52008PC0759

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.11.2008

KOM(2008) 759 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes,

(komisjoni esitatud)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes,

- mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt, pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohast menetlust;

- mis on pärit Taist, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist;

- mis on pärit Ukrainast, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist;

- ja millega lõpetatakse Bosniast ja Hertsegoviinast ja Türgist pärit sama toote importi käsitlevad menetlused.

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 ((kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed), mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (edaspidi „algmäärus”)) kohaldamist teatavate Valgevenest, Bosniast ja Hertsegoviinast, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt, Taist, Türgist ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes. |

120 | Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 23. septembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1697/2002, millega kehtestatakse teatavate Taist, Türgist ja Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Menetlusega seotud huvitatud isikutel on algmääruse sätete kohaselt olnud võimalus uurimise käigus oma huvisid kaitsta. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, ent see sisaldab hinnatavate tingimuste põhjalikku loendit. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte a) Algmääruse artikli 5 kohane dumpinguvastane uurimine, mis käsitleb teatavate Hiina Rahvavabariigist, Vene Föderatsioonist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Valgevenest pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude importi 2007. aastal esitas Defence Committee of the Welded Steel Tube Industry of the European Union kooskõlas algmääruse artikliga 5 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 % ühenduse vaatlusaluse toote kogutoodangust. Olles teinud kindlaks, et dumpinguvastase uurimise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon 26. septembril 2007 menetluse[1]. Uurimise käigus tuvastati vaatlusaluse toote dumping, mis põhjustas vaadeldavatest riikidest – välja arvatud Bosniast ja Hertsegoviinast – pärit impordi tõttu kahju ühenduse tootmisharule. Samuti näitas uurimine, et ühenduse huvide vaatenurgast puudusid mõjuvad põhjused, mille tõttu lõplikud dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestamata jätta. Seepärast tehakse ettepanek kehtestada teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ning lõpetada Bosniast ja Hertsegoviinast pärit sama toote importi käsitlev menetlus. b) Türgist, Taist ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamised ning Türgist pärit importi käsitlev vahepealne läbivaatamine Taotluse esitas Defence Committee of the Welded Steel Tube Industry of the European Union tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 % ühenduse vaatlusaluse toote kogutoodangust. Olles teinud kindlaks, et läbivaatamiste algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon need 26.septembril 2007[2]. Uurimine kinnitas dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust ning siinkohal tehakse ettepanek säilitada dumpinguvastased meetmed teatavate Taist ja Ukrainast, välja arvatud Türgist, pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes. Türgit käsitleva läbivaatamisega seoses esitas Defence Committee of the Welded Steel Tube Industry of the European Union andmed selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi puhul Türgist ei ole meetme tase enam piisav dumpingu kahjustava mõju vastu võitlemiseks, kuna ilmnes, et see on märkimisväärselt suurenenud. Vahepealse läbivaatamise käigus järeldati, et varasema määrusega sätestatud tollimaksud tuleks Türgi suhtes tühistada. c) Teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete vahepealne läbivaatamine, mis piirdus Ukraina äriühingu Interpipe Groupi dumpinguga. Taotluse esitas seesama Ukraina äriühing Interpipe Group, kes väitis, et tema enda kuludel/siseturuhindadel põhineva normaalväärtuse ja ELiga võrreldava kolmanda riigi turule suunatud ekspordihindade võrdlemisel selguks, et dumping on langenud märgatavalt allapoole kehtivate meetmete taset. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel enam dumpingu korvamiseks vajalik. Olles teinud kindlaks, et läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon selle 24. jaanuaril 2008[3]. Uurimise käigus järeldati, et varasemas määruses sätestatud tollimaksu määrasid tuleks kohandada. Liikmesriikidega konsulteeriti dumpinguvastase komitee 2008. aasta … istungil. X liikmesriiki oli kavandatud meetmete poolt, X oli vastu, X jäi erapooletuks ning X ei avaldanud arvamust. Tehakse ettepanek, et nõukogu võtab vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt XX. |

310 | Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Meetme vormi on kirjeldatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid riiklikul tasandil. |

332 | Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel, ettevõtjatel ning kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ning proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusaktid: määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: algmääruses ei ole ette nähtud muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes,

- mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt, pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohast menetlust;

- mis on pärit Taist, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist;

- mis on pärit Ukrainast, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist;

- ja millega lõpetatakse Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist pärit sama toote importi käsitlevad menetlused.

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[4] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1697/2002 kehtestati teatavate muu hulgas Taist, Türgist, Ukrainast, Poolast ja Tšehhi Vabariigist pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „kehtivad meetmed”)[5].

2. Käesolev uurimine

2.1. Kaebus

(2) 20. augustil 2007 esitas Defence Committee of the Welded Steel Tube Industry of the European Union (the Defence Committee) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 % ühenduse teatavate rauast ja legeerimata terasest keevistorude kogutoodangust.

(3) Kaebus sisaldas piisavaid tõendeid Valgevenest, Bosniast ja Hertsegoviinast, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, et põhjendada menetluse algatamist pärast nõuandekomiteega konsulteerimist.

2.2. Läbivaatamistaotlused

(4) 25. juunil 2007 esitas Defence Committee of the Welded Steel Tube Industry of the European Union, kaebuse esitaja, algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt taotluse läbivaatamisteks tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 % ühenduse teatavate rauast ja legeerimata terasest keevistorude kogutoodangust.

(5) Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid Taist, Türgist ja Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks ning dumpingut ja kahju hõlmava vahepealse läbivaatamise algatamiseks seoses Türgist pärit impordiga. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon läbivaatamised algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

(6) Türgi osas sisaldas taotlus piisavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote import on püsinud märkimisväärselt kõrgel tasemel nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt. Lisaks väideti taotluses, et sellest riigist imporditud vaatlusaluse toote kogustel ja hindadel oli lisaks muudele tagajärgedele negatiivne mõju ühenduse tootmisharu turuosale ja hinnatasemele ning selle tagajärjeks on olnud ühenduse tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja finantsolukorra oluline halvenemine.

(7) 15. oktoobril 2007 esitas Ukraina eksportija Interpipe Group algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt osalise vahepealse läbivaatamise taotluse. Taotlus piirdus dumpingu uurimisega.

2.3. Algatamine

(8) 26. septembril 2007 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (edaspidi „esimene teade”)[6] dumpinguvastase menetluse algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 5 teatavate Valgevenest, Bosniast ja Hertsegoviinast, Hiina Rahvavabariigist ning Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes (edaspidi „dumpinguvastane uurimine”).

(9) Samal päeval teatas komisjon algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (edaspidi „teine teade”)[7] aegumise läbivaatamise algatamisest Taist, Türgist ja Ukrainast pärit impordi suhtes (edaspidi „aegumise läbivaatamine”) ning vahepealse läbivaatamise algatamisest Türgist pärit teatavate rauast ja legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes (edaspidi „Türgi vahepealne läbivaatamine”).

(10) 24. jaanuaril 2008 avaldas komisjon algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas [8] algatamisteate (edaspidi „kolmas teade”) vahepealse läbivaatamise kohta, mis piirdus ühe eksportija, Interpipe Groupi, Ukrainast pärit teatavate rauast ja legeerimata terasest keevistorude dumpinguga (edaspidi „Ukraina vahepealne läbivaatamine”).

(11) Eelnimetatud uurimisi käsitleti ühiselt, kuna need on ilmselgelt üksteisega seotud, eriti kahju ja kahju kordumise tõenäosuse tuvastamise osas. Tõhusa haldamise huvides on need ühendatud ühte määrusesse.

3. Menetlusega seotud isikud

(12) Komisjoni talitused teatasid ametlikult kaebuse esitajale, kaebuses ja taotluses nimetatud ühenduse tootjatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, importijatele, kaubandusettevõtjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele Valgevenes, Bosnias ja Hertsegoviinas, Hiina Rahvavabariigis, Venemaal, Tais, Türgis ja Ukrainas ning asjaomaste riikide ametiasutustele.

(13) Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul. Mitu eksportivat tootjat ja ühenduse tootjat, keda esindas kaebuse esitaja, kasutasid seda võimalust ning esitasid väiteid uurimise käigus kaalumiseks.

3.1. Väljavõtteline uuring

(14) Pidades silmas uurimistega seotud eksportivate tootjate suurt arvu teatavate eksportivate riikide puhul ning ühenduse tootjate ja importijate suurt arvu, nähti vastavalt algmääruse artikli 17 kohaselt ette väljavõttelise uuringu korraldamine (kui see oli asjakohane) dumpinguvastases menetluses, aegumise läbivaatamises ja Türgi vahepealses läbivaatamises, nagu on märgitud eespool põhjendustes 8 ja 9.

(15) Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis moodustada valimi, paluti eksportivatel tootjatel ja nende esindajatel, ühenduse tootjatel ja importijatel endast teatada ning esitada algatamisteates nõutud teave.

3.1.1. Ühenduse tootjate väljavõtteline uuring

(16) 15 isikut, 13 kaebuse esitajat ja 2 toetavat tootjat vastasid valimi moodustamiseks esitatud küsimustele ning lisaks tegi 2 äriühingut koostööd, täites ära lühiküsimustiku. Koostöötase ulatus ligikaudu 95 %-ni ühenduse toodangust.

(17) Algmääruse artikli 17 kohaselt koostati valim pärast kaebuse esitajaga konsulteerimist suurima tüüpilise müügimahu põhjal. Selle tulemusena koostati 9 äriühingust koosnev valim. Valimisse kaasatud äriühingute toodang moodustas uurimisperioodi jooksul 67 % ühenduse kogutoodangust.

3.1.2. Importijate väljavõtteline uuring

(18) Komisjonile kättesaadava teabe põhjal võeti ühendust ligikaudu 140 importijaga. Nende 140 hulgast teatas 16, et nad ei importinud asjaomastest riikidest keevistorusid ning 3 äriühingut vastasid, et nad ei olnud vaatlusaluse toote turul enam aktiivsed. 13 sõltumatut importijat vastasid küsimustikule, kuid vaid 2 andsid täieliku vastuse. Koostööd teinud sõltumatud importijad esindasid vähem kui 5 % kogu vaatlusalusest impordist, mis tähendab väga madalat koostöötaset.

3.1.3. Eksportijate väljavõtteline uuring

(19) Nagu algatamisteadetes märgitud, nähti väljavõttelise uuringu korraldamine ette Hiina Rahvavabariigi, Venemaa, Türgi, Ukraina ja Tai eksportijate/tootjate suhtes. Üksikasjalik teave väljavõttelise uuringu kohta asjaomaste riikide kaupa on esitatud allpool iga riigi kohta käivas analüüsis.

4. Saadud teabe kontrollimine

(20) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise, kahju tekitamise ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas.. Järgmiste äriühingute esitatud teavet kontrolliti kohapeal:

a) Ühenduse tootmisharu tootjad

- Jäkl Karvina, Tšehhi Vabariik (ArcelorMittal Groupi liige)

- ArcelorMittal Poland S.A., Poola (ArcelorMittal Groupi liige)

- Corus Tubes UK, Ühendkuningriik

- Corus Tubes B.V., Madalmaad

- Laminaciones Arregui S.L., Hispaania

- Ruukki Sverige AB, Rootsi

Ülejäänud kolme valimisse kaasatud äriühingu puhul:

- Mittal steel Iasi, Rumeenia

- Arvedi Tubi Acciaio spa, Itaalia

- Zelezarny Veseli a.s., Tšehhi Vabariik (käesoleval juhul seisnes kontrollimise meetod vastuse üksikasjalikus analüüsis ja ristkontrollimises saadud tõendavate dokumentide põhjal).

b) Sõltumatud importijad

- Comercial de Tubos, Hispaania

- Anastel Ltd, Ühendkuningriik

c) Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad ning tootjad

- Jinghua Steel Pipe Group:

- Hengshui Jinghua Steel Pipe Co. Ltd.

- Tangshan Jinghua Steel Pipe Co. Ltd.

- Laiwu Jinghua Steel Pipe Co. Ltd.

- Jilin Jinghua Steel Pipe Co. Ltd.

- Guangzhou Jinghua Steel Pipe Co. Ltd.

- Chengdu Pengzhou Jinghua Steel Pipe Co Ltd.

- Zhejian Kingland Group:

- Zhejian Kingland Pipeline and Technologies Co. Ltd.

- Kingland Group Co. Ltd.

- Fubo Group:

- Shandong Fubo Group Co. Ltd.

- Zibo Fubo Steel Pipes Factory Co. Ltd.

- Weifang East Steel Pipe Co. Ltd,

- Huludao Group:

- Huludao City Steel Pipe Industrial Co. Ltd.

- Huludao Seven-Star Steel Pipe Group Co. Ltd.

- Jiangsu Guoqiang Zinc-plating Industrial Co. Ltd.

d) Venemaa eksportivad tootjad

- TMK Group (Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works (edaspidi „Tagmet”), Taganrog)

- OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works (edaspidi „VMZ”), Vyksa)

Mõlemas kontsernis kontrolliti vaid ühenduse suurima ekspordimahuga tootjat.

Venemaa seotud kaubandusettevõtjad

- CJSC Trade House TMK, Moskva, TMK Group

- Closed Joint Stock Company United Metallurgical Company (edaspidi „UMC”), Moskva, OMK Group

- OMK Steel, LLC, Moskva, OMK Group

Sidusimportija

- TMK Sinara Handel GmbH, Köln, Saksamaa, TMK Group

Igasuguse kõrvalehoidmise vältimiseks tulevikus on dumpingumarginaalid arvutatud kontserni tasandil.

e) Tai eksportiv tootja

- Samchai Steel Industries Public Company Ltd., Samutsakorn, Tai

f) Ukraina eksportivad tootjad

- OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant

- OJSC Interpipe Nizhnedneprovsk Tube Rolling Plant.

Ukrainas asuvad seotud kaubandusettevõtjad / sidusimportijad:

- Interpipe Ukraine LLC

Ukrainast väljaspool asuvad seotud kaubandusettevõtjad / sidusimportijad:

- Interpipe -M LLC

- Interpipe Europe, S.A

Igasuguse kõrvalehoidmise vältimiseks tulevikus on dumpingumarginaalid arvutatud kontserni tasandil.

g) Bosnia ja Hertsegoviina eksportiv tootja

- Unis Fabrika cijevi a.d., Derventa

h) Valgevene ettevõtja

- Mogilev Metallurgical Works Joint Stock Company

Sõltumatu importija ja ekspordiomanik:

- FB Stahlhandel GmbH

i) Türgi eksportivad tootjad

- Cayirova Boru Sanayi ve Ticaret AŞ[9]

- Yücel Boru ve Profil Endüstrisi AŞ

- Noksel Çelik Boru Sanayi AŞ, Ankara

- Erbosan Erciyas Boru Sanayii ve Ticaret AŞ, Kayseri

- Borusan Mannesmann Boru Sanayi ve Ticaret AŞ, Istanbul

- Toscelik Profil ve Sac Endustrisi AS, Iskenderun.

Igasuguse kõrvalehoidmise vältimiseks tulevikus on dumpingumarginaalid arvutatud kontserni tasandil.

5. Uurimisperiood

(21) Dumpingu ja kahju uurimine dumpinguvastaseks uurimiseks hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Suundumuste uurimine kahjuanalüüsi taustal hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Sama uurimisperioodi kasutati ka Türgi vahepealseks läbivaatamiseks ning aegumise läbivaatamiseks, mis hõlmasid samuti sama vaatlusalust perioodi.

(22) Ukraina vahepealse läbivaatamise uurimisperiood hõlmas kogu kalendriaastat 2007 (edaspidi „Interpipe’i uurimisperiood”).

6. Asjaomaste isikute teavitamine

(23) Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada:

- lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist teatavatest riikidest pärit impordi suhtes

- Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist pärit impordi vastase menetluse lõpetamist

(24) Asjaomastele isikutele anti algmääruse sätete kohaselt võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

(25) Asjaomaste isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti lõplikes järeldustes vastavad muudatused.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(26) Vaatlusalune toode on Valgevenest, Bosniast ja Hertsegoviinast, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt, Taist, Türgist ning Ukrainast pärit, rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisdiameetriga keevistorud, välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks. Üldjuhul kuuluvad need CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla.

(27) Keevistorusid kasutatakse mitmesugusel otstarbel, sealhulgas vee, auru, maagaasi, õhu ja teiste vedelike ning gaaside edastamiseks torustikes, kütte- ja ventilatsioonisüsteemides, õhukonditsioneerides, automaatsetes sprinklersüsteemides ning muul sarnasel otstarbel. Üsna tihti kasutatakse neid ka ehitusel, kandmisotstarbel, kandetorustikes, kaitsevahendites ja tellingutel.

(28) Vaatlusaluse toote põhitooraineks on kuumvaltsitud poolid, mis on vormitud torudeks. Keevistorud võivad lisaks olla ka pinnatud või galvaanitud. Nende lisatöötlemisviiside eesmärgiks on tõsta toote kvaliteeti. Neid tarnitakse tavaliselt keermeteta, kuid võivad olla ka kaldlihvitud või keermestatud otstega, toruliidetega või ilma. Vaatlusalust toodet toodetakse paljudes suurustes ning erinevate standardite ja liigituste järgi. Nad on oma lõppkasutuse eesmärgil olulisel määral omavahel vahetatavad ning seetõttu esineb vaatlusaluse toote erinevate tüüpide vahel märkimisväärselt kattumist ja konkurentsi. Seetõttu järeldatakse, nagu seda on tehtud varasemates sama toodet käsitlevates uurimistes, et kõiki vaatlusaluse toote tüüpe tuleks uurimise käigus käsitleda ühe ja sama tootena.

(29) Aegumise läbivaatamisel, Türgi vahepealsel läbivaatamisel ja Ukraina vahepealsel läbivaatamisel on vaatlusalune toode sama nagu esialgses ja eelmises uurimises, mida on nimetatud põhjenduses 1.

2. Samasugune toode

(30) Valgevenes, Bosnias ja Hertsegoviinas, Hiina Rahvavabariigis, Venemaal, Tais, Türgis ja Ukrainas toodetav ning ühendusse eksporditav toode on igas mõttes sarnane nende riikide siseturgudel müüdava tootega ning samuti ühenduse tootjate toodetava ning ühenduse turul müüdava tootega. Sama kehtib ühendusse eksportimiseks toodetava ja müüdava toote puhul võrreldes USAs toodetava ja müüdava tootega; USA valiti kolmandaks turumajandusriigiks Hiina Rahvavabariigi ja Valgevene puhul. Kõiki neid tooteid käsitleti seepärast algmääruse artikli 1 lõike 4 kohaselt samasuguste toodetena.

C. DUMPING

1. ÜLDINE METOODIKA

(31) Allpool esitatud üldist metoodikat on vajaduse korral kohaldatud kõikide eksportivate ettevõtjate suhtes. Järgnevas uurimistulemuste tutvustuses asjaomaste riikide dumpingu kohta kirjeldatakse seepärast vaid konkreetsele eksportivale riigile eriomaseid küsimusi.

2. NORMAALVÄÄRTUS

(32) Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt uuriti esiteks iga koostööd teinud eksportiva tootja kohta, kas nende keevistorude omamaine müük oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(33) Seejärel tegi komisjon kindlaks need omal maal müüdavad keevistorude tüübid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tüüpidega identsed või otseselt võrreldavad. Tootetüübi põhjal toimunud uurimise alusel tunnistas komisjon riigisiseselt müüdavad ja eksporditavad tootetüübid, millel oli sarnane päritolu, suurus (välisdiameeter), seina paksus, välisviimistlus ning otste viimistlus, otseselt võrreldavateks.

(34) Eksportivate tootjate omamaisel turul müüdava iga tüübi puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldav ekspordiks ühendusse müüdava keevistoru tüübiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Konkreetse keevistorutüübi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tüübi omamaise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul 5 % või rohkem ühendusse eksporditud võrreldava keevistorutüübi müügi kogumahust.

(35) Samuti uuriti, kas iga keevistoru tüübi omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Selleks määrati iga asjaomase riigi eksportiva tootja puhul kindlaks, kui suure osa moodustas kasumlik omamaine müük sõltumatutele tarbijatele ning kui suure osa iga eksporditud vaatlusaluse toote tüübi müügist moodustas uurimisperioodil omamaine müük.

a) Kui tootetüübi omamaisest müügimahust ei olnud rohkem kui 80 % alla ühiku hinna, s.t kui vaatlusaluse toote tüübi keskmine müügihind võrdus vaatlusaluse toote tüübi keskmiste tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus selle toote tüübi kõigi omamaiste müügihindade keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

b) Kui tootetüübi omamaisest müügimahust ei olnud vähemalt 10 %, kuid mitte rohkem kui 80%, alla ühiku hinna, arvutati normaalväärtus nende tehingute müügihindade kaalutud keskmisena, mis tehti selle tüübi ühiku hinnaga või sellest kõrgemaga.

c) Kui tootetüübi omamaisest müügimahust vähemat kui 10 % ei müüdud alla ühiku hinna, leiti, et vaatlusalust tootetüüpi ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, ning seepärast tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(36) Kui toote tüübipuhul ei olnud toimunud omamaist müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus, uuriti, kas normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata teiste tootjate kodumaiste hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1. Kui teiste tootjate usaldusväärsed kodumaised hinnad ei olnud kättesaadavad, kasutati algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt arvestuslikku normaalväärtust.

(37) Kui normaalväärtus arvutati algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt, põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt asjaomaste eksportivate tootjate tegelikel andmetel samasuguse toote tootmise ja müügi kohta tavapärase kaubandustegevuse käigus.

3. EKSPORDIHIND

(38) Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, tehti ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(39) Kui eksportmüük toimus sidusimportija kaudu ning seda ei peetud usaldusväärseks, arvestati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida kohandati, et võtta arvesse kõik importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulud, sealhulgas mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude marginaal ja kasum. Selleks kasutati sidusimportija enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Kasumimarginaal määrati kindlaks koostööd teinud sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

(40) Juhtudel, kui ekspordihind ja seega imporditud toodete edasimüük puudusid, arvutati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt mis tahes põhjendatud alusele tuginedes.

4. VÕRDLUS

(41) Võrreldavate tootetüüpide normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti kohandused hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, kui seda peeti mõistlikuks, täpseks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

5. UURITUD ÄRIÜHINGUTE DUMPINGUMARGINAALID

(42) Nagu üldjuhul tavaks ja algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt määrati iga eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tootetüüpide kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse alusel.

(43) Omavahel seotud äriühingute rühma korral määrati komisjoni üldise tava kohaselt kindlaks kontserni kõikide äriühingute suhtes kohaldatav üldine dumpingumarginaal, et vältida võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist.

6. DUMPINGU JÄÄKMARGINAAL

(44) Koostööst loobunud äriühingute puhul määrati dumpingu jääkmarginaal algmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal.

(45) Dumpingu jääkmarginaali määramiseks oli esmalt vaja kindlaks teha koostöövalmidus. Koostöö taset peeti kõrgeks, kui koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordimaht oli lähedane Eurostati esitatud asjaomase riigi ekspordimahule ning kui ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidub koostööst kõrvale. Sellisel juhul peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal koostööd tegeva äriühingu suhtes kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, et tagada mis tahes meetmete tõhusus.

(46) Kui koostöötase oli madal, määrati dumpingu jääkmarginaal üldjuhul mõne teise koostööd tegeva tootja kõrgeima dumpingumarginaali tüüpilise mudeli alusel. Sellist lähenemisviisi peeti vajalikuks vältimaks koostööst hoidumise korral soodustuste tegemist.

7. BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

7.1. Üldmärkused

(47) Bosniast ja Hertsegoviinast pärit import küündis uurimisperioodil 33 kilotonnini ning ulatus 2,5 %-ni turuosast. Suurim eksportiv tootja esindas rohkemat kui 90 % Bosnia ja Hertsegoviina kogutoodangust (ette nähtud siseturu jaoks ja ekspordiks). Ta tegi uurimises koostööd ja vastas küsimustikule.

7.2. Normaalväärtus

(48) Samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline, nagu on määratletud põhjenduses 32. Eespool kirjeldatud üldmetoodika kohaselt põhines normaalväärtus tavapärase kaubandustegevuse käigus Bosnia ja Hertsegoviina sõltumatute klientide makstud ja makstavatel hindadel või oli vajaduse korral arvestuslik.

7.3. Ekspordihind

(49) Kõigil juhtudel müüdi vaatlusaluseid tooteid ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Seepärast tehti ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt kindlaks sõltumatute ühenduses asuvate klientide makstud või makstavate hindade põhjal.

(50) Eksportija vaidlustas kaebuse esitaja väidetud veokulude määra. Ta suutis kohapeal toimunud uurimise käigus tõepoolest näidata, et need kulud olid väiksemad.

7.4. Võrdlus

(51) Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt. Pärast asjaomaste isikute teavitamist seadis üks isik küsimärgi alla väidetavalt komisjoni tehtud korrigeerimised füüsikaliste omaduste erinevuste suhtes. Kuid füüsikaliste omaduste erinevuste korrigeerimised ei olnud õigustatud ning tegelikkuses ei kohaldatud neid Bosnias ja Hertsegoviinas asuva ainsa eksportiva tootja dumpingumarginaali arvutamisel.

7.5. Dumpingumarginaal

(52) Võrreldi normaalväärtuse ja ekspordihinna kaalutud keskmisi ning see meetod näitas 0,7 %-list dumpingumarginaali.

(53) Kuna dumpingumarginaal on väga väike, st vähem kui 2 %, tuleks algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt Bosnia ja Hertsegoviina vastane menetlus lõpetada meetmeid kehtestamata. Sellest riigist pärit impordi olemust ja mõju analüüsitakse kahju käsitlevas osas „muude tegurite” all.

8. HIINA RAHVAVABARIIK

8.1. Üldmärkused

(54) Eurostati andmetel (kõik CN-koodid) on Hiinast pärit import viimastel aastatel järsult kasvanud 22 kilotonnilt 2004. aastal 111 kilotonnini 2006. aastal (uurimisperioodil 180 kilotonni). Hiina Rahvavabariik on seega vaieldamatult ühenduse turul kõige suurem importija, kellel on turuosa, mis kasvas 1,8 %-lt 2004. aastal rohkem kui 13,8 %-ni uurimisperioodil. Koostööd teinud eksportijad on teatanud ka suurematest, 233-kilotonnistest ekspordimahtudest. Kuus valimisse kaasatud äriühingut teatasid 219 kilotonnist. See lahknevus viitab esmalt sellele, et Hiinast pärit ekspordi turuosa hõlvamine on veelgi märkimisväärsem, kui esialgu arvatud.

(55) See lahknevus Eurostati ja koostööd teinud tootjate teatatud koguste vahel võib vastata ka vaatlusaluse toote valesti deklareerimisele. See langeb kokku ka ühenduse tootmisharu väidetega, mille kohaselt deklareeritakse vaatlusalust toodet valesti. Uurimine tervikuna on näidanud, et ettevõtjad võivad müüa erinevaid torutüüpe (millest mõned kuuluvad vaatlusaluse toote hulka ja mõned mitte) sama arve all. Seetõttu ei välistata, et olenevalt sellest, kui selgelt need erinevused on arvel täpsustatud, võib vaatlusaluse toote deklareerija seda kasutada vääraks deklaratsiooniks vaatlusaluse tootega mitteseotud koodide all.

8.2. Turumajanduslik kohtlemine

(56) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(57) Need turumajandusliku kohtlemise tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

1) hindade ja kuludega seotud majandusotsused tehakse turutingimustest lähtudes ja riigi sekkumiseta;

2) raamatupidamisdokumentide auditeerimine toimub sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning raamatupidamisdokumente kasutatakse kõigil otstarvetel;

3) puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused;

4) pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus;

5) vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(58) Pärast käesoleva uurimise algatamist valiti kuuest Hiina tootjast/tootjate rühmast (edaspidi „üksused”) koosnev valim, kes kõik olid algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt taotlenud turumajanduslikku kohtlemist ning vastanud turumajandusliku kohtlemise taotlemise vormile antud tähtaegade jooksul. Vastavalt nende taotlustele kontrolliti neid kohapeal. Komisjoni järjekindel tava on uurida, kas seotud äriühingute rühm vastab tervikuna turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Seepärast paluti filiaalil või mõnel muul taotlejaga seotud äriühingul, kes oli vaatlusaluse toote tootja ja/või eksportija ja/või hulgimüüja, täita eraldi turumajandusliku kohtlemise taotlusvorm.

(59) Vastavalt kohapeal toimunud kontrollkäikudele valimisse kaasatud kuue üksuse valdustesse otsustati, et kõik nende turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleb tagasi lükata. See tulenes asjaolust, et ükski üksustest ei vastanud kriteeriumidele 1, 2 ja 3 (vt alljärgnev analüüs). Uurimine näitas, et kõik üksused vastavad kriteeriumidele 4 ja 5. See tähendab, et pankroti- ja asjaõigusega on tagatud stabiilsus ning õiguskindlus ja et vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

Kriteerium 1 – majandusotsused tehakse turusignaalidest lähtudes riigi märkimisväärse sekkumiseta ning hinnad peegeldavad turuväärtust

(60) Paljudel juhtudel ei olnud äriühingute dokumentatsioon usaldusväärne. Mõned äriühingud esitasid samade dokumentide erinevaid versioone (näiteks parandatud ettevõtluslitsentsid, kaks erinevat põhikirja komplekti erinevate aktsionäridega, põhikiri, millele ei ole kunagi alla kirjutatud). Kohalikud ametiasutused mitte ainult ei leppinud sellise olukorraga, vaid isegi väljastasid vastavaid tunnistusi ja dokumente igasuguse tõenduseta. Sellised ebausaldusväärsed dokumendid muutsid äriühingute õigusliku seisundi ebamääraseks ning viitasid sellele, et riiklik mõju ei ole kõrvaldatud.

(61) Mõnel muul juhul esines mitmetähenduslikkust ettevõtluslitsentsi osas. Ühel juhul esitati ettevõtluslitsents, mis ei täpsustanud ei tegevuse algust ega lõppu. Hiljem esitati versioon, mis sisaldas ainult lõpukuupäeva. See tekitab üldist kahtlust esitatud dokumentide usaldusväärsuse suhtes.

(62) Pärast komisjoni uurimistulemuste avalikustamist märkisid äriühingud üldjuhul, et nad on erakätes. Kuid vastupidiselt nende väidetele tuvastati riigi sekkumist ka seal, kus riiklik omandus puudus või oli vaid osaline. Nagu eespool näidatud, viisid muud seigad järeldusele, et kõike arvestades oli tegemist riigi märkimisväärse sekkumisega.

(63) Saadud kommentaarid ei olnud sellised, mis oleks muutnud komisjoni uurimistulemusi. Järeldati, et äriühingute puhul oli tegemist riigi märkimisväärse sekkumisega.

Kriteerium 2 – äriühingutel on üks selge sõltumatult auditeeritud raamatupidamisdokumentide kogum

(64) Uuritud äriühingute raamatupidamistavade osas leiti palju ebakorrapärasusi. Kõigi üksuste puhul leiti, et arveraamatuid ei peetud järjekindlalt.

(65) Näiteks tuvastati mõned ebakorrapärasused seoses viisiga, kuidas äriühingud suurendasid oma põhikirjajärgset kapitali (kapitali kasv ei peegeldanud ühtegi tegelikku investeeringut). Mõnel juhul ei olnud äriühingu kapitali kunagi deponeeritud sularahas ega mitterahalisena. Mõnel muul juhul ei olnud halbu võlgu kirjendatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Mõne äriühingu raamatupidamisaruanded ei peegeldanud põhikirjajärgset kapitali äriühingu dokumentides, nagu näiteks põhikirjas ja ettevõtluslitsentsis esitatud kujul. Ebakorrapärasusi tuvastati seoses kulumiga (mõned äriühingud lakkasid mõne vara kulumit maha arvestamast) või maakasutusõigusega, mida ei kirjendatud õigesti.

(66) Mõned üksused väitsid, et neil ebakorrapärasustel raamatupidamissüsteemis ei oleks pidanud olema nii suurel määral mõju otsusele turumajandusliku kohtlemise kohta. Nende väidete kohaselt ei ole need ebakorrapärasused raamatupidamissüsteemis, isegi kui need on arvukad, iseenesest piisavad viimaks järelduseni, et kriteerium nr 2 ei ole täidetud. Kuid isegi kui oletada, et kriteeriumi 2 võib pidada täidetuks, kui raamatupidamise ebakorrapärasusi võib pidada ebaolulisteks, ei olnud kõnealusel juhul, nagu on selgitatud eelnevates lõikudes, ebakorrapärasused tähtsusetud.

(67) Mõnel juhul väideti ka, et raamatupidamisdokumente olid auditeerinud väljaspool asuvad ja seega sõltumatud audiitorid. Kuid need audiitorid ei juhtinud tähelepanu ühelegi uurimise käigus leitud probleemile ning ei olnud seega vastavuses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Seetõttu ei suutnud vaatlusalused üksused tõestada, et neil oleks olnud üks selge sõltumatult auditeeritud põhiliste raamatupidamisdokumentide kogum vastavalt rahvusvahelistele standarditele.

Kriteerium 3 – mitteturumajanduslikust süsteemist ei kanta üle ühtki moonutust

(68) Ebakorrapärasusi oli ka seoses maakasutuslepingutega. Paljudel juhtudel ei olnud võimalik esitada mitte mingisugust tõendit maakasutusõiguse eest tasumise kohta, mis – arvestades fakti, et maa kuulub riigi omandisse, – jätab need üksused riigi märkimisväärse mõju alla. Mõni üksus ei suutnud esitada usaldusväärset tõendit aktsiate omandamise ja ülemineku kohta. Mõnel juhul oli varade ümberhindamine olnud selgelt suvaline. Erastamisprotsessi ebakorrapärasused heitsid kahtlusevarju kõigile hilisematele aktsiate üleminekutele ning paistavad olevat kohalike ametiasutuste jaoks võimu allikaks sekkumaks mõne äriühingu tegevusse.

(69) Järelikult avaldavad erastamisprotsessiga seotud ebakorrapärasused ikka veel mõju praegusele olukorrale ning äriühingute tegevusele, kuna tootmiskulud ning varade väärtus on avatud varasemalt mitteturumajanduslikult süsteemilt üle kantud märkimisväärsetele moonutustele.

(70) Konsulteeriti nõuandekomiteega ning sellest teavitati vahetult asjassepuutuvaid isikuid. Ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada märkusi, kuid märkusi turumajandusliku kohtlemise otsuste kohta ei laekunud.

(71) Komisjon sai märkusi turumajandusliku kohtlemise taotlejatelt. Neid märkusi on vastavalt käsitletud kas eespoolses analüüsis või individuaalses vastuses asjaomasele eksportijale. Kuid ükski märkus ei olnud selline, mis oleks muutnud uurimistulemusi turumajandusliku kohtlemise kohta.

8.3. Individuaalne kohtlemine

(72) Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud siis, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(73) Kõigi äriühingute puhul määratletud riigi sekkumise olemus mõjutab nende tegevust tervikuna. Seepärast ei saa välistada, et selline mõju mõjutab ekspordihindade ja -koguste kindlaksmääramist ning ka müügitingimuste ning muude müügiga seotud asjaolude kindlaksmääramist eksporditegevusega seoses.

(74) Samamoodi tuletatakse meelde, et need kuus uuritud üksust hõlmasid peaaegu kogu ekspordi ühendusse. Arvestades seda koondumist, suhteliselt väikest turuosaliste arvu ja kõikide uuritud üksuste puhul tuvastatud riigi sekkumise märkimisväärset taset, ei saa välistada, et riigi sekkumist kasutatakse meetmetest kõrvale hoidmiseks, kui individuaalsetele eksportijatele antakse erinevad tollimaksumäärad.

(75) Järelikult ei suutnud äriühingud näidata, et nad täitsid algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumeid b ja e.

8.4. Normaalväärtuse kindlaksmääramine kõigi eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist

8.4.1. Võrdlusriik

(76) Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus äriühingute puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse alusel.

(77) Esimeses teates osutas komisjon oma kavatsusele võtta Hiina Rahvavabariigi ja Valgevene puhul normaalväärtuse kindlakstegemisel asjakohaseks võrdlusriigiks USA, ning huvitatud isikutel paluti seda kommenteerida. Üks huvitatud isik vaidlustas selle ettepaneku, osutades sellele, et Türgi oleks sobivam valik, ning märkides, et algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt tuleks seal kus kohane kasutada kolmandat turumajandusriiki, mis on sama uurimise alune. Samuti märgiti, et Türgit kasutati esialgses uurimises Ukraina võrdlusriigina.

(78) Institutsioonid jäid aga kindlaks oma arvamusele, et USA on sobivam võrdlusriigi valik käesoleva uue uurimise eesmärkideks, pidades silmas allpool esitatud argumente.

(79) Esiteks nõustusid ühenduse institutsioonid põhimõtteliselt, et läbivaatamisel oleks loogiline võtta lähtekohaks kasutada sama võrdlusriiki nagu esialgses uurimises (kuigi läbivaatamisel võib muutmiseks olla mõjuvaid põhjuseid). Hiina Rahvavabariigi ja Valgevene puhul ei põhine käesolev määrus aga mitte läbivaatamisel, vaid uuel uurimisel. Sel puhul selliseid kaalutlusi ei kohaldata. Pealegi, nagu on selgitatud mujal käesolevas määruses, ei peetud vastavalt WTO veiseliha ja riisi (Mehhiko) apellatsioonikogu aruandele[10] neid Türgi äriühinguid, kellel esialgses uurimises leiti olevat tollimaksu nullmäär, käesoleva menetluse objektiks. Institutsioonidel ei ole seega täielikku pilti normaalväärtusest Türgi turul. Lisaks paistavad Türgi turul olevat teatavad moonutused. Täpsemalt väljendudes oli impordi turuosa Türgis väga väike – 3,3% –, samal ajal kui USAs hõlmas import 39% turust. Selline väike impordi turuosa võib osutada mõnele rahvusvahelise konkurentsi takistusele Türgi turul, vaatamata asjaolule, et Türgis on ligikaudu 15 teadaolevat tootjat.

(80) Teisest küljest on USA on suur turg keevistorude jaoks üleüldiselt ja ka vaatlusaluse toote jaoks ning on ühendusega samas suurusjärgus. Konkurentsimäär paistab olevat märkimisväärne. Üksteisega paistab konkureerivat üle 15 omamaise tootja, kelle arvele langeb märkimisväärne osa omamaisest müügist, kui võrrelda Hiinast pärit ekspordiga ühendusse.

(81) Lisaks on kolmandate riikide import USAs märkimisväärne, vaatamata dumpinguvastaste meetmete kehtimisele uurimisperioodi jooksul mitmetest riikidest pärit impordi suhtes (Taiwan, Mehhiko, Türgi, Tai, Brasiilia, India ja Korea). Uurimisperioodi jooksul kattis import hinnanguliselt üle kolmandiku Ameerika Ühendriikide tarbimisest ja pärines ligikaudu kolmveerandi impordimahu ulatuses riikidest, mille suhtes kehtisid 0 %-lised tollimaksud ja ei kehtinud dumpinguvastaseid tollimakse. Õigupoolest vastab uurimisperiood perioodile, kus USA ametiasutused uurisid Hiinast pärit eksporti väidetavate kahjulike dumpingutavade suhtes, mis viis meetmete kehtestamiseni 2008. aasta jaanuaris (mida muudeti hiljem 2008. aasta aprillis ja mis ulatuvad 69,2 %-st kuni 85,55 %-ni).[11] Nendel meetmetel ei ole seetõttu olnud märkimisväärset mõju eespool nimetatud analüüsile, vaid pigem viitavad need uurimisperioodi aegsetele USA hinnatasemetele, mis võisid olla kunstlikult alla surutud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tõttu.

(82) Lisaks on tootmisprotsess ja ligipääs toorainele USAs ja Hiina Rahvavabariigis võrreldavad ning viimati nimetatud riigil ei paista olevat mitte mingisugust märgatavat oma olemusest tulenevat eelisseisundit vaatlusaluse toote tootmises ja müümises.

(83) Türgit ja USAd sellel alusel võrreldes on tehtud järeldus, et USA on Hiina Rahvavabariigi ja Valgevene jaoks sobivam võrdlusriik.

(84) Küsimustikud saadeti kõikidele teadaolevatele USAs asuvatele tootjatele. Komisjon sai vastuse ühelt oluliselt tootjalt. Nii koostööd teinud tootja toodang kui omamaine müük olid tüüpilised määramaks kindlaks normaalväärtust.

8.4.2. Normaalväärtuse määramine võrdlusriigis

(85) Pärast USA valimist võrdlusriigiks määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kindlaks normaalväärtus võrdlusriigis asuvalt koostööd teinud tootjalt saadud teabe põhjal, s.t makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas eespool põhjendustes 32 kuni 37 esitatud metoodikaga.

(86) Samasuguse toote tootja omamaine müük leiti olevat tüüpiline võrreldes Hiina Rahvavabariigis asuvate eksportivate tootjate ühendusse eksporditava vaatlusaluse tootega. Lisaks käsitleti tema omamaist müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina.

8.5. Ekspordihind

(87) Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt.

(88) Kui eksportmüük ühendusse toimus sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt ekspordihinnad kindlaks kaubandusettevõtetele – st sõltumatule ostjale – ekspordiks müüdud toote hindade põhjal, mida kasutasid vaatlusalused tootjad.

8.6. Võrdlus

(89) Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt. Põhjendatud juhtudel võimaldati asjakohaseid kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, krediidi-, vahendamis- ja pangakuludega. Asjakohased kohandused tehti vajaduse korral ka seoses füüsikaliste omaduste erinevustega.

8.7. Dumpingu kindlakstegemine

(90) Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mis on kohaldatav kõikidele Hiina Rahvavabariigis asuvate eksportijate suhtes, määras komisjon esiteks kindlaks koostöötaseme. Võrreldi Eurostati põhjal arvutatud Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote koguimporti ning Hiina Rahvavabariigis asuvatelt eksportijatelt saadud küsimustiku vastustes esitatud ekspordimahtu. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 54, esines lahknevus Eurostati teatatud ekspordikoguse ja eksportivate tootjate küsimustiku vastustes märgitud koguse vahel (180 kilotonni 216 kilotonniga võrreldes). Selle alusel määrati kindlaks, et koostöötase oli väga kõrge.

(91) Dumpingumarginaal arvutati seepärast välja järgmiselt. Ekspordihind arvutati välja koostööd teinud eksportijate küsimustiku vastustes esitatud üksikasjaliku teabe põhjal ühe erandiga, mille vastus ei olnud lõpetatud ning ei võimaldanud võrrelda toodete füüsikalisi omadusi. Ekspordihinda võrreldi võrdlusriigis kindlaks tehtud normaalväärtusega.

(92) Üleriigiline dumpingutase tuvastati olevat 130,8 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

9. VALGEVENE

9.1. Üldmärkused

(93) Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti kohaselt a ei peeta Valgevenet turumajandusriigiks. Seepärast tehti Valgevenest pärit, ühendusse suunatud ekspordi puhul normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajandusriigis asuva tootja käest saadud teabe põhjal.

(94) Uurimisperioodi jooksul ulatus Valgevenest pärit import ligikaudu 29 kilotonnini ning hõlmas seega 2,3 % turuosast. Ainus teadaolev Valgevenes asuv tootja tegi uurimises koostööd ja saatis küsimustiku vastuse. Ta töötab töötlemislepingu alusel kahe Saksamaal ja Šveitsis asuva importijaga. Vaid ELis asuv importija tegi uurimises koostööd.

(95) Töötlemislepingu kohaselt varustab Saksa importija, kes on Valgevene tootjast sõltumatu üksus, viimast toorainega ning katab kõik selle Valgevenesse impordiga seotud kulud (transpordi-, käitlemis- ja kindlustuskulud). Seejärel maksab ta töötlemistasu ning katab transpordi-, käitlemis- ja kindlustuskulud Valgevenest ELi. Tootmisprotsessi jooksul jääb Saksa importija vaatlusaluse Valgevenest eksporditud toote omanikuks. Kuna töötlemislepingu kohaselt ei ole mitte mingisugust tegelikku ekspordihinda, tuli see arvestada.

(96) Võrreldi Eurostati põhjal (kasutades CN-koode ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77) välja arvutatud Valgevenest pärit vaatlusaluse toote koguimporti ja koostööd teinud tootja ning eespool nimetatud Saksa ettevõtja esitatud küsimustiku vastustes esitatud ekspordimahtu. Selle alusel määrati kindlaks, et koostöötase oli madal, s.t 30 % kogu Valgevenest pärit impordist ühendusse.

(97) Ei esitatud ühtegi taotlust individuaalseks kohtlemiseks algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt.

9.2. Normaalväärtus

(98) Normaalväärtus määrati kindlaks hindade või arvestusliku väärtuse põhjal võrdlusriigis algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt.

9.2.1. Võrdlusriik

(99) Nagu on märgitud eespool Hiina Rahvavabariiki käsitlevas osas, viidati esimeses teates USAle kui sobivale võrdlusriigile normaalväärtuse kindlaks määramiseks nii Valgevene kui ka Hiina Rahvavabariigi jaoks. Eespool Hiina Rahvavabariigi analüüsi juures nimetatud peamised põhjused, mis õigustavad USA valimist, kehtivad ka Valgevene puhul. Kaks isikut vaidlustasid USA valiku võrdlusriigiks ning soovitas selle asemel Türgit. Peamised põhjused, miks komisjon valis Türgi asemel USA, on esitatud eespool põhjendustes 76 kuni 84.

(100) Seetõttu on normaalväärtuse kindlaks tegemiseks rakendatud põhjendustes 32 kuni 37 kirjeldatud metoodikat.

9.3. Ekspordihind

(101) Saksa importija esitatud andmed olid seotud vaid osaga Valgevenest pärit ja ühendusse eksporditavatest toodetest. Ülejäänud väga märkimisväärse osa kohta impordist ei esitatud mitte mingisuguseid andmeid. Seepärast tuli kasutada selle ülejäänud osa kohta kättesaadavaid fakte algmääruse artikli 18 kohaselt.

(102) Analüüsiti kaht peamist teabeallikat. Eurostati andmeid ei peetud adekvaatseks. Esiteks sisaldas see töötlemistehinguid Saksa ettevõtjaga, kelle suhtes ei kehtinud ekspordihind. Teiseks sisaldas see töötlemistehinguid ka koostööd mitte teinud Šveitsi äriühinguga. Tuleks ka rõhutada, et teatavate isikute väitel ja Ukraina vahepealse läbivaatamise aluseks oleva Ukraina äriühingu Interpipe Groupi kodulehekülje kohaselt on see kontsern seotud nii Šveitsi kui ka Valgevene äriühinguga. Igasuguse koostöö puudumise tõttu Šveitsi äriühingu poolt ei olnud võimalik kindlaks teha ühtegi ekspordihinda tema tehtud tehingute puhul.

(103) Teisest küljest olid kättesaadavad üksikasjalikud andmed eespool nimetatud Saksa ettevõtjaga seotud tehingute kohta üksikute tüüpide lõikes, kaasa arvatud kättesaadavuse korral ka ettevõtja omahinna ja kulude kohta. See võimaldas uurimise teostajal teha kindlaks ekspordihind üksikute tüüpide lõikes eespool selgitatud viisil. Seda peeti seetõttu parimaks komisjonile kättesaadavaks teabeks.

(104) Ekspordihind arvestati koostööd teinud Saksa importija esimesele sõltumatule kliendile müüdud vaatlusaluse toote hinna põhjal. Sel konkreetsel juhul tuli töötlemislepingu tõttu teha teatavad kohandused, et määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind ühenduse piiri tasemel. Kohandused tehti seega kõikides kuludes, mis jäid ühenduse piiri ja Saksa importija esimese sõltumatu kliendi vahele. Nende hulka kuulusid nii Saksa importija müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kui ka transpordi-, kindlustus- ja tollimaksud ühenduses.

9.4. Võrdlus

(105) Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise tagamiseks kohandati nõuetekohaselt hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt. Asjakohased kohandused seoses füüsikaliste omaduste, transpordi- ja kindlustuskulude ning tollimaksudega tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

9.5. Dumpingu kindlakstegemine

(106) Selle alusel tuvastati üleriigiline dumpingutase olevat 92,4 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

10. VENEMAA

10.1. Üldmärkused

(107) Venemaalt pärit impordimaht küündis 36 kilotonnini, mis vastas uurimisperioodil 3,3 %-le turuosast.

(108) Eksportivate tootjate ilmse suure arvu tõttu koostati esialgu valim. Neljal kontsernil paluti vastata komisjoni küsimustikule, kuid vastused saadi vaid kahelt; seega ei olnud väljavõtteline uuring enam vajalik.

10.2. Normaalväärtus

(109) Mõlema eksportiva tootja jaoks oli vaatlusaluse toote omamaine müük tüüpiline, nagu on määratletud põhjenduses 32. Kooskõlas põhjenduses 33 ja sellele järgnevates põhjendustes kirjeldatud metoodikaga põhines normaalväärtus tavapärase kaubandustegevuse käigus Vene Föderatsioonis asuvate sõltumatute klientide makstud või makstavatel hindadel.

(110) Tootmiskulude ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas eksportivate tootjate makstud gaasihinnad peegeldasid gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(111) Tehti kindlaks, et eksportivate tootjate siseturul tasutud gaasihind oli ligikaudu üks neljandik Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaised gaasihinnad on reguleeritud hinnad, mis on tunduvalt madalamad maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Seetõttu, kuna gaasihinnad ei peegeldunud eksportivate tootjate aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt kohandada. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist moonutamata gaasihinda, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta kohanduse aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Kohandatud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus), mis oli kohandatud kohalike jaotuskulude jaoks. Waidhausi – peamist sõlmpunkti Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hinnad kajastavad kulusid mõistlikult – võib käsitada kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(112) Nende tootetüüpide puhul, mille normaalväärtus arvestati eespool kirjeldatud viisil, tehti arvestused eksporditud tüüpide tootmiskulude alusel pärast gaasihinna korrigeerimist.

10.3. Ekspordihind

(113) Nendel juhtudel, kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses asuva sidusimportija kaudu, määrati algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks arvestuslik ekspordihind. Nendel juhtudel, kui eksportmüük toimus ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele Vene Föderatsioonis asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, põhinesid ekspordihinnad ühenduses asuvate sõltumatute klientide makstud või makstavatel hindadel.

10.4. Võrdlus

(114) Asjakohased kohandused seoses krediidi- ja transpordikuludega ning lisamaksudega tehti juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks ja tõendatuks.

10.5. Dumpingumarginaal

(115) Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu esinemist. Pärast asjaomaste isikute teavitamist esitasid mõlemad Vene eksportivad tootjad oma märkused. Esimesel juhul viisid põhjendatud märkused, mis käsitlesid eelkõige arvestuslike normaalväärtuste korrigeerimisi, dumpingumarginaali väheoluliste muudatusteni, mis ei mõjuta dumpinguvastast tollimaksu, kuna muudetud dumpingumarginaal ületab endiselt kahjumarginaali. Teisel juhul osutas huvitatud isik kirjaveale, mille tagajärjel oli müügi-, üld- ja halduskulusid arvestatud kahekordselt; see viga on parandatud. Sellel alusel on dumpingumarginaalid (eksportiva tootja kontserni kohta), väljendatud protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril tollimaksu tasumata, järgmised:

- TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works) – 22,7 %

- OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant) – 10,1 %

10.6. Järeldused dumpingu kohta Venemaaga seoses

(116) Kuna koostöötase oli kõrge (Eurostati andmetel rohkem kui 90 % Vene Föderatsioonist pärineva vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse), määrati kõikide muude Vene Föderatsioonis asuvate eksportijate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmarginaal samale tasemele nagu on kindlaks määratud koostööd teinud eksportiva tootja TMK Groupi puhul, nimelt 22,7 %-le.

D. DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS ALGMÄÄRUSE ARTIKLI 11 LÕIKE 2 KOHASELT; DUMPINGU SUHTES KOHALDATAVA MEETME TASEME PIISAVUS ALGMÄÄRUSE ARTIKLI 11 LÕIKE 3 KOHASELT.

1. ÜLDKÜSIMUSED

(117) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas Tai, Türgi ja Ukraina suhtes kehtivate meetmete võimalik aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(118) Lisaks uuriti algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt Türgi ja ühe Ukraina äriühingu kohta, kas esialgsest dumpinguga seotud uurimisest alates esines muutunud asjaolusid, mida võib pidada püsivaks.

2. TAI

2.1. Sissejuhatavad märkused

(119) Erinevalt esialgsest uurimisest ei esinenud Eurostati andmetel uurimisperioodil vaatlusaluse toote eksporti Taist. Ainus koostööd teinud tootja ei teatanud eksportmüügist ühendusse ning peale tema ei teinud koostööd ükski eksportiv ettevõtja. Tai ekspordistatistika viitas küll sellele, et uurimisperioodil oli registreeritud mõningat eksporti Taist, mida võib osaliselt seostada ka vaatlusaluse tootega, kuid see oli igatahes oma mahult tühine ning ei oleks seetõttu olnud tüüpiline.

(120) Koostöötase käesolevas läbivaatamises oli väga madal ning vaid üks Tai tootja andis endast menetluse käigus teada. Kuid kaebuse kohaselt, mida kinnitasid ka avalikult kättesaadavad andmed, oli Tais aga uurimisperioodil lisaks vähemalt 12 vaatlusaluse toote tootjat. Ükski nendest ei teinud uurimises koostööd ning seetõttu vastab koostöötase vähem kui 10 %-le Tai vaatlusaluse toote hinnangulisest kogutoodangust.

2.2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodi jooksul

(121) Ainus koostööd teinud Tai tootja ei eksportinud uurimisperioodi jooksul ühendusse. Võttes arvesse, et ei Taist pärit vaatlusalust toodet ei eksporditud ühendusse, ei saa dumping jätkuda. Sellest järeldub, et kõnealusel juhul peab analüüs põhinema dumpingu kordumise tõenäosusel, kui meetmed peaks lõpetatama.

2.3. Impordi areng, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse

2.3.1. Sissejuhatavad märkused

(122) Nagu on kirjeldatud põhjenduses 120, on uurimine näidanud, et Tais oli uurimisperioodi jooksul vähemalt 13 vaatlusaluse toote tootjat ning vaid üks tegi uurimises koostööd.

(123) Uuriti, mil määral saab kõnealuselt koostööd teinud Tai tootjalt saadud andmeid kasutada üleüldise olukorra analüüsimiseks seoses Taist pärineva ekspordi tõenäolise arenguga ning täpsemalt, mil määral need sobivad lähtepunktiks omamaiste ja ekspordihindade, kulude, tootmisvõimsuste ja tootmisvõimsuse rakendamise näitamisel.

(124) Selles suhtes märgati mitut puudujääki seoses koostööd teinud äriühingu antud andmetega. Esiteks ei olnud äriühing võimeline kooskõlastama omamaiseid ja ekspordihindu tegelike tehingute ning oma auditeeritud raamatupidamisdokumentidega uurimisperioodi kohta. Lisaks ei suutnud äriühing esitada tootmiskulude jaotust toodete kontrollnumbrite lõikes, nagu oli määratletud huvitatud isikutele saadetud küsimustikes. Tootja oli võimeline esitama tootmiskulu vaid keskmise tootmiskuluna mustade ja galvaanitud toodete jaotuses kõikide toodetavate toodete kontrollnumbrite kohta. Tõendid toodete kontrollnumbrite kulustruktuuri kohta erinevatelt uurimisega seotud teistes riikides, kaasa arvatud ühenduses, asuvatelt tootjatelt näitasid, et tootmiskulus toote kontrollnumbri kohta esineb tõepoolest suur varieerumine. See kehtib ka kõnealuse Tai äriühingu toodetavate ja müüdavate konkreetsete toote tüüpide kohta. Sellistel asjaoludel ei saa kulude jaotust, mis ei võimalda võrdlust toodete kontrollnumbrite lõikes, pidada piisavaks, et teha kindlaks omamaise normaalväärtus.

(125) Isegi juhul, kui selliseid andmeid oleks olnud võimalik saada, peab meeles pidama, et koostööd teinud tootja vastas vähemale kui 10 %-le vaatlusaluse toote kogutoodangust Tais, mis tähendab, et igal juhul tuleks andmeid täiendada muu statistilise materjaliga, et hinnata tüüpilisust üleriigilise hindamise tarbeks.

(126) Äriühingule anti mõistliku aja jooksul teada komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja põhjustest, miks seda peeti vajalikuks, võttes arvesse uurimise ajalisi piiranguid. Saadi märkusi, mida analüüsiti põhjalikult ning millele vastati üksikasjalikult. Ühtki äriühingu antud selgitust ei peetud küllaldaseks võimaldamaks komisjonil vältida parimate kättesaadavate faktide kohaldamist eespool esile tõstetud piirkondades.

(127) Seepärast põhineb teave omamaiste ja teiste riikide suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta Tai eksportijate puhul parimatel kättesaadavatel faktidel, kaasa arvatud kaebusel ja avalikult kättesaadaval teabel.

(128) Vastupidi, äriühingu antud teavet varude, tootmistaseme ja tootmisvõimsuse kohta saadi kontrollida. Seda teavet koos kaebusest saadud andmetega saadi seega kasutada, et teha kindlaks kõikide Tais asuvate eksportivate tootjate tootmismaht ja tootmisvõimsus.

(129) Eespool esitatut silmas pidades võeti arvesse järgmisi kaalutlusi, et hinnata meetmete kehtetuks tunnistamise tõenäolist mõju.

2.3.2. Toodang, kasutamata tootmisvõimsused ja tõenäosus, et need kasutamata tootmisvõimsused suunatakse ühendusse

(130) Kaebus näitab, et Tais on rohkem kui 370-kilotonnine vaba tootmisvõimsus, mis moodustab ligikaudu 30 % kogu tootmisvõimsusest. See vaba tootmisvõimsus, mille võiks suunata ühenduse turule, vastab rohkem kui 25 %-le ühenduse kogutarbimisest (nagu on määratletud põhjenduses 231).

(131) Vaba tootmisvõimsuse tase oli veelgi markantsem koostööd teinud tootja puhul, kes esindas vähem kui 10 % Tai kogutoodangust uurimisperioodi jooksul. Selle tootja puhul leiti uurimisperioodil üle 50 % vaba tootmisvõimsust.

(132) Üheskoos viitavad need tegurid märkimisväärsele vaba tootmisvõimsuse olemasolule Tais. Tõendite puudumisel, mis näitaksid, et selle tootmisvõimsuse võivad enda alla haarata suurenenud omamaine müük, müük muudesse kolmandatesse riikidesse või muude toodete toodang peale vaatlusaluse toote, järeldatakse, et kui meetmed aeguksid, suunatakse need vabad tootmisvõimsused kõige tõenäolisemalt ühendusse suuresti tänu ühenduse atraktiivsusele ekspordituruna.

(133) Arvestades, et ühenduse turg on üks suuremaid maailmas, teeb ainuüksi tema suurus ta atraktiivseks iga Tais asuva vaatlusalust toodet eksportiva tootja jaoks. Ühenduse turu võimalikku tähtsust suurendab veelgi asjaolu, et USAs, mis on teine suur turg, kehtivad Taist pärit impordi vastu meetmed.

(134) Arvestades seda koos suhteliselt atraktiivse hinnatasemega ühenduses, kus on olemas hästi arendatud jaotuskanalid, arvatakse, et meetmete puudumisel oleks olemas selge majanduslik ajend ekspordi nihkumiseks eemale suurtest kolmandatest turgudest, nagu USA, ühenduse suunas.

(135) Kokkuvõttes arvatakse praeguses olukorras, et igasugune suurenemine praeguses tootmisvõimsuse rakendamises suunatakse tõenäoliselt eksporti ja eriti ühenduse turule.

2.3.3. Tõenäolised hinnatasemed

(136) Mitmed tegurid viitavad tõenäosusele, et Tai ekspordihinnad ühendusse oleksid dumpinguhinnad.

(137) Esiteks paistab eksport suurtele kolmandate riikide turgudele olevat tehtud dumpinguhinnaga. Seda kinnitab USA dumpinguvastaste meetmete olemasolu 15 % ulatuses Taist pärineva keevistorude ekspordi suhtes. See viitab üldisemale käitumismallile, mis põhineb suurtele kolmandatele turgudele dumpinguhinnaga müümisel. Fakt, et Taist pärit eksport ühendusse lõppes pärast meetmete kehtestamist, paistab toetavat mõtet, et Tais asuvad eksportivad tootjad ei oleks võimelised või ei soostuks müüma dumpinguvabal hinnatasemetel.

(138) Lisaks pakuksid vaatlusaluse toote puhul, mis on üldiselt üsna homogeenne, tulevased Tai müüjad tõenäoliselt tooteid muu ühenduse impordi ülekaalus olevate hindadega. Nagu on järeldatud eespoolsetes jagudes, on muude eksportivate riikide impordihinnad üldiselt madalad. Arvestades, et Tai tootvate eksportijate võimalikud ekspordihinnad peegeldavad tõenäoliselt neid madalaid hindu, ning arvestades, et vaatlusaluse toote kulustruktuur, mis põhineb tugevalt teraspoolide ja tsingi hindadel, mis on üle maailma märkimisväärselt tõusnud, oleksid ekspordihinnad tõenäoliselt dumpinguhinnad.

2.4. Järeldus

(139) Märkimisväärne kogus Taist pärit eksporti müüakse seega ühendusse tõenäoliselt dumpinguhindadega, kui meetmetel lastakse aeguda.

3. TÜRGI i): ÜLDINE DUMPING JA ARTIKLI 11 LÕIKEGA 2 SEOTU

3.1. Üldküsimused

(140) Kaebuse esitaja väitis, et Türgist pärit dumpinguhinnaga import viiks tõenäoliselt väga tõsise kahjuni ühenduse tööstusharu jaoks, kui meetmetel lastakse aeguda. Vahepealse läbivaatamise kontekstis (vt allpool) nõudis kaebuse esitaja, et meetmeid tuleks karmistada dumpingu ja kahju väidetavalt tõusnud tasemete tõttu.

(141) Statistilised andmed näitasid, et Türgist pärit import ulatus 110 kilotonnini, mis esindab peaaegu 9 % ühenduse tarbimisest (nagu on määratud põhjenduses 231). Esines lahknevus Eurostati ja äriühingute (138 kilotonni) teatatud koguste vahel. Viidatakse põhjenduses 55 tehtud märkustele.

(142) Dumpingu arvutamiseks kasutatud üldist metoodikat (esitatud eespool põhjendustes 31 kuni 46) on kohaldatud kõikide Türgis asuvate eksportivate tootjate suhtes. See erineb esialgses uurimises kohaldatud metoodikast, mida kasutati erandlikult mõne eksportija puhul valuuta märkimisväärse kõikumise tõttu esialgse uurimisperioodi jooksul. Kõnealuse kõikumise tõttu peeti esialgses uurimises asjakohasemaks võrrelda kuu kaalutud keskmist normaalväärtust ja kuu kaalutud keskmist ekspordihinda. Kõnealused erandlikud tingimused puudusid aga käesolevas uurimises ning kohaldati hoopis eespool lõigetes 31 kuni 46 kirjeldatud standardmeetodeid. Seega määrati käesolevas uurimises Türgis asuvate eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse põhjal.

(143) Äriühinguid Cayirova Boru Sanayi ve Ticaret AS, Istanbul, Yücel Boru ve Profil Endüstrisi AS, Istanbul, ja Noksel Çelik Boru Sanayi AŞ, Ankara, kellest igaühe individuaalne dumpingumarginaal esialgses uurimises oli null, uuriti esialgu läbivaatamises ning need võeti osaks valimist. Ent kuigi algmääruse artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et esialgses uurimises nullis või vähetähtsa dumpingumarginaaliga äriühinguid võib kaasata läbivaatamisse, ei kohusta see ühenduse institutsioone selliseid äriühinguid kaasama. Lisaks on pärast algmääruse vastuvõtmist WTO vaidluste lahendamise organ juhtumi Mexico-Beef and Rice puhul tõlgendanud asjakohast dumpinguvastase lepingu sätet nii, et see keelustab selliste äriühingute läbivaatamise. Seepärast järeldasid ühenduse institutsioonid, et on asjakohane mitte kasutada kõnealuse kolme äriühingu läbivaatamise ajal kogutud andmeid. Seega jäeti need äriühingud valimist välja. Lisaks eeldatakse käesolevas määruses, et ükski nendest kolmest äriühingust ei tegele praegu dumpinguga.

3.2. (Eksportijate) väljavõtteline uuring ja koostöö

(144) Väljavõttelise uuringu vormid saadeti 15 võimalikule Türgis asuvale tootjale/eksportijale ning 8 neist vastas. Valimi jaoks valiti välja kolm äriühingut/kontserni, kelle arvele langeb 41 % Türgi koguimpordist ühendusse.

3.3. Normaalväärtus

(145) Nagu eespool märgitud, normaalväärtus kas arvestati või määrati kindlaks tavapärase kaubandustegevuse käigus Türgis asuvate sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade põhjal. Mõned eksportivate tootjate nõutud kohandused on kas tagasi lükatud või parandatud.

3.3.1. Krediidikulud

(146) Pärast komisjoni uurimistulemuste teatavakstegemist väitsid mõned eksportijad, et krediidikulud määrataks kindlaks tootjate ja nende klientide vahel kokkulepitud tegelike maksetingimuste põhjal. Kõnealuste väidetega nõustuti.

3.3.2. Tollimaksu tagastamine

(147) Teatavad äriühingud taotlesid tollimaksu tagastamiste arvessevõtmist põhjendusega, et impordimakse nõuti samasuguse toote jaoks kasutatava tooraine pealt, kui see oli ette nähtud Türgis tarbimiseks, kuid need maksti tagasi, kui toode müüdi ekspordiks ühendusse.

(148) Ühel juhul leiti taotletud summa olevat kõrgem kui siseturul müüdavasse samasugusesse tootesse füüsiliselt inkorporeeritud ainete eest nõutud tollimaks. Tehti kindlaks, et tollimaksukoormus oli väiksem, kuna see äriühing/kontsern ei kasutanud enda omamaises toodangus mitte ainult tollimaksuga imporditud poole, vaid ka 0 %-lise tollimaksumääraga poole, samuti kohapealt ostetud poole. Seetõttu korrigeeriti seda summat vastavalt.

(149) Üks teine äriühing, kelle puhul kõnealusest arvessevõtmisest esialgu keelduti, taotles selle võimaldamist, kuna tema riigisiseselt müüdud tooted siiski kandsid tollimaksukoormust. Kõnealune taotlus kiideti osaliselt heaks.

(150) Sellega seoses väitis ühenduse tootmisharu, et see oleks tasakaalustatav subsiidium. Kuid tuleb märkida, et käesolev menetlus on dumpinguvastane uurimine. Seepärast ei ole seda väidet analüüsitud.

3.3.3. Müügi-, üld- ja halduskulud

(151) Üks Türgi eksportijatest väitis endal olevat selle müügi puhul, mille normaalväärtus tuli välja arvutada, negatiivsed müügi-, üld- ja halduskulud. See tulenes asjaolust, et nende välisvaluutavahetuse kasumid olid märkimisväärsed ja suuremad kui müügi-, üld- ja halduskulude kogumaht. Kõnesoleval juhul ignoreeriti neid finantskasumeid. Võeti arvesse vaid äriühingute laenudega seotud kulusid. Müügi-, üld- ja halduskulusid korrigeeriti seega vastavalt.

3.4. Ekspordihind

(152) Kõigil juhtudel toimus vaatlusaluse toote müük ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Seega põhines algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt kõikide eksportijate puhul ekspordihind ühenduses asuvate sõltumatute klientide makstud või makstavatel hindadel.

3.5. Võrdlus

(153) Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Asjakohased korrigeerimised seoses mahahindluste, hinnaalanduste, transpordi-, käitlemis-, laadimis-, panga-, kindlustus- ja krediidikuludega tehti, kui neid peeti asjakohaseks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

3.6. Dumping uurimisperioodi jooksul

(154) Türgis asuvate eksportivate tootjate dumpingumarginaal määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse põhjal .

(155) Kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlus kaalutud keskmise normaalväärtusega näitas järgmisi dumpingumarginaale:

Erbosan Erciyas Boru Sanayii ve Ticaret AŞ, Kayseri (edaspidi „Erbosan”) 0,5 %,

- Borusan Mannesmann Boru Sanayi ve Ticaret AŞ, Istanbul (edaspidi „Borusan”) -1,4 %,

- Toscelik Profil ve Sac Endustrisi AS, Iskenderun (edaspidi „Toscelik”) 0,9 %.

(156) Kaks äriühingut andsid teada oma kavatsusest teha koostööd, kuid neid ei kaasatud valimisse. Pidades silmas, et kõigi valimis olevate äriühingute jaoks kindlaksmääratud dumpingumarginaalid olid minimaalsed ning et koostöö tase uurimises oli väga kõrge, peeti üleriigilist dumpingumarginaali samuti minimaalseks.

(157) Seetõttu järeldatakse, et Türgi puhul ei olnud dumping ei jätkunud. Edasine analüüs algmääruse artikli 11 lõike 3 raames keskendub seepärast üksnes dumpingu kordumise tõenäosusele.

3.7. Tõenäosuse analüüs

3.7.1. Üldmärkused

(158) ELi turg on kahtlemata Türgi tootjate jaoks väga atraktiivne turg. See tuleneb mitmest tegurist, millest esimene on suurus. Suurus ei ole seotud mitte ainult suure tarbimisega, vaid ka asjaoluga, et enamik Türgist pärit ekspordist teistele kolmandate riikide turgudele on killustunud – s.t väikeseid koguseid veetakse mitmesse erinevasse sihtpunkti. Selles suhtes on ühendus üheainsa sihtpunktina ja suure vastuvõtuvõimega atraktiivsem.

(159) Geograafiline lähedus on teine tähtis tegur, kuna nende toodete transpordikulud ei ole tähtsusetud.

(160) Ühendus on Türgi eksportijate jaoks ka traditsiooniline turg, kellel on seal hästi toimivad turustuskanalid ning suur hulk kliente.

3.7.2. Ekspordi osa ELi ning hinnakujundustavad

(161) Vaatamata jõusolevatele meetmetele jätkus Türgist pärit import kogu uurimisperioodi vältel. Siiski ei leitud dumpingut ühegi valimisse kaasatud äriühingu puhul. Tuleks ära märkida, et valimisse kaasatud ja mittekaasatud äriühingud, kes tegid praegustes läbivaatamistes koostööd, ning äriühingud, kelle dumpingumarginaal leiti esialgses uurimises olevat nullilähedane või minimaalne, katavad ligikaudu 90% Türgi koguekspordist ühendusse. Kõnealuse Türgi ekspordi turg paistab olevat stabiilne ning miski ei viita sellele, et äriühingud muudaksid oma hinnakujundusstrateegiaid. Lisaks on valimisse kaasatud kolm äriühingut ning äriühingud, kelle dumpingumarginaal leiti esialgses uurimises olevat nullilähedane või minimaalne, vaieldamatult suurimad turuosalised ning hinnaliidrid. Seetõttu on tõenäoline, et mis tahes muu äriühing järgiks pigem nende hinnakujundustavasid. Seepärast on dumpingu kordumine Türgi puhul ebatõenäoline. Siiski uuriti terviklikkuse huvides ka alljärgnevaid tegureid.

3.7.3. Kasutamata tootmisvõimsus Türgis

(162) Uurimises tehti kindlaks, et koostööd teinud tootjatel, sealhulgas valimisse kaasatud ja mittekaasatud äriühingutel, oli uurimisperioodil ligikaudu 143 000-tonnine vaba kogutootmisvõimsus. See kogus vastaks ligikaudu 10 %-le ühenduse keevistorude kogutarbimisest (nagu on määratletud põhjenduses 231).

3.7.4. Kolmandate riikide turgude võimalik vastuvõtuvõime

(163) Vaatlusaluse toote suurimal turul (USAs) kehtivad Türgist pärit ekspordi suhtes dumpinguvastased meetmed, mis ulatuvad 14,7 %-ni. See viitab asjaolule, et muude tingimuste samaks jäädes ei võtaks USA tõenäoliselt vastu märkimisväärseid lisaekspordikoguseid Türgist. Kuid asjaolu, et eksport kolmandatesse riikidesse on killustunud vedudega mitmetesse erinevatesse sihtkohtadesse, paistab näitavat, et Türgi eksportijad on uurivad aktiivselt uusi turge ning seetõttu on tõenäoline, et kolmandate riikide turud võivad vastu võtta osa kõnealustest tootmisvõimsustest. Kui lisaks võtta arvesse ühendusse ja kolmandatesse riikidesse suunatud Türgist pärit ekspordi tegelikku suhet (70/30), võib põhjendatult eeldada samasugust suhet, kui praegu kasutamata tootmisvõimsused müüakse. Koos sellega lisanduks uurimisperioodi tarbimisnumbrite põhjal ühendusse suunatud impordile 100 000 tonni, mis vastaks 7 %-lisele lisaturuosale. Tuleb aga märkida, et tegemist on maksimaalse teoreetilise müügitõusuga oletuse põhjal, et kasutamata tootmisvõimsust kasutatakse 100%-liselt, mis on sellises majandusharus haruldane.

3.7.5. Hinnategurid

(164) Hinnaerinevused Türgist ühendusse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi vahel ei ole olnud märkimisväärsed ning sõltuvad asjaomasest äriühingust. Pärast edasist analüüsi asjaomaste isikute teavitamise järel määrati kindlaks, et Türgi ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid veidi kõrgemad kui ekspordihinnad ühendusse. Pidades silmas, et Türgi puhul ei tuvastatud dumpingut seoses tema ekspordiga ühendusse, võib oletada, et kolmandatesse riikidesse ei eksporditud üldiselt dumpinguhindadega. Ei ole ka muid näitajaid, et Türgi eksportijad muudaksid oma hinnakujundamisstrateegiat. Ei turutingimustes ega eksportijate olukorras üldiselt ei osutanud miski sellele, et nad muudavad tõenäoliselt oma käitumist turul.

(165) Eespool esitatu taustal järeldatakse, et Türgist pärit impordi puhul dumping tõenäoliselt ei kordu.

4. TÜRGI ii): ARTIKLI 11 LÕIKEGA 3 SEOTU

(166) Kaebuse esitaja väitis, et kehtivad meetmed ei takistanud dumpinguhinnaga impordi jätkumist ning et meetmete tase ei olnud Türgist pärineva vaatlusaluse toote impordiga tuleva kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks enam piisav.

4.1. Muutunud asjaolude püsiv iseloom

(167) Nagu eespool järeldatud, ei jätkunud Türgist pärit import enam dumpinguhindadega. Tõepoolest on kõik käesolvas uurimises tuvastatud dumpingutasemed allpool miinimumkünnist. Eelkõige kehtib see kolme äriühingu puhul, kes esialgselt leiti tegelevat dumpinguga.

(168) Nagu märgitud, jääb ühenduse turg kõige tõenäolisemalt Türgi eksportijate jaoks atraktiivseks turuks hindade ja ka heade ning pikaajaliste kaubandussuhete osas. Samal ajal müüvad Türgi tootjad märkimisväärseid mahtusid siseturul. Need kogused müüakse konkurentsivõimeliste ja suhteliselt madalate hindadega võrreldes teiste oluliste turgudega, sealhulgas ELi ja USAga. Tõepoolest olid omamaised hinnad ja seega ka normaalväärtused sellistel tasemetel, et dumping seoses ekspordiga ühendusse on täielikult kadunud.

(169) Uurimine ei ole tuvastanud ühtegi teist asjaolu, mis viitaks, et hind ja dumping tõenäoliselt muutuvad, kui meetmetel lastakse aeguda. Äriühingute puhul, kelle suhtes on alates esialgsest uurimisest rakendatud tollimaksu nullmäärasid, kehtivad jätkuvalt Mexico Beef and Rice aruandel (nagu on selgitatud eespool põhjenduses 143) põhinevad kaalutlused. Seoses teiste äriühingutega näitas käesolev uurimine tõepoolest, et asjaolud on muutunud, kuna leiti, et nad ei tegele enam dumpinguga. Lisaks ei ole ühtegi mõjuvat põhjust, mis näitaks, et sellised muutunud asjaolud ei ole püsiva iseloomuga. Pealegi eksportisid kõik uuritud äriühingud kolmandatesse riikidesse 2006. aastal ja uurimisperioodil kõrgemate hindadega kui ekspordihinnad ühendusse. Samadel perioodidel eksporditi ühendusse hindadega, mis ületasid omamaise müügi hindasid. See näitab selgelt, et muutunud asjaolud (eksport ei ole enam dumpinguhinnaga) on püsiva iseloomuga.

4.2. Järeldus

(170) Seega võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis tõenäoliselt ei ekspordita ühendusse dumpinguhindadega. Lisaks võib esialgse uurimisega võrreldes muutunud tingimusi seoses dumpingu puudumisega põhjendatult pidada püsivat laadi muutusteks.

(171) Eespool esitatut silmas pidades tuleks lõpetada Türgist pärit importi käsitlev menetlus.

5. UKRAINA i): ARTIKLI 11 LÕIKEGA 3 SEOTU

5.1. Üldmärkused

(172) Interpipe Group väitis, et tema enda kuludel/riigisisestel hindadel põhineva normaalväärtuse võrdlemine ekspordihindadega ELiga võrreldavale kolmanda riigi turule viiks dumpingu taseme praegu kehtivatest meetmetest oluliselt madalamale. Seetõttu ei ole dumpingu korvamiseks väidetavalt enam vajalik jätkata meetmete rakendamist praegusel tasemel.

(173) Uurimise käigus teavitati äriühingut komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18. See tulenes asjaolust, et äriühing ei andnud tootetüübi (toote kontrollnumbri) vormis nõutavaid andmeid tootmiskulu kohta. Äriühing esitas andmeid tootmiskulu kohta vaid kõikide konkreetses töökojas toodetud tootetüüpide keskmisena.

(174) Faktide uurimine näitas, et komisjon ei saa aktsepteerida esitatud andmeid tootmiskulu kohta, kuna need ei võimaldaks nõuetele vastavat võrdlust siseturu müügihindadega tootetüüpide lõikes.

(175) Äriühingut teavitati põhjustest, miks see oli vajalik, mõistliku aja jooksul, nagu on nõutud algmääruse artikli 18 lõikes 4. Saadi märkusi, mida analüüsiti ja millele vastati üksikasjalikult. Ühtki äriühingu antud selgitustest ei peetud piisavaks võimaldamaks komisjonil vältida kättesaadavate faktide rakendamist allpool esitatud valdkonnas.

(176) Pärast asjaomaste isikute teavitamist väitis kaebuse esitaja, et menetlus tuleks lõpetada, kuna ainsa Ukraina tootja koostöö oli nii puudulik, et komisjonil tuli tootmiskulude korrigeerimiseks kasutada algmääruse artiklit 18. Tuleb aga märkida, et artiklit 18 kohaldati võimaldamaks komisjonil täiendada ainsa koostööd teinud Ukraina tootja esitatud teavet, kasutades parimat kättesaadavat teavet. Seepärast lükati väide tagasi.

5.2. Normaalväärtus

(177) Komisjon uuris, kas omamaist müüki võiks käsitada algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Selleks uuriti, milline on koostööd tegevate eksportivate tootjate toodetud ja siseturul müüdud toote tootmiskulu.

(178) OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant (NMPP), kes toodab vaatlusalust toodet, ei suutnud esitada tootmiskulu jaotust toodete kontrollnumbrite lõikes. See eksportiv tootja esitas vaid mõlemas oma kahes töökojas toodetud kõikide toodete kontrollnumbrite keskmise tootmiskulu. Tõendid toodete kontrollnumbrite kulustruktuuri kohta uurimisega seotud teistes riikides, kaasa arvatud ühenduses, asuvatelt eri tootjatelt näitasid, et tootmiskulus toote kontrollnumbri kohta esineb suur varieerumine.

(179) OJSC Interpipe Nizhnedneprovsk (NTRP) tube rolling plant, mis on seotud NMPPga, esitas tootmiskulu jaotuse toote kontrollnumbri kohta.

(180) Nagu on selgitatud põhjenduses 173, kohaldas komisjon NMPP suhtes algmääruse artiklit 18, et saada tootmiskulu toodete kontrollnumbrite lõikes. Kaaluti ka võimalust kasutada esialgsest uurimisest saadud andmeid, kuid kuna Ukrainale on pärast seda antud turumajanduslik staatus, ei peetud selliseid andmeid parimaks kättesaadavaks teabeks. Lisaks arvas komisjon, et ühenduse tootmisharu edastatud teabe kvaliteet on selline, mis võimaldab teha järeldusi tootmiskulu kohta toodete kontrollnumbrite lõikes. Seepärast peeti koostööd teinud ühenduse tootmisharu esitatud teavet kõige usaldusväärsemaks ning parimaks kättesaadavaks teabeks, millest tuletada tootmiskulu toodete kontrollnumbrite lõikes. Selles suhtes näitasid uurimistulemused, et oli võimalik välja arvutada erinevused odavaima ühenduse tootmisharu toote kontrollnumbri ning teiste toodete kontrollnumbrite vahel. Seda erinevust kohaldati seejärel NMPP teatatud keskmise tootmiskulu suhtes. Kui esines kokkulangevus ühenduse tootmisharu toodetud toote kontrollnumbri ning NTRP toodetud sama toote kontrollnumbri vahel, kasutati NTRP kulu.

(181) Sama isik pidas küsitavaks asjaolu, et komisjon kasutas uurimisperioodi andmeid arvestamaks normaalväärtust ja ekspordihinda Interpipe’i uurimisperioodil. Mõne sellega seotud väitega oldi nõus. Komisjon uuris CIF-ekspordihinna kaalutud keskmist ühendusse mõlema menetluse kattuva kuue kuu jooksul. Lisaks, võimaldamaks samal ajavahemikul õiglast võrdlust ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinna vahel, korrigeeriti koostööd teinud tootjate tootmiskulu. Korrigeerimine tehti peegeldamaks tootmiskulu sama kuue kuu kohta mis võeti arvesse arvutamaks CIF-ekspordihindu ühendusse. Ainus koostööd teinud Ukraina eksportija väitis, et komisjon peaks kasutama seotud äriühingu, OJSC Interpipe Nizhnedneprovsk (NTRP) tube rolling plant, ühiku tootmiskulu, kui toote kontrollnumbrid on peaaegu identsed nende toodete kontrollnumbritega, mille tootja on OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant (NMPP). Nagu on selgitatud põhjenduses 175, on komisjonil aga tõendeid suurtest variatsioonidest tootmiskulus toote kontrollnumbri lõikes. Kõnealune väide lükati seega tagasi.

5.3. Ekspordihind

(182) Mis puutub ühendusse suunatud eksporti, eksportis kontsern uurimisperioodi jooksul ühendusse ebaolulise mahu vaatlusalust toodet. Iseenesest ei saanud neid tehinguid pidada tüüpiliseks, et määrata kindlaks, kas oli toimunud mõnda püsiva iseloomuga käitumismuutust.

(183) Interpipe Group tegi ettepaneku kasutada eksporti kolmandatesse riikidesse, et määrata kindlaks hindade tase, millega toimuks eksport ühendusse. Eelkõige väitis eksportija, et selles suhtes tuleks kasutada eksporti Venemaale. Äriühing esitas tõendeid oma ekspordi kohta kolmandate riikide ja Venemaa turule.

(184) Esiteks määrati kindlaks, kas Interpipe Groupi vaatlusaluse toote pakutud ekspordimahud kolmandatesse riikidesse olid üldmüüki silmas pidades piisavalt olulised. Selles suhtes järeldati, et müük Venemaale esindas rohkem kui poolt kontserni koguekspordist ja oli põhimõtteliselt sobiv järelduste tegemiseks, kui Venemaa turg on piisavalt sarnane ühenduse omaga.

(185) Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal uuriti, kas Venemaal olid ühendusega sarnased turutingimused ja -struktuur, et hinnata, kas eksport Venemaale on usaldusväärseks aluseks tõenäolistele ekspordihindadele ühendusse, et määrata kindlaks uus meetmete tase.

(186) Ühest küljest paistab Venemaa turg vaatlusaluse toote jaoks olevat sarnaselt ühenduse omaga märkimisväärne ning mõlemas piirkonnas müüdavad tootetüübid on üldiselt sarnased.

(187) Teisest küljest tuvastati nende kahe turu vahel silmapaistvaid erinevusi. Esiteks esinevad Venemaal märkimisväärsed imporditollimaksud erinevalt selliste maksude puudumisest ühenduses[12]. Seda kajastab impordi osatähtsus, mis on tunduvalt väiksem kui ühenduses. Lisaks paistab tootmissektor Venemaal olevat palju kontsentreeritum, kus väikse arvu suurte tootjate arvele langeb suurem osa tegevusest – samas kui ühenduses on tegevus jagunenud suurema arvu tootjate lõikes. Samuti paistavad jaotuskanalid hõlmavat vähem hulgimüüjaid kui ühenduses. Lisaks viitab fakt, et ühenduses esineb märkimisväärselt palju Venemaa päritoluga dumpingut, erinevustele hinna kujunemises ja moonutustele Venemaa siseturul, milleta sellist tegevust ei toimuks.

(188) Lisaks näitab dumpingu esinemine, et riigisisesed hinnatasemed Venemaal on kõrgemad kui hinnad, millega eksportijad tõenäoliselt ühendusse ekspordiksid. See tuleneb asjaolust, et valdavad hinnad importijate jaoks, kes on jätkuvalt ühenduses olulisel kohal, on tõenäoliselt Venemaa ekspordihindadega samal tasemel, ning samuti vaatlusaluse toote homogeensest olemusest, mis viitab sellele, et ühenduses edu saavutada soovivad eksportijad peavad kõige tõenäolisemalt järgima madalaimate pakkumiste tegijatega sama hinnataset.

(189) Eespool kirjeldatu viitab erinevustele, mis mõjutaksid hindade kujundamist ja seega ka tasemeid ning mis seetõttu osutavad sellele, et Venemaa hindu ei saa kasutada meetmete uue taseme kindlaksmääramiseks.

(190) Edasi uuris komisjon, kas sellel otstarbel saaks kasutada muudesse kolmandatesse riikidesse kui Venemaa suunatud ekspordi hindu. Esiteks uuriti, kas suuruselt teist eksporditurgu saaks võtta võrdlusriigiks. Kuid see võimalus jäeti kõrvale, kuna Valgevene ei ole turumajandusriik. Analüüsiti ka müüki teistesse riikidesse, kuid nende ekspordimahud olid liiga väikesed, et neid saaks pidada tüüpilisteks.

(191) Nendel asjaoludel ei saa Ukrainast Venemaale (ja teistesse kolmandatesse riikidesse, kuhu taotleja uurimisperioodi jooksul eksportis) suunatud ekspordi hindade kasutamist pidada tüüpiliseks näiteks ühendusse suunatud ekspordi hinna tõenäolise käitumise kohta ning jäetakse seega kõrvale. Eespool esitatut silmas pidades peeti hoopis vajalikuks kohaldada Interpipe Groupi puhul algmääruse artikli 2 lõiget 9. Selles suhtes kaaluti, kas ühendusse suunatud ekspordi CIF-hindade kaalutud keskmised uurimisperioodi jooksul kõikidest uurimisega seotud riikidest pärit koostööd teinud eksportivatelt tootjatelt saaks koondada toote kontrollnumbri lõike tasandil ning kasutada võrdlusena, et määrata kindlaks ekspordihind kõnealuse Ukraina eksportiva tootja jaoks.

(192) See meetod leiti sobivat, kuna on mõistlik oletada, et kui Ukrainast pärit eksport siseneks ühenduse turule, ei kalduks see olulisel määral kõrvale tema otseste konkurentide st teiste ühendusse eksportijate hinnastruktuurist.

(193) Nagu on selgitatud põhjenduses 181, kasutas komisjon ekspordihinna kindlakstegemisel vaid uurimisperioodi ja Interpipe’i uurimisperioodi kattuva kuue kuu andmeid.

(194) Nende eksportijate kokkulangevaid toote kontrollnumbri ühiku ekspordihindasid kasutati seega Interpipe Groupi ekspordihinna kindlaksmääramiseks.

(195) Pärast asjaomaste isikute teavitamist väitis ainus Ukraina eksportiv tootja, et ekspordihinna kindlaksmääramisel ei tuleks teha mingisuguseid mahaarvamisi seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist, kuna algmääruse artikli 2 lõige 9 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Väideti, et algmääruse artikli 2 lõige 9 kehtib vaid ühenduses asuvate seotud importijate puhul, kuna selle sõnastus teeb selget vahet importimise ja edasimüügi vahel. Lisaks väideti, et kõnealune seotud äriühing tegutseb ekspordiosakonnana.

(196) Tuleb märkida, et vaatlusaluse toote müügi puhul ühendusse saatis ainus Ukraina eksportiv tootja vaatlusaluse toote otse ühendusse, esitas iga saadetise eest arve oma seotud äriühingule Šveitsis ning sai vastavalt selle makstud summa. Seega täitis eksportiv tootja kõiki eksportija ülesandeid. Seotud äriühing Šveitsis rääkis läbi müügilepingute suhtes ning esitas esimesele sõltumatule ostjale ühenduses arve. Seotud äriühing korraldas ka müüdud toodete kohaletoimetamise.

(197) Seoses Ukraina äriühingu tehtud märkustega asjaomaste isikute teavitamise puhul ollakse arvamusel, et ekspordihindasid võib arvestada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, kui ekspordihind puudub (esimene valikuvõimalus vastavalt artikli 2 lõikele 9). Lisaks võib artikli 2 lõike 9 kohaselt ekspordihindasid arvestada mis tahes põhjendatud alusel. Selline põhjendatud alus hõlmab ka mahaarvamist seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi osas. Isegi kui kaalutleti, et sellised elemendid on asjakohasemalt peegeldatavad kui komisjonitasud/juurdehindlused vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, mida nad ei ole, oleks tulemuseks saadud dumpingumarginaal sama. Kuna seotud äriühingu kasumit mõjutas asjaolu, et ta ostis äriühingu sisestel tingimustel, määrati mõistlik kasum seepärast kindlaks uurimises koostööd teinud sõltumatute importijate/hulgimüüjate käest kogutud andmete põhjal.

(198) Pärast asjaomaste isikute teavitamist väitis ühenduse tootmisharu, et algmäärus ning WTO õigus ei võimalda dumpingumarginaalide väljaarvutamist, kui ühendusse ei ole toimunud eksporti. Eelmistes põhjendustes sõnastatud põhjustel korratakse, et algmääruse artikli 2 lõikes 9 märgitakse sõnaselgelt, et kui ekspordihind puudub, võib sellist hinda arvestada mis tahes põhjendatud alusel. Järelikult lükatakse väide tagasi.

5.4. Dumpingumarginaal

(199) Eespool kirjeldatud viisil arvutatud normaalväärtuse ja samuti eespool kirjeldatud viisil arvutatud ekspordihinna võrdlus näitas dumpingu olemasolu. Kõnealuse Ukraina kontserni dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril tollimaksu tasumata on järgmine:

Interpipe Group (OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsk tube rolling plant): 10,7 %.

5.5. Järeldused dumpingu kohta Ukrainaga seoses

(200) Kokkuvõttes leiti, et Interpipe Groupi dumping on põhjenduses 199 kirjeldatud tasemel. Mis puutub kõikidesse teistesse Ukrainas asuvatesse eksportivatesse tootjatesse, siis kohaldatav dumpingu jääkmarginaal ei muutu.

6. UKRAINA ii): ARTIKLI 11 LÕIKEGA 2 SEOTU

6.1. Sissejuhatavad märkused

(201) Asjaomase riigi ekspordimahud ELi on järjekindlalt vähenenud 29 kilotonnilt 2002. aastal 17,2 kilotonnini 2005. aastal kuni peaaegu nullini uurimisperioodil.

(202) Vaid kaks samasse kontserni (Interpipe Group) kuuluvat Ukraina tootjat andsid endast teada ning esitasid küsimustiku vastuse: OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsk Tube Rolling Plant.

(203) Tehti kindlaks, et Ukrainas tegutses lisaks veel vähemalt 7 tootjat. Komisjonile kättesaadava teabe põhjal langeb Interpipe Groupi arvele ligikaudu 26 % Ukraina toodangust. Nendes tingimustes ollakse seisukohal, et koostöötase oli väga madal.

6.2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodi jooksul

(204) Ainsa koostööd teinud Ukraina kontserni tootja ühendusse suunatud eksport oli uurimisperioodi jooksul ebaoluline. Ukrainast pärit vaatlusaluse toote väga madal eksporditase ühendusse ei olnud tüüpiline ning ei taganud usaldusväärset ja tähendusrikast alust tegemaks kindlaks dumpingu jätkumist. Seetõttu peeti asjakohaseks võtta analüüsi aluseks kõnealusel juhul dumpingu kordumise tõenäosus meetmete lõpetamise korral.

6.3. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

6.3.1. Sissejuhatavad märkused

(205) Nagu põhjenduses 203 kirjeldatud, on uurimine näidanud, et Ukrainas oli uurimisperioodi jooksul vähemalt 7 vaatlusaluse toote tootjat ning vaid üks kontsern tegi uurimises koostööd.

(206) Uuriti, mil määral saab kõnealuselt koostööd teinud Ukraina kontsernilt saadud andmeid kasutada Ukrainast pärit impordi tõenäolise arenguga seotud üleüldise olukorra analüüsimiseks ning täpsemalt, mil määral need sobivad lähtepunktiks omamaiste ja ekspordihindade, kulude, tootmisvõimsuste ja tootmisvõimsuse rakendamise näitamisel.

(207) Äriühingu esitatud teavet aktsiate, tootmistaseme ja tootmisvõimsuse kohta kasutati koos kaebusest saadud teabega tegemaks kindlaks Ukrainas asuvate tootjate tootmismahtu ja tootmisvõimsust.

(208) Eespool esitatut silmas pidades võeti arvesse järgmisi kaalutlusi, et hinnata meetmete kehtetuks tunnistamise võimalikku mõju.

6.3.2. Toodang, kasutamata tootmisvõimsused ja tõenäosus, et need kasutamata tootmisvõimsused suunatakse ühendusse.

(209) Komisjonile kättesaadava teabe põhjal tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote tootmisvõimsus Ukrainas ületab aastas 400 kilotonni.

(210) Tõendite puudumisel, mis näitaksid, et selle tootmisvõimsuse võivad enda alla võtta suurenenud omamaine müük, müük muudesse kolmandatesse riikidesse või peale vaatlusaluse toote muude toodete tootmine, järeldatakse, et kui meetmed aeguksid, suunatakse märkimisväärsed vabad tootmisvõimsused kõige tõenäolisemalt ühendusse suuresti seetõttu, et ühendus on atraktiivne eksporditurg. Seda kinnitab veelgi Interpipe Groupi märkimisväärne vaba tootmisvõimsus.

(211) Arvestades, et ühenduse turg on üks suuremaid maailmas, teeb ainuüksi tema suurus ta atraktiivseks iga Ukrainas asuva vaatlusalust toodet eksportiva tootja jaoks.

(212) Tuletatakse meelde, et Interpipe Group tarnib Ukrainast poole Valgevenes asuvale tootmisettevõttele Mogilev, mis kujundab alltöövõtjana toote ümber vaatlusaluseks tooteks, mille Interpipe’i Šveitsi filiaal müüb seejärel ühendusse. Protsessi jooksul jääb Interpipe toote omanikuks. Nagu eespool öeldud, on selle ekspordi puhul tehtud kindlaks dumping. Eriti kuna tehakse ettepanek kehtestada Valgevene suhtes meetmed, ei saa välistada, et kontserni teatava ekspordi päritoluallikaks saab Valgevene asemel hoopis Ukraina.

(213) Arvestades seda koos suhteliselt atraktiivse hinnatasemega ühenduses, kus on olemas hästi arendatud turustuskanalid, arvatakse, et meetmete puudumisel oleks olemas selge majanduslik stiimul ekspordi nihkumiseks eemale kolmandatest turgudest, nagu Venemaa või Valgevene, ühenduse suunas.

(214) Kokkuvõttes arvatakse kõnealuses olukorras, et praeguse tootmisvõimsuse rakendamise suurenemine suunatakse tõenäoliselt eksporti ja eelkõige ühenduse turule.

6.3.3. Tõenäolised hinnatasemed

(215) Madala koostöö taseme ja eespool nimetatud teabe kontekstis ollakse seisukohal, et kaebuses esitatud väiteid seoses dumpingu kordumise tõenäosusega tuleks kinnitada. Seda toetavad veelgi lisategurid.

(216) Muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad on ühenduses valdavate impordihindadega samal tasemel. See viitab asjaolule, et ekspordihinnad sellistesse kolmandatesse riikidesse on tõenäoliselt samuti dumpinguhinnad, mis osutab üldisemale dumpingul põhinevale käitumismallile.

(217) Lisaks pakuksid vaatlusaluse toote puhul, mis on üldiselt üsna homogeenne, Ukraina võimalikud müüjad tõenäoliselt tooteid muu ühenduse impordi ülekaalus olevate hindadega. Nagu on järeldatud eespoolsetes jagudes, on muude eksportivate riikide impordihinnad üldiselt madalad. Arvestades, et Ukraina eksportivate tootjate võimalikud ekspordihinnad peavad tõenäoliselt hakkama peegeldama neid madalaid hindasid ning arvestades, et vaatlusaluse toote kulustruktuur, mis põhineb tugevalt teraspooli ja tsingi hindadel, mis on üle maailma märkimisväärselt tõusnud, oleksid ekspordihinnad tõenäoliselt 10,7 %-lise dumpingumarginaaliga, nagu on järeldatud põhjenduses 199.

6.4. Järeldus

(218) Märkimisväärne kogus Ukrainast pärit eksporti müüakse seega ühendusse tõenäoliselt dumpinguhindadega, kui meetmetel lastakse aeguda.

E. KAHJU (Dumpinguvastane uurimine, aegumise läbivaatamine, Türgi vahepealne läbivaatamine)

1. Ühenduse tootmisharu ja toodangu määratlus

(219) Ühenduses tootis samasugust toodet 17 uurimises koostööd teinud ja kaebust toetavat äriühingut ning 2 ühenduse tootjat, kes ei teinud uurimises koostööd. Ükski ühenduse tootja ei andnud endast märku ega olnud uurimisele vastu.

(220) Kahe ühenduses asuva tootja poolse koostöö puudumisel määrati ühenduse toodang kindlaks kaebuses esitatud ja uurimise käigus koostööd teinud tootjatelt kogutud teabe põhjal.

(221) 17 koostööd teinud ühenduse tootja arvele langes 95 % vaatlusaluse toote kogutoodangust ühenduses. Otsustati, et nad moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(222) Uurimises valimisse kaasatud ühenduse tootjate arvele langes uurimisperioodi jooksul ligikaudu 67 % ühenduse tootmisharu samasuguse toote toodangust.

2. Ühenduse tarbimine

(223) Vaatlusaluse toote tarbimine ühenduse turul määrati kindlaks kõikide ühenduses asuvate tootjate müügimahu põhjal ühenduse turul ning impordi põhjal nii asjaomastest kui ka kolmandatest riikidest.

(224) Ühenduse tootjate müügimahud tehti kindlaks, kasutades ühenduse tootmisharu vastustest saadud teavet koos kaebusest saadud teabega kahe koostööst loobunud tootja ühenduse müügi kohta.

(225) Asjaomastest ja kolmandatest riikidest pärit impordi osas uuriti järgmisi teabeallikaid:

- täielikke Eurostati CN-koodide andmeid;

- muud komisjonile kättesaadavat konfidentsiaalset statistilist teavet;

- huvitatud isikutelt saadud teavet impordi kohta.

(226) Lisaks ei tohiks kaebuse põhjal teha CN-koodide andmetes mahaarvamisi, et katta tooteid, mis ei olnud vaatlusalused tooted, kuna nende CN-koodide all ei ole imporditud muude toodete märkimisväärseid koguseid.

(227) Sellel alusel järeldati, et mahu- ja hinnasuundumuste kindlaks määramiseks kogu vaatlusaluse perioodi kohta olid täielikud CN-koodid sobivaim lahendus.

(228) Järgmised märkused on selle taustal kasulikud. Valgevene suhtes ollakse pärast Eurostatilt ja eespool nimetatud Saksa ettevõtjalt pärinevate hinnatasemete analüüsimist seisukohal, et kogu vaatlusalust perioodi hõlmava muu teabe puudumisel hindade kohta on Eurostati statistika kõige täpsem hindade suundumuste allikas.

(229) Uurimine tegi Hiina puhul kindlaks, et koostööd teinud eksportivate tootjate import ELi turule oli suurem, kui näitas impordistatistika, nagu on märgitud allpool tabelis 2. Silmas pidades, et hinnatasemed olid nende kahe andmetekogumi puhul sarnased, ning tagamaks, et need arvud ei oleks tegelikust suuremana näidatud, otsustati kasutada ametlikku statistikat suuresti seepärast, et sellisel lähenemisel ei olnud olulist mõju kahju ja põhjusliku seose analüüsile võrreldes koostööd teinud eksportivatelt tootjatelt saadud andmete kasutamisega.

(230) Võttes arvesse, et koostööd teinud eksportijate Türgist pärit import oli suurem kui Eurostati andmetes näidatu, kehtib Türgi puhul samasugune arutluskäik. Ka siin ei olnud sellisel lähenemisel olulist mõju kahju ja põhjusliku seose analüüsile võrreldes koostööd teinud eksportivatelt tootjatelt saadud andmete kasutamisega.

(231) Eespool visandatud viisil kindlakstehtud tarbimine („ühenduse tarbimine”) suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 9 %, s.t 1 234 kilotonnilt 2004. aastal 1 342 kilotonnile uurimisperioodi jooksul. Konkreetsemalt vaadeldes näitab ühenduse tarbimine 12 %-list vähenemist aastal 2005 enne uut kasvu aastal 2006 ja uurimisperioodi jooksul. Langust tarbimises 2005. aastal võib seletada sellega, et pärast suurenenud oste 2004. aastal viisid kaupmehed 2005. aastal kaupa laost välja (ja seetõttu vähenes ostmine).

Tabel 1

2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

ELi tarbimine (tonnides) | 1 234 037 | 1 082 125 | 1 282 737 | 1 342 657 |

Indeks | 100 | 88 | 104 | 109 |

3. Import vaatlusalustest riikidest ja kolmandatest riikidest

(232) Dumpinguvastase uurimise riikide, s.t. Valgevene, Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa puhul uuriti, kas asjaolud olid sellised, mis võimaldaksid kogu impordi analüüsi kumulatiivselt. Kuna Bosniast ja Hertsegoviinast pärit eksport oli alla minimaalse dumpingu, vaadeldi seda hoopis muu ekspordi all punktis 3.4 ning allpool muude põhjuste all punktis 4. Importi aegumise läbivaatamise riikidest ja Türgist (Türgi vahepealse läbivaatamise kontekstis) analüüsiti eraldi. Selle taustal tuletatakse meelde, et Türgi puhul olid dumpingutasemed allpool miinimumkünnist ning et impordimahud seoses Tai ja Ukrainaga nii koos kui ka eraldi olid samuti minimaalsed. Kuid kahe viimatinimetatud riigi puhul on tehtud kindlaks kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosus, nagu on kirjeldatud allpool jaotises F.

3.1. Kumulatsioon

(233) Komisjon uuris, kas Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga importi tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4.

(234) Kõnealuses artiklis on ette nähtud, et sellise impordi mõju, mis pärineb kahest või enamast riigist, mille suhtes kohaldatakse samaaegselt üht ja sama uurimist, hinnatakse kumulatiivselt juhul, kui i) igast riigist pärit impordi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest, ii) igast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu, iii) kumulatiivne hindamine on kohane importtoodetevahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes.

3.1.1. Dumpingumarginaal

(235) Kogu Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Valgevenest pärit import vastab eespool põhjenduses 234 nimetatud tingimusele i.

3.1.2. Dumpinguhinnaga impordi maht

(236) Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Valgevenest pärit impordimahud ületavad miinimumtaset ning ei ole seega tühised (nagu võib näha allpool tabelist 2).

3.1.3. Konkurentsitingimused

(237) Mis puutub konkurentsitingimustesse, siis uurimine näitas, et asjaomastest riikidest dumpinguhindadega imporditud vaatlusalune toode ning ühenduse tootmisharu toodetav ja müüdav toode olid samasugused kõigi peamiste füüsikaliste ja tehniliste omaduste osas. Sama kehtib erinevatest asjaomastest riikidest dumpinguhinnaga imporditud toodete võrdluse puhul.

(238) Lisaks on selle põhjal need tooted omavahel vahetatavad ning neid turustatati vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduses võrreldavaid müügikanaleid pidi, nt hulgimüüjad ja kaubandusettevõtjad.

(239) Lisaks tegi uurimine kindlaks, et konkurentsi esines ühenduse eri liikmesriikides ning kõikide erinevate vaatlusaluse toote tüüpide lõikes, kaasa arvatud galvaanitud toodete, mustade toodete ja muu välisviimistlusega torude puhul. Seega oldi seisukohal, et imporditavad keevistorud konkureerivad nii omavahel kui ka ühenduses toodetud keevistorudega.

(240) Uuriti ka erinevate kumuleeritud riikide hinnakäitumist. See analüüs näitas, et need riigid lõid ühenduse tootmisharu hindasid alla ja müüsid tema hindadest madalamate hindadega ning, nagu on näidatud põhjenduses 244, järgisid hinnad sarnaseid suundumusi.

(241) Teatud isikud olid seisukohal, et Venemaalt pärit importi ei tohiks uurimises kumuleerida, kuna sellest riigist pärit import näitab turul, kus nõudlus tõuseb, lahknevat suundumust impordimahtudes ja turuosas. Selles suhtes tuleb märkida, et impordimahud ühenduse turule püsisid märkimisväärsed kogu vaatlualuse perioodi jooksul. Lisaks kasvas kõigist kolmest riigist (Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt) pärit dumpinguhinnaga import oluliselt viimase kahe aasta jooksul, mida uuriti, ning üldised hinnatasemed järgisid samasid suundumusi ja olid samas suurusjärgus, eriti uurimisperioodil, nagu on näidatud äriühingute individuaalsete andmete lõikes. Lisaks lõi kogu kumuleeritud import ühenduse tootmisharu hindasid uurimisperioodil alla.

(242) Eespool esitatu põhjal järeldati, et kõik kumuleerimist õigustavad tingimused, nagu on kirjeldatud algmääruse artikli 3 lõikes 4, on täidetud. Seepärast on otsustatud, et Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit keevistorude importi tuleks hinnata kumulatiivselt. Edaspidi viidatakse nendele riikidele ühiselt kui „kumuleeritud riikidele” ning nendest riikidest pärit impordile viidatakse ühiselt kui „kumuleeritud impordile”.

Tabel 2

Impordimahud (tonnides) | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Hiina | 21 781 | 54 120 | 110 922 | 184 887 |

Venemaa | 42 036 | 30 124 | 34 148 | 36 057 |

Valgevene | 12 827 | 22 056 | 28 191 | 29 615 |

Kogu kumuleeritud import | 76 644 | 106 300 | 173 261 | 250 559 |

Ukraina | 25 173 | 17 210 | 4 501 | 2 753 |

Tai | 90 | 0 | 0 | 0 |

Muu import | 222 096 | 162 177 | 238 150 | 238 441 |

millest Bosnia ja Hertsegoviina | 6 836 | 11 011 | 30 032 | 33 095 |

millest Türgi | 95 049 | 85 018 | 99 843 | 110 994 |

KOGUIMPORT | 324 003 | 285 687 | 415 912 | 491 753 |

Tabel 3

Turuosa (%) | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Valgevene | 1,0 % | 2,0 % | 2,2 % | 2,2 % |

Hiina | 1,8 % | 5,0 % | 8,6 % | 13,8 % |

Venemaa | 3,4 % | 2,8 % | 2,7 % | 2,7 % |

Kumuleeritud import | 6,2 % | 9,8 % | 13,5 % | 18,7 % |

Ukraina | 2,0 % | 1,6 % | 0,4 % | 0,2 % |

Tai | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % | 0,0 % |

Muu import | 18,0 % | 15,0 % | 18,6 % | 17,8 % |

millest Bosnia ja Hertsegoviina | 0,6 % | 1,0 % | 2,3 % | 2,5 % |

millest Türgi | 7,7 % | 7,9 % | 7,8 % | 8,3 % |

KOGUIMPORT | 26,3 % | 26,4 % | 32,4 % | 36,6 % |

3.2. Kumulatiivne maht ja turuosa

(243) Kumuleeritud import on suurenenud 76 644 tonnilt 2004. aastal 250 559 tonnile uurimisperioodil, st üle 200 %. Kuna vaatlusaluse toote tarbimine on vaatlusaluse perioodi jooksul kasvanud 9 %, on vaatlusaluse toote kumuleeritud impordi turuosa suurenenud 6,2 %-lt 2004. aastal 18,7 %-le uurimisperioodi jooksul. Vaatlusaluse toote impordi ja turuosa arenguid vaatlusaluse perioodi jooksul on näidatud eespool tabelites 2 ja 3.

3.3. Hinnad ja hinna allalöömine

3.3.1. Hindade areng dumpinguvastase uurimise riikide puhul

(244) Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind arenes vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt:

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta) | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Hiina | 460 | 537 | 520 | 557 |

Venemaa | 481 | 543 | 551 | 603 |

Valgevene | 456 | 495 | 503 | 549 |

(245) Tabel 4 pärineb Comexti andmebaasist täieliku CN-koodi tasemel. Ühendusse suunatud impordi hindade üldsuundumus näitab kasvu kooskõlas hindade üldise kasvuga kõikide ettevõtjate jaoks ELi turul.

3.3.2. Hinna allalöömine dumpinguvastase uurimise riikide puhul

(246) Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks toetus komisjon oma analüüsis uurimise käigus Hiina puhul valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud teabele üksikasjalikul tootetüübi tasemel. Venemaa puhul kasutati koostööd teinud eksportivate tootjate andmeid. Valgevene puhul kasutati koostööd teinud Saksamaa ettevõtja andmeid.

(247) Neid ekspordihinna andmeid võrreldi valimisse kaasatud ühenduse tootjate kaalutud keskmise hinnaga samal üksikasjalikul tootetüübi tasemel, et tagada õiglane võrdlemine samal kaubandustasemel. See analüüs võttis kõikidel juhtudel arvesse eksportivate tootjate tegelikke ekspordihindu CIF-hinna tasemel ühenduse piiril. Ühenduse tootmisharu puhul olid asjakohasteks müügihindadeks sõltumatutele klientidele kehtivad hinnad, mis kohandati vajadusel tehasest hankimise tasandile. Uurimisperioodil oli erinevate küsimustikus määratletud tootetüüpide alusel keskmised hinna allalöömise marginaalid järgmised:

Tabel 5

Hinna allalöömine | Uurimisperiood |

Hiina | 43 % |

TMK Venemaa | 12 % |

OMK Venemaa | 15 % |

Valgevene | 22 % |

3.3.3. Hindade areng ning hinna allalöömine aegumise läbivaatamise puhul

(248) Ukraina ja Tai puhul tuletatakse meelde, et impordimahud olid alla miinimumi ning seetõttu oldi arvamusel, et hinnad ning seega ka hinna areng ja allalöömise arvutused ei oleks usaldusväärsed ja tähendusrikkad.

3.4. Import muudest kolmandatest riikidest

3.4.1. Impordimaht ja turuosa läbivaatamisel

(249) Nagu on näidatud tabelites 2 ja 3, suurenes kolmandatest riikidest, sealhulgas Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist, pärit import veidi: 222 096 tonnilt 2004. aastal 238 441 tonnile uurimisperioodil. Selle impordi turuosa püsis kõnealuse perioodi jooksul 18 % ligidal.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

(250) Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt uuris komisjon kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis avaldavad mõju ühenduse tootmisharu olukorrale. See analüüs tehti põhjenduses 20 nimetatud nende üheksa valimisse kaasatud äriühingu kohta, kes olid täitnud täismahus küsimustikud. Tegurid, mida valimisse kaasatud äriühingute puhul uuriti, hõlmasid hindu, tööhõivet ja töötasusid, investeeringuid, kulutasuvust, investeeringutasuvust, rahavoogu ning kapitali kaasamise võimet. Kuid mõne näitaja puhul (mida analüüsitakse allpool makronäitajatena) oli teave kättesaadav ja seda kasutati kõigi 17 ühenduse tootmisharu äriühingu puhul (kaasa arvatud 9 valimisse kaasatud äriühingut). Nendeks makronäitajateks olid turuosa, müügimaht ühenduses, tootmine ja tootmisvõimsus.

4.1. Makronäitajad

4.1.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(251) Ühenduse tootmisharu tootmine vähenes 2004. aastast uurimisperioodini 10 %. Tootmisvõimsus arvutati standardmetoodikaga, mida kohaldati kogu ühenduse tootmisharu puhul. See metoodika võttis arvesse tegelikku tootmisvõimsust pikas perspektiivis võimaldades tavatootmise katkestusi näiteks tehniliseks hoolduseks, ning see oli ka ühenduse tootmisharus harilikult rakendatav metoodika. Vaatlusaluse toote tootmisvõimsus vähenes mõõdukalt vaatlusaluse perioodi jooksul: 2 218 597 tonnilt 2004. aastal 2 132 322 tonnini (ehk 4 %) uurimisperioodil.

(252) Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes samuti – peegeldades tootmise vähenemist –vaatlusaluse perioodi jooksul ligikaudu 44 %-lt 41 %-le. Selles suhtes peab aga märkima, et see tegur ei ole kõige olulisem kahju näitaja selles sektoris, kuna tehaseid ja tootmisseadmeid kasutatakse ka teiste torude ja muude toodete tootmiseks, mis ei ole kõnesoleva uurimise aluseks.

Tabel 6

Ühenduse tootmisharu | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Tootmisvõimsus (tonnides) | 2 218 597 | 2 211 597 | 2 136 747 | 2 132 322 |

Tootmismaht (tonnides) | 970 080 | 832 973 | 914 663 | 875 477 |

Tootmismahu indeks (%) | 100 | 85,9 | 94,3 | 90,2 |

Tootmisvõimsuse rakendamine (%) | 43,7 | 37,7 | 42,8 | 41,1 |

4.1.2. Müügimaht ja turuosa

(253) Tabeli 7 andmed näitavad selget müügimahu vähenemist ühenduse tootmisharu puhul ühenduse turul. Seda olukorda rõhutab veelgi asjaolu, et nagu on näidatud tabelis 1, kasvas üleüldine tarbimine sama perioodi jooksul 9 %. Pärast teatava stabiilsuse taseme säilitamist aastatel 2004 ja 2005 vähenes ühenduse tootmisharu turuosa märkimisväärselt 2006. aastal ja uurimisperioodil. See on kontrastiks püsivale või kasvavale Hiina Rahvavabariigist, Valgevenest ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi turuosale individuaalselt (vaata põhjendus 243) ning kumuleeritud riikide kasvavale turuosale vaatlusaluse perioodi jooksul.

Tabel 7

Ühenduse tootmisharu | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Müük (tonnides) | 901 934 | 788 338 | 858 725 | 842 804 |

Turuosa (%) | 73,1 | 72,9 | 66,9 | 62,8 |

4.2. Mikronäitajad

4.2.1. Varud

(254) Valimisse kaasatud ühenduse tootjate varude tase langes 23 % 2004. ja 2005. aasta vahel ning oli seejärel püsiv. Varude ringluse arvestus vaatlusaluse perioodi lõikes näitas, et varude tase jäi püsima ligikaudu 30 müügipäevaks. Uurimine on kinnitanud, et varude taset ei peeta selles suhtes oluliseks näitajaks, kuna ühenduse tootmisharu tootmine põhineb harilikult tellimustel ning seega hoiab ta suhteliselt väikeseid varusid.

Tabel 8

2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Varud (tonnides) | 63 632 | 49 074 | 48 716 | 49 008 |

Indeks (%) | 100 | 77,1 | 76,6 | 77,0 |

Varude ringlus (päeva) | 35 | 31 | 29 | 30 |

4.2.2. Müügihinnad

(255) Keskmine ühiku müügihind ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 14,8 %. Kuid seda kasvusuundumust peab vaatama tootmiskulu märkimisväärse suurenemise taustal sama perioodi jooksul. Tootmiskulu kasv tulenes peamiselt tähtsamate toorainete, st poolide, tsingi ja energia, ostuhinna olulisest kasvust koos energiaga, nagu on selgitatud põhjenduses 287. Üldiselt ei olnud tootevalikus vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärseid muutusi, mis moonutaks allpool tabelis 9 näidatud müügihindade suundumust.

Tabel 9

2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Müügihinnad eurodes megatonni kohta | 660 | 691 | 711 | 758 |

Indeks (%) | 100 | 104,7 | 107,7 | 114,8 |

(256) Tootmiskulu kasvu kõrval ei kasvanud vaatlusaluse perioodi jooksul müügihind; see tulenes peamiselt asjaomastest riikidest pärit impordi tugevast survest. Sellistel tingimustel ei saanud ühenduse tootmisharu tooraine hinna kasvu oma klientide edasi kanda.

(257) Ühenduse tootmisharu hindu suruti seega alla isegi siis, kui absoluutarvestuses hinnad tõusid. Teisisõnu oleks dumpinguhinnaga impordi puudumise korral hinnatõus olnud palju suurem.

(258) Lisaks löödi müügihinnad ühenduse turul alla ligikaudu 12 % kuni 43 %, nagu on selgitatud põhjenduses 246 ja sellele järgnevates põhjendustes.

4.2.3. Kulutasuvus

(259) Valimisse kaasatud tootjate üldine kulutasuvus vaatlusaluse toote osas põhineb ELi turul sõltumatutele klientidele müüdava vaatlusaluse toote kaalutud keskmisel tasuvusel netokäibe alusel. Vaatlusaluse perioodi jooksul kulutasuvus vähenes, ulatudes uurimisperioodil -1,0 %-ni. Lisaks oli kulutasuvus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul selgelt ebapiisav ning võttes arvesse, et selline olukord on kestnud mitu aastat, seab see silmnähtavalt vähemalt osaliselt ohtu kõnealuse tootmisharu olemasolu.

(260) Kulutasuvus ei ulatunud kunagi 5 %-lise sihtkasumini, mis on nimetatud põhjenduses 352 ja sellele järgnevates põhjendustes.

Tabel 10

Kulutasuvus (%) | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Kasum/netokäive | 0,9 | -2,6 | -1,9 | -1,0 |

4.2.4. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(261) Valimisse kaasatud ühenduse tootjate tööhõive vähenes 23,5 % vaatlusaluse perioodi kestel: 2 772 töötajalt 2004. aastal 2 123 töötajani uurimisperioodi jooksul.

(262) Töötasud, mida arvutatakse võttes aluseks keskmine kulu töötaja kohta, on kasvanud 15 668 eurolt 2004. aastal 21 558 euroni uurimisperioodi jooksul. Üks tähtsamaid põhjusi selleks palgatõusuks töötaja kohta on selgitatav suure palgatõusuga nendes 10 riigis asuvates ühenduse tootmisharu äriühingutes, kes said Euroopa Ühenduse liikmeks 2004. aastal.

(263) Seda tõusu on aga enam kui korvanud eespool nimetatud tööhõive vähenemise ja tootlikkuse märkimisväärse suurenemise (17 %) ühine mõju. See rõhutab ühenduse tootmisharu jätkuvaid jõupingutusi suurendada tõhusust.

Tabel 11

Tööhõive | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Töötajate arv | 2 772 | 2 350 | 2 179 | 2 123 |

Indeks (%) | 100 | 84,7 | 78,6 | 76,5 |

Palgakulu töötaja kohta (eurodes) | 15 668 | 17 836 | 20 945 | 21 558 |

Indeks (%) | 100 | 113,8 | 133,7 | 137,6 |

Toodang töötaja kohta | 238 | 238 | 283 | 278 |

Indeks (%) | 100 | 100 | 119 | 117 |

4.2.5. Investeeringud, investeeringutasuvus

(264) Uurimine kinnitas, et äriühingute üleüldise tegevusega seoses ei teinud valimisse kaasatud ühenduse tootjad vaatlusaluse tootega seotud ettevõtluses mingeid olulisi kapitalikulutusi. Nagu on näidatud põhjendustes 251 ja 252, ei tehtud tootmisvõimsuse suurendamiseks investeeringuid. Praegustes turutingimustes ei investeerinud ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamisse, vaid võttis hoopis tarvitusele meetmeid, et säilitada ja suurendada oma olemasolevate tootmisseadmete tõhusust. Keevistorudega seotud äritegevuses tehti mõni investeering ka seoses keskkonna- ja tervishoiuga ning ohutusega.

(265) Investeeringutasuvuse määr esitatuna valimisse kaasatud ühenduse tootjate netokäibe ja nende põhivara arvestusliku koguväärtuse vahelise suhtena peegeldab põhjenduses 259 selgitatud kulutasuvuse suundumust. See määr on väga madal ning püsib 2005. aastast saadik negatiivsena.

Tabel 12

2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Investeering | 14 880 328 | 14 939 859 | 11 600 607 | 10 548 216 |

Investeeringutasuvus (%) | 1,4 % | -3,5 % | -2,7 % | -1,8 % |

4.2.6. Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

(266) Valimisse kaasatud ühenduse tootjate tekitatud rahavoo areng seoses vaatlusaluse toote müügiga ELi turul peegeldas kulutasuvuse arengut. Tasub märkida, et kuigi rahavoog on madal, püsis see vaatlusaluse perioodi jooksul positiivsena, välja arvatud 2005. aastal, mil see oli vaid veidi negatiivne.

(267) Uurimine ei ole tuvastanud, et ühenduse tootmisharu oleks kogenud raskusi oma kapitali kaasamise võimes. Tuleb aga märkida, et kapitali kaasamise võimet võib pidada käesoleva uurimise jaoks vähetähenduslikuks näitajaks. Seda seetõttu, et enamik ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote tootjatest kuuluvad suurtesse kontsernidesse. Seepärast on kapitali kaasamise võime tihedalt seotud pigem kontserni kui terviku tulemuslikkusega kui vaatlusaluse toote individuaalse tulemuslikkusega. Kuid fakt, et ükski nendest suurtest kontsernidest ei võtnud vastu otsust investeerida uutesse tootmisrajatistesse, näitab, et viimastel aastatel ei ole selliste investeeringute tasuvus olnud piisav.

Tabel 13

2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Rahavoog (% käibest) | 5,5 % | -0,4 % | 1,0 % | 1,6 % |

4.2.7. Kasv

(268) Nagu on selgitatud põhjenduses 253, tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 10,3 protsendipunkti, samal ajal kui ühenduse tarbimise tase suurenes 9 %. See näitab selgelt, et ühenduse tootjad ei ole vaatlusaluse perioodi jooksul suutnud vaadeldud turutingimustes piisavalt kasvada.

4.2.8. Dumpingumarginaali suurus dumpinguvastase uurimise kontekstis

(269) Võttes arvesse asjakohase impordi mahtu ning hindu, ei saa uurimisperioodil Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Valgevenest pärit impordi puhul leitud olulise dumpingumarginaali suuruse mõju pidada tühiseks.

4.2.9. Dumpingumarginaali suurus aegumise läbivaatamise kontekstis

(270) Ukraina ja Tai puhul tuletatakse meelde, et eksport uurimisperioodil oli alla miinimumi ning seega ei peetud seda usaldusväärseks ja tähendusrikkaks aluseks dumpingumarginaali kindlakstegemisel. Seetõttu peetakse asjakohaseks rajada kõnealune hindamine kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosusele, nagu on kirjeldatud allpool jaotises F.

4.2.10. Toibumine varasema dumpingu tagajärgedest

(271) Ühenduse tootmisharu toibumine varasema dumpingu tagajärgedest ei ole veel täielikult teostunud, mida näitavad väike kulutasuvus ja suutmatus suurendada müügimahtusid olulisel määral koos märkimisväärse turuosa kaotusega. Viimastel aastatel on tootmisharu olnud silmitsi Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Valgevenest pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsete mahtudega, mis on takistanud tema eeldatavat toibumist.

4.3. Järeldus kahju kohta

(272) Nii individuaalselt kui ka koos on impordimahud kumuleeritud riikidest (nagu on määratletud põhjenduses 242) säilitanud ühenduse turul märkimisväärse kohaloleku kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. 2005. aastast on need isegi oluliselt kasvanud, nii absoluutnäitajate kui turuosa arvestuses. Ühtekokku kasvas nende turuosa ligikaudu 6 %-lt 2004. aastal ligikaudu 10 %-le 2005. aastal ning sellelt tasemelt uurimisperioodil ligikaudu 19 %-le, nagu on selgitatud põhjenduses 243. Lisaks näitab nendest riikidest pärit dumpinguhinnaga import individuaalselt märkimisväärset hinna allalöömise taset. Turuhinnast madalamate hindadega müümise määrad on märkimisväärsed, peegeldades asjaolu, et ühenduse tootmisharu kannab kahjusid.

(273) Ühenduse tootmisharu näitajad on näidanud üleüldist negatiivset arengut vaatlusaluse perioodi jooksul ning on tõestanud, et on esinenud olulist kahju. Selle taustal tuleb näiliselt positiivseid arenguid, näiteks müügihindade kasvu, võrrelda olulisema tähtsamate toorainekomponentide hindade kasvuga, mis on sellised positiivsed suundumused üles kaalunud.

(274) Eelneva analüüsi põhjal ilmneb, et ühenduse tootmisharu on raskes majandus- ja finantsolukorras ning on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses. Seda järeldust võib seostada ühenduse tootmisharuga tervikuna, arvestades valimisse kaasatud ühenduse tootjate tüüpilisuse kõrget taset ning asjaolu, et makronäitajaid analüüsiti kõigi ühenduse tootmisharu äriühingute puhul, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 250.

5. Põhjuslik seos

5.1. Sissejuhatus

(275) Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti peale dumpinguhinnaga impordi ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju ühenduse tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

5.2. Kumuleeritud riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju

(276) Nagu eespool selgitatud, on kumuleeritud riikidest pärit import suurenenud vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 200 %. Turuosa suhtes on kumuleeritud riikide osa kasvanud 6,2 %-lt 18,7 %-le. Lisaks on ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise ning kumuleeritud riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi olulise kasvu vahel selge ajaline kokkulangevus. Kuigi tabel 4 näitab, et kumuleeritud riikidest pärit impordi hinnad on vaatlusaluse perioodi jooksul kasvanud, tuleks seda vaadata samaväärse üldise hinnatõusu kontekstis ühenduse turul, nagu on selgitatud põhjenduses 255.

Tabel 14

Impordimaht | 2004 | 2005 | 2006 | Uurimisperiood |

Kumuleeritud riigid (tonnides) | 76 644 | 106 300 | 173 261 | 250 559 |

Turuosa | 6,2 % | 9,8 % | 13,5 % | 18,7 % |

(277) Kumuleeritud riikidest pärit import on suurendanud ELi turu hõlvamist ning üle võtnud märkimisväärse turuosa, mis varem kuulus aegumise läbivaatamise alustele riikidele (välja arvatud Türgi), ning ka kolmandatelt riikidele, kes ei kuulu uurimise ja ühenduse tootmisharu alla. Õigupoolest kaotas ühenduse tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul turuosast üle 10 protsendipunkti. Samal perioodil võitis kumuleeritud riikidest pärit import üle 10 protsendipunkti, nagu on näidatud eespool tabelis 14.

(278) Kõnealune turu hõlvamine oli võimalik, kuna nimetatud import sooritati väga madalate hindadega. Kumuleeritud riikidest pärit import on märkimisväärselt löönud alla ühenduse tootjate impordi hindu, nagu on näidatud põhjenduses 247.

(279) See kumuleeritud riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju on eespool 4. jaos kirjeldatud kahjulik olukord, kus allapoole suunatud hinnasurve on põhjustanud selle, et ühenduse tootmisharu ei saavuta küllaldast kulutasuvust, ning isegi kahjusid. Lisaks täheldati negatiivseid suundumusi paljude teiste kahjutegurite juures, nagu tootmine, tööhõive ja turuosa. Nagu on näha eespool põhjenduses 273, oli ka selge ajaline kokkusattumus kumuleeritud riikidest pärit impordi kasvu ja kahju näitajate puhul nähtud negatiivsete suundumuste vahel.

5.3. Muudest allikatest pärit impordi mõju

5.3.1. Bosnia ja Hertsegoviina

(280) Bosniast ja Hertsegoviinast pärit import ulatus kokku ligikaudu 33 000 tonnini ehk 2,5 %-ni ühenduse turu ühenduse tarbimisest. Keskmine impordihind oli 576 eurot tonni kohta, näidates, et see on alla löönud ühenduse tootmisharu hinnad. Kuid pidades silmas asjakohast mahtu, järeldati, et vaid väikest osa kahjust saab omistada sellele impordile ning et see ei katkesta ühenduse tootmisharu kantud kahju ja kumuleeritud riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahelist põhjuslikku seost.

5.3.2. Türgi

(281) See import ulatus kokku ligikaudu 111 000 tonnini ehk 8,3 %-ni ühenduse turu ühenduse tarbimisest uurimisperioodil. Keskmine impordihind oli 620 eurot tonni kohta, mis lõi alla ühenduse tootmisharu hinnad. Kuid nagu võib näha tabelist 4, olid Türgi hinnad kõrgemad kui kolme kumuleeritud riigi omad. Hinnaerinevus läheb veelgi selgemaks võttes arvesse asjaolu, et Türgi eksportijad eksportisid ühenduse turule põhiliselt musti torusid (st mis põhjustavad väiksemaid kulusid), samal ajal kui kumuleeritud riikidest pärit impordiks olid põhiliselt galvaanitud torud (st mis põhjustavad suuremaid kulusid). Lisaks on kumuleeritud riikidest pärit impordimahud 125% kõrgemad kui Türgist pärit mahud.

(282) Pidades silmas asjaomaseid mahtusid ja hindade allalöömisi, järeldatakse, et see osa kantud kahjust, mille saab omistada Türgist pärit impordile, ei ole tähtsusetu. Kuid võrreldes kumuleeritud impordi mõjuga, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud eespool, saab palju suurema osa kantud kahjust omistada kumuleeritud riikide impordile. Seepärast järeldatakse, et Türgist pärit impordi põhjustatud kahju ei ole selline, mis katkestaks põhjusliku seose ühenduse tootmisharu kantud kahju ning kumuleeritud riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

5.3.3. Ukraina, Tai

(283) Ukrainast ja Taist pärit import oli tühine ning seega ei peeta neid ühenduse tootmisharule olulise kahju põhjustajateks.

5.3.4. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju

(284) 2004. aastal ulatus muudest kolmandatest riikidest (välja arvatud Bosniast, Türgist, Ukrainast ja Taist) pärit import kokku ligikaudu 127 000 tonnini ehk 10,3 %-ni ühenduse turu tarbimisest. Vaatlusaluse perioodi jooksul see impordimäär kõikus, kuid taastus uurimisperioodiks samale ühenduse tarbimise tasemele. Keskmine impordihind uurimisperioodil oli 735 eurot tonni kohta, võrreldes 586 euroga 2004. aastal. Arvestades, et selle impordi täpset liiki ei olnud teada, oli hindade võrdlemine keeruline. Sellegipoolest ilmneb, et muude kolmandate riikide hinnad on palju kõrgemad kui kumuleeritud ja muude asjaomaste riikide omad. See viitab sellele, et (äärmisel juhul) lööb muudest kolmandatest riikidest pärit import ühenduse tootmisharu hindasid alla vähemal määral kui dumpinguhinnaga import või et see ei löö üldse hindasid alla. Seetõttu ei saa järeldada, et nad mõjutavad oluliselt ühenduse tootmisharu kantud kahju või katkestavad kõnealuse põhjusliku seose.

5.4. Muude tegurite mõju

5.4.1. Tulemuslikkus eksporditurgudel

(285) Valimisse kaasatud ühenduse tootjad kogesid vaatlusaluse perioodi jooksul langust eksportmüügi mahus ligikaudu 60 000 tonnilt ligikaudu 20 000 tonnile. Hinnati, kas see vähenemine oli mõjutanud ühenduse tootmisharu kantud kahju. Müügimaht kolmandatel turgudel ei ületanud vaatlusaluse perioodi jooksul kunagi 10 % kogu müügimahust ning selline müük moodustas piiratud koguse (ligikaudu 5 %) kogutoodangust, mis näitab, et eksportmüük ei olnud oluline kaasaaitaja ühenduse tootmisharu tulemuslikkuse osas.

(286) Lisaks tuleks märkida, et põhjenduses 259 tsiteeritud kulutasuvus on seotud vaid müügiga ELi turul ning ei ole seega mõjutatud eespool nimetatud vähenemisest eksportmüügi mahus. Samuti näitas uurimine, et müügitasuvus ühenduse turul ja kolmandatel turgudel oli igal vaatlusaluse perioodi aastal võrreldav. See näitab, et puudus tegelik erinevus tulemuslikkuse vahel ELi turul ja eksporditurgudel. Seetõttu järeldati, et vaid tühise osa, kui üldse, ühenduse tootmisharu kantud kahjust saab lõppkokkuvõttes omistada sellele tegurile ning et see ei olnud seega selline, mis katkestaks kõnealuse põhjuslikkuse seose.

5.4.2. Toorainehindade kõikumine

(287) Toorainete maksumus moodustab olulise osa vaatlusaluse toote tootmise kogukuludest (üle 75 % tootmise kogukuludest, kui energia juurde arvata). Seetõttu sõltuvad keevistorude hinnad tugevasti toorainekulude mõjust. Kõige tähtsamad toorained olid poolid, tsink ja energia. Need hinnad kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul vastavalt rohkem kui 20 %, 200 % ja 50 % võrra.

(288) Nagu on selgitatud põhjendustes 255 ja 256, on ka müügihinnad sama perioodi jooksul kasvanud. Kuid need hinnad ei ole kasvanud kulukasvu peegeldamiseks vajalikul määral turukonkurentide surve tõttu müügihindadele ning iseäranis dumpinguhinnaga impordi tekitatud ebaõiglase kaubanduse surve tõttu. Seetõttu järeldas uurimine, et toorainehinnad iseenesest ei põhjustanud kahju, kuna dumpinguhinnaga impordi puudumise korral oleks ühenduse tootmisharul olnud võimalik see kulu suurenemine – või vähemalt märkimisväärset osa sellest – oma klientidele edasi kanda.

(289) Lisaks rõhutatakse, et selline sisendkulu suurenemine ei piirdu ühendusega ning et silmas pidades sisendite olemust, on eeldatavasti nende tase ja areng asjaomastes riikides samasugune.

5.4.3. Ühenduse tootmisharu konkurentsivõime ja tootmisvõimsuse rakendamine

(290) Uuriti, kas ühenduse tootmisharu kantud kahju tulenes ühenduse tootmisharu konkurentsivõime puudusest ja/või madalast tootmisvõimsuse rakendusastmest. Et seda uurida, võrreldi ühenduse tootmisharu kulustruktuuri eksportivate tootjate omaga. Tõepoolest tuvastati mõned erinevused tootmiskuludes, näiteks töötasumäärades, energiakuludes, keskkonna- ja tervishoiu- ning ohutuskuludes.

(291) Tootmisvõimsuse rakendamise suhtes tuletatakse meelde, et seda näitajat ei tuleks üle hinnata, kuna ühenduse tootmisharu sai samadel seadmetel toota ka muid tooteid. Lisaks oleks tõenäolisem, et probleemid tootmisvõimsuse rakendamise osas on seotud ühenduse tootmisharu turuosa kaotusega, mille põhjustas dumpinguhinnaga import.

(292) Mõned isikud on väitnud, et kasvavad tegevuskulud on mõjutanud ühenduse tootmisharu konkurentsivõimet ning põhjustanud eespool 4. jaos kirjeldatud kahju. Selles suhtes tuleb rõhutada, et need lisategevuskulud ei ole piisavalt märkimisväärsed, et põhjustada kõnealuse uurimisega tuvastatud olulist kahju.

(293) Tuleb meeles pidada, et tooraine- ja energiakulu moodustas rohkem kui 75 % viimistletud torude kogutootmiskulust. Seetõttu võib muude tegevuskulude mis tahes suurenemiste võimalik mõju niikuinii mõjutada vaid 25 % kogu tootmiskulust. Sellised suurenemised on olnud mõõdukad, nii et nende mõju ei oleks oluline.

(294) Uurimise käigus ei tuvastatud struktuurilist ebatõhusust, mis muudaks ühenduse tootmisharu konkurentsivõimetuks. Vastupidi, nagu on esitatud tabelis 11, parandas ühenduse tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul oma tootlikkust 17 %.

(295) Lisaks paljastas uurimine, et ELi turg oli väga konkurentsivõimeline turg, suuresti sellel turul tegutsevate äriühingute väga suure arvu tulemusena. Lisaks nendele 19 ühenduse tootjale aitasid tugevale konkurentsile ELi turul kaasa ka tosinad importijad üle terve maailma. Seetõttu, nagu on selgitatud eespoolsetes põhjendustes, järeldati, et ühenduse tootmisharu oli üleüldiselt väga konkurentsivõimeline ning et konkurentsivõimekuse puudumine ei põhjustanud ühenduse tootmisharu kantud kahju.

5.4.4. Valuutakursside kõikumine

(296) Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustasid valuutakursside kõikumised, mis edendasid ELi suunatud importi.

(297) Tuletatakse meelde, et uurimine peab kontrollima, kas dumpinguhinnaga import (hindade ja mahtude suhtes) on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju või kas selline oluline kahju oli muude tegurite tagajärg. Hindadega seoses on algmääruse artikli 3 lõikes 6 sätestatud, et on vaja näidata, et dumpinguhinnaga impordi hinnatase põhjustab kahju. Seetõttu viitab see üksnes hinnatasemete erinevusele ning seega ei ole mingit nõuet analüüsida nende hindade taset mõjutavaid tegureid.

(298) Vaatamata eespool märgitule toimub paljude selle uurimisega seotud eksportivate riikide puhul müük harilikult USA dollarites. Kuid USA dollari kõikumine euro suhtes piirdus vaatlusaluse perioodi jooksul vaid 6 %-ga. Tähtsam USA dollari odavnemine toimus pärast uurimisperioodi lõppu. Juulist 2007 aprillini 2008 odavnes USA dollar 16 % euroga võrreldes.

(299) Seetõttu järeldati, et valuutakursside kõikumised ei ole ühenduse tootjatele olulist kahju põhjustanud.

5.4.5. Streigid

(300) Mõned huvitatud isikud esitasid üldise väite (asjakohaseid äriühinguid ja ajaperioode nimetamata), et ühenduse tootmisharu kantud kahju oli tema enda põhjustatud ning tulenes probleemidest töövõitluse ja streikidega mõnede uutes liikmesriikides asuvate tootjatega seoses. Selle väite toetuseks ei esitatud ühtegi põhjendatud tõendit. Lisaks puudutas süüdistus vaid osa ühenduse tootmisharust. Kuid sarnaseid kahjustavaid suundumusi tuvastati nii uutes kui ka vanades liikmesriikides asuvate tootjate puhul. Seetõttu võib järeldada, et isegi juhul, kui mõned ühenduse tootmisharu tootjad olid mõjutatud streikidest ja töövõitlusest, ei oleks see asjaolu olnud piisavalt tugev katkestamaks põhjuslikku seost dumpingu ja kahju vahel.

5.4.6. Suured investeeringud

(301) Väideti, et ühenduse tootmisharu suured investeeringud süvendasid kantud kahju. Nagu on nenditud põhjenduses 264, näitas uurimine, et vaatlusaluse perioodi jooksul ei tehtud ühtegi sellist suurt investeeringut. Tuleks ka meeles pidada, et isegi kui kõnealust väidet põhjendataks, vähendaks amortisatsiooni suhteliselt väike osatähtsus kogukuludes igatahes selle väite mõju, ning seetõttu järeldati, et suured investeeringud ei ole süvendanud ühenduse tootmisharu kantud kahju.

5.4.7. Terasetööstuse tsükliline iseloom

(302) Väideti, et terastööstuse tsükliline iseloom süvendas kantud kahju, st väidetakse, et uurimisperiood sattus ajale, kui tsüklis oli madalseis. Esiteks rõhutatakse, et kahjustav dumping võib esineda kõikides majandustsükli punktides. Lisaks, nagu on näidatud tarbimise analüüsiga põhjenduses 231, ei toeta uurimine seda väidet. Tõepoolest, tarbimine uurimisperioodil oli elav ning ei olnud ilmselgelt tsükli alampunktis. Seega lükati väide tagasi.

5.5. Järeldus põhjusliku seose kohta

(303) Ajaline kokkulangevus ühelt poolt kumuleeritud riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemise, nende turuosa suurenemise, tuvastatud hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise ning teiselt poolt ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise vahel viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import on üks ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju põhjusi.

(304) Pärast muude teadaolevate silmatorkavate tegurite analüüsimist koos huvitatud isikute esitatud väidetega, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 285 ja sellele järgnevates põhjendustes, järeldatakse, et need ei ole sellised, mis katkestaks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ning ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose.

F. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS (AEGUMISE LÄBIVAATAMINE JA TÜRGI VAHEPEALNE LÄBIVAATAMINE)

(305) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt hinnati praeguse läbivaatamisega uuritavatest riikidest pärit importi, et teha kindlaks, kas kahju jätkumine või kordumine on tõenäoline.

(306) Arvestades jõus olevate meetmete aegumise tõenäolist mõju ühenduse tootmisharule, kaaluti eespool esitatud asjaolude kohaselt dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusega seoses järgmisi tegureid.

(307) Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 223 ja sellele järgnevates põhjendustes, samal ajal kui tarbimine kasvas 9 %, ei oodata lähitulevikus vaatlusaluse toote maailmatarbimise muutumist olulisel määral, kuigi see võib alluda teatavale tsüklilisele suundumusele. Alternatiivsed tooted, näiteks plasttorud, ei ole suutnud suurel määral keevistorusid asendada ning seega vähendada nende tarbimist.

1. Ukraina

(308) Alates meetmete kehtestamisest on Ukrainast pärit import vähenenud miinimumkogusteni. Kuid nagu on märgitud põhjenduses 172 ja sellele järgnevates põhjendustes, on selgeid märke selle kohta, et meetmete puudumise korral siseneks taas märkimisväärne kogus Ukrainast pärit importi ühenduse turule dumpinguhindadega. Sellised hinnad viivad tõenäoliselt märkimisväärselt alla ka ühenduse omad, pidades silmas fakti, et sellised hinnad peegeldavad kõige tõenäolisemalt ühenduses asuva madalaima hinnapakkumise tegija sätestatud hindu.

2. Tai

(309) Põhjenduses 119 ja sellele järgnevates põhjendustes järeldati, et kõige tõenäolisemalt eksporditakse Taist ühendusse märkimisväärsed mahud dumpinguhindadega. Sellised hinnad löövad tõenäoliselt märkimisväärselt alla ka ühenduse omad, pidades silmas fakti, et sellised hinnad peegeldavad väga tõenäoliselt ühenduses asuva madalaima hinna pakkuja kohaldatavaid hindu.

3. Türgi

(310) Võttes arvesse, et eespool järeldatakse, et dumpingu jätkumine või kordumine ei ole tõenäoline, ei ole siinkohal vaja edasist analüüsi kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta.

(311) Vahepealse läbivaatamisega (algmääruse artikli 11 lõige 3) seotud kahjuküsimuste kohta ei ole siinkohal vaja analüüsi, kuna kõnealune läbivaatamine järeldas, et kõnealuse riigi puhul ei olnud dumpingut või dumpingu kordumise tõenäosust.

4. Järeldus kahju jätkumise/kordumise kohta

(312) Meetmete kõrvaldamise tõenäoline tagajärg oleks seega ühenduse tootmisharu hindasid allalöövate hindadega nii Ukrainast kui ka Taist pärit impordi suur kasv. Sellisel impordil oleks kõige tõenäolisemalt märkimisväärne kahjulik mõju ühenduse tootmisharule. Selles olukorras oleks ühenduse tootmisharu sunnitud kas järgima hindade langust, et säilitada turuosa, või säilitama müügihinnad praegustel tasemetel ning hoopis kaotama kliente ja lõppkokkuvõttes läbimüüki. Esimesel juhul oleks ühenduse tootmisharu sunnitud tegutsema kahjumiga ning viimasel juhul viiks müügikadu lõpuks suurenenud kuludeni, millele järgneksid kahjumid.

(313) Lisaks on ühenduse tootmisharu palju aastaid kannatanud dumpinguhinnaga impordi mõjusid ning on praegu ohtlikus majanduslikus olukorras. Kui see kahjulik olukord jätkuks/korduks, seatakse ohtu kogu selle tootmisharu olemasolu.

(314) Seetõttu on uurimine näidanud, et ühenduse tootmisharu jaoks, kes on palju aastaid kannatanud kahjustava dumpingu tagajärgi, on nii Ukrainast kui ka Taist pärit impordi puhul olemas selge kahju kordumise ja jätkumise tõenäosus. Seoses Türgist pärit impordiga ei eeldata kahjuliku dumpingu jätkumist ega kordumist.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(315) Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas hoolimata dumpingu, selle kahjustava mõju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes või kehtivate meetmete laiendamine ei ole ühenduse huvides.

(316) Selleks, et hinnata meetmete kehtestamise või sellest loobumise ning kehtivate meetmete laiendamise või aegumise tõenäolist mõju, küsis komisjon teavet kõikidelt teadaolevatelt huvitatud isikutelt. Seetõttu saatis komisjon küsimustikud 116 importijale, hulgimüüjale ja kasutajale. Ükski teine huvitatud isik ei andnud endast määratud tähtaja jooksul teada.

(317) Vastas 32 sõltumatut importijat, kellega oli ühendust võetud. Nendest 16 teatas, et nad ei importinud asjaomastest riikidest, ning 3 teatas, et nad ei olnud sellel ettevõtlusalal enam aktiivsed. Ülejäänud 13 sõltumatust importijast esitas vaid 2 täieliku vastuse küsimustikule. Seepärast ei olnud vaja rakendada väljavõttelist uuringut.

2. Ühenduse tootmisharu

(318) Tuletatakse meelde, et järeldati, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on esitatud põhjendustes 250 kuni 274.

(319) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharul suurendada oma müüki, oma turuosa ja oma müügihindasid. Ühenduse tootmisharu saaks siis jõuda sellisele kulutasuvuse tasemele, mille ta oleks saavutanud dumpinguhinnaga impordi puudumise korral, ning ära kasutada kasvu ühenduse turul: see edendaks investeeringuid ning tootmisharu üleüldist konkurentsivõimet.

(320) Kehtivate meetmete jätkumine võimaldaks ühenduse tootmisharul jätkata tegutsemist õiglase konkurentsi raames vastamisi Taist ja Ukrainast pärit impordiga. Selle tulemusena ei nurjaks ebaõiglane konkurents uute dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenevaid positiivseid mõjusid.

(321) Kui õiglased turutingimused taastatakse, saaks ühenduse tootmisharu tõenäoliselt tagasi oma konkurentsivõime ning suurendaks oma kasumimarginaali sobivamatele tasemetele. Ühenduse tootmisharu on tegelikult tõestanud oma majandustulemustega viimasel kümnendil, et ta on struktuuriliselt elujõuline: vaatamata korduvale ebaõiglasele konkurentsile dumpinguhinnaga toodete impordi tõttu on ta suutnud aeglustada oma turuosa kaotamist. Lisaks, nagu on esitatud põhjenduses 295, on ühenduse tootmisharu konkurentsivõimeline ning suuteline oma tootlikkust suurendama.

(322) Teisest küljest, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tunnistatakse kehtetuks ning uusi dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, esineks edasist kaubanduse moonutamist, mis viiks ühenduse tootmisharu järkjärgulisele turult taandumisele. Praeguste meetmete kehtetuks tunnistamine ning asjaomaste riikide, eriti Hiina Rahvavabariigi, oluline tootmisvõimsus põhjustaksid tõenäoliselt ühenduse turule suunatud dumpinguhinnaga impordi koguse suurenemise. Selles olukorras oleks ühenduse tootmisharul üha keerulisem toibuda ja oma turuosa kaitsta. Lisaks võib investeeringute puudus ühenduse tootmisharus lõppkokkuvõttes ohtu seada tema pikaajalise püsimajäämise.

3. Sõltumatud importijad/hulgimüüjad

(323) Tuletatakse meelde, et koostööd teinud sõltumatud importijad esindasid vähemat kui 5 % uurimisperioodi jooksul ühendusse suunatud vaatlusaluse toote impordi kogumahust.

(324) Mitu eksportijat väitis aga, et meetmete mõju importijatele/hulgimüüjatele oleks märkimisväärne, kuna nad seisaksid silmitsi kasvavate hindadega oma impordi puhul asjaomastest riikidest.

(325) Kui dumpinguvastased meetmed kehtestatakse, siis vaatlusalustest riikidest pärit impordi tase tõenäoliselt langeks. Lisaks võib tõepoolest ühenduses toimuda mõõdukas vaatlusaluse toote müügihinna tõus, mis mõjutab seega importijate/hulgimüüjate majanduslikku olukorda, eriti nende puhul, kes hangivad uurimisalustest riikidest. See tuleneks sellest, et need edasimüügihinnad, mida nad saaksid pakkuda oma klientidele, oleksid rohkem võrreldavad nende konkurentide omadega, kes ka hangivad ühenduse tootmisharult.

(326) Kuid see mõju importijate ja ettevõtjate olukorrale oleks tõenäoliselt mõõdukas, kuna vaatlusalune toode moodustab väikese osa nende üleüldisest kaubanduslikust tegevusest. Nende importijate/hulgimüüjate esitatud teabe põhjal, kes saatsid nõuetekohased vastused, on selge, et nad müüvad ka paljusid teisi terastooteid. Leiti, et vaatlusalune toode esindas keskmiselt vähemat kui 4 % kogukäibest. Lisaks, pidades silmas vaatlusaluse toote suhteliselt väikest mõju kasutajate kuludele, saaksid importijad/hulgimüüjad tõenäoliselt hinnasuurenemisi oma klientidele edasi kanda.

(327) Selle alusel on järeldatud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ning kehtivate meetmete jätkumisel ei ole tõenäoliselt tõsist negatiivset mõju importijate/hulgimüüjate olukorrale ühenduses.

4. Töötlev tööstus

(328) Peamine vaatlusalase toote kasutaja ühenduses on ehitustööstus. Nõudlus vaatlusalase toote järele sõltub seega selle tööstuse olukorrast.

(329) Nagu on esitatud põhjenduses 316, ei ole ei huvitatud kasutajad ega neid esindavad ühingud endast uurimise käigus teada andnud.

(330) Mitu teist eksportijat kinnitas siiski, et mõju kasutajatele/klientidele oleks märkimisväärne, kui meetmed kehtestatakse. Eelkõige väideti, et meetmed oleksid kahjulikud konkurentsile ning põhjustaksid kasutajate/klientide kulude suurenemise.

(331) Nagu on esitatud põhjenduses 302, ei saa välistada, et vaatlusaluse toote hind ühenduses mõõdukalt kasvaks. Sellegipoolest oleks suurenenud kulude mõju kasutajatele/klientidele tõenäoliselt väike, kuna vaatlusaluse toote hinna mõju kasutajate/klientide kogukuludes on mõõdukas.

(332) Mis puutub mitme eksportija esitatud väitesse, et meetmete kehtestamine uue uurimisega hõlmatud riikide rühma suhtes takistaks konkurentsi ühenduses, siis parandab dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ja kehtivate meetmete säilitamine ühenduse tootmisharu seisukorda ning tagab seega koos meetmetega mitteseotud tarnijatega kolmandatest riikidest ja dumpinguga mittetegelevate eksportijatega asjaomastest riikidest laiaulatusliku tarnijate kohalolu ühenduse turul.

(333) Võttes arvesse eespool esitatut, järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei põhjusta tõenäoliselt märkimisväärset kahju vaatlusaluse toote kasutajate majanduslikule olukorrale.

5. Varustav tööstus

(334) Peamine vaatlusaluse toote tootmises kasutatav tooraine on kuumvaltsitud poolid.

(335) Nagu on märgitud põhjenduses 316, ei ole ei huvitatud tootmisahela alguses asuvate kuumvaltsitud poolide tootjad ega neid esindavad ühingud endast uurimise käigus teada andnud.

(336) Kui meetmeid ei kehtestata, seisaksid ühenduse kuumvaltsitud poolide tootjad tõenäoliselt silmitsi nõudluse vähenemisega vaatlusaluse toote ühenduse tootjate vähenenud tegevuse tulemusena.

(337) Selle alusel on tehtud järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on vaatlusaluse toote tootmises kasutatava peamise tooraine ühenduses asuvate tootjate huvides.

6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(338) Meetmete jätkumine Taist ja Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ning dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit impordi suhtes võimaldavad tõenäoliselt ühenduse tootmisharul peatada turuosa kaotamine, taastada kaotatud läbimüük ning naasta piisava kulutasuvuse juurde. Ent kui kehtivad meetmed tunnistatakse kehtetuks ning dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, seisab ühenduse tootmisharu tõenäoliselt silmitsi suureneva ebaõiglase konkurentsi probleemiga, mis tõrjuks teatavad ühenduse tootjad turult välja; lisakuluks oleks masinate seiskamine või muuks kasutuseks ümberkohandamine.

(339) Mõneks dumpinguvastaste meetmete kehtestamise negatiivseks mõjuks oleks impordimahtude vähenemine ning mõõdukad kulude suurenemised importijate/hulgimüüjate ja kasutajate/klientide jaoks vaatlusaluse toote kõrgema müügihinna tõttu ühenduses.

(340) Kuid müügihindade kasvu tase ei oleks märkimisväärne, kuna ühenduse tootjate, asjaomastest riikidest pärit dumpinguvaba hinnaga või mittekahjustava hinnaga impordi ning muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vahele jääks püsima konkurents.

(341) Üks huvitatud isik on veel väitnud, et majanduskirjanduse kohaselt kaasnevad dumpinguvastaste meetmetega importivate riikide jaoks olulised sotsiaalhoolekande kulud. Vaatlusaluse toote ja asjaomaste ettevõtjatega seoses ei esitatud selle kohta mingeid tõendeid. Käesolevas uurimises tuleb seda juhtumit omaette kaaluda: selle lähenemisviisi kohaselt ei ole tõenäoline, et vaatlusaluse toote importijad/hulgimüüjad ja kasutajad/kliendid kannataksid tõsiseid tagajärgi, pidades silmas teatavate keevistorude hinna väga väikest mõju nende lõplikele kuludele oma toodete või ostude eest.

(342) Varustav tööstus saab tõenäoliselt kehtivate meetmete jätkumisest ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest kasu kuumvaltsitud poolide laiema nõudluse kujul ühenduse turul.

(343) Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud tegureid, järeldatakse, et ei ole kaalukaid põhjusi kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamiseks ning uute dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest loobumiseks.

H. MENETLUSE LÕPETAMINE BOSNIA JA HERTSEGOVIINA NING TÜRGI SUHTES

(344) Alates vastavalt põhjendusest 52 ja 170 esitatud uurimistulemuste taustal on järeldatud, et Bosnia ja Hertsegoviinaga ning Türgi suhtes tuleb menetlus lõpetada.

I. KOHUSTUSED

(345) Kaks eksportivat tootjat Venemaal ja ainus Valgevenes pakkusid hinnakohustusi algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt.

(346) Kõnealuseid pakkumisi uuriti. Uurimine näitas, et enamik määruses 1697/2002 (vt põhjendused 77 ja 78) esitatud järeldusi ja kaalutlusi, mis viisid tollases uurimises kõikide pakutud kohustuste tagasilükkamiseni, kehtivad endiselt. Nimelt kinnitas uurimine, et:

- vaatlusalune toode on tooraine, mille hinnad kõiguvad märkimisväärselt isegi väga lühikese aja jooksul ning mis ei ole seetõttu eriti sobiv kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks; hindade kõikumise põhjustab toorainete, nimelt kuumvaltsitud poolide ja tsingi, hindade varieerumine, mis on tootmiskulu olulised kuid muutuvad osad. Mitte ainult toorainete hinnad kui sellised ei kõigu, vaid selliseid kõikumisi tugevdavad tihti ka euro ja USA dollari vahetuskursside kõikumised. Märgitakse, et eriti tsingiga kaubeldakse harilikult USA dollari baasil. Oleks vajalik vaadata hinnad üle kord kuus. Kui miinimumhinnad seotaks kuumvaltsitud poolide ja tsingi hinnaga, tuleks alamtoodete rühmade lõikes luua erinevad indekseerimisvalemid, kuna energia ja inimtööjõud on suuruste kaupa erinevad. Läbivaatamisvalemisüsteemi rakendamisel oleks sel põhjusel vaja iga tootekategooria jaoks vastavalt suuruse ulatusele 3 kuni 4 alamvalemit.

(347) Lisaks on vaatlusalusele tootele iseloomulik märkimisväärne tooteliikide arv, kus mõned tunnused ei ole importimisel lihtsasti eristatavad. See teeb peaaegu võimatuks kehtestada iga tooteliigi jaoks minimaalsed impordihinnad, mis oleksid tähendusrikkad ning mida komisjon ja liikmesriikide tolliasutused saaksid importimisel nõuetekohaselt jälgida.

(348) Samuti märgitakse, et lisaks kõnealustele tootega seotud põhjustele esineb ka äriühingutele eriomaseid põhjuseid kohustuste pakkumiste tagasilükkamiseks. Seoses Valgevene tootjaga tuletatakse esiteks meelde, et Valgevene on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt mitteturumajanduslik riik ning et kõnealune äriühing ei taotlenud algmääruse artikli 9 lõike 5 kohast individuaalset kohtlemist. Lisaks oli tema koostöö käesolevas uurimises vaid osaline, nagu on märgitud põhjendustes 101 kuni 104, ning seetõttu peeti hinnakohustuse vastuvõtmist ebakohaseks põhimõttelistel põhjustel. Seoses ühe Vene eksportiva tootjaga märgitakse, et see müüb ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote samadele ELis asuvatele klientidele. Sellel alusel peetakse ristkompenseerimise riski liiga suureks. Seoses teise Vene eksportiva tootjaga oli äriühingul raskusi täpsete ja usaldusväärsete andmete esitamisega, mis tulenes põhiliselt nõrkadest külgedest tema raamatupidamissüsteemis. Nendel asjaoludel oli komisjon arvamusel, et kõnealusel äriühingul puudub kohustuse rakendamiseks ning tõhusa jälgimise võimaldamiseks vajalik infrastruktuur.

(349) Seetõttu lükati kõnealused kohustuste pakkumised tagasi.

J. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(350) Eespool tehtud järelduste taustal tuleks kehtivad meetmed, mida kohaldatakse Taist ja Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes, säilitada nagu eelmises määruses, välja arvatud OJSC Interpipe’i puhul, kelle marginaal on näidatud allpool:

Riik | Äriühing | Dumpingu-vastane tollimaks |

Tai | Saha Thai Steel Pipe Co. Ltd | 21,7 % |

Kõik muud äriühingud | 35,2 % |

Ukraina | OJSC Interpipe Nihnedeneprovsky Tube Rolling Plant ja OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant | 10,7 % |

Kõik muud äriühingud | 44,1 % |

(351) Lisaks tuleks Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Valgevenest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada lõplikud meetmed, nagu on kirjeldatud allpool.

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(352) Lõplike dumpinguvastaste meetmete tase peaks olema piisav selleks, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud oluline kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaali. Oluliselt kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saavutada üldine maksueelne kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(353) Uurimise käigus väitis kaebuse esitaja, et selles uurimises tuleks kasutada 10,8 %-list tavakasumit, mis põhineb 2004. aastal käibest saadud kogutulul vaatlusaluse toote eest. See väide põhineb viiel väljavalitud ühenduse tootjal ning 2004. aasta valiti tüüpiliseks, kuna kehtivad dumpinguvastased meetmed olid osaliselt tulemuslikud dumpinguhinnaga impordi mõju korvamises.

(354) Kuid uurimine näitas, et isegi nende viie väljavalitud ühenduse tootja saavutatud kulutasuvusmäär oli palju madalam kui väidetud 10,8 %. Lisaks ei peetud 2004. aastat sobivaks perioodiks selle hindamise jaoks, kuna sellel ajal esines kahjustav dumping.

(355) Eelmises uurimises oldi seisukohal, et 5 %-list kasumimarginaali käibest võib 1997. aasta ja 1998. aasta andmete põhjal pidada sobivaks tasemeks, mille ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu puudumise korral eeldatavasti saavutaks. Kuna see teave ei olnud hiljutine, kasutati muid andmeid tegemaks kindlaks, kas see on ikka veel asjakohane. Esiteks on keevistorud väga väljaarendatud toode, mille tootmisprotsessid on 1997. aastast vaevalt muutunud. Teiseks on BACH-andmebaasist hiljutiste kättesaadavate andmete alusel laia hulga metalltootmisettevõtete kulutasuvusmäärad ligikaudu 5 %.

(356) Seetõttu järeldati, et 5 %-line kulutasuvusmäär jääb kõnealuse toote jaoks sobivaks.

(357) Mittekahjustav hind saadi, liites eespool nimetatud viisil välja arvutatud tavakasumi iga toote tüübi tootmiskulule. Igasugust erinevust sama toote tüübi kõnealuse mittekahjustava hinna ja ekspordihinna vahel väljendati seejärel protsendina impordi CIF-koguväärtusest.

(358) Tasub meelde tuletada, et koostööd teinud Hiina eksportivate äriühingute puhul ei võimaldatud ühelegi neist ei turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist ning seega arvutati välja üleriigiline kahjumarginaal. Arvutus põhines koostööd teinud eksportivatel tootjatel. Ühe Hiina eksportija kohta käivad andmed jäeti sellest arvutusest välja, kuna komisjonile ei teatatud piisavalt täielikke toote kontrollnumbri andmeid.

(359) Ka Valgevene puhul arvutati piisava koostöö puudumisel välja üleriigiline tollimaks, mis põhineb põhjenduses 95 nimetatud Saksa importija impordihindadel.

(360) Venemaa puhul anti valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivatele tootjatele individuaalsed kahjumarginaalid. Pidades silmas, et koostöötase oli üle 80 %, määrati koostööst loobunutele üleriigiline kahjumarginaal kõrgeima tasemega koostöötaja tasemel.

(361) Eespool tehtud järelduste taustal arvutati välja järgmised kahjumarginaalid:

Riik | Äriühing | Kahjumar-ginaal |

Hiina Rahvavabariik | Kõik äriühingud | 90,6 % |

Venemaa | TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works) | 16,8 % |

OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant ) | 20,5 % |

Kõik muud äriühingud | 20,5 % |

Valgevene | Kõik äriühingud | 38,1 % |

2. Lõplikud tollimaksud

(362) Eespool esitatu taustal ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 leitakse, et Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Valgevenest pärit impordi suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed madalaima dumpingu- ja kahjumarginaali tasemel, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(363) Eespool esitatu põhjal on kavandatavad lõplikud tollimaksud järgmised:

Riik | Äriühing | Dumpingu-vastane tollimaks |

Hiina Rahvavabariik | Kõik äriühingud | 90,6 % |

Venemaa | (364) TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works) | 16,8 % |

OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant ) | 10,1 % |

Kõik muud äriühingud | 20,5 % |

Valgevene | Kõik äriühingud | 38,1 % |

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisdiameetriga keevistorude suhtes (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks), mis kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306 30 41 20, 7306 30 49 20, 7306 30 72 80 ja 7306 30 77 80) ning mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt, Taist ja Ukrainast.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool nimetatud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Äriühing | Dumpin-guvastane tollimaks | TARICi lisakood |

Tai | Saha Thai Steel Pipe Co. Ltd | 21,7 % | A405 |

Kõik muud äriühingud | 35,2 % | A999 |

Ukraina | OJSC Interpipe Nihnedeneprovsky Tube Rolling Plant ja OJSC Interpipe Novomoskovsk Pipe Production Plant | 10,7 % | A345 |

Kõik muud äriühingud | 44,1 % | A999 |

Hiina Rahvavabariik | Kõik äriühingud | 90,6 % | - |

Venemaa | (365) TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works) | 16,8 % | A892 |

OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant ) | 10,1 % | A893 |

Kõik muud äriühingud | 20,5 % | A999 |

Valgevene | Kõik äriühingud | 38,1 % | - |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Bosniast ja Hertsegoviinast pärit vaatlusaluse toote importi.

Artikkel 3

Käesolevaga lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Türgist pärit vaatlusaluse toote importi.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja […]

[1] ELT C 226, 26.9.2007, lk 7, muudetud ELT 294, 6.12.2007, lk 21.

[2] ELT C 226, 26.9.2007, lk 12.

[3] ELT C 17, 24.1.2008, lk 14.

[4] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[5] EÜT L 259, 27.9.2002, lk 8. 2004. aasta 1. mail toimus Euroopa Liidu laienemine, kui ühines 10 uut liikmesriiki, sealhulgas Tšehhi Vabariik ja Poola. Alates sellest kuupäevast laienesid 15 ühenduse liikmesriigis kehtivad dumpinguvastased meetmed automaatselt nii, et neid pidid kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes hakkama kohaldama ka uued liikmesriigid. Uute liikmesriikide suhtes kehtivad meetmed muutusid samal kuupäeval automaatselt kehtetuks.

[6] ELT C 226, 26.9.2007, lk 7, muudetud ELT C 294, 6.12.2007, lk 21.

[7] ELT C 226, 26.9.2007, lk 12.

[8] ELT C 17, 24.1.2008, lk 14.

[9] Selle äriühingu ning [10]*IJKijkl Yücel Boru ve Profil Endüstrisi AŞ ja Noksel Çelik Boru Sanayi AŞ, Ankara kohta, vt põhjendus 143.

[11] Apellatsioonikogu aruanne Mehhiko kohta – Lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes: Kaebus seoses riisiga (WT/DS295/AB/R) ja vaekogu aruanne (WT/DS295/R), muudetud apellatsioonikogu aruandega.

[12] Federal Register / Vol. 73, No. 10 / Tuesday, January 15, 2008 / Notices, p. 2456; Federal Register / Vol. 73, No. 80 / Thursday, April 24, 2008 / Notices, p. 22130.

[13] Lisaks toimub praegu vaatlusalust toodet käsitlev kaitsemeetmetega seotud uurimine. Kui selle järeldused on sarnased 2006. aasta lõpus suurema diameetriga torude suhtes kehtestatud kaitsemeetmetega (tol ajal kehtestati 8%-line eritollimaks), tähendaks see veel üht struktuurilist erinevust ühendusega võrreldes.