52009PC0113

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.4.2009

KOM(2009) 113 lõplik

2009/0037 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas

(kodifitseeritud versioon)

SELETUSKIRI

1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks ühenduse õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline ühenduse õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida ühenduse tavapärast seadusloomemenetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95 millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas[3]. Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused .

5. Kodifitseerimise ettepanek on koostatud määruse (EÜ) nr 2236/95 ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud määruse III lisas.

ê 2236/95 (kohandatud)

2009/0037 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (kodifitseeritud versioon)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli Ö 156 Õ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[6],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[7]

ning arvestades järgmist:

ê

(1) Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas[8] on korduvalt muudetud[9]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

ê 2236/95 põhjendus 4 ja 6 (kohandatud)

(2) Asutamislepingu artiklis Ö 155 Õ sätestatakse, et ühendus kehtestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja põhisuundi, ja et ta võib toetada liikmesriikide jõupingutusi üleeuroopaliste võrkude loomise rahastamisel. Vastavalt Ö kõnealusele Õ artiklile võib ühenduse toetust anda ühist huvi pakkuvatele projektidele, mis on kindlaks määratud nimetatud suuniste raames.

ê 2236/95 põhjendus 5 (kohandatud)

(3) Tuleks kehtestada üleeuroopaliste võrkude ühendusepoolset rahastamist käsitlevad üldeeskirjad, tehes seeläbi võimalikuks artikli Ö 155 Õ kohaldamise.

ê 2236/95 põhjendus 8

(4) Üleeuroopaliste võrkude rahastamisel tuleks suurendada erakapitali osakaalu ning arendada riikliku ja erasektori koostööd.

ê 2236/95 põhjendus 9

(5) Ühenduse toetust võib eelkõige anda teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetustena. Nimetatud toetused ja tagatised on eelkõige seotud Euroopa Investeerimispangalt või muudelt riiklikelt või erarahaasutustelt saadava rahalise toetusega. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kaaluda investeeringute otsetoetuste andmist.

ê 2236/95 põhjendus 10 (kohandatud)

(6) Euroopa Investeerimisfond ja muud rahaasutused Ö peaksid andma Õ laenutagatisi kommertstingimustel. Ühenduse finantsabi võib katta nende tagatiste saajate makstavad tagatissummad tervenisti või osaliselt.

ê 2236/95 põhjendus 11

(7) Ühenduse abi on peamiselt mõeldud projekti käivitusjärgus tekkida võivate finantstakistuste ületamiseks.

ê 2236/95 põhjendus 12 ja 807/2004 põhjendus 2 (kohandatud)

(8) On vaja määrata ühenduse abi piir investeeringu kogumaksumuse suhtes. Ö Sellest hoolimata tuleks tagada suurem ühenduse abimäära, et edendada esmatähtsate projektide piiriüleste ühenduste lõpuleviimist. Õ

ê 807/2004 põhjendus 5

(9) Avaliku ja erasektori partnersuhete (või avaliku ja erasektori vahelise muude koostöövormide) kehtestamine nõuab institutsionaalsetelt investoritelt kindlat rahalist kohustust, mis on erakapitali suurendamiseks piisavalt ligitõmbav. Ühenduse finantsabi andmine mitmeaastasel alusel kõrvaldaks ebaselguse, mis aeglustab projekti arengut. Seetõttu tuleb võtta meetmeid finantsabi andmiseks mitmeaastase õigusliku kohustuse alusel välja valitud projektidele.

ê 2236/95 põhjendus 13 (kohandatud)

(10) Ühenduse abi Ö tuleks Õ anda projektidele selle alusel, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli Ö 154 Õ eesmärkide ja muude asutamislepingu artiklis Ö 155 Õ nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele. Tuleks arvesse võtta ka muid asjaolusid, nagu ergutav mõju riiklikele ja erafinantseeringutele, projektide otsesed ja kaudsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, eelkõige tööhõive osas, ja keskkonnamõjud.

ê 1655/1999 põhjendus 4 (kohandatud)

(11) Sellest rahastamisvormist kogemuste saamiseks on asjakohane lubada riskikapitali osalust kuni 1 protsendini ajavahemiku 2000-2006 kogusummast investeerimisfondides, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalise võrgu projektidele. Seda määra võib suurendada 2 protsendini pärast selle vahendi toimimise ülevaatamist. Samuti on asjakohane uurida selle võimalikku edaspidist laiendamist.

ê 1655/1999 põhjendus 5

(12) Läbipaistvuse suurendamiseks ja pikaajaliste oluliste finantsvajadustega projektide või projektirühmade ootuste täitmiseks on soovitav koostada teatavate sektorite või alade jaoks mitmeaastased näidisprogrammid: Nendes programmides peaks märkima iga-aastase ja kogu abi suuruse, mis antakse kindlaksmääratud ajavahemikul sellisele projektile või projektide rühmale, ja mis peaks olema aluseks iga-aastastele otsustele anda rahalist abi iga-aastaste eelarveassigneeringute raames, kui need järgivad asjakohaseid soovituslikke mitmeaastasi programme. Nendes programmides märgitud iga-aastased summad ei tekita eelarvelisi kohustusi.

ê 2236/95 põhjendus 14

(13) Komisjon peab hoolikalt hindama projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust kulude ja tulude analüüsi ja muude asjakohaste kriteeriumide alusel, samuti nende rahalist tasuvust.

ê 2236/95 põhjendus 15 (kohandatud)

(14) Vastavalt asutamislepingu artikli Ö 155 Õ lõike 1 Ö kolmandale taandele Õ antav ühenduse finantstoetus peab olema kooskõlas ühenduse poliitikaga eelkõige võrkude osas ning keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise suhtes. Keskkonnakaitse Ö peaks Õ sisaldama keskkonnamõju hindamist.

ê 2236/95 põhjendus 16

(15) On vaja selgitada liikmesriikide ja komisjoni finantskontrolli alased õigused ja kohustused.

ê 2236/95 põhjendus 17

(16) Komisjon peab tagama kõikide üleeuroopalisi võrke mõjutavate ühenduse toimingute nõuetekohase kooskõlastamise, eelkõige üleeuroopaliste võrkude rahastamise kooskõlastamise struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga kaudu toimuva rahastamisega.

ê 2236/95 põhjendus 18

(17) Tuleks ette näha ühenduse toetuse sobivad hindamis-, järelevalve- ja kontrollimeetodid.

ê 2236/95 põhjendus 19

(18) Tuleks tagada rahastatavaid toiminguid käsitlev asjakohane teave, nende toimingute avalikustamine ja läbipaistvus.

ê 1655/1999 põhjendus 12 (kohandatud)

(19) Arvestades üleeuroopaliste võrkude tähtsust, on asjakohane lisada Ö käesolevasse Õ määrusesse Ö 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta[10], punkt 33 Õ tähenduses finantsraamistik 4 600 miljoni euro ulatuses määruse rakendamiseks ajavahemikul 2000- 2006.

ê 1655/1999 põhjendus 13 (kohandatud)

(20) On asjakohane, et nõukogu vaatab üle, kas jätkata või muuta Ö käesolevale Õ määrusele vastavaid meetmeid üksikasjaliku aruande alusel, mille komisjon esitab enne 2006. aasta lõppu.

ê

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[11],

ê 2236/95

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ê 2236/95 (kohandatud)

Artikkel 1

Mõisted ja reguleerimisala

Käesolev määrus määratleb tingimused ja korra, mille alusel antakse ühenduse abi asutamislepingu artikli Ö 155 Õ lõike 1 Ö kolmandas taandes Õ nimetatud ühist huvi pakkuvatele projektidele üleeuroopaliste transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetika infrastruktuuri võrkude valdkonnas.

Artikkel 2

Abikõlblikkus

Ühenduse abi võib anda ainult ühist huvi pakkuvatele projektidele (edaspidi “projektid”), mis on kindlaks määratud asutamislepingu artikli Ö 155 Õ lõike 1 Ö esimeses taandes Õ nimetatud suunistes.

Abikõlblikud on ka projektide osad, kui need on tehniliselt ja finantsiliselt iseseisvad.

ê 1655/1999 art 1 punkt 3 (kohandatud)

Artikkel 3

Abi vormid

1. Ühenduse abi võib projektidele anda ühes või enamas järgmises vormis:

a) projektidega seotud uuringute kaasfinantseerimine, sealhulgas eel-, teostatavus- ja hindamisuuringud ja muud nende uuringutega seotud tehnilised toetusmeetmed. Ühenduse osalus ei või üldiselt ületada 50 % uuringu kogumaksumusest. Ö Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ühenduse osalus komisjoni algatusel ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul olla suurem kui 50 % kogumaksumusest; Õ

ê 1655/1999 art 1 punkt 3

b) Euroopa Investeerimispangast või muudest riiklikest või erafinantsasutustest saadav laenude intressitoetus. Üldjuhul ei tohi intressitoetuse kestus ületada viit aastat;

c) Euroopa Investeerimisfondi või muude finantsasutuste laenutagatiste tasude osaline tasumine;

d) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel investeeringute otsetoetused;

ê 1655/1999 art 1 punkt 3 (kohandatud)

e) riskikapitali osalus investeerimisfondides või samaväärsetes finantseerimisasutustes, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele ja mis hõlmavad olulist erasektori investeeringut; selline riskikapitali osalus ei ületa 1 % artikli Ö 19 Õ kohastest eelarvelistest vahenditest. Artikli 18 lõikes 2 ette nähtud korras võib seda määra suurendada 2 protsendini alates aastast 2003 sõltuvalt selle vahendi toimimise ülevaatest, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ö Osaluse võib teha otse fondi või samaväärsesse finantseerimisasutusse või sama fondi haldurite hallatavasse ühisinvesteeringuvahendisse. Õ Selle riskikapitali osaluse täpsem kord on sätestatud Ö I Õ lisas.

Ö 2. Lõikes 1 nimetatud Õ ühenduse abi ühendatakse vajaduse korral omavahel, et võimalikult ökonoomselt kasutatavate eelarvevahendite mõju oleks maksimaalne.

Ö 3. Lõikes 1 Õ nimetatud ühenduse abi vorme kasutatakse valikuliselt, et oleks võimalik arvesse võtta asjaomaste eri tüüpi võrkude eriomadusi ja tagada, et abi ei põhjustaks asjaomase sektori ettevõtjate vahel konkurentsimoonutusi.

Ö 4. Õ Transpordi infrastruktuuri projektide rahastamist artiklis Ö 19 Õ nimetatud ajavahemiku jooksul Ö tuleb Õ kasutada nii, et vähemalt 55 % antakse raudteeprojektidele (kaasa arvatud kombineeritud vedu) ja kuni 25 % maanteeprojektidele.

Ö 5. Õ Komisjon toetab erafinantseerimisallikate kasutamist käesoleva määruse alusel rahastatavate projektide puhul, kui ühenduse rahastamisvahendi mitmekordistavat mõju saab suurendada avaliku sektori ja erasektori koostöös. Komisjon vaatab iga juhtumi eraldi läbi, võttes vajaduse korral arvesse võimalikku alternatiivi, mis rahastatakse täielikult riigi vahenditest. Iga projekti puhul on asutamislepingu kohaselt nõutav asjaomase liikmesriigi toetus.

ê 2236/95 art 5

Artikkel 4

Ühenduse abi andmise tingimused

1. Ühenduse abi antakse põhimõtteliselt ainult siis, kui projekti rakendamisel esineb finantsilisi takistusi.

2. Ühenduse abi ei või ületada projekti käivitamiseks vajalikuks peetud miinimumsummat.

ê 807/2004 art 1 punkt 1 alapunkt a (kohandatud)

3. Käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi kogusumma ei tohi ületada 10 % investeeringute üldmaksumusest, olenemata valitud sekkumise vormist. Siiski võib ühenduse abi kogusumma moodustada erandkorras 20 % investeeringute üldmaksumusest järgmistel juhtudel:

a) satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise ja navigatsioonisüsteeme puudutavad projektid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1692/96/EÜ artiklis 17[12];

b) esmatähtsad energiavõrguprojektid;

c) ühist üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide osad eeldusel, et projektid käivitatakse enne 2010. aastat, mis on määratletud otsuse nr 1692/96/EÜ III lisas eesmärgiga kõrvaldada kitsaskohad ja/või täita puuduvad lõigud, kui sellised lõigud on piiriülesed või loodustõkete ülesed, ning aitavad kaasa siseturu lõimimisele laienenud ühenduses, edendavad ohutust, tagavad riiklike võrkude koostalitlusvõime ja/või aitavad oluliselt kaasa tasakaalustamatuse vähendamisele transpordiliikide vahel kõige keskkonnahoidlikumate liikide kasuks. Nimetatud määrad diferentseeritakse vastavalt teiste riikide, eriti naaberliikmesriikide tulude järgi.

ê 1159/2005 art 1 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1336/97/EÜ[13] I lisas määratletud ühist huvi pakkuvate projektide puhul võib ühenduse poolt käesoleva määruse alusel antava abi kogusumma ulatuda 30 % ni investeeringute üldmaksumusest.

ê 2236/95

4. Käesoleva määrusega ettenähtud rahalisi vahendeid ei tohi põhimõtteliselt eraldada projektidele või projektijärkudele, mis saavad toetusi muudest ühenduse rahastamisallikatest.

ê 807/2004 art 1 punkt 1 alapunkt b

5. Lõikes 3 nimetatud projektide korral on käesoleva määruse piires õiguslik kohustus mitmeaastane ning eelarvelised kulukohustused täidetakse aastamaksetena.

ê 1655/1999 art 1 punkt 5 (kohandatud)

Artikkel 5

Ühenduse mitmeaastane näidisprogramm

1. Piiramata artikli 6 kohaldamist ja selleks et tõhustada ühenduse tegevust, võib komisjon artikli Ö 18 lõikes 2 viidatud Õ korras koostada sektorite kaupa mitmeaastase näidisprogrammi (edaspidi “programm”) asutamislepingu artikli 155 Ö lõikes 1 Õ nimetatud suuniste alusel. Programm põhineb vastavalt artiklile 8 esitatud rahalise abi taotlustel ja selles tuleb arvesse võtta liikmesriikide antud teavet, eelkõige artiklis 9 loetletud andmeid.

ê 1655/1999 art 1 punkt 5

2. Programm koosneb eranditult ühist huvi pakkuvatest projektidest ja/või ühist huvi pakkuvate projektide rühmadest, mis on eelnevalt kindlaks määratud asutamislepingu artikli 155 lõikes 1 nimetatud suuniste raames; konkreetsed valdkonnad vajavad pikaajalist märkimisväärset rahastamist.

ê 1655/1999 art 1 punkt 5 (kohandatud)

3. Igale projektile või projektide rühmale määrab programm rahalise abi andmise soovitusliku summa eelarvepädevate institutsioonide iga-aastaste otsuste kohaselt. Mitmeaastasteks näidisprogrammideks ei kasutata üle 75 % artikli Ö 19 Õ kohastest eelarvelistest vahenditest.

4. Programm on võrdlusaluseks iga-aastaste otsuste tegemisel, millega määratakse ühenduse abi projektidele iga-aastaste eelarveassigneeringute piires. Komisjon teatab korrapäraselt artikli Ö 18 lõikes 1 Õ nimetatud komiteele programmide edenemisest ja kõigist otsustest, mis komisjon võtab Ö nendele projektidele Õ ühenduse abi jagamise kohta. Komisjoni esialgse eelarveprojekti tõendavate dokumentide hulgas on aruanne iga mitmeaastase näidisprogrammi rakendamise edenemise kohta vastavalt Nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[14].

Programmi kohta tuleb teha vahekokkuvõte, arvestades vähemalt Ö projektide Õ tõhusat edenemist, ja seda vajaduse korral muuta artikli Ö 18 lõikes 2 viidatud Õ korras.

ê 1655/1999 art 1 punkt 5

Programmis märgitakse ära ka teised kõnealuste projektide rahastamise allikad, eriti muud ühenduse vahendid ja Euroopa Investeerimispank.

ê 1655/1999 art 1 punkt 5 (kohandatud)

5. Juhul kui Ö projektide Õ rakendamises tehakse olulisi muudatusi, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile.

Nende muudatuste tõttu vajalikuks osutuda võivate muudatuste üle programmiga Ö projektidele Õ kehtestatud soovituslikes kogusummades otsustatakse artikli Ö 18 lõikes 2 viidatud Õ korras.

ê 2236/95 (kohandatud)

Artikkel 6

Ö Projektide Õ valikukriteeriumid

1. Projekte toetatakse vastavalt sellele, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli Ö 154 Õ eesmärkide ja asutamislepingu artiklis Ö 155 Õ lõikes 1 nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele.

ê 1655/1999 art 1 punkt 6 (kohandatud)

Ö 2. Õ Käesoleva määruse rakendamisel tagab komisjon oma ühenduse abi andmise otsuste vastavuse prioriteetidele, mis on sätestatud eri sektorite kohta asutamislepingu artikli 155 lõike 1 kohaselt kehtestatud suunistes. See hõlmab vastavust kõigile nõuetele, mille need suunised võivad sätestada kogu ühenduse abi osatähtsuse kohta.

ê 2236/95 (kohandatud)

Ö 3. Õ Ühenduse abi eraldatakse projektidele, mis eeldatavalt on majanduslikult elujõulisused, aga mille rahalist tasuvust peetakse taotluse esitamise ajal ebapiisavaks.

Ö 4. Õ Ühenduse abi andmise otsuses tuleks arvestada ka:

a) projekti küpsust,

b) ühenduse sekkumise ergutavat mõju riiklikele ja erafinantseeringutele,

c) finantsraamistiku usaldatavust,

d) otseseid ja kaudseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, eelkõige tööhõive osas,

e) keskkonnamõjusid.

Ö 5. Õ Eelkõige piiriüleste projektide puhul võetakse arvesse ka projekti eri osade ajakava kooskõlastamist.

ê 2236/95

Artikkel 7

Vastavus

Käesoleva määruse kohaselt finantseeritavad projektid peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ja ühenduse poliitikaga, eelkõige keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise osas.

ê 1655/1999 art 1 punkt 7 (kohandatud)

Artikkel 8

Finantsabi taotluste esitamine

Finantsabi taotlusi esitavad komisjonile asjaomased liikmesriigid või liikmesriigi/liikmesriikide nõusolekul otseselt asjaga seotud avalikud või eraettevõtjad või asutused.

Ö Komisjon teeb kindlaks asjaomaste liikmesriikide nõusoleku. Õ

ê 2236/95

Artikkel 9

Taotluste hindamiseks ja identifitseerimiseks vajalikud andmed

ê 2236/95 (kohandatud)

1. Kõik finantsabi taotlused peavad sisaldama kogu teavet, mida on vaja projekti uurimiseks vastavalt artiklitele Ö 4 Õ, 6 ja 7, eelkõige:

a) kui taotlus käsitleb projekti:

Ö i) Õ projekti elluviimise eest vastutav asutus Ö ; Õ

Ö ii) Õ kõnealuse projekti kirjeldus ja ühenduse kavandatava abi vorm Ö ; Õ

Ö iii) Õ projekti kulude-tulude analüüsi tulemused, sealhulgas eeldatava majandusliku elujõulisuse ja rahalise tasuvuse analüüsi tulemused Ö ; Õ

Ö iv) Õ projekti suunistejärgne asend transpordivõrgu telgjoonte ja sõlmpunktide suhtes Ö ; Õ

Ö v) Õ vastavus regionaalplaneeringule Ö ; Õ

Ö vi) Õ keskkonnamõju kokkuvõtlik kirjeldus vastavalt nõukogu direktiivile 85/337/EMÜ[15] toimunud hindamiste alusel Ö ; Õ

Ö vii) Õ kinnitus, et on uuritud muid riikliku ja erafinantseerimise võimalusi, sealhulgas Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Investeerimispangast Ö ; Õ

ê 1655/1999 art 1 punkt 8 (kohandatud)

Ö viii) Õ eurodes või omavääringus esitatud rahastamiskava, kus on loetletud kõik finantsplaani osad, sealhulgas ühenduselt taotletud finantsabi mitmesugustes artikli Ö 3 lõikes 1 Õ nimetatud vormides ning kohalikelt, piirkondlikelt või riiklikelt valitsusasutustelt, samuti eraviisilistest allikatest taotletud ning juba saadud abi;

ê 2236/95

b) uuringutega seotud taotluse korral uuringute siht ja eesmärk ning kavandatud meetodid ja võtted;

c) tööde esialgne ajakava;

d) meetmete kirjeldus, mida asjaomased liikmesriigid kasutavad taotletud rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks.

ê 1655/1999 art 1 punkt 9

2. Taotlejad esitavad komisjonile kogu nõutava asjakohase lisateabe, nagu parameetrid, suunised ja oletused, millel põhineb kulude ja tulude analüüs.

ê 2236/95

3. Komisjon võib taotluste hindamiseks paluda erialast nõu, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga arvamust.

ê 1655/1999 art 1 punkt 10 (kohandatud)

Artikkel 10

Finantsabi andmine

Komisjon otsustab asutamislepingu artikli 274 kohaselt anda käesoleva määruse alusel finantsabi hinnangu põhjal, mille ta annab taotlusele vastavalt valikukriteeriumidele. Artikli Ö 5 Õ kohaselt koostatud asjakohases mitmeaastases näidisprogrammis esitatud projektide puhul teeb komisjon iga aasta otsuse anda abi selles programmis ettenähtud soovituslike summade piires. Muude projektide puhul võetakse meetmed artikli Ö 18 lõikes 2 viidatud Õ korras. Komisjon teatab oma otsuse vahetult abisaajatele ja liikmesriikidele.

ê 2236/95

Artikkel 11

Finantssätted

1. Ühenduse abi võib katta üksnes projektiga seotud kulusid, mida abisaajad või projekti elluviimise eest vastutavad kolmandad isikud kannavad.

2. Kulutusi, mis on tehtud enne kuupäeva, mil komisjon sai finantsabi taotluse, ei kaeta.

3. Artikli 10 alusel tehtud komisjoni finantsabi andmise otsused on siduvad kui kohustused eelarves määratud kulutuste tegemiseks.

4. Üldjuhul tehakse maksed ettemaksetena, vahemaksetena ja lõppmaksena. Ettemakse, mis tavaliselt ei ületa 50 % esimesest iga-aastasest osarahast, makstakse siis, kui abitaotlus on rahuldatud. Vahemaksed tehakse maksetaotluste alusel, võttes arvesse projekti rakendamisel või uuringute tegemisel saavutatud edu ja vajaduse korral arvestades rahastamiskavasid, mis on rangelt ja läbipaistvuse põhimõtet järgides läbi vaadatud.

5. Maksete puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et infrastruktuuri projekte viiakse ellu mitme aasta jooksul ning seetõttu tuleb ette näha ka mitmeaastane finantseerimine.

6. Komisjon teeb lõppmakse pärast seda, kui on heaks kiitnud abisaaja esitatud projekti või uuringu lõpparuande, kus on loetletud kõik tegelikud kulutused.

ê 1655/1999 art 1 punkt 11 (kohandatud)

7. Komisjon kehtestab Ö vastavalt Õ artikli Ö 18 lõikes 2 viidatud Õ korrale raamistiku intressitoetuste, laenutagatistoetuste ning riskikapitali osaluse maksmise korrale, ajakavale ja määrale investeerimisfondide või samaväärsete finantseerimisasutuste jaoks, kes esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele.

ê 2236/95

Artikkel 12

Finantskontroll

ê 1655/1999 art 1 punkt 12 alapunkt a (kohandatud)

1. Selleks et tagada käesoleva määruse Ö alusel Õ rahastatud projektide edukas lõpuleviimine, võtavad liikmesriigid ja komisjon oma pädevusalas vajalikud meetmed, et:

ê 2236/95 (kohandatud)

Ö a) Õ kontrollida korrapäraselt, et ühenduse rahastatud projektid ja uuringud on korrektselt teostatud Ö ; Õ

Ö b) Õ vältida eeskirjade eiramist ja võtta meetmeid selle vastu Ö ; Õ

ê 1655/1999 art 1 punkt 12 alapunkt b (kohandatud)

Ö c) Õ vastavalt komisjoni vastuvõetud eeskirjadele tagasi maksta summasid, mis on kaotatud eeskirjade eiramise tõttu, sealhulgas viiviseid hilinenud tagasimaksetelt. Kui liikmesriik/liikmesriigid ja/või korraldav ametiasutus ei tõenda, et nad ei ole eeskirjade eiramise eest vastutavad, vastutab liikmesriik alusetult makstud summade tagasimaksmise eest.

ê 2236/95

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile võetud meetmetest ja edastavad komisjonile projektide ja uuringute tõhusa rakendamise tagamiseks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse.

3. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kõik projektide kontrollimisega seotud asjakohased siseriiklikud aruanded.

ê 2236/95 (kohandatud)

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele võetud kontrollimeetmete kohaldamist, ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli Ö 246 Õ kohaldamist või asutamislepingu artikli Ö 279 Õ alusel võetud kontrollimeetmete kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide suhtes kohapealset kontrolli, sealhulgas pistelist kontrolli, ja läbi vaadata kontrollisüsteemi ja meetmed, mille on kehtestanud riigiasutused, kes teatavad komisjonile selleks võetud meetmetest.

ê 2236/95

5. Enne kohapealset kontrollimist teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Komisjoni kohapealne etteteatamata kontrollimine korraldatakse vastavalt kokkulepetele, mis on saavutatud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätetele. Asjaomase liikmesriigi ametnikud või teenistujad võivad niisugustest kontrollimisest osa võtta.

Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida maksetaotluste nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või teenistujad võivad kontrollimisest osa võtta ja peavad seda tegema, kui asjaomane liikmesriik seda nõuab.

Komisjon tagab, et kõik kontrollimised tehakse kooskõlastatult, selleks et vältida samal ajavahemikul samasisulisi korduvkontrolle. Asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad viivitamata asjakohast teavet kontrollimise tulemuste kohta.

ê 1655/1999 art 1 punkt 12 alapunkt c

6. Kui ühenduse abi antakse otseselt kaasatud avalikele või eraettevõtjatele või asutustele, rakendab komisjon kontrollimeetmeid koostöös liikmesriikidega asjakohasel viisil.

ê 1655/1999 art 1 punkt 12 alapunkt d

7. Vastutavad organid või ametiasutused ja otseselt kaasatud avalikud või eraettevõtjad või asutused hoiavad komisjoni jaoks alles kõik projekti kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast vastava projekti raames tehtud viimast väljamakset.

ê 2236/95

Artikkel 13

Abi vähendamine, peatamine ja tühistamine

1. Kui toimingu elluviimine ei õigusta osa või kogu eraldatud finantsabi, vaatab komisjon juhtumi läbi, nõudes eelkõige seda, et liikmesriik või liikmesriigi poolt toimingu elluviimiseks määratud ametiasutused või asutused esitaksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.

2. Pärast lõikes 1 nimetatud uurimist võib komisjon asjakohasele toimingu jaoks antavat abi vähendada, selle peatada või tühistada, kui uurimise käigus tuleb ilmsiks eeskirjade eiramine või abi andmise otsusega ettenähtud tingimuse täitmata jätmine, või mis tahes oluline muudatus, mis avaldab mõju projekti olemusele või rakendamisele ja mille kohta ei taotletud komisjoni heakskiitu.

Põhjendamatult makstud liigsed summad tuleb tagasi maksta.

ê 1655/1999 art 1 punkt 13 (kohandatud)

Ö 3. Õ Komisjon tühistab abi projektidele, mida ei ole alustatud kahe aasta jooksul pärast abi andmise otsuses märgitud alguse kuupäeva, välja arvatud komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud juhud.

ê 2236/95 (kohandatud)

Ö 4. Õ Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi.

ê 807/2004 art 1 punkt 2 (kohandatud)

Ö 5. Õ Kui 10 aasta jooksul pärast rahalise abi andmist ei ole kõnealust tegevust lõpule viidud, võib komisjon nõuda väljamakstud abi tagastamist, tuginedes proportsionaalsuse põhimõttele ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid.

ê 1655/1999 art 1 punkt 14 (kohandatud)

Artikkel 14

Kooskõlastamine

Komisjon tagab vastavalt käesolevale määrusele ettevõetud projektide ja artikli Ö 5 Õ lõikes 1 nimetatud programmide ning ühenduse eelarve, Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Investeerimisfondi ja teiste rahastamisvahendite toetusel ettevõetud projektide vahelise kooskõla ja vastavuse.

ê 1655/1999 art 1 punkt 15

Artikkel 15

Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine

1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse alusel elluviidavate projektide tõhusa järelevalve ja hindamise. Projekte võib kohandada vastavalt järelevalve ja hindamise tulemustele.

2. Selleks et tagada ühenduse abi tõhusus, jälgivad komisjon ja asjaomased liikmesriigid vajaduse korral koostöös EIPga või muude sobivate asutustega süstemaatiliselt projektide edukust.

ê 1655/1999 art 1 punkt 15 (kohandatud)

3. Abitaotluse laekumisel ja enne selle rahuldamist teeb komisjon eelhindamise, et hinnata projekti vastavust artiklites Ö 4 Õ ja 6 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele. Vajaduse korral kutsub komisjon hindamises osalema Euroopa Investeerimispanga või muud asjakohased asutused.

ê 1655/1999 art 1 punkt 15

4. Komisjon ja liikmesriigid annavad hinnangu projektide elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas esialgseid eesmärke on võimalik saavutada või kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. Hindamine hõlmab muu hulgas projektide keskkonnamõju, võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte. Komisjon võib pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga samuti nõuda, et abisaaja esitaks konkreetse hinnangu käesoleva määruse alusel toetatavatele projektidele või projektide rühmadele või annaks talle selliste projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.

5. Järelevalvet tehakse vajaduse korral materiaalsete ja finantsnäitajate alusel. Näitajad on seotud projektide ja nende eesmärkide eripäraga. Need esitatakse viisil, mis näitaks:

ê 1655/1999 art 1 punkt 15 (kohandatud)

Ö a) Õ projekti järku, milleni on algselt ettenähtud plaani või tegevuseesmärke silmas pidades jõutud Ö ; Õ

Ö b) Õ juhtimisel saavutatud edu ja kõiki sellega seotud probleeme.

ê 1655/1999 art 1 punkt 15

6. Komisjon võtab individuaalseid abitaotlusi läbi vaadates arvesse käesoleva artikliga kooskõlas korraldatud eel- ja järelhindamiste tulemusi.

7. Lõigetega 4 ja 5 ettenähtud hindamise ja järelevalve kord kehtestatakse projektide heakskiitmise otsustes ja/või finantsabi käsitlevates lepingutingimustes.

ê 2236/95

Artikkel 16

Teave ja selle avalikustamine

ê 1655/1999 art 1 punkt 16 (kohandatud)

1. Komisjon esitab aastaaruande käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Ö Euroopa Õ majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele nende kinnituse saamiseks. See aruanne sisaldab määruse eri reguleerimisalades ühenduse abiga saavutatud tulemuste hinnangu esialgseid eesmärke silmas pidades, samuti peatüki jooksvate mitmeaastaste programmide olemuse ja rakendamise kohta, eelkõige võetakse arvesse artikli Ö 5 lõike 4 teises lõigus Õ ettenähtud ülevaatuseid.

ê 2236/95 (kohandatud)

2. Abisaajad tagavad käesoleva määruse alusel antava abi asjakohase avalikustamise, et teavitada üldsust ühenduse osast projektide elluviimisel.

Ö Nad arutavad komisjoniga, kuidas avalikustamist korraldada. Õ

ê 807/2004 art 1 punkt 3 (kohandatud)

Artikkel 17

Ö Rakendamine Õ

Komisjon vastutab käesoleva määruse rakendamise eest.

Ö Artikkel 18 Õ

Ö Komitee Õ

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi nimetatud “Komitee”).

Euroopa Investeerimispank nimetab Komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

ê 1655/1999 art 1 punkt 17

è1 788/2004 art 1 punkt 1

Artikkel 19

è1 Rahastamine ç

ê 788/2004 art 1 punkt 2

Käesoleva määruse rakendamise finantsraamistik ajavahemikus 2000–2006 on 4 874,88 miljonit eurot.

ê 1655/1999 art 1 punkt 17

Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

ê 807/2004 art 1 punkt 4

Raha eraldamine on seotud rakendamise kvalitatiivse ja kvantitatiivse tasemega.

ê 1655/1999 art 1 punkt 18 (kohandatud)

Artikkel 20

Ülevaatamisklausel

Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande saadud kogemustest käesolevas määruses ettenähtud mehhanismidega, eelkõige artiklis Ö 3 Õ ettenähtud mehhanismide ja sätetega ühenduse abi andmiseks.

Ö Euroopa Parlament ja nõukogu uurivad asutamislepingu artikli 156 esimeses lõigus sätestatud korras, kas ja millistel tingimustel jätkata käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid pärast artiklis 19 nimetatud ajavahemiku lõppu. Õ

ê

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2236/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 2236/95 (kohandatud)

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Ö kahekümnendal Õ päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ö Liidu Õ Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ê 1655/1999 art 1 punkt 20 ja lisa (kohandatud)

I LISA

Artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktis e nimetatud rakendusviisid

1. Tingimused ühenduse osalemiseks riskikapitalis

Finantsabi taotlused vastavalt käesoleva määruse artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktile e sisaldavad järgmist teavet, mida artikli Ö 18 lõikes 1 Õ nimetatud komitee peab vajalikuks abi andmise otsuse alusena:

ê 1655/1999 art 1 punkt 20 ja lisa

- teabekiri, mis sisaldab fondi kohustuslike dokumentide põhisätteid, kaasa arvatud tema õiguslik ja haldusstruktuur,

- fondi üksikasjalikud investeerimissuunised, kaasa arvatud andmed sihtprojektide kohta,

- teave erainvesteerijate osaluse kohta,

- teave geograafilise ulatuse kohta,

- teave fondi rahandusliku elujõulisuse kohta,

- teave investorite õiguste kohta kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui fond ei järgi neile antud kohustusi,

- teave fondi väljaastumise kohta ja fondi lõpetamise kord,

- esindusõigus investorite komiteedes.

Enne abi andmise otsust peab vahendav investeerimisfond või muu asjakohane finantsasutus kohustuma investeerima ühenduse osast vähemalt kaks ja pool korda suurema summa projektidesse, mis on varem kindlaks määratud ühist huvi pakkuvate projektidena vastavalt asutamislepingu artikli 155 lõike 1 esimese lõigu esimesele taandele.

Riskikapitali osaluse vormis antavat ühenduse abi investeerimisfondidele või asjakohastele finantsasutustele antakse üldiselt ainult juhul, kui ühenduse osa on riski osas samaväärne teiste fondi investorite omaga.

Abi saavad investeerimisfondid või asjakohased finantsasutused peavad järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

2. Sekkumise piirid ja investeeringute piirmäärad

ê 1655/1999 art 1 punkt 20 ja lisa (kohandatud)

Artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktile e vastavad osalused ei ületa 1 % artiklis Ö 19 Õ nimetatud ajavahemikuks määratud kogusummast. Seda piirmäära võib tõsta vastavalt artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktile e.

Ühenduse abi vastavalt artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktile e ei või ületada 20 % investeerimisfondi või asjakohase finantsasutuse kogukapitalist.

3. Ühenduse osaluse haldamine

Ühenduse osaluse haldamise tagab Euroopa Investeerimisfond (EIF). Üksikasjalikud tingimused ühenduse abi rakendamiseks vastavalt artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktile e, kaasa arvatud selle jälgimiseks ja kontrolliks, sätestatakse koostöölepingus komisjoni ja EIF vahel, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.

4. Muud sätted

Käesolevas määruses täpsustatud sätteid eelhindamise, järelevalve ja hindamise kohta kohaldatakse täielikult määruse artikli Ö 3 Õ lõike 1 punkti e suhtes, kaasa arvatud sätted ühenduse abi tingimuste, finantskontrolli ning abi vähendamise, peatamise ja tühistamise kohta. Muu hulgas tagatakse see vastavate sätetega komisjoni ja EIF vahelises koostöölepingus ja sobivate kokkulepetega investeerimisfondide või asjakohaste finantsasutustega, mis näevad ette vajalikud kontrollimised individuaalsete ühist huvi pakkuvate projektide puhul. Võetakse vastu asjakohased korraldused, mis võimaldavad Euroopa Kontrollikojal oma ülesannet täita, eelkõige tõestada tehtud maksete korrapärasust.

Artikli Ö 3 Õ lõike 1 punkti e kohaseid makseid reguleerib artikli 11 lõige 7, piiramata artikli 11 lõike 6 kohaldamist. Pärast investeerimisperioodi lõppu või võimaluse korral varem tagastatakse ühenduse eelarvesse kõik investeeritud kapitali tulu või kasumi jaotamisest, samuti kapitali kasvutulude ning kõigi muude investoritele makstavate osade saldod.

Kõik otsused pakkuda riskikapitali osalust vastavalt artikli Ö 3 Õ lõike 1 punktile e esitatakse artikli Ö 18 lõikes 1 Õ nimetatud komiteele.

Komisjon teatab nimetatud komiteele korrapäraselt artikli Ö 3 Õ lõike 1 punkti e kohasest riskikapitali osaluste rakendamisest.

Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon artikli 15 raames hinnangu artikli Ö 3 Õ lõike 1 punkti e kohaselt tehtule, eriti selle kasutamisele, selle mõjule toetatavate üleeuroopaliste võrguprojektide rakendamiseks ja erainvestorite osalemiseks rahastatud projektides.

_____________

é

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95 (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/1999 (EÜT L 197, 29.7.1999, lk 1) | Ainult artikkel 1 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2004 (ELT L 143, 30.4.2004, lk 46) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1159/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 16) |

_____________

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2236/95 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 lg 1 | Artikkel 2 |

Artikkel 4 lg 1 punkt a-e | Artikkel 3 lg 1 punkt a-e |

Artikkel 4 lg 1 punkt f | Artikkel 3 lg 2 |

Artikkel 4 lg 2 | Artikkel 3 lg 3 |

Artikkel 4 lg 3 | Artikkel 3 lg 4 |

Artikkel 4 lg 4 | Artikkel 3 lg 5 |

Artikkel 5 | Artikkel 4 |

Artikkel 5a | Artikkel 5 |

Artikkel 6 lg 1 | Artikkel 6 lg 1 |

Artikkel 6 lg 1a | Artikkel 6 lg 2 |

Artikkel 6 lg 2 | Artikkel 6 lg 3 |

Artikkel 6 lg 3 sissejuhatus | Artikkel 6 lg 4 sissejuhatus |

Artikkel 6 lg 3 esimene taane | Artikkel 6 lg 4 punkt a |

Artikkel 6 lg 3 teine taane | Artikkel 6 lg 4 punkt b |

Artikkel 6 lg 3 kolmas taane | Artikkel 6 lg 4 punkt c |

Artikkel 6 lg 3 neljas taane | Artikkel 6 lg 4 punkt d |

Artikkel 6 lg 3 viies taane | Artikkel 6 lg 4 punkt e |

Artikkel 6 lg 4 | Artikkel 6 lg 5 |

Artikkel 7 | Artikkel 7 |

Artikkel 8 esimene lause | Artikkel 8 esimene lõik |

Artikkel 8 teine lause | Artikkel 8 teine lõik |

Artikkel 9 lg 1 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 9 lg 1 sissejuhatavad sõnad |

Artikkel 9 lg 1 punkt a sissejuhatavad sõnad | Artikkel 9 lg 1 punkt a sissejuhatavad sõnad |

Artikkel 9 lg 1 punkt a esimene taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt i |

Artikkel 9 lg 1 punkt a teine taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt ii |

Artikkel 9 lg 1 punkt a kolmas taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt iii |

Artikkel 9 lg 1 punkt a neljas taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt iv |

Artikkel 9 lg 1 punkt a viies taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt v |

Artikkel 9 lg 1 punkt a kuues taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt vi |

Artikkel 9 lg 1 punkt a seitsmes taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt vii |

Artikkel 9 lg 1 punkt a kaheksas taane | Artikkel 9 lg 1 punkt a alapunkt viii |

Artikkel 9 lg 1 punkt b, c ja d | Artikkel 9 lg 1 punkt b, c ja d |

Artikkel 9 lg 2 ja 3 | Artikkel 9 lg 2 ja 3 |

Artikkel 10 ja 11 | Artikkel 10 ja 11 |

Artikkel 12 lg 1 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 12 lg 1 sissejuhatavad sõnad |

Artikkel 12 lg 1 esimene taane | Artikkel 12 lg 1 punkt a |

Artikkel 12 lg 1 teine taane | Artikkel 12 lg 1 punkt b |

Artikkel 12 lg 1 kolmas taane | Artikkel 12 lg 1 punkt c |

Artikkel 12 lg 2-7 | Artikkel 12 lg 2-7 |

Artikkel 13 lg 1 ja 2 | Artikkel 13 lg 1 ja 2 |

Artikkel 13 lg 2a | Artikkel 13 lg 3 |

Artikkel 13 lg 3 | Artikkel 13 lg 4 |

Artikkel 13 lg 4 | Artikkel 13 lg 5 |

Artikkel 14 | Artikkel 14 |

Artikkel 15 lg 1- 4 | Artikkel 15 lg 1- 4 |

Artikkel 15 lg 5 sissejuhatavad sõnad | Artikkel 15 lg 5 sissejuhatavad sõnad |

Artikkel 15 lg 5 esimene taane | Artikkel 15 lg 5 punkt a |

Artikkel 15 lg 5 teine taane | Artikkel 15 lg 5 punkt b |

Artikkel 15 lg 6 ja 7 | Artikkel 15 lg 6 ja 7 |

Artikkel 16 lg 1 | Artikkel 16 lg 1 |

Artikkel 16 lg 2 esimene lause | Artikkel 16 lg 2 esimene lõik |

Artikkel 16 lg 2 teine lause | Artikkel 16 lg 2 teine lõik |

Artikkel 17 lg 1 | Artikkel 17 |

Artikkel 17 lg 2 esimene lause | Artikkel 18 lg 1 esimene lõik |

Artikkel 17 lg 2 teine lause | Artikkel 18 lg 1 teine lõik |

Artikkel 17 lg 3 | Artikkel 18 lg 2 |

Artikkel 17 lg 4 | - |

Artikkel 18 | Artikkel 19 |

Artikkel 19 esimene lause | Artikkel 20 esimene lõik |

Artikkel 19 teine lause | Artikkel 20 teine lõik |

- | Artikkel 21 |

Artikkel 20 | Artikkel 22 |

Lisa | I lisa |

- | II lisa |

- | III lisa |

_____________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Vt järelduste A osa 3. lisa.

[3] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[4] Vt käesoleva ettepaneku II lisa.

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.

[9] Vt lisa II.

[10] Ö EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Õ

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[12] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

[13] EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12.

[14] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[15] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.