23.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/33

---

Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamine

P6_TA(2008)0625

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (2008/2102(INI))

(2010/C 45 E/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

—

võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2007. aasta teatist pealkirjaga „Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks: nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühise arenguaruande kavand töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta” (KOM(2007)0703) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)1484);

—	võttes arvesse üksikasjalikku tööprogrammi haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmete kohta Euroopas (1) ning sellele järgnenud ühiseid vahearuandeid programmi elluviimise kohta;

—	võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse kui Lissaboni strateegia peamiste edasiviivate jõudude kohta (2);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (3);

—	võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks (4);

—	võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2007. aasta talituste töödokumenti pealkirjaga „Teadmistepõhise poliitika ja praktika suunas hariduse ja koolituse valdkonnas” SEK(2007)1098));

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (5);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust 2006/143/EÜ edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (6);

—	võttes arvesse liikuvust käsitlevat Euroopa kvaliteedihartat (7);

—	võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses (8);

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (9);

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida (10);

—	võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta (11);

—	võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta (12);

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. märtsil 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0455/2008),

A.	arvestades, et Euroopa Liit püüab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedilt jõuda 2010. aastaks maailma esirinda, sest need süsteemid on Lissaboni protsessi edasise arengu seisukohast otsustava tähtsusega;

B.	arvestades, et ülikoolide autonoomia ja vastutuse suurendamisel on tehtud edusamme, ning arvestades, et ülikoolidele selles protsessis pakutavat toetust tuleb tugevdada;

C.	arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peaksid tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused;

D.

arvestades, et võrdõiguslikkuse mõõtme lülitamine haridus- ja koolituspoliitikasse on vajalik selleks, et õnnestuks Lissaboni strateegia, mille üks eesmärke on muu hulgas lahendada naiste ja meeste vahelise ebavõrdse kohtlemisega seotud probleemid Euroopa tööturgudel ning eelkõige saavutada naiste 60 % tööhõive määr 2010. aastaks;

E.	arvestades, et liikmesriigid peavad siseriiklike haridus- ja koolitussüsteemide reforme kiirendama, töötades koos ja vahetades häid tavasid;

F.	arvestades, et sidusaid ja ulatuslikke elukestva õppe strateegiaid ja vahendeid, milles Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud, tuleks rakendada järjepidevalt, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid ja tugevdada teadmiste kolmnurka;

G.	arvestades, et Euroopa vajab kõrgeid kvalifikatsioone, ning et loovust ja innovatsiooni tuleks edendada hariduse ja koolituse kõikidel etappidel;

H.	arvestades, et tuleb valmistuda tulevasteks kvalifikatsiooninõueteks keskkonna ja ühiskonna valdkondades, näiteks muutes kliimamuutuse ja muud keskkonnaküsimused valdkondadevahelisteks õppeaineteks kõikides õppevormides;

I.	arvestades, et õppekavad peaksid kaasa aitama õppurite isiklikule arengule, hõlmates inimõiguste ja Euroopa väärtuste õpetamist;

J.	arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning nende kodanikele kättesaadavust tuleb pidada Euroopa tasandil poliitika suurteks eesmärkideks;

K.	arvestades, et hariduses ja koolituses tuleb alati arvestada kohalike ja regionaalsete võimaluste, eripära ja vajadustega,

1.   väljendab rahulolu komisjoni ülalnimetatud 12. novembri 2007. aasta teatisega ning selles sisalduvate täiustustega;

2.   märgib, et hariduse ja koolituse valdkonnas võetud meetmeid tuleks järjepidevalt toetada täiendavate sotsiaalmajanduslike meetmetega, et parandada Euroopa kodanike üldist elustandardit;

3.   rõhutab vajadust integreerida sisserändajaid ja vähemusi (eriti romisid) ning tegeleda erivajadustega rühmade (peamiselt naiste, puuetega inimeste ja eakate) kaasamisega hariduse kõikidel tasanditel ja valdkondades; on arvamusel, et täiendavat toetust tuleb anda sisserändajatele, samas kui rahvusvähemusi ja romisid peaks abistama koolitatud personal, kes kuulub sama vähemuse hulka või vähemalt tunneb nende emakeelt;

4.   rõhutab, kui oluline on hariduses ja koolituses sport ning kui vajalik on pöörata spordile erilist tähelepanu, näiteks tõhustades kehalise kasvatuse ja sporditunde kõikides hariduse vormides, alates eelharidusest kuni kõrghariduseni, ning nõuab, et õppekavas nähtaks ette vähemalt kolm õppetundi spordiks ja et vastavalt võimalusele tehtaks koolidele kättesaadavaks toetus selle kohustusliku miinimumi ületamisel;

5.   toonitab perekonna ja sotsiaalse keskkonna keskset rolli hariduse ja koolituse kõikides aspektides;

6.   täheldab, et haridus on nii naiste kui ka meeste sotsiaalse edukuse ja isikliku arengu seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab seega vajadust parandada haridus- ja koolitusvõimalusi, mis on äärmiselt olulised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

7.   väljendab kahetsust asjaolu üle, et haridussüsteemid ei innusta naisi valima rohkem erialasid, mida peetakse traditsiooniliselt meeste erialadeks või elukutseteks, kuid tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist soodustavate meetmete võtmist ning soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta kasutusele programmid, mille eesmärk on pakkuda naistele võimalikult mitmekesiseid võimalusi kutsenõustamisel ja edasist abi tööturul;

8.   rõhutab asjaolu, et olemasolevad naiste ja meeste vahelised ebavõrdsed võimalused seoses kvaliteetse elukestva õppega on tuntavamad saartel ning geograafiliselt ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades; kutsub seetõttu üles edendama regionaalpoliitika raames jõulisemalt algatusi hariduse valdkonnas;

9.   märgib, et naised on endiselt teatavatel erialadel kõikidel tasemetel ja teadustegevuse valdkonnas alaesindatud; toetab seetõttu konkreetsete positiivsete meetmete võtmist, mis aitaksid seda olukorda muuta;

10.   täheldab, et katkestustega õppinud üliõpilased, eriti noored emad, võivad sattuda ebavõrdse kohtlemise ohvriteks ning nõuab, et võetaks kasutusele paindlikumad süsteemid, mis muudaksid lihtsamaks ülikooliõpingute või väljaõppe jätkamise pärast lapse sündi ning õpingute ühendamise töö- ja pereeluga;

11.   märgib, et õppekavade ja õpetuse kvaliteeti tuleb parandada kõikjal, suurendada õpetajate sotsiaalset turvalisust ning pöörata erilist tähelepanu nende jätkuõppele ja liikuvusele;

12.   rõhutab, et meediaoskust ja infotehnoloogia tundmist tuleb jõuliselt edendada, ning soovitab muuta meediahariduse õppekava lahutamatuks osaks kõikidel kooliastmetel ning pakkuda õpetajatele ja eakatele inimestele meediapedagoogilisi mooduleid;

13.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb hõlbustada üleminekut erinevatelt haridus- ja koolitussüsteemidelt ning formaalselt, mitteformaalselt ja informaalselt õppimiselt;

14.   nõuab tungivalt, et nõukogu jälgiks Euroopa haridus- ja õppepoliitika rakendamist kõikides liikmesriikides; on arvamusel, et liikmesriikide valitsused peaksid käesolevas valdkonnas püstitama läbipaistvad riiklikud eesmärgid ning võtma vastu asjakohased õigusaktid ja vajalikud meetmed, et tagada Euroopa standardite saavutamine ning eriti ELi tasandil vastu võetud vahendite, näiteks eespool nimetatud võtmepädevusi elukestvas õppes käsitleva soovituse, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi (13) rakendamine;

Eelharidus

15.   rõhutab, et eelhariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb eraldada rohkem vahendeid materiaalsete ja ruumi tingimuse parandamiseks ning kasvatajate pidevaks koolituseks, et tõsta eelhariduse kvaliteedi ja pakkuda investeerimiseks suuremaid ressursse; kõrge kvaliteediga eelhariduse üldine kättesaadavus on tulemuslik viis võimaldamaks kõikidele lastele ja eriti ebasoodsa sotsiaalse taustaga või vähemuste hulka kuuluvatele lastele juurdepääsu elukestvale õppele;

16.   toonitab, et laste põhioskusi, emakeele või elukohariigi keele õppimist ning lugemis- ja kirjutamisoskust on oluline arendada võimalikult varakult;

17.   on arvamusel, et teise keele õpe peaks algama sama vara, kuid väikelaste kokkupuude keeltega peab toimuma mänguliselt ja ilma tulemuste saavutamise surveta;

18.   kutsub kõiki liikmesriike üles muutma eelhariduse kohustuslikuks;

Alg-, põhi- ja keskharidus

19.   rõhutab, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu isikutele, kes vastasel juhul võivad hilisemas etapis haridussüsteemist välja langeda; on seisukohal, et koolist väljalangevuse määra vähendamiseks tuleb võtta vastu eriprogrammid ja -meetmed, juhtudel, kui koolist väljalangevus on vältimatu ja jätkuv, tuleks asjassepuutuvaid isikuid toetada ja pakkuda neile võimalusi ühiskonda taas integreeruda ja käia neile sobivat haridusteed;

20.   rõhutab, et alg-, põhi- ja keskharidus peaks andma lastele iseseisva, loomingulise ja uuendusliku mõtlemisviisi ning tegema neist meediakriitilised ja ise järele mõtlevad kodanikud;

21.   rõhutab iga liikmesriigi koolide õppekavade tähtsust, mis peaksid sisaldama kursusi, mille eesmärk on edendada ja arendada lastes loovust ning uuenduslikku mõtteviisi;

22.   on arvamusel, et õppekava ja selle sisu tuleb pidevalt uuendada, et see püsiks asjakohane ning toonitaks ettevõtlusoskuste ja vabatahtliku töö olulist rolli, et toetada isiksuse arengut, ning rõhutab, et kõik liikmesriigid peavad omistama õpetajakoolitusele suuremat tähtsust ja eraldama sellele rohkem vahendeid, et teha märkimisväärseid edusamme Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel töökava „Haridus ja koolitus 2010” raames ning edendada elukestvat õpet Euroopa Liidus;

23.   on veendunud, et lapsed peaksid teist keelt õppima võimalikult varases eas;

24.   soovitab tungivalt võõrkeelte õppimist varases eas ning võõrkeelte õpetamise lisamist kõikidesse algkooli õppekavadesse; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb eraldada piisavalt vahendeid võõrkeeleõpetajate töölevõtmiseks ja koolitamiseks;

25.   on arvamusel, et sel haridusetapil peab esmane eesmärk olema õppurite annete, konkreetse võimekuse ja loomulike eelduste arendamine; juhib tähelepanu sellele, et see võimekus võib hiljem olla töötamise ja töö saamise alus;

26.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele õppuritele, kes ei ole omandanud või ei omanda põhioskusi, ja ka eriti andekatele õppuritele, et nad saaksid oma ebatavalisi võimeid ja andeid võimalikult hästi edasi arendada;

27.   soovitab liikmesriikidel oluliselt parandada õpetajate akadeemilist ja kutsekvalifikatsiooni, koolitust ja elukestvat õpet;

28.   toetab kindlalt õpetajate pideva ja ühtse kutsealase täiendusõppe edendamist kogu nende tööelu jooksul; on arvamusel, et kõikidel õpetajatel peaks olema regulaarne võimalus värskendada oma oskusi, kvalifikatsiooni ja pedagoogilisi teadmisi;

29.   soovitab näha õppekavades nii pea kui võimalik ette liidu kodanikuõpetuse, et kasvatada uut põlvkonda liidu väärtuste vaimus sellistes valdkondades nagu inimõigused, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonnakaitse ja kliimamuutus;

Kutseõpe ja -koolitus

30.   märgib, et kutseõppe ja -koolituse puhul tuleb tõhustada nii selle kvaliteeti kui ka köitvust;

31.   juhib tähelepanu asjaolule, et kutseõpet ja -koolitust tuleks paremini ühendada ja sidusamalt integreerida nii Euroopa kui ka liikmesriikide majandusega, et kohandada haridusprotsessi paremini tööturu vajadustega;

32.   toonitab, et õppurite ja õpetajate mobiilsust (mitte üksnes geograafilist, vaid ka kutseõppe ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist) tuleks märgatavalt tõhustada;

Kõrgharidus

33.   on arvamusel, et kõrgkoolide õppekavu tuleks moderniseerida, täitmaks tänapäeva ja tulevasi sotsiaalmajanduslikke vajadusi;

34.   soovitab arendada kõrgharidusasutustes esmajärjekorras üksikute teadusvaldkondade üleseid õppeprogramme, et valmistada ette spetsialiste, kes suudavad lahendada tänapäeva maailma komplekssemaid probleeme;

35.   toonitab, et üliõpilaste ja õppurite huvi tehnika, loodusteaduste ja keskkonnakaitse õppekavade ja nendes õpetatava sisu vastu tuleks tõsta;

36.   kutsub liikmesriike üles tulemuslikult tõhustama partnerlust kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ning lisaks ka ülikoolide ja paljude teiste riiklike, piirkondlike ja kohalike huvirühmade vahel;

37.   märgib, et koostööd Euroopa kõrgharidusasutuste vahel tuleb märgatavalt tõhustada ning lisaks tuleks kvalifikatsioonide üleviimine muuta võimalikult lihtsaks;

38.   juhib tähelepanu asjaolule, et õpetajate ja lektorite tööd kõrghariduse vallas tuleb pidevalt ajakohastada kasutatavate õppekavade, nende sisu ja töömetoodika osas;

39.   teeb ettepaneku liita Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut Bologna protsessiga ning võtta seda arvesse Euroopa kõrgharidusreformi raamistikus;

40.   soovitab tungivalt liikmesriikidel parandada õppurite ja õpetajate mobiilsust, kaasa arvatud riikide, kavade ja tasemeõppe vahel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on liikuvust käsitleva eespool nimetatud Euroopa kvaliteediharta rakendamine selleks, et luua tõeline elukestva hariduse ja täiendusõppe Euroopa ruum ning edendada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku koostööd;

Elukestev õpe

41.   on arvamusel, et tööandjaid tuleks kannustada korraldama töötajatele järjepidevalt haridust ja koolitust, samuti pakkuma neile soodustusi, et võimaldada madala kvalifikatsiooniga töötajatele osalemist elukestva õppe programmides;

42.   märgib, et eelkõige tuleks arvestada ebasoodsa sotsiaalse taustaga pikaajaliselt töötute, erivajadustega inimeste, kasvatusasutuste endiste kasvandike ja endiste vangide vajadusi;

43.   rõhutab, et eelkõige naisi tuleks ergutada osalema koolituses ja täiendusõppes ning sellega seoses tuleb pakkuda ja edendada ka eriprogramme naiste elukestva õppe edendamiseks;

44.   rõhutab, et madala kvalifikatsiooniga ja vanemaid töötajaid tuleks eriti julgustada ning luua neile stiimuleid elukestva õppe programmides osalemiseks;

45.   nõuab, et täiskasvanute haridusprogrammide ja elukestva õppe programmide raames pöörataks erilist tähelepanu tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, eelkõige noortele ja naistele (eeskätt maapiirkondadest pärit) ja eakatele;

46.   kutsub üles võtma arvesse asjaolu, et naistele ja meestele suunatud perekonnaõpetus on oluline inimeste heaolu, vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast; soovib seoses sellega, et hariduse ja koolituse raames võetaks kasutusele mitmeotstarbelised elukestva õppe programmid ja perekonnaõpetuse õpetajate koolitusprogrammid;

47.   toonitab, et elukestvas õppes omandatud teadmised ja kvalifikatsioonid peaksid olema palju ulatuslikumad ja lihtsamini tunnustatavad ning seepärast on arvamusel, et tuleb kiirendada eespool nimetatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi kui elukestvat õpet edendavate vahendite rakendamist;

48.   on arvamusel, et liikuvust edendavaid meetmeid peaksid rohkem rahastama nii Euroopa kui ka liikmesriikide ametiasutused elukestva õppe kõikidel etappidel;

49.   nõuab, et eespool nimetatud liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta eeliseid nähtaks ja kasutataks ning et liikmesriigid viiksid need ellu, ja et komisjon jälgiks selle rakendamist liikmesriikides;

50.   toonitab, et peredega õppuritele ja töötajatele tuleks tagada võimalikult palju sotsiaalteenuseid ja tugivõimalusi (näiteks lastehooldust);

51.   on seisukohal, et vabatahtlike teenused tuleks integreerida ja neid tunnustada töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamisel;

52.   on veendunud, et erinevate vanuserühmade arvamuste vahetusi ning vastastikust õpetamist ja õppimist tuleks tõhustada;

53.   rõhutab, et elukestva õppe kavades tuleb toetada ettevõtlust, võimaldades kodanikel luua väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning täita nii ühiskonna kui ka majanduse vajadusi;

54.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb paika panna elukestva õppe nõustamisteenused ja teave õppuritele kõikides vanuserühmades, et toetada ülalmainitud eesmärke;

*

* *

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

---

(1)  EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1.

(2)  ELT C 300, 12.12.2007, lk 1.

(3)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.

(4)  ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.

(5)  ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(6)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.

(7)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 8.

(8)  ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 131.

(9)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0013.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0423.

(12)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0422.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

---