Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 279/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„BRUSSELS GRONDWITLOOF”

EÜ NR: BE/PGI/005/0535/24.03.2006

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotlejate rühm:

3.   Toote liik:

Klass 1.6: Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Brussels grondwitloof”

4.2.   Kirjeldus: „Brussels grondwitloof” tähendab salatsiguri võsu, mis saadakse Asteraceae (varem Compositae) perekonda kuuluva Chicorium intybus L., var. foliosum Hegi (alamliik salatsigur) juure ajatamisel. Kasvatamist iseloomustab ainult (mittehübriidide) liigiehtsate sortide kasutamine ning ajatamine mullas ja koos kattemullaga. Tänu kattemullale kasvab võsu tasakaalustatud ja isoleeritud keskkonnas, mis on kasulik taime tugevusele ja lehestruktuurile. Köögivilja „Brussels grondwitloof” tunnuseks on kõvadus ning tugev, sihvakas, teravatipuline võsu, millel on peen lehestruktuur ning värske, loomuliku läikega (karvadeta) leht. Maitset iseloomustab mõru ja magusa tasakaalustatud suhe.

4.3.   Geograafiline piirkond: Köögivilja „Brussels grondwitloof” kasvatatakse järgmistes piirkondades: kogu Flaami Brabanti provints; pealinna Brüsseli regioon koos Neder-Over-Heembeeki ja Hareni asulatega ning Anderlechti, Ganshoreni, Jette, Evere, Schaarbeeki, Sint-Lambrechts-Woluwe ja Sint-Pieters-Woluwe kommuunidega; samuti Sint-Amandsi, Puursi, Willebroeki, Mecheleni, Bonheideni, Putte, Heist-op-den-Bergi, Hulshouti, Herselti ja Laakdali kommunid Antwerpeni provintsis ning Geraardsbergeni, Ninove, Denderleeuwi, Aalsti, Lebbeke, Buggenhouti, Erpe-Mere, Haalterti, Herzele, Lede, Oosterzele, Sint-Lievens-Houtemi ja Wettereni kommuunid Ostflanderni provintsis.

4.4.   Päritolutõend: Kõik köögivilja „Brussels grondwitloof” tootjad peavad ennast igal aastal registreerima „Brussels grondwitloof” taotlejate rühma harus. Register edastatakse pädevale kontrolliasutusele. Kõigile pakenditele lisatakse etikett koos tootja või ettevõtte nime ja numbriga. See number on nummerdussüsteemi osa, mis tagab koos tootja registreerimisega toote jälitatavuse. Numbri asemel võidakse kasutada muud märgistust (nt triipkoodi), kui see tagab vähemalt samal tasemel jälitatavuse. Kvaliteedi, jälitatavuse ja kontrolli tagamiseks peab köögivilja „Brussels grondwitloof” sorteerimine, pakendamine ja märgistamine toimuma kasvanduses või muus kohas tootja või selle volitaja vahetu järelevalve all. Pakendamine ja/või märgistamine (edasi)müüjate poolt on keelatud.

Pakendamine ja märgistamine kasvanduses või tootja vahetu järelevalve all tagab päritolu tõendatavuse ja kontrolli. Põllumajanduskooperatiivide ühendus soovib takistada kontrollimata päritoluga salatsiguri pakendamist, märgistamist ja ringlusesse laskmist „Brussels grondwitloof” nimetuse all. Köögivilja „Brussels grondwitloof” müük toimub enamasti puu- ja köögivilja klassikaliste müügikanalite ning hulgi- ja jaemüüjate, oksjonite ja muude müügiühingute kaudu. Juba praegu on köögivili „Brussels grondwitloof” ja vesikultuurina kasvatatud salatsiguri vahel olulisi hinnaerinevusi. See ahvatleb kasutama lubamatuid vahendeid ja pettust. Köögivilja „Brussels grondwitloof” maine saab selliste pettuste korral kannatada.

Lisaks peab saagikoristuse ja pakendamise vaheline aeg olema kvaliteedi tagamiseks lühike. Palju käitlemis- ja tööetappe kahjustavad õrna ja lihtsalt kahjustatava salatsiguri (mullakultuuri) kvaliteeti.

4.5.   Tootmismeetod: „Brussels grondwitloof” on köögivili, mille kasvatusprotsess on kaheosaline: juurvilja kasvatamine ja sellele järgnev ajatamine.

Juured kasvavad suvel avamaal. Maikuu paiku külvavad kasvatajad oma või ostetud seemned. Hea külvamismeetod ja hoolikas harvendamine tagab selle, et iga taim saab ühesuuruse kasvuruumi ning kasvavad ühtlased, keskmise paksusega juurviljad. See on ühtlase suuruse ja kõrge kvaliteediga salatsiguri võsude kasvatamisel väga oluline. Sügisel, enne suuri külmi, koristatakse juurviljad ja lõigatakse lehed ära. Sealjuures jääb 2 kuni 3 cm lehevarrest alles, et pung, millest ajatatakse salatsiguri võsud, ei saaks kahjustada. Juurviljade kasvatamisel kasutatakse võimalikult palju integreeritud ja bioloogilise kultiveerimise meetodeid.

Ajatamiseks asetatakse juurviljad püstiasendisse, kuid veidike kaldu teineteise kõrvale vagudesse või ajatuspeenardesse ja kaetakse 5 kuni 20 cm paksuse kobeda mullaga. See on võimalik nii avamaal kui sisetingimustes. Ilma soojenduseta on salatsigur õigeaegselt saabuval kevadel (märts-aprill) avamaal istutusvalmis. Hilisem istutamine on võimalik väga hiliseks ajatamiseks ette nähtud sortidega ning kultiveerimistehnikatega, mis tagavad selle, et koristatud juurviljad ei satu liiga vara kevadsoojuse kätte. Pinnasesoojendusega (klassikaliste sigurikateldega, keskküttega jne) saab saagikoristuse soovitud ajale edasi lükata. Samuti tuleb valida soovitud koristusajaks sobiv sort (varane, keskvarane, talvine, keskhiline, hiline). Umbes kolm nädalat pärast pinnasesoojenduse algust toimub saagikoristus. Ajatamise ajaks kaetakse vaod ilmatikumõjude (sh sademed, tuul, valgus ja külm) eest kattematerjaliga.

Kui võsud on koristuseks valmis, koristatakse kogu vagu korraga, et tagada lõpptoote optimaalne kvaliteet. Võsu eraldatakse sealjuures juure küljest ja puhastatakse.

Koristamise ajal valitakse juurviljade hulgast välja seemnekasvatuseks sobivad viljad. Juurvilja ja võsu parima kombinatsiooni valimine toimub tootespetsifikatsioonis kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Seemnejuured hoiustatakse kuni kevadise istutamiseni. Pärast istutamist kasvavad juurtest viljavarred, mis lõigatakse augustis ära, seotakse kokku ning virnastatakse järelvalmimiseks. Selleks, et saada järgmiseks külvamiseks sobivat seemet, pekstakse, puhastatakse ja sorteeritakse küpsenud viljavarred.

4.6.   Seos piirkonnaga: Ajalooliste faktorite, looduslike tingimuste ja oskusteabe koosmõju on köögivilja „Brussels grondwitloof” tüüpilisele kasvatamisele kaasa aidanud.

Köögivilja „Brussels grondwitloof” ajalugu ja traditsioonid on rikkalikud. Kuni 19. sajandi alguseni kasvatasid köögiviljakasvatajad ehk nn boerkozenid köögivilja tänapäeva Brüsseli väikese ringi ehk endise linnamüüri sees ja väljaspool paiknenud soistel aladel. Brüsseli boerkozenid kasvatasid muuhulgas paksudest juurviljadest salat-teelehte ning hakkasid ajapikku esimest võsu parandama. Brüsseli salat-teeleht hakkas sealtpeale automaatselt arenema tänapäevase salatsiguri suunas.

Schaarbeek on salatsiguri tootmise häll. Aretamisel mängisid olulist rolli kohalik botaanikaaed ja selle ülemaednik Bresiers. 1870nda aasta paiku piirdus salatsiguri kasvatamine Schaarbeeki ja selle naabruses asuva Everega. Järgnevatel aastakümnetel laienes kasvanduste ala piirnevatesse asustustesse, samal ajal vähenes kasvatamine tasapisi Schaarbeekis ja Sint-Lambrechts-Woluwes. Salatsiguri kasvatamine sai uue valdkonnana hoo sisse ning ajatamine laienes punktis 4.2 nimetatud geograafilisele piirkonnale.

Salatsiguri kasvatajad ühinesid müügi ja ekspordi sihipäraseks organiseerimiseks salatsiguri ühendustesse. Nende ühenduste eesmärgiks oli salatsiguri müük kaugematele turgudele nii kodu- kui välismaal. Juba 1862. aastal eksporditi salatsigurit Pariisi ning alates 1872. sai hoo sisse regulaarne eksport. Järgnevatel aastakümnetel sai salatsigur Belgia köögiviljaekspordi olulisimaks tooteks.

Oktoobris 1973 toodi Hollandis esmakordselt turule vesikultuurina kasvatatud salatsigur. See märkis vesikultuuri kiire leviku algust mullas ajatatud salatsiguri arvel. 1973. aastal tootsid tollases Brabanti provintsis veel ligi 2 400 kasvandust salatsigurit mullakultuurina ning nende aastane toodang oli umbes 100 000 kuni 120 000 tonni. Seevastu tänapäeval toodavad Flaami Brabanti provintsis vaid 330 kasvandust salatsigurit mullas ning kogu Belgia aastatoodang selle kultiveerimismeetodiga on vaid 12 000 tonni.

Mis puudutab mulla kvaliteeti, siis valitsevad geograafilises piirkonnas liiva-savisegused mullad ning kerged savimullad. Salatsiguri ajatamisel sobivad need ideaalselt kattemullaks. Liivased mullad toovad kuivamisel kiiresti kaasa liiga tolmuse kattemulla, mis saastab salatsigurit, ning mullas olevad liivaterad võivad tekitada salatsiguri pinnal lõhesid, tuues kaasa punaseks värvumise ja kvaliteedi halvenemise. Raskeid mullaliike ei saa hea kattekihi saavutamiseks piisavalt peeneks kobestada ning need säilitavad liigselt niiskust, mille tagajärjel tekivad kiiresti deformeeruvad võsud ja kõdunemine.

Köögivilja „Brussels grondwitloof” seemnekasvatus, juurviljade kasvatamine ja ajatamine nõuavad kasvatajalt põhjalikku oskusteavet, nagu on kirjeldatud punktis 4.5. Ajatamiseks vajaliku mulla struktuur ja profiil peavad vastama väga kõrgetele nõuetele. Seetõttu peab tootja ka sobiva tekstuuriga muldades kasutama vajalikke kasvatustehnilisi abinõusid (nt maaparandus ja väetamine, mulla sügavtöötlemine, põhjaveetaseme reguleerimine jne) ning looma seega ajatamiseks optimaalse keskkonna.

Selles geograafilises piirkonnas ei olnud salatsiguri kasvatamisel oluline roll mitte ainult majanduslikus, vaid ka sotsiaalses arengus. „Brussels grondwitloof” kasvatamine hõlmas ühiskondliku elu paljusid tahke, nagu näiteks kohalikud salatsiguri ballid koos Miss Salatsiguri valimisega, paraadid ja rongkäigud, aga ka suurima salatsiguri konkurss.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus: Söömiseks ette nähtud toode tuleb varustada kontrollietikettidega, millel on nimetus „Brussels grondwitloof”, kasvataja nimega, toote jälitamist võimaldavate andmete ja EÜ kaitstud geograafilise tähise logoga.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.