52009DC0261

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.6.2009

KOM(2009) 261 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ühise kalanduspoliitika lihtsustamise ja täiustamise tegevuskava rakendamise kohta

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

ühise kalanduspoliitika lihtsustamise ja täiustamise tegevuskava rakendamise kohta

1. SISU

Komisjon võttis 2005. aasta detsembris vastu ühise kalanduspoliitika lihtsustamise ja täiustamise 2006.–2008. aasta tegevuskava (KOM(2005)647)[1]. Kõnealune tegevuskava loodi toetusena komisjoni algatusele, mis oli suunatud õiguskeskkonna lihtsustamisele kodanike, ettevõtete ja haldusasutuste huvides.

Tegevuskava analüüsisid ja toetasid Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee ning kalandusnõukogu.

Tegevuskavas loetletud meetmeid täiendati regulaarselt komisjoni jooksvasse lihtsustamisprogrammi lisatud meetmetega, millest mõned on seotud kalandusega.

Liikmesriike on kaks korda aastas koostatavate arenguaruannete[2] kaudu teavitatud meetmetest, mis kalandussektoris on võetud parema õigusloome tegevuskava[3] raames. Kõnealune algatus koosnes meetmetest, mille eesmärk oli saavutada õigusaktide selgem tekst, vähendada halduskulusid, tõsta uute algatuste kvaliteeti ja ühtlustada andmete edastamist.

Nüüd on aeg teha kokkuvõte sellest, mis on tänaseks saavutatud, pidades silmas uusi algatusi ja osutades võimalikele puudujääkidele. Samuti annaks see hea võimaluse vaadata, mida on lihtsustamiseks tehtud riikide tasandil, kuna parem õigusloome on ühenduse ja liikmesriikide ühine eesmärk. Kuna komisjoni talitused on saanud liikmesriikidelt väga vähe tagasisidet, on praegu siiski võimatu esitada aruannet liikmesriikide tulemuste kohta[4].

2. TEGEVUSKAVA SISU

Käesolevas ülevaates käsitletakse tegevuskavas sätestatud eesmärkidega kooskõlas järgmisi tegevusvaldkondi:

- kalandusega seonduvate ühenduse õigusaktide läbivaatamine (ühenduse õigustik);

- peamised tänaseks vastu võetud seadusandlikud algatused;

- kaluritele ühise kalanduspoliitika eeskirjadega pandud halduskoormuse vähendamine.

2.1. Ühenduse õigustik

Komisjon käivitas ühenduse õigusaktide läbivaatamise, et teha kindlaks, kas selgemate õigusaktide saamiseks oleks vaja mitu õigusakti välja jätta või kodifitseerida, samas vähendades kehtivate õigusaktide lehekülgede arvu[5].

Ühenduse kehtivate õigusaktide registris on kalandusega seotud õigusaktid koondatud 4. peatükki. Õigusaktide arv on pidevalt kasvanud ning 1. märtsiks 2009 oli registrisse kantud 795 õigusakti.

Selline hulk kehtivaid õigusakte kalandussektoris, mille majanduslik kaal on väike ja ettevõtjate arv piiratud, nõuab selgitamist. Selle suure arvu taga on kolm peamist põhjust.

Esiteks probleem, mis tuleneb vajadusest täpsemini liigitada olemasolevate rubriikide all mõned õigusaktid, mis on praegu loetletud 4. peatüki eri jagudes, suurendades sellega õigusaktide koguarvu.

Teiseks, piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt hulgaliselt vastuvõetavates õigusaktides esitatud soovitused võetakse üle ühenduse õigusesse suure hulga üksikute õigusaktide kaudu. Eeldatakse, et ühenduse õigusse ülevõtmise vajadus väheneb, kui ELis hakkab kehtima enamik eeskirjadest, mis piirkondlikud kalandusorganisatsioonid edaspidi vastu võtavad.

Kolmandaks, mõned õigusaktid on vananenud, st neil ei ole õiguslikku toimet, ehkki need ametlikult veel kehtivad, ning need tuleks ühenduse õigustiku aktiivsest osast välja jätta. Läbivaatamise tulemusena leiti, et ligikaudu 60 õigusakti on vananenud. Tehti ettepanek tunnistada need õigusaktid kehtetuks õigusaktidega, millel on sama vorm kui kehtetuks tunnistatavatel õigusaktidel[6].

Lõpuks väheneb õigusaktide hulk ka seetõttu, et mõned neist on kodifitseeritud[7] või kodifitseeritakse,[8] eriti pärast uue kalanduse kontrollisüsteemi vastuvõtmist, millega muudetakse vähemalt 11 määrust.

Kõnealuste meetmete tulemusena muutub juurdepääs kalandusega seotud õigusaktidele kasutajale lihtsamaks. Seda eesmärki peeti silmas, kui kavandati asjaomases merepiirkonnas kehtivate õigusaktide lisamist Euroopa mereatlasesse[9], see on projekt, mille eesmärk on kaardistada Euroopa merepoliitika ruumiline ulatus. Sellise töövahendi abil saavad sidusrühmad kiiresti aru kattuvatest õiguslikest piirangutest, kui nad tegutsevad mitmesugustes ELi merepiirkondades.

2.2. Peamised seadusandlikud algatused

Tegevuskavaga ja komisjoni jooksva lihtsustamisprogrammiga hõlmatud peamised seadusandlikud algatused on seotud järgmiste valdkondadega:

1. kalavarude ratsionaalne kasutamine;

2. püügitegevusega seotud andmete kogumine;

3. püügitegevuse seire;

4. riigiabi andmine.

a) Kaitse-eesmärkidega seotud õigusaktide lihtsustamiseks võetud meetmetest rääkides tuleb märkida, et mitmes iga-aastaseid lubatud kogupüüke ja kvoote reguleerivas määruses on tehtud muudatusi, et muuta tekste selgemaks, eriti seistes vastu tavale muuta need kõikehõlmavateks õigusaktideks.

Kõige märkimisväärsem algatus oli siiski kalapüügivõimalusi käsitlevate nõukogu otsuste ettevalmistamise uue töömeetodi kasutuselevõtt, mis hõlmas tõhusamaid konsultatsioone sidusrühmadega ja paremat kooskõlastust teadusnõustajatega. Hulk aega enne iga-aastaste õigusaktide ettepanekuid esitab komisjon nüüd teatise, mis hõlmab poliitilist avaldust järgmise aasta kalapüügivõimaluste kohta[10]. See töömeetod on osutunud edukaks ja parandanud tulemusi, eriti sidusrühmadega konsulteerides tööstusele väga tähtsate tekstide ettevalmistamisel.

Teine tähelepanuväärne algatus on nõukogu määruse ettepanek kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil[11]. Kõnealuse õigusaktiga, mille koostamisel oli palju kasu laiapõhjalisest nõupidamisest sidusrühmadega, soovitakse saavutada mitu lihtsustamiseesmärki. Esiteks asendatakse sellega olemasolev õigusakt, mille lugemine on muutunud raskeks, kuna seda on korduvalt muudetud; teiseks kehtestatakse sellega lihtsamad ja ühtlustatud meetmed, mis on kavandatud piirkondlikke iseärasusi arvestades; kolmandaks eraldatakse sellega selgelt juhtpõhimõtted, mis kuuluvad nõukogu pädevusse; neljandaks määratakse sellega puhtalt tehniliste eeskirjade vastuvõtmine kõigi nelja piirkonna jaoks komisjoni ülesandeks ning viiendaks antakse sellega teatavatel asjaoludel haldamisõigused liikmesriikidele. Kahjuks on lisatingimused aeglustanud selle pikisilmi oodatud õigusakti vastuvõtmist.

b) Ühine kalanduspoliitika hakkab põhinema parimal teaduslikul, tehnilisel ja majanduslikul analüüsil. Seepärast on püügitegevusega seotud andmete kogumine ülimalt tähtis. Olemasolev ühenduse raamistik oli vaja läbi vaadata, pidades eriti silmas kvaliteedi parandamist ja liikmesriikide vahelise koostöö edendamist. Samuti näitasid kogemused, et on tähtis ühtlustada asjakohaste andmete kogumist ja vältida dubleerimist. Samas peab süsteem olema järjepidev ja kulutasuv. Uus ühenduse raamistik võeti vastu kõiki neid eesmärke silmas pidades[12]. Samal põhimõttel kavandati rakenduseeskirjad nii, et need võimaldavad vähendada bürokraatiat, soodustades samas elektrooniliste vahendite laialdasemat kasutamist[13].

(c ) Kalandustegevuse seire, kontroll ja järelevalve on ühise kalanduspoliitika oluline osa. Neile pandi alus juba ühise kalanduspoliitika loomise ajal ning nende arendamine jätkub pidevalt. Seepärast ei ole üllatav, et kõnealuseid valdkondi käsitlevad õigusaktid on väga keerulised ja nende järgimine kulukas. Kontrollisüsteem on keerukas, kuna aastate jooksul on lisandunud uued, sageli rahvusvahelisest õigusest lähtuvad sätted, mis üldiselt asuvad praegu laiali eri õigusaktides. Eeskirjad mõnikord kattuvad või on isegi omavahel vastuolus. Olemasolev süsteem on kulukas ja koormav ka haldusasutustele ja tööstusele, kuna sellega kehtestatakse palju haldusnõudeid.

Kontrollikorra põhjalik läbivaatamine on ühise kalanduspoliitika lihtsustamise keskmes. Seda eesmärki peeti silmas, kui kavandati järgmisi meetmeid:

- sõnastada uuesti kontrollikorda käsitlevad olemasolevad sätted;

- organiseerida võitlust ebaseadusliku kalapüügi vastu;

- edendada uue tehnoloogia kasutamist;

- parandada kalapüügilubade haldamist.

Soovitav tulemus on üks ühtne õigusakt, mis sisaldab kontrollimise kõiki aspekte hõlmavaid üldeeskirju[14] ning ebaseaduslikku kalapüüki piiravat üldist korda, olenemata sellest, kus püük aset leiab, ning selle saavutamiseks kasutatakse maailma kõige eesrindlikumaid kontrollinõudeid ja parimat tehnikat[15]. Uus õigusakt kujutab endast ka julget sammu kalandustegevusega seotud andmete registreerimise ja esitamise jaoks paberivaba töökeskkonna kujundamisel[16] ning ühtset, lihtsustatud ja kasutajasõbralikku süsteemi loa taotlemiseks kalapüügiks väljaspool ühenduse vesi[17].

Tänu nendele algatustele on õigusakt muutunud lihtsamaks ja järjepidevamaks ning seetõttu ka selle rakendamine odavamaks, nagu lähemalt kirjeldatakse 4. peatükis.

Nende algatuste hulgas, mille eesmärk on parandada ja lihtsustada kontrollieeskirju, tuleks märkida komisjoni määruse eelnõu, milles sätestatakse ühenduse ühtlustatud kala ümberarvestustegurite kasutamine Euroopa Liidu lipu all seilavatel laevadel, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83.

Ümberarvestustegureid kasutatakse kvootide haldamisel, et arvestada töödeldud kalatoodete kaal ümber asjaomase liigi eluskaaluks, ning neid kasutatakse peamiselt püügipäevikus registreeritud andmete õigsuse tagamiseks. Erinevate ümberarvestustegurite olemasolu liikmesriikides tekitab raskusi ning teatava ebavõrdsuse kontrolli ja jõustamise suhtes. Seepärast on vaja lihtsustada ja ühtlustada ümberarvestustegurit Euroopa Liidus. Seega määratletakse käesolevas määruses ühenduse ümberarvestustegur ja töötlemisviisi koodid, mida riikide ametiasutused peavad kasutama, kui nad arvestavad oma kvoodi täituvust, samuti peavad seda kasutama kalalaevade kaptenid, et hinnata laeva pardal oleva saagi ja lossitava saagi eluskaalu.

d) Teatavatel tingimustel võib ettevõtetele anda avalikku abi riigiabina või ühenduse eelarvest. Selleks et muuta õigusaktid selgemaks, vähendades õigusaktide arvu, koosneb kalanduse rahastamist käsitlev uus õigusakt ühestainsast määrusest[18] ja selle rakenduseeskirjadest[19]. Et muuta abi andmine vähem koormavaks, ei kontrollita liikmesriikide rahalise toetuse vastavust ühenduse eeskirjadele selliste meetmete puhul, mida kaasrahastatakse Euroopa Kalandusfondist ning mida käsitatakse rakenduskava osana. Kõnealust erandit laiendati hiljuti sellise abi suhtes, mida liikmesriigid annavad erimeetme raames 2008. aasta kõrge naftahinna põhjustatud majanduskriisi tõttu kannatavatele ettevõtetele[20].

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtetele riigieelarvest eraldatava rahalise toetusega seoses tuleks siin märkida kaht algatust, mille tulemusena menetlus lihtsustub. Vastavalt vähese tähtsusega abi käsitlevale määrusele ei ole vaja komisjonile teatada abi andmisest, mille summa on tõusnud ühe ettevõtte kohta 30 000 euroni kolme aasta jooksul[21]. Lisaks vabastatakse komisjonile eelneva teatamise kohustusest teise määruse[22] kohaselt teatavat liiki abi ettevõtetele, mis tegelevad kalatoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega, kui seda käsitatakse ühenduse õigusega kokkusobivana. Kõnealune meede on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, seega peaaegu kõigi ELi ettevõtetega, ning see leevendab tunduvalt halduskoormust.

3. ANDMEHALDUS

Selleks et välja töötada piisavaid meetmeid, mille eesmärk on saavutada bioloogiliste mereressursside säästev kasutamine, ning et teostada järelevalvet nende meetmete nõuetekohase ja ühtse rakendamise üle, koguvad komisjoni talitused märkimisväärse hulga peamiselt liikmesriikidest aasta jooksul saadavaid andmeid ning analüüsivad neid. Ehkki tehnoloogia areng on oluliselt parandanud andmekogumise kvaliteeti ja ajakohasust, nõuab tohutute andmekogude töötlemine andmehaldussüsteemide pidevat tõhustamist.

Seepärast on komisjon olnud kalandussektoris uue tehnoloogia kasutuselevõtmise eelkäija 90-ndate aastate algusest saadik ning on edendanud selle pidevat laiendamist ja täiustamist riiklikul tasandil alates laevaseiresüsteemidest, mis on võimas vahend laevade tegevuse jälgimiseks kaugjuhtimise teel.

Lihtsustamise tegevuskavas pannakse erilist rõhku infotehnoloogia laiendatud kasutamisele, pidades silmas paberivaba töökeskkonna edendamist, nimelt kalandustegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks ning samuti ELi ja kolmandate riikide laevade kalapüügilubade haldamiseks[23]. On välja töötatud eri- ja üksikasjalikud meetmed nagu elektrooniline andmevahetussüsteem (ERS) ja kalapüügiloa andmine (FAP). Kõnealused infotehnoloogia töövahendid täiendavad neid, mis on kavandatud laevastiku, kalalaevade tegevuse ja kalatoodete turustamisega seotud andmetöötluse haldamiseks. Võrgustikke on võimalik edasi arendada, sidudes need Euroopa merevaatlus- ja andmevõrguga (EDMONET), mis on ettenähtud teatisega Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta[24].

4. HALDUSKOORMUSE VÄHENDAMINE

Andmete kogumine ja edastamine põhineb ühenduse õigusaktide sätetel. Aruandmiskohustuste (RO[25]) arv on aastate jooksul pidevalt suurenenud. Aruandmiskohustused on ametiasutuste ja ettevõtete jaoks kuluallikas ning need tuleks välja jätta, kui need ei ole vajalikud. Seepärast on komisjoni talitus tegevusplaani vastuvõtmisest alates algatanud uurimise ühisest kalanduspoliitikast tuleneva aruandmiskohustuse kohta, et tunnistada kehtetuks aruandmiskohustused, mis on vananenud, ülearused või piiratud väärtusega. Kui uurimine on lõpetatud, lisatakse need aruandmiskohustused, mis on vajalikud poliitika- või kontrollieesmärgil, liikmesriikidele avatud spetsiaalsesse andmebaasi (OBONT OBligation On the NeT). See töövahend võimaldab igal ametiasutusel saada teavet, milliseid andmed ta peab edastama komisjonile, millises vormis ja mis kuupäeval.

2007. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati halduskoormuse vähendamise tähtsust Euroopa majanduse elavdamise meetmena. Seal määrati kindlaks eesmärk vähendada aastaks 2012 ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust 25 %[26].

Ühine kalanduspoliitika aitab seda eesmärki saavutada ning on lisatud nende 13 prioriteetse valdkonna hulka, mis komisjon on valinud halduskulude mõõtmiseks. Kalanduse kontrollisüsteem[27], mis on ülekaalukalt ja loogiliselt kõige tähtsam valdkond aruandmiskohustuste arvu poolest, on valitud aruandmiskohustustest tulenevate kulude kaardistamiseks ja mõõtmiseks, kasutades ELi standardkulude mudelit (SCM)[28]. See mudel põhineb peamiselt ajal ja rahal, mida ettevõtted on kulutanud, et täita juriidilisi kohustusi, edastada teavet riigiasutustele või kolmandatele isikutele (aruandlus, järelevalve, statistika jne).

Väliskonsultandi hinnangu põhjal tekitas praeguse kalanduse kontrollisüsteemi raames nõutav aruandmiskohustus ettevõtetele kulusid ligikaudu 80 miljoni euro eest, millest enamus langes püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide ja müügiteatiste täitmise ja käitamise peale[29].

Uus kontrollisüsteem, mis põhineb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laiemal kasutamisel ning andmebaaside tõhusal kasutamisel, aitab vähendada halduskoormust kalanduses kuni 30 % praegustest kuludest.

Lisaks Euroopa Liidu halduskoormuse vähendamise tegevuskavale [30] on kalandussektoris kulusid vähendatud ka muude meetmete abil. Üheks erimeetme näiteks tervisevaldkonnas on alla 12meetriste laevade, mis tegelevad kalapüügiga vähem kui 24 tunni kaupa, vabastamine arvestuse pidamise kohustusest ja sellega seotud järelevalvekohustusest ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) kava raames. Sellega hoitakse kokku hinnanguliselt 14 miljonit eurot[31].

Lähemas tulevikus vähendab laevadele kalapüügiloa taotlemise ja väljaandmise arvutipõhine haldamine samuti tunduvalt ettevõtete kulusid. Lisaks on ühise kalanduspoliitika eelseisva reformi üks eesmärke piirata andmete töötlemist komisjoni tasandil[32].

5. MÕJUHINNANG

Mõjuhinnang on protsess, mis on suunatud poliitika väljatöötamise struktureerimisele ja toetamisele. Selle eesmärk on parandada komisjoni ettepanekute kvaliteeti ja lihtsustada regulatiivset keskkonda. See peaks aitama teha ettepanekuid, mis on proportsionaalsed kohaldamisalaga. Seega tuleb neis arvesse võtta nende võimalikku mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale. Mõjuhinnang võib aidata jõuda otsusele meedet mitte võtta.

Mõjuhinnang on tehtud 16 kalandusega seotud algatusele, millest 13 esitati analüüsimiseks mõjuhindamiskomiteele, mis on komisjoni poolt 2006. aastal loodud nõuandev organ, et tagada mõjuhinnangute ühtlus ja kõrge kvaliteet. Komisjoni arvamused ettepanekute kohta kalandusega seotud küsimustes on avaldatud[33].

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat kohandas oma haldusstruktuuri, et täielikult järgida mõjuhinnangus esitatud soovitusi. Ametnikud läbisid eriväljaõppe ning neid hoitakse kursis uute arengutega, et tagada igale olulisele algatusele võimalikult kvaliteetne hinnang.

6. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Komisjon on võtnud oma kohuseks suurendada sidusrühmade osalemist, muutes konsultatsiooniprotsessi veel läbipaistvamaks, mis omakorda suurendab komisjoni vastutust. Seepärast konsulteerib komisjon sageli asjaomase sektori sidusrühmadega, peamiselt kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee (ACFA)[34] ja piirkondlike nõuandekomisjonide (RAC)[35] vahendusel, mida nüüdseks on juba seitse.

Komisjon on organiseerinud kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee töörühmade 49 koosolekut ja 12 täiskogu istungit. Kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee on andnud 21 soovitust komisjonile ning avaldanud 18 resolutsiooni ja seisukohavõttu. Kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee on kõnealusel ajavahemikul andnud suuliselt nõu komisjoni korraldatud 16 konsultatsioonil. Ühise kalanduspoliitika uue reformi põhiteese arutatakse ajutises töörühmas.

Sama ajavahemiku jooksul on komisjon organiseerinud ligi 60 koosolekut, koostanud nende tarvis igal aastal keskmiselt 10 konsultatsioonidokumenti ja saanud 250 soovitust.

Lisaks suunatud konsultatsioonidele on komisjon konsulteerinud paljude sidusrühmadega, pannes neile komisjoni veebilehele küsimustikke selliste teemade kohta, nagu merenduspoliitika, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, haid, kalanduskontroll ja selle jõustamine ning kõige viimati roheline raamat ühise kalanduspoliitika reformi kohta.

7. TEGEVUSKAVA

Ehkki tegevuskavas loetletud ülesanded on täidetud, jätkuvad jõupingutused kalanduse ja sellega seotud tegevuse regulatiivse keskkonna lihtsustamiseks, kuna parema õigusloome tegevuskavas püstitatud ülesanded on alalise iseloomuga.

Programmi, mille komisjon igal aastal esitab, lisatakse ühise kalanduspoliitika lihtsustamise erialgatusi. Näiteks märgitakse 2009. aasta programmis turukorraldust reguleerivate eeskirjade läbivaatamist, pidades eriti silmas õigusliku selguse parandamist ja halduskoormuse vähendamist elektroonilise andmevahetuse laialdasema kasutamise abil.

Mõttetute aruandmiskohustuste vähendamine jääb samuti üheks peaeesmärgiks nagu ka õigusaktide ümberrühmitamine väiksemaks arvuks õigusaktideks, parandades samal ajal nende selgust ja ligipääsetavust.

Reformitud ühise kalanduspoliitika loomisel peetakse silmas lihtsustamiseesmärke, võttes samal ajal vajalikul määral arvesse ka nende menetluseeskirjade mõju, mis Lissaboni lepingul on õigusloome protsessile.

Komisjon julgustab liikmesriike võtma endale ülesandeks luua lihtsustatud regulatiivne keskkond, tühistades ebavajalikud nõudmised, mis on kehtestatud siseriiklike õigusaktidega, ning edendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

LISA

Lihtsustamise tegevuskavaga seotud õigusaktid

Ettepanekud

- Ettepanek: nõukogu määrus, millega volitatakse komisjoni heaks kiitma muudatusi Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalandusalastes partnerluslepingutes (KOM(2007)595, 15.10.2007);

- ettepanek: nõukogu määrus kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil (KOM(2008)324), 4.6.2008);

- ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (KOM/2008/721, 14.11.2008);

- ettepanek: nõukogu määrus, milles sätestatakse ühenduse ühtlustatud kala ümberarvestustegurite kasutamine Euroopa Liidu lipu all seilavatel laevadel, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83.

Teatised

- Komisjoni teatis - Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel (KOM(2006) 246);

- komisjoni poliitikateatis - Püügivõimalused 2007. aastaks (KOM(2006) 499, 15.9.2006);

- komisjoni poliitikateatis - Püügivõimalused 2008. aastaks (KOM(2007) 295, 6.6.2007);

- komisjoni poliitikateatis - Püügivõimalused 2009. aastaks (KOM(2008) 331, 30.5.2008);

- komisjoni teatis püügivõimsuse ja -koormuse näitajate parandamise kohta ühise kalanduspoliitika raames (KOM(2007)39), 5.2.2007);

- komisjoni teatis, millega tunnistatakse ametlikult, et teatavad õigusaktid ühise kalanduspoliitika valdkonnas on vananenud (ELT C 43, 21.2.2009, lk 2).

Nõukogu õigusaktid

- Nõukogu otsus 200 9/xx/EÜ , millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 83/5151/EMÜ ning 11 vananenud otsust ühise kalanduspoliitika valdkonnas …..;

- nõukogu otsus 2007/409/EÜ, millega muudetakse otsust 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid (ELT L 155, 15.6.2007, lk 68);

- nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223 15.8.2006, lk 1):

- nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1941/2006, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks (ELT L 367, 22.12.2006, lk 1);.

- nõukogu määrus (EÜ) nr 1966/2006 kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta (ELT L 409, 30.12.2006, lk 1);

- nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.1.2007, lk 1);

- nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1);

- nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1);

- nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1);

- nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/90 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33);

- nõukogu määrus (EÜ) nr xx/2009 , millega tunnistatakse kehtetuks 14 vananenud määrust ühise kalanduspoliitika valdkonnas …..

Komisjoni õigusaktid

- Komisjoni otsus 2009/309/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks 13 vananenud otsust ühise kalanduspoliitika valdkonnas (ELT L 90, 2.4.2009, lk 24);

- komisjoni määrus (EÜ) nr 498/2007, millega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 120, 10.5.2007, lk 1);

- komisjoni määrus (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.7.2007, lk 6);

- komisjoni määrus (EÜ) nr 696/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (mis käsitleb kalandussektoris tootjaorganisatsioonide vastuvõetud teatavate eeskirjade laiendamist tootjaorganisatsioonidesse mittekuuluvatele tootjatele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 195, 24.7.2008, lk 6);

- komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (ELT L 201, 30.7.2008, lk 16);.

- komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3);

- komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1077/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007 (ELT L 295, 4.11.2008, lk 3);

- komisjoni määrus (EÜ) nr 148/2009, millega tunnistatakse kehtetuks 11 vananenud määrust ühise kalanduspoliitika valdkonnas (ELT L 50, 21.2.2009, lk 10);

- komisjoni määrus (EÜ) nr 248/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootjaorganisatsioonide tunnustamist käsitlevate teatiste, hindade kindlaksmääramise ja sekkumise kohta kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse raames (uuesti sõnastatud) (ELT L 79, 25.3.2009, lk 7).

[1] Vt ka komisjoni teatis „ Ühise kalanduspoliitika õigusruumi parendamise ja lihtsustamise perspektiivid ” (KOM(2004)820) ning komisjoni talituste töödokument „ Ühise kalanduspoliitika õigusruumi lihtsustamise ja täiustamise võimaluste ja selle elluviimise analüüs ” (SEK(2004)1596).

[2] http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/simplification/action_plan_en.htm.

[3] EÜ, „ Parem õigusloome – lihtsalt ja arusaadavalt ”, 2006.

[4] Oma märkused on esitanud Tšehhi vabariik ja Slovaki Vabariik.

[5] KOM(2003) 71 ja KOM(2006) 689.

[6] Komisjoni määrus (EÜ) nr 148/2009, millega tunnistatakse kehtetuks 11 vananenud määrust ühise kalanduspoliitika valdkonnas, komisjoni otsus 2009/309/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks 13 vananenud otsust ühise kalanduspoliitika valdkonnas, KOM(2009) 88 ja 89. Kui õiguslikku alust enam ei ole, on õigusaktid välja jäetud, tunnistades need ametlikult vananenuks (2009/C 43/02).

[7] Komisjoni määrus (EÜ) nr 696/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (mis käsitleb kalandussektoris tootjaorganisatsioonide vastuvõetud teatavate eeskirjade laiendamist tootjaorganisatsioonidesse mittekuuluvatele tootjatele) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, komisjoni määrus (EÜ) nr 248/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootjaorganisatsioonide tunnustamist käsitlevate teatiste, hindade kindlaksmääramise ja sekkumise kohta kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse raames.

[8] 2009. aasta kodifitseerimisprogrammi on lisatud komisjoni määrus (EÜ) nr 1438/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad.

[9] SEK(2007) 1278, p 8.2.

[10] KOM(2006) 499, KOM(2007) 295 ja KOM(2008)331.

[11] KOM(2008) 324.

[12] Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta.

[13] Komisjoni määrus (EÜ) nr 665/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

[14] KOM(2008) 721. Kõnealusele algatusele osutatakse õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kolmandas arenguaruandes (KOM(2009) 17, lk 18).

[15] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999.

[16] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1966/2006 kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta.

[17] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/90 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94.

[18] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta.

[19] Komisjoni määrus (EÜ) nr 498/2007, millega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Et abistada liikmesriike programmide ja hinnangute väljatöötamisel, on komisjon vastu võtnud teatmiku (K(2007) 3812) ja kaks märgukirja (K(2007)2575 ja 2578.

[20] Art. 4. Nõukogu määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist.

[21] Komisjoni määrus (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004.

[22] Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

[23] Ühenduse märkimisväärne rahaline toetus aitas liikmesriikidel paigaldada seadmeid, arendada ja tõhustada tehnilist struktuuri (praegune raamistik on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas).

[24] KOM(2007) 575, lk 3.2.3.

[25] Neid tuntakse ka teavitamiskohustuste (Information Obligations (IO)) nime all.

[26] Liikmesriigid on kindlaks määranud ka enda eesmärgid halduskoormuse vähendamisel (KOM(2009) 17, 10. lisa).

[27] Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2847/1993, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem.

[28] SEK(2005) 791, ajakohastatud 2006. aastal.

[29] Sellise mõõtmisega on seotud 22 liikmesriiki.

[30] KOM(2007) 23.

[31] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1243/2007, 24. oktoober 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, III lisa.

[32] Roheline raamat – Ühise kalanduspoliitika reform (KOM(2009) 163).

[33] http://ec.europa.eu/governance/impact/practice_en.htm.

[34] Komisjoni otsus 1999/478/EÜ kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee uuendamise kohta.

[35] Komisjoni otsus 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid.