27.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/1

1.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon teatas Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul 8. oktoobril 2008 Brüsselis, et laseb välja töötada ELi Doonau piirkonna strateegia, mis oleks võrreldav Läänemere piirkonna strateegiaga (1);

2.

tervitab asjaolu, et 18. ja 19. juunil 2009 esitas Euroopa Liidu Nõukogu komisjonile taotluse koostada 2010. aasta lõpuks ELi Doonau piirkonna strateegia;

3.

tervitab piirkondadevahelise rühma „Doonau piirkond” loomist Regioonide Komitees 27. novembril 2008 ja toetab selle tööd;

4.

tervitab tähelepanu, mida Euroopa Parlament Doonau piirkonnale pöörab, ning püüdlusi luua fraktsiooniülene rühm ka Euroopa Parlamendis (2);

5.

viitab sellele, et ELi Doonau piirkonna strateegia eesmärk on tagada kodanikele suurem heaolu, turvalisus ja rahu. See asjaolu toob kasu kogu Euroopa Liidule tervikuna, kaasa arvatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

6.

sedastab, et 27 liikmesriigist koosnevas ELis etendavad makropiirkonnad aina olulisemat rolli eeskätt ELi territoriaalse ühtekuuluvuse kontseptsiooni puhul;

7.

sedastab, et Doonau piirkond koosneb nii Doonau äärsetest riikidest kui ka Doonau vesikonnas olevatest riikidest. Lisaks sedastab komitee, et Doonau piirkond koosneb ELi liikmesriikidest, ELi kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest ja ELi naabruspoliitikasse kaasatud riikidest;

8.

rõhutab Doonau piirkonna Euroopa perspektiivi. Samas rõhutab komitee ka Doonau piirkonna välismõõdet ja juhib tähelepanu sellele, et Doonau piirkonnast võib võtta eeskuju koostöö teostumisel kolmandate riikidega;

9.

viitab põhjalikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele, mis Doonau piirkonnas on raudse eesriide langemisest alates läbi viidud, mistõttu Euroopa Komisjon on kajastanud neid muutusi teemana 2009. aasta oma tööprogrammis (3) ja teatises „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Keskpangale: viis aastat ELi laienemisest – majandussaavutused ja väljakutsed” (4);

10.

näeb Doonau piirkonna toetavat mõju Euroopa tasandil, demokraatia ja õigusriikluse edenemist selles piirkonnas ning toetab eelkõige neid Doonau piirkonna riike, mis ei ole ELi liikmesriigid, nende teel demokraatliku arengu poole;

11.

omistab kandva rolli piirkondlikul ja kohalikul tasandil toimuvale koostööle euroopalike subsidiaarsuse, kodanikuläheduse ja partnerluse põhimõtete rakendamisel ning vastutustundlikule valitsemisele kolmandates riikides ja viitab Doonau piirkonnas kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide Euroopa Liiduga ühinemise nimel tehtava piirkondliku ja kohaliku koostöö lisaväärtusele;

12.

kinnitab Doonau piirkonna traditsioonilist kultuurilist ja ajaloolist ühtekuuluvust ja rõhutab eeskätt selles valdkonnas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panust;

13.

võtab arvesse olemasolevaid rahvusvahelisi, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke koostööprojekte, võrgustikke ja institutsioone, mis tegutsevad Doonau piirkonnas, ja viitab sellele, et nende kogemused ja teadmised tuleb kaasata dialoogi Euroopa Liidu institutsioonidega;

14.

toetab Euroopa Komisjoni tõhusate ja ulatuslike suhete loomisel naaberriikidega ning kohaste poliitiliste ja majanduslike suhete sõlmimisel eri piirkondade ja partneritega;

15.

rõhutab ELi liikmesriikidest, ELi kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest ja ELi naabruspoliitikasse kaasatud riikidest koosneva Doonau piirkonna erilist tähtsust, rolli ja vastutust; See piirkond kujutab endast ühtekuuluvuspoliitika raames läbiviidavate Euroopa Liidu programmide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide heaks rakendatavate meetmete ning Euroopa Liidu naabruspoliitika raames kavandatud programmide kokkupuutepunkti;

16.

rõhutab Regioonide Komitee poliitilist rolli strateegilises raamistikus, mille eesmärk on saavutada Euroopa Komisjoni Euroopa naabruspoliitika ja ELi Doonau piirkonna strateegia omavaheline haakumine. Regioonide Komiteele on teada kohapealsed vajadused, mistõttu suudab komitee väga hästi hinnata sedalaadi meetmete ja programmide mõjusid;

17.

rõhutab Doonau makropiirkonna Euroopa ühtekuuluvuspoliitikas tunnustamise olulisust ja rolli tulevases territoriaalses arengus ELis ja naaberriikides, samamoodi, nagu tunnustatakse Läänemere ja Musta mere piirkondi;

18.

näeb eelkõige ELi Läänemere piirkonna strateegia sisulises kontseptsioonis eeskuju Doonau piirkonnale. Mõlemad makropiirkonnad soodustavad endiste kommunistlike riikide integreerumist Euroopa Liitu ning koostööd kolmandate riikidega. Mõlemas piirkonnas haakuvad ELi sisesed strateegiad kolmandate riikidega tehtava koostöö eri vormidega. Sellega seoses tasub viidata ka äärepoolseimates riikides koos ümbritsevate kolmandate riikidega kohaldatud Euroopa naabruspoliitikaga saadud kogemusele;

19.

näeb Euroopa Liidu Nõukogu taotluses komisjonile esitada 2010. aasta lõpuks ELi Doonau piirkonna strateegia Doonau piirkonna tähtsuse tunnustamist Euroopa tulevase arengu ning ELi ja tema naaberriikide suhete seisukohast; palub komisjonil kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning institutsioonid ELi strateegia koostamisse, austada rakendamisel liikmesriikide ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste volitusi ning nende sisest pädevuste jaotust, samuti kasutada ära olemasolevad institutsioonid, aruandluskohustused ja järelevalveprotsessid;

20.

peab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning samuti regionaalarengu eest vastutavaid asutusi Doonau piirkonna strateegia vältimatuteks partneriteks. Nimetatud omavalitsused annavad olulise panuse Euroopa Komisjoni territoriaalse ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö kontseptsiooni edukasse väljakujundamisse. Oluline roll on sealjuures majanduse, teaduse ja kultuuri valdkonna sidusrühmadel, samuti keskkonnakaitse organisatsioonidel ja ühiskondlikel asutustel;

21.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikele ja piirkondlikel omavalitsustele ning regionaalarengu asutustele ja organisatsioonidele – kes tänu kodanikulähedusele tunnevad kodanike vajadusi ja probleeme väga hästi, kuulub keskne roll ELi Doonau piirkonna strateegia kavandamisel, rakendamisel ja edasiarendamisel, nii nagu Euroopa Komisjon selle välja on kuulutanud;

22.

rõhutab Doonau piirkonna arendamise olulisust selle piirkonna riikide, piirkondade, kohalike omavalitsuste ja kodanike Euroopa integratsiooni tähtsa elemendina ja toetab Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nende püüdlustes seda integratsiooni jätkuvalt edendada;

23.

toetab Lõuna-Euroopa stabiilsuspakti väljavahetamist piirkondliku koostöövõrgustiku vastu (Regional Cooperation Council, RCC), mis töötab Kagu-Euroopa koostööprotsessi (SEECP) egiidi all. See piirkondlik lähenemine tuleb Doonau piirkonna erivajaduste ja -nõudmiste arvestamisele kasuks;

24.

peab ELi Doonau piirkonna strateegia keskseteks valdkondadeks strateegilisi poliitikavaldkondi, nagu transport, keskkonnakaitse ja energiajulgeolek, majandus, turvalisus, haridus ja kultuur, töö, tervishoid ja sotsiaalsfäär;

25.

viitab suurtele territoriaalsetele erinevustele majanduslikus suutlikkuses Doonau piirkonnas ja näeb Doonau piirkonna lisamises Euroopa Komisjoni 2010. aasta töö prioriteetide hulka ja Doonau piirkonna tunnistamises ühtse piirkonnana eeldust selle piirkonna jätkuvaks integratsiooniks ja säästvaks majanduslikuks arenguks;

26.

palub Euroopa Komisjonil, kooskõlas ELi säästva arengu strateegiaga, arvestada Doonau erilist rolli heade tulevikuväljavaadetega üleeuroopalise transpordi- ja veeteena, mis võib vähendada Euroopa teiste transporditeede koormust. Infrastruktuuride väljaarendamine – nii vee peal kui ka maal – aitab kogu piirkonnal kasutada oma rolli ühenduslülina lääne ja ida, samuti põhja ja lõuna vahel ning parandada eelkõige oma piirkonna konkurentsivõimet;

27.

teeb ettepaneku üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuriprojektid kiiresti lõpule viia, kuna need annavad jätkusuutliku panuse Doonau piirkonna paremasse ühendamisse Euroopa transporditeedega ja Doonau riikide omavahelisse ühendamisse. Komitee kutsub sellega seoses asjaomaseid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles leidma lahendused juba kaua püsinud probleemidele ja kitsaskohtadele ning neid säästva arengu vaimus rakendama;

28.

rõhutab, et transport ja keskkonnakaitse ei tohi teineteist välistada, vaid vastupidi, need peavad käsikäes käima. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Doonau piirkonna säästev areng peaks olema ülim eesmärk. Sama oluline on rakendada aluspõhimõtteid, mis on esitatud Doonau jõe kaitse rahvusvahelise komisjoni (ICPDR) ja Sava piirkonna rahvusvahelise komisjoni (ISRBC) ühisavalduses Doonau piirkonna siseveeliikluse ja keskkonnakaitse kohta;

29.

viitab sellele, et ökoloogia, kliimamuutuste mõju vastase ühise võitluse ja üleujutuste ärahoidmise valdkondades on piiriülene koostöö vältimatu;

30.

omistab Doonau piirkonna riikidele olulise rolli energiajulgeoleku tagamisel ja rõhutab ka Doonau rolli loodusliku ja taastuva energiaressursina, mis pakub väärtuslikku vee-energia potentsiaali; kasutamist tuleks soodustada eelkõige seal, kus ökoloogia ja majandus tuleb viia omavahel kooskõlla;

31.

viitab sellega seoses sellistele konventsioonidele nagu Doonau jõe kaitse ja säästva kasutamise alasele koostöö konventsioonile (Doonau kaitse konventsioon), (5) millega loodi Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (ICPDR) ning mis jõustus 1998. aastal ja Karpaatide kaitse ja säästva arengu konventsiooni (Karpaatide konventsioon). Dokument „Joint Statement on Guiding Principles for the Development of Inland Navigation and Environmental Protection in the Danube River Basin” (6) on juba suurepärane näide sellisest koostööst;

32.

kutsub Doonau piirkonna liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning regionaalarengu eest vastutavaid asutusi üles osalema Euroopa Komisjoni toetatavates keskkonnaprogrammides, nagu LIFE+ programm (jõgede ning jõeniitude süsteemide taastamine), Euroopa territoriaalse koostöö programmides ning Euroopa aruka energia programmis kohalike energiavõrguprojektide toetamiseks kõnealuse piirkonna kohalikes omavalitsustes;

33.

viitab sellele, et veepoliitika raamdirektiivi rakendamise meetmed peaksid aitama kaasa ka kalavarude säästvale säilitamisele. Doonau süsteemi kalavarud on väga liigirikkad, hõlmavad paljusid põliseid kalaliike ning vajavad seetõttu erilist kaitset;

34.

juhib tähelepanu ühistele jätkusuutlikele kontseptsioonidele turismi valdkonnas. Näiteks Espoo, (7) Aarhusi (8) ja Berni (9) kokkulepete raames saaksid Doonau piirkonna riigid teha tõhusamat koostööd. Doonau jalgrattatee näide näitab sellise koostöö kasulikkust kõigi osalejate jaoks;

35.

peab eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning regionaalarengu eest vastutavate asutuste kogemuste vahetamist neis valdkondades kogu Doonau piirkonna arengu jaoks väga kasulikuks. Tänu oma oskusteabele ja kohalike olude tundmisele on omavalitsustel võimalik ühiseid kontseptsioone mõistlikult ellu viia. Ühised valitsustevahelised kokkulepped ja koostöölepingud, mille paljud riigid ja piirkonnad Doonau piirkonnas on omavahel sõlminud, näitavad sihipäraste koostööprojektide võimalikke vorme;

36.

viitab sellele, et Doonaud peaks käsitlema kogu ümberkaudse ala majandusliku arengu vektorina. See kehtib näiteks vee- ja maismaateede ühenduse ja samuti sadamate ja piirkonnas asuvate majanduskeskuste kohta;

37.

viitab piiriüleste projektide olulisusele, mis aitavad üle saada piirialade majanduslikust isoleeritusest ja parandavad nende konkurentsivõimet ja stabiilsust;

38.

sedastab, et piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel on keskne roll kontaktide loomisel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tasandil;

39.

leiab, et keskne roll on ka valitsusvälistel organisatsioonidel, majanduslikel ja sotsiaalsetel sidusrühmadel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes edendavad tõhusalt piiriüleseid ja riikidevahelisi projekte. Sealjuures tuleb jälgida, et kasutataks piiriülese, rahvusvahelise ja piirkondadevahelise territoriaalse koostöö programmide (eesmärk 3) ja eesmärk 1 ja eesmärk 2 programmide sünergiat. Nii saab Doonau piirkonna väljaspool ELi asuvaid riike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi Euroopa Liidule lähendada ning eelkõige tutvustada sealsetele inimestele Euroopa Liidu demokraatia ja õigusriikluse väärtusi; peab eriti oluliseks olemasoleval potentsiaalil (inimressursid, infrastruktuur) põhinevat tugevdatud koostööd tehnoloogiaarenduse ja teadustegevuse valdkonnas, pidades silmas Doonau piirkonna säästvat majanduslikku arengut;

40.

kutsub Doonau piirkonna riikide pädevaid ametiasutusi üles astuma asjakohaseid samme, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel osaleda tulevastes Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustes, nagu on ettenähtud määruses (EÜ) nr 1082/2006;

41.

tuletab meelde, et Doonau on hästi laevatatav jõgi ja tulevikus on seal veelgi suurem laevaliiklus, ning rõhutab seega liiklusohutuse parandamise meetmete tähtsust;

42.

viitab sellega seoses Belgradi konventsioonile, (10) mis reguleerib laevaliiklust Doonaul;

43.

kutsub Doonau äärseid riike üles jätkama ühist võitlust kõigi piiriülese kuritegevuse vormide vastu, eelkõige organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse, ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu;

44.

rõhutab keskkonnaohutuse olulisust, kuna see on ohutuse küsimuste oluline aspekt, eelkõige seoses piiriülese saaste ärahoidmise ja kaitsega üleujutuste eest;

45.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. Tänu oma heterogeensele elanikkonnale sobivad linnad ja piirkonnad eriti hästi oma otseste kogemuste kaudu kultuuridevahelist ja religioonidevahelist dialoogi toetama;

46.

viitab päritolu- ja kodupiirkondadega Euroopa ühtekuuluvuse nimel tehtava piirkondliku kultuuritöö ühendavale rollile;

47.

viitab sõpruslinnade vaheliste suhete loomise tähtsusele, nt võrgustik DonauHanse®, kuna see on oluline meede Euroopa moto „ühinenud mitmekesisuses” teostamiseks Euroopa Liidu kodanike otsesel osalusel. Vastastikune dialoog ei aita mitte ainult kaasa kultuuridevaheliste eelarvamuste kadumisele, vaid loob ka raamistiku majanduslikuks ja sotsiaalseks koostööks ja säästvaks arenguks ning soodustab seega Lissaboni strateegia eesmärkide elluviimist;

48.

viitab sellele, et institutsioonidel, nagu Euroopa Doonau Akadeemia, Andrássy Gyula nimeline ülikool Budapestis või Doonau piirkonna ja Kesk-Euroopa instituut võib olla oluline roll, ühendades olemasolevaid potentsiaale ja kaasates uusi sihtrühmi;

49.

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastat (2010) ja vabatahtliku töö Euroopa aastat (2011) silmas pidades viitab sellele, et Doonau piirkonna majanduslik areng peab kindlasti käima käsikäes sotsiaalse arenguga, et veenda kõiki kodanikke Euroopa Liidu eelistes;

50.

tänab kõiki osalejaid, kes on tegelenud kogemustevahetusega riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide vahel Doonau piirkonnas, et kiirendada arengut sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas, ning palub neil seda toetust jätkata kõigil tasanditel;

51.

sedastab, et konkurentsivõimeliste ja arenguperspektiividega piirkondade arendamine globaliseerumise tingimustes ja Lissaboni eesmärke silmas pidades muutub aina olulisemaks;

52.

viitab sellele, et Doonau piirkond kuulub toetusperioodil 2007–2013 kahe osaliselt kattuva riikideülese arenduspiirkonna: Kesk-Euroopa ja Kagu-Euroopa alla. Varem ühtse Kesk- ja Kagu-Euroopa arenduspiirkonna eraldamine kaheks Läänemere ja Egeuse vahel (CADES) võib eelkõige just Doonau piirkonnas mõjuda ebasoodsalt territoriaalsele, sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele. Doonau piirkonna erilise geograafilise ja kultuurilis-ajaloolise tausta ning eelkõige tema ühendava funktsiooni tõttu Ida- ja Lääne-Euroopa vahel tuleb Doonau piirkonna puhul näha erilist poliitilis-strateegilist mõõdet. Nimetatud geopoliitilise tähtsuse tõttu oleks seda kõige parem arvesse võtta ühes ühtses koostööpiirkonnas;

53.

märgib, et seepärast tuleks Doonau piirkonda tema majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks käsitleda Euroopa Liidu ühe riikideülese arenduspiirkonnana. Üks ühtne Euroopa Liidu arenduspiirkond tooks kaasa järgmist:

54.

kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles käsitlema Doonau piirkonda järgmise toetusperioodi jooksul ühtse riikideülese arenduspiirkonnana. Vahendid IPA ja ENPI on paindlikud meetmed, mis võimaldavad kandidaatriike, potentsiaalseid kandidaatriike ja kolmandaid riike kogu arenduspiirkonnas täielikult integreerida. Selle toetuse edasiarendamine tuleks Doonau piirkonna ühtsele arengule kasuks. Sellega seoses kutsutakse üles kontrollima, kas komisjoni volitusi toetusvahendite ERF, IPA ja ENPI osas Euroopa territoriaalse koostöö programmidega on võimalik ühendada ning kas neid volitusi peaks täitma vaid üks komisjoni talitus.