4.8.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/65

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas”

KOM(2008) 412 lõplik

(2009/C 182/14)

Raportöör: Evelyn REGNER

Kaasraportöör: Antonello PEZZINI

2. juulil 2008 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas”

KOM(2008) 412 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 10. detsembril 2008. Raportöör oli Evelyn REGNER, kaasraportöör Antonello PEZZINI.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 450. istungjärgul 14 ja 15. jaanuaril 2009 (14. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 162, vastu hääletas 21, erapooletuks jäi 25.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist uue sotsiaalmeetmete kava kohta ning näeb selles ja teistes käimasolevates sotsiaalsetes algatustes õiget sammu Euroopa heaoluriigi moderniseerimise suunas, kus on peamine panna inimesed sellisesse olukorda, et neil oleks võimalik rakendada oma kogu potentsiaali ja anda Euroopa Liidule sotsiaalne nägu.

1.2   Seoses ulatusliku ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga on veelgi olulisem, et Euroopa Liit seisaks tugeva sotsiaalse ja konkurentsivõimelise Euroopa eest. Komitee pooldab seega – lisaks uuendatud sotsiaalmeetmete kavale – tõelise sotsiaalpoliitilise tegevuskava koostamist.

1.3   Komisjoni teatise puhul on peamiselt tegu reageeringuga uuele tegelikkusele. Eelkõige käsitletakse sotsiaalpoliitika kohandumist ühiskondades aset leidvate muutustega, ent eriti majanduses ja tööturul toimuvate muutustega. Euroopa vajab tungivalt ajakohaseid tööturupoliitilisi meetmeid ning tugevaid, jätkusuutlikke ja tööhõivet soodustavaid sotsiaalsüsteeme.

1.4   Komitee konstateerib komisjoni tagasihoidlikkust tööõigusest tulenevate miinimumstandardite edasiarendamisel. Need olid minevikus Euroopa sotsiaalpoliitika ning elu- ja töötingimuste parandamise selgroog ja peaksid seal, kus need on vajalikud ja kohased, olema ka tulevikus iga sotsiaalmeetmete kava osa.

1.5   Komitee märgib, et sotsiaaldialoog on endiselt Euroopa sotsiaalse mudeli üks kõige olulisemaid sambaid, seda nii riiklikul kui Euroopa tasandil. Sotsiaalpartneritel on võtmeroll kõigis sotsiaalsete muutustega seotud küsimustes ja seepärast tuleks nad kaasata uuendatud sotsiaalmeetmete kava kõigi meetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja kontrollimisse. Tulevikus kujuneb teiseks oluliseks sambaks kodanikuühiskonna dialoog.

1.6   Avatud kooskõlastusmeetodit tuleks tugevdada eelkõige kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete nõuete edasise kasutamisega. Komitee leiab, et sellesse tuleks aktiivsemalt kaasata Euroopa Parlament ning soovitab riigihangete raames sotsiaalsete eesmärkide või siis suuniste kohustuslikku järgimist.

1.7   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks, et EL toetaks liikmesriike (tihedas koostöös sotsiaalpartneritega) turvalise paindlikkuse põhimõtete rakendamisel, ühtlustamisel ja kontrollimisel. Komitee nõuab seepärast turvalise paindlikkuse üle peetava arutelu tihedamat sidumist sotsiaaldialoogi laiendamisega kõikidel tasanditel ning nendel tasanditel toimuvate kollektiivläbirääkimistega.

1.8   Ühenduse projekte võrdõiguslikkuse edendamiseks, puuetega inimeste toetamiseks, sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks ja aktiivse kaasamise edendamiseks tuleks komitee arvates täiendada tõhusamate poliitiliste meetmetega, mis on suunatud ka eakate inimeste tööhõivele ning ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele ja töötutele. Ka vaesusega võitlemine peab olema üks prioriteet.

1.9   Komitee peab vajalikuks asjakohast reageerimist Euroopa Kohtu päevakajalistele otsustele, mis puudutavad töötajate lähetamist ja ametiühingumeetmeteid. Komisjoni määratud arutelufoorum on siin esimene samm. Eelkõige tuleks välja tuua erinevaid alternatiive ühelt poolt siseturu vabaduste ja teiselt poolt põhiõiguste vaheliste vastuolude lahendamiseks. Kui on vajalik ja sobilik, tuleks töötajate kaitseks võtta sobivaid ja konkreetseid meetmeid nii kiiresti kui võimalik, tõstmaks esile, et majanduslikud õigused ega konkurentsireeglid ei ole ülimuslikud sotsiaalsete põhiõiguste ees.

1.10   Arvestades Euroopa elanikkonna hulgas ulatuslikult levinud kartusi, et 20 aasta pärast ei ole paljudele tagatud juurdepääs kvaliteetsele arstiabile, (1) siis tuleks välja töötada vastavad selged ja läbipaistvad eesmärgid ning nendega peaks kaasnema asjakohane seire ja avalikkuse teavitamine.

1.11   Rändel on lisaks uute võimaluste avamisele ning majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmisele ka oma varjuküljed. Komisjon peaks tulevikus tegelema ka nende negatiivsete külgedega ja võtma meetmeid nende vältimiseks.

1.12   Nii nagu komisjon, nii omistab ka komitee suure tähtsuse kehtivate õigusaktide rakendamisele ja jõustamisele. Tühipaljad üleskutsed liikmesriikidele ei ole siinkohal piisavad, eelkõige mis puudutab töötajate lähetamise direktiivi. Sellega seoses tuleks suuremat tähtsust omistada eelkõige tõhusamate meetmete loomisele piiriüleste küsimuste lahendamiseks. Komitee tervitab lisaks komisjoni üleskutset kõikidele liikmesriikidele, olema teistele eeskujuks ning ratifitseerima ja rakendama ILO konventsioone, mille ILO on tunnistanud ajakohaseks.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1   2. juulil 2008 avaldas Euroopa Komisjon teatise uue sotsiaalmeetmete kava (2) kohta. Selles märgib komisjon, et uus sotsiaalne tegelikkus nõuab reageerimist. Muudatused on kiired. Poliitika peab nendega sammu pidama ning reageerima uut moodi ning paindlikult probleemidele, mis on seotud globaliseerumise, tehnoloogia arengu ja demograafiliste suundumustega.

2.2   Komisjon märgib, et selliste meetmete ulatus on lai ja nõuab prioriteetide seadmist. Sellest tulenevalt keskendub tegevuskava mitmetele otsustavatele valdkondadele, kus ELi tegevus annab selget lisaväärtust ning kus täielikult järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

—	Lapsed ja noored – homne Euroopa;

—	Investeerimine inimestesse, rohkematesse ja parematesse töökohtadesse, uutesse oskustesse;

—

Liikuvus;

—	Pikem elu ja parem tervis;

—	Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

—	Võitlus diskrimineerimise vastu;

—	Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus maailma mastaabis.

2.3   Kõigis neis valdkondades võetavad meetmed aitavad kaasa kava kolme eesmärgi – võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse saavutamisele.

2.4   Komisjoni sõnade kohaselt kinnitas sotsiaalse tegelikkuse hindamine, et ELi kodanikud ja huvirühmad loodavad, et sotsiaalmeetmete kava annab lisaväärtust sotsiaalsele arengule.

2.5   Komisjonil on kavas kasutada ka edaspidi EÜ asutamislepingu vahendeid (õigusaktid, sotsiaalne dialoog, avatud kooskõlastusmeetod, ELi rahastamine, kodanikuühiskonna kaasamine) ning rakenda ka nende vahendite vahelist sünergiat (võttes abiks tervikliku lähenemisviisi ja poliitikavahendite arukama kombinatsiooni). Seejuures on oluline osa ka majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamisel ja järelevalvel.

3.   Üldised märkused

3.1   Uues sotsiaalmeetmete kavas märgib komisjon, et ELi poliitikal on juba praegu tugev sotsiaalne mõõde ja see avaldab positiivset sotsiaalset mõju. Eelnevaga nõustudes on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee samuti seisukohal, et ELil peab olema tugev sotsiaalne mõõde ja see peab avaldama positiivset sotsiaalset mõju, seda eelkõige „globaalses külas” aset leidva finantskriisi ajal. See finantskriis toob endaga kaasa majandusliku kriisi ja Euroopa Liidu liikmesriikides võib juba täheldada tagasiminekut. See omakorda tähendab raskusi ettevõtetele ja raskeid aegu töötajatele ning kogu ühiskonnale tervikuna. Vaatamata asjaolule, et sotsiaalpoliitika on valdavalt liikmesriikide vastutusalas, tervitab komitee komisjoni poolt alates 2007. aastast tehtud algatusi – sotsiaalse tegelikkuse hindamist ja nüüd uue sotsiaalmeetmete kava esitamist – ning usub, et ühine strateegia aitab vähendada heaolu edasise arenguga kaasnevaid hirme. Ent Euroopa kodanikele tuleks edastada veelgi jõulisem sotsiaalne sõnum.

3.2   Komitee annab põhimõtteliselt positiivse hinnangu ka sellele, et kava ei piirdu üksnes sotsiaalpoliitika klassikaliste valdkondadega, vaid hõlmab ka teisi alasid nagu haridus, tervishoid ja kultuuridevaheline dialoog.

3.3   Hetkel aga ei ole komitee arvates piisav ühenduse traditsiooniline lähenemine – isegi kui seda on uuendatud ja teistele valdkondadele laiendatud. Kõrvale ei tohi jätta makromajandusliku poliitika põhimõttelise suuna küsimust. Vastasel juhul valitseb oht, et olulised küsimused jäävad ka edaspidi ilma tuntava sotsiaalse mõõtmeta.

3.4   Komitee on seisukohal, et Euroopa sotsiaalne mõõde võiks leida oma väljundi muu hulgas tõelises sotsiaalses tegevuskavas. Lihtsalt uuendatud sotsiaalmeetmete kava ei ole piisav. Tegevuskava peaks põhinema liikmesriikide vahelisel positiivsel koostööl, mitte sotsiaalsete õiguste, sotsiaalse kaitse ja töötingimuste ühtlustamise võidujooksul madalama taseme suunas (3). Selles tuleb keskenduda neile aspektidele, mis annavad tulemusi elu- ja töötingimuste parandamise osas, sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamisel nende jätkusuutlikkust ja tööhõivet soodustavat mõju silmas pidades, konkurentsivõime tõstmise osas, mis puudutab ettevõtete ja töötajate paremat kohanemisvõimet ja rohkem ja paremaid töökohti.

3.5   Vaja on aktiivselt tegeleda sotsiaalsete eesmärkidega. See on reaktiivne seisukoht selles mõttes, et sotsiaalpoliitika ülesanne olevat reageerida muutustele ja kohandada inimesi majanduse uute nõudmistega – ent see ei lähe piisavalt kaugele. Inimene ja investeeringud inimestesse peavad olema kesksel kohal, eesmärk peab olema elu- ja töötingimuste parandamine ning Euroopa sotsiaalpoliitika selgroo peavad moodustama selged, tõhusad ja siduvad vahendid.

3.6   Nimelt ei tohi just praegust kriisi silmas pidades ära unustada kogu ühiskonna vastust üksikisiku heaolu eest. See hõlmab eelkõige sissetulekute õiglast jaotumist, piisavaid töövõimalusi konkurentsivõimelistes ettevõtetes, sotsiaalset kindlustatust selliste riskide vastu nagu haigused, invaliidsus, töötus ja vanadus, perekondade toetamist, kõigile kättesaadavat haridust, kindlustatust vaesuse vastu ning ka taskukohaste üldhuviteenuste pakkumist.

3.7   Majanduslik dünaamika ja sotsiaalsed edasiminekud ei ole vastandid, vaid toetavad teineteist. Sotsiaalne turumajandus seob konkurentsivõimet sotsiaalse õiglusega. Oluline on omistada võrdne tähtsus sotsiaalvaldkonnale, majandusele ja keskkonnale.

4.   Eesmärgid ja prioriteedid

4.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab mõttekaks ja vajalikuks, et EL toetaks liikmesriike (tihedas koostöös sotsiaalpartneritega) turvalise paindlikkuse põhimõtete rakendamisel, ühtlustamisel ja kontrollimisel. Esmajoones peaks eesmärk olema inimeste toetamine ning nende elu- ja töötingimuste parandamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalsetele küsimustele. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et siduda võimalike reformide üle peetavaid arutelud töösuhete tugevdamise ja moderniseerimisega kõikidel tasanditel. Komitee nõuab seepärast turvalise paindlikkuse üle peetava arutelu tihedamat sidumist sotsiaaldialoogi laiendamisega kõikidel tasanditel ning nendel tasanditel toimuvate kollektiivläbirääkimistega. Turvalise paindlikkuse põhimõte peaks tasakaalustatult edendama nii paindlikkust kui turvalisust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taunib arusaama nagu tähendaks turvaline paindlikus töötajate õiguste ühepoolset ja ebaseaduslikku vähendamist (4).

4.2   Eelkõige noored tööotsijad seisavad tööturule sisenemisel silmitsi suurte raskustega. Nn töökogemuse põlvkonda ootavad tööturul tihti ebatüüpilised töövormid, mis mõnel juhul võivad põhjustada ebakindlaid töösuhteid (5). Rõhutatult tuleb tervitada meetmeid aktiivse integratsiooni ja elukestva õppe toetamiseks. Kvaliteetsed töökohad ja kindel töö on tihedalt seotud hea ja laiapõhjalise haridusega. Euroopa Liit ja eelkõige liikmesriigid peavad lisaks sellele välja arendama poliitikavaldkondade kombinatsiooni, et viia ühelt poolt oskused ja kvalifikatsioonid ning teiselt poolt ettevõtete nõudmised teineteisega paremini kooskõlla. Tuleb tagada koolilõpetajate kõrgem tööalane konkurentsivõime ning parandada ettevõtete raamtingimusi kõrge kvaliteediga töökohtade loomiseks. Lisaks tuleks rakendada meetmeid, et vältida ebakindlaid töösuhteid. Vahetult enne Euroopa noortepaketile (2005) hinnangu andmist oleks lõpuks kasulik astuda samme.

4.3   Mõttekas oleks ka ühenduse algatus edendamaks noortele mõeldud kõrge kvaliteediga töökohtade loomist. Selle eesmärk peaks olema väärtustada sotsiaalpartnerite aktiivsel toetusel koolilõpetajate kvaliteeti ja saavutusi uue, mikrokrediitide andmise programmi JASMINE (6) raames loodud kontaktpunkti abil.

4.4   Komitee peab tähtsaks ettevõtliku tegutsemise edendamist, ettevõtlusalase pädevuse edasiandmist ja finantshariduse toetamist ELis. Ettevõtlus laiemas mõistes – see, mis võib stimuleerida ja edendada uuenduslikku ja loomingulist suhtumist – on Lissaboni tegevuskava oluline vahend, mille abil suureneb majanduskasv, luuakse paremaid töökohti, saavutatakse sotsiaalne ühtekuuluvus ning on võimalik võidelda sotsiaalse tõrjutusega (7).

4.5   Tööhõivestrateegia ja avatud kooskõlastusmeetodi raamides tuleks seada palju ambitsioonikamad, tõhusamad ja paremini mõõdetavad eesmärgid ning Euroopa Komisjonile tuleks anda suuremad volitused. Taas on vaja keskenduda Euroopa tasandi kvantitatiivsetele eemärkidele, milleks on eelkõige aktiviseerimine, haridus ja elukestev õpe, noorte tööhõive, juurdepääs kvaliteetsele arstiabile ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus (8).

4.6   Elukestva õppe toetamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu hariduspoliitilisele paradoksile – olukorrale, kus madalama kvalifikatsiooniga inimesed on täiendõppe osas halvemas olukorras.

4.7   Tähtsal kohal peavad olema pikaajalise ning noorte töötusega võitlemine, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine, naiste tööhõivemäära suurendamine ning ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi Progress 2007–2013 (9) tugevdamine eelkõige selleks, et suurendada ühenduse poliitikate edendamiseks ja toetamiseks mõeldud kõige olulisemate ELi võrgustike võimsust ning võtta kasutusele edumeelsed vahendid vajaduste ja perspektiivide (foresight) kontrollimiseks osalemismenetluse abil ning lähtudes alt-üles lähenemisviisist.

4.8   Tuleb parandada sotsiaaldialoogi raamtingimusi. Sellega seoses märgib komitee, et siiani ei ole veel loodud 2005. aasta sotsiaalmeetmete kava (10) osaks olnud vabatahtlikku raamistikku kollektiivlepingute üle peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste jaoks.

4.9   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et kiire positiivsele kokkuleppele jõudmine tööaja direktiivi (11) ja ajutiste töötajate töötingimuste direktiivi (12) ettepanekute osas on väga oluline. Selles osas tervitab komitee ajutiste töötajate töötingimuste direktiivi vastuvõtmist nõukogus. Samas kahetseb komitee tööaja direktiivi praegust seisu nõukogus.

4.10   Euroopa Kohtu mitmed viimase aja otsused (Lavali, (13) Vikingi (14) ja Rüfferti (15) kohtuasjad) on selgelt esile tõstnud ühelt poolt siseturueeskirjade ja teiselt poolt põhiõiguste (eelkõige ametiühingute õiguste) vahelise vastuolu ning tõstatanud põhimõttelisi küsimusi. Sellest tuleneb vastav tegutsemisvajadus. Komisjoni määratud arutelufoorum on siin esimene samm. Nüüd peaks komisjon põhjalikult kontrollima siseturu mõju töötajate õigustele ja kollektiivläbirääkimistele. Kui on vajalik ja sobilik, tuleks töötajate kaitseks võtta sobivaid ja konkreetseid meetmeid nii kiiresti kui võimalik, tõstmaks esile, et majanduslikud õigused ega konkurentsireeglid ei ole ülimuslikud sotsiaalsete põhiõiguste ees.

4.11   Inimeste liikuvus pakub Euroopa kodanikele rikkalikult võimalusi ning aitab edendada majanduskasvu ja tõsta konkurentsivõimet. Nende positiivsete aspektide kõrval peab komitee aga hädavajalikuks, et valgustataks ka liikuvuse negatiivseid külgi, eelkõige neid, mis seostuvad suurte rändetulvadega. Eelnevaga peetakse silmas eelkõige sotsiaalseid mõjusid, nagu sisserändajate ja nende perekonnaliikmete sotsiaalne ja perekondlik olukord, sotsiaalne dumping eelkõige seoses ebaseadusliku töötamisega, sisserändajate elutingimused ning võimalikud mõjud tööturule. Lisaks tuleb selgitada ka päritolumaa haridussüsteemile keskmises ja pikas perspektiivis avalduvaid mõjusid ja ajude äravoolu (16). Nende aspektide uuringu tulemused peaksid olema alus selliseid mõjusid vähendavate meetmete võtmisele.

4.12   Komitee tervitab komisjoni soovi mõjutada kõrge kvaliteediga, lihtsalt ligipääsetavate ja püsivate sotsiaalteenuste välja arendamist. Komitee toetab selgesõnaliselt tõika, et üldisel huvil kõnealuste sotsiaalteenuste vastu peab olema suurem kaal kui ühtse turu ja konkurentsieeskirjadel. Samuti on vajalik vastavate mõistete ja eeskirjade selgitamine. Komitee teeb seega ettepaneku mitmerööpalise progressiivse kontseptsiooni väljatöötamiseks, milles ühendataks üksteisega valdkonnapõhised ja temaatilised pidepunktid. See peaks viima õigusaktide vastuvõtmiseni seal, kus see on vajalik ja/või nende põhimõtete ja tingimuste kohandamiseni erinevates asjaomastes valdkondades (sektoripõhise suunitlusega horisontaalne lähenemine) (17).

4.13   Arvestades Euroopa elanikkonna hulgas laialdaselt levinud kartusi, et 20 aasta pärast ei ole paljudele tagatud juurdepääs kvaliteetsele arstiabile, (18) siis tuleks välja töötada vastavad selged ja läbipaistvad eesmärgid ning nendega peaks kaasnema sobiv seire ja avalikkuse teavitamine.

4.14   Arvestades Euroopa Kohtu otsust Rüfferti kohtuasjas, on üsna julge rääkida „sotsiaalsete tahkude arvessevõtmisest” (19) seoses riigihankeõigusega. Samuti tuleks viidata sellele, et Euroopa riigihankedirektiivid on suunatud eelkõige ning riigihanked peaaegu üksnes majanduslikele aspektidele. Et sotsiaalseid aspekte oleks võimalik vastavalt arvesse võtta, vajavad riigihanke tellijad selgeid ja siduvaid raamtingimusi. Lisaks saaksid riigihanked sotsiaalse näo ka siis, kui teatud sotsiaalsete aspektide järgimist mitte ainult ei võimaldataks, vaid kui see muudetaks kohustuslikuks. Komitee peab seega mõttekaks, et komisjon esitaks selles suunas konkreetsed kaalutlused. Nii näiteks tuleks siin Euroopa suunistest lähtuvalt arvestada sotsiaalsete eesmärkidega, et kasutada sel viisil enam ära avatud kooskõlastusmeetodi potentsiaali.

4.15   Tööaja direktiivi käsitlevas arvamuses (20) avaldas komitee juba kahetsust selle üle, et Euroopa Liit laseks käest võimaluse, kui ta jätab arvestamata eraelu ja töö ühitamisega. Komitee tervitab väga komisjoni ja sotsiaalpartnerite konsultatsioonide tulemusi eraelu ja tööelu ühitamise teemal ning nüüdseks esitatud ettepanekuid paremate tingimuste loomiseks vanemapuhkusel viibijatele (21) ja füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavate naiste õiguste laiendamiseks (22). Komitee tervitab ka seda, et Euroopa sotsiaalpartnerid tegelevad vanemapuhkuse direktiivi läbivaatamisega.

4.16   Ühenduse projekte võrdõiguslikkuse edendamiseks, puuetega inimeste toetamiseks, sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks ja aktiivse kaasamise edendamiseks tuleks komitee arvates täiendada tõhusamate poliitiliste meetmetega, mis on suunatud ka eakate inimeste tööhõivele ning ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonna rühmadele ja töötutele. Ka vaesusega võitlemine peab olema üks prioriteet. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata naistele ja üksikvanematele. Samaaegselt tuleks püüelda ka sisserändajate tasakaalustatud integreerumiseks mõeldud poliitiliste meetmete tugevdamise suunas. Komitee võib anda sellesse analüüsi aktiivse panuse tööturu seireüksuse vahendusel.

5.   Vahendid

5.1   EL on viimastel aastakümnetel loonud miinimumstandardid sugudevahelise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkondades, ning ka töötingimuste mõnedes valdkondades ja töötajate õiguste kollektiivse kaitse vallas. Need õigusaktid on Euroopa sotsiaalpoliitika vägagi oluline osa. Kuigi on tehtud mõned sammud paremuse suunas, on veel piisavalt ruumi olukorra parandamiseks.

5.2   Komitee toetab sotsiaalpoliitiliste vahendite (õigusaktid, avatud kooskõlastusmeetod, sotsiaalpartnerite iseseisvad kokkulepped) kogupaketi kasutamist ning seda, et konkreetses valdkonnas kasutatakse just selleks kõige sobivamat vahendit. On fakt, et mõningaid valdkondi ei ole Euroopa tasandil üleüldse käsitletud, nagu näiteks palga edasimaksmine haiguse puhul, tööandja positsiooni määratlemine või kaitse üleviimise eest. Teised valdkonnad on kaetud vaid osaliselt, nagu näiteks töö- ja pereelu ühitamine ja töösuhte kindlus.

5.3   Kahtlemata on oluline mõjus ülevõtmine riiklikesse seadustesse, kehtivate õigusaktide kohaldamine ja rakendamine. Selles osas jagab komitee komisjoni seisukohta. On ka oluline, et miinimumstandardite rakendamisel vaadeldaks neid kui hüppelauda töö- ja elutingimuste tegelikuks parandamiseks ja mitte kui arengu lõpp-punkti. Korralik ülevõtmine nõuab mõjusaid ja sobivaid vahendeid ja toetust eelkõige piiriüleste küsimuste puhul. Seda oli näha eelkõige töötajate lähetamise direktiivi (23) ülevõtmisel ja kohaldamisel. Siin ei piisa tühipaljast üleskutsest koostöö tegemiseks, vaja on siduvaid raamtingimusi. Sellega seoses tuleks suuremat tähtsust omistada eelkõige tõhusamate meetmete loomisele piiriüleste küsimuste lahendamiseks

5.4   Valdkondadevaheline, valdkondadesisene ja piiriülene sotsiaaldialoog on endiselt liikmesriikide ja ka ELi tasandi sotsiaalmudeli üks kandvatest sammastest. Tööandjatel ja ametiühingutel on sotisaalpoliitiliste väljakutsetega toimetulekul võtmeroll, kuna majandusliku ja sotsiaalse edasimineku seisukohast on nende näol tegu edasiviivate jõududega (24).

5.5   Kodanikuühiskonna dialoog, mida tuleb selgelt eristada sotsiaaldialoogist, saab tulevikus täiendavaks kandvaks sambaks. Kõigi kodanike ja nende organisatsioonide kaasamine kõikidel tasanditel sotsiaalse Euroopa ülesehitamisse kujutab endast tõelist väljakutset (25).

5.6   Komitee jagab komisjoni seisukohta, et avatud kooskõlastusmeetodi potentsiaali tuleb laiendada ja seejuures tuleb kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid eesmärke. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab, et avatud kooskõlastusmeetodit tuleks enam kasutada kohapeal ja seeläbi peaks see peegeldama alt üles suunatud lähenemist ning tagama vajaliku kooskõlastamise partnerite ja poliitiliste meetmete vahel (26). Lisaks soovitatakse avatud kooskõlastusmeetodisse enam kaasata Euroopa Parlamenti. Nii on võimalik suurendada avatud kooskõlastusmeetodi demokraatlikku õiguspärasust.

5.7   Komitee tervitab selliste kodanike heaoluga seotud eesmärkide väljatöötamist, mis ulatuksid „SKT-st kaugemale” ja see võib kaasa aidata rahvamajanduste peamiselt majandusliku lähenemisviisi hajutamisele (27).

---

(1)  Vaata Eurobaromeetri kiiruuring 227 „Expectations of European citizens regarding the social reality in 20 years' time”, analüütiline aruanne, mai 2008, punkt 2.9.

(2)  „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele: us sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas”, KOM(2008) 412 lõplik.

(3)  EMSK arvamus „Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava”, raportöör Jan Olsson (ELT C 27, 3.2.2009), punkt 4.1, lk 99.

(4)  EMSK arvamus „Flexicurity (sisemise paindlikkuse mõõde – kollektiivläbirääkimised ja sotsiaaldialoogi roll tööturu reguleerimise ja reformimise vahenditena)”, raportöör Thomas Janson (SOC/272, CESE 999/2008), ELT C 256, 27.10.2007, punkt 1.4, lk 108.

(5)  Vt selle kohta EMSK pakutud meetmete paketti, mille eesmärk on luua noortele tulevikuväljavaated väljaspool ebakindlaid töösuhteid. Omaalgatuslik arvamus „Esmatähtsate kategooriate tööhõive”, 12. juuli 2007, raportöör Wolfgang Greif, ptk 5 „Tõhus võitlus noorte töötuse vastu”, ELT C 256, 27.10.2007, lk 93.

(6)  Vt arvamus „Mikrokrediit”, CESE, raportöör Antonello PEZZINI, ELT C 77, 31.3.2009, lk 23.

(7)  EMSK arvamus „Ettevõtlik meelelaad ja Lissaboni tegevuskava”, raportöör Madi SHARMA, kaasraportöör Jan Olsson (SOC/267, CESE 1460/2008), ELT C 44, 16.2.2008, punkt 1.1, lk 84.

(8)  Vt arvamus „Tööhõivepoliitika suunised”, CESE, raportöör Wolfgang GREIF, ELT C 162, 25.6.2008, punkt 2.1, lk 92.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress, ELT L 315, 15.11.2006.

(10)  „Komisjoni teatis sotsiaalmeetmete kava kohta”9.2.2005, KOM(2005) 33 lõplik.

(11)  „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta”, KOM(2005) 246 lõplik.

(12)  „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ajutiste töötajate töötingimuste kohta”, KOM(2002) 701 lõplik.

(13)  Euroopa Kohtu otsus C-341/05: Laval un Partneri Ltd/Svenska Byggnadsarbetareförbundet (Rootsi ehitustööliste ametiühing).

(14)  Euroopa Kohtu otsus C-438/05: International Transport Workers’ Federation jt../. Viking Line ABP jt.

(15)  Euroopa Kohtu otsus C-346/06: Dirk Rüffert, Objekt und Bauregie GmbH & Co. KG pankrotihaldur versus Land Niedersachsen.

(16)  Haritud ja andekate inimeste väljaränne riigist.

(17)  Vt EMSK arvamus „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „21. sajandi Euroopa ühtne turg””, raportöör: Bryan Cassidy, kaasraportöörid: Raymond Hencks ja Claudio Cappellini, punktid 1.13 ja 1.15 (ELT C 77, 31.3.2009, lk 15).

(18)  Vaata „Expectations of European citizens regarding the social reality in 20 years' time”, analüütiline aruanne, mai 2008, punkt 2.9.; Eurobaromeetri kiiruuring 227, mille viis ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi taotlusel läbi Gallup Organisation Hungary.

(19)  KOM(2008) 412 lõplik, punkt 5.6.

(20)  Vaata EMSK arvamus „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta”, 11.5.2005, raportöör Ursula ENGELEN-KEFER (ELT C 267, 27.10.2005, lk 16).

(21)  Ettepanek direktiivi 92/85/EMÜ muutmiseks, 3. oktoober 2008, KOM(2008) 600/4.

(22)  „„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 86/613/EMÜ”, KOM(2008) 636 lõplik.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, EÜT L 018, 21.1.1997.

(24)  Vaata EMSK arvamus „Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava”, 9.7.2008, raportöör Jan Olsson (ELT C 27, 3.2.2009, lk 99), punkt 5.6.

(25)  Vaata EMSK arvamus „Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava”, 9.7.2008, raportöör Jan Olsson (ELT C 27, 3.2.2009, lk 99), punkt 5.7.

(26)  Vaata EMSK arvamus „Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava”, 9.7.2008, raportöör Jan Olsson (ELT C 27, 3.2.2009, lk 99), punkt 7.9.3.

(27)  Vaata EMSK arvamus „Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava”, 9.7.2008, raportöör: Jan Olsson (ELT C 27, 3.2.2009, lk 99), punkt 7.9.2.

---