52007PC0192

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.4.2007

KOM(2007) 192 lõplik

2007/0066 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta

(kodifitseeritud versioon)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Kodanike Euroopa jaoks peab komisjon oluliseks ühenduse õigust lihtsustada ja selgemaks muuta, nii et see oleks kodanikule loetavam ja kättesaadavam; see annab kodanikule parema võimaluse talle antud õigusi kasutada.

Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuni arvukad sätted, mida on korduvalt ja sageli oluliselt muudetud, asuvad laiali, osad esialgses õigusaktis ja osad muutvates õigusaktides. Nii tuleb kehtiva õiguse kindlakstegemiseks uurida ja võrrelda suurt hulka õigusakte.

Muudetud õigusaktide kodifitseerimine on seega oluline ühenduse õiguse selguse ja loetavuse saavutamiseks.

2. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

3. Seda kinnitati Edinburghi Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega detsembris 1992[2], rõhutades kodifitseerimise tähtsust, mis annab õiguskindlust konkreetsel ajahetkel asjas kohaldamisele kuuluva õiguse osas.

Kodifitseerides tuleb täpselt järgida ühenduse tavapärast seadusloomemenetlust.

Kuna kodifitseeritavatesse õigusaktidesse ei või teha sisulisi muudatusi, otsustasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, et kodifitseeritavate õigusaktide kiiremaks vastuvõtmiseks võib kasutada kiirendatud menetlust.

4. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kodifitseerida nõukogu 17. oktoobri 1978. aasta direktiiv 78/933/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[3]. Uus direktiiv asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[4]; käesolevas ettepanekus on säilitatud kodifitseeritud õigusaktide sisu ja nende kokkupanemisel on tehtud ainult kodifitseerimiseks vajalikud vormilised muudatused .

5. Kodifitseerimise ettepanek on koostatud direktiivi 78/933/EMÜ ja selle muutmisaktide eelneva konsolideerimise alusel kõikides ametlikes keeltes, mis on teostatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete talituse poolt andmetöötluse abil. Juhul kui artiklitele on antud uued numbrid, siis vastavus vanade ja uute numbrite vahel on näidatud tabelis, mis on kodifitseeritud direktiivi IV lisas.

78/933/EMÜ (kohandatud)

2007/0066 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95 ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[6]

ning arvestades järgmist:

1. Nõukogu 17. oktoobri 1978. aasta direktiivi 78/933/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[7] on korduvalt oluliselt muudetud[8]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

2. Direktiiv 78/933/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad nõukogu direktiiviga 74/150/EMÜ, asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta[9] sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse nõuded põllu- ja metsamajanduslike traktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003 direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta.

3. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

78/933/EMÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. „Põllu- või metsamajanduslik traktor” on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on spetsiaalselt kavandatud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste vedamiseks, lükkamiseks, kandmiseks või käitamiseks. See võib olla varustatud koorma ja reisijate vedamiseks.

82/890/EMÜ art 1 lõige 1 (kohandatud)

97/54/EÜ art 1

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste esimeses lõikes määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6- 40 km/h .

78/933/EMÜ

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest I lisa punktides 1.5.7–1.5.21 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui need seadmed on paigaldatud kõnealuses lisas sätestatud nõuete kohaselt.

78/933/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 3

Liikmesriik ei tohi keelata ega takistada traktori registreerimist , müüki, kasutuselevõtmist ega kasutamist I lisa punktides 1.5.7–1.5.21 loetletud kohustuslike või mittekohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui need seadmed on paigaldatud kõnealuses lisas sätestatud nõuete kohaselt.

78/933/EMÜ

Artikkel 4

EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda informeeritakse igast I lisa punktis 1.1 nimetatud osade või omadustega seotud muudatusest. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused otsustavad, kas muudatustega traktoritüübile on vaja teha lisakatsetusi ning koostada uus aruanne. Kui sellisel katsetamisel ilmnevad kõrvalekalded käesoleva direktiivi nõuetest, siis muudatust ei kinnitata.

78/933/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 5

Muudatused, mis on vajalikud lisades I ja II esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 2 ettenähtud korras.

78/933/EMÜ art 7 (kohandatud)

Artikkel 6

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusaktide teksti.

Artikkel 7

Direktiiv 78/933/EMÜ mida on muudetud III lisas loetletud direktiividega tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Direktiivi kohaldatakse alates [...].

78/933/EMÜ art 8

Artikkel 9

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

78/933/EMÜ (kohandatud)

I LISA

VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMINE

1. MÕISTED

1.1. Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele

Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele – traktorid, mis sarnanevad üksteisega järgmiste oluliste näitajate poolest:

1.1.1. traktori mõõtmed ja väliskuju;

1.1.2. seadmete arv ja asetus.

Muud tüüpi traktorite hulka ei loeta ka järgmisi traktoreid: traktorid, mis erinevad eespool toodud punktide 1.1.1 ja 1.1.2 tähenduses, ilma et see eeldaks kõnealusele traktoritüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi ja geomeetrilise nähtavuse muutmist, ning lisalaternatega või lisalaternateta traktorid.

1.2. Püsttasapind

Püsttasapind – traktori keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

1.3. Tühimassiga traktor

Tühimassiga traktor – töökorras traktor direktiivi 2003/37/EÜ I lisa punktis 2.4 esitatud teatise näidise kohaselt.

1.4. Täismassiga traktor

Täismassiga traktor – traktor, mille last vastab tootja poolt kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

1.5. Latern

Latern – tee valgustamiseks (esilatern) või valgussignaali kiirgamiseks ettenähtud seade. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid.

1.5.1. Ekvivalentsed laternad

Ekvivalentsed laternad – ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on lubatud riigis, kus traktor on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda traktorile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele.

1.5.2. Sõltumatud laternad

Sõltumatud laternad – laternad, millel on eraldi klaasid, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused.

1.5.3. Grupeeritud laternad

Grupeeritud laternad – eraldi klaaside ja eraldi valgusallikatega, kuid ühise korpusega seadmed.

1.5.4. Kombineeritud laternad

Kombineeritud laternad – eraldi klaaside, kuid ühise valgusallika ja korpusega seadmed.

1.5.5. Vastastikku ühendatud laternad

Vastastikku ühendatud laternad – seadmed, millel on eraldi valgusallikad (või üks erinevatel tingimustel töötav valgusallikas), täielikult või osaliselt ühised klaasid ja ühine korpus.

1.5.6. Peitlatern

Peitlatern – esilatern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, esilaterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet „sissetõmmatav” kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel korpuse sisse lükata.

1.5.6.1. Muudetava asendiga laternad

Muudetava asendiga laternad – traktorile paigaldatud laternad, mida saab traktori suhtes liigutada ja mille klaase ei saa peita.

1.5.7. Kaugtulelatern

Kaugtulelatern – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks traktori ees.

1.5.8. Lähitulelatern

Lähitulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi.

1.5.9. Eesmine udutulelatern

Eesmine udutulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes.

1.5.10. Tagurdustulelatern

Tagurdustulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et traktor tagurdab või hakkab tagurdama.

1.5.11. Suunatulelatern

Suunatulelatern – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

1.5.12. Ohutuli

Ohutuli – seade, mis võimaldab traktori kõigi suunatulelaternate samaaegset toimimist tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et traktor kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu.

1.5.13. Piduritulelatern

Piduritulelatern – latern, mida kasutatakse traktori taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks traktorijuhi kavatsusest kasutada sõidupidurit.

1.5.14. Numbritulelatern

Numbritulelatern – seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda erinevatest optilistest osadest.

1.5.15. Eesmine ääretulelatern

Eesmine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna.

1.5.16. Tagumine ääretulelatern

Tagumine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna.

1.5.17. Tagumine udutulelatern

Tagumine udutulelatern – latern, mille abil tehakse traktor tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks.

1.5.18. Seisutulelatern

Seisutulelatern – latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud, ilma haagiseta traktorile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid.

1.5.19. Küljeääretulelaternad

Küljeääretulelaternad – laternad, mis on paigaldatud külgserva äärmisse punkti nii kõrgele kui võimalik ning mõeldud traktori kogulaiuse selgeks märgistamiseks. See signaal on teatavate traktorite puhul mõeldud traktori eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate täiendamiseks ning tähelepanu juhtimiseks eelkõige traktori suurusele.

1.5.20. Helkur

Helkur – seade, mis valguse peegeldumise abil traktoriga ühendamata valgusallikalt näitab traktori kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.

Käesolevas direktiivi tähenduses ei loeta helkuriteks:

- valgust tagasipeegeldavaid registreerimismärke/numbrimärke,

- muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida liikmesriigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatavat liiki sõidukite või nendega seotud toimingute puhul.

1.5.21. Töötuli

Töötuli – seade tööala või -toimingu valgustamiseks.

1.6. Laterna valgusava

1.6.1. Valgustusseadme valgusava

Valgustusseadme valgusava (1.5.7–1.5.10) – peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui ainult laternaklaasi (või laternaklaaside) osa ulatub üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon. Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone ääres valguse ja varju piirjoone projektsiooniga klaasidel. Reguleeritava peegeldi ja klaaside puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.

1.6.2. Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava

Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava (1.5.11–1.5.19) – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane.

1.6.3. Helkuri valgusava

Helkuri valgusava (1.5.20) – helkuri peegelpinna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgust peegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.

1.6.4. Välised valgust kiirgavad pinnad

Välised valgust kiirgavad pinnad – väline valgust kiirgav pind teatavas vaatlussuunas on valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon vaatlussuunaga ristloodsele tasapinnale (vt 1. liite joonist).

1.7. Nulltelg

Nulltelg – valgussignaalile iseloomulik telg, mille määrab kindlaks laterna tootja ning mida kasutatakse võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna paigaldamisel traktorile.

1.8. Nullkese

Nullkese – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja.

1.9. Geomeetrilise nähtavuse nurgad

Geomeetrilise nähtavuse nurgad – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmentide abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees ei tohi olla ühtegi takistust laterna välise valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule.

See ei kehti takistuste kohta, mis on olemas laterna tüübikinnituse ajal, kui tüübikinnitus on vajalik.

1.10. Külgserva äärmine punkt

Külgserva äärmine punkt – tasapind traktori kummalgi küljel, mis on paralleelne traktori keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

1.10.1. rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite ühendused;

1.10.2. ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;

1.10.3. tahavaatepeeglid;

1.10.4. külgmised suunatulelaternad, küljeääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad;

1.10.5. traktorile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid.

1.11. Kogulaius

Kogulaius – kahe eespool punktis 1.10 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

1.12. Üksiklatern

Üksiklatern – mis tahes kombinatsioon kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga ja sama värvi laternast, kui see moodustab seadme, mille kõigi valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % eespool nimetatud laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast tingimusel, et sellisele kombinatsioonile antakse vajaduse korral tüübikinnitus üksiklaternana.

Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul.

1.13. Kaks laternat või paarisarv laternaid

Kaks laternat või paarisarv laternaid – üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt traktori keskmise pikitasapinnaga, ulatub mõlemal küljel vähemalt 400 mm kaugusele traktori külgserva äärmisest punktist ning on vähemalt 800 mm pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast.

1.14. Laternatevaheline kaugus

Laternatevaheline kaugus – kahe samasuunalise laterna puhul kaugus punkti 1.6 kohaselt määratletud kahe valgusava piirjoonte ortogonaalprojektsioonide vahel kõnealuse suunaga risti asetseval tasapinnal.

1.15. Lisalatern

Lisalatern – latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada.

1.16. Töökorras oleku märgulamp

Töökorras oleku märgulamp – märgulamp, mis näitab sisselülitatud seadme töökorras olekut.

1.17. Sisselülitatuse märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp – märgulamp, mis näitab seadme sisselülitatust, kuid mitte selle töökorras olekut.

2. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1. Traktoritüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud EÜ tüübikinnitustaotluse esitab traktori tootja või tootja volitatud esindaja.

78/933/EMÜ

1999/56/EÜ art 1 ja lisa punkt 1 alapunkt b

2.2. Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

2.2.1. traktoritüübi kirjeldus vastavalt punktis 1.1 osutatud üksikasjadele;

2.2.2. tootja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib sisaldada mitut tüüpi seadmeid iga toimingu jaoks. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (näiteks osa tüübikinnitusmärk, tootja nimi ja aadress jne). Loetelu võib sisaldada ka iga toiminguga seotud järgmisi lisaandmeid: „või võrdväärsed seadmed”;

2.2.3. valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav põhijoonis, millel on esitatud eri laternate asend traktoril;

2.2.4. iga üksiklaterna põhijoonis (põhijoonised), millel on kujutatud punktis 1.6 määratletud valgusavad.

2.3. Tüübikinnituse saamiseks esitatud traktoritüüpi esindav tühimassiga traktor, millele on punkti 2.2.2 kohaselt paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmed, tuleb esitada tüübikinnituskatsetuste eest vastutavale tehnilisele talitusele.

2.4. II lisas ettenähtud dokument lisatakse tüübikinnitusdokumendile.

3. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID

3.1. Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas lisas ettenähtud karakteristikud sellisel määral, et traktor vastaks käesolevas lisas ettenähtud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.

3.1.1. Traktorid peavad olema varustatud elektriühendustega, mis võimaldavad eemaldatava valgussignaalsüsteemi kasutamist. Eelkõige peab traktoritele olema paigaldatud püsivalt ühendatud pistikupesa, mida soovitatakse standardis ISO R 1724 (6-või 12 voldiliste elektrisüsteemidega sõidukite elektriühendused, mida rakendatakse eriti erasõiduautode ja kerghaagiste või haagissuvilate puhul) (esimene trükk, aprill 1970) või ISO R 1185 (Elektriühendused vedavate sõidukite ja veetavate tehnoloogiliste haagismasinate vahel, millel on 24 voldine elektrisüsteem ja mida kasutatakse rahvusvaheliseks kaubanduslikuks transpordiks) (esimene trükk, märts 1970). Standardi ISO R 1185 puhul piirneb 2. kontakti funktsioon tagumise ääretulelaterna ja vasakul küljel asuva küljeääretulelaternaga.

3.2. Punktides 1.5.7, 1.5.8 ja 1.5.9 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende reguleerimine oleks kerge.

3.3. Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna traktorile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva traktori kandetasapinnaga ja traktori pikitasapinnaga. Igas suunas on lubatud hälve ±3°. Peale selle tuleb täita kõiki tootja poolt seoses paigaldamisega esitatud konkreetseid juhiseid.

3.4. Konkreetsete juhiste puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja reguleeritust tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga traktoril.

3.5. Erinõuete puudumise korral peab paarislatern olema:

3.5.1. paigaldatud traktorile keskmise pikitasapinnaga sümmeetriliselt;

3.5.2. üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

3.5.3. ühesuguste kolorimeetriliste karakteristikutega;

3.5.4. põhiliselt ühesuguste fotomeetriliste karakteristikutega.

3.6. Ebasümmeetrilise väliskujuga traktorite puhul peavad punktides 3.5.1 ja 3.5.2 esitatud nõuded olema täidetud võimalikult suures ulatuses. Need nõuded loetakse täidetuks, kui kahe laterna kaugus keskmisest pikitasapinnast ja kandetasapinnast on võrdne.

3.7. Eri funktsioonidega laternad võivad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.

3.8. Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgusava kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgusava kõige madalamast punktist.

3.9. Erinõuete puudumisel tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad ja ohutuled.

3.10. Punane tuli ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav ühegi muu kui tagurdustulelaterna või töötule valge tuli.

See nõue loetakse täidetuks, kui:

3.10.1. punase tule nähtavus eest: punane tuli ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori ees (vt 2. liide, joonis 1);

3.10.2. valge tule nähtavus tagant: valge tuli ei ole tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori taga (vt 2. liide, joonis 2).

3.10.3. 1. ja 2. vöönd on vastavates tasapindades vaatleja poolt nähtuna piiratud järgmiselt:

3.10.3.1. kõrgus: kahe maapinnast vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel asuva horisontaaltasapinnaga;

3.10.3.2. laius: kahe vertikaaltasapinnaga, mis moodustavad vastavalt traktori eesmise ja tagumise tasapinnaga 15 kraadise nurga ning läbivad keskmise tasapinna suhtes traktorist väljaspool vertikaaltasapindade lõikumispunkti(d) ja on traktori keskmise pikitasapinnaga paralleelsed ja piiritlevad laia rattavahega traktori kogulaiuse.

Mitme lõikumispunkti puhul valitakse 1. vööndi jaoks eesmine kõige kaugem punkt ning 2. vööndi jaoks tagumine kõige kaugem punkt.

3.11. Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid, küljeääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.

3.12. Elektriühendused peavad olema sellised, et kaug- ja lähitulelaternaid ning eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 3.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või kaugtulelaternate üksteisele järgnevaid signaale või vaheldumisi lähi- ja kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

3.13. Laternate või helkurite kiiratava valguse värvus:

- kaugtulelatern: valge

- lähitulelatern: valge

- eesmine udutulelatern: valge või kollane,

- tagurdustulelatern: valge,

- suunatulelatern: merevaigukollane,

- ohutuli: merevaigukollane,

- piduritulelatern: punane,

- numbritulelatern: valge,

- eesmine ääretulelatern: valge,

- tagumine ääretulelatern: punane,

- tagumine udutulelatern: punane,

- seisutulelatern: ees valge, taga punane, merevaigukollane juhul, kui seisutulelatern on ühendatud külgmiste suunatulelaternatega,

- töötuli: erinõuded puuduvad,

- küljeääretulelatern: ees valge, taga punane,

- tagumine mittekolmnurkne helkur: punane.

3.14. Töökorras oleku märgulambid võivad täita sisselülitatuse märgulampide funktsiooni.

3.15. Peitlaternad

3.15.1. Laternate peitmine on keelatud, välja arvatud kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udulaternate puhul, mille peitmine on lubatud, kui neid ei kasutata.

3.15.2. Tööasendis valgustusseade peab jääma tööasendisse ka punktis 3.15.2.1 nimetatud talitushäire puhul ning ka sellisel juhul, kui nimetatud talitushäirega koos esineb mõni punktis 3.15.2.2 kirjeldatud talitushäire.

3.15.2.1. Laterna kasutamiseks vajaliku toite puudumine.

3.15.2.2. Vooluringi katkestus, takistus või lühis või maaühendus, rikked hüdraulilistes või pneumojuhtmetes, kõritrossides, solenoidides või muudes osades, mis juhivad ja kannavad üle peitseadmeid käivitavat voolu.

3.15.3. Peitseadmete rikke puhul peab saama peitlaterna tööasendisse panna ilma tööriistade abita.

3.15.4. Valgustusseadmed peab saama tööasendisse panna ja sisse lülitada ka ühe lülitusseadise abil, välistamata võimalust panna seadmed tööasendisse neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate puhul on eespool nimetatud lülitusseadist vaja ainult lähitulelaternate sisselülitamiseks.

3.15.5. Juhiistmelt ei tohi olla võimalik tahtlikult peatada sisselülitatud esilaternate liikumist enne nende tööasendisse jõudmist. Kui on oht, et esilaternate liikumine pimestab teisi liiklejaid, siis võib neid sisse lülitada alles pärast lõppasendisse jõudmist.

3.15.6. Temperatuuri –30 kuni +50 °C puhul peab valgustusseade jõudma täielikult avatud asendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise esmakordsest käivitamisest.

3.16. Muudetava asendiga laternad

3.16.1. Kuni 1150 mm laiuse rööpmega traktorite puhul võib suunatulelaternate, eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate ja piduritulelaternate asend olla muudetav tingimusel, et:

3.16.1.1. kõnealused laternad on nähtavad ka siis, kui nende asendit muudetakse;

3.16.1.2. kõnealuseid laternaid on võimalik lukustada liiklustingimusteks vajalikku asendisse. Lukustamine peab olema automaatne.

4. ERINÕUDED

4.1. Kaugtulelatern

4.1.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik.

4.1.2. Arv

Kaks või neli.

4.1.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.1.4. Asend

4.1.4.1. Laius:

Valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla traktori külgserva äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.

4.1.4.2. Kõrgus:

Erinõuded puuduvad.

4.1.4.3. Pikkus:

Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

4.1.5. Geomeetriline nähtavus

Valgusava nähtavus, kaasa arvatud valgusava need alad, mis asjaomases vaatlussuunas tunduvad olevat valgustamata, peab olema tagatud koonilises ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5 kraadise nurga moodustavad sirged.

4.1.6. Reguleeritus

Ette.

Peale õige reguleerituse säilitamiseks vajalike seadmete ning juhul, kui sõidukil on kaks paari kaugtulelaternaid, võib üks paar, mis koosneb ainult kaugtulelaternatena toimivatest esilaternatest, olla pööratav olenevalt roolipööramisnurgast, kusjuures pööramistelg peab olema peaaegu vertikaalne.

4.1.7. Võib olla grupeeritud

lähitulelaterna ja muude esilaternatega.

4.1.8. Ei tohi olla kombineeritud

ühegi muu laternaga.

4.1.9. Võib olla vastastikku ühendatud:

4.1.9.1. lähitulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast;

4.1.9.2. eesmise ääretulelaternaga;

4.1.9.3. eesmise udutulelaternaga;

4.1.9.4. seisutulelaternaga.

4.1.10. Elektriühendused

4.1.10.1. Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab vähemalt üks paar kaugtulelaternaid olema sisse lülitatud. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad olema samaaegselt välja lülitatud.

4.1.10.2. Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.

4.1.11. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik.

4.1.12. Muud nõuded

4.1.12.1. Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi olla üle 225 000 cd.

4.1.12.2. Suurim valgustugevus saadakse osa tüübikinnituse ajal mõõdetud ja asjakohastele tüübikinnitustunnistustele märgitud üksikute suurimate valgustugevuste kokkuliitmise teel.

4.2. Lähitulelaternad:

4.2.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.2.2. Arv

Kaks.

4.2.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.2.4. Asend

4.2.4.1. Laius:

Erinõuded puuduvad.

4.2.4.2. Kõrgus maapinnast:

4.2.4.2.1. kui on paigaldatud ainult kaks lähitulelaternat:

- minimaalselt 500 mm,

- maksimaalselt 1 200 mm.

Seda kõrgust võib suurendada 1 500 millimeetrini, kui 1200 mm kõrgus ei ole traktori kuju tõttu võimalik, võttes arvesse traktori kasutustingimusi ja töövarustust;

4.2.4.2.2. traktoritele, mille ette on võimalik paigaldada teisaldatavaid seadmeid, on lubatud lisaks punktis 4.2.4.2.1 nimetatud tuledele paigaldada kaks lähituld kõrgusele kuni 3 000 mm, eeldusel, et elektriühendused on sellised, et kahte paari lähitulesid ei ole võimalik samaaegselt sisse lülitada.

4.2.4.3. Pikkus:

Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

4.2.5. Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:

α = 15° ülespoole ja 10° allapoole;

β = 45° väljapoole ja 5º sissepoole.

Selle välja piires peab olema nähtav peaaegu kogu laterna valgust kiirgav pind.

Laterna lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

4.2.6. Reguleeritus

4.2.6.1. Lähitulelaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.

4.2.6.2. Kui lähitulelaternate kõrgus on suurem või võrdne 500 mm ja väiksem või võrdne 1200 mm, peab lähitule valgusvihku olema võimalik suunata 0,5–4 % võrra allapoole.

4.2.6.3. Kui lähitulelaternad on kõrgemal kui 1 200 mm, kuid madalamal kui 1 500 mm, suurendatakse punktis 4.2.6.2 sätestatud 4 % piirmäära 6 %-ni; punktis 4.2.4.2.2 nimetatud lähitulelaternad peavad olema reguleeritud nii, et laternast 15 m kauguselt mõõdetuna paikneks valgustatud vööndit valgustamata vööndist eraldav horisontaaljoon kõrgusel, mis oleks võrdne ainult poole maapinna ja laterna keskme vahelise kaugusega.

4.2.7. Võib olla grupeeritud

kaugtulelaterna ja muude esilaternatega.

4.2.8. Ei tohi olla kombineeritud

ühegi muu laternaga.

4.2.9. Võib olla vastastikku ühendatud:

4.2.9.1. kaugtulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast;

4.2.9.2. muude esilaternatega.

4.2.10. Elektriühendused

Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade välja lülitama samaaegselt kõik kaugtulelaternad.

Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.

4.2.11. Sisselülitatuse märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.2.12. Muud nõuded

Punktis 3.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.

4.3. Eesmine udutulelatern

4.3.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik.

4.3.2. Arv

Kaks.

4.3.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.3.4. Asend

4.3.4.1. Laius:

Erinõuded puuduvad.

4.3.4.2. Kõrgus:

Mitte alla 250 mm maapinnast.

Ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist.

4.3.4.3. Pikkus:

Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

4.3.5. Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:

α = 5° ülespoole ja allapoole,

β = 45° väljapoole ja 5º sissepoole.

4.3.6. Reguleeritus

Eesmiste udulaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.

Need peavad olema suunatud ette, ilma et need pimestaksid või häiriksid vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid.

4.3.7. Võib olla grupeeritud

muude esilaternatega.

4.3.8. Ei tohi olla kombineeritud

muude esilaternaga.

4.3.9. Võib olla vastastikku ühendatud

4.3.9.1. kaugtulelaternatega, mis ei ole pööratavad olenevalt roolipööramisnurgast, kui esilaternaid on neli;

4.3.9.2. eesmiste ääretulelaternatega;

4.3.9.3. seisutulelaternaga.

4.3.10. Elektriühendused

Udutulelaternat peab saama sisse ja välja lülitada sõltumata kaug- või lähitulelaternatest ja vastupidi.

4.3.11. Sisselülitatuse märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.4. Tagurdustuled

4.4.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik.

4.4.2. Arv

Üks või kaks.

4.4.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.4.4. Asend

4.4.4.1. Laius:

Erinõuded puuduvad.

4.4.4.2. Kõrgus:

Mitte alla 250 mm ja mitte üle 1 200 mm maapinnast.

4.4.4.3. Pikkus:

Traktori taga.

4.4.5. Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.9 kohaselt:

α = 15° ülespoole ja 5º allapoole,

β = 45° paremale ja vasakule, kui laternaid on ainult üks,

β = 45° väljapoole ja 30º sissepoole, kui laternaid on kaks.

4.4.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.4.7. Võib olla grupeeritud

mis tahes muude tagalaternatega.

4.4.8. Ei tohi olla kombineeritud

muude laternatega.

4.4.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud

muude laternatega.

4.4.10 . Elektriühendused

Latern saab süttida ainult juhul, kui tagasikäik on sisse lülitatud ning kui mootori käivitamist või seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis.

Latern ei tohi süttida või jääda põlema, kui üks eespool nimetatud nõuetest on täitmata.

4.4.11. Märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.5. Suunatulelatern

4.5.1. Olemasolu (vt 3. liide)

Kohustuslik. Suunatulelaternate tüübid jagunevad kategooriatesse (1., 2. ja 5.), mille paigaldamisel traktorile on kindel järjestus (A–D).

Järjestus A on lubatud ainult traktoritel, mille kogupikkus ei ole suurem kui 4,60 m ja mille valgusavade välisservade vaheline kaugus ei ole suurem kui 1,60 m.

Järjestused B, C ja D kehtivad kõigi traktorite suhtes.

2006/26/EÜ art 3 ja III lisa punkt 1

Lisasuunatulelaternad mittekohustuslikud.

78/933/EMÜ

4.5.2. Arv

Seadmete arv peab võimaldama anda signaale, mis vastavad ühele punktis 4.5.3 osutatud järjestustest.

4.5.3. Järjestus (vt 3. liide).

A – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

- kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

Need laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud.

B – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

- kaks korduvat külgmist suunatulelaternat (5. kategooria),

- kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

Eesmised ja korduvad külgmised laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud.

C – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

- kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria),

- kaks korduvat külgmist suunatulelaternat (5. kategooria).

D – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

- kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

4 .5.4. Asend

4.5.4.1. Laius:

Traktori keskmisest pikitasapinnast kaugeim valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla alla 500 mm.

Kui tagumise suunatulelaterna ja vastava tagumise ääretulelaterna vaheline vertikaalkaugus ei ole üle 300 mm, siis võib traktori külgserva äärmise punkti ja tagumise suunatulelaterna välisserva vaheline kaugus ületada traktori külgserva äärmise punkti ja vastava tagumise ääretulelaterna välisserva vahelise kauguse kõige rohkem 50 mm võrra.

Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternate või udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast. Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd.

2006/26/EÜ art 3 ja III lisa punkt 2

4.5.4.2. Kõrgus:

Maapinnast:

- vähemalt 500 mm 5. kategooria suunatulelaternate puhul,

- vähemalt 400 mm 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul,

- kuni 1900 mm kõigi kategooriate puhul.

Kui traktori ehitus ei võimalda kõnealust maksimumväärtust kasutada, võib valgusava kõrgeim punkt olla 2300 mm kõrgusel maapinnast 5. kategooria suunatulelaternate puhul, järjestusele A vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul, järjestusele B vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul ja järjestusele D vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul; muudele järjestustele vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul võib see olla 2100 mm kõrgusel,

- kuni 4000 mm mittekohustuslike suunatulelaternate puhul.

78/933/EMÜ

1999/56/EÜ art 1 ja lisa punkt 1 alapunkt c

4.5.4.3. Pikkus:

Kaugus külgmise suunatulelaterna (järjestused B ja C) valgusava nullkeskme ja traktori kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi olla üle 1800 mm. Kui traktori ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõudeid, võib kõnealust kaugust suurendada 2600 millimeetrini.

4.5.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk (vaata 3. liide).

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10 kraadini järjestustele B ja C vastavate külgmiste korduvate suunatulelaternate puhul, kui nende kõrgus maapinnast ei ole üle 1 500 mm. Sama kehtib järjestustele B ja D vastavate 1. kategooria suunatulelaternate puhul.

4.5.6. Reguleeritus

Kui tootja on ette näinud paigaldamisega seotud erinõuded, siis tuleb neid täita.

4.5.7. Võib olla grupeeritud

ühe või mitme laternaga, mis ei tohi olla peidetud.

4.5.8. Ei tohi olla kombineeritud

muu laternaga, välja arvatud punktis 4.5.3 osutatud järjestuste kohaselt.

4.5.9. Võib olla vastastikku ühendatud

ainult seisutulelaternaga, kuid ainult 5. kategooria suunatulelaternate puhul.

4.5.10. Elektriühendused

Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik traktori ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.

4.5.11. Töökorras oleku märgulamp

Kohustuslik kõigi suunatulelaternate puhul, mis ei ole otseselt sõidukijuhi vaateväljas. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad.

Optiline märgutulelamp on vilkuv tuli, mis kõigi muude suunatulelaternate kui korduvate külgmiste suunatulelaternate talitlushäire puhul lülitub välja või on sisse lülitatud, kuid ei vilgu, või mille vilkumissagedus muutub märgatavalt. Kui see on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav ning selle sagedus peab märgatavalt muutuma mis tahes talitlushäire puhul.

Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab traktoril olema eri optiline töökorrasoleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei võimalda näha traktori suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.

4.5.12. Muud nõuded

Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis.

Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.

Kui traktoril on haagise vedamise luba, siis kasutatakse traktori suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate puhul.

Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

4.6. Ohutuli

4.6.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.6.2. Arv 4.6.3. Järjestus 4.6.4. Asend 4.6.4.1. Laius 4.6.4.2. Kõrgus 4.6.4.3. Pikkus 4.6.5. Geomeetriline nähtavus 4.6.6. Reguleeritus 4.6.7. Võib/ei tohi olla grupeeritud 4.6.8. Võib/ei tohi olla kombineeritud 4.6.9. Võib/ei tohi olla vastastikku ühendatud | Vastavalt punkti 4.5 vastavatele pealkirjadele. |

4.6.10. Elektriühendused

Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma.

4.6.11. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Vilkuv ohutuli, mis võib toimida koo s punktis 4.5.11 nimetatud märgulambiga/märgulampidega.

4.6.12. Muud nõuded

Vastavalt punktile 4.5.12. Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.

4.7. Piduritulelaternad

4.7.1. Olemasolu

Kohustuslik .

4.7.2. Arv

Kaks.

4.7.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.7.4. Asend

4.7.4.1. Laius:

Laternatevaheline kaugus vähemalt 500 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1 400 mm.

78/933/EMÜ

2006/26/EÜ art 3 ja III lisa punkt 3

4.7.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1900 mm või 2 300 mm , kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

78/933/EMÜ (kohandatud)

1999/56/EÜ art 1 ja lisa punkt 1 alapunkt d

4.7.4.3. Pikkus:

Traktori taga.

4.7.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

45° väljapoole ja sissepoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast; viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.7.6. Reguleeritus

Traktori taha.

4.7.7. Võib olla grupeeritud

ühe või mitme muu tagalaternaga.

4.7.8. Ei tohi olla kombineeritud

muu laternaga.

4.7.9. Võib olla vastastikku ühendatud

tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.

4.7.10. Elektriühendused

peavad süttima sõidupiduri sisselülitamisel.

4.7.11. Töökorras oleku märgulamp

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab see olema mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.

4.7.12. Muud nõuded

Piduritulelaternate valgustugevus peab olema märkimisväärselt suurem tagumiste ääretulelaternate valgustugevusest.

4.8. Numbritulelatern

4.8.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.8.2. Arv 4.8.3. Järjestus 4.8.4. Asend 4.8.4.1. Laius 4.8.4.2. Kõrgus 4.8.4.3 Pikkus 4.8.5. Geomeetriline nähtavus 4.8.6. Reguleeritus | Selline, et seade suudab valgustada registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala. |

4.8.7. Võib olla grupeeritud

ühe või mitme tagalaternaga.

4.8.8. Võib olla kombineeritud

tagumiste ääretulelaternatega.

4.8.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud

muu laternaga.

4.8.10. Elektriühendused

Seade peab sisse lülituma ainult samaaegselt tagumiste ääretulelaternatega.

4.8.11. Sisselülitatuse märgulamp

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp.

4.9. Eesmised ääretulelaternad

4.9.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.9.2. Arv

Kaks või neli (vaata punkt 4.2.4.2.2).

4.9.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.9.4. Asend

4.9.4.1. Laius:

Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Lubatud väikseim kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm.

4.9.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 300 mm , kui kere kuju ei võimalda eespool ettenähtud piirväärtust 1 900 mm.

4.9.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad tingimusel, et laternad on reguleeritud ettepoole ja vastavad punktis 4.9.5 täpsustatud geomeetrilise nähtavuse nurkadele.

4.9.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

kahe eesmise ääretulelaterna puhul: 10° sissepoole ja 80° väljapoole. 10 kraadist nurka sissepoole võib siiski vähendada viie kraadini, kui kere kuju ei võimalda 10 kraadist nurka. Traktorite puhul, mille kogulaius on vähem kui 1400 mm, võib seda nurka vähendada kolme kraadini, kui kere kuju ei võimalda 10 kraadist nurka.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.9.6. Reguleeritus

Ette.

4.9.7. Võib olla grupeeritud

mis tahes muu esilaternaga.

4.9.8. Ei tohi olla kombineeritud

ühegi muu laternaga.

4.9.9. Võib olla vastastikku ühendatud

mis tahes muu esilaternaga.

4.9.10. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.9.11. Märgulamp

Kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei ole vilkuv. Selle olemasolu ei ole vajalik, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

4.10. Tagumised ääretulelaternad

4.10.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.10.2. Arv

Kaks.

4.10.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.10.4. Asend

4.10.4.1. Laius:

Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 400 mm.

78/933/EMÜ

2006/26/EÜ art 3 ja III lisa punkt 4

4.10.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 300 mm , kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

78/933/EMÜ (kohandatud)

4.10.4.3. Pikkus:

Traktori taga.

4 .10.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

kahe tagumise ääretulelaterna puhul:

- 45° sissepoole ja 80° väljapoole või

- 80° sissepoole ja 45° väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.10.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.10.7. Võib olla grupeeritud

mis tahes muu tagalaternaga.

4.10.8. Võib olla kombineeritud

numbritulelaternaga.

4.10.9. Võib olla vastastikku ühendatud

piduritulelaternaga, tagumise udutulelaternaga või seisutulelaternaga.

4.10.10. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.10.11. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märgulambiga.

4.11. Tagumine udutulelatern

4.11.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik.

4.11.2. Arv

Üks või kaks.

4.11.3. Järjestus

Peab vastama geomeetrilise nähtavuse tingimustele.

4.11.4. Asend

4.11.4.1. Laius:

Kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma traktori keskmise pikitasapinna suhtes traktori sellel küljel, mis on vastassuunaline traktori registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale.

Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.

4.11.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

4.11.4.3. Pikkus:

Traktori taga.

4.11.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

25° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja allapoole.

4.11.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.11.7. Võib olla grupeeritud

mis tahes muu tagalaternaga.

4.11.8. Ei tohi olla kombineeritud

muude laternatega.

4.11.9. Võib olla vastastikku ühendatud

tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.

4.11.10. Elektriühendused

Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisse lülitatud.

Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata.

4.11.11. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Sõltumatu, konstantse valgustugevusega ohutuli.

4.12. Seisutulelatern

4.12.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik.

4.12.2. Arv

Oleneb järjestusest.

4.12.3. Järjestus

- kaks eesmist laternat ja kaks tagumist laternat või

- üks latern kummalgi küljel.

4.12.4. Asend

4.12.4.1. Laius:

Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Peale selle tuleb ühe laternapaari puhul asetada laternad traktori külgedele.

4.12.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

4.12.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.12.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

45° väljapoole, ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada kümne kraadini, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast; ja viie kraadini, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.12.6. Reguleeritus

Laternad peavad vastama tingimustele seoses nähtavusega eest ja tagant.

4.12.7. Võib olla grupeeritud

mis tahes muu laternaga.

4.12.8. Ei tohi olla kombineeritud

muude laternatega.

4.12.9. Võib olla vastastikku ühendatud

- ees: ääretulelaternatega, lähitulelaternatega, kaugtulelaternatega ja eesmiste udutulelaternatega,

- taga: ääretulelaternatega, piduritulelaternatega ja tagumiste udutulelaternatega,

- 5. kategooria suunatulelaternatega.

4.12.10. Elektriühendused

Elektriühendused peavad võimaldama traktori samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist sõltumata ühestki muust laternast.

4.1 2.11. Märgulamp

Ei ole kohustuslik. Märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust ääretulelaternate märgulambiga.

4.12.12. Muud nõuded

Selle laterna funktsiooni võib täita ka traktori samal küljel olevate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate samaaegne sisselülitamine.

4.13. Küljeääretulelatern

4.13.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik traktoritel, mille laius on üle 2,10 m.

Kõigil muudel traktoritel keelatud.

4.13.2. Arv

Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat laternat.

4.13.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.13.4. Asend

4.13.4.1. Laius:

Võimalikult lähedal traktori külgserva äärmisele punktile.

4.13.4.2. Kõrgus:

Suurimal kõrgusel, mis vastab laternate laiusega seotud asendi ja sümmeetrilisuse nõuetele.

4.13.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.13.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

80° väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja 20° allapoole.

4.13.6. Reguleeritus

Laternad peavad vastama eest ja tagant nähtavusega seotud nõuetele.

4.13.7. Ei tohi olla grupeeritud 4.13.8. Ei tohi olla kombineeritud 4.13.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud | muude laternatega, välja arvatud punktis 4.2.4.2.2 osutatud juhul. |

4.13.10. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.13.11. Märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.13.12. Muud nõuded

Kui kõik muud tingimused on täidetud, siis võib eest nähtava laterna ja tagant nähtava laterna, mis asuvad traktori samal küljel, kombineerida üheks seadmeks.

Küljeääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna valgusavade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal ei ole üle 200 mm.

4.14. Tagumine mittekolmnurkne helkur

4.14.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.14.2. Arv

Kaks või neli (vaata punkt 4.14.5.2).

4.14.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.14.4. Asend

4.14.4.1. Laius:

Traktori keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel on vähemalt 600 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 300 mm.

4.14.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: mitte vähem kui 400 mm ja mitte rohkem kui 900 mm. Ülemist piirmäära võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.

4.14.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.14.5. Geomeetriline nähtavus

4.14.5.1. Horisontaalnurk:

30° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini, kui laterna kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.14.5.2. Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt:

4.14.5.2.1. Kaks helkurit peavad olema maapinnast kuni 900 mm kõrgusel, nende siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 400 mm ja nähtavuse vertikaalnurk peab olema horisontaaltasapinnast 15° ülespoole.

78/933/EMÜ

2006/26/EÜ art 3 ja III lisa punkt 5

4.14.5.2.2. Ülejäänud kaks helkurit on maapinnast kuni 2 300 mm kõrgusel ja vastavad punktide 4.14.4.1 ja 4.14.5.1 nõuetele.

4.14.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.14.7. Võib olla grupeeritud

mis tahes muu laternaga.

4.14.8. Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osasid mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.

4.15. Töötuli

4.15.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik.

4.15.2. Arv

Erinõuded puuduvad.

78/933/EMÜ

2006/26/EÜ art 3 ja III lisa punkt 6

4.15.3. Järjestus 4.15.4. Asend 4.15.4.1. Laius 4.15.4.2. Kõrgus 4.15.4.3. Pikkus 4.15.5. Geomeetriline nähtavus 4.15.6. Reguleeritus | Erinõuded puuduvad. |

4.15.7. è1 Võib olla grupeeritud ç 4.15.8. Ei tohi olla kombineeritud 4.15.9. Ei tohi olla vastastikku ühendatud | muu laternaga. |

4.15.10. Elektriühendused

See latern peab olema valgustatud kõikidest muudest laternatest sõltumatult, pidades silmas asjaolu, et see ei valgusta maanteed ega toimi maanteel signaalseadmena.

4.15.11. Märgulamp

Ei ole kohustuslik

5. TOODANGU VASTAVUS

5.1. Iga seeriatoodanguna valmistatud traktor peab vastama käesolevas direktiivis täpsustatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega ja nende omadustega seotud tüübikinnituse saanud traktori tüübile.

1. liide

[pic]

2. liide

[pic]

3. liide

SUUNATULELATERN: GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

[pic]

_______________

78/933/EMÜ (kohandatud)

1999/56/EÜ art 1 ja lisa punkt 2 alapunkt a

II LISA

NÄIDIS

Ametiasutuse nimi

TRAKTORITÜÜBI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE LISA SEOSES VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMISEGA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2003. aasta direktiivi 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 4 lõige 3Õ

EÜ tüübikinnituse nr: …………………………………………………………………...………

1. Mark (kaubanimi): ……………………………………………………………...……..

2. Sõidukitüüp ja kaubandusliku kirjelduse klassifikatsioon: ……………………...…….

3. Tootja nimi ja aadress: ……………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………….

4. Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral): ………………………………… .........................................................................................................................................

5. Tüübikinnituse saamiseks esitatud traktorile paigaldatud valgustusseadmed (1): .……

5.1. Kaugtuled: jah/ei (2):

5.2. Lähitulelaternad: jah/ei (2):

5.3. Eesmised udutulelaternad: jah/ei (2):

5.4. Tagurdustulelaternad: jah/ei (2):

5.5. Eesmised suunatulelaternad: jah/ei (2).

5.6. Tagumised suunatulelaternad: jah/ei (2).

5.7. Korduvad külgmised suunatulelaternad: jah/ei (2).

5.8. Märgutuleseade: jah/ei (2).

5.9. Piduritulelaternad: jah/ei (2).

5.10. Tagumine numbritulelatern: jah/ei (2).

5.11. Eesmised ääretulelaternad: jah/ei (2).

5.12. Tagumised ääretulelaternad: jah/ei (2).

5.13. Tagumised udutulelaternad: jah/ei (2).

5.14. Seisutulelaternad: jah/ei (2).

5.15. Küljeääretulelaternad: jah/ei (2).

5.16. Tagumised mittekolmnurksed helkurid: jah/ei (2).

5.17. Töötuli: jah/ei (2).

_________________

(1) Lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] direktiivi [.../.../EÜ] põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta I lisa punktis 2.2.3 nimetatud traktori põhijoonised.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

6. Ekvivalentsed laternad: jah/ei (1) (vt punkt 15): …………………………………… …………………………………………………………………………………………

7. Traktori tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: ……………………………..…

8. EÜ tüübikinnituskatseid teostav tehniline talitus: ………………………………… ……………………………………………………………………………………….…

9. Tehnilise talituse aruande kuupäev: …………………………………………….……..

10. Tehnilise talituse aruande number: ……………………………………………..……..

11. Valgustus- ja valgussignaalseadmetega seotud EÜ tüübikinnitus antakse/andmisest keeldutakse(1).

12. Koht: ………………………………………………………………..…………………

13. Kuupäev: ………………………………………………………………………………

14. Allkiri: ……………………………..……………………………..……………………

15. Käesolevale tüübikinnitustunnistusele on lisatud järgmine eespool esitatud tüübikinnitusmargiga dokument: ….. tootja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignaalseadme koostisosade loetelu(d); iga seadme puhul on esitatud tootja märgistus ja osa tüübikinnitusmärk.

Kõnealune loetelu/kõnealused loetelud sisaldab/sisaldavad ekvivalentsete laternate nimekirja(1).

16. Märkused:

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

________________

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

____________________

III LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega(artikkel 7)

Nõukogu direktiiv 78/933/EMÜ (EÜT L 325, 20.11.1978, lk 16) |

Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45) | Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artikli 1 lõikes 1 |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24) | Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivile 78/933/EMÜ artiklis 1 |

Komisjoni direktiiv 1999/56/EÜ (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 31) |

Komisjoni direktiiv 2006/26/EÜ (ELT L 65, 7.3.2006, lk 22) | Ainult selles osas, mis puudutab viidet direktiivi 78/933/EMÜ artiklile 3 ja III lisale |

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad(artikkel 7)

Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg | Kohaldamise tähtaeg |

78/933/EMÜ 82/890/EMÜ 97/54/EÜ 1999/56/EÜ 2006/26/EÜ | 25. aprill 1980 22. juuni 1984 22. september 1998 30. juuni 2000 31. detsember 2006 | __ __ 23. september 1998 1. juuli 2000(1) (2) |

(1) Kooskõlas direkltiivi 1999/56/EÜ artikliga 2:

„1. Alates 1. juulist 2000 ei tohi liikmesriigid:

- keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumendi väljastamisest, siseriikliku tüübikinnituse andmisest, ega

- keelata traktorite kasutuselevõtmist,

kui kõnealused traktorid vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõuetele.

2. Alates 1. jaanuarist 2001 liikmesriigid:

- ei tohi enam välja anda direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõuetele;

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mis ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 78/933/EMÜ nõutele.”

(2) Kooskõlas direktiivi 2006/26/EÜ artikliga 5 :

„1. Alates 1. jaanuarist 2007 ei tohi liikmesriigid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele vastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel:

a) keelduda EÜ või riigisisese tüübikinnituse andmisest või

b) keelata sellise sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist.

2. Alates 1. juulist 2007 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul ja asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid:

a) ei anna enam EÜ tüübikinnitust;

b) võivad keelduda riigisisese tüübikinnituse andmisest.

3. Alates 1. juulist 2009 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid:

a) käsitlevad uute sõidukitega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel;

b) võivad keelata uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.”

_____________

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 78/933/EMÜ | Käesolev direktiiv |

Artiklid 1 kuni 5 | Artiklid 1 kuni 5 |

Artikkel 6 | – |

Artikkel 7 lõige 1 | – |

Artikkel 7 lõige 2 | Artikkel 6 |

– | Artikkel 7 |

– | Artikkel 8 |

Artikkel 8 | Artikkel 9 |

Lisa I | Lisa I |

Lisa II | Lisa II |

– | Lisa III |

– | Lisa IV |

________________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Vt järelduste A osa 3. lisa.

[3] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[4] Vt käesoleva ettepaneku III lisa A osa.

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] EÜT L 325, 20.11.1978, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/26/EÜ (ELT L 65, 7.3.2006, lk 22).

[8] Vt III lisa A osa.

[9] ELT L 171, 9.7.2003, lk. 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).