5.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 310/9

1.

Komisjon saatis 19. märtsil 2008. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 (1) artikli 28 lõikega 2 Euroopa Andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks direktiivi ettepaneku, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas (edaspidi „ettepanek”).

2.

Enne ettepaneku vastuvõtmist konsulteeris komisjon mitteametlikult Euroopa Andmekaitseinspektoriga ettepaneku eelnõu osas; Euroopa Andmekaitseinspektor tervitas nimetatud konsultatsioone, kuna need andsid talle võimaluse teha mõningaid ettepanekuid ettepaneku eelnõu osas enne ettepaneku vastuvõtmist komisjoni poolt. Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul, et märkimisväärne osa tema ettepanekutest on ettepanekus leidnud kajastamist.

3.

Ettepaneku näol on tegemist meetmega, mis on võetud üldisel eesmärgil vähendada liiklusõnnetustest tulenevaid inimohvreid, vigastusi ja varalist kahju, mis on ELi liiklusohutuse poliitika peamiseks eesmärgiks. Sellega seoses on ettepaneku eesmärgiks kehtestada süsteem, millega hõlbustatakse liikluseeskirjade kindlaksmääratud rikkumiste eest määratud karistuste piiriülest täitmist. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et karistamata jääb märkimisväärne arv liikluseeskirjade rikkumisi, mis on toime pandud rikkuja elukohariigist erinevas riigis.

4.

Liikluseeskirjade rikkujate suhtes määratud karistuste mittediskrimineeriva ja tõhusama jõustamise toetamiseks nähakse ettepanekuga ette liikmesriikidevahelise piiriülese teabevahetuse süsteemi loomine.

5.

Kuna ettepanekuga nähakse ette isikuandmete vahetamine kahtlustatavate isikute kohta, on sellel otsene mõju andmekaitsele.

6.

Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse II peatükis analüüsitakse meetmete õiguspärasust ja vajalikkust. III peatükis käsitletakse kogutud andmete kvaliteeti seoses kogumise eesmärgiga. IV peatükis käsitletakse andmesubjektide õigusi ning nende kasutamise tingimusi. Lõpetuseks analüüsitakse tingimusi andmete edastamiseks elektroonilise võrgu kaudu ja selle julgeolekuaspekte.

7.

Isikuandmete kaitset käsitlevas direktiivis 95/46/E (2) nähakse ühe peamise põhimõttena ette, et isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Lisaks peab töötlemine olema vajalik eesmärgi saavutamiseks (3). Eesmärgi õiguspärasust saab hinnata direktiivi artikli 7 punktides e ja f toodud kriteeriumite alusel, milleks on eelkõige üldiste huvidega seotud ülesande täitmine või vastutava töötleja õigustatud huvi.

8.

Kindlalt võib väita, et liiklusõnnetustest tulenevate inimohvrite arvu vähendamine on õiguspärane eesmärk, mida võib käsitada üldiste huvidega seotud ülesande täitmisena. Pigem on küsimus selles, kas kavandatud meetmed on asjakohased seoses liiklusõnnetustest tulenevate inimohvrite arvu vähendamise eesmärgiga. Teisisõnu on küsimus selles, kas ettepanek sisaldab konkreetseid elemente, millega põhjendatakse vajadust sellise teabevahetussüsteemi järele, võttes arvesse mõju, mida see süsteem omab asjaomaste isikute eraelu puutumatusele.

9.

Seletuskirjas märgitakse (4), et kehtiv poliitika — komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta soovitus karistuste täitmise kohta liiklusohutuse valdkonnas (5) — on ebapiisav, et vähendada inimohvrite arvu poole võrra (6). Kõnealune märkus põhineb inimohvrite arvu suurenemisel alates 2004. aastast ja statistikal mitteresidentidest sõidukijuhtide osakaalu kohta kiirusepiirangute rikkumistes. Selle põhjal võib järeldada, et kiirusepiirangute rikkumiste puhul on mitteresidentidest sõidukijuhtide osakaal suurem residentidest sõidukijuhtide omast (7).

10.

Mõjuhinnangus märgitud statistika toob samuti esile seose kontrollimiste arvu ja inimohvrite arvu vahel, millest järeldub, et karistuste täitmine on tõhus ja hädavajalik vahend liiklusõnnetustest tulenevate inimohvrite arvu vähendamisel (8).

11.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib samuti, et see ühenduse tasandil võetud meede ei piira riikide tasandil meetmete võtmist karistuste täitmise parandamiseks (nendes riikides, kus see on prioriteediks tunnistatud) ning isegi täiendab neid.

12.

Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul sellega, et seletuskirjas ja ettepaneku preambulis toodud asjaolud on piisavalt üksikasjalikud ja põhjendatud, et toetada ettepaneku õiguspärasust ja kavandatud teabevahetuse vajalikkust.

13.

Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt peavad isikuandmed olema piisavad, asjakohased ega tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse.

14.

Ettepaneku reguleerimisala on piiratud konkreetsete tõsiste rikkumistega, mida peetakse inimohvritega õnnetuste peamiseks põhjuseks, st kiiruse ületamine, turvavöö mittekasutamine, sõiduki joobes juhtimine ja sõitmine vaatamata punasele fooritulele.

15.

Kõnealustest rikkumistest on kolme (kiiruse ületamine, sõitmine vaatamata punasele fooritulele ja turvavöö mittekasutamine) võimalik tuvastada ja hiljem töödelda kas automaatselt või omamata sõidukijuhiga otsest kontakti, mistõttu on vaja hilisemas etapis andmesubjekt tuvastada piiriülese teabevahetuse abil. Joobes juhtimise puhul peab rikkumise tuvastamine toimuma õiguskaitseasutuste esindajate juuresolekul, kes võivad põhimõtteliselt rikkumise toimepannud isiku vahetult kindlaks teha. Direktiivi preambulis on täiendavalt selgitatud põhjust, milleks kõnealusel juhul on siiski vaja piiriüleselt teavet vahetada: selleks, et pärast rikkumisi oleks võimalik võtta järelmeetmeid, sõidukite registreerimisandmeid võib olla vaja kontrollida isegi juhul, kui sõiduk on peatatud ning eelkõige kehtib see joobes juhtimise puhul.

16.

Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul sellega, et teabevahetus on piiratud eespool märgitud nelja rikkumisega, võttes arvesse nende osakaalu inimohvritega õnnetuste koguarvus ja vajadust saada karistuse täitmise huvides täiendavat teavet tuvastamiseks.

17.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab samuti heaks asjaolu, et rikkumiste loetelu on täielik ning et mis tahes teiste rikkumiste lisamine loetellu saab toimuda üksnes komisjoni teostatava täiendava järelevalve ja direktiivi muutmise alusel. See on kooskõlas õiguskindluse nõuetega.

18.

Ettepanekus, eelkõige selle artiklis 7 on ette nähtud andmesubjekti õigus olla informeeritud, omada juurdepääsu isikuandmetele ja teha neis parandusi. Andmesubjektide nende õigustest teavitamise viis sõltub rikkumist käsitleva teatise vormist.

19.

Seetõttu on oluline, et artiklis 5 osutatud ja 2. lisas täiendavalt käsitletud rikkumist käsitlev teatis sisaldaks andmesubjektile kogu asjakohast teavet ning selles keeles, mida ta valdab.

20.

Oma praeguses versioonis sisaldab teatis peamist teavet, mis seondub andmesubjekti õigustega. See teave paikneb siiski teatise osa „vastuse formular” lõpus. Euroopa Andmekaitseinspektor peaks asjakohasemaks, kui kohe formulari alguses antakse selge teave vastutava töötleja isiku kohta ehk teisisõnu: antakse teave selle kohta, milline riiklik asutus vastutab sanktsioonide jõustamise eest.

21.

Ettepaneku artikli 5 lõikes 5 märgitakse, et direktiivi vähemolulisi sätteid muudetakse vastavalt nõukogu otsuses 99/468 (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) sätestatud regulatiivkomitee menetlusele. Euroopa Andmekaitseinspektor sooviks teada, milliseid ettepaneku osasid käsitatakse vähemolulistena. Selleks, et vältida rikkumist käsitleva näidisteatise täiendavat muutmist seoses üksikisikute õigustega, soovitaks Euroopa Andmekaitseinspektor täiendada ettepaneku artikli 5 lõiget 2 nii, et üksikisikute õigused on kindlalt tagatud ning sealhulgas on esitatud teave vastutava töötleja isiku kohta.

22.

Artikli 5 lõiget 2 võiks täiendada järgmiselt: „Rikkumist käsitlev teatis sisaldab sanktsioonide jõustamise eest vastutava asutuse nime ja teatise eesmärki, asjaomase rikkumise kirjeldust (…), sõidukiomaniku võimalusi vaidlustada rikkumist käsitleva teatise aluseks olevaid põhjusi ja tema võimalusi teatise suhtes edasi kaevata (…) ning teavet kasutatava menetluse kohta (…). Kõnealune teave esitatakse keeles, mida teatise saaja valdab”.

23.

Seoses andmesubjekti õigusega omada juurdepääsu oma andmetele ja vaidlustada nende töötlemine, tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepanekus ettenähtud võimalust pöörduda oma õiguste kasutamiseks elukohariigis asuva asutuse poole. Tõepoolest, karistuste piiriülese täitmise lihtsustamine ei tohiks takistada ega raskendada andmesubjektide õiguste kasutamist.

24.

Seletuskirjas (9) märgitakse võimalust kasutada jõustamiseks vajalike andmete edastamiseks olemasolevat ELi teabevahetussüsteemi.

25.

Tehnilise infrastruktuuri osas (10) ei ole Euroopa Andmekaitseinspektoril vastuväiteid olemasoleva süsteemi kasutamisele, niivõrd kui see piirab rahalist või halduslikku koormust ning ei mõjuta projekti eraelu puutumatuse aspekti. Koostalitlusvõime ei tohiks siiski võimaldada andmete vahetamist teiste andmebaasidega. Tuleb meelde tuletada, et andmebaase ei tohiks selgesõnalise ja õiguspärase aluseta vastastikku siduda (11).

26.

Samuti jääb Euroopa Andmekaitseinspektor oma seisukoha juurde, et võrgu eesmärk on võimaldada teabevahetust siseriiklike asutuste vahel ning mitte luua liikluseeskirjade rikkumiste keskset andmebaasi. Andmete tsentraliseerimine ja taaskasutamine ei kuulu ettepaneku reguleerimisalasse.

27.

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib, et ettepaneku artikli 3 lõikesse 3 on lisatud kaitsemeede, et vältida rikkumistega seonduva teabe levitamist. Õigus töödelda asjaomase üksiksikuga seonduvaid asjakohaseid andmeid on üksnes liikmesriigil, mille territooriumil rikkumine toime pandi. Üksikisiku elukohariik vastutab andmesubjekti tuvastamisandmete edastamise eest ning ta ei tohi seda teavet säilitada ega ühelgi eesmärgil taaskasutada. Seetõttu tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepaneku sätet, milles märgitakse et kõnealust teavet võib säilitada üksnes riik, mille territooriumil rikkumine toime pandi.

28.

Komisjon võtab kooskõlas ettepaneku artikliga 4 vastu ühised eeskirjad, sealhulgas liikmesriikidevahelise elektroonilise andmevahetuse tehnilise korra. Euroopa Andmekaitseinspektori seisukoht on, et need eeskirjad sisaldavad füüsilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid teabe väärkasutamise vältimiseks. Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis pidama täiendavaid konsultatsioone seoses kõnealuste eeskirjade üksikasjade väljatöötamisega.

29.

Euroopa Andmekaitseinspektori seisukoht on, et ettepanekuga esitatakse piisavad põhjused piiriülese teabevahetussüsteemi loomiseks ning et sellega piiritletakse piisava täpsusega kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteet.

30.

Samuti tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepanekus ettenähtud kaebemenetlust ning eelkõige asjaolu, et isikuandmetele on juurdepääs üksnes andmesubjekti elukohariigis.

31.

Euroopa Andmekaitseinspektor teeb järgmise soovituse, et parandada teksti seoses andmesubjektide teavitamisega: andmesubjektide nende konkreetsetest õigustest teavitamise viis sõltub rikkumist käsitleva teatise vormist. Seetõttu on oluline, et artikkel 5 sisaldaks andmesubjektile kogu asjakohast teavet ning selles keeles, mida ta valdab. Arvamuse punktis 22 tuuakse selle võimalik sõnastus.

32.

Kuigi julgeoleku osas ei ole Euroopa Andmekaitseinspektoril vastuväiteid teabevahetuse olemasoleva infrastruktuuri kasutamisele, niivõrd kui see piirab rahalist või halduslikku koormust, rõhutab ta, et see ei tohiks kaasa tuua koostalitlusvõimet teiste andmebaasidega. Euroopa Andmekaitseinspektor tervitab andmete kasutusvõimaluste piiranguid, mis on ettepanekuga kehtestatud nendele liikmesriikidele, kelle territooriumil rikkumist toime ei pandud.

33.

Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis pidama täiendavaid konsultatsioone seoses ühiste eeskirjadega, mille komisjon töötab välja liikmesriikidevahelise elektroonilise andmevahetuse tehnilise korra osas, ning eelkõige nende eeskirjade julgeolekuaspektidega.

3)

Ettepaneku õiguslik külg, „proportsionaalsuse põhimõte”.