52009PC0350

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.7.2009

KOM(2009) 350 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 seoses teatavate kalavarude püügivõimaluste ja lisatingimustega

SELETUSKIRI

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 43/2009 on 2009. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

Kuna teatavad laevarühmad jäetakse nõukogu määrusega (EÜ) nr [..]/2009 välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 kohase püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest, on vaja kohandada maksimaalset lubatud püügikoormust, mis asjaomastele liikmesriikidele on eraldatud määruse (EÜ) nr 43/2009 IIa lisa kohaselt.

Nõukogu võttis 6. aprillil 2009 vastu määruse (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007. Kõnealuse määruse artikli 9 kohaselt määrab nõukogu kindlaks ja jaotab liikmesriikide vahel nende söödalaevade ja veoõngelaevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeanis; nende laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni Aadria meres; ning nende söödalaevade, õngepüügilaevade või käsiõngejadadega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Vahemeres. Samuti otsustab nõukogu, kuidas jaotada liikmesriikide vahel ühenduse kvoot hariliku tuuni püügiks.

Selleks et koguda rohkem teadusteavet tavalise hiilgevähi kohta, kes on Antarktika mereökosüsteemi jaoks olulise tähtsusega liik, on asjakohane rakendada Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) teaduskomitee hiljutisi arvukaid soovitusi, mida korrati ka teaduskomitee 2008. aasta koosolekul, et ühenduse õiguses tagada vaatlejate 100 % olemasolu CCAMLRi konventsioonialas seoses hiilgevähi püügiga.

Ühenduse õiguses tuleks rakendada ettepanek, mille tegid Euroopa Ühenduse, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni esindajad Londonis 9.–11. veebruarini 2009 toimunud koosolekul seoses meriahvena püügi haldamisega 2009. aastal Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) konventsiooni alas ning milles NEAFC kokkuleppeosalised seejärel kokku leppisid. Kuna kõnealust kokkulepet kohaldatakse kogu 2009. aasta suhtes, tuleks seda kokkuleppet kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

Ühenduse õiguses tuleks rakendada EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee 25. novembril 2008 Kopenhaagenis toimunud tehnilise koosoleku järeldused, milles käsitletakse EÜ osa meriahvena püügis ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes. Kuna Gröönimaaga kokkulepitud kord on seotud NEAFC kokkuleppega meriahvena püügi kohta Irmingeri meres, tuleks EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee koosoleku järeldusi samuti kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

Ühenduse õiguses tuleks rakendada ettepanek, mille tegid NEAFC kokkuleppeosaliste delegatsioonide juhid (Taani seoses Fääri saarte ja Gröönimaaga, Euroopa Ühendus, Island, Norra ja Venemaa Föderatsioon) Londonis 24.–27. märtsini 2009 toimunud koosolekul seoses ohualtide mereökosüsteemide kaitsega märkimisväärse kahjuliku mõju eest NEAFC konventsiooni alas ning milles NEAFC kokkuleppe osalised seejärel kokku leppisid.

Süvalesta lubatud kogupüük IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes, makrelli lubatud kogupüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning stauriidi lubatud kogupüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes peaks valearuannete esitamise vältimiseks hõlmama mõlemad, nii Vb EÜ veed kui ka rahvusvahelised veed. Seepärast tuleks muuta kõnealuste lubatud kogupüükide reguleerimispiirkondi.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on esitada määruse (EÜ) nr 43/2009 vajalikud muudatused.

Nõukogul palutakse käesolev ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta, et kaluritel oleks võimalik kavandada käesoleva püügihooaja tegevust.

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 seoses teatavate kalavarude püügivõimaluste ja lisatingimustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava,[2] eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007, eriti artikli 9 lõikeid 3, 4, 5, 7, 8, 9 ja 10,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 43/2009[3] on 2009. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2) Määruse (EÜ) nr 43/2009 IIa lisas on sätestatud eeskirjad püügikoormuse korraldamiseks määrusega (EÜ) nr 1342/2008 kehtestatud pikaajalise tursavarude majandamise kava raames ning kõnealuse lisa 1. liites on kindlaks määratud maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-püügipäevades, mida iga liikmesriik võib kasutada asjaomastes piirkondades ja asjaomaste püügivahendite rühma puhul. Võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr [..]/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III lisas sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast,[4] on vaja kohandada määruse EÜ nr 43/2009 IIA lisa 1. liites sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust, vähendades Hispaania osa 590 583 kW-päeva võrra püügikoormuse rühmas TR1 geograafilises piirkonnas d ning Rootsi osa 148 613 kW-päeva võrra püügikoormuse rühmas TR2 geograafilises piirkonnas a ja 706 272 päeva võrra püügikoormuse rühmas TR2 geograafilises piirkonnas b. Pidades silmas määruse EÜ nr [..]/2009 kohaldamist tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2009, tuleks kõnealuseid kohandusi kohaldada samast kuupäevast.

(3) Määruse (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007)[5] artikli 9 kohaselt peab nõukogu kindlaks määrama ja liikmesriikide vahel ära jagama nende söödalaevade või veoõngelaevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeanis; nende laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni Aadria meres; ning nende söödalaevade, õngepüügilaevade või käsiõngejadadega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Vahemeres. Samuti peab nõukogu otsustama, kuidas jaotada liikmesriikide vahel ühenduse kvoot hariliku tuuni püügiks.

(4) Selleks et koguda rohkem teadusteavet tavalise hiilgevähi kohta, kes on Antarktika mereökosüsteemi jaoks olulise tähtsusega liik, on asjakohane rakendada Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) alusel loodud Antarktika vete elusressursside kaitse teaduskomitee hiljutisi arvukaid soovitusi, mida korrati ka teaduskomitee 2008. aasta koosolekul, et ühenduse õiguses tagada vaatlejate 100 % olemasolu CCAMLRi konventsioonialas seoses hiilgevähi püügiga.

(5) Norraga sõlmitud kalanduskokkuleppega seoses on ühendusele kättesaadavaks tehtud täiendav 750 tonni suurune tursakogus ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes.

(6) Ühenduse õiguses tuleks rakendada ettepanek, mille tegid Euroopa Ühenduse, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni esindajad Londonis 9.–11. veebruarini 2009 toimunud koosolekul seoses meriahvena püügi haldamisega 2009. aastal Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) konventsiooni alas ning milles NEAFC kokkuleppeosalised seejärel kokku leppisid. Kuna kõnealust kokkulepet kohaldatakse kogu 2009. aasta suhtes, tuleks püügivõimalusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

(7) EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee 25. novembril 2008 Kopenhaagenis toimunud tehnilise koosoleku järeldused, milles käsitletakse ühenduse osa meriahvena püügis ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, tuleks rakendada ühenduse õiguses. Kuna Gröönimaaga kokku lepitud korraldus on seotud NEAFCi kokkuleppega meriahvena püügi kohta Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, tuleks EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee koosoleku järeldusi samuti kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

(8) Süvalesta lubatud kogupüük (TAC) IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes, makrelli lubatud kogupüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning stauriidi lubatud kogupüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes peaks peaks valearuannete esitamise vältimiseks hõlmama mõlemad, nii Vb EÜ veed kui ka rahvusvahelised veed. Seepärast tuleks vastavalt muuta kõnealuste lubatud kogupüükide reguleerimisalasid.

(9) Ühenduse õiguses tuleks rakendada ettepanek, mille tegid NEAFC kokkuleppeosaliste delegatsioonide juhid (Taani seoses Fääri saarte ja Gröönimaaga, Euroopa Ühendus, Island, Norra ja Venemaa Föderatsioon) Londonis 24.–27. märtsini 2009 toimunud koosolekul seoses ohualtide mereökosüsteemide kaitsega märkimisväärse kahjuliku mõju eest NEAFC konventsiooni alas ning milles NEAFC kokkuleppe osalised seejärel kokku leppisid.

(10) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 43/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 43/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 43/2009 muudetakse järgmiselt.

(1) Lisatakse VIIIa peatükk:

„VIIIa peatükk

NEAFC konventsioonialas ühenduse või kolmandate riikide kalalaevade poolt püütud ja pärast seda külmutatud kala märgistamine

Artikkel 39a

Külmutatud kala märgistamine

Kui NEAFC konventsioonialas püütud kala külmutatakse, tuleb see varustada selgelt loetava märgise või pitseriga. Märgisel või pitseril, mis kantakse igale külmutatud kala kastile või pakile, esitatakse järgmised andmed: kalaliik, toote valmistamise kuupäev, ICES alapiirkond ja rajoon, kust saak püüti, ja kala püüdnud laeva nimi.”

(2) Artiklisse 48 lisatakse lõige 1a:

„1a. Iga laeva pardal, mis osaleb artiklis 49 osutatud tavalise hiilgevähi püügis, on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt üks teadusvaatleja, kes on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt või täidab kõnealuse kava raames esitatavaid nõudeid.”

(3) Artikli 50 lõige 4 jäetakse välja.

(4) Lisatakse artiklid 91a–91f:

„Artikkel 91a

Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate laevade maksimaalne arv

Atlandi ookeani idaosas aktiivselt harilikku tuuni (suurus vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püüdvate, püügiluba omavate ühenduse söödalaevade ja veoõngelaevade maksimaalne arv ja jaotus liikmesriikide vahel on kindlaks määratud järgmiselt:

Hispaania | 63 |

Prantsusmaa | 44 |

Artikkel 91b

Hariliku tuuni püügi piirnormid Atlandi ookeani idaosas

1. ID lisas sätestatud püügi piirnormide piires määratakse artiklis 91a osutatud, püügiluba omavate ühenduse laevade suhtes kohaldatavad hariliku tuuni (vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Hispaania | 599,3 |

Prantsusmaa | 269,3 |

EÜ | 868,6 |

2. Lõikes 1 sätestatud püügi piirnormide piires määratakse artiklis 91a osutatud, püügiluba omavate ühenduse laevade hulka kuuluvate alla 17 m pikkuste söödalaevade suhtes kohaldatavad hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Prantsusmaa | 45[6] |

EÜ | 45 |

Artikkel 91c

Vahemeres harilikku tuuni püüdvate laevade maksimaalne arv ühenduse rannalähedase püügi puhul

Vahemeres aktiivselt harilikku tuuni (suurus vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püüdvate, püügiluba omavate ühenduse rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv ja jaotus liikmesriikide vahel määratakse kindlaks järgmiselt:

Hispaania | 139 |

Prantsusmaa | 86 |

Itaalia | 35 |

Küpros | 25 |

Malta | 89 |

EÜ | 374 |

Artikkel 91d

Ühenduse rannikulähedase püügi puhul Vahemeres kohaldatavad hariliku tuuni püügi piirnormid

ID lisas sätestatud püügi piirnormide piires määratakse Vahemeres söödalaevade, õngepüügilaevade ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedast värsket kala püüdvate artiklis 91c osutatud ühenduse laevade suhtes hariliku tuuni (vahemikus 8–30 kg) püügi piirnormid ja nende jaotust (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Hispaania | 82,3 |

Prantsusmaa | 71,8 |

Itaalia | 63,5 |

Küpros | 2,3 |

Malta | 5,3 |

EÜ | 225,2 |

Artikkel 91e

Kasvatamise eesmärgil Aadria merest harilikku tuuni püüdvate laevade maksimaalne arv

Kasvatamise eesmärgil Aadria meres aktiivselt harilikku tuuni (suurus vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püüdvate, püügiluba omavate ühenduse laevade maksimaalne arv ja jaotus liikmesriikide vahel määratakse kindlaks järgmiselt:

Itaalia | 68 |

EÜ | 68 |

Artikkel 91f

Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütava hariliku tuuni püügi piirnormid

ID lisas sätestatud püügi piirnormide piires määratakse Aadria merest hariliku tuuni (vahemikus 8–30 kg) kasvatamise eesmärgil püüdvate artiklis 91e osutatud ühenduse laevade püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Itaalia | 63,5 |

EÜ | 63,5”. |

(5) IA lisa muudetakse järgmiselt.

a) Kanne, milles käsitletakse süvalesta püüki IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik: | Süvalest Reinhardtius hippoglossoides | Püügipiirkond | IIa ja IV piirkonna EÜ veed; Vb ja VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46) |

Taani | 4 | Analüütiline TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 7 |

Eesti | 4 |

Hispaania | 4 |

Prantsusmaa | 69 |

Iirimaa | 4 |

Leedu | 4 |

Poola | 4 |

Ühendkuningriik | 270 |

EÜ | 720 | (1) |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

(1) Sellest 350 tonni on eraldatud Norrale ning seda võib püüda ICES IIa ja VI püügipiirkonna EÜ vetes. ICES VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega.” |

b) Kanne, milles käsitletakse makrellipüüki ICES VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes, IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik: | Makrell Scomber scombrus | Püügi-piirkond | VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-) |

Saksamaa | 19 821 | Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Hispaania | 20 |

Eesti | 165 |

Prantsusmaa | 13 216 |

Iirimaa | 66 070 |

Läti | 122 |

Leedu | 122 |

Madalmaad | 28 905 |

Poola | 1 396 |

Ühendkuningriik | 181 694 |

EÜ | 311 531 |

Norra | 12 300 | (1) |

Fääri saared | 4 798 | (2) |

Lubatud kogupüük (TAC) | 511 287 | (3) |

(1) Võib püüda üksnes ICES IIa, VIa (põhja pool 56°30’ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas. (2) Võib püüda ICES IVa püügipiirkonna EÜ vetes põhja pool 59° N ajavahemikus 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember. Fääri saarte oma kvoodist võib püüda 3 982 tonni ICES VIa püügipiirkonnas põhja pool 56°30’ N aasta läbi. (3) EÜ, Norra ja Fääri saarte poolt põhjapiirkonna puhul kokkulepitud TAC. |

Eritingimused |

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib ainult ajavahemikel 1. jaanuar–15. veebruar ja 1. oktoober–31. detsember: |

IVa EÜ veed; (MAC/*04A-C) |

Saksamaa | 5 981 |

Prantsusmaa | 3 988 |

Iirimaa | 19 938 |

Madalmaad | 8 723 |

Ühendkuningriik | 54 829 |

EÜ EÜ | 93 459” | " |

c) Kanne, milles käsitletakse stauriidipüüki ICES VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik: | Stauriidid Trachurus spp. | Püügi-piir-kond | VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/578/14) |

Taani | 15 056 | Analüütiline TAC Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 12 035 |

Hispaania | 16 435 |

Prantsusmaa | 7 952 |

Iirimaa | 39 179 |

Madalmaad | 57 415 |

Portugal | 1 591 |

Ühendkuningriik | 16 276 |

EÜ | 165 939 |

Fääri saared | 4 061 | (1) |

Lubatud kogupüük (TAC) | 170 000 |

(1) Võib püüda ICES IV, VIa (põhja pool 56°30’ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas.” |

(6) IB lisa muudetakse järgmiselt.

a) Kanne, milles käsitletakse tursapüüki I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik: | Tursk Gadus morhua | Püügipiirkond | I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.) |

Saksamaa | 2 425 | Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Kreeka | 301 |

Hispaania | 2 706 |

Iirimaa | 301 |

Prantsusmaa | 2 226 |

Portugal | 2 706 |

Ühendkuningriik | 9 410 |

EÜ | 20 074 |

Lubatud kogupüük (TAC) | 525 000” |

b) Kanne, milles käsitletakse meriahvena püüki ICES V püügipiirkonnas ning XII ja XIV püügipiirkonna EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik: | Meriahvenad Sebastes spp. | Püügipiirkond | V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214.) |

Eesti | 210 | Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Saksamaa | 4 266 |

Hispaania | 749 |

Prantsusmaa | 398 |

Iirimaa | 1 |

Läti | 76 |

Madalmaad | 2 |

Poola | 384 |

Portugal | 896 |

Ühend- kuningriik | 10 |

EÜ | 6 992 | (1) |

Lubatud kogupüük (TAC) | 46 000 |

(1) Kuni 70 % sellest kvoodist võib püüda järgmiste koordinaatidega piiratud alal ning kuni 15 % sellest kvoodist võib kõnalusel alal püüda ajavahemikul 1. aprillist kuni 10. maini. (RED/*5X14.) |

Punkt nr | Põhjalaius | Läänepikkus |

1 | 64°45 | 28°30 |

2 | 62°50 | 25°45 |

3 | 61°55 | 26°45 |

4 | 61°00 | 26°30 |

5 | 59°00 | 30°00 |

6 | 59°00 | 34°00 |

7 | 61°30 | 34°00 |

8 | 62°50 | 36°00 |

9 | 64°45 | 28°30 | ” |

c) Kanne, milles käsitletakse meriahvena püüki ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmisega:

„ Liik: | Meriahvenad Sebastes spp. | Püügipiirkond | V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/514GRN) |

Saksamaa | 4 742 | (1) | Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2. |

Prantsusmaa | 24 | (1) |

Ühend- kuningriik | 33 | (1) |

EÜ | 8 000 | (1) (2) (3) |

Lubatud kogupüük (TAC) | Ei kohaldata |

(1) Võib püüda ainult pelaagilise traalnoodaga. Võib püüda idas või läänes. Selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas tingimusel, et Gröönimaa kohta aruandmise tingimused on täidetud (RED/*51214). (2) Pelaagilise traaliga püüdmiseks eraldatakse Norrale 3 000 tonni ja Fääri saartele 200 tonni. (3) Kuni 70 % sellest kvoodist võib püüda järgmiste koordinaatidega piiratud alal ning kuni 15 % sellest kvoodist võib kõnalusel alal püüda ajavahemikul 1. aprillist kuni 10. maini. (RED/*5-14.) |

Punkt nr | Põhjalaius | Läänepikkus |

1 | 64°45 | 28°30 |

2 | 62°50 | 25°45 |

3 | 61°55 | 26°45 |

4 | 61°00 | 26°30 |

5 | 59°00 | 30°00 |

6 | 59°00 | 34°00 |

7 | 61°30 | 34°00 |

8 | 62°50 | 36°00 |

9 | 64°45 | 28°30 | ” |

(7) IIA lisa 1. liites tehakse järgmised muudatused.

a) Tabelis a asendatakse Rootsit käsitlev veerg järgmisega:

SE |

16 609 |

738 786 |

55 853 |

0 |

0 |

13 155 |

22 130 |

25 339 |

b) Tabelis b asendatakse Rootsit käsitlev veerg järgmisega:

SE |

286 779 |

829 753 |

263 772 |

0 |

0 |

80 781 |

53 078 |

110 468 |

c) Tabelis d asendatakse Hispaaniat käsitlev veerg järgmisega:

ES |

0 |

0 |

0 |

0 |

0 |

13 836 |

0 |

1 402 142 |

(8) III lisa muudetakse järgmiselt.

a) Lisatakse punkt 9a:

„9a. Erimeetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

9a.1 Käesolevas punktis sätestatud meetmeid kohaldatakse meriahvenate ( Sebastes spp.) püügi suhtes ICES V püügipiirkonna rahusvahelistes vetes ning ICES XII ja XIV püügipiirkonna EÜ vetes, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega (edaspidi „meriahvena kaitseala”):

Punkt nr | Põhjalaius | Läänepikkus |

1 | 64°45 | 28°30 |

2 | 62°50 | 25°45 |

3 | 61°55 | 26°45 |

4 | 61°00 | 26°30 |

5 | 59°00 | 30°00 |

6 | 59°00 | 34°00 |

7 | 61°30 | 34°00 |

8 | 62°50 | 36°00 |

9 | 64°45 | 28°30 | " |

9a.2 Lisaks määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 5 lõike 1 kohaselt nõutavatele andmetele märgib kalalaeva kapten iga kord püügipäevikusse meriahvena kaitsealasse sisenemise ja sealt lahkumise ning pardal hoitava saagi üldkoguse. Püügipäeviku sissekandes tähistab kõnealust piirkonda erikood „RCA”.

9a.3 Meriahvena kaitsealas kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.

9a.4 Lisaks määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt nõutavale teabele edastab kalalaeva kapten teate laeva pardal oleva saagi kohta, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist enne meriahvena kaitsealasse sisenemist ja sealt lahkumist.

9a.5 Punktides 9a.3 ja 9a.4 osutatud püügiaruanded koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1085/2000 I lisale. Püügiaruanded meriahvena kaitsealas püütud saagi kohta tähistatakse koodiga „RCA”, mis tähistab asjaomast piirkonda.

9a.6 Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39a kohaldamist, peab meriahvena kaitsealas püütud meriahvenat tähistatav märgis või pitser kandma erikoodi „RCA”.

9a.7 Kala ostjad või valdajad tagavad, et kõik meriahvena kogused, mis on püütud meriahvena kaitsealas ja mida esmakordselt lossitakse või laaditakse ümber ühenduse sadamas, kaalutakse lossimisel või ümberlaadimisel.

9a.8 Keelatud on kasutada traale, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm.

9a.9 Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sh Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.”

b) Punkti 15 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„15.1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Reykjanese aheliku osa:

- 55° 04.5327’ N, 36° 49.0135’ W

- 55° 05.4804’ N, 35° 58.9784’ W

- 54° 58.9914’ N, 34° 41.3634’ W

- 54° 41.1841’ N, 34° 00.0514’ W

- 54° 00.0’N, 34° 00.0’ W

- 53° 54.6406’ N, 34° 49.9842’ W

- 53° 58.9668’ N, 36° 39.1260’ W

- 55° 04.5327’ N, 36° 49.0135’ W;

Kesk-Atlandi veealuse aheliku (MAR) põhjapoolne piirkond:

- 59° 45’ N, 33° 30’ W

- 57° 30’ N, 27° 30’ W

- 56° 45’ N, 28° 30’ W

- 59° 15’ N, 34° 30’ W

- 59° 45’ N, 33° 30’ W;

Kesk-Atlandi veealuse aheliku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone & Subpolar Frontal Region):

- 53° 30’ N, 38° 00’ W

- 53° 30’ N, 36° 49’ W

- 55° 04.5327’ N, 36° 49’ W

- 54° 58.9914’ N, 34° 41.3634’ W

- 54° 41.1841’ N, 34° 00’ W

- 53° 30’ N, 34° 00’ W

- 53° 30’ N, 30° 00’ W

- 51° 30’N, 28° 00’W

- 49° 00’ N, 26° 30’ W

- 49° 00’ N, 30° 30’ W

- 51° 30’ N, 32° 00’ W

- 51° 30’N, 38° 00’ W;

- 53° 30’ N, 38° 00’ W

Kesk-Atlandi veealuse aheliku (MAR) lõunapoolne piirkond:

- 44° 30’ N, 30° 30’ W

- 44° 30’N, 27° 00’ W

- 43°15’ N, 27° 15’ W

- 43°15’ N, 31° 00’ W

- 44° 30’ N, 30° 30’ W;

Altairi veealused mäed:

- 45° 00’ N, 34° 35’ W

- 45° 00’ N, 33° 45’ W

- 44° 25’ N, 33° 45’ W

- 44° 25’ N, 34° 35’ W

- 45° 00’ N, 34° 35’ W;

Anti-Altairi veealused mäed:

- 43° 45’ N, 22° 50’ W

- 43° 45’ N, 22°05’ W

- 43° 25’ N, 22° 05’ W

- 43°25’ N, 22° 50’ W

- 43° 45’ N, 22° 50’ W;

Hattoni madalik:

- 59º 26’ N, 14º 30’ W

- 59º 12’ N, 15º 08’ W

- 59º 01’ N, 17º 00’ W

- 58º 50’ N, 17º 38’ W

- 58º 30’ N, 17º 52’ W

- 58º 30’ N, 18º 22’ W

- 58º 03’ N, 18º 22’ W

- 58º 03’ N, 17º 30’ W

- 57º 55’ N, 17º 30’ W

- 57º 45’ N, 19º 15’ W

- 58º 30’ N, 18º 45’ W

- 58º 47’ N, 18º 37’ W

- 59º 05’ N, 17º 32’ W

- 59º 16’ N, 17º 20’ W

- 59º 22’ N, 16º 50’ W

- 59º 21’ N, 15º 40’ W;

Loode-Rockalli madalik:

- 57º 00’ N, 14º 53’ W

- 57º 37’ N, 14º 42’ W

- 57º 55’ N, 14º 24’ W

- 58º 15’ N, 13º 50’ W

- 57º 57’ N, 13º 09’ W

- 57º 50’ N, 13º 14’ W

- 57º 57’ N, 13º 45’ W

- 57º 49’ N, 14º 06’ W

- 57º 29’ N, 14º 19’ W

- 57º 22’ N, 14º 19’ W

- 57º 00’ N, 14º 34’ W

- 56° 56’ N, 14° 36’ W

- 56° 56’ N, 14° 51’ W

- 57º 00’ N, 14º 53’ W;

Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):

- 56° 24’ N, 15° 37’ W

- 56° 21’ N, 14° 58’ W

- 56° 04’ N, 15° 10’ W

- 55° 51’ N, 15° 37’ W

- 56° 10’ N, 15° 52’ W

- 56° 24’ N, 15° 37’ W;

Logachevi veealune mägi:

- 55°17’ N 16°10’ W

- 55°33’ N 16°16’ W

- 55°50’ N 15°15’ W

- 55°58’ N 15°05’ W

- 55°54’ N 14°55’ W

- 55°45’ N 15°12’ W

- 55°34’ N 15°07’ W

- 55°17’ N 16°10’ W;

Lääne-Rockalli veealune mägi:

- 57º 20’ N, 16º 30’ W

- 57º 05’ N, 15º 58’ W

- 56º 21’ N, 17º 17’ W

- 56º 40’ N, 17º 50’ W

- 57º 20’ N, 16º 30’ W.”.

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikli 1 lõiget 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 ja artikli 1 lõiget 7 alates 1. veebruarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

[3] ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

[4] ELT L [..], [..].[..].2009, lk [..].

[5] ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

[6] Komisjon võib kõnealuse koguse Prantsusmaa taotluse korral läbi vaadata ja suurendada kuni 100 tonnini vastavalt ICCAT soovitusele 08-05.