52008DC0072

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.2.2008

KOM(2008) 72 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2009. aasta poliitiline strateegia

SISUKORD

1. Euroopa arendamine 3

2. I osa – 2009. aasta prioriteetsed meetmed: kodanike esikohale seadmine 4

2.1. Majanduskasv ja tööhõive 4

2.2. Kliimamuutus ja säästev areng Euroopas 5

2.3. Ühise sisserändepoliitika elluviimine 5

2.4. Kodanike esikohale seadmine 5

2.5. Euroopa kui ülemaailmne partner 6

2.6. Parem õigusloome: lubaduste täitmine ja uue õigusloomekultuuri kujundamine 7

2.7. Euroopa Liidust teavitamine 8

3. II osa – Inimressursside ja rahaliste vahendite üldraamistik 2009. aastal 9

3.1. Inimressursid 9

3.1.2. Inimressursside paigutamine vastavalt poliitilistele prioriteetidele 9

3.1.3. Institutsioonidevahelise koostöö süvendamine 9

3.2. Muutused rahaliste vahendite eraldamises 9

3.2.1. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (rubriik 1a) 9

3.2.2. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (rubriik 1b) 10

3.2.3. Loodusvarade kaitse ja majandamine (rubriik 2) 10

3.2.4. Vabadus, turvalisus ja õigus (rubriik 3a) 11

3.2.5. Kodakondsus (rubriik 3b) 11

3.2.6. EL kui ülemaailmne partner (rubriik 4) 11

3.2.7. Kokkuvõte muutustest finantsraamistiku rubriikide lõikes 13

Lisa – 2009. aastaks kavandatud peamised meetmed 14

KOMISJONI TEATIS

2009. AASTA POLIITILINE STRATEEGIA

1. Euroopa arendamine

2009. aasta on Euroopa Liidule tähtis aasta. Sellel aastal vahetub Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koosseis. Sõltuvalt liikmesriikides toimuvast ratifitseerimisprotsessist võib 2009. aastal jõustuda ka Lissaboni leping. Stabiilse institutsioonilise raamistiku kehtestamise järel on liidul võimalik keskenduda konkreetsetele ülesannetele: jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive edendamisele üleilmastumise ajajärgul ning Euroopa üleminekule vähese süsinikdioksiidiheitega ja ressursitõhusale majandusele.

Käesolevas poliitilises strateegias kirjeldatakse komisjoni praeguse koosseisu viimase tegevusaasta prioriteete. Komisjon juhindub oma töös praeguse koosseisu ametiaja alguses kindlaks määratud strateegilistest eesmärkidest: edendada majanduslikku heaolu, solidaarsust, vabadust ja turvalisust ning tugevdada Euroopa rolli maailmas. Alates ametisse astumisest on komisjon teinud kõnealuste eesmärkide saavutamiseks olulisi algatusi, mille raames on püütud arendada edasi Euroopa tegevuskava ja tugevdada ELi rolli üleilmastuvas maailmas.

Arvestades 2009. aastal toimuvaid institutsioonilisi muudatusi, loodab komisjon esitada 2008. aastal suurema osa oma olulisematest kavandatavatest seadusandlikest algatustest[1]. 2009. aastal püüab komisjon saavutada koostöös nõukogu ja parlamendiga kokkuleppe menetluses olevate kõige olulisemate ettepanekute suhtes. Komisjon jälgib esmajoones, et ühenduse õigustikku rakendatakse vastavalt 2007. aasta septembris kokku lepitud uues lähenemisviisis[2] sätestatud nõuetele. Samuti tagab komisjon, et aastateks 2007–2013 kokku lepitud rahastamisprogramme hallatakse otstarbekalt ja tõhusalt ning aastatega 2000–2006 seonduvad rahastamisprogrammid viiakse edukalt lõpuni täielikus kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

Komisjon vaatab ka tulevikku ja kavandab tegevuspõhimõtteid eelolevateks aastateks. Lissaboni lepingu jõustumine nõuaks komisjonilt mitme konkreetse ettepaneku esitamist, et jõustada täies ulatuses lepingu sätted ning pakkuda liidu kodanikele uusi võimalusi ja hüvesid. Eelarve läbivaatamine ja käimasolev avalik arutelu loovad eeltingimused komisjoni uue koosseisu esitatava järgmise finantsraamistiku ettevalmistamiseks. Komisjon töötab välja tegevuskava, milles määratakse kindlaks säästva arengu strateegia järgmise etapi esmatähtsad valdkonnad.

Komisjon on võtnud kohustuse hoida töötajate arvu stabiilsena ja mitte taotleda ajavahemikus 2009–2013 uusi ametikohti, kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu toimunud viimase laienemise raames ette nähtud ametikohad on täidetud[3]. Muu personalivajadus kaetakse personali institutsioonisisese ümberpaigutamisega.

2. I osa – 2009. aasta prioriteetsed meetmed: kodanike esikohale seadmine

2.1. Majanduskasv ja tööhõive

Komisjoni poliitilise tegevuskava keskmesse jääb endiselt Euroopa jätkusuutliku majandus- ja sotsiaalreformi toetamine majanduskasvu ja tööhõive uuendatud Lissaboni strateegia raames. Finantsturgude üleilmse ebastabiilsuse mõju majandusele ja toorainehindade tõus sunnivad ELi süvendama nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi struktuurireforme. Tugevalt toetatakse äritegevusele seatud üleliigse halduskoormuse vähendamist. Uute ELi ühtekuuluvusprogrammide elluviimine tagab Lissaboni strateegia rakendamiseks vajaliku piirkondliku investeerimise. Kavas on suurendada Euroopa sotsiaalpartnerite panust Lissaboni tegevuskava rakendamisse.

Komisjon jätkab oma laiapõhjalise innovatsioonistrateegia järgimist. Sellega kaasneb Euroopa teadusruumi süvendamise vajadus. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisel tuginetakse peatselt vastuvõetavale Euroopa väikeettevõtete õigusaktile ja keskendutakse loomemajanduse potentsiaali vallandamisele. Praktilisi samme astutakse teadmiste Euroopa kujundamisel, sealhulgas toetatakse näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (EIT) tema esimesel tegevusaastal ning soodustatakse kõrgkoolide ja ettevõtjate dialoogi.

2008. aasta mais esitletavas komisjoni aruandes majandus- ja rahaliidu saavutuste ja tulevaste ülesannete kohta osutatakse meetmetele, mida tuleb võtta majandus- ja rahaliidu järgmise kümne aasta tegevuse ettevalmistamiseks.

Ühtse turu 2007. aasta ülevaate üheks peamiseks järelmeetmeks on komisjoni ja liikmesriikide jagatud partnerluse algatus ühtset turgu käsitlevate õigusaktide kohaldamisel ja jõustamisel. Kõnealuse algatuse raames määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriikide vastavad ülesanded ja nende ühine vastutus ühtse turu toimimise tagamisel. Ühtse kaubaturu ajakohastamiseks muudetakse mitut uue lähenemisviisi direktiivi, et kohandada need uue õigusliku raamistikuga. Finantsteenuste valdkonnas võetakse meetmeid, mis on peamiselt suunatud jaeturul pakutavatele finantsteenustele. Komisjon kavatseb aktiivselt tegeleda finantsturgude üleilmse ebastabiilsusega kaasnevate probleemidega. Nende probleemide lahendamine eeldab aeganõudvate kohanduste tegemist finantsteenuste reguleerimise ja järelevalve valdkonnas.

Ettevõtluspotentsiaali vallandamiseks süvendatakse ühenduse meetmeid konkurentsi valdkonnas, eelkõige sektoriuuringuid, monopolidevastast tegevust ja riigiabi sellistes valdkondades, mis on olulised Lissaboni strateegia edu tagamisel (näiteks võrgutööstus, finantsteenused ning info- ja sidetehnoloogia).

Komisjon kavatseb edasi arendada Euroopa energiapoliitikat ning ajakohastab sel eesmärgil ja 2007. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogult saadud volituste alusel oma strateegilist energiaülevaadet. Selle tulemusena töötatakse välja uus energia tegevuskava aastateks 2010–2014. Lisaks sellele võetakse muid meetmeid, mis hõlmavad energia siseturgu käsitlevate uute õigusaktide rakendamist, energiaturu vaatluskeskuse edasist arendamist ja energia varustuskindluse suurendamist.

Transpordi valdkonna üks prioriteete on Galileo programmi edukas elluviimine. Programmi haldamine on nüüd komisjoni ülesanne. Jätkatakse ka tööd, mida on tehtud transpordisektori keskkonnasõbralikumaks muutmisel ja liikluskorraldussüsteemide arendamisel. Transpordi- ja energiasektori turvalisuse tõhustamiseks suurendatakse asjaomaste kontrollimiste sagedust. Komisjon loob aluse ka tuleviku transpordipoliitika kujundamisele, esitades seniste saavutuste põhjaliku hinnangu ja edasised pikaajalised väljavaated.

2.2. Kliimamuutus ja säästev areng Euroopas

2007. aastal Bali saarel toimunud kliimamuutuste konverentsil määrati kindlaks tegevuskava 2009. aasta lõpuks valmiva ning 2012. aasta järgset perioodi hõlmava ülemaailmse kokkuleppe alaste läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks. ÜRO läbirääkimisprotsessi tõhustatakse ja seda täiendatakse peamiste rahvusvaheliste partneritega peetavate arutelude varal. EL kavatseb säilitada kõnealustel rahvusvahelistel läbirääkimistel oma juhtpositsiooni ja võtta selleks Euroopas konkreetseid meetmeid. Seetõttu on esmatähtis alustada kliimamuutust ja energeetikat käsitleva meetmepaketi rakendamist. Paketi raames on ette nähtud rakendada heitkogustega kauplemise uuendatud süsteemi, jõustada taastuvenergiat käsitlevad õigusaktid, viia ellu energiatõhususe tegevuskava ja arendada väiksema süsihappegaasiheitega tehnoloogiaid. Jätkatakse tööd, mida on tehtud kliimamuutuste mõjuga kohanemise toetamisel, et Euroopa saaks valmistuda paljudes poliitikavaldkondades toimuvateks muutusteks ja et aidata rahvusvahelistel partneritel (eelkõige arengumaadel) saavutada rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud eesmärke.

Komisjon jätkab 2008. aastal tehtud jõupingutusi säästva tarbimise ja säästva tööstuspoliitika edendamiseks Euroopas. Pärast ELi bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava käsitleva 2008. aasta aruande esitamist ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alast Bonni konverentsi tõhustatakse veelgi jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks. EÜ keskkonnaõiguse jõustamine ja rakendamine on 2009. aastal endiselt väga oluline.

Komisjon jätkab 2009. aastal uue ühtse merenduspoliitika kujundamist ja esitab ettepaneku kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse reformimise kohta. Samuti loodab komisjon rakendada ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise suhtes saavutatud kokkuleppe tulemusi. 2008. aasta rohelise raamatu järeldustele tuginedes jätkatakse tööd põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks. Euroopa Ülemkogu üleskutsel esitab komisjon Läänemere piirkonna strateegia.

2.3. Ühise sisserändepoliitika elluviimine

Ühise sisserändepoliitika kujundamine on esmatähtis, kuna see aitab lahendada rändega seonduvaid probleeme ja kasutada ära rändest tulenevaid võimalusi üleilmastumise ajajärgul. Sisserännet käsitleva 2008. teatise järelmeetmena kavatseb komisjon täita oma kohustuse integreerida sisserände valdkonna elemente ka majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse poliitikasse. 2009. aasta on riiklikest kontaktpunktidest koosneva Euroopa rändevõrgustiku esimene täielik tegevusaasta.

Komisjon jätkab integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika arendamist ning toetab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valmimist 2010. aastaks. Samal ajal jätkab komisjon ELi rändepoliitika sidumist välistegevuse kavaga, sealhulgas arengu ja kaubanduse valdkonnaga.

2.4. Kodanike esikohale seadmine

Komisjon on veendunud, et EL peab endiselt keskenduma selliste poliitikameetmete väljatöötamisele, mis pakuvad kodanikele vahetut huvi. Kavas on teha mitu algatust, mis aitaksid hõlbustada kodanikel vaba liikumise õiguse kasutamist liidu piires ja lihtsustada reisimist kolmandatesse riikidesse. Jätkatakse ühise õiguspiirkonna loomiseks tehtavaid jõupingutusi, mis hõlmavad eelkõige kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise tagamist ELis ja õiguskaitse kättesaadavuse parandamist kodanike jaoks.

EL peaks jätkama jõupingutusi oma kodanike turvalisuse tagamiseks. 2009. aastal pööratakse rohkem tähelepanu keemiliste, bioloogiliste, tuuma- või radioaktiivsete relvadega toimepandavate terroriaktide ohu vältimisele. Komisjon esitab 2008. aastaks kavandatud teatise „Terrorirünnakute ärahoidmine” järelmeetmena ettepanekud kodanikukaitse tõhustamiseks.

Rahvatervise valdkonnas tehakse hulk algatusi 2007. aastal vastuvõetud ELi tervisestrateegia rakendamise raames. Meditsiiniseadmeid käsitlevas ettepanekus tegeletakse patsientide ohutuse küsimusega. Toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu valdkonnas on plaanis esitada uusi ettepanekuid ning tugevdada järelevalvet, et tagada kõnealuste valdkondade tegevuse vastavus kehtivatele standarditele. Hoogsamalt on kavas jõustada tarbekaupade ohutuse eeskirju. Kemikaale käsitlevate õigusaktide puhul on asjaomase poliitika edu tagamiseks otsustava tähtsusega REACHi määruse (kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine) rakendamise esimesed aastad.

Läbivaadatud sotsiaalmeetmete kava eesmärk on pakkuda eurooplastele paremaid väljavaateid ja uusi võimalusi. Oluline on kujundada aktiivne ja kaitstud paindlikkusel põhinev tööturupoliitika, mille raames toetatakse kodanikke oskuste arendamisel ja uue töökoha leidmisel ning tagatakse neile teadmine turvavõrgu olemasolust. 2009. aastal keskendutakse eelkõige noortele ja nende piiriülesele liikuvusele. Euroopa noorte ja hariduse valdkonna programmide raames õpivad inimesed oma võimalusi kogu elu jooksul paremini ära kasutama.

Töötervishoiu ja tööohutuse, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, isikute vaba liikumise ning diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas kehtivaid nõudeid tuleb tõhusalt kohaldada ja hinnata ning vajaduse korral ka uuendada. Komisjon on kohustunud töötama välja uued lähenemisviisid, mis aitaksid ellu viia muutusi ja käsitleda näiteks kaasatuse küsimust.

2.5. Euroopa kui ülemaailmne partner

Lissaboni lepingu jõustumine peaks märkimisväärselt tugevdama ELi välisprofiili. Komisjon annab kõnealuse uue raamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks asjakohase panuse ning teeb ettevalmistusi Euroopa välisteenistuse asutamiseks. Energia varustuskindlus, kliimamuutus ja ränne on välispoliitikas endiselt peamised teemad, mis kinnistavad veelgi ELi kohustust edendada tõhusalt toimivat mitmepoolsust. Finantsturgude praegune keeruline olukord nõuab ELilt kooskõlastatud meetmeid, mis hõlmavad muu hulgas komisjoni suuremat osalust rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide tegevuses.

Komisjon jätkab laienemise küsimuses saavutatud uue konsensuse rakendamist. Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised jõuavad otsustavasse etappi ning Türgiga peetavad ühinemisläbirääkimised jätkuvad. Mõlemal juhul sõltub läbirääkimiste kulg reformide elluviimise kiirusest ja vajalike nõuete täitmiseks tehtavatest edusammudest. Uut hoogu saavad Lääne-Balkani riikide püüdlused stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames edaspidi ELiga ühineda, eeldusel et nad täidavad ettenähtud tingimused ja viivad ellu vajalikud reformid. Komisjonil on juhtroll Kosovo tulevast staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise toetamisel, eelkõige kasutades ühenduse vahendeid rahvusvahelise tsiviilbüroo ja EJKP õigusriigi missiooni toetamiseks ning kooskõlastades Kosovo reformiprotsessi toetamist.

Euroopa naabruspoliitika (ENP) keskendub ENP kaheteistkümne tegevuskava täielikule rakendamisele. Ukrainaga peetavad läbirääkimised uue laiendatud lepingu üle loodetakse 2009. aastal lõpule viia. Liibüa ja Moldova Vabariigiga loodetakse kokku leppida uute lepingutingimuste suhtes. Suhete tihendamine Venemaaga ja laiendatud lepingu sõlmimine on endiselt üks ELi välispoliitika prioriteete. Annapolise konverentsil saadud uued impulsid annavad lootust sündmuste positiivseks arenguks Lähis-Idas. Komisjon annab neliku töösse oma panuse ning jätkab märkimisväärsete ressursside suunamist kõnealusesse piirkonda.

Kavas on süvendada poliitilisi ja majanduslikke sidemeid partneritega kogu maailmas. 2009. aasta pakub olulisi võimalusi tugevdada suhteid Ameerika Ühendriikide ja teiste peamiste tööstuspartneritega. Süvendatakse ka koostööd ASEANi riikide, Hiina ja Indiaga. Ladina-Ameerikaga sõlmitud strateegilise partnerluse raames püüab EL jätkata assotsiatsioonilepingute üle peetavaid läbirääkimisi Andide Ühenduse, Kesk-Ameerika ja Mercosuri riikidega ning võimaluse korral need lõpule viia.

Oluliselt on kavas suurendada ELi panust rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse edendamisse. Kosovo stabiilsuse ja pikaajalise arengu tagamisel on oluline osa Kosovo õigusriigi missioonil. Täies ulatuses peaks tegutsema Afganistani lähetatud EJKP politseimissioon ja selle tulemusena peaks suurenema riigisisene julgeolek. Tugevdatakse koostööd säästvaks arenguks vajalike tingimuste loomiseks. Komisjon jätkab kolmandate riikide kriisidega tegelemiseks vajaliku valmisoleku ja suutlikkuse üldist suurendamist.

Komisjon rakendab Aafrika–ELi ühisstrateegia kaheksa temaatilist tegevuspartnerlust ja aitab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKP) riikidel paremini maailmamajandusse integreeruda. Samuti rakendab ta humanitaarabi valdkonnas saavutatud Euroopa konsensuse raames tegevuskava, mille eesmärk on suurendada Euroopa suutlikkust reageerida humanitaarkriisidele ja -probleemidele.

Doha arenguvoor on endiselt üks tähtsamaid prioriteete, ning juhul kui 2008. aastal saavutatakse kokkulepe, oleks selle rakendamine 2009. aasta oluline eesmärk. Samal ajal jätkuvad läbirääkimised uue põlvkonna kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle. Komisjon jätkab tööd oma tegevuskava „Globaalne Euroopa” teistes valdkondades ning püüab parandada turulepääsu, tõhustada intellektuaalomandi kaitset ja saavutada tasakaalustatud kaubandussuhted peamiste partnerite, näiteks Hiinaga.

2.6. Parem õigusloome: lubaduste täitmine ja uue õigusloomekultuuri kujundamine

2009. aasta lõpuks on komisjoni eesmärk läbi vaadata ühenduse õigustik, esitada asjakohane lihtsustamisprogramm ja alustada kodifitseerimisprojekti rakendamist. Sellel peaks olema tugev mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Komisjonil on kavas esitada 2009. aastal hulk ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks. Kõnealused ettepanekud ei muudaks kehtivate eeskirjade poliitilisi eesmärke ega nende ulatust ning seetõttu võib eeldada, et need võetakse kiiresti vastu. Samal ajal vaadatakse läbi halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi rakendamine ja hinnatakse 2012. aastaks kehtestatud eesmärgi (vähendada halduskoormust 25 %) saavutamiseks tehtud edusamme.

Parem õigusloome on oluline ka ELi toimetulekul üleilmastumisega. EL võib aidata kujundada üleilmset õiguskeskkonda, võttes juhtrolli õiguskeskkonna parandamisel ning kehtestades ranged nõuded sellistes valdkondades nagu tervishoid, ohutus ja keskkonnakaitse. EL kavatseb jätkata peamiste partneritega peetavaid arutelusid õigusloomet käsitleva koostöö, nõuete lähendamise ja eeskirjade ühtlustamise üle.

Parema õigusloome programmi eelised realiseeruvad täies ulatuses ainult teiste institutsioonide ja liikmesriikidega tehtava eduka koostöö kaudu. 2009. aastal hinnatakse ELi õiguse ülevõtmist ja kohaldamist käsitleva tõhusama lähenemisviisi vastuvõtmisel tehtud edusamme. Lihtsustamisalgatuste mõju on tuntav alles pärast seda, kui Euroopa institutsioonid on ettepanekud vastu võtnud ja liikmesriigid on asunud neid kohaldama. Selle eelduseks on partnerlus – ühised jõupingutused ettepanekute kiireks vastuvõtmiseks ning liikmesriikidega ühiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tehtav koostöö.

2.7. Euroopa Liidust teavitamine

2009. aasta on Euroopa Liidust teavitamise seisukohast eriti oluline. Aasta alguses peaks jõustuma Lissaboni leping, mis toob kaasa olulised institutsioonilised muutused ja aitab valmistuda Euroopa Parlamendi valimisteks. Teavitamise prioriteedid kajastavad iga-aastase poliitilise strateegia prioriteete ning teavitamisel keskendutakse eelkõige sellistele valdkondadele, mis pakuvad ELi kodanikele vahetut huvi. Hiljutine uuring näitab, et kodanike seas valitseb valdav üksmeel selles, millised peaksid olema ELi prioriteedid: paremat elukvaliteeti võimaldav majanduslik ja sotsiaalne areng, keskkonnakaitse (sageli seostatuna energiapoliitikaga), julgeolek, ränne, haridus ja terrorismivastane võitlus. Kõnealuste prioriteetide elluviimisel püüab komisjon teha võimalikult tihedat koostööd teiste Euroopa institutsioonide ja liikmesriikidega, et tekitada elav arutelu Euroopa poliitika üle enne ja pärast Euroopas toimuvaid valimisi.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku järgmiste teavitamisprioriteetide kohta:

Teema | Lühikirjeldus |

Lissaboni leping: tulemused | Paremad valitsemistavad ja poliitika, pidades eelkõige silmas ELi rolli maailmas ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal Kodanikele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaania põhiõiguste harta sotsiaalse mõõtme kohta |

Eelarvereform, muutuv Euroopa | ELi eelarve, sealhulgas ELi kulude ja tulude kõikide aspektide läbivaatamine |

Majanduskasv ja tööhõive | Teavitamistegevuses tuleb arvesse võtta kodanike huve ning asjaolu, et 2009. aasta on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta |

Energeetika ja kliimamuutus | Teavitamistegevuses tuleb toetuda 2007. ja 2008. aastal saavutatud esimestele tulemustele. |

3. II osa – Inimressursside ja rahaliste vahendite üldraamistik 2009. aastal

3.1. Inimressursid

2007. aasta alguses korraldatud sõelumine[4] kinnitas vajadust viia lõpule uute ametikohtade järkjärguline loomine seoses Bulgaaria ja Rumeenia (EL 2) ühinemisega ning selle viimase etapina tuleks 2009. aastal luua 250 uut ametikohta. Kõnealuse protsessi lõppedes kohustub komisjon katma muu personalivajaduse kuni 2013. aastani personali institutsioonisisese ümberpaigutamise abil.

3.1.2. Inimressursside paigutamine vastavalt poliitilistele prioriteetidele

Komisjon arvestab 2009. aastal 250 uue ametikohaga, mille vajadus tuleneb viimasest laienemisest. Ümberpaigutamise tulemusena luuakse veel 600 ametikohta ning seega on prioriteetsete vajaduste katmiseks saadaval kokku 850 ametikohta. Kõnealuste ametikohtade loomise eesmärk on toetada käesolevas poliitilises strateegias sätestatud selliseid prioriteetseid valdkondi nagu majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia, ühenduse õigustiku rakendamine, kliimamuutus ja energeetika ning ränne. Samuti soovitakse valmistuda Lissaboni lepingu jõustumisega kaasnevate uute nõuete täitmiseks. Kesksetes tugi- ja kooskõlastustalitustes uusi ametikohti ei looda. Erandiks on keele- ja tõlketalitused, kes saavad juurde piiratud hulgal uusi ametikohti. Lisaks sellele nähakse ette, et kõik peadirektoraadid ja talitused ratsionaliseeriksid 2008. lõpuks oma tugi- ja kooskõlastustegevust.

3.1.3. Institutsioonidevahelise koostöö süvendamine

Komisjon on teinud edusamme oma arutlustes selle üle, millisel viisil oleks võimalik süvendada institutsioonidevahelist koostööd. Aruandes, mille esitamist taotles Euroopa Parlament,[5] kinnitab komisjon, et kolme haldustalituse struktuur võimaldab nende ümberkujundamist institutsioonidevahelisteks organiteks. Komisjon uurib konkreetseid võimalusi, sealhulgas institutsioonidevaheliste talituste loomist või muid koostöövorme, näiteks võimalust sõlmida talituste tasandi kokkulepped, ja nende teostatavust, eesmärgiga esitada asjakohased ettepanekud.

3.2. Muutused rahaliste vahendite eraldamises

3.2.1. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (rubriik 1a)

Kõnealuse alamrubriigi vahendeid kavandatakse suurendada 619 miljoni euro võrra (5,8 %). Vahendite kasutamisel keskendutakse võtmetähtsusega meetmetele, mis aitavad kaasa Lissaboni strateegia raames kavandatud konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele, ning täpsemalt suunatakse need teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendasse raamprogrammi (631 miljonit eurot), elukestva õppe programmi (63 miljonit eurot) ning konkurentsivõime- ja innovatsiooniprogrammi (75 miljonit eurot).

Eelarvepädevate institutsioonide otsus rahastada GALILEO programmi ja Euroopa Tehnoloogiainstituudi tegevust viiakse ellu 200 miljoni euro (2009–2013) ümberpaigutamise kaudu alamrubriigis 1a, kusjuures 50 miljonit eurot saadakse detsentraliseeritud asutustele mõeldud ühenduse toetuse lineaarse vähendamise teel. Lisaks sellele hindab komisjon põhjalikult detsentraliseeritud asutustele ette nähtud tulude kasutamist ja kohandab vastavalt sellele ühenduse rahalise toetuse suurust.

Kahe uue kavandatava ameti – Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti – loomine avaldab rubriigi 1a ülemmäärani jäävale varule piiratud mõju. Viimati nimetatud ameti tegevust rahastatakse muude meetmete (peamiselt sellised meetmed, mille suhtes kehtivad institutsioonilised õigused) rahastamise kärpimise kaudu transpordi ja energeetika poliitikavaldkonnas. Esimesena nimetatud ameti tegevust (amet on plaanis luua 2010. aastal) rahastatakse osaliselt infoühiskonna poliitikavaldkonna vahendite ümberpaigutamise kaudu ja osaliselt ajavahemikuks 2009–2013 ette nähtud vahendite suurendamise kaudu 37,5 miljoni euro võrra.

Komisjon teeb ettepaneku jätkata tööd ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) operatiivteenuste ettevalmistamiseks. Ettevalmistavateks meetmeteks eraldatud 5 miljonit eurot saadakse osaliselt varust (2 miljonit eurot) ja osaliselt ettevõtluse poliitikavaldkonna vahendite ümberpaigutamisest (3 miljonit eurot).

2009. aasta kulude ülemmäärani jääva varu suurus on seega 65 miljonit eurot.

3.2.2. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (rubriik 1b)

Rubriigi „Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” vahendeid suurendatakse kooskõlas kehtiva finantsplaneeringuga 2008. aastaga võrreldes 1 538 miljoni euro ehk 3,3 % võrra. Rakenduskavade vastuvõtmise ning nende tõhusa haldamise ja kontrollimise tingimuste kehtestamise järel keskendub komisjon kavade mõju suurendamisele ühtekuuluvuse ja majanduskasvu seisukohast.

3.2.3. Loodusvarade kaitse ja majandamine (rubriik 2)

Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikides jätkatakse järk-järgult põllumajanduse otsetoetuste juurutamist. Toetuste andmist on kavas suurendada 50 %-lt lõpptasemeni ehk 60 %-ni. Euroopa Liiduga 2007. aastal ühinenud liikmesriikides suurendatakse otsetoetuste andmist 30 %-lt 35 %-ni.

Suurema osa maaelu arengukavade vastuvõtmine 2008. aasta alguses võimaldab luua 2009. aastaks struktuurid, mis on vajalikud kavade edukaks rakendamiseks. Vahendeid kasutatakse põllumajanduse konkurentsivõime suurendamiseks ning keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks ja majandusliku mitmekesisuse edendamiseks maapiirkondades.

Programmile LIFE+ eraldatakse 2009. aastal 5,6 % võrra rohkem vahendeid.

Merenduspoliitika puhul teeb komisjon ettepaneku jätkata ettevalmistavate meetmete võtmist (6 miljonit eurot) ja rahastada seda kalanduse poliitikavaldkonna olemasolevate vahendite ümberpaigutamise teel.

3.2.4. Vabadus, turvalisus ja õigus (rubriik 3a)

2009. aastaks prognoositakse kulude üldist suurenemist ligikaudu 100 miljoni euro (16 %) võrra. Välispiiri, viisapoliitika ja isikute vaba liikumise valdkonnale (+18 %) ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika valdkonnale (+18 %) eraldatakse täiendavaid vahendeid.

Võttes arvesse, et eelarvepädevad institutsioonid otsustasid suurendada 2008. aastal agentuurile FRONTEX antavat toetust, ning arvestades 2008. aastal tehtavaid uusi algatusi (Euroopa välispiiride seiresüsteemi (Eurosur) ning riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi loomine, meetmed välispiiri ületamise lihtsustamiseks), soovitab komisjon suurendada asjaomaseid vahendeid 2009. aastal 30 miljoni euro võrra. Vahendite kõrgem tase (70 miljonit eurot aastas) tuleks säilitada ka ajavahemikus 2010–2013.

Vahendite kõnealune suurendamine ning suuremahuliste IT-süsteemide (SIS II, VIS ja Eurodac) kasutamisest tulenev 20 miljoni euro suurune kokkuhoid annavad rubriigi 3a ülemmäärani jääva varu suuruseks kokku 29 miljonit eurot.

3.2.5. Kodakondsus (rubriik 3b)

Rubriigi 3b jaoks eraldatakse kooskõlas kehtiva finantsplaneeringuga 630 miljonit eurot ehk 5,3 % rohkem kui eelmisel aastal ning see võimaldab suurendada Euroopa kodanikke hõlmavate oluliste meetmete rahastamist rahvatervise, tarbijakaitse, kodanikukaitse, kultuuriprogrammide ja teavitamise valdkonnas. Rubriigi 3b ülemmäärani jääv varu püsib 2007. aastaga võrreldes samal tasemel.

3.2.6. EL kui ülemaailmne partner (rubriik 4)

ELi 2009. aasta poliitiliste prioriteetide hulka kuulub endiselt sisepoliitika kajastamine väljaspool ELi, Lähis-Ida rahuprotsess ja Kosovo tulevast staatust käsitleva kokkuleppe rakendamine.

Hiljutised poliitilised arengud (Annapolise ja Pariisi konverents) on muutnud käegakatsutavamaks võimaluse saavutada edu Lähis-Ida rahulepingu sõlmimisel. Komisjon jätkab 2009. aastal ELi tegevusstrateegia „Riigi ülesehitamine rahu tagamiseks” rakendamist ning jälgib Palestiina omavalitsuse kolmeks aastaks koostatud eelarve- ja arengukava elluviimist. EL kavatseb olulisel määral toetada rahastamismehhanismi PEGASE, millega on kavas asendada ajutine rahvusvaheline mehhanism. Niimoodi i) toetatakse Palestiina reformi- ja arengukava rakendamist ning ii) kasutatakse eri kanaleid juhtimissüsteemi ümberkorraldamiseks, sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamiseks, erasektori arendamiseks ja avaliku infrastruktuuri taastamiseks mõeldud abi edastamiseks läbipaistval viisil kas otse Palestiina omavalitsusele või abisaajatele.

Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta kohtumisel rõhutati, et „ EL on valmis täitma peamist rolli piirkonna stabiilsuse tugevdamisel ning Kosovo tulevast staatust määrava lahenduse rakendamisel ”. Komisjoni peamine roll seisneb ühenduse vahendite kasutamises rahvusvahelise tsiviilbüroo ja EJKP õigusriigi missiooni toetamiseks ning Euroopa väärtuste ja standardite juurutamiseks vajalike reformide teostamisele õhutamises. Kosovo staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise toetamine ja Kosovo abistamine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga ette nähtud tulevaste kohustuste täitmisel nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid.

Palestiina ja Kosovo toetamiseks kavandatud summasid tuleb suurendada. Kuna Lähis-Ida rahuprotsessi ja Kosovo toetamisega seotud konkreetsed vajadused sõltuvad eelolevatel kuudel toimuvatest arengutest, kavatseb komisjon täpsustada oma kavandatavad asjakohased kulud alles esialgses eelarveprojektis või hiljem eelarvemenetluse käigus. Praeguse seisuga eraldatakse Palestiina toetuseks 2007. aastast 2013. aastani 1 537 miljonit eurot ja Kosovo toetuseks 2007. aastast 2011. aastani 535 miljonit eurot.

Kui välja arvata Kosovos ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames toimuvad missioonid, mille 2009. aasta täpseid kulusid tuleb veel hinnata, ulatuvad ÜVJP valdkonna eelarvevahendid 2009. aastal vastavalt esialgses finantsplaneeringus kokku lepitule 243 miljoni euroni. Võrreldes 2008. aasta esialgse eelarveprojektiga eraldatakse valdkonnale 43 miljonit eurot rohkem.

Mitme teise ELi välispoliitika algatuse puhul tuleb kas kulude profiili muuta või eraldada täiendavaid vahendeid. Kõne all on järgmised algatused:

- Kesk-Aasiat käsitlev uus ELi strateegia, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2007. aasta juunis. Strateegiaga hõlmatud viie riigi eesmärgipäraste algatuste toetamiseks teeb komisjon ettepaneku koondada ajavahemikus 2009–2013 antavaks abiks vahendid suuremal määral ajavahemiku algusse ning eraldada 2009. aastal 15 miljonit ja 2010. aastal 25 miljonit eurot. Need summad arvatakse maha 2012. ja 2013. aasta eraldistest ning seega jääb ajavahemikuks 2007–2013 ette nähtud 690 miljoni euro suurune eelarve samaks.

- Keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlev teemaprogramm ülemaailmse kliimamuutuste liidu tugevdamiseks kasutatava arengukoostöö rahastamisvahendi raames ning kliimamuutuste valdkonna tehnosiirde alaste avaliku ja erasektori partnerluste kaasrahastamine. Kooskõlas Bali tegevuskavaga suurendatakse peatüki 21 04 „Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine” praegust eraldist 2009. aastal 10 miljoni euro võrra ning 2013. aastaks suurendatakse kõnealust lisasummat 20 miljoni euroni. Seega on ajavahemikuks 2007–2013 ette nähtud kogusumma 934,5 miljonit eurot.

Rubriigi 4 ülemmäärani jääva varu suurus on ligikaudu 120 miljonit eurot. Kõnealused varud on vajalikud Palestiina ja Kosovoga seotud vajaduste katmiseks aasta jooksul.

3.2.7. Kokkuvõte muutustest finantsraamistiku rubriikide lõikes

RUBRIIGID | 2009 | Prognoos 2010–2013 |

Esialgne planeering | Aasta poliitilise strateegia muutused | Läbivaadatud planeering | Esialgne planeering | Aasta poliitilise strateegia muutused | Läbivaadatud planeering |

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Finantsraamistiku ülemmäär – alamrubriik 1a | 11 272,0 | 11 272,0 | 55 011,0 | 55 011,0 |

Alamrubriik 1a kokku | 11 205,0 | -1,5 | 11 203,5 | 54 367,4 | 41,0 | 54 408,4 |

Varu | 67,0 | 68,5 | 643,6 | 602,6 |

3a. Vabadus, turvalisus ja õigus |

Finantsraamistiku ülemmäär – rubriik 3a | 872,0 | 872,0 | 5 298,0 | 5 298,0 |

Rubriik 3a kokku | 829,8 | 12,8 | 842,6 | 5021,8 | 92,0 | 5113,8 |

Varu | 42,2 | 29,4 | 276,2 | 184,2 |

4. EL kui ülemaailmne partner |

Finantsraamistiku ülemmäär – rubriik 4 | 7 440,0 | 7 440,0 | 34 915,0 | 34 915,0 |

Rubriik 4 kokku | 7 292,1 | 25,0 | 7 317,1 | 33 894,4 | 45,0 | 33 939,4 |

Varu | 147,9 | 122,9 | 1 020,6 | 975,6 |

Lisa – 2009. aastaks kavandatud peamised meetmed

1. Majanduskasv ja tööhõive Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia Aasta tulemuste hindamine ja edasiste meetmete valdkondade määramine Halduskoormuse vähendamist käsitlevate seadusandlike ettepanekute esitamine komisjoni tegevusprogrammi raames Teatis, mis käsitleb valdkondlikku sotsiaaldialoogi ja selle panust Lissaboni strateegiasse Info- ja sidetehnoloogia alast innovatsiooni ja teadusuuringuid käsitlev teatis ning ettevalmistavad meetmed Kõrgkoolide ja ettevõtjate dialoogi käsitlev teatis Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali vallandamist käsitlev roheline raamat Ühtne turg ja konkurents Soovitus jagatud partnerluse kohta liikmesriikidega Peamiste kauba- ja teenuseturgude ühtlasem ja korrapärasem järelevalve, sealhulgas konkurentsialased sektoriuuringud Kaupade siseturu valdkonna õigusaktide kohandamine uue õigusraamistikuga (kaasseadusandjad võtavad raamistiku vastu 2008. aastal) Jaeturul pakutavate finantsteenuste alase töö jätkamine (hüpoteeklaen, pangakontodega seonduv klientide liikuvus, ühtse euromakseala rakendamine, toodete seosmüügi ja muude ebaausate võtete kasutamise vähendamine, piiriülene kaebuste esitamise menetlus tarbijate ja finantsteenuste pakkujate vahel) Maksustamine Töö uuendatud käibemaksustrateegiaga; käibemaksukohustuslaste rühmitamise ja ametiasutuste käibemaksuga käibemaksukäsitlusega seonduvate algatuste ettevalmistamine Energeetika Teine strateegiline energiaülevaade ja energia tegevuskava aastateks 2010–2014 Energeetika vaatluskeskuse laiendamine Transport Galileo projekti eduka elluviimise tagamine ja tulevaste rakenduste ettevalmistamine 2008. aasta keskkonnasõbraliku transpordi paketi järelmeetmed Töö ühtse Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise teadusuuringute programmi (SESAR) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamiseks Siseveeliikluse ajakohastamine tegevusprogrammi NAIADES raames Ühtekuuluvuspoliitika Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne Aastatel 2000–2006 rakendatud struktuurifondide programmide mõju ja tulemusi käsitlev aruanne 2. Säästev areng Euroopas Säästva arengu strateegia Säästva arengu strateegiat käsitlev tegevuskava ja eduaruanne (Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembri järeldused) ELi Läänemere piirkonna strateegia Kliimamuutus ELi seisukoha kujundamine 2009. aasta novembris toimuvaks Kopenhaageni kliimakonverentsiks Kaubaveol, sealhulgas kaupade laevaga vedamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevad ettepanekud Heitkogustega kauplemise uuendatud süsteemi rakendamine ja kliimamuutustega kohanemist käsitleva 2008. aasta valge raamatu järelmeetmed Energiatõhususe tegevuskava elluviimine, sealhulgas uue algatuse tegemine autorehvide energiamärgistuse kohta, ning eluruumide valgustust ja hõõglampe käsitlevate meetmete rakendamine Taastuvenergia kasutamise edendamist käsitlevate uute õigusaktide ja Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamine Bioloogiline mitmekesisus ja loodusvarad Bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamine, pidades silmas 2010. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke Turupõhiste vahendite kasutamise tegevuskava keskkonnaeesmärkide saavutamiseks Maailmaruum Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) uurimisetapi lõpuleviimine ja asjaomaste teenuste järkjärguline rakendamine Ühtne merenduspoliitika Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu arendamise tegevuskava E-meretranspordisüsteemide rakendamise tegevuskava Euroopa Meresõiduohutuse Ameti toetamine elektrooniliste mereseiresüsteemide (kaugtuvastamise ja jälgimise süsteem – LRIT) arendamisel Kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse reformimine Põllumajandus Põllumajandustoodete kvaliteeti käsitlev teatis 3. Ühise sisserändepoliitika elluviimine Seaduslik ränne Seaduslike rändajate riiki sisenemist ja riigis viibimist käsitlevate ettepanekute, sealhulgas valdkondlike direktiivide vastuvõtmine Sisserännet käsitleva 2008. aasta teatise järelmeetmed Välispiiride integreeritud haldamine FRONTEXi edasine arendamine Euroopa välispiiride seiresüsteemi (Eurosur) loomise toetamine Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi ning reisijate registreerimise programmi kasutuselevõtu toetamine Schengeni hindamismehhanismi kasutuselevõtmine Ühine viisapoliitika Viisainfosüsteemi käivitamine Euroopa reisialgatuse ettevalmistamine Viisalihtsustuslepingute nõuetekohase rakendamise tagamine ja samalaadsete lepingute sõlmimine uute riikidega Euroopa ühine varjupaigasüsteem Ühise varjupaigasüsteemi teise etapi alustamine Varjupaigaküsimuste Euroopa tugibüroo asutamist käsitlevad ettepanekud 4. Kodanike esikohale seadmine Euroopa kodakondsus ja põhiõigused Konsulaarkaitset käsitleva teatise järelmeetmed Dokumentide legaliseerimist ELis käsitlev roheline raamat Ühine õigusruum Kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva Brüsseli I määruse ajakohastamine Teatis pangakontode arestimise kohta Terrorismivastane võitlus Keemilist, bioloogilist, tuuma- ja kiirgusohtu käsitlev teatis Bioloogiliseks ohuks valmisoleku tegevuskava Kiirgus- ja tuumaohu vähendamise tegevuskava Tarbijate usaldus ja tarbijakaitse Teatis tarbijate õiguste kaitse kohta Teatis loomade heaolu märgistuse kohta Tervis ja ohutus Meditsiiniseadmete ohutuse ja tulemuslikkuse suurendamine ühtsel turul Eduaruanne meetmete kohta, mis käsitlevad nanomaterjalide võimalikku positiivset ja negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale REACHi määruse edasine rakendamine, eelkõige ohtlike keemiliste ainete lubamise ja keelustamise uute süsteemide kasutuselevõtt Kodanikukaitse Reageerimissuutlikkuse suurendamise algatus kodanikukaitse valdkonnas Võrdsed võimalused ja noored Noorte valdkonna avatud kooskõlastusmeetodit käsitlev teatis Noorte piiriülest liikuvust käsitlev roheline raamat Sugudevahelisi palgaerinevusi käsitleva teatise järelmeetmed 5. EL kui ülemaailmne partner Laienemine Edusammud Horvaatia ja Türgiga peetavatel ühinemisläbirääkimistel vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele Lääne-Balkani riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kiirendamine Kosovo tulevase staatuse rakendamine. Vajalike tingimuste täitmise korral ka stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste ettevalmistamine Euroopa naabruspoliitika ja Venemaa Venemaaga sõlmitava uue raamlepinguga seonduvad edusammud Ukrainaga uue laiendatud lepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia ja Moldovaga sõlmitavate uute lepingute üle peetavate läbirääkimiste algatamine Suhete edasine arendamine Liibüaga ja Euroopa naabruspoliitika jätkuv rakendamine suhetes Alžeeria ja Süüriaga Vajalike tingimuste täitmise korral Euroopa naabruspoliitika rakendamine Valgevene suhtes Jätkuvad jõupingutused püsivate lahenduste leidmiseks Lähis-Idas Rahvusvahelised suhted laiemalt Võimaluse korral Doha arengukava rakendamine Transatlantlilise majanduskoostöö süvendamine Transatlantilise Majandusnõukogu raames Hiinaga uue partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine Korea ja Pärsia lahe koostöönõukoguga sõlmitud vabakaubanduslepingute lõpuleviimine või rakendamine ning läbirääkimiste jätkamine India ja ASEANi riikidega Andide Ühenduse, Kesk-Ameerika ja Mercosuri riikidega assotsiatsioonilepingute üle peetavate läbirääkimiste jätkamine ja võimaluse korral ka lõpuleviimine Aafrika–ELi ühisstrateegia ja esimese tegevuskava rakendamine Teatis innovatsiooni, uurimistegevuse, teaduse ja tehnoloogia kohta arengu valdkonnas Majanduspartnerluslepingute rakendamine ning edasiste läbirääkimiste pidamine kõikide Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide hõlmamiseks Abi tõhustamise tegevuskava rakendamine Arengupoliitikat käsitlev teine aruanne |

- [1] Komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja tööprogramm, KOM(2007) 640 (lõplik), 23.10.2007.

[2] KOM(2007) 502 (lõplik), 5.9.2007.

[3] KOM(2005) 573 (lõplik), 15.11.2005.

[4] „Komisjoni inimressursside kavandamine ja optimeerimine ELi prioriteetide täitmiseks”, SEC(2007) 530, 24.4.2007.

[5] Institutsioonidevahelist koostööd käsitlev aruanne, mille koostasid institutsioonide haldustalitused (märkus nr 9941, 30.10.2007) vastusena Ville Itälä taotlusele, kes on teiste institutsioonide raportöör 2008. aasta eelarvemenetluses (raport A-0069/2007, 29.3.2007).