Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne seoses juhtumiga COMP/F/38.456 — Bituumen (Madalmaad)

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse nr 2001/462/EÜ (ESTÜ) ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 1 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2007/C 176/07)

Minu märkused kõnealuse otsuse eelnõu kohta on järgmised.

Vastuväidetes on kinnitatud, et nii müüjad kui ka ostjad on rikkunud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1. Mitme aasta jooksul on Madalmaades teetöödel kasutatava bituumeni ost ja müük toimunud vastavalt tarnijate ja suuremate ostjate (Madalmaade olulisemad tee-ehitusettevõtjad) omavahelistele kokkulepetele ning nende kahe majandussektori vahelistele kokkulepetele. Vastuväidete kohaselt oli kartelli eesmärk leppida kokku bituumeni hinnakomponentides (brutohind ja mahahindlused) ning jagada tarned omavahel. Selleks et lihtsustada ja kontrollida eespool nimetatud kokkulepetest kinnipidamist, vahetati teavet hindade, tarnemahtude ja turuosa kohta.

19. oktoobril 2004 edastati vastuväited bituumeni tarnijatele (AB Nynäs Petroleum, Nynäs Belgium AB, BP p.l.c., BP Nederland B.V, BP Refining & Petrochemicals GmbH, Esha Holding B.V., Smid & Hollander B.V., Esha Port Services Amsterdam B.V. Exxon Mobil Corporation, ExxonMobil Petroleum, Chemicals B.V.B.A., Esso Nederland B.V., Koninklijke Nederlandsche Petroleum Maatschappij N.V., „Shell” Transport and Trading Company p.l.c., Shell Petroleum N.V., Shell Nederland Verkoopmaatschappij B.V., Kuwait Petroleum Corporation, Kuwait Petroleum International, Kuwait Petroleum (Nederland) B.V., Sideron Industrial Development B.V., Klöckner Bitumen B.V., Total S.A, Total Nederland) ja bituumeni ostjatele (Ballast Nedam N.V., Ballast Nedam Infra B.V., Dura Vermeer Groep N.V., Dura Vermeer Infra B.V., Vermeer Infrastructuur B.V., Heijmans N.V. Heijmans Infrastructuur B.V., Wegenbouwmaatschappij J. Heijmans B.V., Koninklijke BAM Groep N.V., BAM NBM Wegenbouw B.V., HBG Civiel B.V., Koninklijke Volker Wessels Stevin N.V., Volker Wessels Stevin Infra B.V. ja Koninklijke Wegenbouw Stevin B.V. N.V., Wintershall AG).

Ettevõtjatel oli juurdepääs komisjoni uurimistoimikule, mille esimene koopia edastati neile CD ROMil 19. oktoobril 2004 ja teine koopia 21. aprillil 2005.

Vastuväidetes määrati ettevõtjatele vastamistähtajaks kaks kuud. Komisjon sai mitu taotlust kõnealuse tähtaja pikendamise kohta, mida põhjendati raskendatud juurdepääsuga uurimistoimikule. Taotlustes viidati mitmesugustele juurdepääsuga seotud probleemidele, eriti teatava teabe salastatusele. Seepärast pidin menetluse tähtaega pikendama ligikaudu nelja kuu võrra, et suulise ärakuulamise õigus oleks täielikult tagatud.

Kõik vastuväidete adressaadid vastasid kindlaksmääratud tähtajaks, välja arvatud mõned ettevõtjad, kes teatasid oma pankrotist ega vastanud seepärast vastuväitele ega soovinud ka osaleda suulisel ärakuulamisel.

Lähtuvalt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (1) artiklist 12, soovis enamik ülejäänud ettevõtjatest osaleda suulisel ärakuulamisel, mis toimus 15. ja 16. juunil 2006.

Ärakuulamisel selgus, et vastuväidetes esitatud hinnakokkuleppe (brutohind) sõlmimise määratlust on vaja täpsustada. Seepärast saadeti kõikidele osapooltele 25. jaanuaril 2006 asjakohane kiri. Osapooltele anti võimalus esitada oma tähelepanekud täpsustuse kohta, juhul kui nad ei olnud seda veel teinud. Enamik täpsustuse kohta oma tähelepanekud esitanud ettevõtjaid märkisid, et see ei muuda nende esialgset vastust vastuväidetele.

14. juulil 2005 ja 25. mail 2006 said kõik osavõtjad juurdepääsu uurimistoimiku uutele dokumentidele, mis edastati komisjonile suulise ärakuulamise käigus.

24. mai 2006. aasta kirjaga anti ettevõtjatele juurdepääs ka komisjoni uurimistoimiku muudele materjalidele, mida komisjon kavatses kasutada lõppotsuse tegemisel. Mõned ettevõtjad kritiseerisid, et ei olnud selge, kas neid täiendavaid materjale kasutatakse vastuväidetes esitatud teatavate järelduste toetamiseks. Pärast dokumentide läbivaatamist jõudsin järeldusele, et ettevõtjatel oli piisavalt võimalusi, et ette näha, millised järeldused komisjon kõnealuste dokumentide põhjal võib teha. Pealegi oli 24. mai 2006. aasta kirjas täpsustatud, et neid dokumente kasutatakse lõppotsuses rikkumise tõendamiseks. Eespool kirjeldatud tegevus on kooskõlas pretsedendiõigusega (kohtujuhtum TACA (T-191/98)).

Lähtuvalt vastuväidetele edastatud ettevõtjate vastustest ja ärakuulamisel esitatud selgitustest, on lõppotsuses vastuväidetega võrreldes osaliselt vähendatud rikkumise ulatust.

Esiteks on loobutud süüdistusest ettevõtja ExxonMobil vastu, sest puuduvad piisavad tõendid. Ärakuulamisel selgus, et ettevõtjate Kuwait Petroleum ja Nynäs esitatud teatavaid süüdistusi ettevõtja ExxonMobil vastu tuleb kontrollida. Kirjalikus vastuses komisjoni täiendavale teabenõudele ei suutnud kõnealused ettevõtjad tõendada oma süüdistusi mille kohaselt ExxonMobil oli kartellikokkuleppest teadlik ning osales selles. Käesolev otsuse projekt ei ole adresseeritud ettevõtjale ExxonMobil.

Teiseks on loobutud süüdistusest, mis oli seotud ebaseadusliku teabevahetusega tarnete jaotamise ja võimalike uute konkurentide kohtlemise kohta.

Komisjon täpsustas otsuse eelnõus oma seisukohta veel kahe vastuväidetes esitatud punkti kohta:

Minu hinnangu kohaselt lähtub käesolev otsuse eelnõu vaid vastuväidetest, mille suhtes ettevõtjad said esitada oma tähelepanekud. Kinnitan, et õigus suulisele ärakuulamisele oli tagatud.

(1)  ELT L 123, 27.4.2004, lk 18.