamiseks tuli võtta arvesse ka teatavaid CRC andmeid.

E. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

75. Sissejuhatavad märkused

76. Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu koosneb ainult ühest äriühingust, on ühenduse tootmisharu konkreetsed näitajad, nii nagu need on esitatud küsimustiku kontrollitud vastustes, Hiina eksportivate tootjate tarbimine ja turuosa ning samuti muude kolmandate riikide import esitatud indekseeritud kujul, et säilitada esitatud andmete konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

77. Ühenduse tarbimine

78. Ühenduse tarbimine arvutati ühenduse tootmisharu toodetud furfurüülakoholi ühendusse müügi, Hiinast pärit impordi ning samuti kolmandates riikidest pärit impordi kombineeritud mahu põhjal.

79. Vaatlusalusest riigist pärit impordi mahu uurimisel kasutati pigem Hiina ametlikku statistikat kui Eurostati impordistatistikat (nagu ka esialgses uurimises), kuna esimene tundus olevat täpsem, arvestades asjaolu, et teatavad Eurostati asjaomast toodet käsitlevad andmed on klassifitseeritud salajaseks ning ei ole seetõttu avalikkusele kättesaadavad. Kolmandatest riikidest pärit impordi puhul kasutati Eurostati statistikat, kuna muud usaldusväärsemat teavet ei olnud saada.

Tabel 1 Ühenduse tarbimine (müügimahu alusel)

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 108 | 158 | 166 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 8 % | 47 % | 5 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus, Eurostat, Hiina ametlik ekspordistatistika

80. Nende andmete põhjal ja nagu on näha tabelist 1 suurenes ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s. o 66 %.

81. Tuleb märkida, et ülalnimetatud arengut võib mõjutada Taist pärit importi käsitlevate salastatud andmete võimalik olemasolu, nagu on märgitud allpool põhjenduses 61.

82. Hiinast pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

Tabel 2 Hiinast pärit impordi maht, turuosa ja impordihinnad

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Import tonnides | 16 010 | 10 635 | 19 245 | 21 002 |

Indeks | 100 | 66 | 120 | 131 |

Turuosa (indeks) | 100 | 62 | 76 | 79 |

CIF-impordihind (eurot/tonn) | 887 | 738 | 893 | 1210 |

Indeks | 100 | 83 | 101 | 136 |

Allikas: Hiina ametlik ekspordistatistika

83. Impordimaht Hiinast suurenes vaatlusalusel perioodil 31 %, s.o 16 010 tonnilt 2005. aastal 21 002 tonnile uurimisperioodil, samas kui turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 21 % võrra. Sellist arengut tuleb vaadelda ühenduse märkimisväärse 66 %-lise tarbimise tõusu taustal samal perioodil.

84. Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu importis uurimisperioodil ise Hiinast 5000 ja 9000 tonni vahel vaatlusalust toodet, mida müüdi edasi ühenduse turul. Seetõttu oli ühenduse tootmisharu ka peamine vaatlusaluse toote importija Hiinast. Ühenduse tootmisharu importis seetõttu, et kuigi ta tootis juba täisvõimsusel (vt põhjendusi 64 ja 65), ei suutnud ta rahuldada ühenduse turu nõudlust.

85. Hiinast pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 36 %, s.o 887-lt eurolt tonni kohta 2005. aastal 1210 eurole tonni kohta uurimisperioodil.

86. Kui võrrelda sõltumatutele klientidele kehtivat CIF-hinda ühenduse piiril koos impordijärgsete kuludega ja ühenduse tootmisharu tehasehinda sama toote puhul, siis selgub, et Hiina impordihinnad ei löönud uurimisperioodil ühenduse tootmisharu müügihindu alla.

87. Kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

Tabel 3 Import muudest kolmandatest riikidest

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Tai |

Tonnid | 673 | 208 | 10 660 | 11 450 |

Indeks | 100 | 31 | 1584 | 1701 |

Turuosa (indeks) | 100 | 28 | 1017 | 1044 |

Impordihind (eurot/tonn) | 1059 | 822 | 1086 | 1302 |

Indeks | 100 | 78 | 103 | 123 |

Lõuna-Aafrika |

Tonnid | 890 | 0 | 123 | 2695 |

Indeks | 100 | 0 | 14 | 303 |

Turuosa (indeks) | 100 | 0 | 8 | 183 |

Impordihind (eurot/tonn) | 682 | 0 | 930 | 1301 |

Indeks | 100 | 0 | 136 | 191 |

Muud kolmandad riigid |

Tonnid | 160 | 11 | 193 | 239 |

Indeks | 100 | 7 | 120 | 149 |

Turuosa (indeks) | 100 | 0 | 75 | 100 |

Impordihind (eurot/tonn) | 1790 | 7500 | 3051 | 3368 |

Indeks | 100 | 419 | 170 | 188 |

Allikas: Eurostat

88. Tuleb märkida, et Eurostati andmed Tai kohta näitavad impordimahu suurenemist 2005. ja 2006. aasta tühistelt kogustelt 10 660 tonnile 2007. aastal ja 11 450 tonnile uurimisperioodil, samas kui vaatlusalusel perioodil suurenes tema turuosa märkimisväärselt, s.o indeksilt 100 indeksile 1044. Tuleb siiski märkida, et Eurostati andmed sisaldasid mõningaid salastatud andmeid Tai impordi kohta 2005. ja 2006. aastal ja, et impordi ja turuosa kasv oli tegelikkuses madalam kui ülalnäidatud. Taist pärit impordi hinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 23 % ning olid uurimisperioodil Hiina hindadest ja samuti ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad.

89. Kuigi vaatlusalusel perioodil suurenes import Lõuna-Aafrikast, jäi see suhteliselt madalale tasemele ja selle hinnatase oli võrreldav Taist pärit impordi hinnaga.

90. Import muudest kolmandatest riikidest ei olnud märkimisväärne.

91. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

92. Tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

93. Vaatlusalusel perioodil suurenes ühenduse tootmisharu tootmine 8 % võrra. Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus püsis sel perioodil stabiilsena.

94. Võimsuse kasutamine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 % võrra ning jõudis sellega täisvõimsuseni. Alates 2006. aastast tootis ühenduse tootmisharu üle oma teoreetilise installeeritud tootmisvõimsuse.

Tabel 4 Ühenduse toodang

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 104 | 106 | 108 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 4 % | 1 % | 2 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

Tabel 5 Ühenduse tootmisvõimsus

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 100 | 100 | 100 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 0 % | 0 % | 0 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

Tabel 6 Tootmisvõimsuse rakendamine

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 104 | 106 | 108 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 4 % | 1 % | 2 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

95. Varud

96. Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 50 %, mis oli põhjustatud kõrgest nõudlusest sel perioodil, eriti uurimisperioodil, ning ühenduse tootmisharu ebapiisavast võimsusest ühenduse turu varustamisel. Selle tagajärjel vähenesid varud pidevalt.

Tabel 7 Varud

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 81 | 89 | 50 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -19 % | 10 % | -44 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

97. Müük, turuosa ja hinnad

Tabel 8 Müügimahud ja -väärtused

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Müügimaht (indeks) | 100 | 151 | 147 | 134 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 51 % | -2 % | 9 % |

Müügiväärtused (indeks) | 100 | 127 | 156 | 175 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 27 % | 23 % | 12 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

98. Ühenduse tootmisharu müügimaht suurenes 51 % 2005. aastast 2006. aastani, jõudes 2006. aastal tippu, kuid hakkas siis pidevalt langema. Samas vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 19 %. Seda põhjustas asjaolu, et nõudlus ühenduse tootmisharule kasvas rohkem kui kogu müügimaht. Nagu eelpool mainitud, tootis ühenduse tootmisharu juba täisvõimsusel ja ei olnud võimeline suurendama müügimahtu samal määral tarbimise kasvuga.

Tabel 9 Ühenduse tootmisharu turuosa

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 140 | 93 | 81 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 40 % | -34 % | -13 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastused, Eurostat, Hiina ekspordistatistika.

99. Ühenduse tootmisharu ühiku müügihinnad langesid kõigepealt 2005. aastast 2006. aastani 16 % ning seejärel tõusid pidevalt. Ühenduse tootmisharu keskmised hinnad tõusid seega kogu vaatlusaluse perioodi vältel 31 %.

Tabel 10 Ühenduse tootmisharu müügihinnad

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 84 | 106 | 131 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -16 % | 26 % | 23 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

100. Ühenduse hindu mõjutavad tegurid

101. Nõudluse surve kogu vaalualuse perioodi vältel viis märkimisväärse hinnatõusuni. Kõrge nõudlus uurimisperioodil põhjustas isegi ajutist puudujääki ühenduse turul.

102. Vaatlusalusel perioodil oli hinnatase ühenduse turul üldiselt kõrge. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ei avaldunud sellel perioodil märkimisväärset survet hindadele. Ka Hiina impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi osas võib märgata samasugust kasvu, välja arvatud 2006. aastal, kui nii müügimaht kui ka hinnad langesid.

103. Tootmise kogukulud mõjutasid hinnamarginaale vähe; hinnatõus toimus peamiselt tänu turuarengutele. Seda tõestab ka erakordne kulude kasv 2006. aastal (erakordse küttehinna tõusu tõttu kasvasid ka furfuraali toomiskulud), mis ei mõjutanud otseselt ühenduse tootmisharu müügihinda, mis hoopis langes samal aastal.

104. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

105. Tööhõive oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, tootlikkus aga kasvas samal perioodil 6 % tänu tootmismahu kasvule. Furfuraali muutmine furfurüülalkoholiks on küllaltki lihtne protseduur ja ei nõua seetõttu palju tööjõudu. Keskmine töötasu vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %.

Tabel 11 Tööhõive

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 106 | 105 | 102 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 6 % | -1 % | -3 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus.

Tabel 12 Tootlikkus

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 98 | 100 | 106 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -2 % | 2 % | 6 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 13 Palgad

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 102 | 95 | 96 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | - | 2 % | -6 % | 1 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

106. Tulusus

107. Ühenduse tootmisharu tulusus kasvas 2005. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt, s.o 43 % ning jõudis uurimisperioodil väga kõrgele tasemele, ületades suurelt esialgsel uurimisel määratud sihtkasumi (15,17 %). Märgitakse, et ühenduse tootmisharu tulusus jõudis vaatlusalusel perioodil kõrgele tasemele, välja arvatud 2006. aastal. 2006. aastal põhjustasid kütteõli erakordselt kõrged hinnad, mis on üks peamisi furfuraali tootmise kulutegureid, ja madalad müügihinnad ühenduse tootmisharule kahju.

Tabel 14 Tulusus

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | -27 | 125 | 143 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | - | -127 % | 562 % | 14 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

108. Investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime

109. Investeeringud kasvasid vaatlusaluse perioodi vältel, kuigi kogusumma ei olnud märkimisväärne, olles võrdne vaid väikese protsendiga saadud kasumist. Ühenduse tootmisharu ei investeerinud uutesse võimsustesse vaid pigem hooldusesse ja remonti. Uurimine näitas ka, et investeeringutasuvus (s.o samasuguse toote maksueelne puhaskasum väljendatuna protsendina samasuguse toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust väärtusest) kasvas vaatlusalusel perioodil märgatavalt.

Tabel 15 Investeeringud

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 116 | 150 | 187 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 16 % | 29 % | 25 % |

Allikas : ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

Tabel 16. Investeeringutasuvus

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

ROI | 4,3 % | -6,1 % | 8,3 % | 18,4 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

110. Uurimine ei toonud esile ühtegi tõendit, et ühenduse tootmisharul oleks suuri raskusi kapitali kaasamisega.

111. Rahakäive

112. Rahakäive järgis sama suundumust mis tulusus, kasvades vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

Tabel 17 Rahakäive

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | -167 | 294 | 661 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -267 % | 276 % | 125 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

113. Kasv

114. Ühenduse tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil otseselt kasu turu kasvust, kuna kuigi ta suurendas müügimahtu, kaotas ta turuosa. See on siiski põhjustatud ühenduse tootmisharu otsusest hoida tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil samal tasemel. Tõepoolest, kuigi tulusus oli kõrge ja nõudlus kasvas, ei tehtud investeeringuid võimsuse suurendamiseks.

115. Dumpingumarginaali suurus

116. Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus uurimisperioodil märkimisväärne dumpinguhindadega müük, kuigi see toimus madalamate hindadega kui oli kindlaks määratud esialgsel uurimisel nii ainsa koostööd teinud eksportiva tootja andmete alusel kui ka kättesaadavate faktide (Hiina statistika) põhjal tehtud arvutuste alusel.

117. Toibumine varasema dumpingu mõjudest

118. Isegi kui ühenduse tootmisharul on tõepoolest olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjudest, eelkõige müügimahtude, müügihindade ja tulususe osas, on dumpingumarginaalid siiski märkimisväärselt suured.

119. Ühenduse tootmisharu eksport

Tabel 18 Ühenduse tootmisharu ekspordimaht

2005 | 2006 | 2007 | Läbivaatamise uurimisperiood |

Indeks | 100 | 82 | 78 | 96 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | - | -18 % | -5 % | 23 % |

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustiku kontrollitud vastus

120. Ühenduse tootmisharu peamine eksporditurg on USA. Kuigi eksporditase vähenes 2006. ja 2007. aastal, saavutati uurimisperioodil peaaegu 2005. aasta tase. Ühest küljest oli USAsse eksporditud kogus märkimisväärne – 25 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust uurimisperioodil, teisest küljest imporditi ühenduse klientide nõudluse rahuldamiseks suuri koguseid vaatlusalust toodet Hiinast ühendusse. Ühenduse tootmisharu toodetud furfurüülalkohol eksporditi kasumlikumale USA turule, kus hinnad olid veelgi kõrgemad kui ühenduse turul.

121. Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta

122. Dumpinguvastastel meetmetel oli ühenduse tootmisharu olukorrale selge soodne mõju. Kõik peamised kahjunäitajad, nagu tootmine (+8 %) ja müügimaht (+34 %), müügiväärtus (+75 %), keskmine müügihind (+31 %), investeeringud (+87 %), tulusus (+43 %), rahakäive (+561 %), varud (-50 %) ja tootlikkus (+6 %) on arenenud positiivses suunas. Ühenduse tootmisharu tulusus oli vaatlusalusel perioodil eriti kõrgel tasemel, välja arvatud 2006. aastal.

123. Ühenduse tootmisharu turuosa silmas pidades ei saa langust käsitleda kahjule viitavalt. Ühenduse tootmisharu, mis juba tootis maksimaalsel võimsusel, ei suutnud rahuldada kasvavat nõudlust, mis hoolimata müügimahu suurenemisest mõjutas negatiivselt tema turuosa suurust.

124. Kokkuvõttes on ühenduse tootmisharu olukord hea, kui arvestada näitajate positiivseid arenguid ning ei saa kinnitada, et oluline kahju on jätkunud. Seetõttu uuriti, kas on olemas kahju kordumise tõenäosus, juhul kui meetmetel lubatakse aeguda.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

125. Kokkuvõte dumpingu jätkumise ja kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsi kohta

126. Tuletatakse meelde, et isegi kehtivate meetmete korral eksportisid Hiina eksportivad tootjad märkimisväärselt palju dumpinguhinnaga nagu on selgitatud põhjenduses 31. Kui ekspordihindu vähendataks samaulatuslikult, võib meetmete kõrvaldamine kaasa tuua isegi kõrgemad dumpingumarginaalid.

127. Nagu eelpool märgitud, on stiimul ühendusse suunatud ekspordi mahu suurendamiseks arvestatav, kuna teisel suuremal Hiina eksporditurul, USAs on kehtestatud Hiina suhtes keelava iseloomuga ranged dumpinguvastased meetmed ning seetõttu on see turg Hiina impordile praktiliselt ligipääsmatu.

128. Leiti veel, et Hiina tootjatel on märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust, mis on tekkinud liigse struktuurilise tootmisvõimsuse tõttu Hiinas pärast kodumaise nõudluse langust kahaneval turul peale 2008. aasta olümpiamänge ning ülemaailmse majanduskriisi tõttu.

129. Leiti ka, et Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid madalamad kui ekspordihinnad ühendusse.

130. Seetõttu järeldati, et on olemas dumpingu jätkumise tõenäosus ja impordimahtude suurenemise oht, mis avaldab meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt lühiajaliselt ühenduses survet hindade alandamiseks.

131. Tavaliselt avaldab dumpinguhinnaga impordi kasv survet müügihindade alandamiseks ja mõjutab negatiivselt uurimisperioodil täheldatud ühenduse tootmisharu tulusust ning rahaliste vahendite taastumist.

132. Dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule – näidustused ja tõenäoline areng uurimisperioodi järgsel perioodil

133. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes juba 2006. aastal ja see toimus tõusva tarbimise ajal; sellest aastast alates kasvas aga Hiina impordi turuosa. Nende erisuguste näitajate taustal (ühenduse tootmisharu üldine taastumine, kuid turuosa kaotus) uuriti uurimisperioodijärgseid arenguid, et saada selgem ettekujutus tõenäolistest tulevikusuundadest. Samuti tuleb meelde tuletada, et ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud nõudlusele ja tarbimisele võivad samuti mõjutada või rõhutada hindade allasurumisest põhjustatud kahju kordumise tõenäosust.

134. Selleks, et otsustada, kas vaatlusaluse perioodi ning eelkõige uurimisperioodi analüüsi alusel tehtud järeldused on kehtivad ka uurimisperioodi järel, koguti täiendavat teavet. Ühenduse tootmisharu esitas sellega seoses teavet oma müügihindade arengust ühenduses ajavahemikul 2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta aprillini ning Hiina impordi koguste ja keskmiste impordihindade kohta samal ajavahemikul.

135. Selle põhjal võis märgata ühenduse tootmisharu müügihindade selget ja pidevat langust; 2009. aasta müügihinnad olid 35 % väiksemad kui keskmine müügihind uurimisperioodil. Mis puutub ühenduse tootmisharu müügimahtu, kus ei ole pidevat langust, siis aprillis 2009 oli müük 33 % madalam kui märtsis 2009. Oli märke, et tellimused ühenduse tootmisharule olid vähenenud.

136. Ühenduse tootmisharu tulusus on vähenenud märkimisväärselt. Kasumitase vähenes pidevalt ja langes 2009. aasta aprillis peaaegu 80 % võrreldes uurimisperioodil saavutatud kasumitasemega. Seega ei ole ühenduse tootmisharu kasumitase alates 2009. aasta märtsist saavutanud esialgsel uurimisel määratud sihtkasumit ning see langes 2009. aasta aprillis märkimisväärselt allapoole seda taset.

137. Hiina impordihinnad langesid pidevalt, kuid siiski vähem silmapaistvalt kui impordimahu vähenemine ja ühenduse tootmisharu müügihindade langus ühenduse turul. Hiina impordihinnad, mis olid enamasti veidi kõrgemad ühenduse tootmisharu müügihinnast, lõid siiski mõnel kuul ühenduse tootmisharu hinnad alla, mis näitab, et Hiina import on suurendanud hinnasurvet turul. Samamoodi leiti, et selle perioodi lõpul olid Hiina hinnad ühenduse tootmisharu omadest madalamad.

138. Ülalmainitu põhjal, ning arvestades ühenduse tootmisharu rahandusliku seisukorra selget langevat suunda, järeldati, et meetmete kehtetuks muutumise korral on kahju kordumine tõenäoline.

139. Märgitakse, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu on nõudlus ühenduses vähenenud märkimisväärselt, mis on mõjutanud negatiivselt müügimahtu, müügihindu ja kasumlikkust ühenduse turul. Ühenduse tootmisharu rahanduslik olukord on halvenenud, mis teeb ta eriti haavatavaks ja Hiina impordist kergemini mõjutatavaks. Kui meetmed kehtetuks muudetaks ja selline import kasvaks, siis muutuks ühenduse tootmisharu rahanduslik olukord veelgi halvemaks.

140. Järeldused kahju kordumise tõenäosuse kohta

141. Kokkuvõtteks arvestatakse, et juhul, kui meetmed tühistatakse, on tõenäoline, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ühendusse kasvab lühikese aja jooksul märkimisväärselt, mille tagajärjel surutakse hinnad alla ning kahju ühenduse tootmisharule kordub.

142. Märgitakse siiski, et üldjoontes oli ühenduse tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil positiivne, kuna ta oli võimeline taastuma möödunud dumpingust ja saavutas perioodi lõpupoole olulise kasumi. Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu vajab vähem kui tavapärased viis aastat, et taastuda möödunud ebakindlast olukorrast, mis võib nagunii olla vaid ajutine nähtus, ning et vältida kahju kordumist meetmete kehtetuks muutumise korral. Nõudlus ühenduse tootmisharule võib keskmise ajavahemiku jooksul jälle suureneda. Kui see peaks juhtuma ning võttes arvesse ühenduse turu omapära ja eelkõige seda, et ühenduse tarbijad vajavad kiiret ja usaldusväärset tarneallikat, arvatakse, et ühenduse tootmisharu võib keskmise ajavahemiku jooksul kahjust taastuda ja et kahju kordumine ei ole enam tõenäoline. Seejärel võidakse olukord uuesti läbi vaadata.

G. ÜHENDUSE HUVID

143. Sissejuhatavad märkused

144. Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi teiste erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate/kauplejate hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

145. Tuleks meenutada, et esialgse uurimise käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on meetmete aegumise läbivaatamine, võimaldab see analüüsida olukorda, kus dumpinguvastaste meetmed juba kehtivad.

146. Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata ülalnimetatud järeldustele tõenäolise dumpingu jätkumise ja kahju kordumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis viiksid järeldusele, et kõnealusel juhtumil on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega.

147. Ühenduse tootmisharu huvid

148. Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil müüdi toodet endiselt dumpinguhinnaga ning et on olemas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpingu tõenäosus ning ühenduse tootmisharule põhjustatava kahju kordumise oht.

149. Ühenduse tootmisharu on tõestanud, et ta on elujõuline ja konkurentsivõimeline, mida kinnitab ka kõigi peamiste kahjunäitajate positiivne areng vaatlusalusel perioodil. Varemkehtestatud dumpinguvastased meetmed on kaasa aidanud uurimisperioodil kehtestatud hinnatasemele, mis võimaldas ühenduse tootmisharul taastada kasumlikkus.

150. Seega on ühenduse tootmisharu huvides säilitada Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

151. Sõltumatute importijate/kauplejate huvi

152. Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele mitteseotud importijatele/kauplejatele. Vaid üks importija/kaupleja osales uurimises.

153. Uurimine näitas, et koostööd teinud sõltumatu importija müüdud kogused vaatlusalusel perioodil ei olnud märkimisväärsed ning et vaatlusaluse toote müük moodustas vaid väikese osa tema kogumüügist.

154. Seetõttu järeldatakse, et meetmete jätkumine ei muuda importijate/kauplejate praegust olukorda. Võib järeldada, et ühenduse turul on konkurentsitingimused tagatud, sest on selge, et importijad võivad leida ka muud tarneallikad, mida näitab ka teiste kolmandate riikide, eelkõige Tai turuosa.

155. Ülalnimetatu alusel järeldatakse, et meetmete jätkumine ei mõjuta importijaid/kauplejaid märkimisväärselt.

156. Kasutajate huvid

157. Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele mitteseotud kasutajatele. Kaheksa kasutajat tegid uurimises koostööd, mis vastab 44 %-le kogu Hiina impordist. Uurimine näitas, et need kasutajad importisid vaatlusalust toodet otse Hiinast. Lisaks esitasid kaks kasutajate ühendust oma märkused.

158. Peamised furfurüülalkoholi tööstuslikud kasutajad ühenduses on furaanvaigu tootjad. Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest meetmetest saavutasid vähemalt mõned kasutajad uurimisperioodil siiski küllalt kõrge kasumimarginaali.

159. Kasutajad märkisid, et ühenduse tootmisharu peaks jääma oluliseks tarneallikaks, et tagada vaatlusaluse toote kiire kättesaadavus ning tarnimise teatav usaldusväärsus ja järjepidevus.

160. Eespool nimetatut arvesse võttes arvati, et meetmete jätkumine ei avaldaks tööstuslikele kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju.

161. Järeldus ühenduse huvide kohta

162. Eespool öeldut arvestades leitakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

163. Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks.

164. On selge, et ühenduse tootmisharu sai kehtivatest meetmetest kasu ning tema olukord paranes peamiste kahjunäitajate suhtes vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Uurimisperioodil saavutas ühenduse tootmisharu kõrge kasumimarginaali ning müügi- ja tootmismahud saavutasid kõrgeima taseme. Arvestades ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra positiivset arengut vaatlusalusel perioodil, ei saa kinnitada, et oluline kahju oleks jätkunud.

165. Sellest hoolimata näitas uurimine, et ühest küljest, kuigi tarbimine kasvas, kaotas ühenduse tootmisharu turuosa, samas kui Hiina impordi turuosa suurenes. Teisest küljest selgus uurimise käigus, et Hiinas on vaba tootmisvõimsust ning et märkimisväärne dumping jätkus ka uurimisperioodil.

166. Lisaks näitas kahju kordumise tõenäosuse uurimine, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes pärast uurimisperioodi ning kahju tekkis 2009. aasta teise kvartali alguse poole. Samuti selgus, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning huvi nende vabade võimsuste ühendusse suunamiseks meetmete kehtetuks muutumise korral on suur. Selline oodatav dumpinguhinnaga impordi kasv avaldab tõenäoliselt ühenduses hinnasurvet ning mõjub kahjustavalt ühenduse tootmisharu hinna- ja kasumitasemele. Seetõttu järeldati, et kui meetmetel aeguda lubatakse, on kahju kordumine vähemalt lühiajaliselt tõenäoline.

167. See võiks aga avaldada veelgi negatiivsemat mõju praeguses majanduslikus olukorras, mille tõttu on tarbimine uurimisperioodi järgselt kahanenud. Sellise stsenaariumi korral võib dumpinguhinnaga impordi kasv avaldada ühenduse tootmisharule mitmekordset negatiivset mõju.

168. Lõpuks võetakse arvesse, et kui keskmise ajavahemiku jooksul peaks majandus taastuma, siis kasvab ühenduses nõudlus furfurüülakoholi järele. Sellisel juhul saab ühenduse tootmisharu müügimahtu vastavalt suurendada.

169. Eelpoolnimetatust järeldub, et nagu on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 2, tuleks jätkata nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2003 Hiinast pärit furfurüülalkoholi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid veel kahe aasta jooksul, ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 muude sätete rakendamist.

170. Avaldamise järel nõudis ühenduse tootmisharu, et lõplikke meetmeid pikendataks viie aastani, väites et järsk muutus turu olukorras pärast uurimisperioodi näitab, et turu edasine areng on väga ebakindel ja seda on ülimalt raske ette ennustada. Seega ei ole ühenduse institutsioonide hinnang, et majandus võib taastuda keskmise ajavahemiku jooksul ning et nõudlus furfurüülakoholi järele võib selle tagajärjel paraneda, piisavalt täpne. Siiski, nagu on märgitud põhjendustes 117 ja 119, järeldati, et uurimisperioodi järgsed arengud, sealhulgas majanduskriisi mõjud, on tõenäoliselt lühiajalised, mis õigustab meetmete kehtestamist mitte rohkem kui kaheks aastaks. Seetõttu lükati ühenduse tootmisharu nõue selles küsimuses tagasi.

171. Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed:Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

172. Kui ühe nende nelja äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

173. Hiina Rahvavabariigist pärineva ja CN-koodi ex 2932 13 00 (TARICi kood 2932 13 00 90) alla kuuluva furfurüülalkoholi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

174. Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

Äriühingud | Dumpinguvastase tollimaksu määr (eurot tonni kohta) | TARICi lisakood |

Gaoping Chemical Industry Co. Ltd | 160 | A442 |

Linzi Organic Chemical Inc. | 84 | A440 |

Zhucheng Taisheng Chemical Co. Ltd. | 97 | A441 |

Henan Huilong Chemical Industry Co. Ltd. | 156 | A484 |

Kõik teised äriühingud | 250 | A999 |

175. Juhtudel, kus kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse lõikes 2 sätestatud summade alusel arvestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele.

176. Lõikes 2 nimetatud nelja äriühingu suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

177. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja kehtib kaks aastat.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja […]

LISA

Artikli 1 lõikes 4 nimetatud faktuurarve peab sisaldama äriühingu ametniku allkirjastatud deklaratsiooni järgmises formaadis:

1. Äriühingu faktuurarve väljastanud töötaja nimi ja amet;

2. Deklaratsioon: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud [kogus] furfurüülalkoholi, mis kuulub CN koodi ex 2932 13 00 (TARICi lisakood) alla ja on müüdud ekspordiks Euroopa Ühendusse, on toodetud [ettevõtte nimi ja aadress] poolt Hiina Rahvavabariigis; Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”

3. Kuupäev ja allkiri.

[1] ELT L 283, 31.10.2003, lk 1.

[2] ELT C 111 06.05.2008, lk 50.

[3] EÜT L 56, 06.03.1996, lk 1.

[4] ELT L 283, 31.10.2003, lk 1.

[5] ELT C 111, 06.05.2008, lk 50.

[6] ELT C 275, 30.10.2008, lk 21.

[7] Hiina riiklik keemiateabekeskus (Chem China) asutati 1992. aasta oktoobris pärast keemiatööstuse ministeeriumi 1959. aastal asutatud teadus- ja tehnoloogiateabe uurimisinstituudi ning sama ministeeriumi 1984. aastal asutatud majandusteabe keskuse liitumist. http://www.chemchina.com.cn/chempwas/en/7under_8.htm