52007PC0580

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.10.2007

KOM(2007) 580 lõplik

2007/0209 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Ühendus ja Guinea-Bissau pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 23. mail 2007. aastal kalandusalase partnerluslepingu, millega nähakse ette ühenduse kalurite kalapüügivõimalused Guinea-Bissau kalastusvööndis. Partnerlusleping ning sellele lisatud protokoll ja selle lisad on sõlmitud neljaks aastaks ja neid võib pikendada. Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduse vaheline Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 29. augustil 1980.

Läbirääkimistel oma seisukohtade kujundamisel lähtus komisjon muu hulgas välisekspertide antud järelhinnangute tulemustest.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel, et luua mõlema osapoole huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitika väljaarendamiseks Guinea-Bissau kalastusvööndis.

Lepinguosalised on otsustanud astuda poliitilisse dialoogi vastastikust huvi pakkuvates küsimustes kalandussektoris. Lepinguosalised kohustuvad tagama kalavarude säästva kasutamise ning Guinea-Bissau Vabariigi kalastusvööndite järelevalve ja kontrolli, samuti Guinea-Bissau Vabariigi asutuste suutlikkuse ülesehitamise kalandussektori poliitika tõhusaks rakendamiseks. Selleks esitatakse enne 2007. aasta lõppu toimuval riigisisesel konverentsil, millel on esindatud ka ühendus kui üks lepinguosaline, valitsuse vastu võetud mitmeaastane sektorisisene programm vastutustundliku ja jätkusuutliku kalanduse edendamiseks.

Lepinguosalised lepivad kokku prioriteetsetes suundades, mille toetamise kohta tuleb otsused langetada, ning määravad kindlaks eesmärgid, ühe- ja mitmeaastased programmid ning tulemuste hindamise kriteeriumid, pidades silmas sektori jätkusuutliku ja vastutustundliku juhtimise tagamist. Protokollile lisatud püügiplaanis ettenähtud tingimuste järgimisel võttis Guinea-Bissau endale krevetipüügi puhul erilise kohustuse püügikoormust vähendada.

Rahalise toetuse suurus on 7 miljonit eurot aastas. 35 % rahalisest toetusest, mis on 2 450 miljonit eurot, suunatakse Guinea-Bissau valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetamisele ja elluviimisele. Täiendav eritoetus suurusega 500 000 eurot aastas suunatakse eelkõige kalastussaaduste käitlemise tervishoiu ja hügieenitingimuste parandamisele. Samas võib seda toetust kasutada ka kontrolli ja järelevalvetegevuse toetamiseks. Protokolliga on ette nähtud ühtlasi rahastamiskava ülemmääraga 1 miljon eurot aastas, mille abil püütakse parandada kalapüügivõimaluste kasutamist laevaomanike poolt ning mille abil saaks toetada ettevõtete ajutiste ühenduste loomist.

Kalapüügivõimaluste kohaselt tuleks lubada kalastada 19 seineril, 14 ritvõngelaeval ja 4 triivõngejadaga kalapüügilaeval, samuti ka krevetitraaleritel ning kala-/ peajalgsetetraaleritel, juhul kui iga vastava liiki laeva kogutonnaaž on kuni 4 400 brutoregistertonni (brt). Ühenduse taotlusel võib lepingu raames läbi viia katsepüügi kampaaniaid. Kui katsepüük annab häid tulemusi, võivad lepinguosalised anda ühenduse laevadele uusi püügivõimalusi.

Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalanduse valdkonnas ja sellega seotud valdkondades.

Komisjon teeb sellest lähtuvalt nõukogule ettepaneku Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise uue kalandusalase partnerluslepingu sõlmimine määrusega heaks kiita.

2007/0209 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

1. Ühendus on pidanud läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigiga kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevadele kalapüügivõimalused Guinea-Bissau suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

2. Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 23. mail 2007 uus kalandusalane partnerlusleping.

3. Kõnealuse lepingu heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

4. Tuleks määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

1. Protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:

a) krevetipüük

Hispaania | 1 421 brt |

Itaalia | 1 776 brt |

Kreeka | 137 brt |

Prantsusmaa | 1 066 brt |

b) kala-/ peajalgsete püük

Hispaania | 3 143 brt |

Itaalia | 786 brt |

Kreeka | 471 brt |

c) tuuniseinerid ja triivõngejadaga kalapüügilaevad

Hispaania | 10 laeva |

Prantsusmaa | 9 laeva |

Portugal | 4 laeva |

d) ritvõngelaevad

Hispaania | 10 laeva |

Prantsusmaa | 4 laeva |

2. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[3] sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud volitatakse määrama isikud, kellel on õigus kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Guinea-Bissau ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane PARTNERLUSLEPING ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, ja

GUINEA-BISSAU VABARIIK, edaspidi „Guinea-Bissau”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Guinea-Bissau vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, millega kehtestatakse tihe koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Guinea-Bissau vahel, samuti nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada;

MEENUTADES, et ühendus ja Guinea-Bissau on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooniga ühinenud riigid ning Guinea-Bissau on kõnealuse konventsiooni kohaselt kehtestanud oma rannikust kuni 200 meremiili kaugusele ulatuva majandusvööndi, milles ta kasutab oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi varude uurimisel, kaitsmisel ja majandamisel;

OLLES OTSUSTANUD kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi „ICCAT”, Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mistahes muu piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni, mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud, otsuseid ja soovitusi;

OLLES OTSUSTANUD teha, eelkõige 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete alusel, vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, eriti kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra tugevdamise kaudu varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks ning merekeskkonna kaitsmiseks;

KINNITADES, et rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste kasutamine oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes selleks, et uurida, kasutada, kaitsta ja majandada nende elusressursse, peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

OLLES VEENDUNUD, et teadus- ja tehnikaalane tihe koostöö kalandussektoris tingimustel, mis kindlustavad kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise, edendab vastavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist kõnealuses sektoris;

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

KOHUSTUDES kindlalt teostama vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalapüüki;

OLLES OTSUSTANUD toetada Guinea-Bissau kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse ühenduse laevade kalapüüki Guinea-Bissau kalastusvööndis ning samuti need, milles käsitletakse ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks asjaomases kalastusvööndis;

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades, tehes ja arendades investeeringuid Guinea-Bissausse, hõlmates nendega mõlema lepinguosalise äriühinguid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1 – Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

- kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Guinea-Bissau kalastusvööndites vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Guinea-Bissau kalandussektori arendamine;

- ühenduse kalalaevade Guinea-Bissau kalastusvöönditesse pääsemise tingimusi;

- kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Guinea-Bissau kalastusvööndites, et tagada eespool osutatud tingimuste täitmine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

- äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2 – Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ning lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Guinea-Bissau kalastusvööndid” – veed, mis kuuluvad Guinea-Bissau suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad vaid piirkondades, kus kalastamine on Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt lubatud;

b) „ministeerium” – kalandussektori eest vastutav valitsusasutus;

c) „ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

d) „ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e) „ühiskomitee” – komitee, mis koosneb ühenduse ja Guinea-Bissau esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 10;

f) „järelevalveamet” – kalapüügi järelevalve amet;

g) „delegatsioon” – Euroopa Komisjoni delegatsioon Guinea-Bissaus;

h) „AKV meremees” – mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Guinea-Bissau meremeeste näol tegemist AKV meremeestega;

i) „laevaomanik” – kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik.

Artikkel 3 – Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki neis kalastusvööndites kalastavate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Guinea-Bissau kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

4. Lepinguosalised teevad koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

5. Guinea-Bissau ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning töölevõtmise ja tegevusala valikuga seotud diskrimineerimisest hoidumisega.

Artikkel 4 – Teaduskoostöö

1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning Guinea-Bissau jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau kalastusvööndis, olles määranud iga-aastase ühise teaduskomitee nõupidamise, mis tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Guinea-Bissaus.

2. Ühise teaduskomitee iga-aastase nõupidamise järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mistahes muus piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni, mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud, otsuste ja soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama kas otse või pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada kalavarude haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute raames.

Artikkel 5 – Ühenduse laevade juurdepääs Guinea-Bissau kalastusvööndis asuvatele piirkondadele

1. Käesoleva lepinguga reguleeritud kalastustegevus toimub Guinea-Bissaus kehtivate seaduste ja eeskirjade kohaselt. Guinea-Bissau ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest vastavate õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnormide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödumist muudatusest teatamisest.

2. Guinea-Bissau kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndites püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

3. Guinea-Bissau vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Guinea-Bissau pädevate asutustega koostööd.

4. Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonile kohustub ühendus võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et ühenduse lipu all sõitvad laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Guinea-Bissau jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6 – Kalapüügi tingimused

1. Ühenduse laevad võivad Guinea-Bissau kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Guinea-Bissau pädevate asutuste poolt väljaantud litsentsi omamisest. Litsentside väljaandmise ning tasude ja teadusvaatlejate kuludega seotud osamaksete maksmise kord ning muud ühenduse laevade Guinea-Bissau vetes toimuva kalapüügi tingimused on sätestatud lisades.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele litsentse anda ministeerium. Selliste litsentside andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest arvamusest.

3. Käesoleva lepingu protokolliga määratakse kindlaks kalapüügivõimalused, mis Guinea-Bissau eraldab ühenduse laevadele Guinea-Bissau kalastusvööndites, ning käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus.

4. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7 – Rahaline toetus

1. Ühendus annab Guinea-Bissaule rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a) rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Guinea-Bissau kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses litsentsitasudega;

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Guinea-Bissau vetes.

2. Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse Guinea-Bissau kalanduspoliitika raames saavutada.

3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a) erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Guinea-Bissau vetes;

b) ühenduse laevadele antud püügivõimaluste vähendamine vastastikusel kokkuleppel, vastavalt asjaomaste kalavarude haldamismeetmetele, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c) ühenduste laevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt võimaldab;

d) Guinea-Bissau kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e) käesoleva lepingu lõpetamine artikli 14 sätete kohaselt;

f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt lepingu artiklile 15 või protokollile.

Artikkel 8 – Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised soodustavad eelkõige mõlema poole huve teenivaid investeeringuid, kooskõlas Guinea-Bissau ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9 – Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

- arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Guinea-Bissau merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest;

- teevad koostööd ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö kaudu.

Artikkel 10 – Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks moodustavad lepinguosalised ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist ning vaidluste lahendamist;

b) tagab järelevalve ja hindamise seoses partnerluslepingu panusega Guinea-Bissau kalanduspoliitika teostamisse;

c) vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

d) tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e) vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f) määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

g) jälgib ja hindab käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud ettevõtjatevahelist koostööd ja pakub vajadusel välja viise ja võimalusi selle edendamiseks;

h) täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Guinea-Bissaus ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11 – Reguleerimisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Guinea-Bissau territooriumi ja Guinea-Bissau jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12 – Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast. Seejärel saab seda täiendavalt pikendada sama pikkade ajavahemike kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13 – Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral peavad lepinguosalised ühiskomitees omavahel nõu.

Artikkel 14 – Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingut lõpetada vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15 – Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 osutatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 9 lõike 4 sätete kohaldamist.

Artikkel 16 – Protokoll ja lisad

Protokoll, selle lisad ja liited on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 17 Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Guinea-Bissau vetes kalapüüki kooskõlas Guinea-Bissau seadustega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega on nähtud ette teisiti.

Artikkel 18 – Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau vaheline Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 29. augustil 1980. aastal.

Seejuures kohaldatakse protokolli (millega määratakse kindlaks kalandusalases lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011) kõnealuse protokolli artikli 1 lõikes 1 osutatud ajavahemikul, ja seda protokolli loetakse käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.

Artikkel 19 – Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2001

Artikkel 1 Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklitega 5 ja 6 kehtestatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 16. juunist 2007 on järgmised:

- koorikloomad ja põhjalähedased liigid

a) krevetikülmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

b) kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 4 400 brt/aastas;

- siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1)

c) tuuniseinerid ja õngepüügilaevad: 23 laeva; 23 laeva;

d) ritvõngedega tuunipüügilaevad: 14 laeva;

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

3. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Guinea-Bissau kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas esitatud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikku ja selle suurus on 7 miljonit eurot aastas.

2. Kui käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b sätestatud ühenduse laevadele ette nähtud kalapüügivõimaluste kasutamist suurendatakse, eraldab ühendus Guinea-Bissaule täiendava summa proportsionaalselt käesolevas protokollis sätestatud kalapüügivõimaluste piiresse jääva suurendamisega ja vastavalt kuni 1 miljon eurot aastas. Lepinguosalised lepivad ühiskomitees hiljemalt käesoleva protokolli jõustumisele järgneva kolme kuu jooksul kokku võrdlusperioodi, põhiindeksi ja maksekorra.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12 kohaselt.

4. Lõikes 1 osutatud ühenduse rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. aprillil 2008 ning hiljemalt 15. juulil järgnevatel aastatel.

5. Käesoleva protokolli artikli 8 kohaselt otsustatakse selle toetuse kasutamine Guinea-Bissau finantsseaduse raames ja on seega Guinea-Bissau ametiasutuste ainupädevuses.

6. Lõikes 1 osutatud summa lisandub 500 000 euro suurusele aastas makstavale ühenduse lisatoetusele, mis on ette nähtud kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi elluviimiseks. Vajaduse korral võivad lepinguosalised siiski otsustada eraldada eritoetuse ühe osa Guinea-Bissau kalasutsvööndi seire-, kontroll- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks. Kõnealust toetust hallatakse käesoleva protokolli artikli 3 kohaselt.

7. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 3 sätete kohaldamist, tasutakse lõikes 6 osutatud ühenduse rahalise toetuse esimese aasta osamakse hiljemalt 30. aprillil 2008 ning hiljemalt 15. juulil järgnevatel aastatel.

8. Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab ministeerium igal aastal.

Artikkel 3 Eritoetus kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaartingimuste parandamiseks ja kalanduse seire-, kontroll- ja järelevalvesüsteemi tõhustamiseks

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 6 osutatud ühenduse eritoetuse abil tuleb toetada eelkõige kalandussektori sanitaarnõuete elluviimist ja vajaduse korral ka Guinea Bissau seire-, kontroll- ja järelevalvepoliitikat.

2. Vastava summa haldamise eest vastutab Guinea-Bissau ning selle aluseks on lepinguosaliste ühisel kokkuleppel määratletud eesmärgis ja nende saavutamiseks koostatud iga-aastased ja mitmeaastased kavad.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 8 ja 9 on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmisele:

a) tegevusele, mille eesmärk on parandada kalandustoodete sanitaar- ja fütosanitaartingimusi, sealhulgas pädeva ametiasutuse tõhustamine, vastavusseviimine Centro de Investigação Pesqueira Apliquada (CIPA) normidega (ISO 9000), ametnike ettevalmistamine ja vajaliku õigusraamistiku vastavusseviimine;

ja vajaduse korral

b) kalanduse seire-, kontroll- ja järelevalvetegevus, sealhulgas Guinea-Bissau vete järelevalve merelt ja õhust, kalalaevade satelliitseiresüsteemi (VMS) rakendamine, õigusraamistiku parandamine ning selle kohaldamine rikkumiste puhul.

4. Igal aastal esitatakse üksikasjalik aruanne heakskiitmiseks lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomiteele.

5. Ühendus jätab endale siiski õiguse katkestada käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 6 ette nähtud eritoetuse maksmine alates protokolli esimesest aastast, kui esineb lahkarvamusi tegevuse kavandamisel või kui saavutatud tulemused ei vasta kavandatutele, välja arvatud eriolukorrad.

Artikkel 4 Teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel, edendades eelkõige vastutustundliku kalapüügi alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Guinea-Bissau ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uurimiseks, mis hõlmavad Guinea-Bissau kalastusvööndite varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupidamine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva lepingu raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda teisi kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3. Ühise teaduskomitee iga-aastase nõupidamise järelduste ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) või mistahes muus piirkondliku või rahvusvahelise organisatsiooni (mille liikmed lepinguosalised on või kus nad on esindatud) otsuste ja soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5 Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Artiklis 1 kindlaks määratud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et lepingu artikli 4 lõikes 2 osutatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine Guinea-Bissau varude säästlikku kasutamist. Sel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Ühenduse makstav rahaline toetus ei tohi siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 2 lõikes 1 osutatud summat.

2. Kui lepinguosalised otsustavad võtta artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmeid, millega kaasneb artikliga 1 ette nähtud kalapüügivõimaluste vähendamine, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 8 kohaldamist võib ühendus peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud ühtegi kalapüügivõimalust ei saa rakendada.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse ühise teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees.

Artikkel 6 Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui on osutatud käesoleva protokolli artiklis 1, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Guinea-Bissauga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Guinea-Bissau kalastusvööndites katsepüügi kampaaniaid pärast lepingu artikliga 4 ette nähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 5 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus vastavalt käesoleva protokolli artikli 5 sätetele.

5. Katsepüügi ajal väljapüütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Guinea-Bissau õiguse kohaselt lubatud.

Artikkel 7 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Guinea-Bissau majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud rahalise toetuse ja eritoetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud rahalise toetuse ja eritoetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalandustegevus oli peatatud.

Artikkel 8 Partnerluslepingu panus Guinea-Bissau kalanduspoliitika rakendamisse

1. Artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest aidatakse 35 %ga ehk 2 450 000 euro ulatuses kaasa Guinea-Bissau kalanduspoliitika rakendamisse vastutustundliku ja säästva kalapüügi elluviimiseks Guinea-Bissau vetes.

2. Kõnealuse summa haldamine toimub Guinea-Bissau vastutusel ning lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks, eelkõige kalavarude heaperemeheliku haldamise, teadusuuringute tõhustamise, Guinea-Bissau pädevate ametiasutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise ja kalatoodete tootmise tingimuste osas.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist, kooskõlas Guinea-Bissau kalandussektori säästva arengu strateegia prioriteetidega, ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmistele sekkumisvaldkondadele: kalanduse seire, kontroll ja järelevalve, teadusuuringud ja püügipiirkondade haldamine ja korraldamine.

Artikkel 9 Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 8 lõike 3 sätete kohaldamist, lepivad Euroopa Ühendus ja ministeerium lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomitees ja kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a) ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Guinea-Bissau kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 8 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

b) ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad. IV lisas on esitatud eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli puhul arvesse võtta.

2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Guinea-Bissau ühendusele käesoleva protokolli artikli 8 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees.

4. Igal aastal teavitab ministeerium Euroopa Ühendust toetuse kasutamisest, tehes seda esimesel aastal hiljemalt nelja kuu jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist ja 15. juunil iga järgmise aasta puhul.

5. Aastaaruanne kavakohase ja rahastatud tegevuse, saadud tulemuste ning kõigi esinenud raskuste kohta edastatakse heakskiitmiseks lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomiteele.

6. Ühendus jätab endale siiski õiguse muuta või katkestada protokolli artikli 8 lõikega 1 ette nähtud summa maksmist, kui see on põhjendatav kalanduspoliitika elluviimise tulemuste iga-aastase hinnanguga ja pärast sellekohast arutelu ühiskomisjonis.

Artikkel 10 Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Guinea-Bissau kalandussektorisse

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda.

2. Lepinguosalised kohustuvad eelkõige edendama ühenduse ettevõtjate ja Guinea-Bissau ettevõtjate ajutiste ühenduste loomist Guinea-Bissau majandusvööndi kalavarude ühiseks uurimiseks.

3. Ettevõtjate ajutise ühendusena käsitatakse mis tahes ühendust, mis põhineb piiratud kestusega lepingul ühenduse laevaomanike ning Guinea-Bissau füüsilisest või juriidilisest isikust laevaomanike vahel, selleks et Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu alla sõitva laeva või sõitvate laevadega ühiselt püüda ja kasutada Guinea-Bissau püügikvoote ja jagada ühise majandustegevusega seotud väljaminekuid, tulusid ja kulusid.

4. Guinea-Bissau annab välja vajaliku loa, mille kohaselt ettevõtjate ajutised ühendused, mis on asutatud mere kalavarude kasutamiseks, saaksid asjaomastes kalastusvööndites tegutseda.

5. Ühenduse laevaomanikud, kes on otsustanud asutada kehtiva protokolli raames ettevõtjate ajutisi ühendusi käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b osutatud püügikategoorias, on litsentsitasude maksmisest vabastatud. Hiljemalt kolmandal protokolli kehtivusaastal hakkab Guinea-Bissau andma rahalist toetust ettevõtjate ajutiste ühenduste asutamiseks. Kõnealuste toetuste kogusumma ei ületa 20 % laevaomanike poolt käesoleva protokolli raames tasutud kogusummast.

6. Ühiskomitee määrab kehtiva protokolli raames kindlaks rahalised ja tehnilised üksikasjad kõnealuste toetuste elluviimiseks ning ettevõtjate ajutiste ühenduste edendamiseks.

Artikkel 11 Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes vaidluste korral peavad lepinguosalised nõu ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutatud.

3. Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavas vaidluses kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 12 Protokolli kohaldamise peatamine, kuna Guinea-Bissau ei vii ellu vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügiga seotud kohustusi

Kui Guinea-Bissau ei järgi käesoleva protokolli artikli 4 sätteid, arvestades vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügiga seotud kohustusi, eelkõige Guinea-Bissau valitsuse kindlaks määratud iga-aastaseid kalanduse haldamise kavasid, võib käesoleva protokolli kohaldamist peatada artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

Protokolli kohaldamise esimese aasta jaoks on kalanduse haldamise kava esitatud käesoleva protokolli III lisas. Lepinguosalised jälgivad kalanduskava arenguid järjestikuste aastate lõikes artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitees.

Artikkel 13 Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu artikliga 2 ette nähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a) pädevad Guinea-Bissau ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse puudumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja tasub vajadusel makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b) kui pädevad Guinea-Bissau ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on tasutud.

Artikkel 14 Kehtetuks tunnistamine

Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse ja Euroopa Majandusühenduse vaheline Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkulepe tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli ka selle lisadega.

Artikkel 15 Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 16. juunist 2007.

I LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA-BISSAU KALASTUSVÖÖNDIS

I peatükk – Litsentsi taotlemise ja väljaandmise kord

1. jagu Kõikide laevade puhul kohaldatavad üldsätted

1. Kalapüügilitsents Guinea-Bissau kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Guinea-Bissaus kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Guinea-Bissau ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Guinea-Bissau ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Iga kalapüügilitsentsi taotlevat ühenduse laeva võib esindada Guinea-Bissaus elav volitatud esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad sel juhul olema märgitud litsentsitaotluses.

4. Ühenduse pädevad ametiasutused esitavad Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsiooni Guinea-Bissaus vahendusel ministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 20 päeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse ministeeriumile vormide kohaselt, mis Guinea-Bissau valitsus on selleks ette näinud ja mille näidisvorm on esitatud 1. liites. Guinea-Bissau ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Neid andmeid kasutatakse üksnes kalastamislepingu rakendamise raames.

6. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

- tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on litsentsitasu tasutud ning VII peatüki punktis 13 ette nähtud summa;

- mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

7. Tasu on makstud Guinea-Bissau ametiasutuste osutatud arveldusarvele.

8. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel 20 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale ministeeriumile.

10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsioon on litsentsi allkirjastamise hetkel suletud, võib litsentsi saata otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia jäetakse delegatsioonile.

11. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduste taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule samalaadsete omadustega laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Kui asendatud litsentsiga laeva brutoregistertonnaaž (brt) on asendatava litsentsiga laeva omast suurem, makstakse litsentsitasu vahe pro rata temporis põhimõttel .

13. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale ministeeriumile.

14. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. Euroopa Ühenduse Komisjoni delegatsioonile Guinea-Bissaus teatatakse litsentsi üleandmisest.

15. Litsents peab alati olema laeva pardal, võttes seejuures arvesse käesoleva lisa I peatüki 1. jao punkti 1.

16. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb ainult elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Guinea-Bissau vetes püügiluba omavate laevade loetelu.

17. Lepinguosalised, tegutsedes ühiskomitee raames, kohustuvad asendama kõik käesolevas protokollis kasutatud viited brutoregistertonnaaži tähisele brt viidetega brutotonnaaži tähisele GT ning tegema sellele vastavad kohandused kõigis asjakohastes sätetes. Enne asendamist toimuvad lepinguosaliste vahel asjakohased konsultatsioonid.

2. jagu Tuunipüügilaevade ja triivõngejada kasutavate laevade puhul kohaldatavad erisätted

1. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügilitsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Guinea-Bissau ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Guinea-Bissau ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab poolt Guinea-Bissau pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadab Euroopa Komisjoni delegatsioon nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni Guinea-Bissau pädev ametiasutus on viimase väljastanud.

2. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

3 Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

4. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele siseriiklikele ametiasutustele on tasutud vastava teabelehe alusel kindlaksmääratud summad.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab jooksva aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Kõnealune lõplik arvestus edastatakse samaaegselt ministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad Guinea-Bissau pädevatele ametiasutustele hiljemalt tasude lõpliku arvestuse tegemise aasta 31. juuliks käesoleva peatüki 1. jao lõikes 7 osutatud pangakontole.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui punktis 3 osutatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

3. jagu Traalerite puhul kohaldatavad erisätted

1. Lisaks käesoleva peatüki 1. jao punktis 6 osutatud dokumentidele peab käesolevas jaos osutatud laevade litsentsitaotlustele olema lisatud:

- kinnitatud koopia liikmesriigi koostatud ja laeva brutoregistertonnaaži tõendavast dokumendist, ja

- vastavustõend, mille ministeerium väljastab pärast peatüki VIII punkti 3.2 kohaselt teostatud laeva tehnilist ülevaatust.

2. Kui protokolli raames litsentsi juba omanud laeva jaoks esitatakse uus litsentsitaotlus ja laeva tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse kõnealune taotlus Euroopa Komisjoni Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel ministeeriumile, lisades sellele üksnes tõendi taotletud ajavahemike eest tasu maksmise kohta ning peatüki VII punktis 13 osutatud summa kohta. Ministeerium annab välja uue litsentsi, millele on märgitud kehtiva protokolli kohaselt esitatud esimese litsentsi andmed.

3. Litsentside kehtivusaeg määratakse järgmisteks aasta kaupa arvestatud tähtaegadeks:

- esimene tähtaeg:16. juuni 2007 kuni 31. detsember 2007;

- teine tähtaeg: 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2008;

- kolmas tähtaeg:1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009;

- neljas tähtaeg: 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2010;

- viies tähtaeg: 1. jaanuar 2011 kuni 15. juuni 2011.

4. Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

5. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil, või 1. oktoobril, välja arvatud protokolli esimene ja viimane tähtaeg, mis kestavad vastavalt 16. juunist 2007 kuni 30. septembrini 2007 ja 1. aprillist 2011 kuni 15. juunini 2011.

6. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta, kuus kuud või kolm kuud. Neid saab pikendada.

7. Litsents peab olema pidevalt laeva pardal.

8. Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud.

II peatükk – Kalastusvööndid

Protokolli artiklis 1 osutatud ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest.

III peatükk – Guinea-Bissau vetes püügiluba omavate laevade püügiaruanded

1. Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all:

- kas ajavahemikku Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

- ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni;

- või ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemisest kuni lossimiseni.

2. Kõik laevad, kellel on lepingu alusel lubatud Guinea-Bissau vetes kala püüda, on kohustatud esitama ministeeriumile püügiaruanded vastavalt järgmisele korrale.

2.1 Püügiaruanded sisaldavad andmeid igal püügireisil laeva kohta saadud saagikogustest. Iga reisi lõpus ja igal juhul enne laeva lahkumist Guinea-Bissau vetest edastatakse püügiaruanded ministeeriumile faksi, posti või elektronposti teel ning nende koopia edastatakse Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel Euroopa Komisjonile. Kui kõnealune edastamine toimub elektroonilisel teel, saadavad mõlemad adressaadid viivitamatult laevale elektroonilisel teel kinnituse aruannete kättesaamise kohta; üksteisele saadetakse kinnituse koopiad. Tuunipüügilaevade puhul saadetakse kõnealused aruanded iga majandusaasta lõpus.

2.2 I peatüki 2. jao punktis 2 osutatud tuunipüügilaevade litsentsi ja 3. jao punktis 3 osutatud traalerite litsentsi aastase kehtivusaja jooksul faksi või elektroonilisel teel saadetud püügiaruannete originaalid (paberkandjal) edastatakse ministeeriumile 45 päeva jooksul pärast litsentsi kehtivusajal toimunud viimast püügireisi. Koopiad (paberkandjal) saadetakse komisjoni delegatsioonile Guinea-Bissaus.

2.3 Tuunipüügilaevad ja triivõngejadaga laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 esitatud püügipäeviku vormile. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Guinea-Bissau vetes, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Guinea-Bissau majandusvööndit”.

2.4 Traalerid esitavad oma püügiaruande 3. liites osutatud vormi kohaselt, märkides ära kogupüügi liigi kaupa igas kalendrikuus või kuu osas.

2.5 Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Guinea-Bissau valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Guinea-Bissaus kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse viivitamata Euroopa Komisjoni.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise teabevahetussüsteemi rakendamises.

IV peatükk – Kaaspüük

Kaaspüügi tase iga protokolliga ette nähtud püügipiirkonna puhul on sätestatud Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt ja määratud kindlaks iga püügikategooria teabelehel.

V Peatükk – Meremeeste töölevõtmine

Laevaomanikud, kellele on käesoleva kokkuleppe kohaselt antud püügilitsentsid, aitavad kaasa Guinea-Bissau kodanike praktilisele kutseõppele ja tööturu olukorra parandamisele vastavalt allpool sätestatud tingimustele ja piirnormidele.

1. Iga traaleriomanik kohustub tööle võtma:

- kolm meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on alla 250 brt,

- neli meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on 250–400 brt,

- viis meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on 400–650 brt,

- kuus meremeest/kalurit laevadel, mille mahutavus on üle 650 brt.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt Guinea-Bissau meremehi.

3. Laevaomanikud valivad oma esindajate vahendusel oma laevadele töölevõetavad meremehed.

4. Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Guinea-Bissau meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5. ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

6. Guinea-Bissau meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende ministeeriumiga seotud esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7. Guinea-Bissau meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja Guinea-Bissau ametiasutuste kokkuleppel. Guinea-Bissau meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Guinea-Bissau laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

9. Kui Guinea-Bissau meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud võimalikult kiiresti maksma kalastushooajaks kindlaksmääratud summa, mis võrdub palkamata jäetud meremeeste palkadega.

10. Asjaomane summa kantakse eriarvele, mille Guinea-Bissau ametiasutused on varem selleks otstarbeks määranud, ja mis võimaldab rahastada riiklikke väljaõppestruktuure kalandusvaldkonnas.

VI Peatükk – Tehnilised meetmed

1. Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest.

2. Traalerite puhul on tehnilised meetmed esitatud igas vastavas kalapüügi teabelehes.

3. Kalastusvööndi või selle püügipiirkonna sulgemist bioloogilise taastumise võimaldamiseks peab Guinea-Bissau kohaldama mittediskrimineerivalt kõikide – nii riigisiseste, ühenduse või kolmanda riigi lipu all sõitvate – laevade puhul, mis osalevad asjaomastes püükides.

4. Mõju hindamise põhjal ja vajaduse korral lepivad lepinguosalised ühiskomitees kokku bioloogilise taastumise võimaldamiseks kohaldatavad võimalikud korrektiivmeetmed.

5. Kui Guinea-Bissau peab võtma kiireloomulised meetmed, millega kaasneb kalastusvööndi sulgemine väljaspool punktis 3 osutatud asjaoludel või seal ette nähtud sulgemisaja pikenemine, kutsutakse kokku ühiskomisjon, kes peab hindama meetmete kohaldamise mõju ühenduse laevadele.

6. Kui eespool nimetatud punktide 4 ja 5 kohaldamine toob kaasa kalastusvööndi sulgemise tähtaja pikenemise, peavad lepinguosalised ühiskomisjonis läbirääkimisi rahalise toetuse taseme kohandamiseks olenevalt sellest, kuidas võetud meetmed mõjutavad ühenduse kalapüügivõimalusi.

Peatükk VII – Vaatlejad traalerite pardal

1. Laevad, millel on käesoleva lepingu alusel lubatud Guinea-Bissau vetes kala püüda, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Guinea-Bissau määratud vaatlejad.

1.1 Iga traaler võtab pardale kalandusministeeriumi määratud vaatleja.Laevalemineku sadam määratakse kindlaks kalandusministeeriumi ja laevaomaniku või tema esindajate vastastikusel kokkuleppel.

1.2 Ministeerium koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3 Ministeerium edastab asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja pardalviibimise aja määrab ministeerium, üldjuhul ei ületa see vaatleja ülesannete täitmiseks vajaminevat ajavahemikku. Ministeerium teavitab sellest laevaomanikku või tema esindajat vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja Guinea-Bissau ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale esimese püügireisi algul Guinea-Bissau sadamas ning litsentsi uuendamise puhul laevaomaniku valitud sadamas.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis asuvas sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardal on Guinea-Bissau vaatleja, lahkub Guinea-Bissau kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Guinea-Bissau vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1 jälgib laevade püügitegevust;

8.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5 kontrollib Guinea-Bissau kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

8.7 edastab vähemalt kord nädalas raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1 võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2 suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust,

11.3 koostama tegevusaruande, mis edastatakse Guinea-Bissau pädevatele ametiasutustele. Pädevad ametiasutused saadavad töödeldud aruande ühe nädala jooksul Euroopa Komisjoni Bissaus asuvale delegatsioonile.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle Guinea-Bissau pädevatele ametiasutuste, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt lisada aruande lisasse kõik asjakohaseks peetavad märkused või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

13. Laevaomanik tagab vaatlejatele oma kulul laeva võimalustele vastavad ja laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Et osaleda vaatleja pardalviibimisega seotud kulude katmisel, kannab laevaomanik Guinea-Bissau ametiasutustele tasu maksmisega samaaegselt summa väärtuses 12 eurot brt kohta aastas Guinea-Bissau vetes kala püüdva laeva kohta pro rata temporis põhimõttel.

14. Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab ministeerium.

Peatükk VIII – Vaatlejad tuunipüügilaevade pardal

Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas.

IX peatükk – Kontroll

1. Vastavalt I peatüki 2 jao punktile 1 haldab ja ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügiluba väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Guinea-Bissau ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad on kantud eelmises punktis esitatud nimekirja pärast käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemaksu tasumist. Sel juhul saadab Euroopa Komisjoni delegatsioon tuunipüügilaevade nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni Guinea-Bissau pädev ametiasutus on viimase väljastanud.

3. Traalerite tehniline kontroll

3.1 Kõik ühenduse traallaevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks Guinea-Bissau sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

3.2 Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

3.3 Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning meeskonda käsitlevate sätete täitmist.

3.4 Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad kontrollimise kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

3.5 Punktide 3.1 ja 3.2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

4. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

Kõik lepingu alusel Guinea-Bissau kalastusvööndis kalapüügiga tegelevad laevad edastavad kalandusministeeriumi raadiojaamale kuupäeva ja kellaaja ning oma asukoha igal Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemisel ja väljumisel.

Raadiokutsungi ning sageduse ja tööajad edastab laevaomanikele kalandusministeerium litsentsi väljastamisel.

Kui raadiosüsteemi ei ole võimalik kasutada, võivad laevad edastada teabe ka muude vahendite nagu teleksi, faksi (nr 20 11 57, nr 20 19 57, nr 20 69 50) või telegrammi teel.

4.1 Guinea-Bissau kalastusvööndisse sisenemis- või väljumiskavatsusest teavitavad ühenduse laevad ministeeriumit vähemalt 24 tundi ette. Tuunipüügilaevade puhul on see tähtaeg kuus tundi.

4.2 Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ka pardal oleva saagi koguse ja liigid. Sidepidamine toimub eeldatavalt faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio või e-posti teel.

4.3 Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks ministeeriumit teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

4.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel.

5. Kontrollimenetlused

5.1 Guinea-Bissau püügivööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Guinea-Bissau ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

5.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

5.3 Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

6. Laeva peatamine

6.1 Guinea Bissau püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest teavitab ministeerium hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Komisjoni Guinea-Bissaus asuva delegatsiooni vahendusel Euroopa Komisjoni.

6.2 Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1 Pärast rikkumise tuvastamist kirjutab laeva kapten rannikuriigi pädeva ametiasutuse koostatud protokollile alla.

7.2 Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

7.3 Kehtivate õigusaktide sätete kohaselt võib kapten viia oma laeva pädevate ametiasutuste osutatud sadamasse.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1 Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, ministeerium ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2 Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1 Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt neli tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2 Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Guinea-Bissau õigusaktide alusel.

9.3 Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis ministeeriumi osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4 Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastab ministeerium neile ülejäänud summa.

9.5 Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või niipea,

- kui laevaomanik on maksnud eespool esitatud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on ministeeriumile vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Menetluste jälgimine

Kogu teave ühenduse laevade toimepandud rikkumiste kohta edastatakse regulaarselt komisjonile tema delegatsiooni kaudu.

11. Ümberlaadimised

11.1 Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Guinea-Bissau vetes ümber laadida, teevad seda Guinea-Bissau sadamate reididel.

11.2 Kõnealuste laevade omanikud edastavad ministeeriumile vähemalt kaks tööpäeva enne toimingu läbiviimist järgmise teabe:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed;

- kaubalaeva nimi;

- ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

- ümberlaadimise kuupäev.

11.3 Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Guinea-Bissau kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Guinea-Bissau kalastusvööndist lahkuda.

11.4 Guinea-Bissau püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui eespool osutatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

12. Guinea-Bissau sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Guinea-Bissau inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X peatükk – Kalalaevade satelliitseire

Kui tehnilised nõuded on kokku lepitud kohtuvad lepinguosalised ühiskomitees, et määrata kindlaks käesoleva lepingu raames kala püüdvate ühenduse laevade satelliitseire kord.

LIITED

1 – Kalapüügivarustuse litsentsitaotluse vorm

2 – Saagi ja püügikoormuse statistika

3 – Tuunipüügilaevade püügipäevik

Liide 1

PÜÜGIVARUSTUSE

LITSENTSITAOTLUSE

VORM

Ametiasutuse osa | Märkused |

Kodakondsus Litsentsi number Allkirjastamise kuupäev Välja andmise kuupäev | ……………………………………………….. ……………………………………………….. ……………………………………………….. ………………………………………………... |

TAOTLEJA

Ärinimi:

Äriregistri number:

Vastutava isiku ees- ja perekonnanimi:

Sünniaeg ja -koht:

Amet:

Aadress:

Töötajate arv:

Laevaomaniku esindaja nimi ja aadress:

LAEV

Laeva tüüp: Registreerimisnumber:

Uus nimi: Endine nimi:

Ehitamise kuupäev ja koht:

Esialgne riikkondsus:

Pikkus: Laius: Süvis:

Kogumahutavus: Puhasmahutavus:

Ehitusmaterjali tüüp:

Peamasina mark: Tüüp: Võimsus (hj):

Sõukruvi: Fikseeritud: ( Reguleeritav: ( Kanalis: (

Ülekandekiirus:

Raadiokutsung: Sagedus:

Avastamis-, navigatsiooni- ja ülekandevahendite loetelu:

Radar: ( Sonar: ( Võrgusond: (

VHF: ( BLU: ( Satelliitnavigatsioon: ( Muu:

Meeskonnaliikmete arv:

SÄILITUSVIIS

Jää: ( Jää ja jahutus: (

Külmutamine: soolvees: ( kuivatatuna: ( jahutatult merevees: (

Kogu jahutusvõimsus (fg):

Külmutusvõimsus tonnides/24 tunni kohta:

Lasti mahtuvus:

PÜÜGILIIK

A. Põhjalähedane püük

Põhjalähedane püük ranniku lähedal: ( Põhjalähedane püük avamerel: (

Traali tüüp:

peajalgsete traal: ( krevetitraal: ( kalatraal: (

Traali pikkus: Ülemise selise pikkus:

Võrgusilm nooda päras:

Võrgusilm nooda tiibades:

Traalimiskiirus:

B. Pelaagiline süvamerepüük (tuunikala)

Ritvõngega: ( Ritvõngede arv: (

Noodaga: ( Nooda pikkus: Nooda sügavus:

Võrgusilmade arv: Mahutavus tonnides:

C. Õngejadad ja püünised

Triivõngejadad: ( Põhjaõngejadad: (

Õngejada pikkus: Konksude arv:

Õngejadade arv:

Püüniste arv:

RANNARAJATISED

Aadress ja loa number:

Ärinimi:

Tegevus:

Kala sisemaine hulgimüük: ( Eksport: (

Hulgimüüja tunnistuse liik ja number:

Töötlemis- ja konserveerimisrajatiste kirjeldus:

Töötajate arv:

NB! Jaatava vastuse korral tehke ristike vastavasse ruutu.

Tehnilised märkused

Riigiministeeriumi luba

Liide 2

KALANDUSMINISTEERIUM SAAGI JA PÜÜGIKOORMUSE STATISTIKA Kuu: Aasta:

Laeva nimi: | Mootori võimsus: | Püügimeetod: |

Riikkondsus: | Brutoregistertonnaaž: | Lossimissadam: |

Kuupäev | Kalastusvöönd | Pardale hiivamise arv | Püügitundide arv | Kalaliigid |

TUUNIPÜÜGIPÄEVIK | Õngejada |

1. Kalastusvöönd |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°. |

2. Lubatud püügivahend |

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalastamine on lubatud. Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus |

70 mm |

4. Bioloogilise taastumise aeg |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Kui Guinea-Bissau õigusaktides sellekohased sätted puuduvad, lepivad lepinguosalised ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja. |

5. Kaaspüük |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Kalatraalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi ja üle 9 % peajalgseid. Peajalgseid püüdvate traalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt sanktsioone. Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et vajaduse korral lubatud määra kohandada. |

6. Lubatud tonnaaž / Tasud |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 4 400 |

Tasud eurodes brt kohta aastas | 229 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud. |

7. Märkused |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

TEABELEHT 2 – KALAPÜÜGILIIK 2: KREVETITRAALERID |

1. Kalastusvöönd |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°. |

2. Lubatud püügivahend |

Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. Ulgseadmega kalastamine on lubatud. Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud. |

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus |

40 mm Guinea-Bissau kohustub muutma oma õigusakte hiljemalt 12 kuuks pärast käesoleva protokolli jõustumist, et kohaldada 50 mm suurust võrgusilma, mis vastab alampüügiregioonis kohaldatavatele õigusaktidele, mida kohaldatakse kõigi Guinea-Bissau kalastusvööndis koorikloomi püüdvate laevade puhul. |

4. Bioloogilise taastumise aeg |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Kui Guinea-Bissau õigusaktides sellekohased sätted puuduvad, lepivad lepinguosalised ühiskomitee raames ja ühise teaduskomitee poolt heakskiidetud parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel kokku kõige sobivama bioloogilise taastumise aja. |

5. Kaaspüük |

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. Krevetitraalerite pardal ei tohi käesoleva protokolli lisa III peatükis kindlaks määratud püügireisi lõpus Guinea-Bissau kalastusvööndis püütud kogusaagi hulgas olla üle 50 % peajalgseid. Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt sanktsioone. |

6. Lubatud tonnaaž / Tasud |

Lubatud tonnaaž (brt) aastas | 4 400 |

Tasud eurodes brt kohta aastas | 307 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt 3 % ja 2 %, et katta litsentside koostamisel tekkinud kulud. |

7. Märkused |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

TEABELEHT 3 – KALAPÜÜGILIIK 3: TUUNIPÜÜGI RITVÕNGELAEV |

1. Kalastusvöönd |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°. Tuunipüügi ritvõngelaevadel on Guinea-Bissau kalastusvööndis kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta. |

2. Lubatud püügivahend ja tehnilised meetmed |

Ritvõnged Elussöögiga seinnoot: 16 mm Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (CCAT) meetmetest ja soovitustest. |

3. Kaaspüük |

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud. |

4. Lubatud tonnaaž / Tasud |

Tasu püütud tonni eest | 25 eurot/tonn |

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu | 500 eurot 20 tonni kohta |

Püügiloaga laevade arv | 14 |

5. Märkused |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

TEABELEHT 4 – KALAPÜÜGILIIK 4: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA ÕNGEPÜÜGILAEVAD |

1. Kalastusvöönd |

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°. |

2. Lubatud püügivahend ja tehnilised meetmed |

Noot + triivõngejadad Siirdekalade püügiga tegelevad ühenduse laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (CCAT) meetmetest ja soovitustest. |

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus |

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud standard. |

4. Kaaspüük |

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), harilik liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud. |

5. Lubatud tonnaaž / Tasud |

Tasu püütud tonni eest | 35 eurot/tonn |

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu | 3150 eurot 90 tonni kohta |

Püügiloaga laevade arv | 23 |

6. Märkused |

Laevade püügitingimused on kindlaks määratud protokolli lisas. |

III LISA

2007. aasta tegevusplaan – koorikloomad ja põhjalähedased liigid |

Liik | brt 2006 | brt 2007 | Brt-de vahe | Brt-de vahe %des |

Koorikloomad (*) | 11 000 | 8 000 | -3 000 | -27% |

Peajalgsed | 8 000 | 5 600 | -2 400 | -30% |

Põhjalähedased liigid | 12 000 | 18 000 | 6 000 | 50% |

Pelaagilised liigid | 20 000 | 23 000 | 3 000 | 15% |

Tuun | 49 000 | 49 000 | 0 | 0% |

KOKKU | 100 000 | 103 600 | 3 600 | 0 |

Käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul ja välja arvatud soodsa teadusliku hinnangu korral vähendab Guinea-Bissau püügikoormust koorikloomade ja peajalgsete liikide osas, jättes 2007. aastal jõusse olemasolevad lepingud kolmandate riikide ja Euroopa Ühendusega.

Juhul kui kolmandatele riikidele eraldatud kalapüügivõimalused on 1. jaanuariks 2007 kasutamata, ei saa neid 2008. aastasse ja järgmistesse aastatesse üle kanda.

Kõnealuste liikide puhul ei eraldata ühtegi kalapüügivõimalust prahtimiseks.

Kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega peatatakse lõplikult ja öeldakse ametlikult üles 30 päeva jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest.

IV LISA

Eesmärkide ja tulemuslikkuse mõõtmise näitajate peamised üksikasjad, mida tuleb protokolli artiklite 3, 8 ja 9 raames arvesse võtta.

Strateegilised teljed ja eesmärgid | Näitajad |

Sanitaartingimuste parandamine kalandussektori arengu soodustamiseks |

Ettevalmistused ekspordinõusoleku saamiseks | Parlament on välja töötanud / vastu võtnud ning rakendab tööstuslike laevade, piroogide ja kalandusettevõtete suhtes kohaldatavaid minimaalseid hügieeni- ja tervishoiutingimusi käsitlevaid eeskirju. Pädev ametiasutus toimib. Centro de Investigação Pesqueira Apliquada (CIPA) vastab normidele (ISO 9000). Laboratoorium on varustatud mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside tegemiseks vajaliku sisseseadega. Krevettide järelevalve ja analüüsi plaan (PNVAR 2008)s on vastu võetud ja õigusaktidesse lülitatud. Vajalik arv sanitaarinspektoreid on väljaõppe saanud. Vajalik arv sanitaaragente ja kalandusministeeriumi agente on väljaõppe saanud. ELi suunaline eksport on heaks kiidetud. |

Väikesemahulise kalapüügi laevastiku ajakohastamine ja sanitaarnõuetega vastavusse viimine | Tööstuslike laevade arv vastab normidele. Sobivast materjalist piroogidega asendatud puupiroogide arv (absoluutväärtus ja %). Jahutusseadmetega varustatud piroogide arv. Lossimiskohtade arvu suurendamine. Sanitaareeskirjadele vastavad väikesemahulise püügi paadid ja rannikupüügi laevad (absoluutväärtus ja %). |

Infrastruktuuride, eelkõige sadamainfrastruktuuride arendamine | Bissau sadam on uuendatud ja kalasadam laiendatud. Sadama kalaturg väikesemahulise ja tööstusliku püügi lossimiseks vastab normidele. Bissau sadam on viidud rahvusvaheliste normidega vastavusse (OLAS konventsiooni ratifitseerimine). Vrakid on sadamast ära viidud. |

Kalandustoodete müügi edendamine (lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimused) | Kalandustoodete kontrolli süsteemi on kohandatud ja see toimib. Hügieeninormidega arvestavad töötajad (korraldatud koolituste arv ja koolitatud isikute arv). Toimiv labor analüüside tegemiseks. Väikesemahulise püügi jaoks loodud lossimis- ja töötlemiskohtade arv. Tehnilise ja kaubandusliku koostöö edendamine välismaa eraettevõtjatega. Guinea-Bissau toodete ökomärgistamise protsessid on käivitatud. |

Seire, kontrolli ja järelevalve parandamine kalastusvööndis |

Tõhusamaks muudetud õigusraamistik | Kalandusministeeriumi ja kaitseministeeriumi vaheline järelevalve ja kontrolli leping on sõlmitud. Seire, kontrolli ja järelevalve riiklik plaan on vastu võetud ja seda rakendatakse. |

Seire- ja kontrollikeskuse tõhustamine | Sõltumatute volitatud inspektorite üksus on loodud ja toimiv (värvatud ja koolitatud isikute arv) ning eelarveseadusse on lisatud vastav kanne. Järelevalvepäevade arv merel: 250 päeva aastas protokolli kehtivusaja lõppemisel. Inspektorite arv sadamas ja merel. Inspektorite arv õhus. Avaldatud statistikabülletäänide arv. Radariga kaetud ala määr. Kogu laevastiku VMSi kaetuse määr. Järelevalvetehnikatega sobivate koolitusprogrammide rakendamine (koolituse tundide arv, koolitatud tehnikute arv jne). |

Laevade peatamiste seire | Peatamiste, karistuste ja trahvide süsteemi läbipaistvuse suurendamine. Trahvide maksmist hõlmavaid õigusakte on parandatud ja sisse on viidud ainult rahaliste trahvide maksmise nõue. Trahvide määramise süsteemi parandamine. Iga-aastase statistika avaldamine tehtud trahvide kohta. Karistatud laevade must nimekiri on koostatud. Karistuste statistika iga-aastane koostamine ja avaldamine. FISCAPi aastaaruanne on avaldatud. |

Kalanduse juhtimise parandamine |

Krevettide ja peajalgsete püügikoormuse haldamine | 2007. aastal jäetakse jõusse olemasolevad lepingud kolmandate riikide ja Euroopa Ühendusega. Juhul kui kolmandatele riikidele eraldatud kalapüügivõimalused on 1. jaanuariks 2007 kasutamata, ei saa neid 2008. aastasse ja järgmistesse aastatesse üle kanda. Ühtegi kalapüügivõimalust ei eraldata prahtimiseks. Kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega peatatakse lõplikult ja öeldakse ametlikult üles 30 päeva jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest. |

Kalanduse uurimise ajakohastamine ja tõhustamine | CIPA uurimisvõimalusi on tõhustatud. |

Kalandusalaste teadmiste parandamine | Iga-aastane traalimine on toimunud. Hinnatud varude arv. Uurimisprogrammide arv. Peamiste varude seisukorra kohta välja antud ja järgitud soovituste arv (eelkõige ülepüütud kalavarude külmutus- ja säilitusmeetmed). Arenduskava esemeks olevate liikide aastase püügikoormuse hindamine. Vahend tegeliku püügikoormuse haldamiseks (andmebaaside loomine, statistilise jälgimise vahendid, laevastiku haldamise eest vastutavate talituste ühendamine, statistikabülletäänide avaldamine jne). |

Püügi oskuslik arendamine. | Tööstusliku kalapüügi haldamise aastaplaani vastuvõtmine enne asjaomase aasta algust. Arenduskava vastuvõtmine ja rakendamine. Laevaregistri, sealhulgas väikesemahulise püügi registri, pidamine majandusvööndis. Koostatud, rakendatud ja hinnatud arenduskavade arv. |

Kalandus- ja mereministeeriumi tehniliste talituste ja valdkonna haldamisega seotud talituste tõhususe parandamine. | Tõhustatud haldussuutlikkus. Koolitus- ja ümberõppe programmi (koolitatud ametnike arv, koolituse tundide arv jne) väljatöötamine ja rakendamine. Partneritega kooskõlastamise, nõupidamise ja koostöö tugevdatud mehhanismid. Püügiandmete kogumise ning statistilise jälgimise tõhustatud süsteem. |

Litsentside haldamise süsteemi ja laevaseiresüsteemi tõhustamine. | Tehnikute väljaõppetundide arv. Väljaõppe saanud tehnikute arv. Teenuste- ja statistikavõrgustiku loomine. |

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu määruse ettepanek Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

11. Kalandus

1103. Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

EELARVEREAD

Eelarveread:

110301: Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

11010404: Rahvusvahelised kalanduskokkulepped, halduskulud

Meetme kestus ja finantsmõju:

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalanduslepingu protokolli kehtivusaeg lõppes 15. juunil 2007. Uus protokoll on sõlmitud neljaks aastaks alates 16. juunist 2007 kuni 15. juunini 2011.

Protokolliga määratakse kindlaks rahalise toetuse suurus ja ühenduse laevade kalapüügi kategooriad ning tingimused Guinea-Bissau kalastusvööndis.

Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

110301 | Kohustuslik[4] | Liigendatud[5] | EI | EI | EI | Nr 2 |

11010404 | Kohustuslik | Liigendamata[6] | EI | EI | EI | Nr 2 |

ÜLEVAADE VAHENDITEST

Rahalised vahendid

Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a + c + d + e + f | Vt märkus7 ja8 | 8,6128 | 8,6128 | 8,6128 | 8,6528 | 34,4912 |

Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine[9] (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

Märkus: Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 0,85 | 0,85 | 0,85 | 0,85 |

TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau vahelise kalanduslepingu eelmise protokolli kehtivusaeg lõppes 15. juunil 2007. Uus protokoll hõlmab perioodi 16.juuni 2007 kuni 15. juuni 2011.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitika väljaarendamiseks Guinea-Bissau kalastusvööndis. Uus protokoll hõlmab peamiselt järgmisi valdkondi:

- Püügivõimalused : 4 400 brt krevetitraalerite ning 4 400 brt kala-/ peajalgsetetraalerite puhul; 19 tuunipüügiseinerit, 14 ritvõngelaeva ja 4 triivõngejadaga laeva järgmise jaotusega (tuginedes eelmise protokolli kalapüügivõimaluste jaotamise meetodile, liikmesriikide taotlustele ja liikmesriikide poolt seniste võimaluste kasutamisele liikide kaupa), s.o:

( krevetitraalerid: Hispaania 1 421, Itaalia 1 776, Portugal 1 066, Kreeka 137

( kreveti- /peajalgsetetraalerid: Hispaania 3143, Itaalia 786, Kreeka 471

( tuunipüügiseinerid: Prantsusmaa: 9, Hispaania: 10

( triivõngejadaga kalapüügilaevad: Portugal: 4

( tuunipüügi ritvõngelaev: Prantsusmaa: 4, Hispaania: 10

- Aastase rahalise toetuse suurus: 7 miljonit eurot

- Iga-aastane eritoetus „hügieen ja kontroll” : 0,5 miljonit eurot

- Võimalik suurendamine vastavalt kalapüügivõimaluste kasutamise parandamisele: kuni 1 miljon eurot aastas

- Laevaomanike makstavad ettemaksud ja tasud[10]: seinerite ja triivõngejadaga kalapüügilaevade eest 35 eurot, ritvõngelaevade eest 25 eurot ühe Guinea-Bissau püügivööndis püütud tuunikala tonni kohta. Aastase ettemaksu suuruseks on kinnitatud 3150 eurot tuunipüügiseinerilt ja 500 eurot ritvõngejadaga kalapüügilaevalt. Iga-aastased tasud kala- ja peajalgsetetraalerite ja krevetitraalerite eest on vastavalt 229 eurot ja 307 eurot.

Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Uus partnerlusleping on oluline, kuna ühenduse mittesekkumine asenduks eralepingutega, mis ei taga jätkusuutliku püügi jätkumist. Ühendus loodab samas, et selle partnerluslepingu raames teeb Guinea-Bissau ühendusega tihedat koostööd piirkondlikes organisatsioonides nagu kalanduse alapiirkondlik komisjon (CSRP), Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ebaseadusliku püügi vastase võitluse alal ja kalavarude hea haldamise nimel.

Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ühenduse kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust ja arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, selleks, et soodustada kalavarude jätkusuutlikku kasutamist ühenduse vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Tegevuspõhise juhtimise raames kontrollitakse lepingu täitmise tagamiseks järgmist:

( püügivõimaluste täitmise taseme jälgimine;

( püügiandmete ja lepingu kaubandusliku väärtusega seotud andmete kogumine ja analüüs;

( tööhõive parandamine ja lisaväärtuse suurendamine ühenduses;

( ühenduse turu stabiliseerumise toetamine;

( üldise eesmärgi – Guinea-Bissau vaesuse vähendamise – saavutamise toetamine, mis hõlmab panustamist tööhõivesse ja infrastruktuuride väljaarendamisse ning toetust riigieelarvele;

( tehniliste koosolekute ja ühiskomisjoni koosolekute arv.

Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Järelevalvekord

Komisjon (kalanduse peadirektoraat koos Euroopa Komisjoni delegatsiooniga Guinea-Bissaus) tagab korrapärase järelevalve partnerluslepingu rakendamise üle, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Hindamine

2005. aasta detsembris viidi lõpule põhjalik hinnang 2001–2006. aasta protokolli[11] kohta, selle hinnangu andmises osales sõltumatute konsultantide konsortsium, et võimaldada läbirääkimiste alustamist uue protokolli sõlmimiseks.

Eelhindamine

Hindamisel määratleti EÜ huvina järgmist:

- Euroopa laevastike vajadustele vastu tulles aitab kalandusleping Guinea-Bissauga toetada ühenduse traalipüügi ja tuunikalatööstuse elujõulisust Atlandi ookeanis.

- Hinnangute kohaselt aitab lepingu protokoll tagada Euroopa tuunikalatööstuse elujõu, pakkudes sellest sõltuvatele ühenduse laevadele ja tööstustele keskpikaks perioodiks kooskõlastatud õiguslikku keskkonda ja läbipaistvust.

Seoses Guinea-Bissau huviga sõlmida leping olid hindamise peamised järeldused järgmised.

- Kalandusleping aitab kaasa kalandussektori ametkondade võimekuse tõhustamisele, parandab ekspordikontrolli, teadusuuringuid ning seire- ja kontrollikeskuse tegevust, samuti ka väljaõpet ja väikesemahulise püügi sektori elujõulisust.

- Kalandusleping avaldab ühtlasi olulist mõju eelarvestabiilsusele ja riigi poliitikale.

Lisaks asjaomaste laevade püütud saagi otsesele kaubanduslikule väärtusele annab leping ilmset kasu veel järgmistes valdkondades:

- tööhõivetagatised kalalaevade pardal;

- tööhõive paranemine sadamates, oksjoniturgudel, töötlustehastes, laevaehitustehastes, teenindusettevõtetes jne;

- tööhõivevõimaluste tekitamine piirkondades, kus puuduvad muud töövõimalused;

- ühenduse kalaga varustamise parandamine.

– Ühenduse sekkumise lisandväärtus :

Ühenduse sõlmitud kalanduslepinguga tagatakse lepinguosaliste kohustuste raames hea varude haldamine, mis eraõiguslike kokkulepete puhul alati tagatud ei ole. Lepingu III lisas on esitatud maksimaalne püügikoormus iga kalapüügiliigi osas, millega püütakse tagada kalavarude jätkusuutlik haldamine.

Lisaks luuakse kalanduslepingu abil uusi töökohti EÜ riikidest ja kolmandatest riikidest pärit olevate meremeeste jaoks. Kalandusleping tagab samuti olulise osa ressurssidest, millega rahastatakse Guinea-Bissau kalanduspoliitikat. Tänu kalanduslepingule parandatakse ka kalastussaaduste käitlemise tervishoiu- ja hügieenitingimusi.

– Ohud ja alternatiivsed võimalused :

Peamine Guinea-Bissau kalanduslepingu protokolli rakendamisega seotud oht on ülepüügiga, eelkõige krevetivarude ülepüügiga seotud mittetasuvus. Lepingu III lisas oleva tegevusplaani abil püütakse seda ohtu vältida.

Lepingu majandusliku väärtuse ja ühenduse rahalise toetuse eelhinnang

Protokolliga ette nähtud rahaline panus on protokolli 2007/2011 puhul kuni t miljonit eurot aastas. Sellele summale lisandub eritoetus suuruses 500 000 eurot aastas, mille abil toetatakse kalandussektori sanitaarnõuete elluviimist ja seire-, kontrolli- ja järelevalvepoliitikat. Protokolliga on ette nähtud ka kalapüügivõimaluste parandamise täiendav rahastamiskava ulatusega kuni 1 miljonit eurot aastas.

Vahe - ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Hindamise aruandes soovitatakse vähendada krevetipüügi koormust ning hoida kalade ja peajalgsete püügikoormust protokolliga 2001/2006[12] ette nähtud tasemel. Tuunipüügi puhul soovitatakse samuti anda juurdepääs samale arvule laevadele (seinerid ja ritvõngejadaga laevad), mis varem ja kaaluda triivõngejadaga laevade kalapüügivõimaluste tühistamist.

Uues lepingus on neid soovitusi arvesse võetud ja nähtud ette III lisas osutatud kohustuslikud meetmed püügikoormuse haldamise kava elluviimiseks. Kõnealuse kava kohaselt kohustub Guinea-Bissau vähendama krevettide ja peajalgsete püügikoormust, keelustades nende kalapüügiliikide puhul prahtimise ja kavandades peatada ja üles öelda kõik lepingud Euroopa äriühingute või ühingute/ettevõtetega ja viies traalipüügi puhul sisse võimaluse taotleda bioloogilise taastumise perioodi. Lisaks sellele võivad kalavarude üldist haldamist parandada ka kalapüügiõiguse kasutamise parandamise mehhanismid.

Uus leping hõlmab rahalist toetust Guinea-Bissau valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste rakendamiseks. Ühendus ning Guinea-Bissau valitsus peaksid kokku leppima mitmeaastase valdkondliku kava osas, mis hõlmaks seda rahalist toetust (35 % kogu toetussummast, seega 2 450 eurot). See kavade koostamine toimub intensiivse ja pideva lepinguosaliste vahelise dialoogi käigus.

Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Tuginedes 2005. aasta detsembris lõpetatud uuringule (vt punkt 6.2) ja selleks, et tagada piirkonnas jätkusuutlik kalapüük, teostatakse enne protokolli iga järgmist uuendamist majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju hinnang. Punktis 5.3 loetletud näitajaid kasutatakse järelhinnangu andmiseks.

pettusevastased meetmed

Lepingu raames ühenduse antud rahalise toetuse kasutamine on täielikult asjaomase kolmanda riigi vastutusalas.

Seejuures on komisjon võtnud kohustuse püüda algatada pidev poliitiline dialoog ja koostöö, et parandada lepingu haldamist ja tugevdada ühenduse panust kalavarude jätkusuutlikku majandamisse.

Kõikide komisjoni poolt kalanduslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt selgitada täpselt välja kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse.

ANDMED VAHENDITE KOHTA

Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | KOKKU |

Meede 1 | Vt märkus7 ja8 |

Meede 2 |

Meede 3 |

2008 | 2009 | 2010 | 2011 |

Ametnikud või ajutine personal[15] (11 01 01) | A*/AD | 0,25 | 0,25 | 0,25 | 0,25 |

B*, C*/AST | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 |

Art 11 01 02 kohaselt rahastatav personal[16] |

Art 11 01 04 04 kohaselt rahastatav personal[17] | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 |

KOKKU | 0,85 | 0,85 | 0,85 | 0,85 |

Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Läbirääkija abistamine kalanduslepingu läbirääkimiste ettevalmistamisel ja pidamisel:

- osaleda kolmandate riikidega kalanduslepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

- valmistada voliniku jaoks ette hinnanguaruanded ja läbirääkimiste strateegia;

- esitada komisjoni seisukohad ja kaitsta neid nõukogu väliskalanduse töörühmas;

- osaleda kompromisslahenduse otsingul koos lepingu lõplikus tekstis nimetatud liikmesriikidega;

- Lepingute täitmise järelevalve:

- kalanduslepingute igapäevane järelevalve;

- kohustuste ja rahalise hüvitise maksete ning sihtmeetmete või ka vastutustundliku kalapüügi arendamise rahastamise ettevalmistamine ja kontrollimine;

- lepingute täitmise kohta korrapäraste aruannete koostamine;

- lepingute hindamine: teaduslikud ja tehnilised küsimused;

- nõukogu määruse ja otsuse eelnõu ning lepingu tekstide koostamine;

- ülevõtmismenetluste käivitamine ja järelevalve.

- Tehniline tugitegevus:

- komisjoni seisukoha ettevalmistamine ühiskomitee jaoks.

- Institutsioonidevahelised suhted:

- komisjoni esindamine läbirääkimistega seotud küsimustes nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides;

- Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele vastuste koostamine.

- Talitustevahelised konsultatsioonid ja koordineerimine:

- koostöö teiste peadirektoraatidega läbirääkimisi ja lepingute järelevalvet käsitlevates küsimustes;

- talitustevahelisi konsultatsioonide korraldamine ja nende käigus tekkinud küsimustele vastamine.

- Hindamine:

- mõju hindamise ajakohastamises osalemine;

- saavutatud eesmärkide ja hinnanguindikaatorite analüüs.

Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul).

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2008. aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

(11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

eurodes

Eelarverida: 11010404 (number ja nimetus) | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[18] |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sise-[19] | 23 400 | 23 400 | 23 400 | 23 400 | 93 600 |

- välis-[20] | 40 000 | 40 000 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 23 400 | 23 400 | 23 400 | 63 400 | 133 600 |

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

eurodes

Ametikoha liik | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | KOKKU |

Ametnikud ja ajutine personal (11 01 01) | 64 350 | 64 350 | 64 350 | 64 350 | 257 400 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

Võrdlussummast VÄLJA jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 64 350 | 64 350 | 64 350 | 64 350 | 257 400 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

- 1A = 117 000 eurot *0,25 = 29 250 eurot

1B = 117 000 eurot * 0,075 = 17 550 eurot

1C = 117 000 eurot *0,075= 17 550 eurot

Vahesumma: 64 350 eurot (0,0644 miljonit eurot aastas)

[Senegali delegatsiooni lepinguliste ametnike maksumus, 117 000 eurot*0,2 = 23 400 eurot, on esitatud punktis 8.2.4, kuna need on osa võrdlussummas sisalduvatest muudest halduskuludest.]

Kokku: 87 750 eurot aastas (0,0877 miljonit eurot aastas)

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

eurodes

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | KOKKU |

11 01 02 11 01 – Lähetused | 15 000 | 15 000 | 15 000 | 15 000 | 60 000 |

11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[21] | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 10 000 | 40 000 |

XX 01 02 11 04 - Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummadest VÄLJA) | 25 000 | 25 000 | 25 000 | 25 000 | 100 000 |

[1] ELT C […] […] lk […].

[2] ELT C […] […] lk […].

[3] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

[4] Kohustuslikud kulud

[5] Liigendatud vahendid

[6] Liigendamata vahendid

[7] See sisaldab kuni 1 miljoni euro suurust täiendavat rahasummat aastas, mille ühendus eraldab protokolli artikli 2 lõike 2 kohaselt Guinea-Bissaule, kui käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 taanetes a ja b sätestatud ühenduse laevadele ette nähtud kalapüügivõimaluste kasutamist suurendatakse. Kõnealune täiendav summa peab siiski olema proportsionaalne kalapüügivõimaluste suurendamisega ning jääma käesoleva protokolliga kehtestatud piiridesse.

[8] Vastavalt protokollile võib kalapüügivõimalusi vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et teadusalaste nõuannete järelduste kohaselt ei kahjusta see suurendamine Guinea-Bissau kalavarude säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud summat kahekordselt (7 miljonit eurot). Rahalist toetust võib sellisel viisil suurendada ainult eelarve raamides.

[9] Kehtiva protokolli järelhinnang ja järgmise protokolli eelhinnang.

[10] Laevaomanike makstavad ettemaksud ja tasud ei mõjuta ühenduse eelarvet.

[11] Hindamises viidatud protokolli pikendati üheks aastaks, vt nõukogu 11. juuli 2006. aasta otsus 2006/511/EÜ ja nõukogu 10. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1491.

[12] Kehtiva protokolli järelhinnang ja järgmise protokolli eelhinnang.

[13] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[14] Vt protokolli artikli 2 lõige 2.

[15] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[16] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[17] Ametikoha kulud sisalduvad võrdlussummas.

[18] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[19] Eelarvereast 11010404 rahastatav kulutus hõlmab ELi Senegalis asuva delegatsioon kalandusametniku ametikohta (lepinguline töötaja).

[20] Vt jooneaune märkus nr 12.

[21] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.