52007SC0288

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.3.2007

SEK(2007) 288 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikega 3 Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2006–2010

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ÜLDINE TAUST

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis jõustus 1. juulil 1998, põhineb eesmärgil muuta valitsussektori rahalised vahendid usaldusväärseks, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tugevdamise vahend. Pakti reformimisel 2005. aastal tunnistati selle kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid püüti samas tugevdada selle tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] mis moodustab osa stabiilsuse ja kasvu paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad nõukogule ja komisjonile esitama stabiilsus- või lähenemisprogrammid ja nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Belgia esitas esimese stabiilsusprogrammi 1998. aasta detsembris. Määruse kohaselt esitas nõukogu 15. märtsil 1999. aastal komisjoni soovituse põhjal ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega programmi kohta oma arvamuse. Sama menetluse kohaselt peab komisjon ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogramme hindama ning majandus- ja rahanduskomitee neid kontrollima, samas kui nõukogul on omakorda õigus neid kontrollida.

Ajakohastatud programmi hindamise taust

Komisjon on kontrollinud Belgia 13. detsembril 2006 esitatud viimast ajakohastatud stabiilsusprogrammi ning vastu võtnud soovituse nõukogu sellekohase arvamuse kohta (vt allpool hinnangus käsitletud põhipunktid).

Asjaolud, mille põhjal on hinnatud eelarvestrateegiat ajakohastatud stabiilsusprogrammis, on kokkuvõtlikult järgmised:

1. viimase kümne aasta majandus- ja eelarvenäitajad;

2. kõige värskem hinnang riigi seisundile stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate sätete alusel (stabiilsusprogrammi eelmise ajakohastatud versiooni kohta esitatud nõukogu arvamuse kokkuvõte); ning

3. komisjoni hinnang 2006. aasta detsembri riiklikule reformikavale.

Viimaste aastate majandus- ja eelarvenäitajad

Viimase kümne aastas analüüsi alusel võib järeldada, et Belgia majandustsükkel vastab üldiselt euroala omale ning ka majanduskasv on sarnane. See on seda tähelepanuväärsem, kuna samal ajal Belgia stabiliseeris oma eelarvet euroala keskmisest enam, lõpetades sellega suure eelarvepuudujäägi pika perioodi. Alates 2000. aastast on Belgia eesmärk säilitada eelarve tasakaal (või saavutada ülejääk, mis ei ole seni õnnestunud), milleks kasutatakse jätkuvalt ühekordseid meetmeid. Nii sisenõudlusele kui ka tarbijate usaldusele mõjus valitsemissektori võlasuhte järsk vähenemine positiivselt. Kodumajapidamiste säästumäär vähenes viimase kümne aasta jooksul 20%-lt 1995. aastal 13%-le 2005. aastal. Samuti toetas majanduskasvu puhaseksport, kuid Belgia probleem on turuosa märkimisväärne kaotus, mis võib pikas perspektiivis ohustada tööhõivet ja majanduskasvu. Belgia tagasihoidlik eksport on osaliselt seotud ekspordistruktuuriga, kuid samuti kõrge tööjõukuluga. Ajaliselt piiranguta töötushüvitised, madalad tööotsimisnõuded vanematele töötutele ning varem pensionile jäämise soodsad kavad annavad selgust, miks tööhõive on euroala üks madalamaid (eriti vanemate töötajate puhul).

Varasemale programmile nõukogu arvamuses antud hinnang

Nõukogu võttis 14. veebruaril 2006 vastu arvamuse eelmise ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2005–2009. Nõukogu oli arvamusel, et „üldiselt on eelarveseisund stabiilne ja eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas olevast rahanduspoliitikast. Toetumine ühekordsetele meetmetele perioodi alguses rõhutab struktuurse kohandamise vajadust alguses.” Nõukogu kutsus Belgiat üles „kaaluma meetmeid, et vältida struktuurse tasakaalu halvenemist 2006. aastal ning rakendama asjakohaseid meetmeid, et saavutada ambitsioonikas eelarve-eesmärk järgmistel aastatel.”

Komisjoni hinnang riiklikule reformikavale

Belgia riikliku reformikava rakendamise aruanne esitati majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia raames 16. oktoobril 2006. Belgia riiklikus reformikavas on määratud kindlaks peamised ülesanded/prioriteedid: riigi rahanduse jätkusuutlikkus, tööjõukulude vähendamine, paindlikuma tööturu loomine, majanduse ergutamine investeeringute ja reformidega, sotsiaalkindlustussüsteemi tugevdamine, ning keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahelise sünergia tugevdamine.

Komisjoni hinnang sellele programmile (võetud vastu 2006. aasta detsembris iga-aastase arenguaruande [2] osana) näitas, et Belgia on edukalt rakendanud riiklikku reformikava aastateks 2005–2008. Ehkki elanikkonna vananemise tõttu on olemas oht riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, on üldine poliitiline raamistik sobiv. Vaatamata selle mõõdukale edule teadus- ja arendustegevuses rakendab Belgia mikromajanduse valdkonnas väljakuulutatud meetmeid ning tugevdab olemasolevaid reforme investeeringute suurendamiseks. Tööhõive valdkonnas on olukord keerukam, vaja on astuda samme ELi-üleste tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks, eriti vanemate inimeste puhul.

Hinnangus käsitletud põhipunktid Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 1 (stabiilsusprogrammid) ja artikli 9 lõikele 1 (lähenemisprogrammid) käsitletakse hinnangus järgmisi teemasid: kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on usutavad; kas liikmesriigi esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk ning sellele suunatud kohandamiskava on asjakohased; kas kõnealuse kohandamiskava järgimiseks võetud ja/või kavandatud meetmed keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks kõnealusel ajavahemikul on piisavad; kas keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava hindamisel on majanduse tõusuaegadel kohandamine suurem ja langusaegadel väiksem ning kas euroala ja vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevate liikmesriikide puhul on liikmesriik oma keskpika perioodi eesmärgi saavutamisel seadnud sihiks, et eelarve tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal paraneb (ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 0,5% SKTst aastas; keskpika perioodi eesmärgile suunatud kohandamiskava kindlaksmääramisel (liikmesriikide puhul, kes ei ole seda veel saavutanud) või keskpika perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel (liikmesriikide puhul, kes on selle saavutanud) peamiste struktuurireformide rakendamine, millel on pikaajaline kokkuhoidu soodustav mõju (sh võimalikku majanduskasvu suurendades) ning seega tõestatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele (tingimusel, et säilitatakse asjakohane kindlusvaru kontrollväärtuse 3% SKTst suhtes ning et eelarveseisund peaks programmiperioodi jooksul taastuma keskpika perioodi eesmärgini), kusjuures eritähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega kehtestatakse mitmesambaline süsteem, mis hõlmab kohustuslikku täielikult finantseeritavat pensionisammast; kas liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega. Programmi makromajanduslike prognooside usutavust hinnatakse komisjoni talituste koostatud 2006. aasta sügise majandusprognoosi põhjal, kasutades ka potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokku lepitud hindamismetoodikat. Majanduspoliitika üldsuunistele vastavust hinnatakse 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate riigi rahanduse valdkonnas vastuvõetud majanduspoliitika üldsuuniste põhjal. Hinnangus vaadeldakse ka: võla suhte arengut ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse väljavaateid, millele tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise parandamise kohta esitatud nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruande kohaselt pöörata „eelarveseisundi järelevalves piisavat tähelepanu“. Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatises on sätestatud lähenemisviis pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks;[3] majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames liikmesriikide esitatud riikliku reformikavaga integreerituse taset. Majandus- ja rahandusministrite nõukogu märkis Euroopa Ülemkogule 7. juunil 2005. aastal saadetud kaaskirjas majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastateks 2005–2008, et riiklikud reformikavad peaksid olema kooskõlas stabiilsus- ja lähenemisprogrammidega; vastavust tegevusjuhendile,[4] millega on muu hulgas ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ühtne ülesehitus ja ühtsed andmetabelid. |

- Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikega 3 Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta aastateks 2006–2010

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[5] eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

4. [27. märtsil 2007] vaatas nõukogu läbi Belgia ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2006–2010.[6]

5. Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga on ette nähtud reaalse SKT aeglustumine 2,7% tasemelt 2006. aastal keskmiselt 2,2% tasemeni ülejäänud programmiperioodil. Praeguse teabe põhjal hinnates näib, et see stsenaarium põhineb usutavatel kasvuprognoosidel. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

6. Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2006. aastal 0,2% SKTst, kuigi eelmise ajakohastatud stabiilsusprogrammi eesmärk oli tasakaalustatud eelarve. Kuigi tsüklilised majandustingimused osutusid 2006. aastal eelmises versioonis ennustatust märkimisväärselt paremaks ning kulud kujunesid sarnaseks prognoosidele, jäid tulud oodatust väiksemaks (peamiselt 2001. aasta otseste maksude reformi viimase etapi mõju alahindamise tõttu, mis selgus 2006. aasta teisel poolel). Selleks et (osaliselt) kompenseerida tulude vähenemist ja tagada eelarve tasakaal, suurendati ühekordsete meetmete kasutamist. Seetõttu halvenes struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 2006. aastal märkimisväärselt.

7. Programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk on tagada võla jätkuvalt suure osakaalu (2006. aastal ligikaudu 90%) pidev vähenemine 2010. aastaks alla 75% SKTst, suurendades nominaalset eelarveülejääki järkjärguliselt (0,3%-lt SKTst 2007. aastal 0,9%le 2010. aastaks), et valmistuda tulevasteks elanikkonna vananemisega seotud probleemideks. Esmane ülejääk, mis on alates 2001. aastast (7% SKTst) vähenenud, peaks stabiliseeruma ligikaudu 4,1% tasemel SKTst. Kohandamine toimus peaaegu täielikult tänu kulude kärpimisele (1,25 protsendipunkti SKTst aastatel 2006–2010). Kulud vähenesid peamiselt võlgade vähenemisest tingitud intressikulude vähenemise (0,75 protsendipunkti) tõttu, mida osaliselt tasakaalustab valitsemissektori tulude vähenemine (0,5 protsendipunkti). Pärast 2007. aastat vastavad programmi prognoosid üldiselt stsenaariumile, mille kohaselt poliitika ei muutu, kuigi näib, et programmis (kaudselt) toetutakse täiendavatele ühekordsetele meetmetele, et saavutada eelarvealased eesmärgid. Üldiselt muutumatu makromajandusliku stsenaariumi taustal on see strateegia suures osas sarnane stabiilsusprogrammi eelmises versioonis esitatule.

8. Kuna programmis ei anta teavet ühekordsete ja muude ajutiste meetmete kasutamise kohta pärast 2007. aastat, ei ole programmi teabe alusel võimalik struktuurset tasakaalu arvutada alates 2008. aastast. Eeldades, et ühekordsete meetmete suhteline mõju pärast 2007. aastat ei muutu, peaks struktuurne tasakaal, mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, paranema ligikaudu -0,4%-lt SKTst 2006. aastal 0,7%ni SKTst programmiperioodi lõpuks. Programmiga ettenähtud keskpika perioodi eesmärk, nagu ka eelmise ajakohastatud stabiilsusprogrammi oma, on 0,5% suurune struktuurne ülejääk SKTst, mis programmi kohaselt „saavutatakse 2008. aastaks, eeldusel et ühekordsete meetmete mõju ei ületa 0,4% SKTst”. See on üks aasta hiljem kui eelmise versiooni puhul. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,25% SKTst) ambitsioonikam, peaks selle saavutamine võimaldama saavutada ka kindlusvaru tagamise eesmärgi ülemäärase puudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk mahub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja vahetuskursimehhanismi ERM II liikmesriikidele ettenähtud vahemikku ning see on oluliselt ambitsioonikam, kui võiks eeldada pikaajalises plaanis võla suhet ja potentsiaalset keskmist SKT kasvu arvestades.

9. Eelarve tulemus võib kujuneda programmis kavandatust veidi halvemaks. Eriti kehtib see 2007. aasta kohta, kuna eelarve tundub olevat liiga optimistlik ning kavandatud meetmete kohta ei ole piisavalt andmeid (sealhulgas ühekordsed meetmed kinnisvaramüügi valdkonnas või meetmed seoses avalikelt asutustelt pensionikohustuste ülevõtmisega, mida ei ole täpsemalt määratletud). Belgial on üldiselt head tulemused nominaalsete eelarve-eesmärkide saavutamisel, kuid lisameetmed tunduvad vajalikud, et saavutada 2007. aasta eesmärk. Kuigi märkimisväärsed eelarvemuudatused aasta keskel on Belgias tavalised, võiks nendest loobuda 2007. aasta juunis toimuvate parlamendivalimiste tõttu. Kavandatust halvem tulemus 2007. aastal mõjutaks samuti järgmisi aastaid. 2008. aastast alates on ka oht, et lõppenud ühekordseid meetmeid ei asendata struktuurimeetmetega.

10. Kõnealuse riskihinnangu alusel ei pruugi programmi eelarvealased põhimõtted olla piisavad programmi keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2008. aastaks. Nagu eespool märgitud, on keskpika perioodi eesmärk siiski ambitsioonikam, kui võiks eeldada pikaajalises plaanis võla suhet ja potentsiaalset keskmist SKT kasvu arvestades. Eelarvestrateegia tundub olevat piisav, et saavutada alates 2008. aastast selline struktuurne eelarvetasakaal, mida võib pidada paktile vastavaks. Lisaks tundub programmi eelarvestrateegia tagavat piisava kindlusvaru, et tavapäraste tsükliliste kõikumiste korral ei ületataks programmiperioodi jooksul puudujäägiläve 3% SKTst. Eelarve kohandamise tempot tuleks programmis esitatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks kiirendada, et olla täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles on sätestatud, et euroala ja vahetuskursimehhanismiga ERM II ühinenud liikmesriikidel peaks struktuurne tasakaal paranema vähemalt 0,5% SKTst aastas ning et kohandamine peaks olema suurem majanduskasvu ajal ning võiks olla väiksem majanduslanguse perioodidel. Riske arvestades võib kohandamine keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks olla juba 2007. aastal ebapiisav ning aeglustuda hiljem veelgi, kuigi Belgia ei tundu olevat ebasoodsas majandustsüklis.

11. Programmi kohaselt moodustab 2006. aastal võlg 87,7% SKTst, kuid see ei kajasta raudtee-ettevõtte SNCB võla ülevõtmist 2005. aastal, mis Eurostati hinnangu kohaselt suurendab samal aastal võlataset 1,7% võrra SKTst. Seetõttu moodustab võla kogusumma vastavalt komisjoni talituste hinnangutele 2006. aastal 89,4% SKTst, mis hoolimata viimaste aastate olulisest vähenemisest ületab märkimisväärselt asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 60% SKTst. Programmi prognoosi kohaselt väheneb võla suhe programmiperioodi jooksul ligikaudu 15 protsendipunkti võrra. Riskihinnangu alusel ning pidades eelkõige silmas eespool nimetatud riske eelarve-eesmärkidele, kujuneb võla suhe tõenäoliselt programmis kavandatust veidi halvemaks. Siiski tundub, et võla suhe väheneb kontrollväärtuse suunas piisavalt kogu programmiperioodi jooksul.

12. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Belgias suurem kui ELis keskmiselt, mida põhjustab eelkõige pensionikulude osakaalu oluline suurenemine SKTs tulevastel dekaadidel. Kuigi esialgne eelarveseisund ei ole nii hea kui 2005. aastal, aitab suur esmane eelarveülejääk vähendada elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele, kuid see ei ole piisav, et täielikult katta kulude suurenemist. Lisaks sellele on koguvõlg praegu hoolimata vähenemisest suurem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus. Võla suhte märkimisväärseks vähendamiseks on vaja pikaajalist esmast ülejääki, mis aitaks vähendada riski riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Belgia riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid tunduvad üldiselt olevat keskmised.

13. Stabiilsusprogramm ei hõlma keskpika perioodi eelarvestrateegia raames riikliku reformikava 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldise mõju kvaliteedihindamist. Lisaks ei ole programmis korrapäraselt esitatud teavet riiklikus reformikavas kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta, ent tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformikavas osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Stabiilsusprogrammis riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on riikliku reformikava meetmetega kooskõlas. Eelkõige kavandatakse mõlema programmiga „põlvkondade pakti” (laiaulatuslik kava tööhõive suurendamiseks ja sotsiaalkindlustuse tugevdamiseks) järkjärgulist rakendamist, tööjõu maksukoormuse täiendavat vähendamist ning teaduse ja ettevõtluse toetusmeetmeid.

14. Programmi eelarvestrateegia on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitiliste üldsuunistega.

15. Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega esineb programmis kohustusliku ja vabatahtliku teabe puhul teatavaid puudujääke.[7]

Üldine järeldus on, et jätkuv suure võlasuhte vähendamine on näide rahanduspoliitikast. Kuigi pärast nominaalse eelarvetasakaalu saavutamist on programmiga nähtud ette järkjärguline ülejäägi loomine (eelkõige intressikulude vähenemise kaudu), on eelarve-eesmärkide täitmisel teatavad riskid. Siiski peaks keskpika perioodi eesmärk saavutatama programmiperioodi jooksul.

Eespool esitatud hinnangu alusel kutsutakse Belgiat üles:

(i) tagama 2007. aasta eelarve-eesmärgi saavutamine ning kiirendama eelarve kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas, kasutades selleks vähem ühekordseid meetmeid.

(ii) arvestades kõrget võlataset ning elanikkonna vananemisega seotud kulutuste prognoositud suurenemist, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, saavutades vähemalt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ning võttes meetmeid, et vähendada elanikkonna vananemisega seotud kulusid.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 |

SKT reaalkasv (muutus, %) | SP dets 2006 | 1,2 | 2,7 | 2,2 | 2,1 | 2,2 | 2,2 |

KOM nov 2006 | 1,1 | 2,7 | 2,3 | 2,2 | Puudub | Puudub |

SP dets 2005 | 1,4 | 2,2 | 2,1 | 2,3 | 2,2 | Puudub |

THHI inflatsioon (%) | SP dets 2006 | 2,5 | 2,4 | 1,9 | 1,8 | 1,8 | 1,9 |

KOM nov 2006 | 2,5 | 2,4 | 1,8 | 1,7 | Puudub | Puudub |

SP dets 2005 | 2,9 | 2,8 | 2,0 | 1,9 | 1,7 | Puudub |

SKT lõhe (% potentsiaalsest SKTst) | SP dets 20061 | -0,8 | -0,3 | -0,4 | -0,4 | -0,4 | -0,3 |

KOM nov 20065 | -1,0 | -0,6 | -0,6 | -0,7 | Puudub | Puudub |

SP dets 20051 | -0,8 | -0,6 | -0,6 | -0,5 | -0,4 | Puudub |

Valitsemissektori tasakaal(% SKTst) | SP dets 2006 | 0,1 -2,3* | 0,0 | 0,3 | 0,5 | 0,7 | 0,9 |

KOM nov 2006 | -2,3 | -0,2 | -0,5 | -0,5 | Puudub | Puudub |

SP dets 2005 | 0,0 | 0,0 | 0,3 | 0,5 | 0,7 | Puudub |

Esmane tasakaal (% SKTst) | SP dets 2006 | 4,3 1,9* | 4,1 | 4,2 | 4,1 | 4,1 | 4,2 |

KOM nov 2006 | 1,9 | 3,9 | 3,4 | 3,2 | Puudub | Puudub |

SP dets 2005 | 4,3 | 4,1 | 4,2 | 4,1 | 4,1 | Puudub |

Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst) | SP dets 20061 | 0,8 -1,6* | 0,2 | 0,5 | 0,7 | 0,9 | 1,1 |

KOM nov 2006 | -1,7 | 0,1 | -0,1 | -0,1 | Puudub | Puudub |

SP dets 20051 | 0,4 | 0,3 | 0,6 | 0,8 | 0,9 | Puudub |

Struktuurne tasakaal2(% SKTst) | SP dets 20063 | Puudub | -0,4 | 0,1 | Puudub | Puudub | Puudub |

KOM nov 20064 | 0,2 | -0,7 | -0,2 | -0,1 | Puudub | Puudub |

SP dets 2005 | 0,0 | -0,3 | 0,4 | 0,7 | 0,9 | Puudub |

Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) | SP dets 2006 | 91,5 93,2* | 87,7 89,4* | 83,9 85,6* | 80,4 82,1* | 76,6 78,3* | 72,6 74,3* |

KOM nov 2006 | 93,2 | 89,4 | 86,3 | 83,2 | Puudub | Puudub |

SP dets 2005 | 94,3 | 90,7 | 87,0 | 83,0 | 79,1 | Puudub |

Märkused: |

1Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe põhjal. |

2Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal (nagu eelmistes ridades), v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. |

3Programmis sisalduvad ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,6% SKTst 2006. aastal ja 0,4% 2007. aastal; kõik vähendavad puudujääki). Programmis ei anta teavet ühekordsete meetmete kohta muudel aastatel. |

4Programmi ühekordsed ja muud ajutised meetmed komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosi kohaselt (2,0% SKTst 2005. aastal, suurendab puudujääki; 0,8% SKTst 2006. aastal ja 0,1% SKTst 2007. aastal, mõlemad vähendavad puudujääki). |

5Vastavalt prognoositud potentsiaalsele kasvule 2,2%, 2,3%, 2,3% ja 2,2% vastavalt aastatel 2005–2008. |

* 2005. aasta programmis ei ole andmed puudujäägi ja võla kohta kooskõlas ESA95-ga. Eurostat muutis 23. oktoobril 2006 andmeid Belgia eelarvepuudujäägi ja võla kohta seoses raudtee-ettevõtte SNCB/NMBS 7400 miljoni euro (2,5% SKTst)suuruse laenu ülevõtmisega 2005. aastal valitsuse poolt (FIF/FSI - Fonds de l'infrastructure ferroviaire / Fonds voor spoorweginfrastructuur) (vt Eurostati pressiteade nr 139/2006). ESA95 eeskirjade kohaselt on mõju 2005. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägile sama suur; valitsemissektori võlakoormus on 2005. aasta lõpus 5200 miljonit eurot (1,7% SKTst, võttes arvesse kõnealuse aasta jooksul toimunud osalist hüvitamist). Tärniga on tähistatud Eurostati muudetud 2005. aasta andmed. Tärniga tähistatud 2006.– 2010. aasta andmed võla kohta on „mehaaniliselt” kohandanud komisjoni talitused, et vastata ESA95-le. Võlaandmeid kohandati tehnilise eelduse alusel, et FIF/FSI võlg jääb samaks. |

Allikas: |

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.

[2] Komisjoni teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule „Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuenenud Lissaboni strateegia rakendamine – Tulemuste aasta” [12.12.2006, KOM(2006) 816].

[3] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus [12.10.2006, KOM(2006)574], ning Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat (2006) „Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus”, European Economy nr 4/2006.

[4] „Täpsustused stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta ning suunised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta“, mille on kinnitanud majandus- ja rahandusministrite nõukogu, 11. 10. 2005.

[5] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Käesolevas tekstis osutatud dokumendid asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.

[6] See esitati tegevusjuhendis sätestatud tähtajast (1. detsember) peaaegu kaks nädalat hiljem.

[7] Eurostati 23. oktoobri 2006. aasta otsuse alusel ei hõlma programmi valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla prognoosid võla ülevõtmise mõju raudtee-ettevõtte SNCB poolt 2005. aastal. Peale selle ei anta programmis teavet ühekordsete ja muude ajutiste meetmete kasutamise kohta aastatel 2008–2010.