52008PC0419

ET

Brüssel 2.7.2008

KOM(2008) 419 lõplik

2008/0141 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides

(Uuestisõnastamine)

{SEK(2008) 2154}

{SEK(2008) 2155}

{SEK(2008) 2166}

{SEK(2008) 2167}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1. Käesoleva uuestisõnastamise ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides, [1] mida on nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/74/EÜ laiendatud Ühendkuningriigi suhtes [2] ja kohandatud nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/109/EÜ seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega [3].

2. Direktiivi 94/45/EÜ artikliga 15 on ette nähtud, et hiljemalt 22. septembriks 1999 vaatab komisjon koostöös liikmesriikide ja Euroopa tasandi tööturu osapooltega uuesti üle direktiivi kohaldamise korra, järgides eriti töötajate arvu künnise vastavust nõuetele, ning esitab nõukogule vajalikud muudatusettepanekud. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandes direktiivi 94/45/EÜ kohaldamise kohta [4] märkis komisjon, et ta teeb otsuse direktiivi uue läbivaatamise kohta, toetudes vajalikele täiendavatele hindamistele ja võttes arvesse arenguid muudes töötajate kaasamist käsitlevates õigusaktide ettepanekutes.

Üldine taust

3. 14 aastat pärast direktiivi 94/45/EÜ vastuvõtmist on loodud ligikaudu 820 Euroopa töönõukogu, mis esindavad 14,5 miljonit töötajat ning tagavad nende teavitamise ja nendega konsulteerimise riikidevahelisel tasandil. Töönõukogud on tihedalt seotud riikidevaheliste suhete arenguga sotsiaalvaldkonnas ja aitavad sobitada ühisturu raames majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke, eelkõige on töönõukogudel tähtis roll muutuste ennetamisel ja nende vastutustundlikul juhtimisel.

4. Siiski on direktiivi 94/45/EÜ kohaldamisel esile kerkinud probleeme. Riikidevaheline teavitamis- ja konsulteerimiskord ei ole tõhus, sest ettevõtete ümberstruktureerimise puhul ei teavitata Euroopa töönõukogusid ega konsulteerita nendega piisavalt. Euroopa töönõukogud on asutatud ainult 36 % ettevõtetes, mis kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse. Õiguskindlus ei ole alati tagatud, eriti juhtudel, mis hõlmavad suhteid riikliku ja riikidevahelise konsulteerimistasandi vahel ning ettevõtete ühinemist ja ülevõtmist. Kolmes eelotsuse taotluses [5] küsiti Euroopa Ühenduste Kohtult tõlgendust direktiivi nende sätete kohta, milles käsitletakse Euroopa töönõukogu asutamiseks vajaliku teabe edastamist. Töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevad direktiivid ei ole piisavalt sidusad ja kooskõlastatud.

5. Euroopa töönõukogud peavad olema suutelised täitma täies ulatuses oma rolli muutuste prognoosimisel ja juhtimisel ning edendama tulemuslikku riikidevahelist sotsiaaldialoogi. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega koos mitteregulatiivsete meetmetega tagada töötajate õigus riikidevahelisele teavitamisele ja konsulteerimisele, suurendada toimivate Euroopa töönõukogude arvu, tugevdada õiguskindlust ja tagada töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate direktiivide parem kohaldamine.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

6. Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse ka muid töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevaid direktiive. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, [6] sätestatakse üldised kohaldamispõhimõtted riiklikul tasandil. Direktiive 98/59/EÜ [7] ja 2001/23/EÜ [8] kohaldatakse koondamiste või ettevõtete ülemineku kavade puhul. Direktiividega 2001/86/EÜ [9] ja 2003/72/EÜ [10] reguleeritakse töötajate kaasamist Euroopa aktsiaseltside (Societas Europaea – SE) ning Euroopa ühistute (Societas Cooperativa Europea – SCE) tegevusse.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

7. Uue sotsiaalmeetmete kava [11] kontekstis on käesoleva algatuse eesmärk toetada Euroopa Liidu jõupingutusi, et kõik kodanikud saaksid globaliseerumisprotsessist võrdselt kasu. Koos aruannetega ümberkorralduste kohta ja multinatsionaalsete ettevõtete kokkulepetega soovitakse käeoleva algatusega edendada ettevõtete ja töötajate suutlikust prognoosida eesseisvaid muutusi ja nendega kohaneda. Töötajate asjakohane kaasamine võimaldab parandada sotsiaalset dialoogi multinatsionaalsete ettevõtete sees ning kujundada soodne kliima lahenduste otsimiseks paindlikkuse ja turvalisuse kaudu.

8. Käesolev direktiiv haakub uuendatud Lissaboni strateegiaga, mille eesmärk on eelkõige luua rohkem paremaid töökohti dünaamilisemas ja konkurentsivõimelisemas Euroopas. Direktiiv täiendab heade tavade edendamist, mida Euroopa Liit jätkuvalt toetab, osutades tööturu osapooltele igakülgset abi, et töötajate kvalifikatsiooni ja liikuvuse, töötervishoiu ja -ohutuse ning töökeskkonnaga seotud küsimused kuuluksid Euroopa töönõukogu pädevusse. Direktiiv sobitub ka komisjoni meetmetega õigusloome parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu õigusaktide kohandamisele, lähtudes uutest majanduslikest ja sotsiaalsetest vajadustest, eelkõige riikidevahelise ulatusega ümberkorralduste arvust ja tähtsusest.

9. Käesoleva direktiiviga tunnustatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on eelkõige kaitsta töötajate või nende esindajate õigust saada asjakohasel tasemel aegsasti teavet ja tagada, et nendega konsulteeritaks juhtudel ja tingimustel, mis on ette nähtud ühenduse õiguse ning riiklike õigusaktide ja tavadega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 27.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine huvitatud isikutega

10. Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikliga 138 ühenduse tasandi tööturu osapooltega, et selgitada välja ühenduse võimalikud tegevussuunad selles valdkonnas [12]. Töötajate organisatsioonid toetasid direktiivi kiiret läbivaatamist, samas kui tööandjate organisatsioonid olid läbivaatamise vastu. Tööturu osapooled määrasid seejärel ühiselt kindlaks Euroopa töönõukogudega seotud head tavad ning komisjon konsulteeris nendega taas heade tavade edendamise ja rakendamise küsimuses [13]. Pärast kõnealust konsultatsiooni pidas komisjon ühenduse meetmeid soovitavaks ja pidas ühenduse tasandil nõu tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 3 [14].

11. Vastuseks viimatinimetatud konsulteerimisele teatasid tööandjate organisatsioonid, BusinessEurope, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus (CEEP) ning Euroopa käsitööga tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete assotsiatsioon (UEAPME), et on valmis Euroopa sotsiaaldialoogi raames läbirääkimistesse astuma. Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) oli arvamusel, et selliste läbirääkimiste korraldamine ei ole realistlik. Pärast uut pöördumist Euroopa sotsiaalpartnerite poole täheldas komisjon, et läbirääkimisi asutamislepingu artikli 138 lõike 4 tähenduses ei toimu, ning võttes arvesse tõendatud vajadust kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, otsustas teha käesoleva ettepaneku.

12. Kuna BusinessEurope ja UEAPME valmistusid läbirääkimisteks, ei esitanud nad arvamust kavandatava algatuse võimaliku sisu kohta. CEEP ning hotelli- ja toitlustussektori (HOTREC), pangandussektori (EBF) ja kaubandussektori (EUROCOMMERCE) tööandjate organisatsioonid, kellega konsulteeriti, esitasid oma arvamuse kavandatavate muudatuste kohta; lisaks avaldasid oma arvamust ka Prantsuse eraõiguslike äriühingute assotsiatsioon (l'Association française des entreprises privées - AFEP), Euroopa Liidu juures tegutsev Ameerika Kaubanduskoda (AmCham EU) ja üks ettevõtja.

13. Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) ja Euroopa Juhtivtöötajate Konföderatsioon (Confédération européenne des cadres – CEC) tegid ettepaneku konsulteerimiseks esitatud ettepanekute kohandamiseks ning muude muudatuste tegemiseks direktiivi. . Oma arvamuse esitasid ka Confederation of the Nordic Bank, Finance and Insurance Unions (NFU), Finansforbündet ning kuue ettevõtte töötajate esindajad.

14. Konsulteeritud ettevõtete esitatud vastused ja ettepanekud vaadati üksikasjalikult läbi ning neid võeti mõju hindamisel arvesse; aruanne selle kohta on lisatud käesolevale ettepanekule. Läbivaatamise tulemusel muutis komisjon teatavaid konsulteerimiseks esitatud dokumendis tehtud ettepanekuid, näiteks seoses sätetega, milles käsitletakse tulemuslikku otsustusprotsessi ettevõtetes, riikidevahelise ulatuse piiramist, esindatuse künnise sisseseadmist, töötajate proportsionaalse esindatuse saavutamist, vähendatud komitee tugevdamist ning enne direktiivi jõustumist sõlmitud kokkulepete tunnustamist ilma kohandamisklauslit rakendamata.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

15. Lisaks tööturu osapoolte ning akadeemiliste ringkondade esitatud analüüsidele Euroopa töönõukogu kohta palus komisjon välisekspertidel teha uuring, et mõõta erinevate valikuvõimaluste võimalikku, eelkõige kuludega seotud mõju. Kõnealuse 2008. aastal tehtud uuringu raames toimus küsitlus juhusliku valimi hulgas, kuhu kuulus 10 % toimivatest Euroopa töönõukogudest. Küsitleti nii nende ettevõtete juhtkonda kui ka töötajate esindajaid.

16. Uuringu tulemused on lülitatud mõju hinnangusse ning esitatakse avalikkusele komisjoni veebisaidil.

Mõju hindamine

17. Komisjon hindas direktiivi mõju. Mõju hindamise käigus piiritleti täpselt probleem, mida Euroopa Liidu meetmega soovitakse lahendada, sõnastati neli eesmärki (õiguste jõustamise tagamine, Euroopa töönõukogude arvu suurendamine, õiguskindlus, töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorda käsitlevate ühenduse õigusaktide parem seotus) ja tegevuseesmärgid ning vaadati läbi kolm võimalikku teed nende eesmärkide saavutamiseks.

18. Esimene võimalus on, et uut Euroopa Liidu meedet ei võeta. See ei võimaldaks saavutada loetletud eesmärke.

19. Teine võimalus on mitteregulatiivsete meetmete võtmine ja heade tavade täiendav edendamine. See eeldaks teabevahetuse laiendamist, millele vajadusel järgneks ettepanek suurendada rahalist toetust heade tavade edendamiseks ja soovitus Euroopa töönõukogude loomise ja toimimise kohta. Sellel võimalusel on mitmeid majanduslikke ja sotsiaalseid eeliseid ning sellega ei kaasne ettevõtetele täiendavaid kulusid. Samas võimaldab see saavutada õiguskindluse ja ühenduse õigusaktide seostatuse eesmärke üksnes piiratud ulatuses.

20. Kolmas võimalus on kehtivate õigusaktide läbivaatamine. See võimalus eeldab direktiivi 94/45/EÜ muudatuste tegemist, mis hõlmavad peamiselt teavitamise ja konsulteerimise mõiste määratlemist, Euroopa töönõukogu riikidevahelise pädevusala piiritlemist, täiendavate nõuete kohandamist, töötajate esindajate koolitamist ja ametiühingute rolli. Välja arvatud kaks allvarianti, mis on seotud töötajaskonna piirarvu vähendamisega 500 töötajani ja kokkulepete registreerimise korra sisseseadmisega, vastab see valikuvõimalus kõige paremini seatud eesmärkidele, kuigi sellega kaasneb ettevõtetele mõningane täiendav kulu. Paraku pakub see üksnes piiratud võimalusi tööturu osapoolte tähelepanu juhtimisel töötajate riikidevahelise teavitamis- ja konsulteerimiskorra edendamise vajalikkusele.

21. Mõju hindamise tulemusena selgus, et kõige mõjusam on kehtivate õigusaktide läbivaatamine koos mitteregulatiivsete teavitus- ja edendamismeetmetega.

3. Ettepaneku õiguslik külg

Kavandatud meetmete kokkuvõte

22. Uuestisõnastamise ettepanek hõlmab järgmisi direktiivi 94/45/EÜ olulisi muudatusi:

– lisatakse üldpõhimõtted, mis on seotud töötajate riikidevahelise teavitamise ja konsulteerimise korraga, lisatakse teavitamise mõiste määratlus ning täpsustatakse konsulteerimise mõistet;

– Euroopa töönõukogu pädevust piiratakse üksnes riikidevaheliste küsimustega ning kehtestatakse eelistatult ettevõttesisese kokkuleppega kindlaksmääratud kord töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra riikliku ja riikidevahelise tasandi kooskõlastamiseks;

– täpsustatakse töötajate esindajate ülesandeid ja nende võimalusi saada koolitust, tunnustatakse ametiühingute rolli töötajate esindajate toetamisel;

– täpsustatakse läbirääkimiste alustamiseks vajaliku teabe edastamisega seotud vastutust ning Euroopa töönõukogu loomist käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste korda;

– kokkuleppe puudumisel kohaldavaid täiendavaid nõudeid kohandatakse vastavalt vajaduste muutumisele;

– lisatakse kohandamisklausel, mis kehtib Euroopa töönõukogude tegevust reguleerivate kokkulepete suhtes juhul, kui ettevõtte või kontserni struktuuri muudetakse, ning: kui kohandamisklauslit ei kohaldata, jätkub kehtivate lepingute kohaldamine.

Õiguslik alus

23. Õigusakti ettepanek põhineb asutamislepingu artiklil 137, millega nähakse ette, et ühendus toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, mis on seotud töötajate teavitamise ja konsulteerimisega..

Subsidiaarsuse põhimõte

24. Liikmesriigid ei suuda piisaval määral saavutada kavandatava direktiivi eesmärke, mis seisnevad riikidevahelisi küsimusi käsitleva kehtiva ühenduse õigusakti muutmises. Euroopa Liit suudab paremini korraldada kõnealuse õigusakti muutmist ning tagada õigusakti seotust ühenduse ja riikide õigusaktidega kõnealuses valdkonnas. Euroopa töönõukogude loomist ja toimimist on võimalik muuta ainult ühenduse meetme kaudu, sest selline muudatus eeldab ühenduse ning riikide õigusaktide sidusat ja koordineeritud muutmist, kuna ühe liikmesriigi õigusaktide rakendamine mõjutab teise liikmesriigi ettevõtjate ja töötajate õigusi ja kohustusi. Ettepanekuga jäetakse liikmesriikidele siiski võimalus kohandada vastavalt riiklikele töösuhetele ja õigussüsteemile eelkõige neid sätteid, mis käsitlevad töötajate esindajate ametissenimetamise korda ja nende kaitset ning asjakohaste sanktsioonide määramist.

Proportsionaalsuse põhimõte

25. Kuna direktiiviga tunnistatakse ettevõtte tasandil peetavate läbirääkimiste prioriteetsust ilma miinimumtingimusi seadmata, tagab see ulatuslikud võimalused Euroopa töönõukogu tegevuse kohandamiseks vastavalt konkreetsetele tegutsemistingimustele ning tegevuskorra või lisaülesannete kindlaksmääramiseks. Ettepanek toetab kõnealust paindlikkust, kuid täpsustab selle raamistiku. Jättes Euroopa töönõukogu loomiseks ettenähtud künnise 1 000 töötaja tasemele, hoidutakse direktiiviga haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamist ja arengut.

Õigusakti valik

26. Kehtivat õigusakti saab muuta ainult direktiiviga, lisaks toetatakse tööturu osapooli mitteregulatiivsete meetmete ja heade tavade edendamisega.

4. Mõju eelarvele

27. Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. Täiendav teave

Lihtsustamine ja halduskulude vähendamine

28. Direktiivi 94/45/EÜ [15] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

29. Ettepanek aitab tagada direktiivi 94/45/EÜ seotust teiste töötajate teavitamis-ja konsulteerimiskorda käsitlevate direktiividega, ühtlustades mõisteid, piiritledes Euroopa töönõukogu pädevust ning kehtestades teavitamise ja konsulteerimise eri tasandite vahelise kooskõlastamisekorra. Seega aitab ettepanek õigusraamistikku lihtsustada.

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

30. Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit: direktiiv vaadatakse üle viis aastat pärast ülevõtmise tähtaega.

Vastavustabel

31. Liikmesriigid on kohustatud edastama komisjonile sätete teksti, millega direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle võetakse, ning selliste sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

Euroopa Majanduspiirkond

32. Kavandatav õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ja peaks seetõttu laienema EMPle.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

33. Direktiivi 94/45/EÜ artiklitesse 1, 2, 4, 5, 6, 10, 11, 12, 13 ja 14 ning selle lisasse tehakse olulisi muudatusi. Direktiivi 94/45/EÜ artikleid 3 ja 9 muudetakse vähesel määral, artikleid 7 ja 8 ei muudeta.

34. Üldpõhimõtted ning teavitamise ja konsulteerimise määratlus. Direktiivi 94/45/EÜ artiklis 1 täpsustatakse, et töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorda kohaldatakse viisil, mis tagab kõnealuse korra tulemuslikkuse. Artiklisse 2 lisatakse teavitamise mõiste määratlus ning konsulteerimise mõistet täiendatakse vastavalt uuematele direktiividele, milles käsitletakse teavitamise ja konsulteerimise aega, viisi ja sisu.

35. Euroopa töönõukogu riikidevaheline pädevus. Artiklis 1 sätestatakse asjakohane juhtimis- ja esindustasand, sõltuvalt arutatavast küsimusest. Euroopa töönõukogu pädevus piiritletakse riikidevaheliste küsimustega ning küsimuse riikidevahelise olemuse määratlemise sätted tõstetakse täiendavate nõuete hulgast artiklisse 1, et neid saaks kohaldada kokkulepete alusel loodud Euroopa töönõukogude suhtes. Küsimuse riikidevahelise olemuse määratlemise puhul täpsustatakse, et võimalik mõju peab hõlmama vähemalt kaht liikmesriiki.

36. Töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra kooskõlastamine eri tasandite vahel. Artiklisse 12 lisatakse töötajate riikliku ja riikidevahelise tasandi teavitamis- ja konsulteerimiskorra kooskõlastamise põhimõte, võttes arvesse esindusorganite pädevus- ja tegevusulatust. Kooskõlastamise kord määratakse kindlaks artiklis 6 osutatud kokkuleppega, mis hõlmab edaspidi ka kõnealust küsimust. Kui kõnealuses küsimuses kokkulepe puudub ja on ette näha selliste otsuste vastuvõtmist, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või töölepinguid, tuleb menetlust alustada samaaegselt nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil. Kuna teatavaid riiklikke õigusakte võidakse vajadusel kohandada selliselt, et Euroopa töönõukogu saaks teavitada enne või samaaegselt riiklike ametiasutustega, lisatakse klausel, et töötajate üldine kaitsetase ei tohi väheneda. Ajakohastatakse viiteid kollektiivseid koondamisi ja ettevõtete üleminekut käsitlevatele direktiividele ning lisatakse viide raamdirektiivile 2002/14/EÜ.

37. Töötajate esindajate ülesanded ja pädevus Töötajate esindajate kohustus anda aru töötajatele, keda nad esindavad, viiakse täiendavaid nõudeid käsitlevast artiklist üle artiklisse 10, milles käsitletakse ka töötajate esindajate kaitset ja nende ülesandeid. Täpsustatakse Euroopa töönõukogu liikmete pädevust ettevõtte või kontserni töötajate esindamisel. Täpsustatakse töötajate esindajate võimalusi saada koolitust palka kaotamata.

38. Läbirääkimiste alustamine ja toimumine. Artiklis 5 täpsustatakse kohaliku juhtkonna vastutust Euroopa töönõukogu loomist käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste alustamiseks vajaliku teabe edastamisel, kohaldades Euroopa Kohtu tõlgendamispõhimõtteid [16]. Selleks et tagada õiguskindlus ja lihtsustada läbirääkimiste erikomisjoni moodustamist, muudetakse asjakohast korda nii, et igale liikmesriigile, kus töötab vähemalt 50 töötajat, eraldatakse üks koht sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab töötajate koguarvust 10 %. Täpsustatakse ka töötajate esindajate õigust pidada koosolekut ilma juhatuse osaluseta.

39. Ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide roll Artiklisse 5 lisatakse, et läbirääkimiste alustamisel Euroopa töönõukogu loomiseks teavitatakse nii ametiühinguid kui ka tööandjate organisatsioone, lisaks nimetatakse ametiühinguid selgesõnaliselt ka ekspertide hulgas, kelle poole töötajate esindajad võivad läbirääkimistel abi saamiseks pöörduda.

40. Täiendavate nõuete sisu (kohaldatakse kokkuleppe puudumisel). Lisas loetletakse valdkonnad, mida teavitamis- ja konsulteerimiskord hõlmab, ning lisatakse õigus saada esitatud arvamuse kohta põhjendatud vastus. Ennetamise eesmärgil käsitletakse erakorraliste asjaoludena, mis eeldavad teavitamist ja võimaldavad kutsuda kokku vähendatud komitee koosoleku, ka olukorda, kus võidakse teha otsuseid, millel on märkimisväärne mõju töötajate huvidele. Selleks et suurendada vähendatud komitee rolli, suurendatakse selle koosseisu viie liikmeni ning täpsustatakse, et komiteele tuleb tagada võimalused korrapäraseks tegevuseks.

41. Kohandamisklausel ja kehtivad kokkulepped. Artikli 6 kohaselt sõlmitud kokkulepped peavad sisaldama muutmis- ja läbivaatamissätteid. Artikliga 13 nähakse ette, et vastavalt kehtiva kokkuleppe sätetele tuleb kokkulepped läbi vaadata, kui ettevõtte või kontserni struktuur oluliselt muutub; sellise sätte puudumisel ja asjakohase taotluse esitamisel kohaldatakse uue kokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimismenetlust, kuhu kaasatakse ka toimiva(te) Euroopa töönõukogu(de) liikmed. Töönõukogud jätkavad oma tegevust, seda vajadusel kohandades, kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni, seejärel töönõukogude tegevus ja nende asutamislepingud lõpetatakse. Juhul kui kohaldatakse kohandamisklauslit, ei kohaldata kehtivate eelnevalt sõlmitud kokkulepete suhtes direktiivi sätteid ning ei ole üldist kohustust korraldada uusi läbirääkimisi artikli 6 kohaselt sõlmitud kokkulepete suhtes.

42. Muud sätted Artikliga 6 nähakse ette, et vajadusel tuleb kokkuleppes sätestada vähendatud komitee loomise ja tegevuse kord. Artikkel 15 sisaldab ülevaatamisklauslit, mille kohaselt vaadatakse direktiiv üle viis aastat pärast ülevõtmise tähtaega. Lisas sätestatakse, et kokkuleppe puudumisel on Euroopa töönõukogu loomise kord sarnane läbirääkimiste erikomisjoni loomise korraga.

94/45/EÜ (kohandatud)

2008/0141 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud sotsiaalpoliitikat käsitleva protokolli nr 14 lisana esitatud kokkulepet sotsiaalpoliitika kohta, eriti selle artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 137,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [17] ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [18] ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [19] ,

toimides asutamislepingu artiklis 251 189c sätestatud korras [20]

ning arvestades järgmist:

uus

(1) Nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides [21] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi [22]. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

94/45/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

ning arvestades, et: Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud sotsiaalpoliitikat käsitleva protokolli alusel on Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik ja Portugali Vabariik (edaspidi “liikmesriigid”), soovides rakendada 1989. aasta sotsiaalhartat, sõlminud kokkuleppe sotsiaalpoliitika kohta;

94/45/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

nimetatud kokkuleppe artikli 2 lõige 2 lubab nõukogul direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded;

uus

(2) Vastavalt direktiivi 94/45/EÜ artiklile 15 vaatas komisjon koostöös liikmesriikide ja Euroopa tasandi tööturu osapooltega uuesti üle nimetatud direktiivi toimimise, jälgides eriti töötajate arvu künnise vastavust nõuetele, et esitada vajalikud muudatusettepanekud.

(3) Pärast konsulteerimist liikmesriikide ja Euroopa tasandi tööturu osapooltega esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande [23] direktiivi 94/45/EÜ toimimise kohta.

94/45/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta punkt 17 sätestab muu hulgas, et töötajate teavitamist, nõustamist ja nende osalust peab arendama asjakohasel viisil, arvestades eri liikmesriikides valitsevaid tavasid; harta sätestab, et seda kohaldatakse eriti äriühingute või kontsernide puhul, millel on asutused või äriühingud kahes või enamas liikmesriigis;

94/45/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

enamiku liikmesriikide seas valitsevast laiapõhjalisest konsensusest hoolimata ei suutnud nõukogu vastavalt esitatud ettepanekule, mida on muudetud 1991. aasta 3. detsembril, [24] vastu võtta direktiivi liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides töötajate teavitamiseks [25] ning nõustamiseks asutatava Euroopa töönõukogu kohta;

94/45/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

vastavalt sotsiaalpoliitikat käsitleva kokkuleppe artikli 3 lõikele 2 on komisjon ühenduse tasandil konsulteerinud tööturu osapooltega, millised võiksid olla ühenduse võimalikud tegevussuunad töötajate teavitamisel ja nõustamisel liikmesriigiülestes ettevõtetes ja kontsernides;

94/45/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

komisjon, tulnud pärast kõnealust konsulteerimist järeldusele, et ühenduse tegevus on soovitatav, on vastavalt nimetatud kokkuleppe artikli 3 lõikele 3 tööturu osapooled kavandatava ettepaneku sisu suhtes uuesti ära kuulanud ning tööturu osapooled on esitanud komisjonile oma arvamused;

94/45/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

pärast teist konsulteerimist ei ole tööturu osapooled teatanud komisjonile oma soovist algatada nimetatud kokkuleppe artiklis 4 sätestatud menetlust, mis võiks viia kokkuleppe sõlmimiseni;

uus

(4) Komisjon konsulteeris kooskõlas asutamislepingu artikli 138 lõikega 2 ühenduse tasandi tööturu osapooltega, et selgitada välja ühenduse võimalikud tegevussuunad selles valdkonnas.

(5) Pärast kõnealust konsulteerimist pidas komisjon ühenduse meetmeid soovitavaks ja konsulteeris uuesti ühenduse tasandil tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 3.

(6) Pärast teist konsulteerimist ei ole tööturu osapooled teatanud komisjonile oma soovist algatada asutamislepingu artikli 138 lõikega 4 ettenähtud menetlust, mis võiks viia kokkuleppe sõlmimiseni.

(7) On osutunud vajalikuks kaasajastada ühenduse õigusakte, mis käsitlevad töötajate riikidevahelist teavitamist ja nendega konsulteerimist, et tagada tõhusalt töötajate õigus saada riikidevahelist teavet ja osaleda konsultatsioonides, suurendada Euroopa töönõukogude arvu, lahendada direktiivi 94/45/EÜ kohaldamisel tuvastatud probleemid, vähendada direktiivi teatavatest sätetest või nende puudumisest tulenevat õiguskindlusetust ning parandada töötajate riikidevahelist teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamist.

94/45/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

(8) Vastavalt asutamislepingu artiklile 136 kokkuleppe artiklile 1 on ühenduse ja liikmesriikide olulinesi eesmärke edendada dialoogi tööturu osapoolte vahel.

uus

(9) Käesolev direktiiv on osa ühenduse raamistikust, mille eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise valdkonnas. Raamistik peaks hoidma võimalikult väiksena ettevõtete või üksuste koormuse, tagades antud õiguste tulemusliku kasutamise.

94/45/EÜ põhjendus 9

(10) Siseturu toimimine toob kaasa ka ettevõtete koondumise kontsentreerumisprotsessi, samuti piiriülese ühinemise, ülevõtmised, ühisettevõtted ning selle tulemusena ka ettevõtete ja kontsernide muutumise riikidevaheliseks. Selleks et tagada majandustegevuse areneks kooskõlaliselt harmooniline areng, peavad kahes või enamas liikmesriigis tegutsevad ettevõtted ja kontsernid teavitama ja nõustama oma otsustest mõjutatud töötajate esindajaid ja nendega konsulteerima.

94/45/EÜ põhjendus 10

(11) Liikmesriikide õigusaktides või tavas sisalduv töötajate teavitamis- ja konsulteerimisnõustamiskord pole ei võta sageli arvesse sageli kooskõlas selle üksuse riikidevaheliste struktuuriüksusega, kes teeb töötajaid mõjutavaid otsuseid. See võib viia otsustest mõjutatud töötajate ebavõrdse kohtlemiseni ühes ja samas ettevõttes või kontsernis.

94/45/EÜ põhjendus 11

(12) Tuleb vastu võtta vajalikud sätted, et tagada liikmesriigiüleste ettevõtete töötajate asjakohane nõuetekohane teavitamine ja nendega konsulteeriminenõustamine, kui neid mõjutavad otsused on tehtud mõnes teises muus liikmesriigis kui see, kus nad töötavad., kus nemad ei tööta.

94/45/EÜ põhjendus 12

(13) Selleks et tagada kahes või enamas liikmesriigis tegutsevate ettevõtete või kontsernide töötajate asjakohane nõuetekohane teavitamine ja nendega konsulteeriminenõustamine, on vaja asutada Euroopa töönõukogud või sisse seada mingi muu töötajate riikidevaheliseks teavitamiseks ja nendega konsulteerimiseks nõustamiseks sobiv kord.

uus

(14) Töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskord määratakse kindlaks ja seda rakendatakse selliselt, et oleks tagatud käesoleva direktiivi tõhus kohaldamine. Seepärast on vaja, et ettevõte teavitaks Euroopa töönõukogu ning konsulteeriks temaga aegsasti, ilma et ettevõtte kohanemisvõime satuks kahtluse alla. Dialoogi pidamine otsustustasandil ning töötajate esindajate tulemuslik kaasamine teenivad ühist eesmärki – ennetada ja juhtida muutusi.

(15) Töötajate ja nende esindajate teavitamine ning nendega konsulteerimine peab olema tagatud asjakohasel juhtimis- ja esindustasandil, sõltuvalt arutatavast küsimusest. Seetõttu peab Euroopa töönõukogu pädevus ja tegevusulatus olema eristatav riiklike esindusorganisatsioonide omast ning piirduma riikidevaheliste küsimustega.

(16) Küsimuse riikidevahelise olemuse väljaselgitamiseks tuleks võtta arvesse nii selle mõju võimalikku ulatust kui ka juhtimis- ja esindustasandit, mida küsimuse lahendamine eeldab. Seepärast käsitletakse riikidevahelistena küsimusi, mis on seotud kogu ettevõtte või kontserni või vähemalt kahe liikmesriigiga..

94/45/EÜ põhjendus 13 (kohandatud)

(17) järelikultOn vaja määratleda kontrolliva ettevõtte mõiste, mis on seotud ainuüksi käesoleva direktiiviga ega mõjuta kontserni või kontrolli mõistete määratlusi muudes õigusaktides ,mida võidakse vastu võtta tulevikus kavandatavates tekstides.

94/45/EÜ põhjendus 14

(18) Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise nõustamise mehhanismid sellistes ettevõtetes või kontsernides peavad hõlmama kõiki asutusi või vastavalt olukorrale ka liikmesriikides paiknevaid kontserni ettevõtteid, hoolimata sellest, kas ettevõtte või kontserni kontrolliva ettevõtte keskjuhatus paikneb liikmesriikide territooriumil või väljaspool seda.

94/45/EÜ põhjendus 15

(19) Vastavalt poolte autonoomia põhimõttele peavad töötajate esindajad ning ettevõtte või kontserni kontrolliva ettevõtte juhatus kokkuleppe teel kindlaks määrama Euroopa töönõukogude olemuse, koosseisu, ülesanded, tööviisi, korra ja rahalised vahendid või muu nende konkreetses olukorras sobiva teavitamis- ja konsulteerimisnõustamiskorra.

94/45/EÜ põhjendus 16

(20) Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peavad liikmesriigid kindlaks määrama, kes on töötajate esindajad, ning eelkõige kindlustama, juhul kui seda peetakse vajalikuks, töötajate eri kategooriate võrdse proportsionaalse esindatuse.

uus

(21) Töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise mõistete täpsustamine, et need vastaksid vaadeldavat valdkonda käsitlevatele hiljutistele direktiividele ja oleksid kooskõlas riiklike õigusraamistikega, teenib kolme eesmärki: tõhustada dialoogi riikidevahelisel tasandil, tagada tegevuse kooskõlastatus riikidevahelise ja riikliku tasandi vahel ning vajalik õiguskindlus käesoleva direktiivi kohaldamisel.

(22) Teavitamise mõiste määratlemisel tuleb arvesse võtta eesmärki, et töötajate esindajatel peab olema võimalik teabega piisavalt tutvuda, mis eeldab, et teabe edastamise aeg, viis ja sisu on asjakohased.

(23) Konsulteerimise mõiste määratlemisel tuleb silmas pidada, et võimalikku arvamust saaks otsustamisprotsessis arvesse võtta, mistõttu peab konsulteerimine toimuma asjakohasel ajal ja viisil ning olema asjakohase sisuga.

94/45/EÜ põhjendus 22

(24) Sellises ettevõttes või kontserni kontrollivas ettevõttes, mille keskjuhatus asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, peab käesolevas direktiivis ettenähtud teavitamis- ja konsulteerimisnõustamiskorda rakendama liikmesriiki vajaduse korral ametisse määratud esindaja või sellise esindaja puudumisel see asutus või kontrollitav ettevõte, kus töötab kõige rohkem liikmesriigi töötajaid.

uus

(25) Täpsemalt tuleb määratleda ettevõtte või kontserni vastutus läbirääkimiste alustamiseks vajaliku asjakohase teabe edastamise eest, töötajatel peab olema võimalik hinnata, kas ettevõte või kontsern, kus nad töötavad, on liikmesriigiülene, ning luua vajalikud kontaktid, et esitada taotlus läbirääkimiste alustamiseks.

(26) Läbirääkimiste erikomisjonis peavad eri liikmesriikide töötajad olema proportsionaalselt esindatud. Töötajate esindajad peavad saama koostööd teha, et määrata kindlaks oma seisukohad keskjuhatusega peetavateks läbirääkimisteks.

(27) On vaja tunnustada ametiühingute rolli töötajate esindajate toetamisel, kui viimatinimetatud seda taotlevad, Euroopa töönõukogu asutamise kokkulepet käsitlevatel läbirääkimistel või kordusläbirääkimistel. Selleks et hoida Euroopa tasandi ametiühinguid ja töövõtjate organisatsioone kursis uute Euroopa töönõukogude asutamisega ja edendada häid tavasid, peaks neid läbirääkimiste alustamisest teavitama.

(28) Euroopa töönõukogude asutamist ja toimimist käsitlev kokkulepe peab sisaldama sätteid selle muutmise, lõpetamise või läbivaatamise kohta vastavalt vajadusele, eelkõige juhul, kui ettevõtte või kontserni asukoht või struktuur muutuvad.

(29) Kokkuleppes peab olema määratletud töötajate teavitamise ja konsulteerimise riikliku ja riikidevahelise tasandi kooskõlastamise kord, mis vastaks ettevõtte või kontserni erivajadustele. Kõnealune kord peab arvesse võtma esindusorganisatsioonide pädevus- ja tegevusvaldkondi, eelkõige seoses muutuste ennetamise ja juhtimisega.

(30) Euroopa töönõukogu tegevuse tõhustamiseks ja kooskõlastamiseks ning eriolukorra puhul töönõukogu koheseks teavitamiseks ja konsulteerimiseks peab kokkuleppega olema ette nähtud vähendatud komitee loomise ja toimimise kord.

94/45/EÜ põhjendus 18

(31) lisaks võivad tTöötajate esindajad võivad otsustada, et Euroopa töönõukogude loomine ei ole vajalik, või otsustavad asjaosalised pooled, et kasutavad teistsugust töötajate riikidevahelist teavitamis- ja konsulteerimisnõustamiskorda.

94/45/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

(32) tTeatavate lisavajaduste puhuks tuleks ette näha sätted, mida kohaldada siis, kui pooled nii otsustavad või kui keskjuhatus keeldub läbirääkimisi alustamast või kui läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele ei jõuta.

uus

(33) Selleks et tagada Euroopa töönõukogu ülesannete igakülgne ja tõhus täitmine, peab töötajate esindajatel olema aruandekohustus töötajate ees, keda nad esindavad, ja õigus saada vajalikku koolitust.

94/45/EÜ põhjendus 21

(34) Käesolevast direktiivist raames lähtudes tegutsevatele töötajate esindajatele tuleb nende ülesannete täitmisel tagada samasugune kaitse ja tagatised, nagu on töötajate esindajatel tööle võtva riigi õigusaktide ja/või tava alusel. Neid ei tohi nende seadusliku tegevuse eest mingil moel diskrimineerida ning vallandamise ja muude sanktsioonide korral on neil õigus samasugusele kaitsele.

94/45/EÜ põhjendus 24

(35) Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed juhul, kui käesolevas direktiivis kehtestatud kohustusi ei järgita.

uus

(36) Tõhususe, sidususe ja õiguskaitse tagamiseks on vaja tagada direktiivide ning töötajate teavitamist ja konsulteerimist käsitlevate ühenduse ja riiklike õigusaktide kooskõlastamine. Esmatähtis on, et igas ettevõttes ja kontsernis kehtestataks läbirääkimiste tulemusena kooskõlastamise kord. Kui kõnealuses küsimuses kokkulepe puudub ja on ette näha selliste otsuste vastuvõtmist, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või töölepinguid, tuleb menetlust alustada üheaegselt nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil, võttes arvesse esindusorganite pädevus- ja tegevusvaldkondi. Euroopa töönõukogu avaldatud arvamus ei tohi piirata keskjuhatuse võimalusi korraldada nõuetekohane konsulteerimine, lähtudes riiklikes õigusaktides sätestatud tähtaegadest. Riiklikke õigusakte tuleks vajadusel kohandada selliselt, et Euroopa töönõukogu saaks teavitada enne või samaaegselt riiklike ametiasutustega, jälgides ühtlasi, et töötajate üldine kaitsetase ei väheneks.

uus

(37) Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/14/EÜ (millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses) [26] sätestatud teavitamise ja konsulteerimise korra kohaldamist ega ka nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [27] artiklis 2 ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [28] artiklis 7 sätestatud erikorra kohaldamist.

94/45/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

(38) Eraldi käsitlemist vajavad need liikmesriigiülesed ettevõtted ja kontsernid, kus 22. septembri 1996. aasta seisuga käesoleva direktiivi jõustamise ajal on oli olemas kogu töötajaskonda hõlmav riikidevahelist teavitamist ja konsulteerimist nõustamist sätestav kokkulepe.

uus

(39) Juhul kui ettevõtte või kontserni struktuur oluliselt muutub, näiteks ühinemise, ülevõtmise või jagunemise korral, tuleb Euroopa töönõukogu(sid) vastavalt kohandada. Kohandamine saab eelkõige toimuda vastavalt kehtiva kokkuleppe sätetele, kui need võimaldavad vajalikke kohandusi teha. Selliste sätete puudumisel ja juhul kui on esitatud asjakohane taotlus, alustatakse toimiva(te) Euroopa töönõukogu(de) liikmete osalusel läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks et tagada töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine struktuuri muutmise otsustaval etapil, tuleb toimiva(te)l Euroopa töönõukogu(de)l võimaldada tegevust jätkata, vajadusel kohandustega, kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni. Pärast uue kokkuleppe allkirjastamist tuleb lõpetada varem asutatud töönõukogude tegevus ja töönõukogude asutamist käsitlev kokkulepe, olenemata selle sätetest kehtivuse või lõpetamise kohta.

(40) Ainult juhul, kui kohandamisklauslit ei kohaldata, võib jätkata kehtiva kokkuleppe kohaldamist, et mitte alustada ilma vajaduseta kohustuslikke uusi läbirääkimisi. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et käesoleva direktiivi sätted ei laiene kehtivatele kokkulepetele, mis on sõlmitud enne 22. septembrit 1996 vastavalt direktiivi 94/45/EÜ artiklile 13, ning seega ei ole enne käesoleva direktiivi jõustumist üldist kohustust korraldada uusi läbirääkimisi direktiivi 94/45/EÜ artikli 6 kohaselt sõlmitud kokkulepete suhtes.

94/45/EÜ põhjendus 19

(41) Ilma et see piiraks poolte võimalust teisiti otsustada, tuleb pooltevahelise kokkuleppe puudumisel, selleks et täita käesoleva direktiivi eesmärke, teavitada loodud Euroopa töönõukogu ja sellega konsulteerida nõu pidada, et ettevõtte või kontserni tegevuse võimalikku mõju töötajate huvidele saaks hinnata vähemalt kahes liikmesriigis. Seepärast peab ettevõttelt või kontrollivalt ettevõttelt nõudma, et see edastaks töötajate esindajatele töötajate huvidegae seotud puudutavat üldist teavet ning konkreetset teavet ettevõtte või kontserni tegevuse nende külgede aspektide kohta, mis mõjutavad töötajate huve. Euroopa töönõukogu peab nimetatud kohtumise lõpuks esitama oma arvamuse.

94/45/EÜ põhjendus 20

(42) Teatavatest otsustest, millel on märkimisväärne mõju töötajate huvidele, tuleb töötajate esindajaid võimalikult kiiresti teavitada ja nendega konsulteerida. neid nõustada.

uus

(43) On vaja täpsustada nende täiendavate nõuete sisu, mida kohaldatakse kokkuleppe puudumisel ja millest lähtutakse läbirääkimistel, ning kohandada nõudeid vastavalt riikidevaheliste teavitamis- ja konsulteerimisvajaduste ja -tavade muutumisele. Tuleb eristada valdkondi, mille puhul tuleb lisaks teavitamisele Euroopa töönõukoguga ka konsulteerida, see tähendab, et esitatud arvamuse kohta saadakse põhjendatud vastus Selleks et vähendatud komitee saaks täita koordineerimise ja eriolukorra tõhusa haldamisega seotud ülesandeid, peab see koosnema kuni viiest liikmest ja kogunema korrapäraselt.

(44) Kuna liikmesriigid ei suuda vajalikul määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on parandada liikmesriigiüleste ettevõtete ja kontsernide töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorda, kuid neid eesmärke on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45) Käesoleva direktiiviga tunnustatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on eelkõige kaitsta töötajate või nende esindajate õigust saada asjakohasel tasemel aegsasti teavet ja tagada, et nendega konsulteeritaks juhtudel ja tingimustel, mis on ette nähtud ühenduse õigusaktidega ning riiklike õigusaktide ja tavadega (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 27).

(46) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(47) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

94/45/EÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDOSA

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada liikmesriigiüleste ettevõtete ja kontsernide töötajate õigust saada teavet ja nõustamist tagada, et nendega konsulteeritaks.

94/45/EÜ (kohandatud)

uus

2. Selleks luuakse vastavalt artikli 5 lõikes 1 sätestatud viisil korras esitatud taotlusele korral igas liikmesriigiüleses ettevõttes või kontsernis Euroopa töönõukogu või töötajate teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskord, et töötajaidte teavitadamine ja nendega konsulteerida. nõustamine toimuks neil tingimustel, sel viisil ja sellise mõjuga, nagu käesolev direktiiv sätestab. Töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskord määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse viisil, mis tagab kõnealuse korra ning ettevõtte või kontserni otsustusprotsessi tõhusa toimimise.

uus

3. Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine toimub asjakohasel juhtimis- ja esindustasandil, sõltuvalt arutatavast küsimusest. Selleks piirdub Euroopa töönõukogu pädevus ning käesoleva direktiiviga reguleeritav töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskord ainult riikidevaheliste küsimustega.

4. Riikidevaheliste küsimustena käsitletakse küsimusi, mis on seotud liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga tervikuna või vähemalt kahe ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis.

94/45/EÜ

35. Olenemata lõikest 2, kus Kui liikmesriigiülene kontsern artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses hõlmab ühte või mitut sellist ettevõtet või kontserni, mis artikli 2 lõike 1 punktide a või c tähenduses on liikmesriigiülesed ettevõtted või liikmesriigiülesed kontsernid, luuakse erandina lõikest 2 Euroopa töönõukogu kontserni tasandil, kui artiklis 6 nimetatud kokkulepped ei sätesta teisiti.

46. Kui artiklis 6 nimetatud kokkulepetega ei nähta ette suuremat ulatuslikumat tegevusulatust toimeala, hõlmavad Euroopa töönõukogude volitused ja pädevus ning lõikes 1 kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks sisseseatud teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskord liikmesriigiülese ettevõtte puhul kõiki liikmesriikides paiknevaid asutusi ning liikmesriigiülese kontserni puhul kõiki liikmesriikides paiknevaid kontserni ettevõtteid.

57. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat direktiivi ei kohaldata kaubalaevastike laevaperede puhul.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liikmesriigiülene ettevõte“ – ettevõte, millel on liikmesriikide piires vähemalt 1000 töötajat ja vähemalt kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat;

b) „kontsern“ – kontrolliv ettevõte ja selle poolt kontrollitavad ettevõtted;

c) „liikmesriigiülene kontsern“ – järgmiste tunnustega kontsern:

– vähemalt 1000 töötajat liikmesriikide piires,

– vähemalt kaks kontserni kuuluvat ettevõtet eri liikmesriikides

ja

– vähemalt üks 150 töötajaga kontserni ettevõte ühes liikmesriigis ning vähemalt veel üks vähemalt 150 töötajaga kontserni ettevõte mõnes teises liikmesriigis;

d) „töötajate esindajad“ – siseriikliku õiguse ja/või tavaga ettenähtud töötajate esindajad;

e) „keskjuhatus“ – liikmesriigiülese ettevõtte keskjuhatus või liikmesriigiülese kontserni puhul kontrolliva ettevõtte keskjuhatus;

uus

f) „teavitamine“ – tööandjapoolne andmete edastamine töötajate esindajatele, et nad saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida. Teavet antakse sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, nagu on vaja selleks, et töötajate esindajatel oleks võimalik seda piisavalt uurida ja vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks;

94/45/EÜ (kohandatud)

uus

fg) „konsulteerimine“ – arvamuste vahetamine ning dialoogi arendamine ning arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, mis võimaldaks töötajate usaldusisikutel edastatud teabest lähtuvalt esitada oma arvamus liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni pädevale organile

94/45/EÜ

gh) „Euroopa töönõukogu“ – vastavalt artikli 1 lõikele 2 või lisa sätetele asutatud nõukogu, mille eesmärkgiks on töötajate teavitamine ja nõustamine;

hi) „läbirääkimiste erikomisjon“ Spetsiaalne läbirääkimiskomisjon – organ, mis on asutatud vastavalt artikli 5 lõikele 2, et kooskõlas artikli 1 lõikega 2 pidada keskjuhatusega läbirääkimisi Euroopa töönõukogu või teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra sisseseadmise küsimuses.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehakse töötajate arvu ettenähtud künnis kindlaks, lähtudes siseriiklikest õigusaktidest ja/või tavadest järgi, võttes aluseks viimased kaks aastat töötanud töötajate (kaasa arvatud osalise tööajaga töötajate) keskmise arvu.

Artikkel 3

„“Kontrolliva ettevõtte” mõiste

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „“kontrolliv ettevõte” see ettevõte, millel on kas näiteks omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest tulenevalt ülekaalukas mõjuvõim teise ettevõtte („“kontrollitava ettevõtte”) üle.

2. Kui vastupidist pole ei ole tõestatud vastupidist, võib ülekaalukat mõjuvõimu teise ettevõtte suhtes eeldada, kui ettevõttel otseselt või kaudselt:

a) on enamik selle ettevõtte märgitud kapitalist või

või

b) on kontroll selle ettevõtte emiteeritud aktsiakapitaliga seotud häälteenamuse üle või

või

c) on võimalik ametisse nimetada üle poolte nimetatud ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest.

3. Lõike 2 kohaldamisel kuuluvad kontrolliva ettevõtte hääletamist hääleõiguse ja ametisse nimetamiset puudutavate õiguste hulka ka teiste kontrollitavate ettevõtete õigused ning kõikide oma nimel, kuid kontrolliva või mis tahes teise kontrollitava ettevõtte huvides tegutsevate isikute või organite õigused.

94/45/EÜ (kohandatud)

4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei loeta ettevõtet „“kontrollivaks ettevõtteks” teise ettevõtte suhtes, milles tal on osalus, kui esimesena nimetatud ettevõte on niisugune äriühing, millele viidatakse ettevõtetevahelise kontsentratsiooni kontrollimist kontrolli kehtestamist ettevõtjate koondumiste üle käsitlevas nõukogu 21. detsembri 1989. aasta 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EMÜ) nr 4064/89 139/2004 artikli 3 lõike 5 punktides a või c [29].

94/45/EÜ

5. Ülekaaluka mõjuvõimu kasutamist ei saa eeldada ainuüksi seetõttu, et vastavate volitustega isik täidab kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega seadustega likvideerimiset, pankrotti, maksejõuetuset, maksete lakkamiset, kompromissi või teisi muude sellisteeid menetlustegai puudutavaid seotud ülesandeid.

6. Selleks et määrata kindlaks, kas ettevõte on „“kontrolliv ettevõte”, kohaldatakse selle liikmesriigi õigust seadust, mille mida jurisdiktsiooni alla rakendatakse nimetatud ettevõtte suhtes kuulub.

Kui nimetatud ettevõte ei juhindu liikmesriigi seadusest õigusaktidest, kohaldatakse selle liikmesriigi seadust õigust, mille territooriumil paikneb kas nimetatud ettevõtte esindaja või, sellise esindaja puudumisel, kontserni suurima töötajate arvuga ettevõtte keskjuhatus.

7. Kui lõike 2 kohaldamisel ilmneb seaduste õigusnormide vastuolu ja kontserni kaks või enam ettevõtet vastavad ühele või mitmele nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumile, loetakse kontrollivaks ettevõtteks punktis c sätestatud kriteeriumile vastav ettevõte, kuni tõestatakse mõne teise ettevõtte ülekaalukas mõjuvõim.

II JAGU

EUROOPA TÖÖNÕUKOGU ASUTAMINE VÕI TÖÖTAJATE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISKONSULTEERIMISKORRA SISSESEADMINE

Artikkel 4

Vastutus Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra sisseseadmise eest

1. Liikmesriigiüleses ettevõttes või liikmesriigiüleses kontsernis vastutab artikli 1 lõikes 2 sätestatud Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra sisseseadmiseks vajalike tingimuste ja vahendite loomise eest keskjuhatus.

2. Kui keskjuhatus ei paikne liikmesriigis, võtab lõikes 1 nimetatud vastutuse enda peale vajaduse korral selleks määratud keskjuhatuse esindaja liikmesriigis.

Nimetatud esindaja puudumisel võtab lõikes 1 nimetatud vastutuse enda peale sellise asutuse või kontserni kuuluva ettevõtte juhatus, kus on kõige rohkem liikmesriigis töötavaid töötajaid.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse keskjuhatuseks esindaja või esindajad, nende puudumisel aga lõike 2 teises lõigus nimetatud juhatus.

uus

4. Liikmesriigiülese kontserni iga ettevõtte juhatus, samuti liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni keskjuhatus või keskjuhatusena käsitatav organ vastutab, et huvitatud isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, saavad kasutada ja neile edastatakse artiklis 5 osutatud läbirääkimiste alustamiseks vajalikku teavet, eelkõige ettevõtte või kontserni struktuuri ja personali kohta. Kohustus hõlmab eelkõige artikli 2 lõike 1 punktides a ja c osutatud teavet töötajate arvu kohta

94/45/EÜ

Artikkel 5

Spetsiaalne läbirääkimiskomisjon Läbirääkimiste erikomisjon

1. Selleks et saavutada artikli 1 lõikes 1 nimetatud eesmärki, alustab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või asutuse vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjaliku taotluse korral läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra sisseseadmiseks.

2. Sel eesmärgil moodustatakse järgmiste juhiste kohaselt läbirääkimiste erikomisjon: spetsiaalne läbirääkimiskomisjon:

a) liikmesriigid määravad kindlaks nende territooriumil valitavate või ametisse nimetatavate läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni liikmete valimise või ametisse nimetamise korra.

Liikmesriigid näevad ette, et nende ettevõtete ja/või asutuste töötajatel, kus neist mitteolenevatel põhjustel puuduvad töötajate esindajad, on läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni liikmete valimise või ametisse nimetamise õigus.

Teine lõik ei piira siseriiklike õigusaktide ja/või tava kohaldamist, milles nähakse ette töötajate esindusorganite asutamiseks vajaliku künnisesätestamisel;

2006/109/EÜ artikkel 1 ja lisa

b) spetsiaalsel läbirääkimiskomisjonil on minimaalselt kolm liiget ja maksimaalselt sama palju liikmeid kui palju on liikmesriike;

uus

b) läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, kusjuures igale liikmesriigile, kus töötab vähemalt 50 töötajat, eraldatakse üks koht sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest;

94/45/EÜ

uus

c) valimistel või ametisse nimetamisel tuleb tagada:

– esiteks, et ühe liikmega oleksid esindatud kõik liikmesriigid, kus liikmesriigiülesel ettevõttel on üks või mitu asutust või kus liikmesriigiülesel kontsernil on kas kontrolliv ettevõte või üks või mitu kontrollitavat ettevõtet,

– teiseks, et lisaliikmeid oleks võrdeliselt asutustes, kontrollivas või kontrollitavas ettevõttes töötavate töötajate arvuga, nagu on sätestatud õigusaktidega selle liikmesriigi territooriumil, kus keskjuhatus paikneb;

dc) keskjuhatust, ja kohalikku juhtkonda ning asjaomaseid Euroopa töötajate ja tööandjate organisatsioone tuleb teavitada spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni läbirääkimiste erikomisjoni koosseisust moodustamisest ja läbirääkimiste alustamisest .

3. Spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni Läbirääkimiste erikomisjoni ülesanne on koos keskjuhatusega kirjalikus kokkuleppes kindlaks määrata Euroopa töönõukogu(de) tegevusulatus, koosseis, ülesanded ja ametiaeg või töötajate teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra rakendamine.

4. Selleks et sõlmida artikli 6 kohane kokkulepe vastavalt artiklile 6, korraldab keskjuhatus koos läbirääkimiste erikomisjoniga spetsiaalse läbirääkimiskomisjoniga koosoleku. Keskjuhatus Sellest teavitab koosolekust ta kohalikke juhtkondi.

uus

Enne ja pärast iga keskjuhatusega peetud koosolekut on läbirääkimiste erikomisjonil õigus korraldada koosolek ilma keskjuhatuse esindajate osaluseta ja kasutada selleks vajalikke kommunikatsioonivahendeid.

94/45/EÜ (kohandatud)

uus

Läbirääkimiste pidamisel võivad võib spetsiaalset läbirääkimiskomisjoni läbirääkimiste erikomisjon küsida oma töös abi abistada tema enda valitud eksperdidtidelt , näiteks asjaomaste ühenduse tasandi töötajate organisatsioonide esindajatelt. Kõnealused eksperdid võivad läbirääkimiste erikomisjoni taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandjana, kui on vaja edendada ühtsust ja järjepidevust ühenduse tasandil.

94/45/EÜ

5. Läbirääkimiste erikomisjon Spetsiaalne läbirääkimiskomisjon võib vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada vastavalt artiklile 4 läbirääkimisi mitte alustada või juba alanud läbirääkimised lõpetada.

Niisugune otsus peatab artiklis 6 viidatud osutatud lepingu kokkuleppe sõlmimise menetluse. Kui selline otsus on tehtud, ei kohaldata lisas toodud sätteid.

Uue taotluse läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni kokkukutsumise kohta saab esitada alles kaks aastat pärast eespool nimetatud otsuse vastuvõtmist, kui asjaosalised pooled ei sätesta lühemat ajavahemikku.

6. Kõik lõigetes 3 ja 4 nimetatud osutatud läbirääkimistega seotud kulud kannab keskjuhatus, nii et läbirääkimiste erikomisjonil spetsiaalsel läbirääkimiskomisjonil oleks võimalik oma ülesandeid asjakohaselt täita.

Vastavalt sellele põhimõttele võivad liikmesriigid kehtestada normid läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni tegevuse rahastamiseksl näha ette normid. Eelkõige võivad nad piirduda ainult ühe eksperdi kulude katmisega.

Artikkel 6

Kokkuleppe sisu

94/45/EÜ

1. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon spetsiaalne läbirääkimiskomisjon peavad pidama läbirääkimisi koostöö vaimus, et saavutada kokkulepe, kuidas artikli 1 lõikes 1 sätestatud osutatud töötajate teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorrada üksikasjades rakendamiseda kohta.

94/45/EÜ(kohandatud)

uus

2. Poolte autonoomiat piiramata määratakseb lõikes 1 osutatud nimetatud keskjuhatuse ja läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni vahelinse kokkuleppegae kindlaks:

a) nimetatud kokkuleppega hõlmatud liikmesriigiülese kontserni ettevõtted või liikmesriigiülese ettevõtte asutused;

b) Euroopa töönõukogu koosseisu, selle liikmete arvu, kohtade jaotuse , järgides võimaluste piires töötajate proportsionaalset esindatust tegevusvaldkonna, töötajate kategooriate ja soolise kuuluvuse lõikes, ja ning ametiaegja;

c) Euroopa töönõukogu tööülesanded, ning teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskordra ning Euroopa töönõukogu ja töötajaid esindavate riiklike organisatsioonide teavitamis- ja konsulteerimiskorra kooskõlastamismeetmed, järgides artikli 1 lõikes 3 osutatud põhimõtteid ;

d) Euroopa töönõukogu kokkutuleku paiga koosolekute koht, sageduse ja kestuse;

uus

e) vajaduse korral Euroopa töönõukogu vähendatud komitee koosseis, liikmete nimetamise kord, tööülesanded ja koosolekute toimumise kord;

94/45/EÜ

ef) Euroopa töönõukogule eraldatud raha ja materiaalsed vahendid;

94/45/EÜ (kohandatud)

uus

fg) kokkuleppe jõustumise kuupäev ja kokkuleppe kestuse , kokkuleppe muutmise ja lõpetamise kord ning uute läbirääkimiste alustamise tingimused ja selle kokkuleppe uuendamise menetluse , kaasa arvatud juhul, kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni struktuuri muudetakse. .

94/45/EÜ

3. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon spetsiaalne läbirääkimiskomisjon võivad kirjalikult otsustada, et nad Euroopa töönõukogu loomise asemel seavad nad sisse ühe või mitu teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorda.

Kokkulepepes peab olema kindlaks määratudma, millisel viisil on töötajate esindajatel õigus kohtuda, et arutada neile edastatud teavet.

Eelkõige on nimetatud teave seotud töötajate huve märkimisväärselt mõjutavate riikidevaheliste küsimustega.

4. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud osutatud kokkulepete puhul ei kehti lisas toodud täiendavad nõuded, kui lepetes pole kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

5. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud kokkulepete sõlmimisel tegutseb läbirääkimiste erikomisjon spetsiaalne läbirääkimiskomisjon oma liikmete häälteenamuse alusel.

Artikkel 7

Täiendavad nõuded

1. Artikli 1 lõikes 1 nimetatud osutatud eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse selle liikmesriigi õigusaktidega sätestatud täiendavaid nõudeid, kus keskjuhatus paikneb:

– kui keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon spetsiaalne läbirääkimiskomisjon nii otsustavad

või

– kui keskjuhatus keeldub läbirääkimisi alustamast kuue kuu jooksul pärast artikli 5 lõikes 1 nimetatud osutatud taotluse esitamist

või

– kui nad kolme aasta möödudes pärast nimetatud taotluse esitamist pole suutelised sõlmima artiklis 6 nimetatud kokkulepet ning läbirääkimiste erikomisjon spetsiaalne läbirääkimiskomisjon pole ei ole võtnud vastu artikli 5 lõikes 5 sätestatud otsust.

2. Lõikes 1 nimetatud osutatud täiendavad nõuded, mis on vastu võetud liikmesriigi õigusaktides, peavad vastama lisas nimetatud sätetele.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 8

Konfidentsiaalne teave

1. Liikmesriigid näevad ette, et läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalsete läbirääkimiskomisjonide või Euroopa töönõukogude liikmetel ja kõikidel neid abistavatel ekspertidel pole ei ole lubatud avaldada mingit otseselt neile antud konfidentsiaalset teavet.

Sama kehtib ka teavitamisel ja nõustamisel konsulteerimisel osalevate töötajate esindajate kohta.

Nimetatud kohustus kehtib esimeses ja teises alalõigus nimetatud isikute suhtes olenemata nende asukohast ka pärast nende ametiaja lõppemist.

2. Liikmesriigid näevad ette, et erijuhtudel ja siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustel ning piires pole ei ole nende territooriumil paiknev keskjuhatus kohustatud edastama sellist teavet, mis objektiivsete kriteeriumide järgi võiks oma olemuselt asjaosaliste ettevõtete tegutsemist tõsiselt kahjustada ning nende huve riivata.

Liikmesriik võib sellisest kohustusest vabastada eelneva haldus- või kohtuloa alusel.

3. Tingimusel, et käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval on siseriiklikes õigusaktides vastavad erisätted juba olemas, võib iga liikmesriik kehtestada erisätteid oma territooriumil paiknevate ettevõtete keskjuhatuse suhtes, kelle otseseks ja põhiliseks eesmärgiks on teavitamise ja arvamuste väljendamise ideoloogiline suunamine.

Artikkel 9

Euroopa töönõukogu tegevus ning töötajate teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskord

94/45/EÜ

Keskjuhatus ja Euroopa töönõukogu teevad koostööd, võttes arvesse vastastikuseid õigusi ja kohustusi.

94/45/EÜ

Sama kehtib ka keskjuhatuse ja töötajate esindajate koostöö kohta töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel. nõustamisel.

Artikkel 10

94/45/EÜ (kohandatud)

Töötajate esindajate ülesanded ja kaitse

uus

1. Ilma et see piiraks muude asutuste ja organisatsioonide tegevust selles valdkonnas, esindavad Euroopa töönõukogu liikmed kollektiivselt liikmesriikideülese ettevõtte või liikmesriikideülese kontserni töötajate huve ning neile on tagatud vajalikud vahendid käesoleva direktiivi kohaste õiguste kohaldamiseks.

2. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, annab Euroopa töönõukogu asutuste või liikmesriigiülese kontserni ettevõtete töötajate esindajatele või nende puudumisel kogu töötajaskonnale teada käesolevale lisale vastava teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisust ja tulemusest.

94/45/EÜ

3. Läbirääkimiste erikomisjoni Spetsiaalsete läbirääkimiskomisjonide liikmetel, Euroopa töönõukogude liikmetel ja artikli 6 lõikes 3 nimetatud osutatud korrale vastavalt oma tööülesandeid täitvatel töötajate esindajatel on tööülesannete täitmisel õigus samasugusele kaitsele ja tagatistele, nagu on siseriiklike õigusaktide ja/või tavaga sätestatult tagatud töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad.

94/45/EÜ

Eelkõige kehtib see läbirääkimiste erikomisjoni spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni või Euroopa töönõukogude koosolekutel või mis tahes muudel artikli 6 lõikes 3 nimetatud osutatud kokkuleppe alusel toimuvatel koosolekutel osalemise kohta, samuti ka palga väljamaksmise kohta liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni personali liikmetele töölt puudumise ajal, kui see on neil vajalik oma nende kohustuste täitmiseks.

uus

4. Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetel on õigus koolituse saamiseks palka kaotamata sellises ulatuses, mis on vajalik nende esinduskohustuste täitmiseks rahvusvahelisel tasandil.

94/45/EÜ

Artikkel 11

Käesoleva direktiivi järgimine

1. Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumil paiknev liikmesriigiülese ettevõtte asutuste juhtkond ja liikmesriigiülesesse kontserni ühe osa moodustavate kuuluvate ettevõtete juhtkond ning nende töötajate esindajad või olukorrale vastavalt töötajad järgivad käesoleva direktiiviga sätestatud kohustusi, hoolimata sellest, kas keskjuhatus paikneb tema territooriumil või mitte.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisel teevad ettevõtted asjaosaliste poolte nõudmisel kättesaadavaks artikli 2 lõike 1 punktides a ja c nimetatud töötajate arvu puudutava teabe.

32. Liikmesriigid näevad ette asjakohased meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täideta; eelkõige tagavad nad, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste jõustamiseks oleksid kättesaadavad vastavad haldus- ja kohtumenetlused.

43. Artikli 8 kohaldamisel sätestavad liikmesriigid haldusliku või kohtuliku edasikaebamise korra, mida töötajate esindajad võivad kasutada, kui keskjuhatus peab andmeid konfidentsiaalseks või ei anna artiklis 8 osutatud teavet.

Nimetatud kord võib hõlmata ka kõne all oleva teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks kavandatud menetlusi.

Artikkel 12

94/45/EÜ (kohandatud)

Seos käesoleva direktiivi ja muude ühenduse ja siseriiklike sätete vahel

94/45/EÜ

1. 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, piiramata neid meetmeid, mis on võetud vastavalt nõukogu 17. veebruari 1975. aasta direktiivile 75/129/EMÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, [30] ning vastavalt nõukogu 14. veebruari 1977. aasta direktiivile 77/187/EMÜ äriühingute, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta [31].

2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklikes õigusaktides juba olemasolevaid töötajate õigusi saada teavet ja nõustamist.

uus

1. Euroopa töönõukogu teavitamist ja temaga konsulteerimist kooskõlastatakse töötajate riiklike esindusorganitega, võttes arvesse nende mõlema pädevust ja tegevusvaldkondi ning järgides artikli 1 lõikes 3 osutatud põhimõtteid.

2. Euroopa töönõukogu teavitamise ja temaga konsulteerimise kooskõlastamise kord töötajate riiklike esindusorganitega sätestatakse artiklis 6 osutatud kokkuleppes. Kokkulepe peab järgima töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorda reguleerivaid siseriiklikke sätteid.

3. Liikmesriigid näevad ette, et kui kõnealust korda ei ole kokkuleppes sätestatud ja on ette näha selliste otsuste vastuvõtmist, millega muudetakse oluliselt töökorraldust või töölepinguid, tuleb Euroopa töönõukogu ja riiklike organite teavitamis- ja konsulteerimismenetlust alustada üheaegselt.

4. Käesolev direktiiv ei piira direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud teavitamis- ja konsulteerimiskorra ega ka direktiivi 98/59/EÜ artiklis 2 ja direktiivi 2001/23/EÜ artiklis 7 sätestatud erikorra kohaldamist.

5. Käesoleva direktiivi rakendamine ei ole piisav põhjus liikmesriigis valitseva olukorra halvendamiseks või töötajate üldise kaitsetaseme alandamiseks valdkondades, mille suhtes direktiivi kohaldatakse.

94/45/EÜ (kohandatud)

uus

Artikkel 13

Kehtivad kokkulepped

1. Piiramata lõike 23 kohaldamist, ei kohaldata käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi nende liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide puhul, kus käesoleva direktiivi rakendamiseks on artikli 14 lõikes 1 sätestatud kuupäeval 22. septembri 1996. aasta seisuga kehtis juba või direktiivi kõnealuses liikmesriigis jõustamise kuupäeval olemas eespool nimetatud kuupäevast varasema kuupäevaga kogu töötajaskonda hõlmav kokkulepe, mis näeb millega nähakse ette töötajate riikidevahelinse teavitamis- ja konsulteerimiskord nõustamise niivõrd kui kõnealune kokkulepe veel kehtib . 2. Kui lõikes 1 nimetatud kõnealuste kokkulepete kehtivusaeg lõpeb, võivad nimetatud kokkulepete osapooled ühiselt otsustada neid uuendada. Kui seda ei tehta, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid.

uus

2. Piiramata lõike 3 kohaldamist, ei loo käesoleva direktiivi sätted üldist kohustust korraldada uusi läbirääkimisi direktiivi 94/45/EÜ artikli 6 kohaselt sõlmitud kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud ajavahemikul alates 22. septembrist 1996 kuni käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud tähtajani.

3. Kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni struktuuri oluliselt muudetakse ja kui kehtivas kokkuleppes puuduvad artikli 6 või käesoleva artikli kohased sätted või kui kahe või enama kehtiva kokkuleppe sätted on vastuolulised, algatab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjalikul taotlusel artiklis 5 osutatud konsultatsioonid.

Lisaks artikli 5 lõike 2 kohaselt valitud või nimetatud liikmetele kuulub läbirääkimiste erikomisjoni kolm liiget toimivast Euroopa töönõukogust või igast toimivast Euroopa töönõukogust.

Läbirääkimiste ajal jätkab/jätkavad toimiv(ad) Euroopa töönõukogu(d) oma tegevust, kohandades seda vajadusel vastavalt Euroopa töönõukogu(de) ja keskjuhatuse vahel sõlmitud kokkuleppele.

Toimiva(te) Euroopa töönõukogu(de) tegevus ja samuti selle (nende) asutamislepingud lõpevad, kui esimeses lõigus sätestatud menetluse tulemusel asutatud uus Euroopa töönõukogu tegevust alustab.

94/45/EÜ (kohandatud)

Artikkel 14

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. septembriks 1996 või tagavad hiljemalt selleks kuupäevaks, et tööturu osapooled kehtestavad nõutavad sätted kokkuleppimise teel, seejuures on liikmesriigid kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, mis tagaksid käesoleva direktiiviga ettenähtud tulemused. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid kehtestavad sellise viitamise meetodid.

Artikkel 15 14

Komisjonipoolne järelkontroll

Hiljemalt 22. septembriks 1999 vaatab komisjon koostöös liikmesriikide ja Euroopa tasandi tööturu osapooltega uuesti üle, kuidas käesolevat direktiivi on kohaldatud, järgides eriti töötajate arvu künnise vastavust nõuetele, ning esitab nõukogule vajalikud muudatusettepanekud.

uus

Viis aastat pärast artiklis 15 sätestatud tähtaega esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased soovitused.

Artikkel 15

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite […] ja I lisa punktide […] [artiklid ja lisa punktid, mille sisu on võrreldes eelmise direktiiviga muudetud] järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […] või tagavad hiljemalt selleks kuupäevaks, et tööturu osapooled kehtestavad nõutavad sätted kokkuleppe teel; seejuures on liikmesriigid kohustatud võtma vastu kõik vajalikud õigusnormid, mis tagavad käesoleva direktiiviga ettenähtud tulemused. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/45/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates […] [käesoleva direktiivi artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgneval päeval], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid […] ja I lisa punkte […], [artiklid ja lisad, mida võrreldes eelmise direktiiviga ei ole muudetud] kohaldatakse alates [artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnev päev].

94/45/EÜ

Artikkel 16 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

94/45/EÜ

I LISA

TÄIENDAVAD NÕUDED,

millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 7

1. Käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning artikli 7 lõikes 1 ettenähtud juhtudel toimub Euroopa töönõukogu asutamine, koosseisu ja pädevuse määramine kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

a) Euroopa töönõukogu pädevus piirdub teavitamise ja nõustamisega nendes küsimustes, mis puudutavad liikmesriigiülest ettevõtet või liikmesriigiülest kontserni tervikuna või vähemalt kahte tema eri liikmesriikides asuvat asutust või kontserni ettevõtet.

Artikli 4 lõikes 2 nimetatud ettevõtete või kontsernide puhul piirdub Euroopa töönõukogu pädevus nende küsimustega, mis puudutavad nende kõiki liikmesriikides asuvaid asutusi või kontserni ettevõtteid või vähemalt kahte nende asutust või kontserni ettevõtet, mis asuvad eri liikmesriikides.

uus

a) Euroopa töönõukogu pädevus määratakse kindlaks vastavalt artikli 1 lõikele 3.

Euroopa töönõukogule edastatav teave hõlmab eelkõige liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni struktuuri, majanduslikku ja rahalist olukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut. Euroopa töönõukogu teavitatakse ja temaga konsulteeritakse eelkõige järgmistes küsimustes: tööhõive ja selle võimalik arengusuund, investeeringud, olulised korralduslikud muudatused, uute tööviiside või tootmisprotsesside juurutamine, tootmise üleviimine, ettevõtete, asutuste või nende oluliste osade ühinemine, vähendamine või sulgemine ning kollektiivsed koondamised.

Konsulteerimine toimub selliselt, et töötajate esindajatel oleks võimalik kohtuda keskjuhatusega ning saada põhjendatud vastus mis tahes arvamusele, mida nad võivad sõnastada;

94/45/EÜ (kohandatud)

b) Euroopa töönõukogu koosseisu moodustavad kuuluvad liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajad, kelle valivad või nimetavad ametisse töötajate esindajad või viimaste puudumisel kogu töötajaskond.

Euroopa töönõukogu liikmete valimine või ametisse nimetamine toimub vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale.

c) Euroopa töönõukogul on minimaalselt kolm ja maksimaalselt 30 liiget.

Kui tema suurus seda õigustab, valib ta oma liikmete hulgast kõige rohkem kolmeliikmelise komitee.

Ta võtab vastu oma töökorra.

d) Euroopa töönõukogu liikmete valimisel või ametisse nimetamisel tuleb tagada:

– esiteks, et igast liikmesriigist, kus liikmesriigiülesel ettevõttel on üks asutus või rohkem asutusi või kus liikmesriigiülesel kontsernil on kontrolliv ettevõte või üks kontrollitav ettevõte või rohkem kontrollitavaid ettevõtteid, peab olema üks esindaja,

– teiseks, lisaliikmed proportsionaalselt asutuste, kontrolliva ettevõtte või kontrollitavate ettevõtete töötajate arvuga, nagu on sätestatud selle liikmesriigi õigusaktides, mille territooriumil asub keskjuhatus.

uus

c) Euroopa töönõukogu liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, kusjuures igale liikmesriigile, kus töötab vähemalt 50 töötajat, eraldatakse üks koht selle riigi töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest.

d) Oma tegevuse koordineerimise tagamiseks valib Euroopa töönõukogu oma liikmete hulgast kõige rohkem viieliikmelise vähendatud komitee, kellele tuleb luua korrapäraseks tegevuseks vajalikud tingimused.

94/45/EÜ (kohandatud)

uus

Ta võtab vastu oma töökorra.

e) Keskjuhatust ja teisi asjakohasemaid juhtimistasandeid teavitatakse Euroopa töönõukogu moodustamisest.

f) Neli aastat pärast asutamist uurib Euroopa töönõukogu, kas algatada läbirääkimisedi käesoleva direktiivi artiklis 6 osutatud nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks või jätkata täiendavate nõuete kohaldamist, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva lisaga.

Kui on vastu võetud otsus pidada läbirääkimisi kokkuleppe üle vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 6, kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva direktiivi artikleid 6 ja 7, mille puhul väljend mõiste „“spetsiaalne läbirääkimiskomisjon läbirääkimiste erikomisjon” asendatakse mõistega väljendiga „“Euroopa töönõukogu”.

2. Euroopa töönõukogul on õigus kohtuda keskjuhatusega üks kord aastas, et saada keskjuhatuse koostatud aruande põhjal teavet ja konsulteerida nõustamist liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ning väljavaadete küsimustes. kohta. Sellest teavitatakse ka kohalikke juhtkondi.

Eelkõige käsitletakse kohtumisel ettevõtete struktuuri, majanduslikku ja rahalist olukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut, tööhõivet ja selle võimalikku arengusuunda, investeeringuid, olulisi korralduslikke muudatusi, uute tööviiside või tootmisprotsesside juurutamist, tootmise üleviimist, ettevõtete, asutuste või nende oluliste osade ühinemisi, vähendamisi või sulgemisi ning kollektiivseid koondamisi.

3. Vähendatud Kkomiteel või selle puudumisel ka Euroopa töönõukogul on õigus saada teavet töötajate huve olulisel määral mõjutavate erakordsete asjaolude või otsuste kohta, eelkõige ümberpaigutamistest, asutuste või ettevõtete sulgemise või kollektiivsete koondamiste kohta. Tal on õigus nõuda kohtumist keskjuhatuse või liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni mõne teise asjakohasema ja otsustamisõigust omava juhtimistasandiga, samuti et saada töötajate huve märkimisväärselt mõjutavate meetmete kohta teavet ja osaleda konsultatsioonides. nõustamist.

Õigus koos vähendatud komiteega koosolekul osaleda on ka nendel Euroopa töönõukogu liikmetel, kes on valitud või ametisse nimetatud asutustest ja/või ettevõtetest, mida kõne all olevad meetmed kõnealused asjaolud või otsused otseselt puudutavad mõjutavad.

Nimetatud teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskoosolek toimub võimalikult ruttu keskjuhatuse või liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni mõne muu sobiva juhtimistasandi poolt koostatud ettekande põhjal, mille kohta võib avaldada arvamust kohtumise lõpus või vastuvõetava ajavahemiku jooksul.

Nimetatud koosolek ei mõjuta keskjuhatuse eesõigusi.

Eespool osutatud asjaolude puhul ettenähtud teavitamine ja konsulteerimine ei piira käesoleva direktiivi artikli 1 lõigete 2 ja 8 kohaldamist.

4. Liikmesriigid võivad kehtestada teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskoosolekute juhatamise eeskirja.

Enne keskjuhatusega kohtumist on Euroopa töönõukogul või vähendatud komiteel, mida on vajaduse korral laiendatud vastavalt punkti 3 teisele lõigule, õigus kohtuda ilma kõnealuse juhtkonna juuresolekuta.

5. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 8 kohaldamist, annab Euroopa töönõukogu asutuste või liikmesriigiülese kontserni ettevõtete töötajate esindajatele, või nende puudumisel kogu töötajaskonnale teada käesolevale lisale vastava teavitamis- ja nõustamiskonsulteerimiskorra sisust ja tulemusest.

6. Euroopa töönõukogu või vähendatud komitee võib kasutada enda valitud ekspertide abi, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks.

7. Euroopa töönõukogu tegevuskulud katab keskjuhatus.

Nimetatud keskjuhatus varustab Euroopa töönõukogu liikmeid raha ja materiaalsete vahenditega, et nad saaksid oma kohustusi asjakohasel viisil täita.

Eelkõige katab keskjuhatus koosolekute korraldamisega ja tõlkimisega seotud kulud ning Euroopa töönõukogu ja selle vähendatud komitee liikmete majutus- ja reisikulud, kui pole kokku lepitud teisiti.

Nimetatud põhimõtteid järgides võivad liikmesriigid kehtestada normid Euroopa töönõukogu tegevuse rahastamise kohta. Eelkõige võivad nad piirata rahastamist nii, et katavad ainult ühe eksperdi kulud.

II LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused,

(millele on osutatud artiklis 16)

Nõukogu direktiiv 94/45/EÜ | ELT L 254, 30.09.1994, lk 64. |

Nõukogu direktiiv 97/74/EÜ | ELT L 10, 16.1.1998, lk 22. |

Nõukogu direktiiv 2006/109/EÜ | ELT L 363, 20.12.2006, lk 416. |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegade loetelu,

(millele on osutatud artiklis 16)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg |

94/45/EÜ | 22.09.1996 |

97/74/EÜ | 15.12.1999 |

2006/109/EÜ | 1.1.2007 |

_____________

III LISA

Vastavustabel

Direktiiv 94/45/EÜ | Käesolev direktiiv |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 1 lõike 2 esimene lause |

- | Artikli 1 lõike 2 teine lause |

- | Artikli 1 lõiked 3 ja 4 |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõige 5 |

[…] | […] |

Lisa | I lisa |

- | II ja III lisa |

[1] EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.

[2] Nõukogu direktiiv 97/74/EÜ, 15. detsember 1997, millega laiendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes direktiivi 94/45/EÜ (…) (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22).

[3] Nõukogu direktiiv 2006/109/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse direktiivi 94/45/EÜ (…) seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 416).

[4] KOM(2000) 188.

[5] C-62/99 Bofrost, C-440/00 Kühne & Nagel, C-349/01 ADS Anker GmbH.

[6] EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.

[7] Nõukogu direktiiv 98/59/EÜ, 20. juuli 1998, kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

[8] Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ, 12. märts 2001, ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

[9] Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

[10] Nõukogu direktiiv 2003/72/EÜ, 22. juuli 2003, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (ELT L 207, 18.8.2003, lk 25).

[11] Komisjoni 2008. aasta teatis „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas”, KOM(2008)xxx .

[12] Euroopa töönõukogu – töötajate optimaalse kaasamise võimalused ettevõtte ja töötajaskonna hüvanguks. Ühenduse tööstusharude ja sektorite sotsiaalpartnerite vaheliste konsultatsioonide esimene etapp Euroopa töönõukogusid käsitleva direktiivi läbivaatamise raames (20. aprill 2004).

[13] Samaaegselt seoses ümberkorralduste küsimusega 31. märtsi 2005. aasta teatise „Ümberkorraldused ja tööhõive” raames (KOM(2005) 120).

[14] K(2008)660, 20.2.2008.

[15] EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/109/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 416).

[16] Vt punkt 5.

[17] ELT C […], […], lk […].

[18] ELT C […], […], lk […].

[19] ELT C […], […], lk […].

[20] ELT C […], […], lk […].

[21] EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/109/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 416).

[22] Vt II lisa A osa.

[23] KOM(2000) 188, 4.4.2000.

[24] JO no C 336 du 31. 12. 1991, p. 11.

[25] JO no C 39 du 15. 2. 1991, p. 10.

[26] EÜT L 48, 23.3.2002, lk 29.

[27] EÜT L225, 12.8.1998, lk 16.

[28] EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.

[29] ELT L 395 24, 30. 12. 1989 29.1.2004, lk 1.

[30] JO no L 48 du 22. 2. 1975, p. 29. Directive modifiée par la directive 92/56/CEE (JO no L 245 du 26. 8. 1992, p. 3).

[31] JO no L 61 du 5. 3. 1977, p. 26.

--------------------------------------------------