This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52007PC0662
Proposal for a Council Regulation amending Regulation (EC) No 533/2004 on the establishment of partnerships in the framework of the stabilisation and association process
Ettepanek: Nõukogu määrus millega muudetakse Nõukogu määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames
Ettepanek: Nõukogu määrus millega muudetakse Nõukogu määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames
/* KOM/2007/0662 lõplik - CNS 2007/0239 */
ET Brüssel 6.11.2007 KOM(2007) 662 lõplik 2007/0239 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI 15.−16. detsembril 2005 toimunud kohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu anda endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaatriigi staatuse. Selle tulemusena tuleks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga nõukogu määruse (EÜ) nr 533/2004 alusel sõlmitud partnerluse nimetus „Euroopa partnerlus“ muuta „ühinemispartnerluseks“, et see oleks kooskõlas kahe ülejäänud kandidaatriigi (Horvaatia ja Türgi) partnerluse nimetusega. Et muuta partnerluse rahastamisvahend arusaadavamaks, on tõepoolest asjakohane kasutada kõigi samas ühinemisprotsessi etapis oleva riigi partnerluse kohta sama nimetust. See on kooskõlas 2005. aasta laienemise strateegiadokumendi sõnastusega. Käesolev ettepanek sisaldab ka muudatust, millega võetakse arvesse Montenegro iseseisvumist. Komisjon teeb seepärast nõukogule ettepaneku lisatud määruse ettepanek vastu võtta. 2007/0239 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 181a lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1], võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2], ning arvestades järgmist: (1) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames (viimati muudetud redaktsioon) [3] on sätestatud, et partnerlused luuakse kõigi Lääne-Balkani riikidega. (2) Euroopa Ülemkogu otsustas 2005. aasta detsembris Brüsselis toimunud kohtumisel, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik saab Euroopa Liidu kandidaatriigiks. (3) Seepärast on asjakohane ette näha, et Euroopa partnerluse asemel rakendab Euroopa Liit suhetes endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ühinemispartnerlust, ning muuta vastavalt määrust (EÜ) nr 533/2004. (4) Serbia ja Montenegro liitriik on lakanud eksisteerimast. Seetõttu on asjakohane muuta määrust, arvestades asjaolu, et Serbia ja Montenegro on nüüd kaks iseseisvat riiki. (5) Määrus hõlmab nii ühinemispartnerlusi kui ka Euroopa partnerlusi. Seetõttu tuleb seda asjaolu arvestada terves tekstis, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Nõukogu määrust (EÜ) nr 533/2004 muudetakse järgmiselt: 1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Kehtestatakse Euroopa partnerlus Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia, kaasa arvatud Kosovo, (nagu see on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooniga 1244) jaoks(edaspidi „partnerid”). Euroopa partnerlused loovad raamistiku, mis hõlmab partnerite erinevate olukordade analüüsimise tulemustel põhinevaid prioriteete, millele tuleb keskenduda Euroopa Liiduga hilisema ühinemise ettevalmistamisel Euroopa Ülemkogu määratletud kriteeriume silmas pidades, ning vajadusel stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi, sealhulgas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute rakendamisel, eelkõige seoses piirkondliku koostööga.” 2) Artikkel 1a asendatakse järgmisega: „Artikkel 1a Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames kehtestatakse Horvaatia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhtes ühinemispartnerlus. Ühinemispartnerlus loob raamistiku, mis hõlmab iga riigi olukorra analüüsist tulenevaid prioriteete, millele tuleb Euroopa Ülemkogu määratletud Kopenhaageni kriteeriume silmas pidades ühinemisettevalmistusi tehes keskenduda, samuti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi rakendamisel tehtud edusamme, sealhulgas nende riikidega sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid [4], ning eelkõige piirkondlikku koostööd“. Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja [1] ELT C […], […], lk […]. [2] ELT C […], […], lk […]. [3] ELT L 86, 24.3.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 269/2006 (ELT L 47, 17.2.2006, lk 7). [4] ELT L 84, 20.3.2004, lk 3. (ELT L 26, 28.1.2005, lk 3). --------------------------------------------------