52008DC0693

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 31.10.2008

KOM(2008) 693 lõplik

2008. AASTA ÜLDEELARVE ESIALGNE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 10

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA III jagu – Komisjon

2008. AASTA ÜLDEELARVE ESIALGNE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 10

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPAIII jagu – Komisjon

Võttes arvesse:

- Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 272;

- Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177,

- nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[1] viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1525/2007,[2] eriti selle artiklit 37,

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2008. aasta eelarve esialgse paranduseelarve projekti nr 10.

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. Tulude prognoosi suurenemine 4

2.1. Omavahendite korrigeerimine 4

2.2. Muud tulud 4

3. Maksete assigneeringute vähendamine 5

3.1. Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel 5

3.2. Alamrubriik 1b – Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel 6

3.3. Rubriik 2 – Loodusvarade kaitse ja majandamine 7

3.4. Alamrubriik 3b − Kodakondsus 7

3.5. Rubriik 4 − ELi ülemaailmne roll 8

KOONDTABEL FINANTSPERSPEKTIIVI RUBRIIKIDE KAUPA 11

JAGUDE KAUPA ESITATUD KULUDE EELARVESTUSSE TEHTAVAD MUUDATUSED

Jagude kaupa esitatud kulude eelarvestusse tehtavad muudatused edastatakse eraldi SEI-BUD süsteemi kaudu. Teadmiseks on lisatud jagude kaupa esitatud kulude eelarvestuses tehtavate muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

1. Sissejuhatus

2008. aasta eelarve esialgses paranduseelarve projektis nr 10 käsitletakse järgmisi küsimusi:

- vajadus kanda omavahendite ja muude tulude prognoosi korrigeerimise tulemusena eelarvesse tulude prognoosi netosumma suurenemine (1 198,7 miljonit eurot);

- vajadus vähendada maksete assigneeringuid rubriikide 1a, 1b, 2, 3b ja 4 eelarveridadel (4 891,3 miljonit eurot), võttes arvesse koondümberpaigutuses tehtud ettepaneku kohaseid ümberpaigutusi.

2. Tulude prognoosi suurenemine

2.1. Omavahendite korrigeerimine

Komisjon on korrigeerinud omavahendite prognoose vastavalt nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000[3] artiklile 16. Korrigeerimised seonduvad eelkõige käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu saldodega ning traditsiooniliste omavahenditega.

Käibemaksu- ja rahvamajanduse kogutulu põhiste omavahendite saldode puhul teeb komisjon olemasoleva teabe alusel ettepaneku kanda eelarvesse 1 823,7 miljoni euro suurune summa. Kõnealune suurendamine seondub eelarve tulude poole peatükkidega 3 1 ja 3 2.

Liikmesriikide saldode arvutused on käesolevas etapis veel esialgsed, sest käibemaksu ja rahvamajanduse kogutulu andmete kontrollimine on veel pooleli. See võib sundida komisjoni arvnäitajaid käesoleva esialgset paranduseelarve projekti käsitleva menetluse käigus läbi vaatama.

Komisjon teeb ka ettepaneku vähendada tulude peatükis 1 2 traditsioonilisi omavahendeid 1 600 miljoni euro võrra. Paranduseelarves nr 5/2008[4] prognoositi, et traditsioonilised omavahendid moodustavad netosummana kokku 18 536,3 miljonit eurot. Võttes aga arvesse summade laekumise kulgu alates eelarveaasta algusest, prognoositakse nüüd kõnealuseks summaks 16 936,3 miljonit eurot. Kui aasta viimase kvartali tegelikud andmed nõuavad kõnealuse prognoosi olulist muutmist, korrigeerib komisjon oma arvnäitajaid ka eelarvemenetluse käigus.

2.2. Muud tulud

Struktuurifondidega seotud finantskorrektsioonid (eelarvepunkt 6 5 0 0)

Võttes arvesse eelarvepunkti 6 5 0 0 raames laekunud summasid ja eeldades, et neid summasid käesoleval aastal enam ei taaskasutata, tehakse ettepanek kanda eelarvesse 313 miljoni euro suurune summa.

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed (eelarvepunkt 6 6 0 1)

Eelarvepunkti 6 6 0 1 tegelikke tulemusi silmas pidades võib eelarvesse kanda täiendava 33 miljoni euro suuruse summa.

Viivised ja trahvid

Tulude koondarvestuse peatükkides 7 0 ja 7 1 on kajastatud viivised ja trahvid. Paranduseelarvega nr 3/2008[5] juba suurendati 2008. aasta eelarvesse kantud summasid 849,2 miljoni euro võrra. Võttes arvesse eelarveaasta käesolevas etapis laekunud või tõenäoliselt laekuvaid summasid, tehakse ettepanek täiendava 629 miljoni euro kandmiseks eelarvesse.

3. Maksete assigneeringute vähendamine

Komisjon teeb ettepaneku kohandada teatavate eelarveridade maksete assigneeringute taset, et see vastaks täpsemalt viimastele vajaduste prognoosidele, lähtudes eeldusest, et eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks komisjoni eraldi esitatud nn koondümberpaigutuse taotluse, mis käsitleb maksete assigneeringute tasakaalustamist eelarveridade vahel. Ettepaneku kohaselt vähendatakse maksete assigneeringute taset 4 891,3 miljoni euro võrra.

3.1. Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel

Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine (−50 miljonit eurot)

Eelarve artiklis 01 04 05 ettenähtud maksete assigneeringuid kantakse kahele usalduskontole, mida komisjoni nimel haldab Euroopa Investeerimisfond (EIF). Neilt kontodelt tehakse vastavalt vajadusele väljamakseid kohustuste täitmiseks, mille EIF (komisjoni nimel) on võtnud. Kõnealused kaks kontot hõlmavad kaht rahastamisvahendit − tagatisi ja riskikapitali.

Selle programmi raames vajab komisjon kulukohustuste assigneeringuid, et volitada EIFi kui rakendusorganit sõlmima lepinguid finantsvahendajatega. Maksete assigneeringud on lühiajalises plaanis vajalikud vaid osaliselt, sest nende eraldamine sõltub teatavate tingimuste täitmisest:

- riskikapitali investeeringute puhul makstakse vahendid riskikapitali äriühingule välja vaid juhul, kui neid vajatakse investeeringu tegemiseks või riskikapitali fondi abikõlblike kulude maksmiseks. Kui investeeringut ei tehta, siis ei tehta ka makset;

- tagatiste puhul makstakse vahendid finantsvahendajale välja vaid juhul, kui maksekohustusi ei täideta ja finantsvahendaja taotleb makse tegemist tagatise arvelt. Kui maksekohustuste mittetäitmist ei esine, siis makset ei tehta.

Kuna EIF peab olema alati suuteline tegema makseid õigeaegselt, kasutatakse maksete assigneeringuid piisavate vahendite ülekandmiseks usalduskontodele (mida komisjoni nimel haldab EIF). Oodatava maksete taset jälgitakse korrapäraselt tagamaks, et EIFile oleksid alati kättesaadavad piisavad vahendid. “Piisavad” tähendab kõnealusel juhul seda, et vahendid peavad vastama oodatavale väljamaksete määrale, mitte kulukohustuste kogusummale, sest EIFi sõlmitud lepingud on küllaltki pikaajalised. Kulukohustustega seotud summasid võidakse välja maksta pika ajavahemiku jooksul.

Eelöeldut silmas pidades ei saa konkreetsel aastal nõutavat väljamaksete summat täpselt ette kindlaks määrata; komisjoni talitused peavad aasta kestel EIFiga ühendust, et kohandada nõudmisi vastavalt tegelikult väljamaksmisele kuuluvatele summadele.

EIFilt saadud teavet silmas pidades teeb komisjon ettepaneku vähendada maksete assigneeringuid 86,2 miljonilt eurolt 36,2 miljonile eurole (−50 miljonit eurot). Kõnealune hinnang põhineb prognooside kohaselt kuni 2008. aasta lõpuni vajalikel väljamaksetel, mis väga suure tõenäosusega ei ületa 36 miljonit eurot. Lisaks sellele on usalduskontodel juba piisavalt vahendeid, et teha ka märkimisväärselt suuremas mahus väljamakseid.

3.2. Alamrubriik 1b – Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel

Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid (– 4 514,7 miljonit eurot)

Käesolevas esialgses paranduseelarve projektis tehakse ettepanek vähendada alamrubriigis 1b ette nähtud maksete assigneeringuid 4 514,7 miljoni euro võrra. Põhjendused on esitatud allpool.

Kuigi suur enamus uue 2007.−2013. aasta programmiperioodi rakenduskavasid võeti vastu 2007. aastal, on kõnealuste kavade vahemaksed 2008. aastal tühised. Enne iga asjaomase rakenduskava rahastamiseks esimese maksetaotluse esitamist peab asjaomane liikmesriik esitama juhtimis- ja kontrollisüsteeme käsitleva aruande, mis peab seejärel saama komisjoni heakskiidu. Nõukogu määruse 1083/2006[6] artiklis 71 on sätestatud, et kõnealune aruanne tuleb esitada „hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul alates iga rakenduskava heakskiitmisest”.

Septembri lõpu seisuga oli juhtimis- ja kontrollisüsteeme käsitlevate aruannetega seonduv olukord järgmine. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmide puhul olid liikmesriigid 117 võimalikust aruandest saatnud komisjonile 16, millest kaks oli komisjon heaks kiitnud. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul oli 316 juhtimis- ja kontrollisüsteeme käsitlevast aruandest komisjonile laekunud 87, millest 18 oli komisjon heaks kiitnud. Asjaolu, et liikmesriigid on aruandeid esitanud oodatust aeglasemalt, on otseselt mõjutanud vahemakseteks vajalikke maksete assigneeringuid. Lisaks ei järgne juhtimis- ja kontrollisüsteemide heakskiitmisele tingimata kohe massiline maksetaotluste esitamine, sest liikmesriigid on (eelkõige ERFi puhul) osutanud sellele, et nad ei alusta kulutuste tegemist enne, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemid on heaks kiidetud.

Ühtekuuluvusfondi ja vähemal määral ka teatavate ERFi rakenduskavade puhul suurendab kõnealust mõju veelgi asjaolu, et liikmesriigid peavad ühtlasi komisjonile heakskiitmiseks saatma 949 tähtsamat projekti.

See tähendab, et 2007.−2013. aasta programmide eest 2008. aastal tehtavad maksed piirduvad peaaegu täielikult vaid kavakohaste ettemaksetega. Seevastu 2000.−2006. aasta programmide eest on tehtud oodatust suuremas mahus vahemakseid, mis on neelanud märkimisväärse osa algselt 2007.−2013. aasta programmide jaoks prognoositud maksetest (7,3 miljardit eurot on uutest programmidest vanadesse ümber paigutatud). Samal ajal on komisjon teatavate konkreetsete rakenduskavade kohta tehtud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusena praegu peatanud olulise hulga 2000.−2006. aasta programmide eest tehtavatest maksetest ning ootab asjaomastelt liikmesriikidelt vajalike parandusmeetmete võtmist.

Eelöeldut arvesse võttes teeb komisjon ettepaneku vähendada maksete assigneeringuid alamrubriigi 1b järgmistel eelarveridadel:

Eelarverida | Nimetus | Muutus (eurodes) |

04 02 17 | Euroopa Sotsiaalfond (ESF) − Lähenemine | −649 702 522 |

04 02 19 | Euroopa Sotsiaalfond (ESF) − Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive | −965 000 000 |

13 03 16 | Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) − Lähenemine | −1 127 000 000 |

13 03 18 | Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) − Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive | −200 000 000 |

13 03 19 | Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) − Euroopa piirkondlik koostöö | −158 000 000 |

13 04 02 | Ühtekuuluvusfond | −1 415 000 000 |

Alamrubriik 1b kokku | −4 514 702 522 |

Tasub meenutada, et 2008. aasta eelarve, mida komisjon taotles alamrubriigi 1b jaoks, koostati eeldusega, et kõik 2007.−2013. aasta programmid võetakse vastu 2007. aastal ja et nende rakendamine algab kohe pärast heakskiitmist, mis annaks tulemuseks asjakohase vahemaksete taseme.

3.3. Rubriik 2 – Loodusvarade kaitse ja majandamine

Kalanduskokkulepete reserv (–20,7 miljonit eurot)

Reservi eelarverida 40 02 41 02 hõlmab assigneeringuid uute kalanduskokkulepete jaoks, mis võidakse sõlmida teatavate kolmandate riikidega. Libeeria, Sierra Leone, Tansaania, Kenya ja Senegaliga peetavate läbirääkimiste praegust seisu arvestades ei sõlmita võimalikke lepinguid nende riikidega enne 2008. aasta lõppu. Seetõttu võib tühistada kasutamata jäänud assigneeringud, mille summa on 20,7 miljonit eurot. Enamik kõnealustele maksete assigneeringutele vastavatest kulukohustuste assigneeringutest on juba leidnud kasutust ümberpaigutuse nr DEC22/2008 raames.

3.4. Alamrubriik 3b − Kodakondsus

Rahvatervise programm (–13,6 miljonit eurot)

Eelarvepunktis 17 03 01 01 (Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine) ettenähtud maksete assigneeringutest jääb 2008. aastal oodatavalt kasutamata umbes 14 miljonit eurot. Kõnealusel alakasutamisel on kaks peamist põhjust.

Esiteks seoti 2007. aasta viimases kvartalis rahvatervise programmi kulukohustustega umbes 7 miljoni euro suurune sihtotstarbeline tulu, mis võimaldas rahastada sellest programmist täiendavaid huvipakkuvaid projekte. Sama suur summa oli kättesaadav ka maksete assigneeringutena, kuid kulukohustustega sidumise aega arvestades ei olnud 2007. aastal võimalik veel ühtegi makset teha. Kõnealused maksete assigneeringud kanti automaatselt üle 2008. aastasse, kuid 2008. aasta esialgse eelarveprojekti koostamise ajal 2007. aasta alguses ei olnud neid veel ette näha. Selle otsese tagajärjena on maksete assigneeringute ülejääk kõnealuses eelarvepunktis kokku umbes 7 miljonit eurot.

Lisaks on komisjon andnud suurele hulgale rahvatervise programmi toetustele ajapikendust, kuna abisaajatel on nõutud tulemuste õigeaegse saavutamisega raskusi. Samuti hilinevad mõned abisaajad oma tagasimaksedokumentide või nendega seotud tõendavate dokumentide esitamisega. Selle tulemusena on 2009. aastasse edasi lükatud mitu makset, mille summa on kokku kuni 7 miljonit eurot.

Üleminekutoetused institutsioonide väljaarendamiseks pärast ühinemist (–26,7 miljonit eurot)

Alakasutamise peamine põhjus on Bulgaariale tehtavate PHARE ühinemiseelse abi (vt allpool) ja üleminekutoetuste maksete peatamine. 23. juulil 2008 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, millega võeti kahelt Bulgaaria neljast rakendusasutusest õigus hallata programme, mis kuuluvad kahe eelnimetatud rahastamisvahendi alla. Seepärast tehakse ettepanek vähendada artiklis 22 03 01 ettenähtud maksete assigneeringuid 26,7 miljoni euro võrra.

3.5. Rubriik 4 − ELi ülemaailmne roll

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) − Inimressursside arendamine (–47,6 miljonit eurot)

Komisjon ei ole veel saanud Türgi ametiasutustelt IPA IV rahastamisvahendi (inimressursid) akrediteerimispaketti ja haldamise delegeerimise taotlust. Teabe kohaselt, mille Türgi valitsus andis 2008. aasta juuli keskel toimunud rahastamislepingut käsitleva seminari raames, pidi ametlik pakett saadetama juuli lõpus.

Vastavushindamine on veel pooleli ja uut kuupäeva akrediteerimispaketi esitamiseks komisjonile ei ole nimetatud. Isegi kui pakett oleks saadud enne septembri lõppu, ei oleks komisjoni audiitoritel olnud võimalik seda hinnata, korraldada akrediteerimislähetust ja (kui lähetuse käigus ei oleks tuvastatud ühtegi takistavat asjaolu, mis on aga ebatõenäoline) veenduda selles, et haldamise delegeerimine on sellises valmidusastmes, et komisjon saab selle heaks kiita enne aasta lõppu.

Lisaks ei ole rahastamislepingu tekstis Türgi ametiasutustega kokku lepitud. Võttes arvesse seda, et järgmine teabeseminar on kavandatud oktoobri keskpaigaks ning et läbirääkimisi ja komisjoni näidislepingu osade vastuvõtmist saab alustada alles pärast seminari toimumist, ei tundu rahastamislepingu sõlmimine enne aasta lõppu realistlik.

Kuna haldamise delegeerimist ja rahastamislepingu allakirjutamist, mis on eelmakse tegemise eeltingimuseks, ei õnnestu saavutada enne aasta lõppu, siis tehakse ettepanek vähendada artiklis 04 06 01 ettenähtud maksete assigneeringuid 47,6 miljoni euro võrra.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD) (–70 miljonit eurot)

Õigusliku alusega on ette nähtud, et mitte ühtegi makset, sh ka mitte ühtegi eelmakset, ei tohi teha enne, kui komisjon on vastu võtnud haldamise delegeerimise otsuse. Võttes arvesse, et delegeerimist ei toimu 2008. aastal ühegi kandidaatriigi puhul, jäävad kõik 2008. aastaks ettenähtud maksete assigneeringud kasutamata.

Kandidaatriigid peavad looma asjaomased struktuurid (riiklikud ametiasutused ja/või üksused), mis võimaldavad rakendada programme usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, ja seejärel teostama riiklikul tasandil kõik akrediteerimiskontrollid. Kui kandidaatriigid on andnud teada kõnealuse töö lõpuleviimisest, peab komisjon teostama kontrollid, mille eesmärk on hinnata haldusstruktuuri ja teha kindlaks, kas iga meetme puhul kasutatavad spetsiifilised juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavad ühenduse nõuetele.

Kuigi oli näha, et kandidaatriigid tegid märkimisväärseid jõupingutusi selleks, et delegeerimine toimuks 2008. aastal, on nüüd selge, et käesoleval aastal selleni ei jõuta. Viimaste prognooside kohaselt akrediteerib Horvaatia meetmed 2008. aasta oktoobri lõpuks, et seejärel taotleda komisjonilt haldamise delegeerimist, mille komisjon peaks kiitma heaks 2009. aasta esimesel poolel. Kahe teise kandidaatriigi puhul on viivitus pikem, pidades silmas riikliku akrediteerimise hilinemist ja kogemuste puudumist ühenduse vahendite haldamisel. Seepärast tehakse ettepanek vähendada artiklis 05 05 02 ettenähtud maksete assigneeringuid 70 miljoni euro võrra.

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) — Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006) (–100 miljonit eurot)

Eelarverea 13 05 01 01 maksete assigneeringud on ette nähtud projektide lõpuleviimiseks Bulgaarias ja Rumeenias. Kõnealused liikmesriigid on selle eelarverea maksete prognoose märkimisväärselt vähendanud. Maksete prognooside vähendamine on tingitud oodatust madalamast hüvitustaotluste tasemest mõlemas riigis, samuti maksete peatamisest Bulgaaria kahe projekti puhul. Pärast maksete peatamist käsitleva komisjoni otsuse vastuvõtmist 2008. aasta juulis ei ole käesoleval aastal asjaomaste projektidega seotud maksetaotlusi rohkem oodata. 2008. aasta novembri lõpuks peaksid Bulgaaria ametiasutused võtma hulga meetmeid (täiendavad auditid, tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine ning finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemides tehtavad muudatused), et parandada mõlema peatatud projekti üldist haldamist. Kui need meetmed on lõpule viidud, kontrollib komisjon nende rakendamist ja olenevalt tulemustest kas lõpetab peatamise või teeb finantskorrektsiooni otsuse.

Eelnevat silmas pidades taotletakse maksete prognooside vähenemise tõttu eelarvepunktis 13 05 01 01 ette nähtud maksete assigneeringute vähendamist 100 miljoni euro võrra.

Koostöö Aasia arenguriikidega (–48 miljonit eurot)

Mitu makset, mis on 2008. aastaks eelarvepunktis 19 10 01 01 ette nähtud, tuleks vähendada või need tühistada järgmistel põhjustel:

- Bangladesh (haridusprogramm): programmi rakendamine on 2007. aasta novembri orkaani kahjustuste tõttu oodatust palju aeglasem. Pärast soovitust programmi vahekokkuvõtte tegemiseks vähendati 2008. aastaks ettenähtud väljamaksete summat 17 miljoni euro võrra.

- India (tervishoiu valdkonna eelarvetoetus): India valitsusega rahastamislepingu üle peetavatel läbirääkimistel lükati lepingu allakirjutamine abi saava poole haldusraskuste tõttu edasi. Seetõttu vähendatakse algse hinnangu kohast summat 13 miljoni euro võrra.

- India: koolihariduse taseme tõstmist käsitleva lepingu puhul on taotletud lõppsumma 1,7 miljoni euro võrra väiksem, sest töövõtjale esitati ettenägematu sissenõudekorraldus.

- Kambodža (eelarvetoetuse programm): kuna valitsuse edusammud enne vahendite vabastamist nõutavate meetmete rakendamisel on olnud aeglased, jääb 5 miljonit eurot 2008. aastal osamaksetena välja maksmata.

- Myanmar: algselt prognoositud 4,3 miljoni euro suurust makset, mis pidi tehtama ÜRO projektiteenistusega (UNOPS) sõlmitud „kolme haiguse fondi“ (HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos) käsitleva lepingu alusel, on vähendatud 2 miljoni euroni (2,3 miljoni euro võrra), sest auditi käigus on selgunud mõned asjaolud, mis ei võimalda makse tegemist täies ulatuses.

- Pakistan: 6 miljoni euro suurune osamakse haridussektori toetamise programmile jääb 2008. aastal eeldatavasti tegemata Maailmapanga seisukoha tõttu, kes on otsustanud programmi rahastamise viisi muuta, millest tulenevalt ELil on vaja välja töötada uus poliitiline lähenemisviis. Selle tagajärjel lükkub eelarvetoetuse maksmine edasi.

- Indoneesia (õiguse ja julgeoleku programm): valitsus on rahastamislepingu allakirjutamise edasi lükanud ja seetõttu ei ole lepinguid veel sõlmitud. Kõnealuste lepingute sõlmimisest tulenevad maksed (3 miljonit eurot) on järgmisse eelarveaastasse edasi lükatud.

KOONDTABEL FINANTSPERSPEKTIIVI RUBRIIKIDE KAUPA

Finantsraamistik Rubriik/alamrubriik | 2008. aasta finantsraamistik | 2008. aasta eelarve (k.a PA 1-6/2008 ja EPEP 7-9/2008) | EPEP 10/2008 | 2008. aasta eelarve + PA 1-6/2008 ja EPEP 7-10/2008 |

|Kulukohustuste assigneeringud |Maksete assigneeringud |Kulukohustuste assigneeringud |Maksete assigneeringud |Kulukohustuste assigneeringud |Maksete assigneeringud |Kulukohustuste assigneeringud |Maksete assigneeringud | | 1. JÄTKUSUUTLIK KASV | | | | | | | | | | 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel |10 386 000 000 | |11 086 000 000 |9 768 739 600 |0 |-50 000 000 |11 086 000 000 |9 718 739 600 | |1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel |47 267 000 000 | |47 255 948 720 |40 538 785 026 |0 |-4 514 702 522 |47 255 948 720 |36 024 082 504 | | Vahesumma |57 653 000 000 | |58 341 948 720 |50 307 524 626 |0 |-4 564 702 522 |58 341 948 720 |45 742 822 104 | | Varu[7] | | |-188 948 720 | | | |-188 948 720 | | | 2. LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE | | | | | | | | | | sh turuga seotud kulud ja otsetoetused |46 217 000 000 | |41 006 490 000 |40 889 550 500 | | |41 006 490 000 |40 889 550 500 | | Vahesumma |59 193 000 000 | |56 314 715 538 |53 241 270 053 |0 |-20 682 000 |56 314 715 538 |53 220 588 053 | | Varu | | |2 878 284 462 | | | |2 878 284 462 | | | 3. KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS | | | | | | | | | | 3a. Vabadus, turvalisus ja õigus |747 000 000 | |730 274 000 |533 196 000 | | |730 274 000 |533 196 000 | |3b. Kodakondsus |615 000 000 | |888 034 197 |981 444 203 |0 |-40 300 000 |888 034 197 |941 144 203 | | Vahesumma |1 362 000 000 | |1 618 308 197 |1 514 640 203 |0 |-40 300 000 |1 618 308 197 |1 474 340 203 | | Varu[8] | | |16 883 000 | | | |16 883 000 | | | 4. ELi ÜLEMAAILMNE ROLL[9] |7 002 000 000 | | 7 311 218 000 | 8 112 728 400 | 0 |-265 600 000 | 7 311 218 000 | 7 847 128 400 | | Varu | | | -70 000 000 | | | | -70 000 000 | | | 5. HALDUS[10] |7 380 000 000 | |7 279 207 193 | 7 279 767 193 | 0 |0 |7 279 207 193 | 7 279 767 193 | | Varu | | | 177 792 807 | | | | 177 792 807 | | | 6. KOMPENSATSIOON |207 000 000 | |206 636 292 |206 636 292 |0 |0 |206 636 292 |206 636 292 | | Varu | | | 363 708 | | | | 363 708 | | | KOKKU |132 797 000 000 |129 681 000 000 |131 072 033 940 |120 662 566 767 |0 |-4 891 284 522 |131 072 033 940 |115 771 282 245 | | Varu | | |2 814 375 257 |9 607 842 430 | | |2 814 375 257 |14 499 126 952 | |

[1] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[2] ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.

[3] EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

[4] Vastu võetud 2. septembril 2008.

[5] ELT L 208, 5.8.2008, lk 1.

[6] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[7] Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ei ole arvestatud alamrubriigi 1a varu arvutamisel. Paindlikkusinstrument on võetud kasutusele 200 miljoni euro suuruse summa ulatuses.

[8] Euroopa Liidu Solidaarsusfondi summa on kantud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, 14.6.2006).

[9] 4. rubriigi 2008. aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid. Paindlikkusinstrument on võetud kasutusele 70 miljoni euro suuruse summa ulatuses.

[10] Rubriigis 5 ülemmäära alla jääva varu arvutamiseks on võetud arvesse aastate 2007–2013 finantsraamistiku joonealuses märkuses 1 nimetatud 77 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse.