52008PC0665

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.12.2008

KOM(2008) 665 lõplik

2008/0260 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse ravimiohutuse järelevalve osas direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

{SEK(2008) 2670} {SEK(2008) 2671}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ravimid aitavad märkimisväärselt kaasa ELi kodanike tervise parandamisele. Ravimite avastamine, väljatöötamine ja tulemuslik kasutamine parandab elukvaliteeti, vähendab haiglas veedetavat aega ja päästab elusid. Ravimitel võib siiski olla ka kahjulik mõju ning ravimite kõrvaltoime põhjustab ühenduses rahvatervisele olulist koormust. Hinnanguliselt 5 % kõikidest haiglaravi juhtudest on põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, 5 % haiglas viibivatest patsientidest kannatavad ravimite kõrvaltoimete all ning ravimite kõrvaltoime on haiglapatsientide surma levinumate põhjuste hulgas viiendal kohal.

Mõni kõrvaltoime avastatakse alles pärast seda, kui ravimile on luba antud, ning ravimite ohutusest saab täieliku pildi alles pärast nende turulejõudmist. Seega on ravimiohutuse järelevalve eeskirju vaja rahva tervise kaitseks, et ennetada, avastada ja hinnata ravimite kahjulikku mõju.

Seni vastu võetud ühenduse eeskirjad on aidanud tublisti kaasa sellele, et ühenduses turule lubatud ravimite ohutus on pideva jälgimise all. Saadud kogemuste ja komisjoni poolt ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemile antud hinnangu põhjal on saanud selgeks, et tuleb võtta uusi meetmeid parandamaks inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalvet käsitlevate ühenduse eeskirjade toimimist.

Seetõttu on ettepanekute eesmärk tugevdada ja ratsionaliseerida ühenduse inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, muutes kaht õigusakti, millega seda valdkonda reguleeritakse, üldeesmärgiga kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Konkreetsemad eesmärgid on:

- määrata põhivastutajatele selged rollid ja ülesanded ning selged kohustused, mille alusel nad oma rolle täidavad;

- ratsionaliseerida ELi otsuste tegemine ravimiohutuse valdkonnas, et tulemuseks oleksid meetmed, mida rakendatakse üheti ja täieulatuslikult kõikide asjaomaste toodete suhtes kogu ühenduses, et hoida ära tarbetuid riske patsientidele;

- tugevdada ravimiohutuse läbipaistvust ja teabevahetust, et suurendada patsientide ja tervishoiutöötajate hulgas arusaamist ravimite ohutusest ja usku sellesse ning parandada olulisemate hoiatuste teadvustamist;

- tugevdada ettevõtete ravimiohutuse järelevalve süsteeme, võimaldades ettevõtetel oma süsteeme pidevalt parandada ja samas halduskoormust vähendada;

- tagada kvaliteetsete ravimiohutusandmete kogumine proaktiivsel ja proportsionaalsel viisil riskijuhtimise ja struktureeritud andmekogumise kaudu loasaamisjärgsete ohutusuuringute vormis koos ratsionaliseeritud üksikjuhtumi- ja perioodilise aruandlusega arvatavate kõrvaltoimete kohta;

- kaasata huvirühmad ravimiohutuse järelevalvesse, sh luua patsientidele võimalus anda otse teada arvatavatest kõrvaltoimetest ning kaasata patsiendid ja tervishoiutöötajad otsuste tegemisse;

- ühenduse praeguste ravimiohutuse järelevalve menetluste lihtsustamine koos sellega kaasneva parema tulemuslikkusega nii farmaatsiatööstuse kui ka ravimiregulatsiooniga tegelevate asutuste jaoks.

1.2. Üldine taust

Ravimiohutuse järelevalvet määratletakse kui teadus- ja muud tegevust, mis on seotud ravimite kahjuliku mõju avastamise, hindamise, mõistmise ja ennetamisega.

Ühendusel on olnud ravimiohutuse järelevalve valdkonnas kehtivad õigusaktid alates aastast 1965. Kuni tänaseni ei ole ühenduse ravimiohutuse järelevalvet käsitlevaid õigusakte, nende toimimist ja mõju rahva tervise kaitsele süstemaatiliselt üle vaadatud. Seepärast algatasid komisjoni talitused aastal 2004 sõltumatu uuringu ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemi toimimise kohta. Sõltumatu aruanne koos sellele järgnenud ulatusliku avaliku konsultatsiooniga tõi ilmsiks mitmeid puudusi.

1.3. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ühtlustatud ühenduse eeskirjad inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve kohta on sätestatud järgmistes õigusaktides:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet[1] – ravimite puhul, millele komisjon on andnud loa kõnealuses määruses sätestatud korras (nn tsentraliseeritud menetluse kohaselt); ning

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta[2] – inimtervishoius kasutatavate ravimite üldeeskirjade ja liikmesriikidelt loa saanud ravimeid käsitlevate erieeskirjade puhul.

Kuigi need eeskirjad on sisult üldjoontes samad, on teatavaid lahknevusi ja paljud sätted nendes kahes õigusaktis kattuvad. Neid on kohane ratsionaliseerida ja lihtsustada, koondades kõik üldeeskirjad ühenduse inimtervishoius kasutatavate ravimite seadustikku (direktiiv 2001/83/EÜ) ning esitades tsentraliseeritud menetlust reguleerivas määruses (määrus (EÜ) nr 726/2004) vastavad ristviited, kusjuures erisätted tsentraliseeritud korras müügiloa saanud toodetele jääksid ainult puhkudeks, kui need on õigustatud.

1.4. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanekud on kooskõlas inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse õigusaktide üldeesmärgiga, milleks on kaotada siseriiklike õigusnormide lahknevused, et tagada selliste toodete siseturu nõuetekohane toimimine, kindlustades ühtlasi tervisekaitse kõrge taseme. Ettepanekud on vastavuses ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 152 lõikega 1, milles on sätestatud, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Samuti on ettepanek vastavuses ühenduse patsiendiohutuse algatusega[3] ning komisjoni tööga uuenduste stimuleerimiseks farmaatsiasektoris 7. raamprogrammi kaudu üldiselt ning eelkõige innovatiivsete ravimite algatuse[4] kaudu. Ettepanek on vastavuses ka ühenduse projektidega, mille eesmärk on arendada välja ja valideerida innovatiivseid infotehnoloogiavahendeid ravimite kõrvaltoimete tuvastamiseks[5].

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Ettepaneku väljatöötamise käigus konsulteeriti põhjalikult kõigi huvitatud isikutega, eelkõige patsientide ja tervishoiutöötajate, liikmesriikide pädevate asutuste ja tootmisharuga. Konsulteerimiseks kasutati mitmesuguseid vahendeid: kaks internetipõhist avalikku arutelu, teemakohased seminarid, küsimustikud ja kahepoolsed kohtumised. |

Lisateavet korraldatud konsultatsioonide kohta saab käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangust. Mõlema konsultatsiooniosa, sh individuaalsete konsultatsioonide käigus antud vastuste üksikasjalikud tulemused võib leida aadressilt http://ec.europa.eu/enterprise/pharmaceuticals/pharmacovigilance/pharmacovigilance_key.htm |

2.2. Mõju hindamine

Mõju hindamise üksikasjalikud andmed on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Kokkuvõttes selgub mõju hindamisest, et ELi ravimiohutuse järelevalve süsteemi selguse, tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamine olemasoleva ühenduse õigusraamistiku muutmise kaudu toob kaasa rahva tervise olulise paranemise ja aitab üldiselt saavutada kulude kokkuhoidu ELi tootmisharus.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekute peamised elemendid võib kokku võtta järgmiselt:

Selged rollid ja ülesanded

Praegustes õigusaktides sisaldub mõningaid juhte, kus vastutus on ravimiohutuse järelevalve alal kattuv või mitmeti mõistetav.

Asjaosaliste (liikmesriik, ravimiamet, müügiloa omanikud) seadusjärgseid ülesandeid ja vastutust selgitakse ja kodifitseeritakse ning kõigile ravimiohutuse järelevalves osalejatele kehtestatakse ravimiohutuse hea tava mõiste ja ulatus. Ravimiameti peamised ülesanded ravimiohutuse järelevalve alal, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 726/2004, jäävad üldiselt samaks, kuid tugevdatakse ravimiameti koordineerijarolli ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemi keskmes. Liikmesriigid peaksid jääma ühenduses ravimiohutuse järelevalves olulisele kohale, nende koostööd tuleks tihendada ja tööjaotusmehhanisme tugevdada. Samuti selgitatakse, millised ülesanded ravimiohutuse järelevalve alal on müügiloa omanikel, eriti, millises ulatuses on müügiloa omanikud kohustatud teostama pidevat tooteohutuse järelevalvet, tagamaks, et kogu olemasolev teave tehakse ametivõimudele teatavaks.

Ravimiametis moodustatakse uus ravimiohutuse järelevalve eest vastutav teaduskomitee : ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee. Komitee peab täitma olulist rolli ravimiohutuse hindamisel ühenduses, toetades nii ravimiametis moodustatud inimtervishoius kasutatavate ravimite komiteed (mille ülesanne on esitada ühenduse menetluste raames arvamusi inimtervishoius kasutatavate ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kohta) ning direktiiviga 2001/83/EÜ moodustatud liikmesriikide koordineerimisgrupi (mis osaleb siseriiklikus müügiloa andmise menetluses).

Direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 27 moodustatud, liikmesriikide esindajatest koosneva koordineerimisgrupi volitusi laiendatakse, et tihendada liikmesriikide koostööd ravimiohutuse järelevalve alal ning muuta töö jaotamine ulatuslikumaks.

Ühenduse menetlus siseriikliku müügiloa saanud toodete tõsiste ohutusküsimuste hindamiseks muudetakse ladusamaks selgete ja siduvate algatamiskriteeriumide kehtestamisega liikmesriikidele, eeskirjadega, millega tagatakse, et kõik asjaomased tooted võetakse menetlusse, ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee hindamismenetlusega ning eeskirjadega selle kohta, milliseid meetmeid võetakse hindamise järel müügiloa tingimuste suhtes, et kehtestada kogu ühenduses ühtlustatud meetmed.

Läbipaistvus ja teabevahetus

Parem läbipaistvus ja teabevahetus ravimiohutuse alal peaks suurendama patsientide ja tervishoiutöötajate hulgas arusaamist ravimite ohutusest ja vastavast regulatsioonisüsteemist ning usku sellesse. Selged, üle ELi koordineeritud sõnumid konkreetsetes ohutusriski küsimustes parandavad ravimite ohutut kasutamist.

Tugevdatakse andmebaasi Eudravigilance , millest peaks saama ühenduses loa saanud inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutusteabe ühtne vastuvõtupunkt, mis võimaldaks kõikidel pädevatel asutustel saada teavet, tutvuda sellega ja jagada seda ühel ja samal ajal, kusjuures tuleks tagada asjakohane juurdepääs andmebaasile Eudravigilance.

Ohutusküsimustealase teabevahetuse koordineerimine ühenduse tasandil ja Euroopa ravimiohutuse veebiportaali loomine : Olulisemates uutes või muutuvates ohutusküsimustes toimuva teabevahetuse põhimõtted tuleks sätestada õigusaktis. Küsimustes, mis puudutavad rohkem kui ühes liikmesriigis loa saanud toimeaineid, peaks ravimiamet liikmesriikide teabevahetust koordineerima. Lisaks peaks ravimiamet looma ja hooldama Euroopa ravimiohutuse veebiportaali, millest peaks saama peamine platvorm ravimiohutusalaste teadaannete jaoks, millega tegeldakse ELi tasandil, ning mis sisaldaks linke liikmesriikide pädevate ametiasutuste veebiportaalidesse.

Võetakse kasutusele uus „olulisima teabe” jagu toote omaduste kokkuvõttes ja pakendi infolehel , mis lisatakse igale ühenduse turul turustatavale ravimile.

Müügiloa omaniku kohustused ravimiohutuse järelevalve valdkonnas

Praegused õigusaktid nõuavad, et müügiloa taotluses tuleb esitada ravimiohutuse järelevalve süsteemi üksikasjalik kirjeldus ning seda tuleb iga üksiku müügiloa puhul hoida ajakohasena. Ettepanekud lihtsustavad senist nõuet.

„Ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimik” : müügiloa taotluses tuleks esitada ainult ravimiohutuse järelevalve süsteemi peamised elemendid, kuid seda tasakaalustab nõue, et äriühingud peaksid kohapeal üksikasjalikku toimikut.

Riskijuhtimise planeerimine ja mitteinterventsionaalsed ohutusuuringud

Riskijuhtimise planeerimise ratsionaliseerimine peaks tagama, et toodete ohutushindamine toimub tulevikku silmas pidades (s.t põhineb riskijuhtimise planeerimisel), ning et kui ohutuskaalutlused seda nõuavad, tehakse kõrgekvaliteetsed ohutusuuringud, millel puudub müügiedenduslik iseloom.

Praegu kehtivate sätete kohaselt võivad müügiloa taotlejad esitada riskijuhtimissüsteemi konkreetse ravimi kohta, kui seda peetakse asjakohaseks, ning pädevatel asutustel puudub selgesõnaline juriidiline alus seda nõuda. Ettepanekutes nõutakse riskijuhtimissüsteemi iga ravimi puhul, mis saab esmakordselt ühenduses müügiloa (või ka olemasolevate ravimite puhul, kui seda nõuavad ohutuskaalutlused); süsteem peaks olema proportsionaalne tuvastatud riskide ja võimalike riskidega ning vajadusega saada ravimi kohta täiendavat teavet.

Loasaamisjärgsete mitteinterventsionaalsete ohutusuuringute (s.t loa saanud toodete uuringud, mis ei ole kliinilised katsed) järelevalve ühtlustatud juhtpõhimõtted ja kord , eelkõige tagamaks, et uuringud ei ole müügiedendusliku iseloomuga, ning selliste uuringute käigus saadud ohutusandmete suhtes võetavad järelmeetmed.

Aruanded ravimi kõrvaltoime esinemisjuhtude kohta

Praegused aruandluseeskirjad kehtivad ühtviisi kõikide ravimite suhtes, olenemata nendega seotud teadaolevatest riskidest; kui toode on lubatud rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleb aruanded esitada mitmele ametiasutusele ning see põhjustab kattuvaid hindamisi, kuna ei ole ette nähtud hindamiste rühmitamist toodete või ainete kaupa. Pealegi seostub kõrvaltoime mõiste ravimi tavapärastes kasutamistingimustes esinevate kõrvalmõjudega, muudest kõrvalmõjudest (mis on tingitud nt ravivigadest või üledoosist) ei pruugita aga teatada. Ettepanekuga püütakse muuta aruandlus riskiga võrreldes proportsionaalseks, anda patsientidele õigus teatada ise endal ilmnenud kõrvalmõjudest ning tagada, et üledoosist ja ravivigadest antakse teada.

Kõrvaltoimetest teatamise lihtsustamine. Ettepanekuga püütakse oluliselt lihtsustada aruandluseeskirju, sätestades, et müügiloa omanikud ja liikmesriigid saadavad kõik andmed kõrvaltoimete kohta otse Eudravigilance’i andmebaasi. Niisuguse uue aruandlusskeemi tulemusena ei ole enam vaja ette näha erinevaid aruandluseeskirju ravimitele, mis on saanud loa tsentraliseeritud korras, ning ravimitele, mis on saanud loa liikmesriikides.

Ravimiameti teostatav teaduskirjanduse seire : Ravimiamet peab võtma endale uued ülesanded: teostada valitud teaduskirjanduse seiret ja kanda kõrvaltoimete esinemisjuhtude aruanded Eudravigilance’i andmebaasi.

Ravivigadest , mis põhjustavad kõrvaltoimeid, tuleks teatada ravimivaldkonna pädevatele asutustele. Kõrvaltoime määratlus tuleks muuta selgemaks, et oleks selge, et äriühingud peavad teatama ravimivaldkonna pädevatele asutustele ravivigadest, mille tulemuseks on kõrvaltoime teke, ning tagada, et kõik asjaomased liikmesriikide asutused jagavad andmeid omavahel (mh ravimivaldkonna ja kõikide muude patsiendi ohutusega seotud valdkondade asutuste vahel).

Tuleb selgitada õiguslikku alust, mis lubab patsientidel arvatavatest kõrvaltoimetest teatada.

Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded ja muud ohutusega seotud hinnangud

Praegu kujutavad perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded endast kõrvaltoimete loetelu ning need esitatakse, nagu ka kõrvaltoimete aruanded, kõikide ravimite kohta. Kuna ei ole ette nähtud aruannete ja hindamiste rühmitamist toodete või ainete kaupa, põhjustab see aruandluse ja hindamiste dubleerimist. Tooteinfo ajakohastamist nende hinnangute tulemusena praegused õigusaktid üksikasjalikult ei reguleeri. Ettepanekud lihtsustavad perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamist tootmisharu poolt ja muudavad selle proportsionaalseks toote teadaoleva ohutuse/riskiga; samuti soovitakse hindamisel kasutusele võtta tööjaotusmehhanisme, kusjuures kõikidel juhtudel mängiks olulist rolli ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee, selgete menetluste kehtestamine aitaks aga kiirendada tooteinfo ajakohastamist.

Kuna kõik andmed kõrvaltoimete kohta esitatakse otse Eudravigilance’i andmebaasi, muutuks perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete rakendusala – neist saaks mitte niivõrd individuaalsete juhtumiaruannete üksikasjalik esitus, vaid pigem ravimi riskide ja kasulikkuse vahekorra analüüs. Lisaks muudetakse perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete nõue proportsionaalseks ravimist tingitud riskidega ning toodete puhul, mida peetakse madala riskiga toodeteks või mille puhul aruandlus oleks dubleeritud, ei ole rutiinset aruandlust enam vaja (siiski säilib selliste toodete puhul ad hoc aruande nõudmise võimalus).

Selgesõnaliselt nähakse ette perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamise regulatiivsed järelmeetmed , et ravimiohutuse hindamise ning ühenduses lubatud toodete müügilubade läbivaatamise ja ajakohastamise vahel valitseks selge seos.

Ettepanekud loovad raamistiku ressursside ühiseks kasutamiseks pädevate asutuste vahel, kes vastutavad perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamise ja järelmeetmete eest , ning ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee on selle tööga tihedasti seotud. Rohkem kui ühes liikmesriigis loa saanud ravimite, sh kõikide sama toimeainet sisaldavate toodete puhul nähakse ette perioodiliste ohutusaruannete ühtne hindamine. Et veelgi suurendada süsteemi tõhusust, toimuks ühtne hindamine ka selliste ravimiohutusküsimuste puhul, mis puudutavad liikmesriikides loa saanud tooteid ja komisjonilt loa saanud tooteid.

3.2. Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95. Artikkel 95, milles nähakse ette artiklis 251 kirjeldatud kaasotsustamismenetlus, on õiguslik alus selleks, et saavutada asutamislepingu artiklis 14 seatud eesmärgid, mis hõlmavad kaupade (käesoleval juhul inimtervishoius kasutatavate ravimite) vaba liikumist (artikli 14 lõige 2).

Kuigi iga ravimeid käsitlev eeskiri peab lõppkokkuvõttes olema suunatud rahva tervise kaitsele, on inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevatele ühenduse õigusaktidele, sh direktiivile 2001/83/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 726/2004[6], alates Amsterdami lepingu jõustumisest olnud aluseks artikkel 95, sest liikmesriikide ravimialaste õigus- ja haldusnormide erinevused kipuvad takistama ühendusesisest kaubandust ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist. Järelikult on ravimite arendamist ja müügilubade andmist soodustav tegevus Euroopa tasandil õigustatud, et kõnealuseid takistusi vältida ja kõrvaldada.

3.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Ühenduse eeskirjad ravimiohutuse järelevalve valdkonnas võimaldavad rahva tervise parimat kaitset samade normide kohaselt kogu ühenduse ulatuses. Liikmesriikide erisugused meetmed takistaksid ohutusandmete täielikku jagamist ning suurendaksid pädevate asutuste ja tootmisharu halduskoormust. Puudulik kooskõlastus ei laseks liikmesriikidel kasutada parimaid teaduslikke ja meditsiinilisi erialateadmisi ravimite ohutuse hindamiseks ja riski minimeerimiseks. |

Mõju hindamine on näidanud, et käimasolev tegevus ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemi parandamiseks praeguse õigusraamistiku parema rakendamise kaudu aitaks küll süsteemi reaalselt parandada, kuid sellest ei piisaks radikaalse muudatuse tegemiseks, mida on vaja, et vähendada ravimite kõrvaltoimete põhjustatud suurt koormust rahvatervisele. |

3.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on välja töötatud tihedas dialoogis huvirühmadega, eelkõige nende huvirühmadega, kellele õigussätted panevad otseseid kohustusi, ning hoolega kavandatud rahva tervist paremini kaitsma, ilma et põhjustaks seejuures tarbetut halduskoormust. Ettepanekus lähtutakse olemasolevatest struktuuridest (sh Euroopa Ravimiamet ja liikmesriikide pädevad asutused), menetlustest (sh olemasolev aruandluskord ja küsimuse komiteele suunamise menetlus), ressurssidest (sh olemasolev ühenduse ravimiohutuse andmebaas) ja tavadest (sh liikmesriikidevaheline tööjaotus). Ettepanekuga püütakse maksimeerida protsessi tõhusust ning saavutada kogutud andmete ja tehtud otsuste võimalikult kõrget kvaliteeti ning seeläbi tuua rahva tervisele võimalikult suurt kasu. Ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemi tõhusust suurendades vabastatakse ettepanekuga ressursid, mis kuluvad praegu dubleerivate ja keerukate haldusnõuete täitmiseks, ning neid ressursse võib siis suunata otseselt rahva tervise edendamise ja kaitsega seotud tegevusse, sealhulgas paremasse teabevahetusse ravimite kasulikkuse ja ohtlikkuse kohta. |

Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, s.o ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemi tugevdamiseks ja ratsionaliseerimiseks. Mõju hindamine on näidanud tootmisharu kulude kokkuhoidu ja samas kulude kasvu reguleerivate asutuste jaoks (liikmesriikide pädevad asutused ja ravimiamet), mis kaetakse tootmisharu tasutavatest lõivudest. See kulude kasv on mõõdukas, võrreldes eeldatava kokkuhoiuga, mida ühiskond saavutab muu hulgas ravimite kõrvaltoimetest põhjustatud haiglaravi nõudvate juhtude ja pikaajalise haiglasviibimise juhtude arvu vähenemisest. |

3.5. Õigusakti valik

Ettepaneku eesmärk on muuta olemasolevaid inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalvet käsitlevaid sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 726/2004 ja direktiivis 2001/83/EÜ, ning seega peetakse kõige sobivamateks õigusaktideks muutmismäärust ja muutmisdirektiivi.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. LISATEAVE

5.1. Lihtsustamine

Käesolev algatus on komisjoni töökavas viitega 2008/ENTR/003. See kuulub komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogrammi 1. lisasse (strateegilised ja prioriteetsed algatused)[7].

Ettepanekud sisaldavad peamisi elemente ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemi lihtsustamiseks, sealhulgas: tihedamat koostööd ametiasutuste vahel, millega maksimeeritakse olemasolevaid erialateadmisi; tööjaotust ja liikmesriikide koordineerimisgrupi tugevdatud rolli nappide ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja topelttöö vältimiseks; lihtsustatud aruandlust kõrvaltoimete kohta ja perioodilist ajakohastatud ohutusaruandlust; ning müügiloa omaniku peetavat ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimikut. |

5.2. Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatav õigusakt on kohaldatav EMPs.

2008/0260 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse ravimiohutuse järelevalve osas direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[8]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[9]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[10]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta[11] on sätestatud ühenduse ravimilubade, -järelevalve ning -ohutuse ühtlustatud eeskirjad.

(2) Ravimiohutuse järelevalve eeskirju on vaja rahva tervise kaitseks, et ära hoida, avastada ja hinnata ühenduses turuleviidud ravimite kahjulikku mõju, kuna ravimite ohutusest saab täieliku ülevaate alles pärast nende turule jõudmist.

(3) Saadud kogemuste ja komisjoni poolt ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemile antud hinnangu põhjal on saanud selgeks, et tuleb võtta meetmeid, parandamaks inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalvet käsitlevate ühenduse eeskirjade toimimist.

(4) Ravimeid käsitlevate õigusaktide põhieesmärk peaks olema rahvatervise kaitse ning see tuleks saavutada vahenditega, mis ei takista ohutute ravimite vaba liikumist ühenduses. Ühenduse ravimiohutuse korralduse hindamisel on ilmnenud, et liikmesriikide erinev tegutsemine ravimiohutuse küsimustes tekitab takistusi ravimite vabale liikumisele. Selliste takistuste vältimiseks tuleks ravimiohutust käsitlevaid õigusakte muuta selgemaks ja mõistlikumaks ühenduse tasandil.

(5) Selguse mõttes tuleks muuta kõrvaltoime määratlust, nii et see ei hõlmaks mitte ainult mürgist ja tahtmatut kõrvaltoimet, mis tuleneb ravimi lubatud tarbimisest normaalses annuses, vaid ka kõrvaltoimeid, mis on tingitud ravimisvigadest ja toote omaduste kohta koostatud heakskiidetud kokkuvõttes nimetamata kasutusaladest, sealhulgas ravimite väärkasutusest ja kuritarvitamisest.

(6) Müügiloa omanik peaks oma ühe või mitme lubatud ravimi järelevalve tagamiseks looma ravimiohutuse järelevalve süsteemi, mille kohta tehakse kandeid ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimikusse, mis on alati kontrollimiseks kättesaadav. Pädevad asutused peaksid võtma järelevalve süsteemi oma kontrolli alla. Seetõttu tuleks koos müügiloa taotlusega esitada kokkuvõte ravimiohutuse järelevalve süsteemi kohta ja lisada link veebilehele, kus asjaomase ravimi ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimik on kontrollimiseks kättesaadav.

(7) Müügiloa omanik peaks iga ravimi ohutuse järelevalvet planeerima riskijuhtimissüsteemi raames, mis peaks olema proportsionaalne tuvastatud riskide ja võimalike riskidega ning vajadusega saada ravimi kohta täiendavat teavet. Ühtlasi tuleks ette näha, et riskijuhtimissüsteemi tähtsamad meetmed lisataks tingimustena müügiloale.

(8) Et vajadusel oleks võimalik koguda täiendavaid andmeid müügiloa saanud ravimite ohutuse kohta, tuleks pädevatele asutustele anda volitused nõuda müügiloa omanikult kas loa andmise ajal või hiljem loasaamisjärgsete ohutusuuringute korraldamist ning see nõue tuleks seada müügiloa saamise tingimuseks.

(9) Kui ravimile on müügiluba antud loasaamisjärgse ohutusuuringu korraldamise tingimusel või on kõnealuse ravimi suhtes esitatud nõudeid või piiranguid seoses selle ohutu ja tõhusa kasutamisega, tuleks seda ravimit turul intensiivselt jälgida. Patsiente ja tervishoiutöötajaid tuleks kutsuda üles, et nad teataksid kõikidest selliste ravimite arvatavatest kõrvaltoimetest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet)[12] loodud Euroopa Ravimiamet (edaspidi „ravimiamet”) peaks pidama üldsusele kättesaadavat nimekirja kõnealustest ravimitest ja hoidma seda ajakohasena.

(10) Et tervishoiutöötajad ja patsiendid saaksid kiiresti kõige tähtsama teabe ravimite kohta, mida nad kasutavad, peaks ravimi omaduste kokkuvõttes ja pakendi infolehes olema lühikokkuvõte kõige tähtsama teabega ravimi kohta ning teabega, kuidas ohtusid miinimumini viia ja kuidas kõige rohkem ravimist kasu oleks.

(11) Kogemused on näidanud, et on vaja selgitada müügiloa omanike vastutust seoses loa saanud ravimite ohutuse järelevalvega. Müügiloa omanik peaks hoolitsema oma toodete ohutuse pideva jälgimise eest, teavitama asjaomaseid asutusi kõikidest muudatustest, millel võib olla seos müügiloaga, ning tagama tooteinfo ajakohasuse. Arvestades, et ravimeid on võimalik kasutada teisiti, kui on sätestatud nende müügilubades, peaks kõnealune vastutus hõlmama ka kogu saadaolevat teavet, sealhulgas kliiniliste katsete või muude uuringute tulemusi, samuti aruandlust ravimite sellise kasutamise kohta, mis ei vasta tooteomaduste kokkuvõttele. Samuti on asjakohane tagada, et müügiloa uuendamisel võetaks arvesse kõiki asjaomase ravimi ohutuse kohta kogutud andmeid.

(12) Et tagada ravimiohutuse järelevalve alal tihe koostöö liikmesriikide vahel, tuleks laiendada direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 27 moodustatud koordineerimisgrupi volitusi, nii et need hõlmaksid kõikide liikmesriikides müügiloa saanud ravimite ohutuse järelevalvega seotud küsimuste uurimist. Uute ülesannete täitmiseks tuleks koordineerimisgruppi tugevdada veelgi ja võtta vastu selged eeskirjad nõutava pädevuse, arvamuste vastuvõtmise, läbipaistvuse, sõltumatuse, koordineerimisgrupi liikmete ametisaladuse kohta ning ühenduse ja liikmesriikide organite koostöövajaduse kohta.

(13) Selleks et ravimiohutuse alastes otsustustes kasutataks liikmesriikide ja ühenduse tasandil ühesugust teaduslikku pädevust, peaks koordineerimisgrupil olema võimalus toetuda ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee nõustamisele.

(14) Kahekordse töö ärahoidmiseks peaks koordineerimisgrupp võtma vastu ühtse arvamuse rohkem kui ühes liikmesriigis müügiloa saanud ravimite ohutuse järelevalve hindamise kohta. Koordineerimisgrupis saavutatud kokkulepe peaks olema piisav ravimiohutusmeetmete rakendamiseks kogu ühenduse ulatuses. Kui koordineerimisgrupis ei saavutata kokkulepet, peaks komisjonil olema pädevus asjaomase liikmesriikidele adresseeritud otsuse tegemiseks.

(15) Ühtne hindamine tuleks läbi viia ka sellistes küsimustes, mis käsitlevad liikmesriikides müügiloa saanud ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 726/2004 müügiloa saanud ravimite ohutust. Sellistel juhtudel peaks komisjon võtma ühenduse hinnangu põhjal vastu ühtlustatud meetmed kõikide asjaomaste ravimite kohta.

(16) Liikmesriikidel peaks olema selline ravimiohutuse järelevalve süsteem, mille abil saaks koguda ravimite järelevalveks vajalikku teavet, sealhulgas teavet ravimite arvatavate kõrvaltoimete, väärtarvitamise, kuritarvitamise ja ravivigade kohta, ning selle kvaliteedi tagamiseks tuleks jälgida arvatavate kõrvaltoimete juhtusid.

(17) Et edendada ressursside koordineerimist liikmesriikide vahel, peaks liikmesriigil olema õigus delegeerida teatavaid ravimiohutusalaseid ülesandeid teisele liikmesriigile.

(18) Et arvatavate kõrvaltoimete kohta aruannete esitamine oleks lihtsam, peaksid müügiloa omanikud ja liikmesriigid teatama sellistest kõrvaltoimetest ainult ühenduse ravimiohutuse järelevalve andmebaasi ja andmetöötlusvõrku (edaspidi „andmebaas Eudravigilance”), millele on osutatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktis d.

(19) Et suurendada ravimiohutuse järelevalve protsessi läbipaistvust, peaksid liikmesriigid looma ja hooldama ravimiohutuse veebiportaale. Samal eesmärgil peaksid müügiloa omanikud esitama ametiasutustele ravimiohutusalaste teadaannete eelhoiatusi ja ametiasutused peaksid edastama hoiatusi üksteisele.

(20) Ühenduse eeskirjad ravimiohutuse järelevalve kohta peaksid edaspidigi põhinema asjaolul, et tervishoiutöötajatel on tähtis osa ohutuse jälgimisel, kuid eeskirjades tuleb arvestada ka seda, et patsientidel on samuti võimalik teatada ravimite kõrvaltoimetest. Selle tõttu tuleks nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele teha ravimite arvatavatest kõrvaltoimetest teatamine kergemaks ja teatamismeetodid kättesaadavamaks.

(21) Kuna kõik andmed kõrvaltoimete kohta esitatakse otse Eudravigilance’i andmebaasi, tuleks muuta perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete rakendusala, nii et neist ei saaks mitte Eudravigilance’i andmebaasi juba sisestatud juhtumiaruannete üksikasjalik esitus, vaid pigem ravimi riski ja kasulikkuse vahekorra analüüs.

(22) Nõuded perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete kohta peaksid olema proportsionaalsed ravimitest tulenevate ohtudega. Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded peaksid seetõttu olema seotud esmakordse müügiloa saanud ravimite riskijuhtimissüsteemiga ja rutiinset aruandlust ei peaks olema vaja geneeriliste, hästi tõestatud kasutusega ravimite, teadliku nõusoleku, homöopaatiliste ravimite või tavapäraseks kasutuseks registreeritud taimravimite puhul. Tervisekaitse seisukohalt peaksid asjaomased asutused selliste ravimite kohta siiski nõudma perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid juhul, kui on vaja hinnata kõnealuste ravimite ohutust või vastavust tooteteabele.

(23) Perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamist silmas pidades on vaja parandada pädevate asutuste võimalusi ressursse omavahel jagada. Tuleks sätestada nõue perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete ühtseks hindamiseks selliste ravimite puhul, millele on antud müügiluba rohkem kui ühes liikmesriigis. Lisaks tuleks sätestada ühtne sagedus ja kuupäevad perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamiseks kõikide ühesugust toimeainet või toimeainete kombinatsiooni sisaldavate ravimite kohta.

(24) Perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamise põhjal võetavad meetmed asjaomase müügiloa säilitamise, muutmise, peatamise või tühistamise kohta tuleks võtta vastu sellise ühenduse menetlusega, millega saadakse ühtlustatud tulemus.

(25) Liikmesriigid peaksid teatava ravimiohutusega seotud teabe alati esitama ravimiametile, et käivitada asjaomases küsimuses ühenduse hindamismenetlus. Seetõttu tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee hindamismenetluse läbiviimine, ning samuti eeskirjad järgnevate meetmete kohta müügilubade tingimuste osas, et võtta vastu ühtlustatud meetmed kogu ühenduses. Kuna sellise menetluse käivitamiseks on siduvad tingimused, peaks see olema ülimuslik teiste menetluste suhtes, mida võib samuti kasutada ohutuse tagamiseks, nagu näiteks direktiivi 2001/83/EÜ artiklites 31 ja 36 osutatud menetlused.

(26) On vaja kasutusele võtta ühtlustatud põhimõtted ja ametlik järelevalve loasaamisjärgsete mitteinterventsionaalsete ohutusuuringute puhuks, mida algatavad, korraldavad või rahastavad müügiloa omanikud ning mille käigus kogutakse andmeid patsientidelt või tervishoiutöötajatelt ning mis jäävad seetõttu välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/20/EÜ (liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes)[13] kohaldamisalast. Selliste uuringute järelevalve eest peaks vastutama liikmesriigi pädev asutus, kui uuringuid korraldatakse ühes liikmesriigis, või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee, kui uuringuid viiakse läbi mitmes liikmesriigis. Tuleks kehtestada sätted ka järelmeetmete kohta (kui need osutuvad vajalikuks) müügiloa tingimuste osas, et kogu ühenduses võtta vastu ühtlustatud meetmed.

(27) Ravimiohutuse järelevalve sätete jõustamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et kohustuste täitmatajätmise korral kohaldataks müügiloa omaniku suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(28) Tervisekaitset silmas pidades tuleks pädeva ameti sooritatavaid ravimiohutuse järelevalve toiminguid piisaval määral rahastada. Ravimiohutuse järelevalve toimingute piisavat rahastamist peaks olema võimalik tagada müügiloa omanikelt lõivude kogumise teel. Sellisel viisil kogutud rahalised vahendid peaksid siiski olema liikmesriikide pädevate asutuste pideva järelevalve all, et tagada nende sõltumatus.

(29) Liikmesriikidel peaks teatavatel tingimustel olema võimalik lubada kõrvalekaldumist teatavatest direktiivi 2001/83/EÜ sätetest, mis on seotud markeerimise või pakkimise kohta kehtivate nõuetega, et lahendada ravimi kättesaadavusega seotud tõsiseid probleeme, mis tulenevad sellest, et loa saanud või turule viidud tooted ei ole kättesaadavad või neid ei ole piisavalt.

(30) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühenduse turule viidud ravimite ohutuse suurendamist, ei suuda liikmesriigid ühtlaselt kõikides liikmesriikides piisaval määral saavutada ning see on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(31) Direktiivi 2001/83/EÜ sätted inimtervishoius kasutatavate ravimite järelevalve kohta kujutavad endast erisätteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93)[14] artikli 15 lõike 2 tähenduses.

(32) Seetõttu tuleks direktiivi 2001/83/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Direktiivi 2001/83/EÜ muudatused

Direktiivi 2001/83/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11) Kõrvaltoime: mürgine ja tahtmatu vastureaktsioon ravimi toimele.”;

b) punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14) Arvatav kõrvaltoime: kõrvaltoime, mille suhtes ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi ja sündmuse vahel.”;

c) punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15) Loasaamisjärgne ohutusuuring: igasugune müügiluba omava ravimi uuring, mille eesmärk on teha kindlaks ravimiga seotud ohutegurid, nende iseloom ja ulatus, kinnitada ülevaadet ravimi ohutusest või mõõta riskijuhtimismeetmete tõhusust.”;

d) lisatakse punktid 28b, 28c and 28d:

„28b) Riskijuhtimissüsteem: ravimiohutuse järelevalvega seotud toimingute ja sekkumiste kogum, mis on kavandatud selleks, et teha kindlaks, iseloomustada, ennetada või minimeerida ravimitega seotud ohtusid, sealhulgas kõnealuste sekkumiste tõhususe hinnang.

28c) Ravimiohutuse järelevalve süsteem: süsteem, mida kasutavad müügiloa omanikud ja liikmesriigid, et täita IX jaotises loetletud ülesandeid ja kohustusi, mis on ette nähtud müügiloa saanud ravimite ohutuse järelevalveks ja iga muutuse avastamiseks riski ja kasulikkuse vahekorras.

28d) Ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimik: üksikasjalik kirjeldus ühe või mitme ravimi ohutuse järelevalve süsteemi kohta, mida müügiloa omanik kasutab.”

2. Artikli 8 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkt ia asendatakse järgmisega:

„ia) Kokkuvõte taotleja ravimiohutuse järelevalve süsteemi kohta, milles peavad olema järgmised elemendid:

− tõend selle kohta, et taotleja kasutab ravimiohutuse järelevalve eest vastutava kvalifitseeritud asjatundja teenuseid;

− liikmesriik, kus on kvalifitseeritud asjatundja asukoht;

− kvalifitseeritud asjatundja kontaktandmed;

− taotleja allkirjastatud avaldus selle kohta, et taotlejal on vajalikud vahendid, et täita IX jaotises loetletud ülesandeid ja kohustusi;

− viide asjaomase ravimi ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimiku asukohale.”;

b) lisatakse punkt iaa:

„iaa) Üksikasjalik kirjeldus riskijuhtimissüsteemi kohta, mille taotleja koostab asjaomase ravimi jaoks.”;

c) alapunkt l asendatakse järgmisega:

„l) Koopiad järgmistest dokumentidest:

− ravimi müügiload, mis on saadud teises liikmesriigis (sealhulgas kokkuvõte perioodilistes ohutusaruannetes ja kõrvaltoimete aruannetes leiduvatest andmetest) või kolmandas riigis, ning nende liikmesriikide nimekiri, kus vaadatakse läbi käesoleva direktiivi kohaselt esitatud loataotlusi;

− ravimi omaduste kokkuvõte, mille taotleja on esitanud kooskõlas artikliga 11 või mille liikmesriigi pädevad asutused on heaks kiitnud vastavalt artiklile 21. Infolehe koopia, mis on esitatud kooskõlas artikliga 59 või mille liikmesriigi pädevad asutused on heaks kiitnud vastavalt artiklile 61;

− ühenduses või kolmandas riigis loa andmisest keeldumise otsuse üksikasjad ja selle põhjendused.”;

d) punkt n jäetakse välja;

e) lisatakse järgmised lõigud:

„Punkti iaa esimeses lõigus osutatud riskijuhtimissüsteem peab olema proportsionaalne ravimi kohta kindlaks tehtud ohtudega ja võimalike ohtudega ning loasaamisjärgsete ohutusandmete vajadusega.

Punkti l esimeses lõigus osutatud andmeid ajakohastatakse korrapäraselt.”

3. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse punkt 3a:

„3a) kokkuvõte olulisemast teabest, mis on vajalik selleks, et ravimit ohutult ja tõhusalt kasutada;“

b) lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti 3a kohaldamisel lisatakse määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 23 osutatud nimekirja kantud ravimite kokkuvõttesse järgmine avaldus: „Käesolev ravim on intensiivse jälgimise all. Kõikidest arvatavatest kõrvaltoimetest tuleb teatada <liikmesriigi pädeva asutuse nimi ja veebiaadress>.””

4. Artikli 16g lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva peatüki alusel registreeritava traditsioonilise kasutusviisi suhtes kohaldatakse analoogia põhjal käesoleva direktiivi artikli 3 lõikeid 1 ja 2, artikli 4 lõiget 4, artikli 6 lõiget 1, artiklit 12, artikli 17 lõiget 1, artikleid 19, 20, 23, 24, 25, 40–52, 70–85, 101–108b, artikli 111 lõikeid 1 ja 3, artikleid 112, 116, 117, 118, 122, 123, 125, artikli 126 teist lõiku ja artiklit 127 ning komisjoni direktiivi 2003/94/EÜ(*).

___________________(*) ELT L 262, 14.10.2003, lk 22.”

5. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teises lõigus asendatakse arv 27 arvuga 28;

b) lõikes 2 asendatakse arv 27 arvuga 28.

6. Lõikes 18 asendatakse arv 27 arvuga 28.

7. Artikli 21 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Liikmesriikide pädevad asutused teevad viivitamata avalikkusele kättesaadavaks iga nendelt loa saanud ravimi müügiloa koos ravimi omaduste kokkuvõttega ja tingimustega, mis on kehtestatud kooskõlas artiklitega 21a, 22 ja 22a, ning tingimuste täitmise tähtaegadega.

4. Liikmesriikide pädevad asutused koostavad asjaomase ravimi hindamisaruande ning farmatseutiliste ja prekliiniliste katsete ja kliiniliste uuringute tulemusi ning riskijuhtimise süsteemi ja ravimiohutuse järelevalve süsteemi käsitleva toimiku selgitused. Hindamisaruannet ajakohastatakse, kui saadakse uut teavet, mis on asjaomase ravimi kvaliteedi, ohutuse või tõhususe hindamise seisukohast oluline.

Liikmesriigi pädevad asutused teevad viivitamata avalikkusele kättesaadavaks hindamisaruande koos oma arvamuse põhjendusega, olles eelnevalt eemaldanud kogu konfidentsiaalse sisuga teabe. Põhjendus esitatakse eraldi iga taotletud näidustuse kohta.”

8. Lisatakse järgmine artikkel 21a:

„ Artikkel 21a

Müügiloa võib anda ühel või mitmel järgmistest tingimustest:

1) teatavate riskijuhtimissüsteemis sisalduvate meetmete võtmine ravimi ohutuks kasutamiseks;

2) loasaamisjärgsete ohutusuuringute tegemine;

3) IX jaotises sätestatud nõuetest rangemate nõuete täitmine seoses kõrvaltoime registreerimise või kõrvaltoimest teatamisega;

4) muud tingimused või piirangud, mis on seotud ravimi ohutu ja tõhusa kasutamisega.

Müügiloas sätestatakse tingimuste täitmise tähtajad, kui selleks on vajadus. ”

9. Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Erandlikel asjaoludel ning pärast taotlejaga konsulteerimist võib loa andmise siduda nõudega, et taotleja peab täitma teatavad tingimused, mis on eelkõige seotud asjaomase ravimi ohutusega, liikmesriigi pädevate asutuste teavitamisega kõigist ravimi kasutamisega seotud vahejuhtumitest ja võetavate meetmetega.

Sellise loa võib anda üksnes juhul, kui taotleja suudab näidata, et objektiivsetel ja tõendatavatel põhjustel ei ole tal võimalik esitada täielikke andmeid asjaomase ravimi tõhususe ja ohutuse kohta tavapärastes kasutustingimustes; nimetatud loa andmine peab toetuma ühele direktiivi I lisas sätestatud põhjendustest.

Loa pikendamine seotakse nimetatud tingimuste iga-aastase läbivaatamisega.”

10. Lisatakse artiklid 22a ja 22b:

„Artikkel 22a

1. Pärast müügiloa andmist võib liikmesriigi pädev asutus nõuda, et müügiloa omanik korraldaks loasaamisjärgse ohutusuuringu, kui loa saanud ravimi ohutuse suhtes on kahtlusi. Nõue esitatakse kirjalikult, see peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust, samuti uuringu eesmärke ning selle läbiviimise ja tulemuste esitamise tähtaegu.

2. Liikmesriigi pädev asutus annab müügiloa omanikule võimaluse esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul kõnealuse nõudega seotud selgitusi, kui müügiloa omanik esitab sellekohase taotluse 30 päeva jooksul alates kirjaliku nõude saamisest.

3. Müügiloa omaniku antud selgituste põhjal teeb liikmesriigi pädev asutus otsuse, kas nõue tühistada või seda kinnitada. Kui liikmesriigi pädev asutus nõuet kinnitab, tuleb müügiluba muuta ja lisada sellesse müügiloa omamise tingimusena kõnealune nõue, ning ajakohastada asjakohasel viisil riskijuhtimissüsteemi.

Artikkel 22b

1. Müügiloa omanikul on kohustus lisada riskijuhtimissüsteemi kõik artiklites 21a, 22 ja 22a osutatud nõuded.

2. Liikmesriigid teatavad ravimiametile igast müügiloast, mis on välja antud artiklites 21a, 22 või 22a sätestatud tingimuste või nõuete alusel.

Ravimiamet lisab asjaomased ravimid määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 23 osutatud nimekirja. Ravimiamet kustutab ravimi kõnealusest nimekirjast, kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, et tingimused või nõuded on täidetud ning asjakohaste tingimuste või nõuete rakendamisega seotud andmete hindamise tulemuste kohaselt on riski ja kasulikkuse vahekord jäänud soodsaks.”

11. Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

1. Loa omanik võtab pärast loa saamist artikli 8 lõike 3 punktidega d ja h ettenähtud tootmis- ja kontrollimeetodite puhul arvesse teaduse ja tehnika arengut ning teeb muudatused, mis on vajalikud ravimi tootmiseks ja kontrollimiseks üldtunnustatud teaduslike meetodite kohaselt.

Nimetatud muudatused kiidab heaks asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

2. Loa omanik annab liikmesriigi pädevale asutusele viivitamata igasugust uut teavet, mis võib kaasa tuua artikli 8 lõikes 3, artiklites 10, 10a, 10b ja 11 või artikli 32 lõikes 5 või I lisas nimetatud andmete või dokumentide muutmise.

Loa omanik teavitab liikmesriigi pädevat asutust viivitamata kõikidest keeldudest või piirangutest, mille on seadnud mis tahes riigi pädevad asutused, kus inimtervishoius kasutatavat ravimit turustatakse, ning kogu muust uuest teabest, mis võib mõjutada asjaomase inimtervishoius kasutatava ravimi kasulikkuse ja ohtlikkuse hindamist. Nimetatud teave peab hõlmama kõikide näidustuste suhtes ja kõikides elanikkonna rühmades tehtud kliiniliste uuringute või muude uuringute nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, olenemata sellest, kas need on müügiloaga seotud või mitte, samuti andmeid ravimi kasutuse kohta, kui selline kasutus ei ole kooskõlas ravimi omaduste kokkuvõttega.

3. Müügiloa omanik tagab, et ravimi kirjeldust ajakohastatakse vastavalt uusimatele teaduslikult põhjendatud teadmistele, kaasa arvatud hindamiste tulemused ja soovitused, mis on avaldatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 26 kohaselt loodud Euroopa ravimiohutuse veebiportaalis.

4. Riski ja kasulikkuse vahekorra pideva hindamise võimaldamiseks võib liikmesriigi pädev asutus nõuda igal ajal müügiloa omanikult andmete esitamist, mis tõendavad, et riski ja kasulikkuse vahekord on jäänud soodsaks.

Liikmesriigi pädev asutus võib müügiloa omanikult igal ajal nõuda ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimiku koopiat. Müügiloa omanik esitab kõnealuse koopia hiljemalt seitsmendal päeval pärast nõude esitamist. ”

12. Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks esitab müügiloa omanik liikmesriigi pädevale asutusele kvaliteeti, ohutust ja tõhusust käsitlevate dokumentide koondi, sealhulgas kõrvaltoimete aruannetes ja IX jaotise kohaselt esitatud perioodilistes ajakohastatud ohutusaruannetes sisalduvate andmete hindamise tulemused, samuti kõik müügiloa väljastamise järel tehtud muudatused, vähemalt üheksa kuud enne müügiloa kehtivuse lõppemist vastavalt lõikele 1.”;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Pärast pikendamist on müügiloa kehtivus tähtajatu, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi pädev asutus otsustab ravimiohutuse järelevalvest või ebapiisavast kokkupuutest tootega tingitud põhjustel pikendada luba veel kord viieks aastaks vastavalt lõikele 2.”

13. Pealkiri „4. peatükk Vastastikuse tunnustamise menetlus ja detsentraliseeritud menetlus” jäetakse välja.

14. Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Moodustatakse koordineerimisgrupp, millel on järgmised ülesanded:

a) käsitleda kõiki küsimusi seoses ravimi müügiloa väljastamisega kahes või enamas liikmesriigis vastavalt 4. peatükis sätestatud menetlustele;

b) vastavalt artiklitele 107c, 107e, 107g, 107l and 107r uurida liikmesriikides müügiloa saanud ravimite ohutuse järelevalve küsimusi;

c) uurida küsimusi, mis on seotud liikmesriikides välja antud müügilubade tingimustes vastavalt artikli 35 lõikele 1 tehtavate muudatustega.

Ravimiamet moodustab selle koordineerimisgrupi sekretariaadi.

Ravimiohutuse järelevalvega seotud ülesannete täitmisel abistab koordineerimisgrupi määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 56 lõike 1 punktis aa nimetatud ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee.”;

b) lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Koordineerimisgrupi liikmed ja eksperdid tuginevad teaduslikele andmetele ja regulatsioonivahenditele, mida saavad kasutada riiklikke müügilube väljastavad asutused. Liikmesriikide pädevad asutused jälgivad läbiviidud hindamise teaduslikku taset ning aitavad kaasa koordineerimisgrupi nimetatud liikmete ja ekspertide tegevusele.

Määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklit 63 kohaldatakse koordineerimisgrupi suhtes selle liikmete tegevuse sõltumatuse ja arusaadavuse osas.”;

c) lisatakse järgmised lõiked 4, 5, 6 ja 7:

„4. Ravimiameti tegevdirektoril, tema esindajal või komisjoni esindajatel on õigus osa võtta kõikidest koordineerimisgrupi koosolekutest.

5. Koordineerimisgrupi liikmed tagavad, et koordineerimisgrupi ja liikmesriigi pädevate asutuste, sealhulgas müügilubadega seotud nõuandeasutuste ülesanded on asjakohaselt koordineeritud.

6. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, teeb koordineerimisgrupp kõik jõupingutused üksmeelse otsuse langetamiseks. Kui üksmeelt ei saavutata, tehakse otsus enamuse seisukoha järgi.

7. Koordineerimisgrupi liikmetelt nõutakse isegi pärast kohustuste lõppemist, et nad ei avaldaks mingit ametisaladuseks peetavat teavet.”

15. Artikli 27 järele lisatakse järgmine tekst:

„4. peatükk Vastastikuse tunnustamise menetlus ja detsentraliseeritud menetlus”.

16. Artikli 31 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid, komisjon, müügiloa taotleja või selle omanik suunavad ühenduse huvidega seotud erijuhtudel küsimuse komiteele artiklites 32, 33 ja 34 sätestatud korra kohaldamiseks, enne kui tehakse otsus müügiloa taotluse, selle peatamise või tühistamise või müügiloa tingimustes vajalikuks peetavate muudatuste tegemise kohta.”;

b) esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on täidetud üks artikli 107i lõikes 1 loetletud tingimustest, kohaldatakse siiski artiklites 107i–107l sätestatud menetlust.”

17. Artikli 36 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Juhul kui on täidetud üks artikli 107i lõikes 1 loetletud tingimustest, kohaldatakse siiski artiklites 107i–107l sätestatud menetlust.”

18. Artikli 59 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse punkt aa:

„aa) kokkuvõte olulisemast teabest, mis on vajalik selleks, et ravimit ohutult ja tõhusalt kasutada;“

b) lisatakse teine ja kolmas lõik järgmises sõnastuses:

„Esimese lõigu punktis aa osutatud teave esitatakse musta piirjoonega kastis. Uut või muudetud teksti esitatakse ühe aasta kestel poolpaksus kirjas ning selle ees on tähis [pic]ja tekst „Uus teave”.

Ravimitele, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 23 osutatud nimekirja, lisatakse avaldus „Käesolev ravim on intensiivse jälgimise all. Kõikidest arvatavatest kõrvaltoimetest tuleb teatada <liikmesriigi pädeva asutuse nimi ja veebiaadress>”. ”

19. Artikli 63 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui ravimit ei kavatseta tarnida otse patsiendile või kui on vaja lahendada ravimi kättesaadavusega seotud tõsiseid probleeme, võivad pädevad asutused tingimusel, et võetakse asjakohased meetmed inimeste tervise kaitseks, vabastada konkreetsete ravimite markeeringud ja infolehed teatavate andmete sisaldamise kohustusest, samuti infolehe kohustusest, et see peab olema selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus ravimit turustatakse.

20. Artiklile 65 lisatakse järgmine punkt g:

„g) artikli 11 lõike 3 punktis a ja artikli 59 lõike 1 punktis aa sätestatud kokkuvõte olulisemast teabest, mis on vajalik selleks, et ravimit ohutult ja tõhusalt kasutada.”

21. IX jaotis asendatakse järgmisega :

„IX JAOTIS RAVIMIOHUTUSE JÄRELEVALVE

1. PEATÜKKÜldsätted

Artikkel 101

1. Liikmesriigid kasutavad ravimiohutuse järelevalve süsteemi, et täita ravimiohutuse järelevalve ülesandeid ja osaleda ühenduse ravimiohutuse järelevalve toimingutes.

Ravimiohutuse järelevalve süsteemi kasutatakse selleks, et koguda teavet ravimitega seotud ohtudest patsiendi tervisele või rahvatervisele. Eelkõige käsitleb see teavet kõrvaltoimete kohta, mis on inimestel ilmnenud nii ravimi kasutamisel müügiloa kohaselt kui ka mis tahes muul kasutusel, kaasa arvatud üledoosi, väärtarvitamise, kuritarvitamise, ravivigade korral ning ravimiuuringu käigus või ravimiga töökeskkonnas kokkupuutumisel.

2. Liikmesriigid hindavad teaduslikult lõikes 1 osutatud ravimiohutuse järelevalve süsteemi abil kogu teavet, võimalusi ohtude vähendamiseks ja ennetamiseks, ning võtavad vajaduse korral ametlikke meetmeid. Nad koostavad korrapäraselt ravimiohutuse järelvalve süsteemi auditeid ja esitavad tulemuste kohta komisjonile aruande hiljemalt [märkida konkreetne kuupäev: kaks aastat pärast artikli 3 lõikes 1 sätestatud ülevõtmise kuupäeva] ja edaspidi iga kahe aasta tagant.

3. Iga liikmesriik nimetab pädeva asutuse ravimiohutuse järelevalve ülesannete täitmiseks.

4. Komisjon võib liikmesriikidelt nõuda osalemist ravimiohutuse järelevalve tehniliste meetmete rahvusvahelises ühtlustamises ja standardiseerimises ravimiameti koordineerimisel.

Artikkel 102

Liikmesriigid:

1) võtavad kõik vajalikud meetmed soodustamaks, et arstid, farmatseudid ja teised tervishoiutöötajad teavitaksid pädevaid asutusi või loa omanikke arvatavatest kõrvaltoimetest;

2) tagavad, et kõrvaltoimete aruannetes on kõrgeima võimaliku kvaliteediga andmed;

3) tagavad kas teabekogumismeetoditega või, kui võimalik, kõrvaltoimete aruannete jälgimisega, et kõik bioloogilised ravimid, mida nende territooriumil välja kirjutatakse, välja antakse või müüakse ja mille kohta on tehtud kõrvaltoimete ettekanne, on kindlaks tehtavad;

4) võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesolevas jaotises sätestatud kohustuste täitmatajätmise korral kohaldatakse müügiloa omaniku suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Esimese lõigu punkti 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada arstidele, farmatseutidele ja teistele tervishoiutöötajatele erinõuded arvatavatest tõsistest või ootamatutest kõrvaltoimetest teatamise kohta.

Artikkel 103

Liikmesriik võib delegeerida talle käesolevas jaotises määratud ülesannete täitmise teisele liikmesriigile, kui selleks on saadud teise liikmesriigi kirjalik nõusolek.

Liikmesriik teatab delegeerimisest kirjalikult nii komisjonile, ravimiametile kui ka kõikidele teistele liikmesriikidele. Delegeeriv liikmesriik ja ravimiamet avalikustavad asjaomase teabe.

Artikkel 104

1. Et täita oma ülesandeid ravimiohutuse järelevalve alal, rakendab müügiloa omanik ravimiohutuse järelevalve süsteemi, mis on samaväärne artikli 101 lõikes 1 sätestatud süsteemiga.

2. Müügiloa omanik hindab lõikes 1 osutatud ravimiohutuse järelevalve süsteemi abil teaduslikult kogu teavet, võimalusi ohtude vähendamiseks ja ennetamiseks ning võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

Müügiloa omanikult nõutakse, et ta teeks korrapäraselt oma ravimiohutuse järelevalve süsteemi auditeid. Müügiloa omanik teeb ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimikusse märkused auditi tulemuste kohta ja tagab, et tulemuste põhjal koostatakse asjakohane parandusmeetmete kava ja see täidetakse.

3. Ravimiohutuse järelevalve süsteemi raames peab:

a) alaliselt ja pidevalt müügiloa omaniku käsutuses olema ravimiohutuse järelevalve eest vastutav asjakohase kvalifikatsiooniga asjatundja;

b) müügiloa omanik tegema nõudmisel kättesaadavaks ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimiku;

c) müügiloa omanik kasutama iga ravimi puhul riskijuhtimissüsteemi;

d) müügiloa omanik kontrollima, milliseid tulemusi on andnud riskijuhtimissüsteemides sisalduvad riskivähendamismeetmed ja müügiloas artiklite 21a, 22 ja 22a kohaselt sätestatud tingimused või nõuded;

e) müügiloa omanik hindama riskijuhtimissüsteemi ajakohastusi ja jälgima ravimiohutuse järelevalve andmeid, et otsustada, kas on ilmnenud uusi ohte, kas ohud on muutunud või on tekkinud muutusi ravimi kasulikkuse ja riski vahekorras.

Esimese lõigu punktis a nimetatud asjakohase kvalifikatsiooniga asjatundja asukoht on ühenduses ja ta vastutab ravimiohutuse järelevalve süsteemi loomise ja hooldamise eest. Müügiloa omanik teatab pädevale asutusele ja ravimiametile asjakohase kvalifikatsiooniga asjatundja nime ja kontaktandmed.

Artikkel 104a

1. Erandina artikli 104 lõike 3 punktist c nõutakse, et kui omanik on müügiloa saanud enne [märkida konkreetne kuupäev: direktiivi …/…/EÜ artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäev], tuleb tal rakendada riskijuhtimissüsteemi ainult siis, kui on täidetud käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 tingimused.

2. Kui on põhjust kahtlustada riskide olemasolu, mis võivad mõjutada loa saanud ravimi riski ja kasulikkuse vahekorda, võib liikmesriigi pädev asutus nõuda, et müügiloa omanik rakendaks artikli 104 lõike 3 punktis c nimetatud riskijuhtimissüsteemi. Selleks nõuab liikmesriigi pädev asutus müügiloa omanikult ka selle riskijuhtimissüsteemi üksikasjalikku kirjeldust, mida ta kavatseb asjaomase ravimi suhtes rakendada.

Nõue esitatakse kirjalikult, see peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust ning riskijuhtimissüsteemi üksikasjaliku kirjelduse esitamise tähtaega.

3. Liikmesriigi pädev asutus annab müügiloa omanikule võimaluse esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul kõnealuse nõudega seotud selgitusi, kui müügiloa omanik esitab sellekohase taotluse 30 päeva jooksul alates kirjaliku nõude saamisest.

4. Müügiloa omaniku antud selgituste põhjal teeb liikmesriigi pädev asutus otsuse, kas nõue tühistada või seda kinnitada. Kui liikmesriigi pädev asutus nõude kinnitab, tuleb müügiluba vastavalt muuta ja lisada sellesse loa saamise tingimusena riskijuhtimissüsteemis kasutatavad meetmed, nagu osutatud artikli 21a punktis 1.

Artikkel 105

Ravimiohutuse järelevalve, sidevõrkude kasutamise ja turujärelevalvega seotud tegevuste jaoks ettenähtud summade haldus on liikmesriikide pädevate asutuste püsiva kontrolli all, et tagada nende sõltumatus.

Esimene lõik ei keela liikmesriikide pädevatel asutustel müügiloa omanikelt nimetatud toimingute eest tasu võtta.

2. PEATÜKKLäbipaistvus ja teabevahetus

Artikkel 106

Iga liikmesriik loob riikliku ravimiohutuse veebiportaali, mis on seotud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 26 kohaselt loodud Euroopa ravimiohutuse veebiportaaliga, ning haldab seda. Liikmesriik teeb riikliku ravimiohutuse veebiportaali kaudu avalikkusele kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:

1. selliste ravimite riskijuhtimissüsteemid, millele antakse müügiluba käesoleva määruse alusel;

2. määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 23 kohane intensiivse jälgimise all olevate ravimite nimekiri;

3. veebipõhised struktureeritud aruandevormid, millega meditsiinitöötajad ja patsiendid teatavad arvatavatest kõrvaltoimetest vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 25 viidatud vormidele.

Artikkel 106a

1. Kui müügiloa omanik kavatseb esitada avaliku teadaande mõne ravimi kasutamisega seotud ravimiohutusküsimustest, peab ta sellest viivitamata ning igal juhul enne niisugust avalikku teadaannet informeerima liikmesriigi pädevaid asutusi, ravimiametit ja komisjoni.

Müügiloa omanik peab tagama, et üldsusele esitataks teave objektiivselt ja see ei oleks eksitav.

2. Liikmesriigid, ravimiamet ja komisjon teavitavad üksteist vähemalt kakskümmend neli tundi enne ravimiohutusalast avalikku teadaannet, välja arvatud juhul, kui rahva tervise kaitse tagamiseks tuleb avalik teadaanne esitada viivitamatult.

3. Toimeainete puhul, mis sisalduvad rohkem kui ühes liikmesriigis loa saanud ravimites, vastutab ravimiamet liikmesriikide pädevate asutuste tehtavate ohutusalaste teadaannete kooskõlastamise eest ja esitab ajakava, mille järgi tehakse teave avalikuks.

Ravimiameti koordineerimisel teevad liikmesriigid kõik mõistlikud jõupingutused, et jõuda kokkuleppele üldiste ohutusalaste teadete ja nende ajakava suhtes. Ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee nõustab ravimiameti nõudmisel kõnealuste ohutusalaste teadete esitamist.

4. Kui ravimiamet või liikmesriikide pädevad asutused esitavad üldsusele lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet, tuleb sellest enne avaldamist eemaldada kogu ärialane või isiklik teave, mille avaldamine ei ole inimeste tervise kaitse seisukohalt oluline.

3. PEATÜKKRavimiohutuse järelevalvega seotud andmete registreerimine, nendest teatamine ja nende hindamine

1. jagu Kõrvaltoimete registreerimine ja nendest teatamine

Artikkel 107

1. Müügiloa omanikud peavad registreerima kõik ühenduses või kolmandates riikides ilmnevad arvatavad kõrvaltoimed, millele on nende tähelepanu juhitud, olenemata sellest, kas seda on teinud patsiendid omaalgatuslikult või tervishoiutöötajad või on need ilmnenud loasaamisjärgsete ohutusuuringute kontekstis.

Müügiloa omanikud peavad kõnealuse teabe tegema ühenduses kättesaadavaks ühtse juurdepääsupunkti kaudu.

Erandina esimesest lõigust tuleb kliiniliste uuringute kontekstis ilmnevad arvatavad kõrvaltoimed registreerida ja nendest teatada vastavalt direktiivile 2001/20/EÜ.

2. Müügiloa omanik ei tohi keelduda arvatavate kõrvaltoimete kohta esitatavast teabest, mille patsiendid või tervishoiutöötajad on saatnud elektrooniliselt.

3. Müügiloa omanikud peavad elektroonilisel teel sisestama teabe kõikide ühenduses või kolmandates riikides ilmnevate arvatavate raskete kõrvaltoimete kohta määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 24 osutatud andmebaasi ja andmetöötlusvõrku (edaspidi „andmebaas Eudravigilance”) 15 päeva jooksul pärast teate kättesaamist või, kui sellist teadet ei ole esitatud, pärast kuupäeva, mil asjaomane müügiloa omanik sai tõsiste kõrvaltoimete ilmnemisest teada.

Müügiloa omanikud peavad elektroonilisel teel sisestama teabe kõikide ühenduses ilmnevate arvatavate kergemate kõrvaltoimete kohta andmebaasi Eudravigilance 90 päeva jooksul pärast teate saamist või, kui sellist teadet ei ole esitatud, pärast kuupäeva, mil asjaomane loa omanik sai kergemate kõrvaltoimete ilmnemisest teada.

Ravimite puhul, mis sisaldavad toimeaineid, millele osutatakse kirjanduse loetelus, mida ravimiamet jälgib vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklile 27, ei ole müügiloa omanikud kohustatud sisestama andmebaasi Eudravigilance teateid arvatavatest kõrvaltoimetest, mis esinevad loetletud meditsiinikirjanduses, kuid nad peavad jälgima kogu muud meditsiinikirjandust ning teatama mis tahes arvatavatest kõrvaltoimetest.

4. Liikmesriigid tutvuvad kõrvaltoimete kohta esitatud teadetega andmebaasi Eudravigilance kaudu ning hindavad müügiloa omanikelt saadud andmete kvaliteeti. Nad kaasavad mis tahes neile saadetud teadete järelevalvesse vastavalt vajadusele patsiente ja tervishoiutöötajaid ning nõuavad müügiloa omanikelt selliste teadete puhul järelmeetmete võtmist. Müügiloa omanikud peavad andmebaasi Eudravigilance esitama järelmeetmete käigus saadud teabe.

Artikkel 107a

1. Liikmesriigid registreerivad kõik arvatavad kõrvaltoimed, mis ilmnevad nende territooriumil ning millele on tähelepanu juhtinud tervishoiutöötajad või patsiendid.

Liikmesriigid tagavad, et sellistest toimetest teatatakse riiklike ravimiohutuse veebiportaalide kaudu.

2. 15 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate saamist kannavad liikmesriigid sellised teated elektroonilisel teel andmebaasi Eudravigilance.

Müügiloa omanikele on sellised teated kättesaadavad andmebaasi Eudravigilance kaudu.

3. Liikmesriigid tagavad, et teated ravivigade kohta, millele on nende tähelepanu juhitud ravimite arvatava kõrvaltoime kohta teadete esitamise raames, tehakse kättesaadavaks Eudravigilance’i andmebaasi kaudu ja neist teatatakse kõigile asutustele, mis vastutavad selles liikmesriigis patsiendiohutuse eest. Nad tagavad ka, et selles liikmesriigis ravimite eest vastutavatele asutustele teatatakse mis tahes arvatavatest kõrvaltoimetest, millele on selle liikmesriigi patsiendiohutuse eest vastutavate asutuste tähelepanu juhitud.

2. jagu Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded

Artikkel 107b

1. Müügiloa omanikud peavad ravimiametile esitama perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded, mis sisaldavad järgmist:

a) ravimi kasulikkuse ja riskide seisukohalt asjakohaste andmete kokkuvõte;

b) b) teaduslik hinnang ravimi riski ja kasulikkuse vahekorra kohta;

c) c) kõik andmed ravimi läbimüügi mahu ja müügiloa omaniku käsutuses olevate retseptide hulga kohta.

Punktis b osutatud hinnang põhineb kõikidel kättesaadavatel andmetel, sealhulgas andmetel, mis on saadud kliinilistest uuringutest loale mittevastavate näidustuste ja elanikkonnagruppide puhul.

Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded tuleb esitada elektrooniliselt.

2. Ravimiamet edastab lõikes 1 osutatud aruanded ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele, inimtervishoius kasutatavate ravimite komiteele ja koordineerimisgrupile.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 peavad artiklites 10, 10a või 10c osutatud ravimite müügiloa omanikud ja artiklites 14 või 16a osutatud ravimite registreerijad esitama perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid kõnealuste toodete kohta ainult järgmistel juhtudel:

a) kui selline kohustus on sätestatud müügiloas vastavalt artiklitele 21a või 22; või

b) kui on kindlaks määratud ühenduse kontrollpäev ja vastav perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sagedus vastavalt artikli 107a lõigetele 3 ja 4 ning artikli 107c lõikes 5 sätestatud tingimustel.

Artikkel 107c

1. Perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sagedus täpsustatakse müügiloas.

Seda hakatakse arvestama alates müügiloa andmise kuupäevast.

2. Müügiloa omanikud, kellele on luba antud enne [märkida konkreetne kuupäev – artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäev] ja kelle müügiloas ei ole sätestatud tingimust perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sageduse ega kuupäeva kohta, esitavad perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule, kuni müügiloas sätestatakse muu aurannete esitamise sagedus või muud kuupäevad või määratakse need kindlaks vastavalt lõigetele 3, 4, 5 või 6.

Perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded esitatakse viivitamata, kui pädev asutus seda taotleb, või järgmiselt:

a) kui toode ei ole veel turule viidud – vähemalt iga kuue kuu järel pärast loa saamist kuni toote turule viimiseni;

b) kui toode on turule viidud – esimese kahe aasta jooksul pärast toote esmakordset turule viimist vähemalt iga kuue kuu järel, järgmise kahe aasta jooksul kord aastas ning edaspidi iga kolme aasta järel.

3. Kui tooted, millele on antud erinevad müügiload, sisaldavad sama toimeainet või toimeainete kombinatsiooni, võib muuta lõigete 1 ja 2 rakendamisest tulenevat perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sagedust ja kuupäevi, et näha ette ühtne sagedus kõikide selliste toodete kohta aruannete esitamiseks ning ühenduse kontrollpäev, millest alates sagedust arvestama hakatakse.

Aruannete esitamise ühtse sageduse ja ühenduse kontrollpäeva võib pärast konsulteerimist ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteega kindlaks määrata kas:

a) inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee, kui määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud korra kohaselt on antud vähemalt üks müügilubadest ravimite kohta, mis sisaldavad kõnealust toimeainet; või

b) koordineerimisgrupp juhtudel, mis erinevad punktis a osutatutest.

4. Lõike 3 kohaldamiseks on ühenduse kontrollpäev toodete puhul, mis sisaldavad sama toimeainet või toimeainete kombinatsiooni, üks järgmistest:

a) kõnealust toimeainet või toimeainete kombinatsiooni sisaldavale ravimile ühenduses esmakordselt antud müügiloa kuupäev;

b) kui punktis a osutatud kuupäeva ei saa kindlaks määrata, siis esimene teadaolev kuupäev, mil kõnealust toimeainet või toimeainete kombinatsiooni sisaldavale ravimile on antud müügiluba.

5. Ühenduse kontrollpäeva või perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamissageduse kindlaksmääramise ajal või pärast seda võib inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee nõuda, et vastavalt vajadusele esitatakse ka perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded artikli 107b lõikes 3 osutatud ravimite kohta järgmistel tingimustel:

a) kohustus esitada kõnealuseid aruandeid kehtib konkreetse perioodi jooksul, mille määrab kindlaks vastavalt vajadusele kas komitee või koordineerimisgrupp; ning

b) kõnealuste aruannete esitamine tehakse kohustuslikuks ühel järgmistest rahvatervise kaitsmise või edendamisega seotud põhjustest:

i) on olemas tõendid selle kohta, et asjaomase ravimi ohutut kasutamist käsitlev tooteinfo ei ole ajakohane;

ii) uue teabe põhjal on tuvastatud vajadus ajakohastada tooteinfos sisalduvaid hoiatusi.

6. Müügiloa omanikel on lubatud esitada vastavalt vajadusele kas inimtervishoius kasutatavate ravimite komiteele või koordineerimisgrupile taotlus määrata kindlaks ühenduse kontrollpäevad või muuta perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sagedust ühel järgmistest põhjustest:

a) rahvatervisega seotud põhjustel;

b) et vältida topelthindamist;

c) et saavutada rahvusvaheline ühtlustatus.

Sellised taotlused esitatakse kirjalikult ja põhjendatakse asjakohaselt.

7. Ravimiamet avaldab ühenduse kontrollpäevade ja perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sageduse loetelu Euroopa ravimiohutuse veebiportaali kaudu.

Mis tahes muudatused perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise kuupäevades või sageduses, mis on märgitud müügiloas lõigete 3, 4, 5 ja 6 alusel, jõustuvad kuus kuud pärast kõnealust avaldamist.

Artikkel 107d

Riiklikud pädevad asutused hindavad perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid, et teha kindlaks, kas on ilmnenud uusi või muutunud riske või kas on muutusi ravimi riski ja kasulikkuse vahekorras.

Artikkel 107e

1. Perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid hinnatakse ühtselt ravimite puhul, mis on lubatud rohkem kui ühes liikmesriigis, ning artikli 107c lõigetes 3–6 märgitud juhtudel kõikide ravimite puhul, mis sisaldavad sama toimeainet või toimeainete kombinatsiooni ning mille kohta on kehtestatud ühenduse kontrollpäev ja perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete esitamise sagedus.

Hindamist teostab kas:

a) koordineerimisgrupi määratud liikmesriik, kui mitte ükski asjaomane müügiluba ei ole antud määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud korra kohaselt; või

b) ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee määratud ettekandja, kui on antud vähemalt üks asjaomastest määruses (EÜ) nr 726/2004 kehtestatud korra kohastest müügilubadest.

Liikmesriigi valimisel võtab koordineerimisgrupp vastavalt punkti a teisele lõigule arvesse seda, kas mõni liikmesriik on referentliikmesriik vastavalt artikli 28 lõikele 1.

2. Olenevalt olukorrast kas liikmesriik või ettekandja esitab hindamisaruande 90 päeva jooksul alates perioodilise ajakohastatud ohutusaruande saamisest ja saadab selle müügiloa omanikule ja ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele.

Müügiloa omanik võib esitada ravimiametile märkusi 30 päeva jooksul alates hindamisaruande saamisest. Ravimiamet teeb sellised märkused kättesaadavaks liikmesriigile või ettekandjale ja ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele.

3. Ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee võtab muudetud või muutmata hindamisaruande vastu oma esimesel istungil pärast lõikes 2 osutatud müügiloa omanike märkuste esitamiseks määratud ajavahemiku lõppu, võttes arvesse nimetatud lõike kohaselt esitatud märkusi.

Artikkel 107f

Pärast perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamist otsustavad pädevad asutused, kas on vaja võtta meetmeid seoses asjaomase ravimi müügiloas sätestatud tingimustega.

Pädevad asutused kas säilitavad, muudavad, peatavad või tühistavad müügiloa vastavalt vajadusele.

Artikkel 107g

1. Kui artikli 107e lõike 1 kohaselt hinnatakse ühtselt rohkem kui ühte müügiluba käsitlevaid perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid, mis ei hõlma ühtegi määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt antud müügiluba, vaatab koordineerimisgrupp ohutusaruande läbi 30 päeva jooksul pärast ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteelt aruande saamist ning võtab vastu arvamuse asjaomase müügiloa säilitamise, muutmise, peatamise või tühistamise kohta ning esitab sealhulgas arvamuse täitmise ajakava.

2. Kui koordineerimisgrupp võtab arvamuse vastu ühehäälselt, registreerib esimees arvamuse ning teatab sellest vastavalt müügiloa omanikule. Liikmesriigid säilitavad, muudavad, peatavad või tühistavad asjaomase müügiloa vastavalt arvamusele, pidades kinni arvamuse rakendamiseks kindlaks määratud ajakavast, ning teatavad sellest komisjonile ja koordineerimisgrupile.

Kui ühehäälset arvamust ei saa vastu võtta, edastatakse komisjonile häälteenamusega vastu võetud arvamus ning komisjon rakendab artiklis 33 ja 34 sätestatud menetlust.

3. Kui artikli 107e lõike 1 kohaselt hinnatakse ühtselt rohkem kui ühte müügiluba käsitlevaid perioodilisi ajakohastatud ohutusaruandeid, mis hõlmavad vähemalt ühte määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt antud müügiluba, vaatab inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee ohutusaruande läbi 30 päeva jooksul pärast ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteelt aruande saamist ning võtab vastu arvamuse asjaomase müügiloa säilitamise, muutmise, peatamise või tühistamise kohta.

4. Lõikes 3 osutatava inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee arvamuse alusel teeb komisjon järgmist:

a) võtab vastu liikmesriikidele adresseeritud otsuse meetmete kohta, mida tuleb võtta seoses liikmesriikides antud müügilubadega, mille kohta kehtib käesolevas jaos sätestatud kord; ning

b) kui arvamuse kohaselt on vaja võtta regulatiivmeetmeid, võtab vastu otsuse muuta, peatada või tühistada müügiload, mis on antud vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004 ning mille kohta kehtib käesolevas jaos sätestatud kord.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud otsuse vastuvõtmise ja selle liikmesriikides rakendamise suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikleid 33 ja 34.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud otsuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklit 10. Kui komisjon sellise otsuse vastu võtab, võib ta vastu võtta ka käesoleva direktiivi artikli 127a kohase liikmesriikidele adresseeritud otsuse.

Artikkel 107h

1. Seoses käesoleva direktiivi kohaselt lubatud ravimitega võtavad ravimiamet ja riiklikud pädevad asutused järgmisi meetmeid:

a) jälgivad riskijuhtimissüsteemides sisalduvate riskiminimeerimismeetmete ja artiklites 21a, 22 või 22a osutatud tingimuste ja nõuete tulemusi;

b) hindavad riskijuhtimissüsteemi ajakohastamist;

c) jälgivad andmebaasis Eudravigilance sisalduvaid andmeid, et kindlaks teha, kas on tekkinud uusi või muutunud riske või kas on muutusi ravimi riski ja kasulikkuse vahekorras.

Liikmesriigid tagavad, et müügiloa omanikud võtavad ka punktides a, b ja c kehtestatud meetmeid.

2. Ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee teeb algse kontrolli selle kohta, kas on tekkinud uusi või muutunud riske või kas on muutusi ravimi riski ja kasulikkuse vahekorras, ning määrab kindlaks näidustuste prioriteedid. Kui komitee arvab, et järelmeetmed on vajalikud, hinnatakse kõnealuseid näidustusi ja rakendatakse kõiki edaspidiseid müügilubade osas võetavaid meetmeid vastavalt artiklitele 107d–107g.

3. Ravimiamet ja riiklikud pädevad asutused teatavad üksteisele ja müügiloa omanikule tuvastatud uutest või muutunud riskidest või muutustest ravimi riski ja kasulikkuse vahekorras.

Liikmesriigid tagavad, et müügiloa omanikud teatavad ravimiametile ja riiklikele pädevatele asutustele tuvastatud uutest või muutunud riskidest või muutustest ravimi riski ja kasulikkuse vahekorras.

3. jagu Ühenduse menetlus

Artikkel 107i

1. Liikmesriik algatab käesoleva jao kohase menetluse ning teatab sellest teistele liikmesriikidele, ravimiametile ja komisjonile järgmistel juhtudel:

a) liikmesriigil on kavas peatada või tühistada müügiluba;

b) liikmesriigil on kavas keelustada ravimitarned;

c) liikmesriigil on kavas keelduda müügiloa uuendamisest;

d) müügiloa omanik on liikmesriigile teatanud, et ohutuskaalutlustel on ta katkestanud ravimi turuleviimise või tühistanud müügiloa või tal on kavas seda teha;

e) liikmesriik leiab, et on vaja teatada uutest vastunäidustustest, vähendada soovituslikku doosi või piirata näidustusi;

f) liikmesriik on kontrollinud ravimiohutuse järelevalvet ja leidnud tõsiseid puudusi.

2. Lõikes 1 osutatud teave võib olla seotud konkreetse ravimi, ravimivaliku või ravimiklassiga.

Kui ravimiamet tuvastab, et küsimus on seotud rohkemate ravimitega kui need, mida teave hõlmab, või et see on ühine kõikide sama ravimivaliku või ravimiklassi ravimite puhul, laiendab ta menetluse kohaldamisala vastavalt.

Kui käesoleva jao kohaselt algatatud menetluse kohaldamisalasse kuulub ravimivalik või ravimiklass, kaasatakse menetlusse ka määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt lubatud ravimid, mis kuuluvad sellesse ravimivalikusse või ravimiklassi.

3. Kui liikmesriik esitab lõikes 1 osutatud teavet, teeb ta ravimiametile kättesaadavaks kogu talle teadaoleva asjakohase teadusliku teabe ning kõik liikmesriigis tehtud hindamiste tulemused.

Artikkel 107j

1. Kui on algatatud käesoleva jao kohane menetlus ning kui on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid rahvatervise kaitseks, võib asjaomane liikmesriik peatada müügiloa või keelata ravimi kasutamise. Ta teatab sellest ravimiametile, komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt järgmisel tööpäeval.

2. Käesoleva jao kohase menetluse mis tahes etapis võib komisjon nõuda liikmesriikidelt, kus ravimile on müügiluba antud, et nad võtaksid viivitamata ajutisi meetmeid.

3. Kui artikli 107i lõike 2 kohaselt kindlaks määratud menetluse kohaldamisala hõlmab ravimivalikut või ravimiklassi, kuhu kuuluvad ravimid, millele on antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, võib komisjon käesoleva jao kohaselt algatatud menetluse mis tahes etapis viivitamatult võtta kõnealuste müügilubadega seotud ajutisi meetmeid.

Artikkel 107k

1. Pärast artikli 107i lõikes 1 osutatud teabe esitamist avaldab ravimiamet Euroopa ravimiohutuse veebiportaali kaudu teate menetluse algatamise kohta.

Teates täpsustatakse menetluse asjaolud, asjassepuutuvad ravimid ja vajadusel ka asjaomased toimeained. Selles esitatakse teave müügiloa omanike ja üldsuse õiguse kohta esitada ravimiametile menetluse seisukohalt asjakohast teavet ning märgitakse, kuidas sellist teavet esitada.

2. Esitatud küsimust hindab ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee. Kõnealuse hindamise tegemiseks võib komitee korraldada avaliku ärakuulamise.

Avalike ärakuulamiste toimumisest teatatakse Euroopa ravimiohutuse veebiportaali kaudu. Teates täpsustatakse ka, kuidas müügiloa omanikud ja üldsus saavad ärakuulamisel osaleda.

Ravimiamet võimaldab kõikidel, kes selleks soovi avaldavad, osaleda ärakuulamisel kas isiklikult või veebipõhise tehnoloogia abil.

Kui müügiloa omanikul või mõnel teisel isikul on kavas esitada menetluse käigus käsitletava küsimuse seisukohalt asjakohast konfidentsiaalset äriteavet, võib ta taotleda luba esitada kõnealune teave ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele kinnise ärakuulamise käigus.

3. 60 päeva jooksul pärast teabe kättesaamist esitab ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee soovituse ning märgib põhjendused, millel see soovitus põhineb. Soovituse sisu on mõni järgmistest variantidest või nende kombinatsioon:

4. ühenduse tasandil ei ole vaja teha lisahindamist ega võtta lisameetmeid;

5. müügiloa omanik peaks teavet veel hindama ning võtma kõnealuse hindamise tulemustest lähtuvalt järelmeetmeid;

6. müügiloa omanik peaks laskma korraldada loasaamisjärgsed ohutusuuringud ja nende uuringute tulemuste järelhindamise;

7. liikmesriik või müügiloa omanikud peaksid võtma meetmeid riski minimeerimiseks;

8. müügiluba tuleks peatada, tühistada või selle uuendamisest tuleks keelduda;

9. müügiluba tuleks muuta.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel täpsustatakse soovituses, milliseid riski minimeerimise meetmeid soovitatakse ja millised tingimused või piirangud peaksid müügiloa suhtes kehtima.

Kui esimese lõigu punkti f kohaselt soovitatakse muuta ravimi omaduste kokkuvõtet, markeeringut või infolehte või nendele teavet lisada, tuleb soovituses esitada sellise muudatuse või lisatava teabe sõnastus ning koht, kuhu see toote omaduste kokkuvõttes, markeeringus või infolehes märkida.

Artikkel 107l

1. Kui menetluse kohaldamisala, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 107i lõikele 2, ei hõlma ühtegi määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt antud müügiluba, kontrollib koordineerimisgrupp soovitust 30 päeva jooksul pärast ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteelt soovituse saamist ning võtab vastu arvamuse asjaomase müügiloa säilitamise, muutmise, peatamise, tühistamise või selle uuendamisest keeldumise kohta ning esitab sealhulgas arvamuse rakendamise ajakava.

2. Kui koordineerimisgrupp võtab arvamuse vastu ühehäälselt, registreerib esimees arvamuse ning teatab sellest vastavalt müügiloa omanikule. Liikmesriigid säilitavad, muudavad, peatavad või tühistavad asjaomase müügiloa või keelduvad selle uuendamisest vastavalt arvamusele, pidades kinni arvamuse rakendamiseks kindlaks määratud ajakavast, ning teatavad sellest komisjonile ja koordineerimisgrupile.

Kui ühehäälset arvamust ei saa vastu võtta, edastatakse komisjonile häälteenamusega vastu võetud arvamus ning komisjon rakendab artiklis 33 ja 34 sätestatud menetlust. Erandina artikli 34 lõikest 1 kohaldatakse siiski artikli 121 lõikes 2 osutatud korda.

3. Kui menetluse kohaldamisala, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 107i lõikele 2, hõlmab vähemalt ühte määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt antud müügiluba, kontrollib inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee soovitust 30 päeva jooksul pärast ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteelt soovituse saamist ning võtab vastu arvamuse asjaomase müügiloa säilitamise, muutmise, peatamise, tühistamise või selle uuendamisest keeldumise kohta.

4. Lõikes 3 osutatava inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee arvamuse alusel teeb komisjon järgmist:

a) võtab vastu liikmesriikidele adresseeritud otsuse meetmete kohta, mida tuleb võtta seoses liikmesriikides antud müügilubadega, mille kohta kehtib käesolevas jaos sätestatud kord; ning

b) kui arvamuse kohaselt on vaja võtta regulatiivmeetmeid, võtab vastu otsuse muuta, peatada või tühistada määruse (EÜ) nr 726/2004 kohane müügiluba, mille kohta kehtib käesolevas jaos sätestatud kord, või keeldub sellise müügiloa uuendamisest.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud otsuse vastuvõtmise ja selle liikmesriikides rakendamise suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikleid 33 ja 34. Erandina käesoleva direktiivi artikli 34 lõikest 1 kohaldatakse siiski selle artikli 121 lõikes 2 osutatud korda.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud otsuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklit 10. Erandina nimetatud direktiivi artikli 10 lõikest 2 kohaldatakse siiski selle artikli 87 lõikes 2 osutatud korda. Kui komisjon sellise otsuse vastu võtab, võib ta vastu võtta ka käesoleva direktiivi artikli 127a kohase liikmesriikidele adresseeritud otsuse.

4. jagu Hinnangute avaldamine

Artikkel 107m

Ravimiamet avaldab artiklites 107b ja 107l osutatud soovitused, arvamused ja otsused Euroopa ravimiohutuse veebiportaali kaudu.

4. PEATÜKKLoasaamisjärgsete ohutusuuringute järelevalve

Artikkel 107n

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse loasaamisjärgsete mitteinterventsionaalsete ohutusuuringute suhtes, mille on algatanud ja mida juhib või rahastab müügiloa omanik vabatahtlikult või artikli 21a või 22a sätestatud nõude kohaselt ning mille käigus kogutakse teavet patsientidelt või tervishoiutöötajatelt.

2. Ohutusuuringuid ei tehta, kui uuringute tegemine edendab ravimi kasutamist.

Artikkel 107o

1. Enne ohutusuuringu tegemist peab müügiloa omanik esitama protokolli kavandi riiklikule pädevale asutusele, juhul kui ohutusuuringud tehakse ainult ühes liikmesriigis, või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele, juhul kui ohutusuuringud tehakse rohkem kui ühes liikmesriigis.

2. 60 päeva jooksul pärast protokolli kavandi kättesaamist võib olenevalt olukorrast kas riiklik pädev asutus või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee esitada:

a) üksikasjalikult põhjendatud keelduva kirja ühel järgnevatest juhtudest:

i) riiklik pädev asutus või komitee leiab, et uuring on kliiniline uuring, mis kuulub direktiivi 2001/20/EÜ kohaldamisalasse;

ii) riiklik pädev asutus või komitee leiab, et uuringu tegemine edendab ravimi kasutamist;

iii) riiklik pädev asutus või komitee leiab, et uuringu vorm ei täida uuringu eesmärke; või

b) soovituse protokolli kavandi kohta.

3. Müügiloa omanik võib uuringut alustada pärast lõikes 2 osutatud ajavahemiku lõppemist. Kui on siiski esitatud lõike 2 punktis a osutatud keelduv kiri, võib uuringut alustada ainult vastavalt vajadusele kas riikliku pädeva asutuse või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee kirjaliku loa alusel.

Kui on esitatud lõike 2 punktis b osutatud soovitus, võtab müügiloa omanik enne uuringu alustamist soovitust arvesse.

Artikkel 107p

1. Pärast seda, kui uuringut on alustatud, esitatakse vastavalt vajadusele kas riiklikule pädevale asutusele või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele protokolli tehtavad olulisemad muudatused.

2. Uuringu ajal jälgib müügiloa omanik pidevalt uuringu käigus tekkivat teavet ja selle mõju asjaomase ravimi riski ja kasulikkuse vahekorrale.

Kogu uus teave, mis võib ravimi riski ja kasulikkuse vahekorda mõjutada, tuleb vastavalt artiklile 23 edastada riiklikele pädevatele asutustele.

3. Tervishoiutöötajatele võib tasuda uuringutes osalemise eest ainult nii et, kompenseeritakse selleks kulunud aeg ja tehtud kulutused.

Artikkel 107q

1. Pärast uuringu lõpetamist esitatakse pädevale asutusele või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele uuringu lõpparuanne 12 kuu jooksul pärast viimast patsiendi külastust, kui olenevalt olukorrast kas riiklik pädev asutus või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee ei ole andnud kirjalikku vabastust.

2. Müügiloa omanik kontrollib, kas uuringu tulemused mõjutavad müügiloa tingimusi, ning esitab vajaduse korral riiklikele pädevatele asutustele taotluse müügiloa muutmiseks.

3. Müügiloa omanik esitab elektroonilisel teel riiklikule pädevale asutusele või ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomiteele uuringu tulemuste kokkuvõtte.

Rohkem kui ühes liikmesriigis tehtud uuringute puhul võib ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee otsustada, et pärast seda, kui kokkuvõttest on välja jäetud kogu konfidentsiaalne äriteave, avaldatakse kokkuvõte Euroopa ravimiohutuse veebiportaalis.

Artikkel 107r

1. Pärast müügiloa omanikuga konsulteerimist võib ravimiohutuse riskihindamise nõuandekomitee uuringu tulemuste alusel esitada müügiloa tingimuste kohta põhjendatud soovitused. Kõnealused soovitused avaldatakse Euroopa ravimiohutuse veebiportaali kaudu.

2. Kui liikmesriigis lubatud ravimi kohta esitatakse käesoleva direktiivi kohaselt soovitus müügiluba muuta, peatada või tühistada, võtab koordineerimisgrupp lõikes 1 osutatud soovitust arvesse võttes vastu sellekohase arvamuse ning esitab arvamuse rakendamise ajakava.

Kui koordineerimisgrupp võtab arvamuse vastu ühehäälselt, registreerib esimees arvamuse ning teatab sellest vastavalt müügiloa omanikule. Liikmesriigid muudavad, peatavad või tühistavad asjaomase müügiloa vastavalt arvamusel, pidades kinni arvamuse rakendamiseks kindlaks määratud ajakavast, ning teatavad sellest komisjonile ja koordineerimisgrupile.

Kui ühehäälset arvamust ei saa vastu võtta, edastatakse komisjonile häälteenamusega vastu võetud arvamus ning komisjon rakendab artiklis 33 ja 34 sätestatud menetlust.

5. PEATÜKKJuhised, kohandamine ja läbivaatamine

Artikkel 108

Ravimite suhtes, mis on saanud müügiloa vastavalt artikli 6 lõikele 1, võtab komisjon pärast ravimiameti, liikmesriikide ja huvitatud isikutega konsulteerimist vastu ja avaldab ravimiohutuse järelevalve hea tava juhised järgmistes valdkondades:

10. ravimiohutuse järelevalve süsteemi loomine ja selle toimimise tagamine müügiloa omaniku poolt, ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimiku sisu ja peatoimiku haldamine;

11. kvaliteedi tagamine ja kontrollimine müügiloa omaniku, riiklike pädevate asutuste ja ravimiameti poolt nende ravimiohutuse järelevalvega seotud ülesannete täitmisel;

12. rahvusvaheliselt kokkulepitud terminoloogia, vormide ja standardite kasutamine ravimiohutuse järelevalve teostamisel;

13. metoodika Eudravigilance’i andmebaasis sisalduvate andmete seireks, et teha kindlaks, kas esineb uusi või muutunud riske;

14. vorm, mille abil liikmesriigid ja müügiloa omanikud saavad elektroonilisel teel kõrvaltoimetest teatada;

15. elektroonilisel teel esitatavate perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete vorm;

16. loasaamisjärgsete ohutusuuringute kohta esitatavate protokollide, kokkuvõtete ja lõpparuannete vorm;

17. ravimiohutuse järelevalve alase teabevahetuse menetlused ja vorm.

Kõnealuste juhiste puhul võetakse arvesse rahvusvahelist ühtlustustegevust ravimiohutuse järelevalve valdkonnas ning juhised vaadatakse vajaduse korral läbi, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.

Artikkel 108a

Komisjon võtab vastu kõik muudatused, mida on vaja käesoleva peatüki ajakohastamiseks vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks võetakse vastu artikli 121 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 108b

Komisjon avaldab aruande, mis kirjeldab, kuidas liikmesriigid on täitnud ravimiohutuse järelevalve ülesandeid, hiljemalt [märkida konkreetne kuupäev: kolm aastat pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud ülevõtmise kuupäeva] ja edaspidi iga kolme aasta tagant.”

22. Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas ravimiametiga tagab asjaomase liikmesriigi pädev asutus ravimeid reguleerivate juriidiliste nõuete täitmise, korraldades selleks korduvaid kontrollimisi, vajadusel ka ilma ette teatamata, ning paludes vajaduse korral ametlikul ravimikontrolli laboril või selleks eesmärgiks valitud laboril võetud proovidega katseid teha.”;

ii) viiendas lõigus asendatakse punkt d järgmisega:

„d) kontrollida müügiloa omanike või kõikide müügiloa omaniku poolt IX jaotises kirjeldatud tegevuste teostamiseks tööle võetud ettevõtjate ruume, registreid, dokumente ja ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimikut.”;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Pärast iga lõikes 1 osutatud kontrolli esitab pädev asutus aruande selle kohta, kas tootja, importija või hulgimüüja järgib artiklites 47 ja 84 osutatud hea tootmistava ja hea jaotamistava põhimõtteid ja suuniseid või kas müügiloa omanik järgib IX jaotises sätestatud nõudeid.

Pädev asutus, kes kontrolli tegi, edastab kõnealuste aruannete sisu kontrolli läbinud tootjale, importijale, müügiloa omanikule või hulgimüüjale.

Enne aruande vastuvõtmist annab pädev asutus asjaomasele tootjale, importijale, müügiloa omanikule ja hulgimüüjale võimaluse esitada oma märkused.”;

c) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kui lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kontrolli tulemus näitab, et tootja ei järgi ühenduse õigusaktides sätestatud hea tootmistava põhimõtteid ja suuniseid, kantakse asjaomane teave lõikes 6 osutatud ühenduse andmebaasi.”;

d) lisatakse lõige 8:

„8. Kui lõike 1 punktis d osutatud kontrolli tulemus näitab, et müügiloa omanik ei järgi ravimiohutuse järelevalve süsteemi vastavalt ravimiohutuse järelevalvesüsteemi peatoimikule ja IX jaotisele, juhib asjaomase liikmesriigi pädev asutus müügiloa omaniku tähelepanu puudustele ja annab talle võimaluse esitada oma märkused.

Sellisel juhul teavitab liikmesriik teisi liikmesriike, ravimiametit ja komisjoni.

Vajaduse korral võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et müügiloa omaniku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.”

23. Artikkel 116 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 116

Pädevad asutused peatavad, tühistavad, võtavad tagasi või muudavad müügiloa, kui leitakse, et ravim on kahjulik, et ravim ei ole tõhus või et ravimi riski ja kasulikkuse vahekord ei ole positiivne, või kui selle kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis ei vasta deklareeritud koostisele. Ravim ei ole tõhus, kui selgub, et kõnealuse ravimiga ei ole võimalik saavutada ravitulemusi.

Luba peatatakse, tühistatakse, võetakse tagasi või muudetakse ka juhul, kui taotluse tõenduseks artikli 8 või artiklite 10–11 kohaselt esitatud andmed on valed või neid ei ole muudetud kooskõlas artikliga 23, kui ei ole täidetud artiklis 21a, 22 või 22a osutatud tingimusi ja nõudeid või kui ei ole tehtud artiklis 112 osutatud kontrolli.”

24. Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ravim on kahjulik”;

ii) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) ravimi riski ja kasulikkuse vahekord ei ole soodne”;

b) lisatakse lõige 3:

„3. Pädev asutus võib keelata toote tarnimise uutele patsientidele.”

25. Artikli 122 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid saadavad ravimiametile kontrolli tulemuste aruande elektroonilisel teel. ”

26. Artikli 123 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Igal aastal avaldab ravimiamet ühenduses keelatud ravimite loetelu.”

27. Artikli 126a lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Kui liikmesriik seda võimalust kasutab, võtab ta vajalikud meetmed, et tagada käesoleva direktiivi nõuete, eriti V (välja arvatud artikli 63 lõigetes 1 ja 2), VI, VIII, IX ja XI jaotises sätestatud nõuete täitmine.

3. Enne sellise loa väljastamist teavitab liikmesriik müügiloa omanikku liikmesriigis, kus asjaomane ravim on loa saanud, ettepanekust anda käesoleva artikli alusel luba asjaomasele ravimile.”

28. Artikkel 127a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 127a

Kui ravimile antakse luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004 ja teaduskomitee osutab oma arvamuses soovitatavatele tingimustele või piirangutele, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 4 punktides c, ca või cb, võib komisjon käesoleva direktiivi artiklites 33 ja 34 sätestatud korra kohaselt vastu võtta liikmesriikidele adresseeritava otsuse kõnealuste tingimuste või piirangute kohaldamiseks.”

Artikkel 2 Üleminekusätted

1. Liikmesriigid tagavad, et müügilubade suhtes, mis on antud enne käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva, kohaldatakse nõuet lisada direktiivi 2001/83/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) artikli 11 punktiga 3a ja artikli 59 lõike 1 punktiga aa ette nähtud toote omaduste kokkuvõttele ja infolehele oluline teave, mis on vajalik selleks, et ravimit ohutult ja tõhusalt kasutada; seda nõuet tuleb kohaldada alates kõnealuse loa uuendamisest või kolme aasta möödumisel eespool osutatud kuupäevast, sõltuvalt sellest kumb on varasem.

2. Liikmesriigid tagavad, et müügilubade suhtes, mis on antud enne käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva, kohaldatakse nõuet, mille kohaselt peab müügiloa omanik pidama direktiivi 2001/83/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) artikli 104 lõike 3 punktiga b ette nähtud ravimiohutuse järelevalve süsteemi peatoimikut ühe või enama ravimi kohta ja tegema selle taotluse korral kättesaadavaks; seda nõuet tuleb kohaldada alates kolme aasta möödumisest eespool osutatud kuupäevast.

3. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2001/83/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) artiklite 107n–107r kohast korda kohaldatakse ainult selliste uuringute suhtes, mida on alustatud pärast käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuupäeva.

Artikkel 3 Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt [18 kuud pärast jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates [18 kuud pärast jõustumist].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 5 Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) 726/2004 ja direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ – mõlemad muudetavad õigusaktid käsitlevad ravimiohutuse järelevalvet.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Poliitikavaldkond (-valdkonnad): Siseturg (EÜ asutamislepingu artikkel 95).

Meetmed:

– Parandada kogu ühenduses rahva tervise kaitset, mis on seotud ravimiohutusega;

– Toetada farmaatsiasektori siseturu saavutusi.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised nimetused:

02.030201 – Euroopa Ravimiamet – toetus jaotistele 1 ja 2

02.030202 – Euroopa Ravimiamet – toetus jaotisele 3

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Eeldatavasti kohaldatakse kavandatavat paketti, mis koosneb ravimiohutuse järelevalvet käsitlevast määrusest ja direktiivist, alates 2011. aasta lõpust (aasta „n”). Lisas esitatud arvestus hõlmab ajavahemikku 2011–2016.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

02.030201 | Mittekohust. | Liigendamata[15] | EI | JAH | EI | nr 1a0203 |

02.030202 | Mittekohust. | Liigendamata | EI | JAH | EI | nr 1a0203 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

Ei kohaldata

Kaasrahastamise andmed

Ei kohaldata

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele (vt arvestuse üksikasju lisast)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal)

Ei kohaldata.

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Komisjoni rahastatud sõltumatu uuringu, ulatusliku avaliku arutelu (2006 ja teist korda 2007) ning komisjoni talituste koostatud üksikasjaliku analüüsi kaudu on ilmsiks tulnud olulised puudused praeguses ELi ravimiohutuse järelevalve süsteemis. Kõiki esilekerkinud probleeme kokku võttes võib öelda, et ELi elanike tervis ei ole piisavalt kaitstud; seega on võimalik vähendada ravimite kõrvaltoimetega seoses rahvatervisele tekkivat koormust ELi ravimiohutuse järelevalve parandamise kaudu.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Pidades silmas kehtivaid ELi õigusakte, ühtse turu toimimist ja tsentraliseeritud korras müügiloa saanud ravimite üha suurenevat osakaalu, ei suuda liikmesriikides võetavad meetmed piisavalt tagada ravimiohutuse järelevalve eeskirjade täielikku ühtlust liikmesriikide lõikes ning seega on käesoleva õigusakti ettepaneku eesmärgid saavutatavad üksnes ühenduse tasandil.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Käesoleva ettepaneku kõrgeim eesmärk on parandada rahva tervise kaitset ühenduses, tõhustades samal ajal ühtset ravimiturgu ELi ravimiohutuse järelevalve tugevdamise ja ratsionaliseerimise kaudu. See saavutatakse järgmiste rakenduslike eesmärkide kaudu:

– määrata põhivastutajatele selged rollid ja ülesanded;

– ratsionaliseerida ELi otsustusprotsessi ravimiohutuse küsimustes;

– parandada ravimiohutusalast läbipaistvust ja teabevahetust;

– tugevdada ettevõtete ravimiohutuse järelevalve süsteeme;

– tagada kvaliteetsete andmete kogumine proaktiivsel ja proportsionaalsel viisil;

– kaasata huvirühmad ravimiohutuse järelevalvesse.

Ettepaneku eesmärgid aitavad saavutada ravimite müügilubade andmise, kontrollimise ja järelevalve ühenduse raamistiku strateegilisi eesmärke, mis on järgmised:

- Tagada rahva tervise piisav kaitse kogu ühenduses.

- Toetada farmaatsiasektori siseturu rajamist.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalve korraldus

Komisjon on välja töötanud viisid, kuidas teha liikmesriikidega koostööd, et jälgida õigusnormide ülevõtmist.

Järelhindamisel loetakse asjakohaseks, vastuvõetavaks, usaldusväärseks, lihtsaks ja kindlaks järgmist:

- rollide ja ülesannete selguse ning standardite hindamisel, mille alusel ülesandeid täidetakse – võtta aluseks Euroopa Komisjoni korrapärased aruanded, ravimiohutuse järelevalve kontrollid ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) audit;

- ELi otsustusprotsessi ratsionaliseerimise hindamisel – võtta aluseks uue EMEA komitee loomise ajastus ja EMEA-le suunatud ravimiohutusalaste hinnangutaotluste arv;

- läbipaistvuse ja teabevahetuse hindamisel – anda hinnang liikmesriikides loodud ravimiohutusalastele veebilehtedele, EMEA loodud ELi ohutusalase veebiportaali käivitamisele ja salvestatud teabe mahule;

- ettevõtete ravimiohutuse järelevalve süsteemide hindamisel – võtta aluseks kontrollide tulemused;

- kvaliteetsete andmete proaktiivse kogumise hindamisel – hinnata esitatud riskijuhtimiskavade arvu ja nõutud uuringute sidusust;

- kõrvaltoimetest teatamise hindamisel – võtta aluseks hinnatud ravimite kõrvaltoimet käsitlevate aruannete ja perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete arv ja kvaliteet;

- huvirühmade ravimiohutuse järelevalvesse kaasamise hindamisel – võtta aluseks patsientidelt kõrvaltoimete kohta saadud teadete arv ja osakaal.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Mõju hindamisel konsulteeris komisjon aktiivselt asjaomaste huvirühmadega, kasutades kõikvõimalikke teabevahetusviise. Toimus kaks üldist veebipõhist avalikku arutelu, mille täiendamiseks korraldati küsitlusuuringud ja seminarid konkreetsete huvirühmadega. Konsulteeriti komisjoni farmaatsiakomitee, EMEA teaduskomiteede ning EMÜ riikide ravimiametite juhtidega. Täiel määral võeti arvesse ka komisjoni talituste märkusi, mis esitati talitustevaheliste juhtrühmade koosolekutel.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Uuringu „Assessment of the European Community System of Pharmacovigilance”[16] konkreetne eesmärk oli analüüsida Euroopa keskasutuse ja liikmesriikide ravimiametite vahelist koostööd ning nende koostööd müügilubade omanike ja teiste huvirühmadega ravimite kahjuliku mõju kontrollimisel; uuringus esitati ka soovitusi, kuidas kõnealust süsteemi tugevdada.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Tuleb märkida, et käesolevas ettepanekus on konkreetselt sätestatud, et Euroopa Komisjoni talitused peavad iga kolme aasta tagant esitama aruande, mis käsitleb ravimiohutuse järelevalve toimimist liikmesriikides, et tuleb korraldada ravimiohutusalaseid kontrolle ja et tuleb korraldada EMEA audit.

Erieesmärgi saavutamist, mis seisneb rahva tervise kaitse parandamises ELi ravimiohutuse järelevalve tugevdamise ja ratsionaliseerimise kaudu, võib hinnata välisuuringu teel.

Kõnealused kaks ELi õigusakti, mida muudetakse, sisaldavad kehtivat üldist läbivaatamisklauslit (komisjoni aruanne iga 10 aasta tagant), mida kohaldatakse uute õigusnormide suhtes.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Euroopa Ravimiamet rakendab spetsiaalseid eelarvekontrollimehhanisme ja -menetlusi. Liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajatest koosnev haldusnõukogu võtab vastu nii eelarve (määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 66 punkt f) kui ka eelarvet käsitlevad sise-eeskirjad (artikli 66 punkt g). Euroopa Kontrollikoda kontrollib igal aastal eelarve täitmist (artikli 68 lõige 3).

Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Ravimiameti suhtes ilma piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Peale selle võeti juba 1. juunil 1999 vastu otsus koostöö kohta OLAFiga (EMEA/D/15007/99).

Ravimiameti rakendatav kvaliteedijuhtimise süsteem toetab pidevat kontrolli, mille eesmärk on tagada õigete menetluste järgimine ning kõnealuste menetluste ja tegevuspõhimõtete asjakohasus ja tõhusus. Nimetatud menetluse osana tehakse igal aastal mitu siseauditit.

LISA: Arvutustega seotud üksikasjad

Sissejuhatus

Finantsselgitus esitatakse sellepärast, et kui kõnealused õigusaktide ettepanekud vastu võetakse, antakse Euroopa Ravimiametile (EMEA) esmakordselt õigus ravimiohutuse järelevalve toimingute eest tasu võtta. Finantsselgitus ja käesolevas lisas esitatud arvutused näitavad, et kõik kõnealusest õigusakti ettepanekust tulenevate toimingutega seotud kulud saadakse kehtestatud lõivude kaudu tagasi. Seda arvesse võttes võib käesolevas lisas esitatud arvutuse põhjal järeldada, et kavandatavatel meetmetel ei ole olulist finantsmõju ühenduse eelarvele.

Ravimiohutuse järelevalve ja haldustoimingud moodustasid 13,5 % ravimiameti inimressursist (ligikaudu 70 täistööajaga töötajat) ja 14,54 % ravimiameti kuludest (25,2 miljonit eurot, abiteenused kaasa arvatud). EMEA on esitanud ühe täistööajaga ja AD kategooriaga EMEA töötaja Londoni töökoha keskmiseks maksumuseks (2007. aasta kavandatud kulud) järgmised summad: Palk: 112 113 eurot ja palk koos üldkuluga: 161 708 eurot.

Ühenduse hindamised eeldavad tasu maksmist ettekandjatele; maksmine toimub ravimiameti kaudu. Oleme ette näinud lõivud, mille puhul 50 % maksutulust jääb EMEA-le ja 50 % läheb ettekandjate tasustamiseks.

Lõivud, mida EMEA nõuab farmaatsiatööstuselt

Tehti järgmine arvutus, mis käsitleb ravimiohutuse järelevalve sätete toetamiseks võetavaid lõivusid:

Ühenduse ravimiohutuse järelevalve hinnangutaotlused | Hinnatud perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded | Ühendusepoolne uuringute hindamine | Ühendusepoolne riskijuhtimise hindamine |

Arv (aastas) | 20 | 1000 | 300 | 100 |

Hinnanguline lõivusumma | €72,800 | €6,100 | €6,100 | €12,100 |

Kokku | 20 x €72,800 = €1,456,000 | 1000 x €6,100 = €6,100,000 | 300 x €6,100 = €1,830,000 | 100 x €12,100 = €1,210,000 |

Eespool esitatud hinnangute põhjal peaks EMEA saama ravimiohutuse järelevalvega seotud lõivudest aastas täiendavat tulu 10 596 000 eurot.

Tasu, mida EMEA maksab ettekandjatele ühenduse ravimiohutuse järelevalve hinnangute koostamise eest

Arvestatakse, et pool lõivudest laekunud summadest makstakse nimetatud teaduslike hinnangute ettekandjatele. Seda arvesse võttes tehakse EMEA poolt ettekandjatele makstavate summade suhtes järgmine arvutus:

Ühenduse ravimiohutuse järelevalve hinnangutaotlused | Hinnatud perioodilised ajakohastatud ohutusaruanded | Ühendusepoolne uuringute hindamine | Ühendusepoolne riskijuhtimise hindamine |

Arv (aastas) | 20 | 1000 | 300 | 100 |

Hinnanguline tasu ettekandjale | €36,400 | €3,050 | €3,050 | €6,050 |

Kokku | 20 x €36,400 = €728,000 | 1000 x €3,050 = €3,050,000 | 300 x €3,050 = €915,000 | 100 x €6,050 = €605,000 |

Eespool esitatud hinnangute põhjal peaks EMEA kulutama ettekandjate tasustamiseks 6 230 000 eurot.

Kirjanduse jälgimine

EMEA (kolm uut infoanalüütikut, kui põhiteenus sisse ostetakse) ja ühe kirjanduse jälgimisega tegeleva eraettevõtte[17] (533 333 eurot aastas 3000 kontrollitava aine kohta; nimetatud summa kahekordistatakse, kuna ainete ja üksikasjalike protsesside arv ei ole teada) esitatud hinnangute põhjal võib järeldada, et EMEA aastakulud kasvavad ligikaudu 1,56 miljoni euro võrra.

Ravimiohutuse järelevalve komitee uus struktuur:

Leitakse, et EMEA ravimiohutuse järelevalve komitee struktuuris tehtavad muudatused (sealhulgas praeguse töörühma asendamine) ei too kaasa suuremaid kulusid võrreldes praegustega.

Ühenduse ravimiohutuse järelevalve süsteemile suunatud hinnangutaotluste läbivaatamine:

Arvatakse, et aasta jooksul esitatakse 10–30 hinnangutaotlust. Kui kasutada selle vahemiku keskmist väärtust ja eeldada, et hindamis-/koordineerimiskulud on samaväärsed tsentraliseeritud menetluse II tüüpi muudatuse kuludega, siis oleks EMEA kuluks ettekandjatele makstav tasu 20 x 36 400 eurot= 728 000 eurot ja tuluks lõivudest moodustuv summa 20 x 72 800 eurot = 1,46 miljonit eurot.

Läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate sätete läbivaatamine:

Hinnanguline kulu on 646 832 eurot aastas, millega kaetakse neli täistööajaga ametikohta, mis on ette nähtud dokumentide ja veebiportaali haldamiseks (kaasa arvatud tegelemine konfidentsiaalsusküsimustega ja üks „teabejuht”, kes koostab kiireloomulisi ravimiohutusalaseid teateid).

Infotehnoloogiaga seotud ühekordseteks kuludeks on ette nähtud 1 000 000 eurot (vt punkti, kus kirjeldatakse mõju üldisele telemaatika eelarvele).

Loasaamisjärgsete mitteinterventsionaalsete ohutusuuringute ühendusepoolne kontroll

Hinnangute kohaselt peab ELi komiteestruktuur läbi vaatama 300 protokolli, milleks kulub 485 124 eurot: kolm täistööajaga ametikohta EMEA koordineerimise ja esialgse läbivaatamise korraldamiseks. Eespool esitatud lõivusummade kalkulatsiooni kohaselt saadakse selle menetluse kaudu tööstuselt lõive 1 830 000 euro suuruses summas, millest pool makstakse ettekandjatele ja 915 000 eurot jääb EMEA-le.

Riskijuhtimissüsteemide ühendusepoolne kontroll

Hinnangute kohaselt korraldab ühendus aastas 100 täiendavat riskijuhtimissüsteemi hindamist. Eeldades, et hindamis-/koordineerimiskulud on samaväärsed tsentraliseeritud menetluse uuenduse kuludega, oleks EMEA kuluks ettekandjatele makstav tasu 100 x 6 050 eurot = 605 000 eurot ja tuluks lõivudest moodustuv summa 100 x 12 100 = 1,2 miljonit eurot.

Ühenduse ravimiohutuse järelevalve andmebaasi parendamine

Täiendav ühekordne kulu seoses inimressursside ning riist- ja tarkvaraga on hinnanguliselt kokku 2 871 000 eurot (vt punkti, kus kirjeldatakse mõju üldisele telemaatika eelarvele).

Ravimiohutuse järelevalvega seotud andmete kogumise ja haldamise korraldamine

Lisapersonali töölevõtmine, mis hõlmab kümmet täistööajaga ametikohta ravimiohutuse järelevalve andmete kogumiseks ja haldamiseks andmebaasis EudraVigilance ettevõtete seisukohast (ravimite kõrvaltoimete käsitlemine), toob hinnangute kohaselt kaasa 1,62 miljoni suuruse täiendava kulu.

Tööjaotus perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamisel

Eespool esitatud lõivusummade kalkulatsiooni kohaselt saadakse selle menetluse kaudu tööstuselt lõive 6 100 000 euro suuruses summas, millest pool makstakse ettekandjatele ja 3 050 000 eurot jääb EMEA-le.

Telemaatika eelarve

Praegune EMEA programm telemaatika „arenduskulude” (nagu esitatud EMEA telemaatika üldkavas) kohta näeb ette järgmist:

IT aasta kogueelarve (miljonit eurot ühe kümnendkoha täpsusega) | 12.6 | 11.9 | 13.1 | 13.1 | 12.8 | 10.4 | 74.1 |

EMEA-lt saadud andmete kohaselt kaasneb ettepanekus sisalduvate läbipaistvuse ja teabevahetusega seotud sätetega ühekordne infotehnoloogiakulu summas 1 miljon eurot ja ühenduse ravimiohutuse järelevalve andmebaasi parendustega ühekordne infotehnoloogiakulu summas 2,87 miljonit eurot.

Asjakohane on paluda, et EMEA võtaks üle ühenduse ravimiohutuse järelevalve andmebaasi jaoks ette nähtud 2,87 miljoni euro suuruse ühekordse kulu, mis kuulub praegu telemaatika eelarve alla (kas koos 2008. aasta eelarve ülejäägiga või ilma selleta), ja paluda, et EMEA tagaks andmebaasi parema toimimise enne oodatavat jõustumistähtaega aastal 2011. Läbipaistvuse ja teabevahetusega seotud ühekordne kulu tuleks katta lõivudest saadavast tulust (500 000 eurot aastatel 2012 ja 2013).

Üldine mõju EMEA eelarvele

Hinnangute kohaselt kasvavad EMEA-le eraldatavad vahendid ühekordselt 3,9 miljoni euro ulatuses (ELi ravimiohutuse portaali rajamine ja andmebaasi Eudravigilance toimimise parandamine) ja jooksvad kulud kasvavad 10,1 miljoni euro ulatuses aastas, sealhulgas ettekandjatele ettenähtud tasu, 23 täistööajaga töökohta lisaks praegu ravimiametis ravimiohutuse järelevalvega tegelevale personalile (kasv 38 %) ja pisut üle 1 miljoni euro aastas kirjanduse jälgimisega tegelevate mittekoosseisuliste töötajate tasustamiseks.

Ravimiohutuse läbipaistvus ja teabevahetus | 1,000,000 | 4 | 646,832 |

Kodifitseerimine ja loasaamisjärgsete ohutusuuringute kontroll | 3 | 485,124 | 915,000 | 1,830,000 |

Andmebaasi Eudravigilance arendamine | 2,871,000* |

Ravimiohutuse järelevalve andmete töötlemine | 10 | 1,617,080 |

EMEA-poolne kirjanduse jälgimine | 3 | 485,124 | 1,066,667 |

Tööjaotus perioodiliste ajakohastatud ohutusaruannete hindamisel | 3 | 485,124 | 3,050,000 | 6,100,000 |

Riskijuhtimissüsteemide hindamine | 605,000 | 1,210,000 |

Täistööajale taandatud personal | 5 | 23 | 23 | 23 | 23 | 23 |

Aastapalk | 808,540 | 3,719,284 | 3,719,284 | 3,719,284 | 3,719,284 | 3,719,284 |

Muud aasta jooksul tekkivad kulud | 1,066,667 | 1,066,667 | 1,066,667 | 1,066,667 | 1,066,667 |

Ettekandjad | 5,298,000 | 5,298,000 | 5,298,000 | 5,298,000 | 5,298,000 |

Kulud kokku | 808,540 | 10,583,951 | 10,583,951 | 10,083,951 | 10,083,951 | 10,083,951 |

Lõivudest saadav tulu | 0 | 10,596,000 | 10,596,000 | 10,596,000 | 10,596,000 | 10,596,000 |

Saldo | -808,540 |12,049 |12,049 |512,049 |512,049 |512,049 | | Töö mahu ja lõivudest saadava tulu prognoosimisel kasutatud hinnanguid arvesse võttes võib alates 2012. aastast saadavat netotulu pidada õigustatuks, tagamaks, et EMEA suudaks täita rahvatervise seisukohast olulist ravimiohutuse järelevalve tagamise ülesannet olukorras, kus tulu on kõikuv ja mõned kulud (näiteks mõned palgad) on kindlaksmääratud suurusega. Kõik arvud on ümardatud ja indekseerimata.

[1] ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

[2] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

[3] Vt: http://ec.europa.eu/health/ph_overview/patient_safety/consultation_en.htm

[4] Vt: http://imi.europa.eu/documents_en.html

[5] Hulk ühenduse projekte on seadnud eesmärgiks leida võimalusi parandada ravimiohutuse järelevalvet elektroonilistel tervisekaartidel leiduva teabe analüüsimise teel infotehnoloogiavahendite abil, sh projektid, mida kaasrahastatakse teadusuuringute 7. raamprogrammi alusel.

[6] Määruse (EÜ) nr 726/2004 aluseks on ka artikli 152 lõike 4 punkt b, kuid seda veterinaarravimite osas, mis jäävad praeguste ettepanekute kohaldamisalast välja.

[7] http://ec.europa.eu/atwork/programmes/docs/clwp2008_en.pdf (vt lk 20).

[8] ELT C , , lk .

[9] ELT C , , lk .

[10] ELT C , , lk .

[11] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

[12] ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

[13] EÜT L 121, 1.5.2001, lk 34.

[14] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

[15] Liigendamata assigneeringud.

[16] http://ec.europa.eu/enterprise/pharmaceuticals/pharmacovigilance_acs/docs/acs_consultation_final.pdf

[17] Wolters Kluwer Health