11.9.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/15

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused”

KOM(2008) 311 lõplik – 2008/0098 (COD)

2009/C 218/03

1. juulil 2008 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 3. veebruaril 2009. Raportöör oli Angelo GRASSO.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 451. istungjärgul 25.-26. veebruaril 2009. aastal (25. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 114, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud kaupade vaba liikumise põhimõtte täieliku rakendamise tagamise olulisuses. See põhimõte on sätestatud asutamislepingus ning seda tõhustati 2008. aasta juulis vastu võetud ühises raamistikus ja järgnevates valdkondlikes õigusaktides, nii et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatud kaupu on võimalik takistusteta turustada kogu ELis, tagades seejuures tervisekaitse, ohutuse ja keskkonnakaitse garantiid toote olelustsükli kõigis etappides, alates toote kavandamisest kuni tema tootmisest kõrvaldamiseni.

1.2	Komitee toetab komisjoni algatust, mille eesmärk on läbi vaadata ELi õigusaktid ehitustoodete valdkonnas, eelkõige ehitustoodete direktiiv 89/106/EMÜ, et kooskõlastada see praeguste vajadustega, ajakohastada selle sisu ja luua kindel, üheselt mõistetav ELi õigusraamistik kõnealuses valdkonnas.

1.3

Komitee on veendunud, et toote kavandamise etapist alates tuleb mõju ökosüsteemi kvaliteedile kaasata hoonete ja/või ehituskonstruktsioonide struktuuriliste tingimuste ja omaduste hulka, kasutades loodusvarasid säästvalt, parandades inimeste elutingimusi ja edendades vastutustundlikumat lähenemisviisi nende menetluste, tavade ja tehniliste lahenduste suhtes, mis on seotud töötajate ja lõpptarbijate jaoks kehtivate kvaliteedi- ja ohutusnõuetega.

1.4	Komitee arvates tuleks tõhustada ELi ehitustoodete standardimissüsteemi, toetades standardiorganisatsioone ja kaasates standarditesse tööohutuse, toote kasutamise ja kõrvaldamise aspektid.

1.5

Komitee on seisukohal, et ehitajad, ehitusettevõtjad ja kasutajad peaksid olema teadlikud uuenduslike ehitustoodete äärmiselt suurest kliimamuutuste negatiivsete mõjude vähendamise ja elutingimuste parandamise potentsiaalist, selleks et konkreetselt ja tõhusalt panustada keskkonnakaitsesse ja energia säästmisse.

1.6	Komitee kordab, et kaupade vaba liikumine peaks olema konkurentsivõime ning ELi ühtse turu majandusliku ja sotsiaalse arengu peamine ajend ning ohutute ja tervislike toodete turustamisnõuete tugevdamine ja ajakohastamine peaks tagama kvaliteedi Euroopa tarbijate ja tööstusettevõtjate jaoks.

1.7	Komitee peab oluliseks ELi ühtlustatud reguleeriva raamistiku tagamist ehitustoodete turustamisel ja tootmisel Euroopa ühtsel turul.

1.8

Komitee peab väga oluliseks vajadust taastada CE-vastavusmärgise usaldusväärsus ja tõhustada teatatud asutuste akrediteerimise süsteemi. Tuleks luua õigusraamistik, mis tagaks järjepideva, võrreldava ja kooskõlastatud detsentraliseeritud süsteemi, tõhusa turujärelevalve ning selged ja lihtsustatud määratlused ja menetlused.

1.9

Komitee soovitab eraldada piisavalt rahalisi vahendeid ELi koolitus- ja teavitusprogrammide toetuseks, mis on suunatud kõigile asjaomastele avaliku ja erasektori osalejatele, eelkõige koolitajatele mõeldud koolituskampaaniate kaudu, ning samuti rakendamise järelevalve jaoks mõeldud täiendava programmi jaoks.

1.10

Komitee peab oluliseks menetluste lihtsustamiseks välja töötatud erisätteid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning mikroettevõtete juurdepääsu lihtsustamiseks CE-vastavusmärgise süsteemile, ning Solviti (1) sisseseadmist toodete kontaktpunktide juures riiklikul tasandil, et lihtsustada probleemide lahendamist.

1.11	Komitee leiab, et uute sätete ja tehniliste lisadega peaks kaasnema tehniline juhend põhinõuete väljatöötamiseks tootmistegevuses, mis seondub keskkonnasõbralike toor- ja teiseste materjalide ning uuenduslike toodete kasutamisega.

1.12	Komitee rõhutab vajadust, et ehitustoodete valdkonnas rakendataks kiirhoiatussüsteemi RAPEX, ning peab oluliseks, et rikkumisjuhud ja pettused avaldataks Euroopa Liidu Teatajas ja ehitustoodete teemalises ELi internetiportaalis.

1.13	Komitee leiab, et määruse rakendamiseks ette nähtud ajakava on liiga tihe, et võimaldada selle täielikku ja tõhusat rakendamist, ning et ajakava tuleks põhjalikult hinnata muu hulgas koolituse ja teavitamise seisukohast, mis on vajalikud nõutud muutustega harjumiseks.

1.14

Komitee kutsub komisjoni üles esitama parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele iga kahe aasta tagant aruande määruse rakendamise kohta. Aruande üks peatükk pühendatakse ehitustoodete tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning dokumenteeritud rikkumis- ja pettusjuhtudele kõnealuses valdkonnas.

2.   Sissejuhatus

2.1   Euroopa ehitusvaldkond moodustab umbes 10 % ELi SKPst ja ligikaudu 7 % kogu ELi tööjõust on rakendatud kõnealuses valdkonnas, ehitustoodete sektoris tegutseb üle 65 000 ettevõtte, millest 92 % on VKEd ja mikroettevõtted.

2.2   Suur osa ehitustoodetest (vastavalt sektorile 15 % kuni 25 % kogu ehitusvaldkonnast) on ette nähtud turustamiseks ELi siseturul Euroopa Majanduspiirkonnas.

2.3   Ehitustooteid võib turustada Euroopa Majanduspiirkonnas (2) üksnes juhul, kui nad vastavad teatud eesmärgile: ehitusmaterjalide kvaliteet peaks nende toodete, mille koostisesse nad kuuluvad, kogu olelustsükli jooksul vastama lubatud tasemele, eelkõige vastupidavuse, stabiilsuse, tuleohutuse, hügieeni, tervise- ja keskkonnakaitse, ohutu kasutuse, mürakaitse, energiatõhususe ja soojusisolatsiooni nõuete osas.

2.3.1   Seega tuleb pöörata piisavat tähelepanu ehitustoodete sobivusele ja vastupidavusele, eelkõige siis, kui on vaja teha suuri investeeringuid hoonete uuendamiseks, et muuta nad energiatõhusamaks.

2.4   Komitee on veendunud, et „kaupade vaba liikumine on konkurentsvõime ning ELi ühtse turu majandusliku ja sotsiaalse arengu peamine ajend ning ohutute, kvaliteetsete toodete turustamisnõuete tugevdamine ja ajakohastamine omavad otsustavat tähtsust tarbijate, ettevõtete ja Euroopa kodanike jaoks” (3).

2.5   Praegu kannab enam kui 300 ehitustoodete kategooriat CE-vastavusmärgist ja alates 2000. aastast on Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestanud üle 380 ühtlustatud standardi (4). Sama ajavahemiku jooksul korraldati konkreetsete toodete kohta üle 1 100 Euroopa tehnilise hinnangu (ETA), mis võimaldab saada CE-vastavusmärgist, selle asemel, et kasutada ühtlustatud standardeid.

2.6   Komitee leiab, et kui arhitektid ja tarbijad mõistaksid ja hindaksid uuenduslike ehitustoodete erakordset potentsiaali vähendada kliimamuutuste negatiivset mõju, suurendada energiatõhusust ja parandada elutingimusi, võiks tänu nimetatud potentsiaalile anda praktilise ja tõhusa panuse energiasäästu ja keskkonnakaitsesse (5).

2.7   Esmatähtis on see, et tootjad õigeaegselt kohandaksid tootmisprotsessi vastavalt uutele eeskirjadele. Nõue kasutada ühist tehnilist keelt toote omaduste hindamisel nii süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise seisukohast tootmisprotsessi jooksul kui ka hoonete tervisliku sisekliima loomise seisukohast võib parandada suhteid tootjate, klientide ja ametivõimude vahel ning tõsta ehitiste kvaliteeti.

2.8   Lihtne ja kvaliteetne reguleeriv raamistik ettevõtete jaoks on võtmetegur konkurentsivõime, arengu ja tööhõive tagamisel. Lihtsustatud õiguskeskkond on hädavajalik uuenduste stimuleerimiseks, õigusaktide nõuetest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks, ühenduse õigustiku üldise mahu vähendamiseks ning paindlikumatele regulatiivsetele lähenemisviisidele ülemineku tõhustamiseks.

2.9   Komitee arvates tuleks lisaks tootelt nõutavatele omadustele arvestada ka ehitiste projekteerimise ja ehitamise ning eelkõige haldamise ja hoolduse võimalike kulude prognoosimise võimalikkuse ja vajadusega.

2.10   Komitee väidab, et „parem seadusloome ning õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine on tihedalt seotud: hea seadus on jõustatav ja jõustatud seadus. … (rakendusprobleem) tuleneb erinevatest õiguskultuuridest ja vastutustest ning sellest, et Euroopa õiguse tõhusas rakendamises osalemise tase üle Euroopa on erinev” (6).

2.11   Seega toetab komitee igati seda, et ehitustoodete direktiivi muutmiseks valiti määrus, et vältida rakendamise ja tõlgendamise erinevusi, vähendada halduskoormust ja lihtsustada õigusraamistikku.

2.12   Komitee rõhutab veel kord, kui oluline on „tagada kaubanduse turvalisus, läbipaistvus ja tõhusus, vältides kontrollide ja testide dubleerimist ning tagades tarbijate, kodanike ja ettevõtete jaoks kõrge kaitsetaseme. Samuti on oluline kooskõlastada ja tõhustada turujärelevalvet, et tagada toodete ohutusnõudeid käsitlevate ühenduse eeskirjade aktiivne ja ühtne rakendamine” (7).

3.   Komisjoni ettepanek

3.1

Kavandatud määruse eesmärk on tagada järgmiste meetmete abil usaldusväärne ja korrektne teave ehitustoodete omaduste kohta kogu ELi siseturul (Euroopa Majanduspiirkond): — luues ühise tehnilise keele, — määratledes eesmärgid, mõisted ja täpsed reeglid kõigi ettevõtjate kohustuste kindlaksmääramiseks, — sätestades tingimuse, et CE-vastavusmärgise saamiseks tuleb esitada toimivusdeklaratsioon, mille eest vastutavad üksnes tootjad ja importijad, — tõhustades eeskirjade usaldusväärsust, sealhulgas tehnilise hindamise asutuste (TAB) määramise eeskirjad, — lihtsustades menetlusi ja vähendades ettevõtete halduskoormust, — kehtestades rangemad kriteeriumid teatatud asutustele liikmesriikide poolt määratud pädeva teavitava ametiasutuse kontrolli all, — tugevdada turujärelevalvet liikmesriikide turujärelevalveasutuste kontrolli all.

4.   Üldised märkused

4.1

Komitee toetab algatust ühtlustada ühenduse õigustikku kõnealuses valdkonnas, ajakohastada selle sisu ning luua kõigi avaliku ja erasektori osalejate jaoks siseturul ELi õigusraamistik, mis on kindel, üheselt mõistetav, selge, läbipaistev ja tasakaalustatud ning milles kasutatakse ühist keelt, ühtlustatud tehnilisi kirjeldusi (ühtlustatud Euroopa standardid ja Euroopa hindamisdokumendid) ja ehitiste põhinõudeid, mis täielikult hõlmavad kohustusi säästva arengu, rahvatervise ja loodusvarade säästva kasutamise valdkonnas, ning millega lihtsustatakse menetlusi VKEde jaoks.

4.2

Komisjon näeb ehitussektoris Euroopa tipptasemel turgu, kus aga „mitte ainult ELi […] tasandil ei ole ehituse valdkonna õigusaktid piisavalt kooskõlastatud”. Juhul „kui sellele lisandub kohaliku ettevõtlusstruktuuri domineerimine, on tagajärjeks märgatav halduskoormus ja säästva ehitusturu suur killustatus” (8).

4.3

Komitee leiab, et ehitustoodete direktiivi läbivaatamisel ning määruseks ümbertöötamisel tuleb eelkõige arvesse võtta järgmisi põhikriteeriume: — läbipaistvus, lihtsustamine, usaldusväärsus, õigus- ja tehniline kindlus, ühtsed määratlused, arusaadavus kasutajate jaoks ELis, st ehitustoodete vahe- ja lõpptarbijate, müüjate ja ostjate, inseneride, arhitektide ja projekteerijate, avaliku- ja erasektori lepingupartnerite ning haldusasutuste jaoks; — ühine keel, mis põhineb ühtlustatud standarditel ja Euroopa tehnilistel hinnangutel ning mis on mõistetav, selge ja kasutajasõbralik nii spetsialistide kui ka üldsuse jaoks ja võtab arvesse kodanike elamistingimuste ja ruumivajadusi ning nõudmisi tervishoiu, energiatõhususe, keskkonnasäästlikkuse, elukvaliteedi, hügieeni ja ohutuse valdkonnas; — kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikameetmete ja eesmärkidega, eelkõige üldise ettevaatuspõhimõttega, mis on sätestatud asutamislepingus ning kinnitatud mitmes rahvusvahelises konventsioonis ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus (SPS): seda põhimõtet tuleb rakendada juhul, kui objektiivsete teadusuuringute tulemusel on kindlaks tehtud mingi nähtuse, toote või protsessi võimalik kahjulik mõju, eelkõige seoses kemikaalide regulatiivse raamistikuga (REACH), (9) turuleviidud toodete üldise ohutusega (10) ja tootevastutusega, tagamaks tugeva tarbijakaitse vigaste kaupade poolt tarbijate tervisele või omandile tekitatud kahju korral (11). — teabevahetus, teavitamine ja koolitus ELi eri sidusrühmade õiguste ja kohustuste teemal ning toodete kontaktpunktide selge määratlemine. Kontaktpunktid peaksid kasutama Solviti mehhanisme vaidluste lahendamiseks ning võimaldama vahe- ja lõpptarbijatele ning ettevõtetele, eelkõige VKEdele, juurdepääsu kohtuvälistele menetlustele; — bürokraatia ja sellega seotud halduskoormuse vähendamine, eelkõige selliste väiksemate ja nõrgemate tarbijate jaoks nagu vahe- ja lõpptarbijad, VKEd ja eraisikud, pidades meeles asjaolu, et ettevõtjatele esitatud nõuded peavad olema õigustatud ja proportsionaalsed ega tohi tuua endaga kaasa kulukat halduskoormust ja bürokraatiat; — sellise jätkusuutliku, terviseteadliku ja ohutu ehituskultuuri arendamine ja levitamine, mis hõlmab uuringute tegemist projekteerimise etapis, ehitusmeetodite muutmist, paremate materjalide tootmist, turuleviimist ja kasutamist ehitusprotsessis ning uusi struktuurilahendusi, jaotades vastutust kõigi asjaosaliste vahel juba protsessi niivõrd varases järgus nagu koolides, inseneride koolituses ja ülikoolides; — Euroopa standardimisasutuste toetamine, et suurendada nende tõhusust ehitustoodete tehniliste standardite koostamise protsessis ja tagada see, et nimetatud asutustel on selged, läbipaistvad ja täielikult arvestatavad volitused ning et nad esindaksid võimalikult laias ulatuses kõiki asjaomaseid kategooriaid; — turujärelevalve süsteemide tugevdamine ning rikkumisjuhtude ja nende toimepanijate avaldamine, st et tuleb tõhustada ja koordineerida riiklikke süsteeme, rakendada ehitustoodete valdkonnas RAPEXit, (12) avaldada rikkumisjuhud ja pettused Euroopa Liidu Teatajas ja ELi ehitustoodete teemalises internetiportaalis ning lisada rikkumisjuhte ja pettusi käsitlev peatükk iga kahe aasta tagant uue määruse rakendamise kohta koostatavasse aruandesse, mis esitatakse parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ning Sotsiaalnõukogule.

4.4

Komitee tunnistab vajadust parandada teatatud asutuste akrediteerimise süsteemi ja luua kõnealuste asutuste rangemad valiku-, juhtimis- ja järelevalvekriteeriumid kooskõlas kõnealuse valdkonna üldiste õigusnormidega, mis on sätestatud 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ ja määrusega (EÜ) 765/2008.

4.5

Kasvava globaliseerumise taustal peab turujärelevalvesüsteem tagama ühise õigusraamistiku, et tagada õigusaktide järjekindel ja tõhus rakendamine kogu ELi territooriumil. Liikmesriigid peavad eraldama piisavalt vahendeid selle elluviimiseks. Igal juhul tuleb liikmesriikidelt selgesõnaliselt nõuda, et nad määraksid organi, kellele võib esitada kaebusi, ja võimaldaksid üldsuse ligipääsu sellele.

4.6

Komitee leiab, et eri osalejate vastutus peab olema selgelt määratletud, et tagada toote täielik jälgitavus, eelkõige ehitusmaterjalide omaduste seisukohast toodete kogu olelustsükli jooksul, turvalisuse ja tervisekaitse seisukohast, eelkõige töötajate ja lõpptarbijate ohutust silmas pidades, ning elu- ja töökeskkonna igakülgse kaitse seisukohast.

4.7

Tuleb taastada usaldus vastavusmärgiste suhtes. Tuleb taastada CE-vastavusmärgise tegelik väärtus ja pakkuda suuremaid võimalusi CE-vastavusmärgise rikkumisjuhtude korral süüdlaste vastutusele võtmiseks ning tagada märgise õiguslik kaitse. Komitee märgib, et üleminek uuele CE-vastavusmärgise süsteemile tähendab halduskoormust ettevõtete jaoks ja suurt esialgset ametiasutuste poolset investeeringut standardimise ja järelevalve infrastruktuuri, eelkõige teatatud asutuste viimisel tipptasemele.

4.8

Komitee leiab, et koos Euroopa ehitustoodete standardimissüsteemi tugevdamisega tuleks suuremat rõhku panna ka rahvusvaheliste standardite kehtestamisele ja rakendamisele, juurdepääsu lihtsustamisele turgudele ja rahvusvahelisele kaubandusele ning selle tagamisele, et ehitustoodete turgudel oleks globaalne mõõde.

4.9

Komitee toetab rakendamiseks praegu kavandatud ajakavadest sobivamate ajakavade kasutamist, võttes arvesse vajadust teavituskampaaniate järele laiemal ja kohalikul tasandil ning kohanemisaja järele, mil harjutakse muutunud meetodite, menetluste ja käitumistavadega, mis on vajalikud ehitustoodete direktiivilt ehitustoodete määrusele üleminekul.

4.10	Komitee peab esmatähtsaks asjakohaste rahaliste vahendite eraldamist, et toetada ELi koolitus-, teavitus- ja toetusprogramme ning nende rakendamise järelevalvet, mis on suunatud kõigile avaliku ja erasektori sidusrühmadele.

4.11

Komitee soovitab lisada uutele sätetele ja tehnilistele lisadele tehniline juhend tööde põhinõuete väljatöötamiseks, eesmärgiga: — määratleda kohustused kõnealuses valdkonnas tulevikuks, eelkõige seoses keskkonnasõbralike toor- ja teiseste materjalide kasutamisega; — tagada uuenduslike toodete jaoks suurem paindlikkus ka töötlemise käigus tänu Euroopa tehnilisele hinnangule (ETA) ning ettepanekus täpsustatud eri organisatsioonide ja organite valikule ja rollile.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Ettepanek peaks sisaldama kahte lisapeatükki:

—	üks peatükk, mis on pühendatud teabevahetusele, teavitamisele ja koolitusele, et muuta jätkusuutliku ehitustegevuse kultuur veelgi ulatuslikumaks,

—

teine peatükk peaks olema pühendatud energiasäästlikkusele, loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele ning tervisele, hügieenile ja ohutusele toote kogu olelustsükli vältel alates toote kavandamisest kuni kõrvaldamiseni. Sellekohased põhinõuded on toodud lisas 1, kuid komitee arvates peaksid nad olema määratletud määruse tekstis.

5.1.1   Eelkõige on hügieeni- ja tervisekaitsenõuete järgimise kohustus esmatähtis ohu korral, mis tekib sellise materjali taaskasutamise tulemusel, mis on radioaktiivne (13) ja/või sisaldab ohtlikke toksilisi aineid, mille sisaldumine hoonetes ja konstruktsioonides võib põhjustada pidevaid ja mõnikord äärmiselt tõsiseid tervisekahjustusi inimestele, kes seal elavad või puutuvad nende ainetega kokku pikema aja jooksul.

5.2   Komitee pöörab erilist tähelepanu toodete turustamise (14) alastele määratlustele (artikkel 2), mille kohta ta on juba arvamust avaldanud (15). Nende puhul peaks olema tagatud kooskõla mujal rakendatava õigusraamistikuga ning ühtlasi tuleks esitada selliste ehitustoodete määratlused, mida ei valmistata masstoodanguna (mis on eriti olulised VKEde jaoks), sealhulgas pooltoodete komplektid ja uuenduslikud tooted. Ühtlustatud tehniliste kirjelduste määratluses tuleks viidata Euroopa tehnilisele hinnangule (ETA) (16), mitte Euroopa hindamisdokumentidele (EAD).

5.3   Toimivusdeklaratsiooni küsimuses on komitee seisukohal, et niipea kui toode on turule viidud ja tal on peamised, põhinõuetele vastavad tooteomadused, peaks olema kohustuslik täielik toimivusdeklaratsioon, milles ei piirduta riiklike standarditega. Selle täitmiseks võib kasutada ka infotehnoloogia vahendeid ja veebilehti, millele klientidel on juurdepääs.

5.3.1   Komitee arvates tuleks koostada toimivusdeklaratsioon, juhul kui asjaomase toote kohta kehtivad ühtlustatud normid või Euroopa tehnilise hinnangu dokument (ETA) (17).

5.4   Euroopa Standardikomitee (CEN) poolt komisjoni juhiste põhjal kehtestatud ühtlustatud standardite eesmärk peaks olema ühemõtteliselt ja selgelt määratletud asjaomaste toodete või tooterühmade jaoks, määratledes toote kasutusalad: ühtlustatud standardid peavad olema täielikult kooskõlas kasutusjuhistega.

5.5   Komitee arvates on lihtsustatud menetluste kohta kehtestatud eeskirjad esmatähtsad. Nende eesmärk on lihtsustada menetlusi eelkõige VKEde ja mikroettevõtete jaoks ning võimaldada neile lihtsustatud juurdepääsu CE-vastavusmärgise süsteemile. Kõnealused menetlused peavad siiski tagama samaväärse tarbijakaitse ohutus-, tervisekaitse- ja keskkonnanõuete valdkonnas.

5.6   Komitee rõhutab artikli 46 sätete olulisust, eelkõige mis puudutab ohtu töötajate tervisele ja ohutusele, ning vajadust hinnata asjaomast toodet ja selle täielikku olelustsüklit. Hinnang peab hõlmama kõiki nõudeid, mis on kehtestatud esitatud määruses, et vältida kõnealuses valdkonnas õnnetusi, mis on tingitud ebasobivate materjalide kasutamisest või nende väärkasutamisest.

5.7   Komitee leiab, et üleminekusätted artiklis 53 tuleks läbi vaadata. Seal on ehitustoodete direktiivilt ehitustoodete määrusele ülemineku tähtpäevaks määratud 1. juuli 2011. Vaja oleks pikemat üleminekuperioodi, arvestades olulisi teavitamise, koolituse ja käitumise muutusi ja nendega seotud nõudeid ning vajadust kohanemisaja järele, et muutunud meetodite ja menetlustega harjuda.

5.8   Seoses tehnilise ajakohastamisega, millest on juttu määruse ettepaneku artiklis 51, kordab komitee oma varasemat sellekohast seisukohta, (18) mille kohaselt „komiteemenetlused peavad olema võimalikult läbipaistvad ja arusaadavad ELis elavate inimeste jaoks ja eelkõige nende jaoks, keda õigusaktid isiklikult puudutavad”.

---

(1)  http://ec.europa.eu/solvit/

(2)  EMP: Euroopa Majanduspiirkond.

(3)  ELT C 120, 16.5.2008.

(4)  CEN: http://nan.brrc.be/docs_public/other/cpd_standards_20080730.pdf; ELT C 304, 13.12.2006.

(5)  ELT C 162, 25.6.2008.

(6)  ELT C 24, 31.1.2006

(7)  Vt allmärkus 3.

(8)  KOM(2007) 860 lõplik, 21.12.2007, teatis teemal „Juhtivate turgude algatus Euroopas”, lk 5.

(9)  Määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18.12.2006.

(10)  Direktiiv 2001/95/EMÜ üldise tooteohutuse kohta, 3.12.2001.

(11)  Direktiiv 85/374/EMÜ tootevastutuse kohta, 25.7.1985.

(12)  RAPEX: toiduks mittekasutatavate toodete alane kiirhoiatussüsteem.

(13)  ELT C 241, 7.10.2002.

(14)  Otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, 9.7.2008; määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, 9.7.2008.

(15)  ELT C 120, 16.5.2008.

(16)  ETA (Euroopa tehniline hinnang)

(17)  Seega tuleb välja jätta punkti I artikli 4b tekst kuni lõpuni.

(18)  ELT C 224, 30.8.2008.

---