19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/23

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia” (KOM(2005)0224);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 13;

—

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1);

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2);

—

võttes arvesse komisjoni teatist 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaldamise kohta (KOM(2006)0643);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Diskrimineerimisvastaste õigusaktide väljatöötamine Euroopas: 25 liikmesriigi võrdlus juulis 2007”;

—

võttes arvesse riikide aruandeid diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise kohta ja temaatilisi aruandeid, mis on koostatud komisjoni poolt loodud diskrimineerimisvastase valdkonna õigusekspertide võrgu poolt, mille ülesanne on anda sõltumatut teavet ja nõu arengute kohta liikmesriikides;

—

võttes arvesse ÜRO rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokolli nr 12;

—

võttes arvesse komisjoni jaanuaris 2007 avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut diskrimineerimise kohta Euroopa Liidus;

—

võttes arvesse, et 2007. aasta oli Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” ja 2008. aasta on Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0159/2008),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 on sätestatud, et Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele, ja et on tähtis, et diskrimineerimisvastaste poliitiliste deklaratsioonidega kaasneks poliitika ja õigusaktide, eelkõige diskrimineerimisvastaste direktiivide ja võrdõiguslikkust edendavate projektide järjepidev areng ning täielik ja korrektne rakendamine;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 on samuti sätestatud, et Euroopa Liit austab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud põhiõigusi ning võrdsuse ja mittediskrimineerimise edendamine kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 13 peaks olema Euroopa Liidu seaduste ja poliitikate prioriteet;

C.

arvestades, et sotsiaalse kaasatuse üks peamisi nõudeid on tööhõive, kuid tööpuudus on paljudes rühmades, eriti naiste, rändajate, puuetega inimeste, etniliste vähemuste, eakate ja noorte inimeste ning isoleeritud või tunnustamata oskustega inimeste hulgas jätkuvalt lubamatult suur; arvestades, et mitmekordse diskrimineerimise all kannatavate inimeste tööpuudus on veel suurem;

D.

arvestades, et praegu on diskrimineerimine enamikus ühenduse pädevusse kuuluvates valdkondades ühenduse õigusega reguleerimata, ning arvestades, et direktiivides 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ sätestatud kaitsetase on erinev, mis tekitab lünki kaitses, mis on seotud tööhõivet mõjutava diskrimineerimisega;

E.

arvestades, et komisjoni üksikasjalik uurimus diskrimineerimisvastaste õigusaktide väljatöötamise kohta Euroopas kinnitab, et liikmesriikide tasandil erinevad õigusaktid liikmesriigiti, sest need kaitsevad diskrimineerimise eest erinevalt ja tihti puudub ühine rakendamismeetod, mis on põhjustanud kehtivate direktiivide rakendamise ühtluse puudumise ja olukorra, kus inimesed pole oma õigustest piisavalt teadlikud;

F.

arvestades, et mittediskrimineerivate poliitikate ebajärjekindel elluviimine liikmesriikides annab oma osa ühenduse diskrimineerimisvastaste direktiivide rakendamise puudumisele tegelikkuses, nagu on osutatud sellistes aruannetes nagu seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise Euroopa eksperdirühma aruanne pealkirjaga „Seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemine tööhõives: õigusaktid viieteistkümnes ELi liikmesriigis”;

G.

arvestades, et nõukogu kutsus oma 5. detsembri 2007. aasta resolutsioonis pealkirjaga „Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) järelmeetmete kohta” (3) komisjoni ja liikmesriike üles vastavalt nende pädevusele jätkama ja tugevdama puuetega seotud teemade süvalaiendamist kõigisse asjaomastesse poliitikatesse;

H.

arvestades, et komisjon on seetõttu õigustatult algatanud menetluse mitme liikmesriigi vastu ja et nimetatud tegevust tuleb vajadusel jätkata,

1.

palub liikmesriikidel pöörata oma õiguspraktikas väärilist tähelepanu mitmetele Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatud diskrimineerimise alustele;

2.

tuletab meelde, et direktiivides 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ on sätestatud miinimumnormid ning need peaksid seetõttu olema aluseks, millele rajatakse laiaulatuslikum ühenduse diskrimineerimisvastane poliitika;

3.

väljendab muret direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ puuduliku ülevõtmise ja rakendamise pärast mõnes liikmesriigis ja ELi kodanike antava puuduliku teabe pärast diskrimineerimisjuhtumitega seotud võimalikke hüvitiste kohta;

4.

avaldab kahetsust, et direktiivid 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ei hõlma sellistel füüsilistel kriteeriumidel nagu kasv või nahavärv põhinevaid diskrimineeriva iseloomuga erinevusi kohtlemisel, eriti seoses töökohtadega, mille puhul puudub otsene seos nimetatud füüsiliste tunnuste ja asjaomaste tööde tegemiseks nõutavate oskuste vahel;

5.

kutsub liikmesriike üles tagama, et direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ kõikide sätete ülevõtmise järel võetakse need direktiivid täielikult, korrektselt ja tõhusalt üle ja rakendatakse neid nõuetekohaselt ja et kõik erandid oleksid nende sätete kohaselt objektiivselt põhjendatud;

6.

kutsub pädevaid ELi, riiklikke ja kohalikke asutusi oma rakendamisalaseid jõupingutusi paremini koordineerima; kutsub üles võtma vastu diskrimineerimise vastu võitlemise ühtset lähenemisviisi, mis hõlmab ja võtab arvesse üheaegselt kõiki diskrimineerimise aluseid;

7.

rõhutab, et riiklikel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise ärahoidmisel võtmeroll, mida nad täidavad oma poliitika, teenuste osutamise ja töölevõtmise tavade kaudu;

8.

nõuab, et komisjon võtaks endale kohustuse direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ rakendamine põhjalikult läbi vaadata ja välja anda rakendamise tõlgendussuunised, et tagada täielik ja korrektne rakendamine liikmesriikide poolt; kutsub komisjoni eriti üles hindama, kuidas liikmesriigid on direktiivi 2000/78/EÜ ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse tõlgendanud artiklites 6 ja 8 sätestatud erandeid; tuletab meelde, et mõlema direktiivi rakendamiseks on vaja mitmesuguseid mehhanisme ja strateegiaid, sealhulgas vastavus nõuetele, ennetav kohustuste võtmine ja jõustamine ning parimate tavade tõhus vahetamine;

9.

nõuab tungivalt, et direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmise alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumiste korral kohaldatavad sanktsioonid oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad;

10.

soovitab tungivalt komisjonil hoolikalt kontrollida direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmist ning nende vastavust ülevõtmisest tulenevatele õigusaktidele ja jätkata liikmesriikidele surve avaldamist rikkumise ja täitmata jätmise korral kohaldatavate menetluste abil, et liikmesriigid täidaksid oma õiguslikke kohustusi võtta need direktiivid täielikult üle võimalikult kiiresti; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi pädev komisjon peaks osalema liikmesriikide kõnealustest direktiividest tulenevate kohustuste täitmise pidevas järelevalves;

11.

tuletab komisjonile meelde, et direktiivi 2000/78/EÜ artiklis 4 on erandid lubatud üksnes siis, kui need on heaks kutsetegevuseks tõeliselt vajalikud; kutsub komisjoni üles tõlgendama artiklit kitsalt ning algatama Euroopa Kohtus menetluse liikmesriikide vastu, kui nad näevad siseriiklikes õigusaktides ette liiga laiaulatusliku tõlgenduse;

12.

nõuab, et rakendamise kohta liikmesriikides esitataks igal aastal hinnang avatud koordineerimismeetodi osana ja et iga viie aasta järel esitataks ulatuslikum ülevaade kõnealuste õigusaktide rakendamise kohta sotsiaalse agenda osana; on arvamusel, et hindamisse tuleks kaasata mittediskrimineerimisega seotud küsimustega tegelevad sõltumatud asutused, sealhulgas komisjoni õigusekspertide võrk, ja valitsusvälised organisatsioonid, kes esindavad diskrimineerimise potentsiaalseid ohvreid, ja et tuleks võtta konkreetseid meetmeid valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse tõstmiseks, et nad saaksid pakkuda ohvritele teavet ja tuge ja aidata konstruktiivselt kaasa iga-aastasele hindamisele;

13.

on arvamusel, et kuna direktiivis 2000/78/EÜ ei ole puude laialdase määratlemise vajalikkust sätestatud, jäetakse mõnesse puudekategooriasse kuuluvad inimesed nimetatud direktiivi õiguskaitsest ilma; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles puude laialdases määratluses viivitamata kokku leppima, et hõlbustada diskrimineerimisvastaste õigusaktide ühtlustamist, mis võiks põhineda puuetega inimeste õiguste konventsioonil;

14.

on arvamusel, et diskrimineerimise vastu kaebuse esitamise määratlemata tähtaeg on viinud mõnedes liikmesriikides väga lühikeste tähtaegade kehtestamiseni, mis võib takistada selliste kaebuste esitamist;

15.

on arvamusel, et direktiivi 2000/78/EÜ perekonnaseisuga seotud erandid piiravad nimetatud direktiivi poolt pakutavat kaitset seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimise eest;

16.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid tõhusamalt ELi kodanike õiguste kohaldamist vastavalt direktiividele 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ning nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid, ametiühingud ja tööandjad, samuti ka valitsusega seotud ja valitsusvälised sidusrühmad teeksid kõik võimaliku, et parandada teadlikkust kõnealustes direktiivides sätestatud õigustest ja tagaksid diskrimineerimise ohvritele juurdepääsu mitmesugustele õigusabi tugiteenustele, et neil oleks võimalik oma direktiivide kohaseid õigusi tõhusalt teostada; märgib, et väidetava diskrimineerijaga võitlemise koorem jääb sageli ohvri kanda, keda tihti ei toeta ka ametivõimud ja kellel ei ole võimalust õigusabi saada; nõuab tungivalt, et liikmesriigid volitaksid asjaomaseid sõltumatuid asutusi andma diskrimineerimise ohvritele tõhusat abi;

17.

väljendab muret diskrimineerimisvastaste õigusaktide alase teadlikkuse madala taseme üle liikmesriikide kodanike seas ja kutsub komisjoni, liikmesriike, ametiühinguid ja tööandjaid üles tugevdama jõupingutusi kodanike teadlikkuse suurendamiseks; tuletab meelde, et direktiivid kehtestavad liikmesriikidele kohustuse levitada kõigi asjakohaste vahendite abil üldsuse seas teavet direktiivide asjaomaste sätete kohta;

18.

soovitab liikmesriikidel vaadata üksteisest sõltumatult läbi ennetavad ja hüvitusmeetmed ja tagakiusamise vastase kaitse tõhususe ning tagada, et riiklikel ja mitteriiklikel asutustel, mis osalevad diskrimineerimise vältimisel ja toetavad diskrimineerimise ohvreid, oleks piisavalt rahalisi vahendeid; soovitab ka, et komisjon lisaks oma pidevasse järelevalvesse vastastikused eksperdihinnangud;

19.

soovitab liikmesriikidel anda piisavalt vahendeid ja mõjuvõimu võrdõiguslikkust edendavatele sõltumatutele organitele, et need saaksid oma rolli tõhusalt ja sõltumatult täita, sealhulgas esitada usaldusväärseid ekspertarvamusi diskrimineerimise kõigi vormide kohta ja asjakohast abi diskrimineerimise ohvritele; julgustab liikmesriike tagama, et kõnealuste organite tegevusvaldkond hõlmaks diskrimineerimise kõiki aluseid ja kutsub komisjoni üles kehtestama norme, mille alusel jälgida ja tagada nende organite tõhusust ja sõltumatust;

20.

soovitab liikmesriikidel ja komisjonil anda vahendeid ja volitusi nendele valitsusvälistele organisatsioonidele, mis esindavad diskrimineeritud rühmi, ja nendele, mis jagavad kodanikele diskrimineerimisküsimustes aktiivselt teavet ja annavad õigusabi;

21.

kutsub liikmesriike üles tegema ühenduse õigusaktide korrektse rakendamise jälgimisel koostööd asjaomaste sotsiaalpartneritega;

22.

rõhutab, et igal juhul peaksid liikmesriigid tagama, et diskrimineerimise ohvreid aidatakse automaatselt kohtumenetluses ning vajaduse korral toetatakse neid avaliku sektori rahalistest vahenditest riiklike õigusabisüsteemide raames;

23.

kutsub komisjoni üles praktikas ja tõhusalt toetama meetmete vastuvõtmist liikmesriikide poolt programmi Progress ja Euroopa Sotsiaalfondi raames, et toetada võrdseid võimalusi edendavaid ja diskrimineerimist kaotavaid programme;

24.

soovitab, et liikmesriigid annaksid tõhusama kaitsetaseme tagamise eesmärgil liitudele, organisatsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele suuremad volitused algatada kohtumenetlust, sealhulgas mis tahes ohvri nimel või toetuseks;

25.

nõuab tungivalt, et liikmesriikide valitsused tagaksid võrdse kohtlemise ja võimalused tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse poliitikas ning tegeleksid eelkõige tõsiste takistustega, mida põhjustab diskrimineerimine töölevõtmise menetlustes;

26.

soovitab, et liikmesriigid tagaksid liitudele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele võimaluse esindada ühte või mitut kaebuse esitajat mis tahes kohtumenetluses direktiivide jõustamiseks;

27.

kutsub liikmesriike koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga üles koguma, koostama ja avaldama korrapäraste ajavahemike järel põhjalikku, täpset, usaldusväärset ja eraldi statistikat diskrimineerimise kohta ja avaldama seda viisil, mis on avalikkusele kergesti arusaadav ja võimaldab parimate tavade tõhusamat vahetamist; rõhutab, et selle saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid ja et on tähtis arendada diskrimineerimisalaste andmete kogumise viise kooskõlas andmekaitset käsitlevate õigusaktidega;

28.

nõuab riiklike integreeritud tegevuskavade väljatöötamist igasuguse diskrimineerimise vastu;

29.

väljendab heameelt komisjoni huvi üle koguda võrdõiguslikkuse alast teavet ning kõnealust teavet sisaldava Euroopa käsiraamatu avaldamise üle; palub komisjonil hoolikalt uurida andmete kogumisega seotud erinevaid õigusküsimusi ja parameetreid ning esitada ettepanekuid, kuidas diskrimineerimisjuhtumite registreerimist parandada, ja läbi vaadata andmete kogumise ühised normid; soovitab komisjonil jätkata õigusalase koolituse andmist kohtunikele, advokaatidele, ametiühingutele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, et tugevdada direktiivide pikaajalist mõju, ning samuti soovitab komisjonil rohkem uurida ja analüüsida direktiivide ülevõtmisega seotud õigusaktide mõju;

30.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon pöörab tähelepanu mitmekordsele diskrimineerimisele ning tunneb sealhulgas huvi selleteemalise uurimuse korraldamise vastu; kutsub komisjoni üles heaks kiitma mitmekordse diskrimineerimise tasakaalustatud laia kontseptsiooni ning nõuab, et komisjon uuriks ja esitaks andmeid mitmekordse diskrimineerimise ja vihkamiskuritegude kohta; kutsub komisjoni üles lisama mitmekordse diskrimineerimise vastu võitlemist käsitlevad sätted kõigisse tulevastesse EÜ asutamislepingu artikli 13 kohaselt vastu võetavatesse õigusaktidesse, mida võib kohaldada kas ühele või mitmele diskrimineerimise alusele toetudes;

31.

rõhutab diskrimineerimise vastu võitlemise valdkonnas aktiivsete rühmituste võrgustikukoostöö tähtsust Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil;

32.

palub liikmesriikidel siseriiklikud õigusaktid läbi vaadata ja kaaluda kõikide EÜ asutamislepingu artikliga 13 vastuolus olevate aktide kehtetuks tunnistamist;

33.

peab direktiivi 2000/43/EÜ aluseks, millele on rajatud põhjalik diskrimineerimisvastane raamistik tegevuseks, mis on seotud rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise keelamisega; rõhutab siiski, et arvesse tuleb võtta juba kindlaks tehtud problemaatilisi aspekte ja raskusi, mida liikmesriigid on kohanud kõnealuse direktiivi tõhusal ülevõtmisel ja rakendamisel;

34.

rõhutab, et komisjon peab esitama ühise, kogu ELis kehtiva määratluse positiivse meetme tähenduse kohta või vähemalt püüdma selles osas konsensust saavutada, kummutades sellega meetmete tähendust ja rakendamist ümbritsevad müüdid mõnes liikmesriigis, arvestades eelkõige selle tõhusust diskrimineerimise edukal tõrjumisel ja võrdsete tulemuste saavutamisel mõnedes liikmesriikides;

35.

märgib, et komisjonil võib nüüd kavas olla esitada ainult selliseid õigusakte, millega kuulutatakse ebaseaduslikuks diskrimineerimine juurdepääsu osas kaupadele ja teenustele mõnel alusel, kuid mitte kõikidel alustel; tuletab komisjonile meelde tema kohustust esitada puuet, vanust, usku või veendumusi ja seksuaalset sättumust hõlmav terviklik direktiiv, et lõpule viia diskrimineerimisvastaste õigusaktide paketi kujundamine EÜ asutamislepingu artikli 13 kohaselt, nagu on ette nähtud tema 2008. aasta tööprogrammis; kordab uuesti, et poliitiliselt, sotsiaalselt ja juriidiliselt on soovitav kaotada erinevatel alustel toimuva diskrimineerimise vastu kaitsmise hierarhia; on kindlal arvamusel, et diskrimineerimise ebaseaduslikuks kuulutamine ühes valdkonnas ja lubamine teises ei ole mõistlik;

36.

ootab huviga, et puude kohta töötatakse välja ühenduse määratlus, mis annab puudega inimestele kogu Euroopa Liidus samasugused õigused, olenemata nende asukohast Euroopa Liidus;

37.

on arvamusel, et iga uue direktiiviga, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimisega, nagu on osutatud EÜ asutamislepingu artiklis 13, tuleb keelustada kõik diskrimineerimisvormid, sealhulgas otsene ja kaudne diskrimineerimine kõikides valdkondades, mis juba kuuluvad direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ kohaldamisalasse, diskrimineerimine seotuse alusel, diskrimineerimine arvamuse alusel, et isik on kaitstud rühma liige, ja ahistamine; on arvamusel, et diskrimineerimisele õhutamist tuleks pidada diskrimineerimiseks ja et asjakohaste meetmete põhjendamatut võtmata jätmist tuleks pidada diskrimineerimisvormiks; on veendunud, et direktiivides tuleks selgelt sätestada, et diskrimineerimise eri vormide vahel ei tehta vahet ja kõikide nende vormide vastu tuleb võidelda võrdselt tugevate meetmetega; rõhutab veel kord, et iga uus õigusakti ettepanek peab nõuetekohaselt peegeldama erinevate alustega seotud iseärasusi;

38.

on kindlal arvamusel, et EÜ asutamislepingu artikli 13 kohaselt diskrimineerimisega võitlemise uue direktiivi ettepaneku sisuline reguleerimisala peab olema laiaulatuslik ning hõlmama kõiki ühenduse pädevusse kuuluvaid valdkondi, samuti selliseid valdkondi nagu haridus, elukestev õpe, sotsiaalkaitse, kaasa arvatud sotsiaalkindlustus, eluase ja tervishoid, diskrimineeritud rühmade kujutamine meedias ja reklaamis, puuetega inimeste füüsiline juurdepääs teabele, sidevahenditele, elektroonilistele sidevahenditele, transpordiliikidele ja üldkasutatavatele kohtadele, sotsiaalsetele soodustustele ning kaupadele ja teenustele, mis on üldsusele kättesaadavad; on lisaks arvamusel, et uus direktiiv peaks laiendama nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) (4) kohaldamisala, et see oleks kooskõlas teiste rühmade diskrimineerimisvastase kaitsega;

39.

on kindlalt veendunud, et diskrimineerimise vastu võitlemiseks on vaja välja töötada terviklik lähenemisviis üldsuse teadlikkuse suurendamisele ning et see peaks algama kooliprogrammidest;

40.

kutsub komisjoni üles uurima, kuidas EÜ asutamislepingu artiklil 13 põhinevatesse tulevastesse õigusaktidesse saaks lisada uusi mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamist edendavaid sätteid, mis ei olene konkreetsete ohvrite esitatud kaebustest; on arvamusel, et kõnealuses uuringus tuleks käsitleda küsimust, kuidas saaks tulevaste õigusaktidega luua kohustust viia sisse „positiivse diskrimineerimise” meetmeid ja/või ülesandeid, et edendada võrdõiguslikkust, ning siduma mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkusega seonduvad kohustused riigi riigihankepoliitikaga;

41.

on seisukohal, et rahvusel või keelel põhinev erinev kohtlemine, kui see ei ole objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õigusepärase eesmärgiga ja kui see ei ole toimunud asjakohaste ja vajalike meetmete abil, võib samuti olla rassil või etnilisel päritolul põhinev kaudne diskrimineerimine vastupidiselt direktiivile 2000/43/EÜ;

42.

on arvamusel, et diskrimineerimist tuleb samuti pidada nelja põhivabadust – eelkõige isikute liikumisvabadust – piiravaks ja sellisena takistuseks siseturu toimimisele; kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike läbi vaatama oma tööturule juurdepääsu reguleerivaid ajutisi sätteid, et kaotada vastavad erinevused Euroopa kodanike vahel;

43.

on arvamusel, et vähemuskogukonnad, eriti romi kogukonnad, vajavad konkreetset sotsiaalkaitset hariduse, tervishoiu, eluaseme, tööhõive ja naiste õiguste valdkonnas, kuna Euroopa Liidu hiljutise laienemisega seoses on nende ärakasutamise, diskrimineerimise ja tõrjumise probleemid muutunud veelgi teravamaks;

44.

soovitab seoses ebasoodsas olukorras olevate laste ja romi laste juurdepääsuga kõrgekvaliteetsele haridusele ja nende õigustamatu liigitamisega puudega inimesteks pöörata erilist tähelepanu kõigi hariduse valdkonnas esinevate diskrimineerimisvormide vastu võitlemisele;

45.

rõhutab, et õigusaktid on tõhusad üksnes siis, kui kodanikud on oma õigustest teadlikud ja kui neil on hõlbus juurdepääs kohtule; on seetõttu arvamusel, et EÜ asutamislepingu artikli 13 kohase diskrimineerimisega võitlemise uue direktiivi ettepanek peab sisaldama ka parandus- ja jõustamismeetmeid ning sätestama liikmesriikide kohustuse luua üks või mitu sõltumatut organit, mis edendaksid võrdset kohtlemist ja võitleksid diskrimineerimise mitmesuguste vormide vastu ning mille tööülesanded hõlmaksid kõiki artiklis 13 osutatud diskrimineerimise aluseid ja kõiki direktiiviga 76/207/EMÜ hõlmatud valdkondi; on arvamusel, et kõnealuste organite pädevusse peaks kuuluma sõltumatu abi andmine diskrimineerimise ohvritele diskrimineerimise vastu kaebuse esitamisel, õigusaktide rakendamise kohta sõltumatute ülevaadete teostamine ja soovituste andmine igasugustes diskrimineerimisega seotud küsimustes;

46.

nõuab, et edaspidi lisataks vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 13 õigusaktidesse kohustus konsulteerida valitsusväliste organisatsioonidega, võrdõiguslikkust edendavate sõltumatute eriorganitega ja siseriiklike esindusorganisatsioonidega ning kaasata need õigusaktide koostamisse, ülevõtmisprotsessi ja rakendamise järelevalvesse;

47.

on arvamusel, et uude direktiivi tuleks lisada nõue, et liikmesriigid rakendaksid võrdõiguslikkuse süvalaiendamist planeerimise, poliitikate teostamise ja programmide väljatöötamise korral kõikides direktiiviga hõlmatud valdkondades, et teenusepakkujad tegutseksid võrdõiguslikkuse osas plaanipäraselt ja süstemaatiliselt ning teeksid kohandusi ja pakuksid erikohtlemist, et tagada ebavõrdsust kogevatele vähemusrühmade liikmetele juurdepääs teenustele ja neid kasutada;

48.

märgib murega, et kuigi 19 liikmesriiki on kirjutanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollile nr 12 alla, on üksnes 5 liikmesriiki selle protokolli ratifitseerinud;

49.

nõuab puuetega inimeste õiguste konventsiooni, sealhulgas selle vabatahtliku protokolli, allkirjastamis-, sõlmimis- ja ratifitseerimisprotsessi jätkamist ning tuletab meelde, et pärast konventsiooni ühendusepoolset ratifitseerimist peab iga ühenduse mittediskrimineerimist käsitlev õigusakt täielikult vastama konventsiooniga kehtestatud nõuetele; tuletab nõukogule meelde, et komisjon esitas 2007. aasta juunis puuete teemat käsitleval mitteametlikul ministrite konverentsil üleskutse käivitada konventsiooni tõhusa rakendamise Euroopa strateegia; kutsub komisjoni kõnealuses raamistikus üles hindama vajadust muuta ühenduse teiseseid õigusakte või kohandada asjaomaseid poliitikaid;

50.

rõhutab Lissaboni lepingu mittediskrimineerimise klausli horisontaalse rakendamise tähtsust ja süvalaiendamist pärast lepingu jõustumist, millega Euroopa Liit kohustub seadma oma poliitikavaldkondade ja tegevuste kavandamisel ja rakendamisel eesmärgiks võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

51.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid süvalaiendaksid võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimise majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevasse Lissaboni strateegiasse, sotsiaalse kaasatuse programmide ja riiklike reformikavade avatud koordineerimise meetodi juhistesse ja struktuurifonde käsitlevatesse õigusaktidesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles läbi vaatama majanduskasvu ja töökohtade loomise kasvu koondsuuniseid ja eelkõige tööhõivesuuniseid, et tagada ja parandada Lissaboni strateegia järgmises tsüklis sotsiaalse mõõtme integreerimist ja nähtavust; rõhutab, et tõhususe saavutamiseks peab võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise poliitika olema tugevalt seotud sotsiaalpoliitikaga ning sotsiaalpartneritel peab olema neis oluline roll;

52.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama igasugune töölepingul põhinev diskrimineerimine, tagades kõigile töötajatele võrdse kohtlemise, töötaja tervise ja turvalisuse kaitse ning sätestades töö- ja puhkeaja, ühinemis- ja esindatusvabaduse, kaitse ebaõiglase vallandamise vastu, kollektiivlepingute sõlmimise ja kollektiivse tegutsemise; rõhutab koolitusele juurdepääsu tähtsust, omandatud õiguste jätkuvat kaitset, mis hõlmab ka õppimis- ja koolitusperioode, paremaid tervishoiuvõimalusi, põhiliste sotsiaalsete õiguste nagu pensioniõiguse, koolituse saamise õiguse ja tööhõivealase olukorra muutumisel, kahe töölepingu vahelisel ajal ja tööandja alluvuses töötamiselt ise endale tööandjaks hakkamisel töötu abiraha saamise õiguse säilitamist;

53.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentidele ja valitsustele.